Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/20-0759 - Eesti 2035 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikogu Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei; Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 27.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb4a70da-3abf-4e04-b2ba-b36ea2e2e35a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb4a70da-3abf-4e04-b2ba-b36ea2e2e35a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Eesti 2035 Eelnõu (12. juuni 2020)  „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline arengustrateegia Strateegia 3 Eelnõu (12. juuni 2020) „Eesti 2035“ strateegilised sihid Strateegiaga „Eesti 2035“ seatakse Eesti riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks strateegilised sihid ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Strateegia on lepitud kokku valitsusväliste partnerite, ekspertide, teadlaste, poliitikute, ettevõtjate, ametnike ja mitmete teiste riigi tuleviku teemal kaasarääkijate ühiste arutelude, analüüside, töötubade ning arvamuskorje tulemusel. „Eesti 2035“ valmimisse on aastatel 2018–2020 avatud koosloomes panuse andnud pea 17 000 inimest üle Eesti, neist 13 903 inimest osales veebis ja raamatukogudes toimunud arvamuskorjel ehk väärtuste uuringus, mille põhjal on sõnastatud strateegilised sihid. Koosloomeprotsessis sündinud töödokumendid on avaldatud Riigikantselei veebilehel. Eesti rahvuse, kultuuri ja keele elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel tuleb meil igapäevaste valikute tegemisel arvestada viie võrdväärse sihiga: Inimene Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Ühiskond Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Majandus Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Elukeskkond Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Riigivalitsemine Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. 4 Strateegia Eelnõu (12. juuni 2020) Strateegia „Eesti 2035“ üldpilt Viis strateegilist sihti Inimene Elukeskkond Eesti ja maailma põletavad teemad Vajalikud Arenguvajadused Ühiskond Majandus Riigivalitsemine muutused Eestis Eestis Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti keel, rahvus ning kultuur „Eesti 2035“ on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. See on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegia Eesti arengu terviklikuks juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. Eesti strateegilisi sihte on võimalik saavutada, kui Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsustusprotsessides ning ressursiotsustes arvestatakse „Eesti 2035“ strateegias tehtud kokkuleppeid. Strateegia üldosa kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja kinnitab Riigikogu, strateegia lisad kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused (KOV) ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid. „Eesti 2035“ on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu (EL) vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. „Eesti 2035“ arvestab Eesti ning maailma põletavate teemade analüüsi, mis põhineb statistikal, riigisisestel eksperdihinnangutel ning rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Parlament, OECD, PriceWaterhouse Coopers, Ernst & Young jt) aruannetel. Nende põhjal on kirjeldatud Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused ehk ülesanded, mis meil tuleb järgnevatel aastatel täita ning mida peab arvestama poliitikakujundamisel. Arenguvajadused mõjutavad Eesti viie strateegilise sihini jõudmist, osutades nii parandamist vajavatele valdkondadele kui ka eduvõimalustele. Strateegilised sihid on laiapindselt kokku lepitud arutelude ja arvamuskorje käigus. Vajalikud muutused aitavad Eestil jõuda strateegiliste sihtideni ning võtavad arvesse arenguvajadustes kirjeldatud takistusi ja võimalusi.  Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused Arenguvajadused Eestis 6 Eelnõu (12. juuni 2020) Eesti arenguvajadused Eesti olukorra analüüsi ja üleilmsete arengusuundade järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme praeguse seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks. Need on strateegias esile toodud üheksa võrdselt tähtsa arenguvajadusena, mida peab otsuste tegemisel arvestama. Esitatud arvandmed on 2018. aasta kohta, kui ei ole märgitud teisiti. Rahvastik Maailma rahvaarv kasvab 2035. aastaks prognooside kohaselt ligikaudu 8,8 miljardini (2015. aastal oli 7,3 miljardit) ning üleilmne mediaanvanus tõuseb 34 eluaastani (2015. aastal oli 30). Peamiselt kasvab rahvastik Aasias ja Aafrikas. Euroopa Liidus rahvaarvu kasv tõenäoliselt peatub ning vananemisnäitajatelt edestab Euroopa enamikku maailma piirkondi. Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. 1990. aastatel ja hiljem sündinud väiksemaarvuliste põlvkondade pereloomeikka jõudmise tõttu jääb Eestis rahvastiku loomulik iive prognooside kohaselt 2035. aastani mõõdukalt negatiivseks. Kuigi eestlaste loomulik iive on viimased kaks aastat olnud positiivne (2019. aastal +348 inimest), on kogurahvastiku loomulik iive negatiivne (2019. aastal -1302 inimest). Eesti rahvaarvu muutus oleneb lähitulevikus paljuski sellest, milliseks kujuneb sisse- ja väljarände vahekord. Rändevoogude tasakaalu korral on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,25–1,26 miljonit, positiivse rändesaldo korral tõenäoliselt mõnevõrra suurem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65aastane või vanem ja samal ajal väheneb tööealiste arv ligi 100 000 inimese võrra. See tähendab ka pereloomeeas rahvastiku vähenemist. Viimastel aastatel pereloomeea lõppu jõudnud põlvkondades on keskmine laste arv naise kohta vahemikus 1,82–1,86 ehk taastetasemest madalam. Murettekitav on suurenev lastetus. Summaarne sündimuskordaja on küll tõusmas (2019. aastal 1,66), kuid kasvab ka naiste keskmine vanus lapse sünnil. Prognooside kohaselt väheneb sündimus 2035. aastani ja pöördub siis ajutiselt tõusule kuni 2045. aastani. Lisaks elab välismaal hinnanguliselt kuni 200 000 Eesti päritolu inimest, kellega tuleb enam arvestada nii eesti keele ja kultuuri edasikandmisel ja tutvustamisel kui ka Eesti ühiskonnaellu kaasamisel, sh tööturu vajaduste lahendamisel. Rahvastikumuutusted nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-, haridus- ja pere- ning tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist, eakate tööelu kestuse pikendamist, sisserännanute sihipärast lõimimist Eesti keele- ja kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamist. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine tasakaalustatud lähenemine, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega ning vähendab regioonide sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. 7 Arenguvajadused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Inimeste tervis ja eluiga Maailmas sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused ja neist põhjustatud kriisid, mistõttu peab suurendama valmisolekut tulla toime kliimamuutuste mõjudega inimeste tervisele, heaolule, turvalisusele ja elukeskkonnale. Suureneb nakkushaiguste (sh uute ja tundmatute) ilmumise, leviku ning epideemiateks ja pandeemiateks kujunemise oht. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiate ja pandeemiate ärahoidmiseks on vajalik kõikide valdkondade senisest suurem valmisolek nakkushaiguste levikut tõkestada, sh olukordadeks, kui inimelude säästmiseks ei saa ühiskond tavapäraselt toimida. Ookeanide hapestumise, ekstreemsete ilmastikunähtuste ning inimtegevuse tõttu väheneb looduslik mitmekesisus ja muutub ka toit meie laual. Vee ja õhu kvaliteet ning tavapäratud kliimatingimused põhjustavad inimestel endiselt tervisehädasid. Euroopas on peamised terviseohud endist viisi ka ülekaalulisuse tõus ning rohke alkoholi- ja tubakatarbimine. Eestis on oodatava eluea (78,4 aastat) kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb keskmisele endiselt alla. Inimeste tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud (54,2 aastat). Esineb nii suur sooline lõhe (mehed elavad 8,6 eluaastat vähem kui naised, sh tervena 2,8) kui ka piirkondlikud erinevused (Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on tervena elatud eluiga ligi kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega). Tervisekäitumist mõjutab palju ka haridus: põhihariduse ja madalama haridustasemega mehed elavad keskmiselt 9,7 ja naised 7,6 eluaastat vähem kui nende kõrgharidusega sookaaslased. Ligi 53% tervisekaotusest on tingitud riskiteguritest või -käitumisest (2017. aastal). Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine, nikotiini ja tubaka tarvitamine, liigne kehakaal, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Tubaka ja alkoholi tarvitamine on viimasel aastakümnel küll vähenenud, kuid igal aastal sureb meil endiselt palju inimesi alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse ning samuti narkootiliste ainete üledoosi tagajärjel. Eestis suureneb ülekaalulisus: üle poole Eesti rahvastikust on ülekaaluline, sh iga neljas 1. klassi õpilane. Oluline tegur tervisekaotuses on ka inimeste vaimse tervise olukord. Tõusuteel on meeleolu- ja ärevushäired ning enesetapud moodustavad ligi 27% vigastussurmadest. Seega on inimeste tervise parandamiseks ja nende tervena elatud eluea pikendamiseks vaja kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja elukeskkonda hoidvamaks. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Praegust teenuste taset hoides kasvavad Eesti Haigekassa kulud aastaks 2035 ligi 24% kiiremini kui tulud. Peale selle avaldab tervishoiusüsteemile pidevat survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Vanemealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasv hakkab tervisesüsteemi kulusid mõjutama märgatavamalt pärast 2035. aastat, viies valitsussektori kuni 1% defitsiiti (2070. aastaks väheneb defitsiit 0,6%ni SKPst). See omakorda halvendab terviseteenuste kättesaadavust. Vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv on tõusnud. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline eripära: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Samal ajal moodustab keskmine netovanaduspension keskmisest netopalgast 41% (2019. aastal). Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Arenguvajadused Eestis 8 Eelnõu (12. juuni 2020) Ühiskond ja võimalused Maailmas on tekkimas uued rändemustrid ja -suunad (varasema lõuna–põhja-suunalise liikumise asemel on suurenemas lõuna–lõuna-suunaline ränne). Euroopa seisab lähikümnenditel silmitsi ulatuslike rändevoogudega ebastabiilsest lähipiirkonnast ning see eeldab nutikat rändepoliitikat. Samal ajal ähvardab Euroopat üha suurema ohuna allajäämine üleilmses võidujooksus talentide pärast. Ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti identiteet, mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel ja ühtekuuluvustundel, enese teadlikul määratlemisel Eesti ühiskonna liikmena ning ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel. Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ja arendada. Sidususe suurendamiseks on ka oluline, et ühiskonna iga liige tunneks end toetatuna ja väärtustatuna. Eesti linnades (eelkõige Tallinnas) on hakanud sotsiaal-majanduslik, ruumiline ja etniline segregatsioon üha enam kattuma. Eesti panustab sotsiaalkaitsekuludesse 13% SKPst, kuid see on ligi kuus protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine ning ei kata piisavalt tegelikke vajadusi. Eestis elab suhtelises vaesuses 21,7% elanikkonnast (ELi keskmine on umbes 17%), sealjuures on Ida-Virumaal ja Valgamaal suhtelise vaesuse määr üle 30%. Endiselt peab tegelema hõiveseisundi säilitamise ja parandamisega, sest rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu väheneb tööhõive 2035. aastaks 4% võrra. Tööturul on kõige nõrgemal positsioonil mitte-eestlastest naised. Kui meeste tööhõive erineb rahvuseti vaid 4,3 protsendipunkti, siis naiste tööhõive rahvuseline lõhe on ligi kaks korda suurem (15–74aastaste seas). Madalamat tööhõivet mõjutab märgatavalt vähene eesti keele oskus. Märkimisväärne on ka regionaalne erinevus: tööpuudus oli 2019. aastal madalaim Harjumaal (3,4%) ja Tartumaal (4,1%), kõrgeim Ida-Virumaal (8,7%). 2020. aasta kevadel on tööpuudus hakanud märkimisväärselt tõusma. Kui 2019. aasta 1. juunil oli registreeritud töötuse määr 4,5%, siis 2020. aastal samal ajal 7,8%. Sellega on kaasnenud ka regionaalsed muutused: endist viisi on kõrgeim töötus Ida-Virumaal ja Lõuna-Eesti maakondades, kuid tööpuudus Harju- ja Tartumaal on tõusnud Eesti keskmise lähedale. Kuigi sooline palgalõhe on viimastel aastatel vähenenud (18,7%), on see endiselt suur. Ebavõrdsuse üks ilmingutest on palgalõhele lisaks ka perevägivald, mis moodustab vägivallakuritegudest 44% (87% toimepanijatest on mehed, 80% ohvritest naised). Tööturul esineb ka vanuselist diskrimineerimist: 50aastased ja vanemad inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad. Kehtiva puude raskusastmega inimeste osakaal on 11,9% elanikkonnast ja see on kaheksa aastaga kasvanud 30%. Puudega inimeste tööhõivemäär on samal ajavahemikul kahekordistunud (35,7%ni). Õppimisvõimalused Maailmas on tööturg suuresti mõjutatud automatiseerimise jätkuvast kasvust, mis nõuab seniste oskuste ja teadmiste profiili ümberkujundamist ning ka hariduspoliitilist reageerimist. Tööturg muutub märgatavalt paindlikumaks ning samas inimesele ebastabiilsemaks. Tööealine elanikkond on oma töösuhetes üha enam väärtustamas ettevõtlikkust, iseendale tööandjaks olemist, töötamist paindlikumates projekti- ja platvormipõhistes lahendustes. Eesti on põhihariduse tulemuslikkuse ja võrdsuse kindlustamise poolest Euroopa absoluutses tipus ning maailmas parimate riikide seas: rahvusvahelise PISA testi tulemuste kohaselt on Eesti 15aastased noored nii funktsionaalses lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes (bioloogia, füüsika ja keemia) Euroopa riikide pingereas esimesel kohal. Siiski on Eestis suur erialase hariduseta inimeste osakaal: 27% täiskasvanutest (25–64aastased) on eri- ja kutsealase hariduseta. Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte (18–24aastased) osakaal on 9,9% ning meeste osakaal (12,7%) ületab naiste oma ligi kaks korda (2019. aastal). Rahvusrühmade lõikes ei jätka oma õpinguid 10,2% eestlastest ning 9% mitte-eestlastest. Ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem aitaks pakkuda tööturu vajadusi toetavaid õpiteid. Inimestel tuleb kohaneda vajadusega õppida juurde terve elukaare jooksul ning olla valmis erialavahetuseks. Samas osalevad elukestvas õppes praegu vähem just need, kes seda enim vajaksid (madalama haridustasemega inimesed ja vanemaealised). 9 Arenguvajadused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Elukestvas õppes osalemises on märgatav lõhe rahvuseti (täiskasvanutest täiendab end 22,1% eestlastest, aga vaid 16,1% teisest rahvusest elanikest) ja regiooniti (Põhja-Eestis täiendab end 23,4% tööealisest elanikkonnast, samal ajal Kesk-Eestis 15,3%, Kirde-Eestis 16,1% ja Lääne-Eestis 16,3%). Pidevalt areneva ja ulatuslikumalt leviva tehnoloogia tõttu on oluline valmistada inimesi ette tehnoloogiate kasutamiseks ning parandada inimeste digipädevust. Eestis ei kasuta 17–74aastaste seas internetti ligi 100 000 inimest, kellest enamik on vanemaealised, väiksema sissetuleku ja/või madalama haridustasemega (2019. aastal). Ettevõtluskeskkond Maailmas kiireneb tehnoloogiliste muutuste intervall, mille tagajärjel tekivad uued äri- ja toimetulekumudelid ning kujunevad uued töö- ja eluviisid. Kui ka rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad ning riikidevahelised jõujooned muutuvad, siis on võimalik protektsionismi kasv, mis muudab märkimisväärselt ettevõtete müügivõimalusi ja konkurentsitingimusi. Euroopa Liidu liikmena on Eesti majandus nii toodete kui ka teenuste sektoris tugevalt integreeritud ELi ühtse turuga, mistõttu tuleb meil aktiivselt töötada selle senisest veelgi parema toimimise nimel. Ettevõtluskeskkonna kujundamisel on vaja leida tasakaal stabiilsuse ja muudatuste vahel, mis tagavad valmisoleku tulevikuks. Eesti tõusmine Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis kinnitab, et meie ettevõtluskeskkond on üldjoontes konkurentsivõimeline, kuid vaid 16. koht Maailmapanga Doing Business edetabelis toob esile mitu arenguvõimalust. Nõrgemad on Eesti positsioonid väikeaktsionäride huvide kaitses ning maksejõuetuse lahendustes. Samal ajal on Eesti edueeldus põhihariduse tulemuslikkus. Rahvusvahelise PISA testi tippsooritajate hulk on meil kasvanud (näiteks loodusteadustes oli tippsooritajaid üle 12% ehk ligi kaks korda rohkem kui OECD riikides keskmiselt). Kasvanud on iduettevõtete arv ja investeeringute kaasamise võime. Tänu e-residentsuse programmile on Eestil ka unikaalne üleilmne konkurentsieelis, mida peaks edasi arendama, et oleksime rahvusvaheliselt talentide ja äritegemise üks keskusi. Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud (77,1% ELi keskmisest), kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo (sh on erinevalt ülejäänud Euroopast Eestis töötlev tööstus väiksema tootlikkusega kui teised harud). Eesti majandusarengu seisukohast on oluline, et tööviljakuse kasv oleks kiirem kui palgakasv. Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine (ELis 16. koht). Üldiselt jääb Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (0,59%) tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%). Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt suurenema teadus- ja arendustegevus ning teadlaste koostöö ettevõtete ja teiste asutustega. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmispõhiseid lahendusi. Seejuures on teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekus piirkonniti erinev. Eesti regionaalset arengut pärsivad ka suured piirkondlikud erinevused SKPs, töökohtade pakkumises, ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete teadmismahukuses ja lisandväärtuses ning tootlike töökohtade paiknemises. Eestis on kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus väga väike (0,56 eurot kg kohta 2017. aastal). Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Erilise tähelepanu all on kasvupotentsiaaliga tegevusvaldkonnad ja tehnoloogiad. Kirjeldatud arenguvajadused eeldavad pikaajalisi investeeringuid, milleks ettevõtted pole kaasnevate suurte riskide tõttu sageli valmis. Samuti on investeeringud tugevas sõltuvuses majanduse käekäigust ja üleilmsetest mõjudest. Riik saab kaasa aidata, jagades ettevõtetega pikaajaliste investeeringute riske ja planeerides riigipoolseid investeeringuid eriti siis, kui ettevõtete investeerimisaktiivsus on saanud tagasilööke. Eesti on väike avatud majandusega riik ning haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt maailma majanduses toimuvast. Majandusjulgeoleku tagamiseks tuleb ennetada, et riik ei satuks mõnest ebasõbralikust riigist tehnoloogiliselt, majanduslikult ega rahaliselt sõltuvusse. Arenguvajadused Eestis 10 Eelnõu (12. juuni 2020) Elurikkus ja keskkond Maailmas on elurikkus ohustatud, ligi miljon liiki ehk iga kaheksas liik on väljasuremise ohus. Inimtegevuse tagajärjel kaob igal aastal järjest rohkem taime- ja loomaliike ning väljasuremise tempo on tuhandeid kordi kõrgem, kui see on olnud keskmiselt viimasel kümnel miljonil aastal. Elurikkuse hävimisega kaob looduse suutlikkus pakkuda meile eluks vajalikke loodushüvesid (sh puhas vesi, õhk, toit ja loodusvarad). Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Punase raamatu koostamise käigus hinnatud 13 500 Eestis leiduvast liigist hinnati soodsaks vaid poolte seisund. Ka üleeuroopalise tähtsusega liikidest ja elupaikadest on Eestis soodsas seisundis vaid pooled, st nende asurkondade säilimine pole tagatud. Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine. Looduslike elupaikade kadumine toob kaasa suured kulutused alternatiivsete lahenduste leidmiseks hüvedele, mida kahjustunud ökosüsteemid enam pakkuda ei suuda. Samas edendavad investeeringud elurikkusesse majanduskasvu ja regionaalset arengut, suurendavad maapiirkondade tööhõivet ning aitavad leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda. Elupaikade kaitse ja taastamine ning liigirikkuse suurendamine piisavalt ulatuslikul territooriumil on tähtis nii elurikkuse kaitsel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Kaitstavad alad on elurikkuse kaitse tuumikalad, kuid neist üksi ei piisa, vaja on tagada ka nendevahelised ühenduskoridorid, et moodustuks toimiv rohevõrgustik. Läänemere halb keskkonnaseisund nõuab kõikide siinsete riikide teravat tähelepanu ja meetmeid mereala hea seisundi saavutamiseks. Järk-järgult intensiivistub ka Eesti mereala kasutus uutel eesmärkidel (taastuvenergeetika, vesiviljelus, taristuvõrgustikud) ning traditsiooniline merekasutus mitmekesistub, suurendades inimtegevuse survet merekeskkonnale. Mereressursse tuleb kasutada säästlikult, arvestades mereökosüsteemi jätkusuutlikkusega, et saavutada mere hea keskkonnaseisund. Seetõttu tuleb pöörata senisest enam tähelepanu sellistele keskkonnakaitsemeetmetele, mis ühtlasi parandavad mere seisundit ning soodustavad majandustegevust mereressursi kasutamisel (näiteks vetika- ja karbikasvatus, pilliroo töötlemine). Eesti metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul aga märkimisväärselt suurenenud. Mets kasvab umbes 2,3 mln hektaril, millest tulundusmetsi on ligikaudu 74%. Eesti metsade rohkus (Eesti on Euroopas metsarohkuselt 6. kohal) aitab kaasa sellele, et meil on puhas õhk. Eestis üldiselt õhusaastega probleeme ei ole, seda esineb vaid üksikutes linnades. Väga hea on ka olukord nõuetele vastava joogiveega suuremates asulates: seda saab ühisveevärgist üle 99% tarbijatest (2008. aastal 69,3%), kuid see on saavutatud suures ulatuses ELi vahendite abil, mistõttu vajab veetaristu heal järjel toimimiseks ka tulevikus piisavaid rahavooge Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga esialgsetel hinnangutel vähenenud 54%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Samal ajal on Euroopa Liit seadnud eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis mõjutab väga otseselt ka Eestil ees seisvaid valikuid. Kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab sealse põlevkivitööstuse tõttu eriti Ida-Virumaad. Eesti elanike keskkonnateadlikkus on suurenenud, aga see pole piisavalt mõjutanud inimeste käitumist. Elanikkonna tervise ja töövõime tagamiseks on oluline hea keskkonnaseisundi tagamine. Jäätmete teke on võrreldes 2000. aastaga suurenenud ligi kaks korda. Üldine jäätmete taaskasutusmäär on küll suurenenud kolm korda (41%ni), kuid sellegipoolest on olmejäätmete ringlusse võtmise osakaal olmejäätmete kogumassis üks väiksemaid ELis (28%). Taastuvenergia osatähtsus on energia lõpptarbimises 30% ehk märgatavalt üle Euroopas keskmise (18%). 11 Arenguvajadused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Kultuuriruum ja elukeskkond Maailmas elab 2050. aastaks linnades 70% rahvastikust. Eesti linnastumine on üks kiiremaid OECD riikide seas (linnades elab 69,4% elanikest). Samal ajal peab tagama kultuuriruumi kättesaadavuse sõltumata inimeste elukohast, sest võimalus osaleda kultuurielus väärtustab elukeskkonda ning toetab kogukondlikku tegevust. Inimeste heaolu ja Eesti kultuuri kestmise huvides on oluline tähelepanu pöörata osalusvõimaluste, ühistegevuse, erinevate kultuurisündmuste ja lugemisvara (sh murdekeeltes) kättesaadavusele üle Eesti ja üle ilma rahvuskaaslaste kogukondades. Sealjuures peab toetama omakultuuri viljelemist, mis paneb aluse inimeste identiteedile ja kodumaa armastusele. Mitmekesise kultuuriruumi tagab avatus ja eri keeltes maailmakultuuri kättesaadavus. Sarnaselt kultuuriruumiga peab ka elukeskkond olema väärtuslik. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk (sealhulgas on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Sellegipoolest on ligi 91% leibkondadest eluruumide seisundiga rahul (2008. aastal oli vastav näitaja alla 80%). Võimaluse korral tuleb tihendada ajaloolisi linnakeskuseid, mis võimaldab hoida Eesti pärandit, soodustab inimeste jalgsi liikumist ja on keskkonnasäästlik. Vajalik on riigi suurem kompetents terviklikuks ruumiloomeks, et muu hulgas tagada kooskõla riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute vahel ning kohaneda rahvastikumuutuste ja teiste arenguvajadustega. Paremate ruumiloomeotsuste tegemiseks vajame kvaliteetseid ruumiandmeid ja nutikamaid teenuseid. Kuigi ühissõidukid on kättesaadavad 76%-le elanikest, on vahemaade läbimise suur ajakulu, transpordiliikide kombineerimise ja liinide omavahelise ühenduvuse keerukuse tõttu ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal viimastel aastatel vähenenud (vastavalt 20,7; 15,1 ja 2,7%). Peame muutma elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkonna ning liikumise nende vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõikidele ühiskonnaliikmetele. Hea näide on riigisisene rongiliiklus: sõitjate arv raudteel on kuue aastaga kahekordistunud (2019. aastal 8,37 miljonit sõitu). Piirkondade konkurentsivõime parandamiseks on peale riigisiseste vahemaade läbimise ajakulu vähendamise oluline arendada Eesti ühendusi Euroopa muude piirkondadega, seda nii transpordi- kui ka energiataristu mõttes. Maismaatranspordi välisühenduste arendamine peab jätkuma ELi transpordi põhivõrgu väljaehitamise kava kohaselt (sh Via Baltica ja Rail Baltic). Energiataristu puhul vajavad tähelepanu energiajulgeoleku ja varustuskindluse küsimused. Jätkata tuleb kiire internetiühenduse arendamist. Julgeolek ja turvalisus Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on viimaste aastakümnete langustrend rahvusvaheliste konfliktide arvus ja ulatuses pöördunud maailmas tõusule. Järgnevatel kümnenditel võib riikidevaheliste konfliktide ja varisõdade tekke risk suureneda eeskätt suurvõimude huvide põrkumise, jätkuva terrorismiohu ning poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse tõttu. Peale tavapäraste ohtude on kasvanud hübriidohud (näiteks vaenulik mõjutustegevus, demokraatlikesse protsessidesse sekkumine, küberründed). Rahvusvaheliste institutsioonide roll nõrgeneb ühiste väärtussüsteemide mõranemise tõttu. Eestit peab turvaliseks riigiks 92% elanikkonnast (2020. aastal). Kõige kõrgem on usaldus (2019. aastal) Päästeameti vastu (täielikult või pigem usaldab 97%), järgnevad Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet (94% ja 88%). Nende puhul on usaldus sarnasel tasemel nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas. Muust rahvusest inimeste seas pälvivad keskmisest vähem usaldust NATO, kaitsevägi, Kaitseliit ja Euroopa Liit, kuid see tase on enamiku institutsioonide puhul kasvamas. Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse siiski endiselt NATOsse kuulumist (53% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Olulisuselt järgnevad elanike kaitsetahe (41%) ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (31%). Arenguvajadused Eestis 12 Eelnõu (12. juuni 2020) Suurendada on vaja inimeste teadlikkust enda rollist ja vastutusest, et nad suudaksid erinevate õnnetuste korral (sh kriisisituatsioonides) arukalt käituda ning vähendada nii riski oma elule ja tervisele. Oluline on suurendada ka riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsate teenuste osutajate teadlikkust võimalikest ohtudest ja parandada nende valmisolekut kriisideks. Eesti rahvastik paikneb ebaühtlaselt ning on piirkondi, kus turvalisust tagavate teenuste kättesaadavuse kindlustamine on tõhus ainult tihedamas koostöös kogukonnaga ja nutikaid lahendusi kasutades. Ka väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosus ühiskonnas väheneb, kui on tagatud muu hulgas tugev, sidususele kaasa aitav kultuuriruum ning suhtlemist toetav avalik ruum. Julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tuleb süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitust ning hoida tugevaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega, sh rahvusvaheliste organisatsioonide ja õiguse tõhusa toimimise nimel. Riigivalitsemine Maailmas on riigihaldus muutumas paindlikumaks ja mitmekesisemaks, sh kasvab järjest enam avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete ja vabaühenduste roll. Riigivalitsemisel peab lähtuma õigusriigi põhimõtetest ja inimesekesksusest. Vabakonna tugevdamise ja sidusa ühiskonna kujundamise oluliseks mehhanismiks on osalusdemokraatia senisest laiem levik. Kuna rahvastikuprognoosi kohaselt tööealine elanikkond väheneb, peab ka avalik sektor oma tööjõuressurssi targalt suunama ning tegema koostööd era- ja vabasektoriga, sest vajadus avalike teenuste järele ei vähene. Maksukoormus on Eestis 2020. aastal 34% SKPst ning langeb, jõudes 2035. aastaks 32,7%ni. Maksukoormuse langus tuleneb SKPst aeglasemalt kasvavast tarbimise maksukoormusest. See eeldab bürokraatia vähendamist, inimeste ja vabakonnaga koosloomelist poliitikakujundamist ning kokkulepet riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukonna rolli kohta avalike teenuste pakkumisel (sh turvalise elukeskkonna tagamisel). Vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise kõrval on kitsaskohti ka eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Vene keelt kõnelevad noored on isegi rohkem kodanikuühiskonda kaasatud kui eesti keelt kõnelevad, kuid samas on eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise määr endist viisi palju kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel. Samuti pole 45% uussisserändajatest vabatahtlikus tegevuses osalenud, kuid sooviks seda teha. Eesti ei kasuta OECD hinnangul otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane. Parandama peab riigi võimekust tellida teadusuuringuid ja kaasata teadlasi poliitikakujundamisse. Selgelt tuleks eelistada uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid ning tõhustada teabevahetust asutuste (ja ettevõtete) vahel, tuginedes senisest enam reaalajas andmevahetusele ja võttes ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid. E-teenuste baastaristu ning e-teenuste kasutamist võimaldavad vahendid on hästi arenenud ning mitmes valdkonnas on e-teenused jõudsalt edenenud (nt maksude kogumine ja administreerimine), kuid teenuste kvaliteet on ebaühtlane ja digiriigi loodud lahenduste kestlikkus vajab tugevdamist. E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb järjepidevalt panustada nii baastaristu arendamisse kui ka tehnoloogiliste võimaluste korral luua uusi alternatiive senistele lahendustele. Samal ajal avab pidev tehnoloogia areng (sh tehisintellekti kasutamine) riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt. Suurte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on vaja koosmeelt eri ühiskonnarühmade vahel. Riigi tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et praegu on suurem osa riigieelarvest (umbes 80%) juba seotud seadustega kindlaksmääratud kulutustega. Riigivalitsemist ja avalike teenuste pakkumise kvaliteeti aitab inimeste ootustele vastavaks muuta keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koostöö ja ulatuslikum avalikkusega konsulteerimine inimeste vajadustest lähtuvate lahenduste leidmisel, selge rollijaotus nende elluviimisel ning kohaliku omavalitsuse üksuste finantsvõimekuse tagamine.  Eesti strateegilised sihid Viis strateegilist sihti 14 Eelnõu (12. juuni 2020) Viis strateegilist sihti Inimene Ühiskond Majandus Elukeskkond Riigivalitsemine Arukas, tegus Avatud, hooliv Tugev, Kõigi vajadusi Uuendusmeelne, ja tervist hoidev ja koostöömeelne uuendusmeelne arvestav, turvaline usaldusväärne ja vastutustundlik ja kvaliteetne ja inimesekeskne Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti keel, rahvus ning kultuur Strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist strateegilist sihti, mis lähtuvad aluspõhimõtetest. Sihid on kokku lepitud kahe aasta jooksul üle Eesti toimunud aruteludel ning arvamuskorje põhjal (koosloomes on oma panuse andnud pea 17 000 inimest). Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Samuti arvestatakse neid riigi eelarvestrateegias ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel. Sihtideni jõudmiseks on vaja arvestada Eesti arenguvajaduste, üleilmsete suundumuste, Euroopa Liidu poliitikaraamistikuga ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega. 15 Viis strateegilist sihti Eelnõu (12. juuni 2020) Aluspõhimõtted Aluspõhimõtete Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik hoidmist jälgime ja turvaline riik, mis austab õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja mõõdikutega: areneb eesti keel, rahvus ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab • rahvaarvu muutus mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Eesti tuhande elaniku kohta rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada • eesti keelt kasutavate perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi. Eesti keel inimeste osakaal peab püsima elujõulisena, sh peamise teabe-, haridus- ja töökeelena. Kõigil peab • kultuurielus osalemine olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata • Eestit turvaliseks riigiks individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse pidavate elanike osakaal rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. • tajutud riskid • kasvuhoonegaaside Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus ja panus Põhja-Atlandi Lepingu summaarne heitkogus Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste CO2 ekvivalenttonnides rahvusvaheliste partneritega. Eesti huvides on maailmas mõjukas ja ühtne ning • Eesti koht üleilmses väärtuspõhine, solidaarne ja tõhusalt toimiv Euroopa Liit. Eesti riigikaitse tagab säästva arengu kollektiivkaitse ning iseseisev kaitsevõime, mile kindlustab tugev kaitsetahe. eesmärkide indeksis Kaitsekulud on suuruses vähemalt 2% SKPst. Eesti riigikaitse korralduse alus on lai käsitus – riigikaitsesse tuleb anda oma panus igal inimesel. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Strateegilised sihid Inimene Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea Sihi saavutamist jälgime jooksul. mõõdikutega: Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning • tervena elatud eluaastad keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise • osalemine tööhõives eest. kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös • täiskasvanute õpivalmiduse määr Viis strateegilist sihti 16 Eelnõu (12. juuni 2020) Ühiskond Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja ühtehoidev. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab ka eakam elanikkond, erivajadusega inimeste heaolu on paranenud ning sooliste stereotüüpide mõju vähenenud. Koostöömeelne ühiskond on võrgustikupõhine ja aktiivne. Iga inimene, kogukond ja vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha. Sihi saavutamist jälgime mõõdikutega: Avatud ühiskond tuleb toime rahvastikumuutuste, rände ja linnastumisega. Sealjuures on eesti kultuur ja kogukonnad tugevad, hoolivad ja koostöömeelsed • hoolivuse ja ning inimesed kultuuriteadlikud. koostöömeelsuse mõõdik • ühiskonnarühmade vahelised kontaktid • püsiva suhtelise vaesuse määr Majandus Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus on tugev ja leiab uusi ärivõimalusi ning on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arengueeldusi kõigis regioonides. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad Sihi saavutamist jälgime tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, mõõdikutega: teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, • tööjõu tootlikkus investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale osakaaluna ELi keskmisest laiemalt. • teadus- ja arendustegevuse kulud Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, erasektoris uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi • ressursitootlikkus soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. 17 Viis strateegilist sihti Eelnõu (12. juuni 2020) Elukeskkond Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja universaaldisaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Sihi saavutamist jälgime mõõdikutega: Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad • elukeskkonnaga rahulolu ligipääsetavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. • keskkonnatrendide indeks • vigastuste, mürgistuste Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust ja teatavate muude hoidvalt. Ruumiotsused parandavad inimeste ühistegevuse ja osaluse võimalusi. välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Riigivalitsemine Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele Sihi saavutamist jälgime riikidele. mõõdikutega: Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner • positsioon globaalse kohalolu rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse indeksi edetabelis (Elcano) avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt. Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas • hea valitsemise indeks tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev. • usaldus riigi institutsioonide vastu Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.  Vajalikud muutused Eestis Vajalikud muutused Eestis 21 Eelnõu (12. juuni 2020) Vajalikud muutused Eestis Oskused Tervis Majandus Ruum Riigivalitsemine ja tööturg ja sotsiaalkaitse ja kliima ja liikuvus Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vaja muudatusi eri valdkondades. Sealjuures on oluline sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. Strateegia koostamise käigus esitatud ja läbi räägitud ettepanekutest suuremat tähelepanu vajavad muutused on seotud viide temaatilisse kimpu. Nende elluviimist jälgitakse iga aasta täpsema tegevuskava põhjal ning vajaduse korral tehakse korrektiive tulenevalt Eesti arengut mõjutavatest riigisisestest sündmustest ja väliskeskkonna muutustest. Oskused ja tööturg Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks Tagame õpivõimaluste rohkuse ja kättesaadavuse, sujuva ja paindliku liikumise haridustasemete ja -liikide vahel ning võimalikult õppijast lähtuva lähenemise. Selleks lõimime formaal- ja mitteformaalhariduse ning üld- ja kutsekeskhariduse ja töötame välja ühtse keskharidusstandardi. Jätkame koolivõrgu optimeerimist ning loome regionaalsed hariduskeskused, kus on ühendatud nii kutsekooli, täiendõppe, gümnaasiumi kui ka noorsootöö võimalused. Sidustame regionaalsed hariduskeskused regionaalsete ja kohalike huvipooltega vastastiktoimes, et toetada regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamist ja tööjõu ettevalmistamist. Suurendame erinevate haridustasemete ja -liikide õppekavades üld- ja tulevikuoskuste ja mittekognitiivsete oskuste õpetamist ning lõimime neisse koostöös tööandjatega rohkem praktilist kogemust ja oskusi. Toetame eesti keeles õpetamist, arendades seejuures digitaalset eestikeelset õppevara kõikidel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Õppijast lähtuva lähenemise toetamiseks arendame õppetöös nutikat digitaalset õppevara ja -metoodikat, mis võimaldavad õpet personaliseerida ja individualiseerida ning rikastada tehnoloogia (õpianalüütika, kratid jne) abil. Tagame, et Euroopa haridusruumis toimuks õpialane liikumine takistuste vabalt. Rahvusvahelist liikuvust ja koostööd suurendab elanike võõrkeelte oskus, mistõttu toetame selle õpet. 20 Vajalikud muutused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega Uuendame täiskasvanuhariduse süsteemi (sh kombineeritud rahastamismudeli ja kvaliteedi tagamise põhimõtete väljatöötamine, maksu- ja toetussüsteemide muudatused, kultuuriasutuste võrgu kaasamine), et tagada valmisolek tulevikutööks ning kohanemine majanduse struktuurimuutustega. Arendame oskuste ja vajaduste prognoosisüsteemi (OSKA) ning loome õppe ja tööturuvajaduse paremaks seostamiseks suurandmete analüüsi võime. Kõrg- ja kutsehariduses töötame välja osakvalifikatsioonide sertifitseerimise süsteemi ning laiendame töökohapõhise õppevormi sihtrühma ja erialasid. Fookuses on nii erialase hariduseta ja mitteaktiivsete inimeste (sh vanemaealised, noored, kes ei õpi, ei osale koolitusel ega tööta, hoolduskoormusega inimesed) tõhusam toetamine tööturule naasmiseks kui ka vanemaealiste tööturult lahkumise ennetamine. Seda eriti just Kirde- ja Kagu-Eesti piirkondades, et tagada tööturu regionaalne tasakaalustatus kogu Eestis. Valmistume tuleviku tööks Muutuvad ärimudelid ja töövormid nõuavad ühiskonna valmisolekut tagada tulevikutööks vajalik raamistik. Selleks kujundame vajaduse korral uutele töövormidele vastavaks ümber maksusüsteemi, tööõiguse ja sotsiaalkaitsereeglid, et need tagaksid võrdse kohtlemise ka näiteks vabakutselistele loomeinimestele, tööampsu tegijatele ja platvormi vahendusel töötajatele (sh piiriüleselt). Ebatraditsiooniliste töövormide levikuga kaasneb vajadus moderniseerida ka töökeskkonda (sh digitaalne taristu) ning tagada ohutus olenemata töövormist. Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame selle rahastamist Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks laiendame töökohapõhist õpet, ettevõtlusmagistrantuuri ja -doktorantuuri ning arendame praktikakorraldust. Toetame kõrghariduses eestikeelsete õppekavade säilimist ja arendamist ning eriala- ja teaduskeele arendamist. Vaatame üle kõrghariduse rahastamismudeli, sh ajakohastame õppelaenu ja stipendiumide süsteemi. Seejuures ei tohi halveneda ligipääs kõrgharidusele. Parandame õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustele ning seome omavahel tugevamalt kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse. Loome talendisõbraliku keskkonna Talentide arengu soodustamiseks loome terviksüsteemi andeka õppija märkamiseks ja toetamiseks. Olulisel kohal on STEAM-ainete (loodus- ja täppisteadused ning loovusõpe) õppimise soodustamine, seda kõikidel haridustasemetel ja ka huvihariduses. Töötame välja õigusruumi, mis arendab targaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ning aitab vajaduse korral meelitada Eestisse talente mujalt. Tähelepanu nõuab talendipoliitika programmide arendamine, sh välisüliõpilastele mõeldud meetmed. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa suureneva surve kaasata välistööjõudu. Targa ja tasakaalustatud rände- ja lõimumispoliitika elluviimiseks ajakohastame kohanemis- ja lõimumisteenuseid ning eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja keeleõpet. Vajalikud muutused Eestis 21 Eelnõu (12. juuni 2020) Samuti pöörame palju suuremat tähelepanu Eestisse tagasipöördumise soodustamisele. Võrdsete võimaluste edendamiseks arendame kaasavat haridust, lõimime omavahel haridus-, sotsiaal-, kultuuri ja tööturuvaldkonna tugiteenused, töötame välja palgalõhe minimeerimist toetavad meetmed, tegeleme soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul. Tervis Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika eesti ja sotsiaalkaitse rahva kestlikkuse tagamiseks Kestliku rahvastiku tagamiseks kujundame tervikliku, sündimust ja vanemlust toetava rahvastiku- ja perepoliitika, mis eesmärgistab perede heaolu suurendamist ning selle kaudu soovitud ja tegeliku laste arvu vahelise erinevuse vähenemist. Poliitikameetmete kavandamisel arvestame perede vajaduste ja eelistuste mitmekesisust kogu laste kasvatamise perioodi jooksul. Soodustame ühiskondlike hoiakute muutumist põlvkondadevahelist solidaarsust väärtustavaks ning toetame vanemaealiste inimeste ühiskondlikku aktiivsust (näiteks maksu- ja õigussüsteem, mis toetab vanemaealiste tööturul jätkamist, nende ulatuslikumat panust vabatahtlikku tegevusse). Laste heaolu tagamiseks loome KOVide ja riigi partnerlusel põhineva ning lapse terviklikest vajadustest lähtuvalastekaitsekorralduse, väärtustame lastekaitsetööd, lõimime erinevad teenused ning asendame institutsionaalse hoolduse perepõhise hooldusega. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ja vähendame riskikäitumist Inimeste oodatava eluea ja tervena elatud eluaastate pikendamiseks on võtmetähtsusega kujundada inimeste hoiakud ja käitumine terviseteadlikuks, oma elu säästvaks, riskikäitumist vähendavaks, õnnetusi ennetavaks ning keskkonda hoidvaks. Selleks kavandame valdkonnaüleselt ja kogukondi kaasavalt inimestele nii lõimitud ennetusmeetmeid kui ka nõustamisteenuseid. Kasutame püsivaid koostöövorme, mis põhinevad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikutööl. Elanike terviseharituse parandamist ja riskikäitumise vähendamist toetab ka digilahenduste arendamine. Tervisliku elustiili valikute (sh tasakaalustatud toitumine ning piisav füüsiline aktiivsus) soodustamise kõrval suurendame inimeste elukeskkonnaalast teadlikkust, sest see mõjutab otseselt inimeste tervislikku seisundit ühiskonnas laiemalt (nt toodete ohutus ja kemikaalipoliitika, joogivee- ja toiduohutus, ravimite ohutus ja jäätmekäitlus). Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda Tervikliku vaimset tervist toetava süsteemi arendamiseks lepime kokku ühtsed põhimõtted ja meetmed ning tagame vajalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kogu elukaare vältel. Arendame varajase märkamise süsteemi ning tõhustame kogukonna olulisust ennetaja ja toetajana nii vaimse tervise probleemidele kui ka vägivalla ilmingutele reageerimisel, et inimestel oleks teadmisi ja oskusi selle kohta, kuidas vähendada vaimsele tervisele negatiivselt mõjuvaid riske, nad oskaksid ära tunda ohte (nt läbipõlemine) ja vaimse tervise probleeme nende tekkimisel ning teaksid, millal ja kust abi otsida. 22 Vajalikud muutused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Laiendame erinevaid tõenduspõhiseid ennetus- ja sotsiaalprogramme, mis tegelevad koolikiusamisega, töökohal kiusamise või ahistamisega, pere- ja seksuaalvägivallaga, riskikäitumise vähendamisega, teadlikkuse suurendamisega, äärmusliku käitumise ärahoidmisega jms. Arendame edasi vägivallaohvrite võrgustikupõhist abistamist ning meetmeid, mis aitavad tõkestada vägivalla korduvust. Samuti pöörame tähelepanu õigusvastast käitumist põhjustavate vaimsete probleemide lahendamisele, seda ka kinnipidamisasutustes. Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu Inimeste tervena elatud eluaastate pikenemiseks ning töövõimekao vähendamiseks arendame uuenduslikke ja tõhusaid töötervishoiu ja -ohutuse teenuseid, sealhulgas sihipäraseid teavitus- ja nõustamisteenuseid ning töötervishoidu ja ¬ohutust edendavaid infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti parandame töötervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Töötame välja ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist toetava süsteemi, et ennetada püsiva töövõimekao tekkimist. Suurendame tööturu osaliste teadlikkust erinevatest ohuteguritest (sh vaimse tervise ohutegurid, töökiusamine, ahistamine). Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt Inimesekesksete heaoluteenuste pakkumisel on võtmetegur tervise- ja sotsiaalteenuste lõimimine, mida toetavad head vaba aja veetmise võimalused. Selleks loome riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste partnerlusel põhineva toimiva koordinatsioonisüsteemi, mis tagab, et inimese vajadustele lähenetaks terviklikult. Lõimitud teenuste pakkumisel kujundame nii uutel alustel põhinevaid teenuseid, ajakohastame ja lõimime olemasolevaid kui ka investeerime teenuse pakkumist toetavasse taristusse (ajakohastame nii kogukonnateenuste kui ka haigla- ja tervishoiuasutuste võrgustiku). Eesmärk on minna sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavatele ning taustal toimivatele teenustele, mida toetab tõenduspõhiste digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja andmekogude ühendamine. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse Tervena elatud eluaastate pikendamiseks lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse, sh inimeste geeni- ja terviseandmete kaasamine tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravi- kui ka ennetustegevuses. Arendame välja teenused, mis arvestavad inimese tervisekäitumise, keskkonna ja geeniandmetega ning võimaldavad nii inimesel kui ka arstil paremini haigusi ennetada, tervist ja ravi jälgida. Personaalsete terviseteenuste tõhusamaks toimimiseks toetame asjakohaste digilahenduste arendamist, andmevahetuse tõhustamist (sh riikide vahel), vastava valdkonna teadustegevust, õiguskeskkonna ajakohastamist, andmekasutuse reguleerimist, tervishoiuspetsialistide koolitamist ning inimeste ja ühiskonna teadlikkuse suurendamist. Vajalikud muutused Eestis 23 Eelnõu (12. juuni 2020) Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi Tagame inimestele piisava ravikindlustuskaitse ning tervishoiu rahastamise kestlikkuse, mis toetab tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning ravijärjekordade vähenemist. Tagame pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu. Selleks muudame soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemi, soodustame tööandjapensioni levikut ning suurendame inimeste finantsteadlikkust. Muutunud töövormide laiem levik eeldab senisest paindlikumaid töötus- ja töökatkestushüvitiste skeeme ning sotsiaalkaitseskeemide kohandamist. Lepime kokku inimese, riigi ja KOVide vastutuse jaotuse, mis toetab vajaduspõhist sotsiaalkaitset, ning uuendame pikaajalise hoolduse rahastamismudelit. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning pikaajalise hoolduse süsteemi Tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenused (nt abivahendite pakkumine, rehabilitatsiooni- ja tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuurisündmustele) peavad olema omavahel koordineeritud ja seostatud, et parandada muu hulgas erivajadusega inimeste heaolu. Pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks töötame välja vastavate teenuste süsteemi, sealhulgas juurutame varajase märkamise põhimõtet ning loome hindamissüsteemid ja -instrumendid. Arendame hooldusteenuseid, mis võimaldavad saada hooldus- ja tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, investeerime taristu parandamisse ning toetame tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamist sotsiaalsektoris. Selleks suurendame koolituste ja töökohapõhise õppe kaasabil pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate hulka. Majandus Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja kliima ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks Eesmärk on Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Selleks töötame välja uued innovatsiooniteenused ja -toetused ettevõtete ja tehnoloogiate kõigi arenguetappide jaoks, näiteks uute tehnoloogiate turuseire ning nõustamine intellektuaalse omandi, uute ärimudelite ja loovuskompetentsi kaasamise teemadel. Samuti korraldame ümber rakendusuuringute toetamise ning suurendame riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Aitame Eesti teadusasutustes sündival teadmusel jõuda kiiremini ettevõtlusesse ning soodustame teadusasutuste koostööd ettevõtjatega. Kujundame Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteemi hästi toimivaks ühtseks tervikuks, kus ettevõtluse ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevus on tihedalt põimunud ja toetavad üksteist. Arvestades, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kesine, toetame ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning tagame andmete kvaliteedi, mis võimaldab reaalajas andmevahetust ettevõtete vahel ja suhtluses riigiga. Ka äridiplomaatias keskendume teadmistemahukatele ettevõtetele. Ettevõtluse piirkondlike lõhede vähendamiseks toetame majanduse struktuursete muutuste kiirendamist ka väljaspool Harjumaad. 24 Vajalikud muutused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust Et tagada teadusasutuste ja ettevõtete teadus- ja arendustegevuse alane koostöö Eesti ning selle regioonide majandusele olulistes valdkondades (nt keskkonnahoidu toetavad tehnoloogiad, kohaliku ressursi säästmine ja väärindamine, IKT), töötame välja valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse programmid, mõtestame ümber nutika spetsialiseerumise valikud, pakume tuge ELi strateegilistes väärtusahelates osalemiseks ning edendame biomajandust. Eesmärk on saada valitud valdkondades edukaks teadus- ja arendustegevuse edendajaks, rakendajaks ja katsetajaks maailmas, et olla atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi Kuigi ettevõtluskeskkond on Eestis praegu üldjoontes konkurentsivõimeline ja stabiilne, peame parandama võimet kohaneda muutustega. Eesti tugevuseks maailmas on digitaalsete tehnoloogiate kasutamine avalikus sektoris ja sellest tulenev asjaajamise lihtsus. Muudame Eesti maailma digipesaks, kuhu tullakse nii e-residentsuse baasil virtuaalruumis kui ka füüsiliselt kohale, et oma teenuseid maailmale pakkuda ja ettevõtteid luua. Seejuures kujundame õigusakte ja maksukeskkonda, mis võimaldavad uute ärimudelite (nt platvormimajandus, sotsiaalne ettevõtlus) ning töövormide rakendamist nii Eestis kui ka ELis laiemalt, toetame teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ettevõtete ja tehnoloogiate kõikides arenguetappides ning arvestame võimaluse korral regionaalsete erinevustega. Soodustame uute õigusaktidega keskkonnahoidu ja vastutustundlikku ettevõtlust tagades tasakaalu ettevõtjate ja tarbijate ootuste vahel. Vähendame bürokraatlikke takistusi ettevõtluses. Arendame pangandus- ja kapitaliturgu, et parandada kriisidega toimetuleku võimet ning kõigi piirkondade ettevõtete rahastamisvõimalusi. Suurendame avaliku ja erasektori teadlikkust majandusjulgeolekuga seotud ohtudest. Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted Materjalide ringlussevõtu ja teisese toorme kasutuse suurendamiseks soodustame jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes peab paranema ressursi-, sh energiatõhusus näiteks tööstussümbioosi projektide digitaliseerimise ja ressursitõhusamate tehnoloogiate toetamise kaudu. Korraldame jäätmemajanduse ümber lähtuvalt jäätmehierarhiast ning võttes kasutusele uuenduslikud lahendused, et väheneks jäätmeteke ning suureneks materjali ringlusesse võtmine ja jäätmete liigiti kogumine. Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele Kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist. Peame tagama energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse nii kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul kui ka enne seda. Vajalikud muutused Eestis 25 Eelnõu (12. juuni 2020) Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks leiame lahenduse, mis arvestab nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Oleme avatud ja toetame uusi lahendusi, nagu näiteks avamere tuuleenergia. Et loobuda elektri tootmisel põlevkivist, toetame üleminekuperioodil põlevkivist elektritoomise vähenemisega kaasnevate sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamist ning töötame Ida-Virumaa jaoks välja ja viime ellu teenuste paketi, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse üksustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele. Ruum ja liikuvus Tagame elujõulise kultuuriruumi Tagame osalusvõimaluste, ühistegevuse ja erinevate kultuurisündmuste kättesaadavuse üle Eesti ja rahvuskaaslastele, soodustades erinevate asutuste ja organisatsioonide koostööd, paindlikkust ja loovaid lahendusi nagu tööampsud, paindlik transport, kaugtöö, koostöö erasektoriga jne. Loome võimalusi omakultuuri hoidmiseks ja arendamiseks ning hindame kultuurivaldkonna eestvedajaid. Näeme kultuuri kui koostööplatvormi, mis ühendab inimesi. Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt Ruumiotsuste tegemisel järgime kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid: kvaliteetne ruum ühendab kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkonna tasakaalustatud tervikuks. Tagame ligipääsetavuse kõikidele inimestele elukaare vältel. See hõlmab maa- ja linnaruumi planeerimist, ehitiste arhitektuuri, välis- ja siseruumi ning on säästva ja tervikliku ning segregatsiooni vältiva elukeskkonna loomise aluseks. Tagame riigi tervikliku ja piirkondlikult tasakaalustatud ruumilise arengu, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringud on kooskõlas. Võtame kasutusele läbimõeldud ruumilahendused rahvastikumuutustega kohanemiseks, kahaneva elanikkonna tingimustes kohandame asumid kompaktsemaks. Austame kultuuripärandit ja loome heade ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi. Avaliku ruumi planeerimisel juurutame seniselt laiemalt turvalise ruumi loomise põhimõtteid, et soodustada ohutut ja turvalist käitumist, ning toetame ruumilahendusi, mis suurendavad kehalist aktiivsust, toetavad tervist ning tagavad ligipääsetavuse. Muu hulgas parandame ruumiloome kompetentsi, parandame pikaajalise üleriigilise renoveerimiskava abil hoonefondi kvaliteeti ja kättesaadavust, võtame kasutusele lahendused, mis suurendavad linnaliste asumite vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudega toimetulekuks, ning kujundame jätkusuutliku jäätmemajanduse, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitaristu. Lisaks kaardistame ja võtame jätkusuutlikult kasutusele maavarad. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust Vajaduspõhise, paindliku ja kasutajakeskse transporditeenuse kujundamisel lähtume liikuvusandmete targast kasutamisest. Liikumisviiside integreerituse ja liikuvuse tagamiseks üle Eesti töötame välja ja rakendame sotsiaal- majanduslikke ja keskkonnategureid arvestava mudeli. Seejuures soodustame ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. 26 Vajalikud muutused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel tegevustel. Loome taristu, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele, suurendame avalikus sektoris keskkonnahoidlike sõidukite kasutamist, arendame rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiad, nagu näiteks vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri- Euroopa sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused. Riigivalitsemine Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise Vananeva ja kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Selleks muudame valitsemiskorralduse vajaduspõhiseks ja paindlikumaks. Tagame riigile vajalike oskustega töötajate (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, päästjad, politsei, vanglateenistujad) ja ametnike järelkasvu. Arendame organisatsioone ja inimesi, et nad kohaneksid üleilmsetest suundumustest tulenevate muutustega, aga ka strateegilist planeerimist nii riigi kui ka KOVi tasandil. Samuti edendame Eestit digiriigina ning andmemajandust. Arvestades küberohtude kasvu ja geopoliitilisi muutusi, arendame nii Eestis kui ka ELis tervikuna eri valdkondades küberturvalisust, võtame kasutusele jätkusuutlikud lahendused küberkuritegude avastamise suurendamiseks ja nende tõhusamaks menetlemiseks ning parandame elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevust. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning korrastame vastutuse jaotumise Inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed, olenemata tema elukohast, vanusest, erivajadusest või muust tunnusest. Selleks korrastame riigi ja kohaliku tasandi vastutuse jaotumise teenuste (sh jagatud vastutusega ülesanded) osutamisel koostöös erasektori, vabaühenduste ja kogukonnaga. Seejuures suurendame kohaliku omavalitsuse üksuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamisega. Avalike teenuste kujundamisel muudame kasutajakogemuse maksimaalselt lihtsaks ja inimest toetavaks (sh pakkudes eestikeelset kasutajatuge) ning viime teenused võimalikult palju taustal toimivaks ja etteaimavaks. Rakendame ühtse asjaajamiskoha põhimõtet nii füüsilises kui ka digiruumis. Vajalikud muutused Eestis 27 Eelnõu (12. juuni 2020) Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset Teadus on Eestis kõrgel tasemel, kuid teadustulemuste kasutamine ühiskonnas on siiani olnud tagasihoidlik. Peame senisest paremini koordineerima nii formaalset kui ka mitteformaalset suhtlust teadlaste, avaliku sektori, ettevõtjate ja vabakonna vahel, et teadus vastaks senisest paremini ühiskonna vajadustele. Tagame teadlastele konkurentsivõimelised töötingimused ja karjäärivõimalused, et Eesti teadusasutused oleksid atraktiivsed tööandjad ning teadlased ühiskonnas hinnatud partnerid nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Soodustame töötajate liikumist ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel, avame teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile ning parandame ülikoolide teadmussiirde teenuste kvaliteeti. Parandame teadustulemuste laiemat kättesaadavust ja kasutust (sh avatud teaduse arendamine) töötame välja mitmekülgset arengut toetava ning suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli (sh viime lõpule doktoriõppe reformi). Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse Oluline suund on Eesti välispoliitika terviklikkus, et tagada Eestile silmapaistev positsioon maailmas ja hoida tugevaid suhteid liitlastega. Keskendume Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti kultuuri ja spordi ning teistele saavutustele (eelkõige digivaldkonnas), tagades samal ajal Eesti külaliste positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale. Et tagada Eesti majandusjulgeoleku ja -stabiilsus, teostame põhjalikumaid oluliste välisinvesteeringute taustauuringuid kiirelt ja läbipaistvalt. Eesti rahvusvahelise positsiooni parandamisele aitab kaasa Eesti elanike võõrkeelte oskus, mis lihtsustab rahvusvahelist suhtlemist ja annab konkurentsieelise nii ettevõtjatele kui ka töötajatele. Suurendame arengukoostöö tõhusust rahumeelsete ühiskondade ülesehitamiseks maailmas. Arendame laiapindset riigikaitset ning parandame ühiskonna valmisolekut kriisideks ning hübriidohtudele vastupanu võimet. Tagame liitlaste kohaloluks vajaliku taristu ning muudame ajateenistuse korralduse inimeste võimetega rohkem arvestavaks. Tagame elutähtsate teenuste toimimise ning suurendame kogukondade vastutust turvalisuse tagamisel ja kuritegevuse ennetamisel (sh suurendame inimeste teadlikkust oma rollist riigikaitsel ja kogukonna turvalisuse tagamisel).  Eesti tulevik sõltub igaühe panusest Strateegia elluviimine 29 Eelnõu (12. juuni 2020) Strateegia elluviimine Strateegia „Eesti 2035“ koostamise, elluviimise ja muutmise koordineerimise eest vastutab Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumiga. „Eesti 2035“ viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks on vaja ka kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonide panust ning Eesti inimeste teadmisi igapäevaste valikute tegemisel. Riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise raamistikus täidab „Eesti 2035“ keskset rolli riigi pikaajalise arengustrateegia ning valdkondadeülese koordineerimise tööriistana. Strateegias „Eesti 2035“ kokku lepitud sihte ja vajalikke muutusi järgivad kõik Vabariigi Valitsuse heaks kiidetavad valdkonna arengukavad ja ministri heaks kiidetavad programmid. „Eesti 2035“ alusel koostatud arengukavades ja programmides kajastatakse edaspidi ka valdkondlikke Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamist peavad toetama riigi fiskaalpoliitilised otsused. Eesti riigieelarve on jätkusuutlik ja makromajanduse tasakaalustamisele suunatud. Majanduskasvu väljavaated on järgnevatel aastatel tagasihoidlikud, langedes järgmise kümne aasta jooksul alla kahe protsendi tööealise rahvastiku vähenemise tõttu. Eelarvepositsioon on viimastel aastatel olnud ühelt poolt nominaalse tasakaalu lähedane ja stabiilne, teiselt poolt kiiret tulude kasvu riigieelarves ei ole ette näha ning seetõttu võivad väheneda uute investeeringute võimalused ning olemasolevate eelarveliste kokkulepete hoidmine on keerulisem. Eesti on õhuke väikeriik, mille valitsussektori kulud (2018. aastal 39,3% SKPst) on võrreldes ELi keskmisega (45,7%) väiksem. Üldiste valitsussektori teenuste kulude poolest on Eesti ELis tagantpoolt 4. kohal. Kuna Eesti valitsussektori kulud on juba ELiga võrreldes väiksemad ning riigivalitsemine küllaltki kokkuhoidlik, tuleb „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtideni jõudmiseks arvestada Eesti rahandusliku olukorraga ja teha vajaduse korral riiklikult strateegilisi kulusid ümbersuunavaid või maksupoliitilisi otsuseid, mis võivad olemasolevaid paradigmasid muuta. 30 Vajalikud muutused Eestis Eelnõu (12. juuni 2020) „Eesti 2035“ on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegia Eesti pikaajaliste sihtide saavutamiseks. Vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus ettekande, kus annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest. See võimaldab valitsuse liikmel käsitleda valdkonna olulisi suundumusi ja strateegilisi valikuid ning annab Riigikogu liikmetele võimaluse saada aasta jooksul ülevaade suundumustest kõigis poliitikavaldkondades. Peaminister peab Riigikogus ettekande nii pärast riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve esitamist parlamendile, andes muu hulgas ülevaate „Eesti 2035“ strateegiliste sihtideni jõudmiseks vajalike muutuste seostest riigi rahaliste vahendite planeerimisega. Riigieelarve ülevaatele eelneb selle peamiste teeside tutvustamine Riigikogu komisjonides. Seega on „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tasandil tihedalt seotud riigi eelarvestrateegia protsessiga. Igal aastal toimuvad peaministri ja ministrite kohtumised, kus arutatakse „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamist ja räägitakse läbi vajalike muutuste lahenduskäigud. Enne riigi eelarvestrateegia kohtumisi annab Riigikantselei strateegiadirektor valitsuskabineti nõupidamisel ülevaate „Eesti 2035“ elluviimise seisust, tuues esile võimalikud kitsaskohad strateegia elluviimisel. Enne riigieelarve arutelusid sügisel annab Riigikantselei valitsuse liikmetele tagasisidet selle kohta, kuidas on õnnestunud kevadel jutuks olnud kitsaskohtade või strateegia muudatuste lahendamine ning millised neist vajavad lahendamist riigieelarve koostamisel. Kord aastas toimub võtmepartnerite ja huvirühmadega strateegiapäev, kus antakse ülevaade strateegia sihtide saavutamisest, jagatakse parimaid kogemusi arenguvajadustega tegelemisel ning tehakse ettepanekuid strateegia rakendamise kohta.  Eesti 2035 Lisa 1: Vabariigi Valitsuse tegevuskava Eelnõu (12. juuni 2020)  Eelnõu (12. juuni 2020) Oskused ja tööturg Millist muutust soovime? Eesti inimestel on teadmised, oskused Eesti haridus- ja tööturupoliitika on Eestis on piisavalt kvalifitseeritud ja hoiakud, mis võimaldavad paindlik, tulevikku vaatav ja tööjõudu, mis toetab Eesti riigi ja eneseteostust ja isiklikku arengut rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majanduse edenemist Mõõdik: Eri- ja kutsealase haridusega Mõõdik: Tööjõus osalemise määr Mõõdik: Kolmanda taseme haridusega täiskasvanute (25–64aastaste) osakaal (15–74aastased) 30–34aastaste osakaal Muutuse sisu ja osalised A. Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks B. Viime inimeste teadmised, oskused ja ja paindlikuks hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning AV1, AV3, AV4, AV9 majanduse struktuurimuutustega AV1, AV3, AV4, AV5 HTM KAM Formaalhariduse lõimimine mitte- ja informaalse õppega: HTM MKM Täiskasvanuhariduse süsteemi uuendamine: KUM • väljaspool formaalharidust (nt noorsootöös ja • kombineeritud rahastamismudeli ja kvaliteedi KUM RM Kaitseväes) omandatud teadmiste ja oskuste tagamise põhimõtete väljatöötamine arvestamine formaalhariduses SOM • maksu- ja toetussüsteemide muudatuste • õpikeskkondade mitmekesistamine koostöös analüüsimine KOVidega (nt kultuuriasutuste programmid) • kultuuriasutuste kaasamine • noorsootöö (sh huvihariduse) võimaluste arendamine koostöös KOVidega regionaalselt ja HTM SOM Erinevate sihtrühmade haridussüsteemi ja valdkondlikult tööturule naasmise toetamine ning inimeste KUM MEM konkurentsivõime parandamine: HTM RM Üld- ja kutsekeskhariduse lõimimine koostöös SIM JUM • haridustee katkestanud täiskasvanute KOVidega: formaalharidusse tagasipöördumise • korralduse, rahastuse ja omandiküsimuste soodustamine analüüsimine • noorte, kes ei tööta, ei osale koolitusel ega • ühtse keskharidusstandardi väljatöötamine õpi, vanemaealiste, hoolduskoormusega inimeste toetusmeetmed ning erinevad noorsootöömeetmed HTM RM Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine koostöös KOVidega: Koostöös tööandjatega töökohapõhise õppevormi HTM MKM • taristu ühiskasutuse soodustamine sihtrühma ja erialade valiku laiendamine (eriti • ühtsete regionaalsete hariduskeskuste loomine MEM SOM noorte sihtrühmale) ning praktika ja töökohapõhise (kutseõppeasutuse, täiendõppe, gümnaasiumi ja KEM õppevormi kvaliteedi tagamine noorsootöö võimaluste ühendamine) • riigi ja KOVide koostöö tõhustamine HTM MKM Kõrg- ja kutsehariduses osakvalifikatsioonide sertifitseerimise süsteemi väljatöötamine: HTM SOM Õppekavade ümberkujundamine õppijast lähtuvaks: SOM • nanokraadide, koolitusampsude jms pakkumine • praktiliste kutseoskuste integreerimine erinevate MKM KEM • OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine haridustasemete ja -liikide õppekavadesse ametipõhiselt oskuste põhiseks ning KAM KUM • õppijate üld- ja tulevikuoskuste ja mittekognitiivsete piirkonnapõhiseks oskuste arendamine ainealaste teadmiste ja MEM RM • kutsestandardite ümberkujundamine oskuste oskuste kõrval (sh vajalike oskuste väljaselgitamine profiilideks koostöös erinevate valdkondadega) HTM Nutika digitaalse õppevara ja -metoodika arendamine SOM RM Kirde- ja Kagu-Eesti tööturgude toetamine MKM ning õpianalüütika rakendamine õppeprotsessis regionaalse tasakaalu tagamiseks KEM HTM kõikidel haridustasemetel  Eelnõu (12. juuni 2020) E. Loome talendisõbraliku keskkonna C. Valmistume tulevikutööks AV1, AV4 AV4, AV5 SOM RM Sotsiaalkaitseskeemide kohandamine uusi töövorme HTM KUM Andekaid õppijaid toetava terviksüsteemi arvestavaks arendamine formaalharidussüsteemis ja KUM SOM MKM mitteformaalses õppes koostöös KOVidega SOM Tööõiguse ja töökeskkonna reeglite vajaduspõhine HTM KUM STEAM-ainete (loodus- ja täppisteadused ning ajakohastamine lähtudes töövormide muutumisest loovusõpe) õppimise soodustamine kõigis SOM MKM vanuserühmades ja haridusliikides (sh mitteformaalses õppes) D. Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja HTM MKM Talendipoliitika programmide arendamine tõhustame selle rahastamist (sh meetmed välisüliõpilastele) AV4, AV5 F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja HTM Kõrgharidussüsteemi uuendamine: võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul • rahastamise (tasuta õppe võimaluste, sh õppija AV1, AV3, AV4, AV5 omavastutuse) ülevaatamine, et tagada nii õiglane ligipääs kõrgharidusele kui ka korralduse vastavus ühiskonna ja tööturu vajadustele KUM SIM Targa ja tasakaalustatud rände- ja • õppelaenu ja stipendiumide süsteemi lõimumispoliitika kujundamine arvestades tööturu ajakohastamine õppe kättesaadavuse tagamiseks HTM SOM ja ühiskonna vajadusi: RM MKM • teisest rahvusest inimestele lõimumis- ja kohanemisteenuste nüüdisajastamine ja HTM Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise VM uuenduslike tööturuteenuste pakkumine konkurentsivõime parandamine: • ühiskondlike hoiakute kujundamine ning • töökohapõhise õppe laiendamine kultuuriliste ja sotsiaalsete pingete maandamine • ettevõtlusmagistrantuuri ja -doktorantuuri • Eesti elanike aktiivset tööjõuturul osalemist arendamine toetavate meetmete väljatöötamine, et hoida • praktikakorralduse arendamine ära ebaseaduslikku töötamist, soodustada rahvuskaaslaste tagasipöördumist ning tagada vajalik kvalifitseeritud välistööjõu kättesaadavus HTM RM Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse pakkumine ning nende funktsioonide laiendamine arvestades regionaalpoliitilisi eesmärke HTM KUM Eesti keelest erineva emakeelega inimeste õppekorralduse nüüdisajastamine alushariduses, SIM SOM üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja mitteformaalses õppes Eesti arenguvajadused (AV) HTM SOM Erivajadusega inimestele võimaluste loomine: • hariduskorralduse arendamine (sh haridus-, AV1 Rahvastik sotsiaal- ja tööturutugiteenuste lõimimine ja AV2 Inimese tervis ja eluiga teenuste vajalikul määral tagamine) AV3 Ühiskond ja võimalused • tööturul osalemise toetamine AV4 Õppimisvõimalused SOM HTM Soolise palgalõhe minimeerimine: AV5 Ettevõtluskeskkond • sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni AV6 Elurikkus ja keskkond MKM SIM vähendamine hariduses ja tööturul AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond RM • soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist AV8 Julgeolek ja turvalisus tõhustavate meetmete väljatöötamine • läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel AV9 Riigivalitsemine põhinevate tasustamissüsteemide kasutuselevõtu ja palgainfo parema kättesaadavuse toetamine Eestvedaja Kaasvastutaja(d) • naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamine • hoolduskoormuse vähendamine ja selle sooliselt võrdsema jagamise toetamine Eelnõu (12. juuni 2020) Tervis ja sotsiaalkaitse Millist muutust soovime? Eestis on elukaare vältel väärtustatud Eesti inimesed on kauem füüsiliselt ja vaim- Eesti tervise-, töötervishoiu- ja kõigi inimeste heaolu ja rahvastiku selt terved ning teevad tervist hoidvaid, riske sotsiaalkaitsesüsteem on lõimitud, järelkasv on soodustatud vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda inimesekeskne ja jätkusuutlik hoidvaid valikuid Mõõdik: Sissetulekukvintiilide suhtekordaja Mõõdik: Ülemäärase kehakaaluga Mõõdik: Suure hoolduskoormusega (20 elanike osakaal ja enam tundi nädalas) 16aastaste ja vanemate inimeste osakaal Muutuse sisu ja osalised A. Kujundame tervikliku pere- ja B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste rahvastikupoliitika kestliku hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda rahvastiku tagamiseks hoidvaks ja vähendame riskikäitumist AV1, AV3 AV2, AV6 SIM SOM Sündimust ja vanemlust toetava mitmekesise SOM HTM Valdkonnaüleste ja kogukondi kaasavate integreeritud perepoliitika arendamine, mis arvestab perede ennetusmeetmete ja nõustamisteenuste arendamine MKM KUM KUM MEM erinevate soovide ja vajadustega inimeste hoiakute ja käitumise muutmiseks: KEM SIM • valdkonnaülese koostööformaadi väljatöötamine • kogukondade ja KOVide võimestamine tervislike, SOM KOVi ja riigi tasandi valdkonnaülese JUM RM elu säästvate ja ohtusid ennetavate käitumisviiside lastekaitsekorralduse väljatöötamine, selleks edendamisel ning selleks sobiva keskkonna loomisel MKM vajalike spetsialistide baas- ja täiendõppekoolituse arendamine ning lastekaitsetöö väärtustamine SOM Innovaatiliste digilahenduste arendamine elanike SOM SIM Laste heaolu suurendavate integreeritud teenuste KUM terviseharituse parandamiseks ja riskikäitumise ja sekkumiste väljaarendamine (sh erivajadusega, JUM vähendamiseks käitumisprobleemidega ja traumakogemusega lastele) ning institutsionaalse hoolduse asendamine perepõhisega SOM KUM Inimeste liikumisaktiivsuse, sportimise ja ühistegevuse MEM HTM suurendamine ning terviseteadliku toitumise SOM KUM Ühiskondlike hoiakute soodustamine arendamine: põlvkondadevahelist solidaarsust väärtustavaks MKM • liikumisaktiivsust (sh looduses liikumist) SIM ning vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse suurendavate tegevuspõhimõtete väljatöötamine toetamine (nt maksu- ja õigussüsteem, mis toetaks • toidu koostise ja märgistuse parandamine tervislikke vanemaealiste tööturul jätkamist, vanemaealiste valikuid soodustavaks ulatuslikum panustamine vabatahtlikku tegevusse) • tervislikumate ja mitmekülgsete toiduvalikute kättesaadavuse parandamine ning neist teadlikkuse suurendamine • õigusaktide muutmine head terviseseisundit toetavamaks SOM Esmatasandi tervishoius (perearstiabi, koolitervishoiuteenus, töötervishoid, hambaravi, koduõendus jne) varase sekkumise süsteemi arendamine terviseriskide vähendamise eesmärgil  Eelnõu (12. juuni 2020) KEM MEM Tervist toetava elukeskkonna kujundamine: Ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist • inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse toetava süsteemi arendamine, et ennetada püsiva SOM HTM parandamine ja tervisemõjuga riskide töövõimekao väljakujunemist maandamine (sh toodete ja teenuste ohutus, kemikaalide ja ravimite ohutu ja sihipärane kasutamine, bioloogiliste riskide maandamine, sh Tööturu osaliste teadlikkuse suurendamine mikroobide resistentsuse (AMR) vähendamine, ohuteguritest (sh vaimse tervise ohutegurid, vee-, õhu- ja mürareostuse vähendamine, töökiusamine, ahistamine) joogivee- ja toiduohutus, ravimite ohutus ja jäätmekäitlus) • õigusruumi kujundamine tervist toetavaks ja E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused keskkonda hoidvaks inimesekeskselt AV1, AV2, AV3 C. Toetame vaimset tervist ning SOM MKM Tervise- ja sotsiaalteenuste inimkeskne pakkumine vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda koostöös KOVidega (sh ühise asjaajamiskoha AV2, AV8 põhimõtte rakendamine) Sündmuspõhiste ja inimkesksete lõimunud teenuste SOM JUM • ühtsete põhimõtete ja meetmete arendamine arendamine sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas vaimse tervise valdkonnas KUM HTM Haigla- ja tervishoiuasutuste võrgu nüüdisajastamine • vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja SIM kvaliteedi tagamine elukaare ulatuses • inimeste teadlikkuse parandamine ja enesetoetamise oskuste arendamine F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused • psüühikahäiretega inimeste õiguste kaitse tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse edendamine AV2 • õigusvastast käitumist põhjustavate vaimsete probleemide lahendamine (sh SOM JUM Geeni- ja terviseandmete lõimimine kinnipidamisasutustes) tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse ja nende HTM MKM rakendamine VM SIM SOM • varajase märkamise süsteemi arendamine elukaare ulatuses koostöös KOVidega (sh Tervishoiuspetsialistide koolitamine ning inimeste ja JUM ühiskonna teadlikkuse parandamine kogukonna rolli suurendamine) • vägivallaohvrite võrgustikupõhine abistamine • vägivalla korduvuse tõkestamise meetmete arendamine G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi ning rahvastiku vähenemist AV1, AV2, AV3 HTM SIM Tõenduspõhiste ennetus- ja sotsiaalsete- SOM RM Püsiva tervisekaotuse süsteemi arendamine emotsionaalsete oskuste programmide sihtrühmade ja tervishoiu kestliku rahastuse tagamine SOM JUM KUM laiendamine ja meetmete arendamine (sh (sh ravijärjekordade vähendamine, ravimite koolikiusamist, töökohal kiusamist jm riskikäitumist kompenseerimise ja kättesaadavuse süsteemi vähendavad programmid) koostöös KOVide, muutmine) erasektori-, tervishoiu- ja haridusasutustega Pensionireformi elluviimine, et tagada jätkusuutlik pensionisüsteem (sh soodustingimustel D. Nüüdisajastame töötervishoiu pensionide reformimine, tööandja pensioni tervist toetavaks ja vähendame soodustamine, inimeste finantsteadlikkuse inimeste töövõimekadu parandamine) AV2 Vajaduspõhise sotsiaalkaitse kujundamine Tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse teenuste (sh inimese, riigi ja KOVi vastutuse jaotumises SOM kujundamine (sh infotehnoloogiliste lahenduste kokkuleppimine) väljatöötamine) töötaja füüsilise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks Töötus- ja töökatkestushüvitiste skeemide paindlikumaks muutmine Eesmärgipärase töötervishoiusüsteemi Tööõnnetus- ja kutsehaiguse süsteemi väljaarendamine tööga seotud terviseprobleemide korrastamine ennetamiseks (sh töötervishoiuteenuse kvaliteedi ja teenusele juurdepääsu parandamine) Pikaajalise hoolduse rahastamismudeli uuendamine Eelnõu (12. juuni 2020) H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning pikaajalise Eesti arenguvajadused (AV) hoolduse süsteemi AV1, AV2, AV3 AV1 Rahvastik AV2 Inimese tervis ja eluiga Pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks AV3 Ühiskond ja võimalused SOM KUM teenuste süsteemi väljatöötamine (sh kogukonna AV4 Õppimisvõimalused võimestamine, varajase märkamise põhimõtte AV5 Ettevõtluskeskkond propageerimine, hindamissüsteemide ja AV6 Elurikkus ja keskkond -instrumentide loomine) AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond Hooldusteenuste (rõhuasetusega kodus/ AV8 Julgeolek ja turvalisus kogukonnas hooldamisele) arendamine (sh AV9 Riigivalitsemine taristuinvesteeringud, tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamise suurendamine) Eestvedaja Kaasvastutaja(d) Tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid, rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuurisündmustele) koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus Pikaajalise hoolduse valdkonna tööjõu suurendamine (sh uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste läbiviimine ja töökohapõhise õppe pakkumine) Erivajadusega inimeste ühiskondliku aktiivsuse toetamine  Eelnõu (12. juuni 2020) Majandus ja kliima Millist muutust soovime? Ettevõtlus on Majanduskeskkond on Majandus on tark ja vastutustundlik usaldusväärne, atraktiivne ja paindlik kliimaneutraalne Mõõdikud: Teadlaste ja inseneride arv Mõõdik: Eesti positsioon Doing Business Mõõdik: Taastuvenergia osatähtsus erasektoris 1000 elaniku kohta; indeksi edetabelis energia summaarses lõpptarbimises ringlusse võetava materjali määr Muutuse sisu ja osalised A. Võtame kasutusele uued lahendused B. Suurendame Eesti majandusele oluliste ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning valdkondade võimekust innovatsiooni soodustamiseks AV1, AV5, AV6, AV7, AV9 AV1, AV5, AV8, AV9 HTM MKM Tagatakse TA-asutuste ja ettevõtete TA-alane MKM JUM Olemasolevate innovatsiooniteenuste ja -toetuste koostöö Eesti ja selle regioonide majandusele konsolideerimine ning puuduolevate väljaarendamine: KEM MEM olulistes fookusvaldkondades (nt põlevkivi- ja HTM KUM • uute tehnoloogiate turuseire RM puidukeemia, toidutehnoloogia, süsinikdioksiidi • nõustamine nt intellektuaalse omandi, uute kogumise jm keskkonnahoidu toetavad ärimudelite jms teemadel tehnoloogiad, IKT): • loovuskompetentsi kaasamine • vastavate TA-programmide väljatöötamine • ELi partnerlustest ja strateegilistes väärtusahelates • nutika spetsialiseerumise lähenemise, osalemise toetamine elluviimise ja seire uuendamine • ELi partnerlustest ja strateegilistes MKM HTM Teadmistemahuka iduettevõtluse arendamine: väärtusahelates osalemise toetamine • ökosüsteemi teenused rõhuasetusega RM teadmistemahukal ettevõtlusel • ligipääsu võimaldamine riskikapitalile MEM HTM Biomajanduse (sh sinimajanduse) arendamine: • uute väärtusahelate ja ärimudelite KEM MKM väljatöötamist toetava tugisüsteemi loomine MKM MEM Ettevõtete rakendusuuringute toetamise RM (nt innovatsioonikoostöö ettevõtete ja TA- KAM HTM ümberkorraldamine (sh koostöös teiste riikidega) asutuste vahel) • katseprojektide toetamine KEM • Eesti kujundamine biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas VM MKM Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse • erinevate tehnoloogiate arendamine MEM KEM uuele tasemele viimine (sh keskendumine ja innovatsiooni soodustamine vee- ja teadmistemahukatele ettevõtetele): mereressursside paremaks ja säästlikumaks • sihtriikide strateegia(te) koostamine kasutamiseks • Eesti kuvandiga kooskõlas olevate välisesinduste tagamine (sh esindatus uutel kasvavatel turgudel) • süsteemne koostöö EASi välisesindajate ja Eesti C. Kujundame paindliku ja turvalise esinduste vahel majanduskeskkonna, mis soodustab • e-välisesinduse loomine uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi RM MKM Riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse AV5, AV6 (TA) investeeringute suurendamine (osana riigi HTM osaluspoliitikast) MKM HTM Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad autod, elektritõukerattad, droonid) ja ärimudelite JUM RM (platvormi-, digi-, reaalajamajandus) MKM MEM Ulatuslikum digitaliseerituse ja automatiseerimise KEM SOM kasutuselevõttu ning TAd soodustavad (sh robotid) kasutuselevõtt ettevõtetes õigusaktid ja maksusüsteem (sh KAM HTM KUM MEM intellektuaalomandi regulatsioon) KEM RM  Eelnõu (12. juuni 2020) MKM HTM Eesti kujundamine maailma üheks digimajanduse D. Võtame kasutusele ringmajanduse tõmbekeskuseks ehk digipesaks, kus on hea luua ja põhimõtted MEM RM pakkuda maailmale digiteenuseid: AV5, AV6 • e-residentsuse programmi laiendamine • bürokraatia vähendamine ettevõtluse soodustamiseks tehnoloogiate abil KEM SOM • esmast tooret vähendavate ja teisese • piiriüleste digilahenduste arendamine, et toorme kasutust suurendavate tootmis- ja MKM KUM lihtsustada rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua toimimist HTM MEM lisandväärtust kord juba ammutatud ja • digipädevuse arendamine kogu ühiskonnas (nii IKT- majanduses olevast toormest spetsialistide arvu suurendamine kui ka inimeste • ohutu materjaliringluse arendamine üldiste digioskuste parandamine) tootmises ja tarneahelates, et vähendada • ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamine ühiste kemikaalide kasutust, asendades need vähem innovatsiooniplatvormide arendamise kaudu kahjulikumatega • ringmajanduse ekspertide koolitamine, kes nõustaksid nii ettevõtteid kui ka KOVe MKM KEM Keskkonnahoidu toetavad õigusaktid: • elurikkust, kliimaneutraalsust, ring- ja sinimajandust KEM MKM Ressursitõhususe (sh energia-) märgatav HTM RM ning väiksemat keskkonnahäiringut toetavate suurendamine väike- ja keskmise suurusega MEM RM ärimudelite ja vastava tarbijakäitumise ettevõtetes (VKE) (sh tööstuses ja MEM soodustamine HTM teenindussektoris), et parandada majanduse • muud motiveerivad majandusmeetmed (näiteks ressursitootlikkust (nt tööstussümbioosi keskkonnatasud) projektide, digitaliseerimise, ressursitõhusamate • loodushüvede arvestussüsteemi väljatöötamine ja tehnoloogiate abil) käivitamine KEM MKM Jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline MKM KEM Vastutustundliku ettevõtluse soodustamine: ümberkorraldamine: • parimate juhtimiskogemuste levitamine ja HTM RM • KOVide jäätmete liigiti kogumise taristu SIM KUM tunnustamine SOM arendamine ning vajaliku inventari (sh SOM • sotsiaalse ettevõtluse soodustamine jäätmejaamad, - majad, kodukompostrid, • vabatahtliku töö soodustamine konteinerid, transpordivahendid jms) soetamine • kultuurielus ja liikumisharrastuses osalemist • jäätmetekke (sh toidujäätmete) ja pakendamise toetava maksusüsteemi kujundamine vältimine ja vähendamine • toidujääkide annetamise edendamine vaesuse vähendamise eesmärgil RM JUM Pangandus- ja kapitalituru arendamine ja • toodete korduskasutuse suurendamine tugevdamine: ökodisaini, tarbijate teadlikkuse suurendamise MKM • ühtse pangandusturu toimimise tagamine, pankade ja parandustöökodade arendamisega riskide vähendamine (sh rahapesu tõkestamise tõhustamine) ja kriisilahendusvõimekuse suurendamine (kriisilahenduspuhvrite loomine, kaitsemehhanismide tugevdamine), säilitades E. Lähme üle kliimaneutraalsele seejuures avatuse välisettevõtjatele ja -investoritele energiatootmisele • hoiusekindlustuse süsteemi arendamine AV3, AV6, AV7, AV8 kooskõlas ELi pangandusliidu hoiusekindlustuse väljaarendamisega MKM KAM Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele RM KEM Motivatsioonimehhanismide loomine, et suurendada KEM RM taluvushuvi, mis toetab arendusi kohalikul tasandil MKM MEM SOM HTM Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine ja RM MKM Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste MKM MEM kättesaadavuse soodustamine: paketi käikulaskmine Ida-Virumaal KEM RM KEM KUM • tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele SOM • ettevõtete keskkonnajalajälge vähendavatele investeeringutele SIM MKM Energiaga varustamise alternatiivide kaalumine ja valikute tegemine Eelnõu (12. juuni 2020) MKM KEM Energiaga varustamise alternatiivide kaalumine ja valikute tegemine RM SOM Eesti arenguvajadused (AV) HTM AV1 Rahvastik MKM KAM Taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu AV2 Inimese tervis ja eluiga saavutamine julgeoleku-, keskkonnakaitse- ja AV3 Ühiskond ja võimalused KEM RM elanike huvide vahel maismaal ja merel (nt AV4 Õppimisvõimalused MEM SOM soodustav regulatiivne keskkond) AV5 Ettevõtluskeskkond AV6 Elurikkus ja keskkond AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond AV8 Julgeolek ja turvalisus AV9 Riigivalitsemine Eestvedaja Kaasvastutaja(d)  Eelnõu (12. juuni 2020) Ruum ja liikuvus Millist muutust soovime? Elukeskkond on kõigi vajadusi Elukeskkond soodustab tervislikke Elukeskkond on hoitud arvestav, ligipääsetav, kultuurne ja kestlikke eluviise ja mitmekesine ja turvaline Mõõdikud: Ligipääsetavuse näitaja; Mõõdikud: CO2 transpordisektoris; Mõõdikud: Elamute ja mitteelamute kodukohta turvaliseks pidavate ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate energiatarve inimeste osakaal inimeste osakaal Muutuse sisu ja osalised KUM RM A. Tagame elujõulise kultuuriruumi MKM KEM Nüüdisaegsete lahenduste loomine ruumiandmete kättesaadavuse ja ajakohasuse tagamiseks MKM AV1, AV3 RM • erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste koostegemist toetava ja suurendava kultuuri RM KUM Avaliku sektori ehitustellija eeskuju kujundamine loomise ja kogemise süsteemi kujundamine KEM RM Lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt ja planeerimine • kultuurivaldkondade regionaalse kättesaadavuse koostöös KOVidega kliimamuutuste mõjude suurendamine, et tagada atraktiivsem MEM MKM vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse elukeskkond ka väljaspool tõmbekeskusi ning suurendamiseks ja säilitamiseks, elukeskkonna toetada ühiskonna sidusust ja inimeste heaolu mitmekesistamiseks kõikjal Eestis • taas- ja ristkasutamise põhimõtteid arvestava RM MKM Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil: SIM KEM • universaaldisaini ja ligipääsetavuse tagamine kultuuritaristu (sh -pärandi) ja -asutuste võrgu loomine ning kultuuriteenuste lõimimine teiste SOM KUM • kultuuripärandi ja kahanevate asulate korral valdkondade teenustega linnakeskuste eelisarendamine • kultuurivaldkonna kujundamine eeskujuks HTM • sundliikuvuse vähendamine • ranniku tervikmajandamine universaaldisaini ja kvaliteetse ruumi põhimõtete • rohevõrgustiku sidususe analüüs ja arendamine rakendamisel • looduse pakutavate hüvede väärtustamine • Eesti kultuuri kättesaadavuse suurendamine ning nende arvestamine ruumi planeerimisel ja füüsilises ja e-keskkondades eri sihtrühmadele kasutamisel (sh rahvuskaaslased, eesti keelest erineva • igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine emakeelega inimesed, erivajadustega inimesed) • elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine • ühiskonnamuutustega toimetulekut toetava • looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja sõltumatu ja innovaatilisi lahendusi kasutava elurikkuse säilitamine ning suurendamine, (kultuuri)meedia arendamine sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi • omakultuuri viljelemise ja arendamise toetamine parandamine ja selleks vajalikud investeeringud ühistegevuste ja kokkutulemiskohtade • pärandmaastike ja looduslike pühapaikade kaitse arendamise ja populariseerimise kaudu • avaliku ruumi planeerimisel ohutut ja turvalist käitumist soodustavate, riskikäitumist pärssivate ja ligipääsetavust tagavate meetmete rakendamine ja turvalise ruumi loomise põhimõtete juurutamine B. Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku MKM RM Eelduste loomine ruumilise planeerimise, muutuste, tervise, elurikkuse ja keskkonnahoiuga projekteerimise ja ehitamise protsesside arvestavalt KUM (sh standardiseerimine, digitaliseerimine, automatiseerimine, tehaseline tootmine, tehisintellekti AV1, AV2, AV3, AV6, AV7 rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks RM MKM Hoonefondi jätkusuutlik ja terviklik uuendamine SOM HTM koostöös KOVidega (sh kvaliteetse ja ligipääsetava Lahenduste leidmine ja rakendamine väheneva eluaseme kättesaadavuse parandamine ja eluhoonete RM MKM rahvaarvuga kohanemiseks, et tagada kvaliteetsete KUM ohutuse tagamine ning maale elama asumist KUM HTM teenuste kättesaadavus ning kvaliteetne ja soodustavate rahastamisvahendite mitmekesistamine) jätkusuutlik ehitatud keskkond (sh taristu)  Eelnõu (12. juuni 2020) MKM SOM Efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult KEM RM Jätkusuutliku jäätmemajanduse ning ühisveevärgi majandatud ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside ja -kanalisatsiooni taristu ja teenuse kujundamine HTM KEM konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega MKM koostöös KOVidega (sh paindliku ja kasutajasõbraliku nõudetranspordi ja sotsiaaltranspordi arendamine) KEM MKM Maavarade kaardistamine ja jätkusuutlik MKM SOM Sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid kasutamine: RM HTM arvestava mudeli väljatöötamine ja rakendamine, • maapõueressursside teaduspõhine, riigi KEM et tagada üle Eesti lõimitud liikuvus (sh kergliiklus, majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa abivahendiga liikumine, isejuhtivad sõidukid, maa-, aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist vee-, lennu-, raudteetransport) säilitav haldamine ja kasutus • uute maavarade kasutuselevõtmisega seotud Transpordi arenguks ja uute ärimudelite tekkimiseks MKM HTM uuringud, kasutusvõimaluste analüüs ja sellega vajaliku teadus- ja arendustegevuse ja hariduse seotud keskkonnariskide analüüsimine KEM KAM toetamine ning õigusruumi loomine • kaevandamisel riigi huvi kindlaksmääramine SOM ruumiliselt (sh maakondade teemaplaneeringud D. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, kaevandamise suunamiseks) konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja SIM MKM Kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu KEM JUM teenuste (avalik kord, päästeteenistus, hädaabi, AV6, AV7 elektrooniliselt õnnetustele ja ohuolukordadele MEM VM reageerimine) tagamine ja lahenduste MKM KEM Selliste transpordiühenduste arendamine, mis jätkusuutlikuks muutmine koostöös KOVidega vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel. Sealhulgas: KUM SOM (sh vabatahtliku tegevuse soodustamine ja • taristusse investeerimine lähtuvalt sotsiaal- RM RK mitmekesistamine turvalisema elukeskkonna majanduslike mõjude analüüsist KAM kujundamisel) • üldist energiakasutust vähendavate ja aktiivseid liikumisviise soodustavate investeeringute JUM SIM Korduvkuritegevuse vähendamine, noorte eelistamine õiguskuulekuse tagamine, alternatiivkaristuste • kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite SOM HTM vähendamine transpordisektoris (sh üleminek levitamine ning taasühiskonnastavate tegevuste laiendamine keskkonnahoidlikele sõidukitele ja vastava taristu tagamine ning avaliku sektori maanteesõidukite SIM RM Riigipiiri valvamise ja kaitsmise suutlikkuse pargi keskkonnahoidlikkuse suurendamine) suurendamine ning integreeritud piirihalduse • liikuvuse ja energeetika koostoime tagamine (sh KAM MKM rakendamine Schengeni ala turvalisuse tagamisel elektrisõidukite integreerimine laadimistaristusse VM mõlemapoolse energia liikuvuse eesmärgil ja C. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike kasutamine energiavajaduse puhverdamiseks) hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust • alternatiivkütuste taristu loomine raskeveokitele ja AV1, AV3, AV7, AV9 bussidele Liikuvusteenuste ja -info kättesaadavuse ja MKM RM Kiire ja mugava rongiühenduse loomine Euroopaga MKM SOM kasutajakeskse disaini tagamine koostöös KOVidega nii kohalikule elanikule kui ka väliskülalisele (sh MKM KEM Transpordi välisühenduste arendamine (sh niši liikuvusandmete tark kasutamine ja teadlikkuse leidmine põhi-lõuna-ida-lääs koridorides) suurendamine, liikuvuse kui teenuse rakendamine HTM SOM mitmeliigiliselt (MaaS) üle kogu riigi) Saastaja / kasutaja vastutuse kontseptsiooni MKM KEM rakendamine (nii transporditaristu kui ka -veeremi RM korral) Eesti arenguvajadused (AV) MKM KEM Liiklusohutu, ligipääsetava ja kestliku linnaruumi rajamine koostöös KOVidega (sh jalg- ja SOM RM AV1 Rahvastik jalgrattateede ning parklate, mitmeliigiliste AV2 Inimese tervis ja eluiga liikumisvõimalustega ümberistumistega peatuskohtade) AV3 Ühiskond ja võimalused AV4 Õppimisvõimalused MKM KEM Elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga AV5 Ettevõtluskeskkond RM AV6 Elurikkus ja keskkond AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond MKM RM Kliimaneutraalsele energiatootmisele/- tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla AV8 Julgeolek ja turvalisus SIM KEM taristu rajamine ning kliimaneutraalsele AV9 Riigivalitsemine KAM energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomine nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, Eestvedaja Kaasvastutaja(d) tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline salvestus) Eelnõu (12. juuni 2020) Riigivalitsemine Millist muutust soovime? Eesti on edasipürgiv Avalikud teenused on kvaliteetsed, Ühiskond ja demokraatlik digiriik etteaimavad ja kättesaadavad igas on teadusmahukas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused Mõõdik: E-teenuste Mõõdik: KOVi teenustega rahulolu Mõõdik: Doktorikraadiga inimeste osakaal kättesaadavus / kasutamine 25-64-aastastest Muutuse sisu ja osalised A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame RM MKM Andmemajanduse, turvalise küberruumi, ühtse ja sujuva riigi toimimise kvaliteetse andmeruumi arendamine ning digiriigi KUM taristu arendamine: AV3, AV9 • andmemajanduse arengut edendava ja inimkeskse andmehalduse juurutamine (sh RK RM Üleminek vajaduspõhistele valitsemisaladele ja õigusruumis ja tehniliste lahendustega) paindlikule valitsemiskorraldusele ning avalike • andmemajanduse edendamine, taristu loomine VM MKM teenuste osutamise arendamiseks vajalike võimete ja Euroopa ühtse andmeruumi loomine (sh JUM tagamine nii organisatsiooni kui ka ametnike tasandil ligipääsu soodustamine erinevatest allikatest (sh asukohast sõltumatu värbamise soodustamine pärit (mitteisikustatud) andmetele, et ning ametnike rahvusvahelise karjääri toetamine) võimaldada luua erinevaid teenuseid ja arendada tehisintellekti lahendusi avalikus ja erasektoris) RK RM Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja • andmete ja andmevahetuse hajusarhitektuuri regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine, ning riigi ja KOVide vahelise andmehalduse sh kesksete teemade (nt säästev areng, kultuur arendamine ja keel, regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline • piiriülese andmevahetuse edendamine ja taristu võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku loomine käsitluse tagamine ning ruumilise arengu • andmebaaside koostalitlusvõime arendamine koordineeritud kavandamine • ELi-üleste süsteemide arendamine (nt ühtne digivärav) RK RM Riigi kui terviku teadmistepõhine ja kvaliteetne • tulevikukindla digitaalse identiteedi arendamine poliitikakujundamine: ja kasutuselevõtt SIM MKM • koosloomelise poliitikakujundamise elluviimine • sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse HTM JUM (sh õigusloome ja kaasamise tööriistakasti tagamine väljatöötamine ja rakendamine) • suure mõjuga IT-toodete ja teenuste turvalisuse MEM KEM hindamiseks (sh võrguühendusega toodete, • tõenduspõhise poliitikakujundamise elluviimine (sh KUM riikliku TA korraldamise ja koordineerimise ning asjade internetti ühendatud seadmete ja eelarvestamise ja seiresüsteemi arendamine ja elutähtsa taristu turvalisuse sertifitseerimiseks) rakendamine) ühtsete ELi protseduuride arendamine • hea õigusloome põhimõtete ulatuslikum ja tõhusam rakendamine ja läbipaistvuse suurendamine RM KEM Riigihangete süsteemi parandamine • poliitika analüüsi ja mõjude hindamise süsteemi (sh innovatsiooni toetamine, vastutustundlike ning RK MKM keskkonnahoidlike teenuste ja toodete eelistamine, arendamine, sh andmekaeve ja andmekasutus (avaandmed ja andmekaitse, andmeseire ja IT-hangete süsteemi ümbermõtestamine) tulevikuprognoos), ettevõtja halduskoormuse hindamine, regionaalsete eripärade tagamine ja Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimine RM MKM vajadustega arvestamine (nt dokumendihaldussüsteemid jmt), ühendametite • Eesti inimeste, kogukondade ja kodanikuühenduste loomine ja valitsusasutuste IT-majade võimestamine ning valitsemises osalemise korrastamine toetamine (sh teenuste pakkumisel) • uudsete lahenduste, eksperimentide ja katseprojektide toetamine Eelnõu (12. juuni 2020) KUM RM Teadusasutuste ja riigile kuuluvate sihtasutuste Digiriigi arendamisel pideva katsetamise kultuuri ja MKM JUM võrgu korrastamine korralduse arendamine: HTM RM • innovaatiliste lahenduste väljatöötamine mh RM HTM Riigile vajalike oskustega töötajate koostöös erasektori ja vabakonnaga (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, päästjad, politsei, • Govtech sektori arendamine, et soodustada JUM SIM vanglateenistujad) ja ametnike tagamine Eesti tehnoloogiliselt uudseid lahendusi ja SOM erinevates piirkondades innovatsioonivõimaluste kasutamist riigi ja infoturbe arendamisel B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti • õigus- ja maksukeskkonna korrastamine uute ja kättesaadavust ning korrastame vastutuse lahenduste ja koostöö võimaldamiseks ja jaotumise toetamiseks AV1, AV3, AV4, AV7, AV9 RM MKM Teenuste kättesaadavuse parandamine sõltumata Julgeoleku ja turvalisuse tagamine igas olukorras: KAM RK asukohast: • hübriidohtude ja vaenuliku mõjutustegevuse MEM SOM • üleminek taustal toimivatele ja etteaimavatele SIM JUM takistamine (sh valeinfo leviku ja radikaliseerumise KUM teenustele VM tõkestamine) MKM • kasutajale ühise asjaajamiskoha põhimõtte • riigi suutlikkuse suurendamine terrorismiga seotud rakendamine MEM riskide tuvastamiseks, et ennetada ohtusid ning • integreeritud, kasutajale kohandatud ja tõkestada ja minimeerida tagajärgi • julgeoleku tagamine diplomaatiliste suhete ligipääsetavate teenuste pakkumine tugevdamise kaudu (nt kahe- ja mitmepoolsed • võrdsete võimaluste tagamine e-teenuste ja muude suhted ja formaadid) digitaallahenduste kaudu (nt e-esindustes) • küberohtude tuvastamiseks, ennetamiseks Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ning KOVide ja maandamiseks ning küberkuritegude RM MKM menetlemiseks piisava ja ajakohase võimekuse haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamine HTM SOM tagamine • kriisideks valmisoleku parandamine, suurendades KUM KEM kiirreageerimis- ja erioperatsioonide, massiohje, MEM isikute ja objektide kaitsmise suutlikkuse ja muutuvatele julgeolekuohtudele vastavuse tagamine (sh koostöös teiste riikidega) RM MKM Riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise • turvaliste riiklikku digitaalset isikutuvastamist ja ülevaatamine, suurendades kohalike omavalitsuste HTM SOM digiallkirjastamist võimaldavate isikut tõendavate rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö KEM dokumentide tagamine KUM edendamise kaudu: • sotsiaalhoolekandeteenuste vastutaja, ulatuse ja omavastutusmäärade kokkuleppimine KAM RK Turvalise ruumi tagamine koostöös KOVidega: • põhihariduse korralduse ülevaatamine • riigi toe pakkumine kogukondadele vastutuse • ettevõtluskeskkonna kujundamine ning kohaliku SIM JUM kasvatamiseks turvalisuse tagamisel ning tasandi võimekuse ja motivatsiooni suurendamine MKM MEM riskikäitumise ja kuritegevuse ennetamisel ettevõtluse arendamisega tegelemiseks • KOVide suutlikkuse arendamine väiksemate • jäätmete, keskkonnalubade, registreeringute jms korrarikkumiste lahendamiseks seotud teenuste pakkumine ● • kokkuleppel KOVidega nende arendamine turvalisust • raamatukogus pakutavate teenuste laiendamine, toetava elukeskkonna põhikujundajaks (sh koostöös sh kaugtöökohad, tervise- ja sotsiaalteenuste asutuste ja kogukondadega) pakkumine, digipädevuste ja keeleõppe arendamine • kodanikuteenistuse kehtestamine kõigile Eesti • muuseumide ühishoidlate rajamine Eesti riigi kogude noortele vastavalt võimetele säilimiseks, konserveerimiseks ja digiteerimiseks • kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse teenuste kulude kokkuhoiu, pärandi säilimise ja parema tagamine ja lahenduste jätkusuutlikuks muutmine ligipääsetavuse eesmärgil koostöös KOVidega RM KEM KOVide teenuste seiresüsteemi arendamine teenuste kvaliteedi parandamiseks koostöös MEM KOVidega KAM RK Valmisolek kriisiks: • kriisideks valmisoleku parandamine, suurendades MKM Platvormipõhise lähenemise arendamine andmete ja SIM JUM riigiasutuste, KOVide ja elutähtsate teenuste digilahenduste vallas MKM VM osutajate teadlikkust võimalikest ohtudest • elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kaupade MEM varustuskindluse parandamine, et rahuldada kriisi MKM JUM Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt ajal elanike esmavajadused avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine ja • riigiasutuste, KOVide ja kogukondade valmisoleku KUM #bürokrati kontseptsiooni levitamine, säilitades suurendamine kriisideks ja kriisijärgsete kahjude inimesele otsustusõiguse ja valikuvabaduse) leevendamiseks Eelnõu (12. juuni 2020) JUM Justiitssüsteemi ja õiguste jõustamise tõhustamine, D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja lähtudes õigusriigi põhimõttest: tagame julgeoleku • kohtupidamise paindlikumaks ja tõhusamaks AV5, AV6, AV8 muutmine (sh kohturegistrite õiguskindluse ja kasutajamugavuse suurendamine) Kõikide poliitikavaldkondade potentsiaali VM • digitaalse „õiguskaare“ loomine kogu võimendamine riigistrateegiate kaudu võõrsil ja Eesti justiitssüsteemi ulatuses esindustes avatud innovatsioonipesade kujundamine • õigusabisüsteemi jätkusuutlikkuse ja läbipaistvuse koostöös erasektoriga suurendamine • õiguselukutsete teenuste arendamine • õigusteabe kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse VM MKM Eesti tugevate külgede (sh küber- ja digivaldkond, suurendamine haridus, tervishoiuteenused, turvaline toit, kultuur HTM SOM • piiriülese kohtumenetluse ja õigusalase koostöö ja sport) jagamine maailmaga ning arengukoostöö arendamine MEM KUM võimaluste kasutamine MKM Majandusjulgeoleku suurendamine läbi C. Suurendame teaduse mõjusust ja välisinvesteeringute taustauuringute teostamise. mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset AV4, AV5 Eesti pärandi ja identiteedi hoidmine, kultuuri- ja MKM KUM spordisündmuste korraldamine ja Eesti kui atraktiivse • mitmekülgset arengut toetava ning suuremat VM turismikoha tutvustamine, pöörates samal ajal rõhku HTM MKM stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli Eesti külastajate positiivsele kogemusele ning selle VM RM väljatöötamine tasakaalustatud mõjule kohalikule kultuurile ja MEM • doktoriõppe reformi lõpuleviimine, et kasvatada keskkonnale teadlaste ja inseneride hulka Eesti ühiskonnas • stiimulite loomine teadusasutustele ja Diplomaatilise tegevuse mõjukuse kasvatamine teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes investeeringute abil (sh rahvusvaheliselt oluliste koostöövõrgustikes ürituste ja konverentside toetamine) • teadustaristu kvaliteedi kindlustamine ja avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori vajadusi arvestavalt VM KUM Globaalse eestluse edendamine ning Eesti • teadustulemuste laiema kättesaadavuse ja kultuuri nähtavuse ja kättesaadavuse toetamine SIM välismaal (sh kodanikudiplomaatia arendamine ja kasutuse parandamine (sh avatud teaduse arendamine) konsulaarteenuste kättesaadavuse parandamine) • teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamine (sh töötajate KAM VM Tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalemine koolitamine, uute teenuste arendamine ja ning partnerite võõrustamine Eestis nii sõjalise pakkumine) kohaloleku raames kui ka osalejatena meie juhitud • ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise keskustes töötajate liikumise soodustamine • teadus- ja arendusvõimekuse rakendamine Eesti oluliste arenguvajaduste lahendamiseks JUM VM Piiriülese kohtumenetluse ja õigusalase koostöö arendamine SIM JUM Rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi Eesti arenguvajadused (AV) arendamine ning tõhusa migratsioonijärelevalve SOM ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine AV1 Rahvastik AV2 Inimese tervis ja eluiga AV3 Ühiskond ja võimalused AV4 Õppimisvõimalused AV5 Ettevõtluskeskkond AV6 Elurikkus ja keskkond AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond AV8 Julgeolek ja turvalisus AV9 Riigivalitsemine Eestvedaja Kaasvastutaja(d) Eesti 2035 Lisa 2: Mõõdikud Eelnõu (12. juuni 2020) 2 Aluspõhimõtete mõõdikud Eelnõu (12. juuni 2020) „Eesti 2035“ mõõdikud „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sihtide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgitakse omavahel seostatavate mõõdikutega. Strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ja need mõõdikud kajastuvad ka neis. Kus vähegi võimalik, esitatakse andmed ka vanuse, soo, haridustaseme ning piirkonna kaupa. Mõõdikute metoodika kirjeldus on avaldatud Riigikantselei veebilehel. Sihtideni jõudmise eelduseks on demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti keel, rahvus ja kultuur Mõõdik Algtase Sihttase Rahvaarvu muutus tuhande elaniku kohta 3,13 inimest (2019) Rahvaarvu vähenemine aeglustub Kultuurielus osalemine 78,7% (2017) ≥78% Eesti keelt kasutavate metoodika on väljatöötamisel, inimeste osakaal alg- ja sihttase lisatakse esimesel võimalusel Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal 94% (2018) ≥94% Haigeks jäämine või Haigeks jäämine või Tajutud riskid puude tekkimine – 60,7% puude tekkimine – ≤60,7% (OECD risks that matter) Kõikide kulutuste katmine – 48,4 % Kõikide kulutuste katmine – ≤48,4 % Töö kaotamine – 47,6 % (2018) Töö kaotamine – ≤47,6 % Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus CO2 17,9 mln t CO2 ekv (2018) 8 mln t CO2 ekv ekvivalenttonnides Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis 12 (2019) ≤12 Sihtide mõõdikud 3 Eelnõu (12. juuni 2020) Mõõdik Algtase Siht Inimene mehed 52,8; naised 55,6 (2018) mehed 63,0; naised 64,5 Tervena elatud eluaastad maakondlik erinevus Eesti keskmisega Arukas, tegus maakondlik erinevus Eesti keskmisega võrreldes: mehed -10,91, naised -9,66 võrreldes: mehed <5, naised <5 ja tervist hoidev (2018) Osalemine tööhõives, metoodika on väljatöötamisel, kultuurielus, spordis ja alg- ja sihttase lisatakse esimesel vabatahtlikus töös võimalusel metoodika on väljatöötamisel, Täiskasvanute õpivalmiduse määr alg- ja sihttase lisatakse esimesel (sh mitteformaalne õpe) võimalusel Mõõdik Algtase Siht Ühiskond metoodika on väljatöötamisel, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik alg- ja sihttase lisatakse esimesel Avatud, hooliv võimalusel ja koostöömeelne Ühiskonnarühmade vahelised metoodika on väljatöötamisel, kontaktid alg- ja sihttase lisatakse esimesel võimalusel Püsiva suhtelise 15,6% (2017) ≤20% vaesuse määr Mõõdik Algtase Siht Majandus TA kulud erasektoris 0,61% SKPst (2018) 2% Tugev, uuendusmeelne Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi 78% (2018) 110% keskmisest (täpsustub esimesel võimalusel) ja vastutustundlik Ressursitootlikkus 0,56 eurot / kg (2017) 0,90 eurot / kg Mõõdik Algtase Siht Elukeskkond >85% Elukeskkonnaga rahulolu 85% (2020) piirkondlikud erinevused vähenevad Kõigi vajadusi (rahul või pigem rahul) (täpsustub esimesel võimalusel) arvestav, turvaline ja kvaliteetne Keskkonnatrendide indeks 68,75 (2020) 87 Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 60,4 (2018) ≤31,7% hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Mõõdik Algtase Siht Riigivalitsemine Valitsemise tõhusus – 1,2 Valitsemise tõhusus – ≥1,2 Hea valitsemise indeks (Worldwide Õigusloome kvaliteet – 1,6 Uuendusmeelne, Õigusloome kvaliteet – ≥1,6 Governance) Arvamusvabadus ja osalemine– 1,2 Arvamusvabadus ja osalemine – ≥1,2 usaldusväärne (2018) ja inimesekeskne Usaldus riigi KOV – 56% KOV – 60% institutsioonide vastu Vabariigi Valitsus – 43%, Vabariigi Valitsus – 50%, (Eurobaromeeter) Riigikogu – 40% Riigikogu – 50% (2019) Positsioon globaalse kohalolu indeksi 84 (2018) ≤84 edetablis (Elcano) 4 Reformide mõõdikud Eelnõu (12. juuni 2020) Mõõdik Algtase Siht Oskused ja tööturg Eri- ja kutsealase haridusega 73% (2018) 80% täiskasvanute (25–64a) osakaal Tööjõus osalemise 71,6% (2019) ≥72% määr (15–74a) Kolmanda taseme haridusega 47,2% (2018) 50% 30–34a osakaal Tervis Mõõdik Algtase Siht ja sotsiaalkaitse Sissetulekukvintiilide suhtekordaja 5,1 (2017) ≤6 Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal 50,7% (2018) ≤50% Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 1,8% (2016) 16-aastaste ja vanemate (ligi 20 000 inimest) 1,3% inimeste osakaal Mõõdik Algtase Siht Majandus ja kliima Teadlaste ja inseneride arv 1,33 (2018) 4,53 erasektoris 1000 elaniku kohta Eesti positsioon Doing Business 17 (2018) 5 indeksi edetabelis Ringlusse võetava materjali määr 8,7% (2017) 30% Taastuvenergia osakaal energia >30% (2018) >42% summaarses lõpptarbimises Mõõdik Algtase Siht Ruum metoodika on väljatöötamisel, ja liikuvus Ligipääsetavuse näitaja alg- ja sihttase lisatakse esimesel võimalusel Kodukohta turvaliseks pidavate 94% (2017) ≥94% inimeste osakaal CO2 transpordisektoris 2442,6 kt CO2 ekv (2017) väheneb 23–38% (täpsustub esimesel võimalusel) Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl 38,5% (2018) 45–55% käivate inimeste osakaal (täpsustub esimesel võimalusel) Elamute ja mitteelamute energiatarve 16,1 TWh 14,0 TWh Mõõdik Algtase Siht Riigivalitsemine metoodika on väljatöötamisel, e-teenuste kättesaadavus/ alg- ja sihttase lisatakse esimesel kasutamine? võimalusel metoodika on väljatöötamisel, KOV teenustega rahulolu alg- ja sihttase lisatakse esimesel võimalusel Doktorikraadiga inimeste osakaal 0,85% (2017) 1,5% 25-64-aastastest eesti2035.ee  SELETUSKIRI „Eesti 2035“ strateegia eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eelnõu. Strateegia „Eesti 2035“ koostamise algatas Vabariigi Valitsus 8. märtsil 2018. a. Strateegia koostamise käigus on sõnastatud Eesti pikaajalised strateegilised sihid ja tegevussuunad lähtuvalt tulevikutrendidest, riigi arenguvajadustest ja võimalustest. Strateegia koostamisel on olnud oluline roll sidusrühmade osalemisel ja kommunikatsioonil. Strateegia seab Eesti pikaajalisteks sihtideks:  Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed.  Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud.  Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.  Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.  Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, mis austab õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti keel, rahvus ja kultuur. Strateegiaga luuakse raamistik, mis:  koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad;  seob pikaajalise strateegia rahastamisega, st arvestab riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel, sh struktuurivahendite planeerimiseks ja kasutamiseks;  annab aluse Eesti seisukohtade kujundamiseks rahvusvahelistes koordinatsiooniprotsessides (sh Euroopa Liidu poliitika planeerimises osalemise tasemel). Strateegiaga luuakse tingimused riigi strateegilise ja tulemusjuhtimise paremaks korraldamiseks, sh strateegiadokumentide arvu vähendamiseks ning ÜRO säästva arengu eesmärkide keskseks integreerimiseks riigi arengudokumentidesse. 2. Strateegia „Eesti 2035“ koostamine Strateegia „Eesti 2035“ koostamise eest vastutavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2018 otsusele Riigikantselei ja Rahandusministeerium. „Eesti 2035“ on valminud laiapindse koosloomeprotsessi tulemusel. Protsessis osalesid Riigikogu Arenguseire Keskus, teised ministeeriumid ja asjakohased ametkonnad, kohalikud omavalitsused ning nende esindusorganisatsioonid ning valitsusvälised partnerid, ettevõtjad, teadlased ja eksperdid. Statistikaametiga tehakse koostööd strateegia elluviimise jälgimismehhanismi kujundamisel. Strateegia juhtrühma juhib riigisekretär ja sinna kuuluvad ministeeriumide kantslerid. Vabariigi Valitsuse tasemel on toimunud regulaarsed küsimuste ja ettepanekute arutelud seoses „Eesti 2035“ loomisega.. „Eesti 2035“ koostamine on olnud avatud protsess, mille käigus tagati huvirühmade aktiivne osalus strateegia loomisel ning avalikkuse teavitamine. Strateegia loomes oli võimalus kaasa lüüa kõikidel osalistel, kes soovisid Eesti tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selleks korraldati mitmel korral üle-eestilisi arutelusid ja tööseminare, pöörates tähelepanu just Eesti eri paigus elavate inimeste osalemisvõimaluste tagamisele. 1 Partnerorganisatsioonidest on enamiku sidusrühmade esindajatega korraldatud kohtumised „Eesti 2035“ strateegiaprotsessi tutvustamiseks ning koostöö ja osalemisvõimaluste läbirääkimiseks. Ekspertide ja sidusrühmade esindajate nõu ja arvamust on kogu strateegiaprotsessi jooksul kasutatud – nii protsessi algfaasis maailma trendide hindamisel, Eesti murekohtade ja arenguvajaduste väljaselgitamisel ning pikaajaliste sihtide sõnastamisel. Koosloomes on osalenud teadlased, poliitikud, omavalitsustegelased, ettevõtjad, eri vanuserühmade esindajad ja lihtsalt Eesti inimesed. Alates 2018. aasta novembrist on toimunud 25 töötuba ja seminari kõigile huvilistele üle Eesti (seminare on korraldatud Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Paides, Kuressaares, Narvas, Kohtla- Järvel ja Narva-Jõesuus). Lisaks on toimunud kogutud teabe analüüsimiseks seitse töötuba ministeeriumide osalusel. Lisaks toimusid strateegia arutelud Riigikogu fraktsioonides ning strateegiaseminar Riigikogus käesoleva aasta veebruaris. „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide seadmiseks kasutati ühe infona sisendina 2019. aasta kevadel toimunud üle-eestilise väärtuspõhise arvamuskorje tulemusi. Arvamuskorje käigus andis ligi 14 000 inimest teada, millises Eestis nad soovivad elada aastal 2035. Arvamuskorje toimus nii veebilehekülje vahendusel kui ka paberkandjal raamatukogudes ning vastamist võimaldati nii eesti, vene kui inglise keeles, et tagada eri ühiskonnarühmade kaasatus. Eesti keeles jagas oma vaateid 76,6%, vene keeles 20,3% ja inglise keeles 3,2% osalenuist. Strateegia koostamise käigus tehtud tööpaberid, analüüsid, arvamuskorje ja seminaride kokkuvõtted on kättesaadavad „Eesti 2035“ strateegia kodulehel https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035. Partnerite kaasamisel ja osalemisvõimaluste pakkumisel on lähtutud „Kaasamise heast tavast“ ja struktuurivahendite kasutamise ettevalmistamisel Euroopa Komisjoni määrusest, millega sätestatakse nõuded ja põhimõtted partnerite kaasamiseks. Strateegia eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik (eili.lepik@riigikantselei) ja strateegiabüroo nõunik Ott Karulin ([email protected]) ning Rahandusministeeriumi strateegiatalituse nõunik Magnus Urb ([email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). 2. Kooskõlastamisele esitatava eelnõu sisu „Eesti 2035“ on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegia Eesti pikaajaliste sihtide saavutamiseks. „Eesti 2035“ võimaldab koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused (KOV) ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid. „Eesti 2035“ on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu (EL) vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Strateegia elluviimine ja seire on seotud riigi eelarvestrateegia protsessiga. Valitsuse liikmetele antakse enne riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelusid ülevaade „Eesti 2035“ elluviimise seisust ning tuuakse esile kitsaskohad strateegia elluviimisel. Peaminister annab ülevaate Eesti pikaajaliste sihtideni jõudmiseks vajalikest muudatusest peale riigieelarve strateegia ja riigieelarve esitamist Riigikogule. Lisaks teevad valitsuse liikmed vähemalt kord aastas ettekande Riigikogule, kus annavad ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest. 2 Vähemalt kord aastas toimub võtmepartnerite ja huvirühmadega strateegiapäev, kus antakse ülevaade strateegia sihtide saavutamisest, jagatakse parimaid kogemusi arenguvajadustega tegelemisel ning tehakse ettepanekuid strateegia rakendamise kohta. Kooskõlastamisele esitatav eelnõu koosneb kolmest osast: 1. „Eesti 2035“ strateegia eelnõu, milles kirjeldatakse Eesti arenguvajadusi, strateegia aluspõhimõtteid, pikaajalisi strateegilisi sihte ning peamisi vajalikke muutusi. Lisaks on kirjeldatud strateegia elluviimise ja jälgimise protsessi. 2. Lisa 1: valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“ strateegia juurde, mis koondab olulisemate muutuste sisu ning nende eestvedajad ja kaasvastutajad. 3. Lisa 2: „Eesti 2035“ mõõdikud, milles tuuakse esile aluspõhimõtete hoidmise, strateegiliste sihtide saavutamise ja vajalike muutuste elluviimise jälgimiseks kasutatavad mõõdikud. Mõõdikute metoodika kirjeldatakse täpsemalt ja esitatakse „Eesti 2035“ veebis. Strateegia üldosa kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja kinnitab Riigikogu, strateegia lisad kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Strateegia tegevuskava ja mõõdikud vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse iga- aastaselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud „Eesti 2035“ strateegia on valdkondadeülene strateegilise juhtimise tööriist, seega on tal mõjud kõikidele valdkondadele: majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning esinevad sotsiaalsed mõjud, sh mõjud demograafiale ja mitmetele teistele eluvaldkondadele.. Strateegias seatud aluspõhimõtted ja sihid on ühiselt seatud väärtuspõhised eesmärgid, mis annavad suunised vajalikele muutustele. Muutuste saavutamiseks viiakse ellu reforme, mis peaks kaasa tooma olulised mõjud, mis on strateegias kindlaks määratud sihtide ja reformide mõõdikutena. Mõõdikutele on määratud sihttasemed, kuhu soovitakse aastaks 2035 jõuda ehk millist mõju tehtud reformidega kaasa tuua. Täpsemad mõjuhinnangud tuleb teha muutuste kavandamise käigus vastavalt teadmistepõhise otsustusprotsessi tavadele ning mõjude hindamise metoodikale. „Eesti 2035“ strateegias kokku lepitud strateegilistest sihtidest hakkavad lähtuma valdkonna arengukavad ja programmid ning seda saavad kasutada strateegilise planeerimise lähtealusena kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid. „Eesti 2035“ strateegiaga kaasnevaid mõjusid hinnatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Sealhulgas ei algatatud strateegia koostamise käigus keskkonnamõjude strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigete 1, 2 ja 21 mõistes, kuna käesolevaga strateegiaga ei kavandata seaduses viidatud konkreetseid tegevusi ning seaduses ette nähtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine viiakse läbi vastavate arengukavade, programmide või muude planeerimisdokumentide koostamise käigus. 5. Eelnõu seosed teiste strateegiliste arengudokumentidega Eelnõuga heakskiidetaval strateegial on seos kõigi kehtivate arengudokumentidega. Kõik koostamisel olevad valdkonna arengukavad peavad arvestama „Eesti 2035“ strateegias esile toodud arenguvajaduste ja seatud pikaajaliste sihtidega. 3 Joonis 1. Strateegilise planeerimise raamistik alates 2021. aastast Strateegiaga ei ole muudetud ühegi Riigikogu tasandil kehtestatud poliitika põhialuste ega valdkonna arengukava eesmärke, kuid vajaduse korral tuleb kaaluda nende kohandamist tulenevalt muutunud keskkonnast. Strateegia on kooskõlas põhiseadusega ning arvestab hetkel kehtivate Riigikogu tasandil kinnitatud poliitika põhialuste, seaduste, rahvusvaheliste lepingute ning teiste riigi strateegilisi valikuid suunavate dokumentidega. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused planeeritakse valdkonna arengukavades ja nendega seotud programmides ning strateegia elluviimisega seotud vajalike muutuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, hõlmates sellega Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi. „Eesti 2035“ on Vabariigi Valitsuse tasandil tihedalt seotud riigi eelarvestrateegia protsessiga. Igal aastal toimuvad peaministri ja ministrite kohtumised, kus arutatakse „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamist ja räägitakse läbi vajalike muutuste lahenduskäigud. Enne riigi eelarvestrateegia kohtumisi ning riigieelarve arutelusid antakse valitsuskabineti nõupidamisel ülevaade „Eesti 2035“ elluviimise seisust, tuues esile võimalikud kitsaskohad strateegia elluviimisel. 7. Eelnõu kooskõlastamine Strateegia eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning esitatakse tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks peamistele partnerorganisatsioonidele ja sidusrühmade esindajatele. Eelnõu kooskõlastusringi käigus oodatakse ettepanekuid 27. juuliks käesoleval aastal. 4  -864235 -144145 Head eestimaalased! 12 .06.2020 nr 7-2/ 20-01407 Nagu kevadine koroonaviiruse põhjustatud eriolukord näitas, oleme me kõige tugevamad üheskoos tegutsedes. Seda nii kriisis kui tulevikku kavandades. Kuigi sel kevadel on kõige enam tähelepanu nõudnud kiireloomulised ülesanded, ei tohi me unustada proovikive, millel on pikaajaline mõju elule Eestis. Esitame kooskõlastamisele riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis on sündinud pea 17 000 inimese koosloomes, sealhulgas teadlased ja vabaühendused, poliitikud ja ametkond ning teised ärksad inimesed, kel on olnud soovi ja tahtmist panustada Eesti tuleviku kujundamisse. Minu siiras tänu teile selle eest! Ootame teie ettepanekuid 27. juuliks nii „Eesti 2035“ strateegia üldosale kui ka tegevuskavale. Eesti väärib julgeid ideid, mis viivad meie elu edasi ja tagavad, et ka viieteistkümne aasta pärast on meie inimesed arukad, tegusad ja tervist hoidvad ning me saame elada hoolivas, koostöömeelses ja avatud ühiskonnas. Me saavutame selle, kui meie majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik, elukeskkond kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne ning riik uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne . Ma tänan teid, et kaasa mõtlete! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas peaminister