Kiri

Rahandusministeerium Meie 12.06.2020 nr 1.2-2/74-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Hindamisleht Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri ………juuni 2020. a määrus nr....... „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ Lisa 2 Täidab rakendusüksus Taotluse nimi Taotluse tunnusnumber (SFOS kood) Hindamisele andmise kuupäev Hindamislehe tagastamise tähtpäev Hindamisleht Maksimum- Hinne hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 6 saavutamisele 1.1. Projekti panus meetme eesmärkidesse 2 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti valdkonnad“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“) Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta: 1.2. Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse 4 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“) Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 7 2.1. Projekti vajaduse põhjendatus hetkeolukorra kaardistusest 4 lähtuvalt (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ , „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus 3 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 6 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus 3 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus 3 ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (e-toetuse taotlusvormi alajaotus „tegevused“ ja eelarve alajaotuse andmeväli „tegevuste eelarve“) Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4 4.1. Taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia 4 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „tegevused“) Selgitus punkti 4.1 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 23 Ettepanek1: rahuldada taotlus osalises mahus Ettepaneku põhjendus: rahuldada taotlus taotletud mahus Ekspert 1 Ekspert 2 Eksperdi nimi Allkiri Kuupäev 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 15 punkti või rohkem 2  Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muutmise määrusega tehakse muudatused eesmärgiga toetada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) teenuste osutamisel. Muudatuste tegemine on vajalik, et korraldada järgmine taotlusvoor. Määrusega toetatavaks tegevuseks on hoolekandeteenuste osutamine. Määrusega seni ettenähtud tegevusi täiendatakse võimalusega osutada sihtrühmale erinevaid nõustamisteenuseid ning pakkuda tugigruppe ja psühhosotsiaalset tuge. Lisaks täiendatakse määrust võimalusega korraldada taotlusvoor jooksvana. 1.2. Muudatuse koostaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). Määruse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Muudetakse määruse 18. mail 2020. a jõustunud redaktsiooni RT I, 15.05.2020,18. Määruse eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Eelnõu sisu Määruse eelnõu koosneb 14 punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 terminit „integreeritud hoolekandeteenused“. Muudatuse eesmärk on võimaldada osutada teenust laiemale sihtrühmale. Rõhutatud on uue teenuse loomise võimalust ning piirang osutada integreeritud teenust ainult hoolduskoormusega inimesele on eemaldatud. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 6 lõike 1 punkti 5 sõnastust järgmiselt: „nõustamisteenused ja tugigrupid“. Nõustamisteenuste ja tugigruppide eesmärk on pakkuda meetme sihtrühma kuuluvatele inimestele emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid ning suurendada teadlikkust sellest, kuidas tulla toime igapäevaelus tekkivate keeruliste situatsioonidega (nt enesega, oma erivajadusega või hoolduskoormusega) ning seeläbi aidata kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele (sh tööelus osalemisele). Nõustamisteenuste alla kuuluvad erinevad nõustamisliigid ja -viisid, nt psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, elulõpu toetamine või leinanõustamine, aga ka võlanõustamine ja toimetulekuraskustes inimeste toimetulekuõpe. Kohaliku omavalitsuse üksus peab enne teenuse osutamise algust kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindama inimese abivajadust kooskõlas määruse § 24 lõikega 4. Psühholoogilise nõustamise eesmärk on aidata inimesel saavutada paremat arusaamist endast, oma võimetest ja erinevatest situatsioonidest ning analüüsida ja otsida lahendusi nendele kriisidele ja probleemidele, mis takistavad tal toime tulla oma igapäevaeluga, samuti edendada inimese iseseisvust, toetudes tema isiklikele ressurssidele ja oskustele. Kogemusnõustamise eesmärk on toetada inimese toimetulekut, suurendada motivatsiooni ja enesekindlust ning arendada toimetulekuoskusi. Kogemusnõustamine on mõeldud eelkõige inimestele, kes vajavad teise sarnase erivajadusega või toimetulekuraskustes inimese toetust. Kogemusnõustaja jagab oma teadmisi ja kogemusi, mis aitasid temal sarnases olukorras toime tulla, toetades seeläbi abivajajat. Elulõpu toetamise teenusega on võimalik toetada nt hoolduskoormusega inimest ja tema elulõpul olevat lähedast. Teenuse raames võib pakkuda emotsionaalset tuge ja praktilisi nõuandeid, kuidas toetada ja abistada oma lähedast tema elu lõpul ning toime tulla leinaga. Samuti jagatakse praktilist teavet (lähedase vaevuste leevendamine, matmise korraldamine, notariaalsed toimingud jm, mis kaasneb lähedase surmaga). Teenust on võimalik pakkuda integreeritud meeskondliku teenusena (sotsiaal- ja tervishoiuspetsialistid1, erinevad nõustajad jm). Võlanõustamisteenuse eesmärk on parandada finantsmajanduslikesse raskustesse sattunud inimeste ja perede toimetulekuvõimet. Teenuse raames aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse inimest tulevikus uusi võlgnevusi vältima. Toimetulekuõppe või muu taolise teenuse eesmärk on toetada toimetulekuraskustes inimesi (nt töötud, sissetuleku kaotanud inimesed ja pered), andes neile teadmised ja oskused parema igapäevase toimetuleku tagamiseks. Ühelt poolt on teenuse eesmärk parem toimetulek olemasolevate rahaliste vahendite raames (nt kuidas tulla toime väikse sissetulekuga) ja teisalt võimestatakse inimest toimetulekuraskustest ülesaamisel. Teenust on võimalik üles ehitada erinevalt, kuid see võiks sisaldada nii teoreetilist kui ka praktilist poolt. Näiteks võiks teenuse raames toimuda üldisem finantskirjaoskust ja toimetuleku parandamist toetav loeng, millele järgneb individuaal- või grupinõustamine (võla- või majandusnõustamine, eelarve tegemine jms) ning mida toetavad praktilised tegevused, nagu nädalaplaani alusel vajaliku toidunimekirja koostamine ja (vajaduse korral koos juhendajaga) poes käimine, praktiliste näpunäidete jagamine toidu ostmisel (kilohinna järgimine, parim enne vs. kehtivusaeg, kui palju toitu kulub keskmiselt inimese kohta, et vältida ületarbimist ja toidu riknemist jms) ja soodsate, tervislike ja lihtsate toitude valmistamisel ning ühine toidu valmistamine koostöös juhendajaga (nt päevakeskuse ruumides). Tugigruppide eesmärk on toetada sarnase kogemusega inimeste kogemuste vahetamise ja üksteise toetamise kaudu hoolduskoormusega, toimetulekuraskustes või erivajadusega 1 Meeskonda kuulub näiteks koduõendusteenuse osutaja, kelle kulud kaetakse haigekassa eelarvest vastavalt sõlmitud lepingule 2 inimeste toimetulekut ning koolitada või juhendada neid inimesi raskusi ja probleeme tekitavates olukordades. Sisult on teenus sarnane kogemusnõustamisega, kuid samal ajal osaleb grupis mitu inimest. Samuti kaasatakse vajaduse korral tugigruppi erinevaid spetsialiste (nt KOVi sotsiaaltöötajad, tervishoiutöötajad, teenuseosutajad), kes jagavad oma pädevuse piires praktilisi juhiseid ja nõuandeid, nt kuidas hooldamisega ja hooldatava erivajadusega seotud olukordi lahendada, kuidas ennast säästvalt pakkuda hooldust vajavale lähedasele kvaliteetsemat tuge, samuti suurendada teadlikkust sellest, millised on abi saamise võimalused ning hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimeste õigused, kuidas paremini toime tulla oma erivajadusega jpm. Määruse raames toetatavate teenuste osutamisel on võimalik erinevate tegevustega (sh uudsete lahenduste kasutuselevõtuga) pakkuda hooldusvajadusega, hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimestele ka psühhosotsiaalset tuge2, mis võimaldab ennetada sotsiaalsete suhete, tervise ja igapäevase toimetuleku järsku halvenemist ning abivajaduse suurenemist. Tehnoloogiliste abivahendite ja digiseadmete kasutamine võimaldab toetada sotsiaalteenuste osutamist. Uudseks lahenduseks võib olla näiteks üldhooldusteenuse osutaja poolt oma asutuses teenust saavatele klientidele info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise (IKT) vahendi soetamine eesmärgiga osutada tõhusamat päevahoiu- või intervallhooldusteenust ja muu hulgas võimaldada neil suhelda oma lähedastega. Lisaks efektiivsemale teenuse osutamisele ning hoolealuse ja tema lähedase psühhosotsiaalse heaolu toetamisele võimaldab IKT vahendi olemasolu vähendada lähedase hoolduskoormust ning toetada lähedase tööturule suundumist või tööturul jätkamist. Uuenduslike lahenduste kaudu võib lisaks suhtlemisele olla võimalik hoolealust ka näha ning veenduda, et teenust saava pereliikmega on kõik korras. Nii ei pea tööl või eemal olev lähedane muret tundma ja saab rahulikult tööd teha. Kodus elavad hooldusvajadusega inimesed (nt üksi elavad kroonilise haigusega vanemaealised ning intellektihäire või muu kroonilise psüühikahäirega täisealised) saavad IKT-põhist lahendust kasutades paremat teenust ning see võimaldab regulaarselt kontaktis olla ka KOViga ja teenuseosutajatega, samuti oma lähedastega. IKT-põhiseks lahenduseks sobib antud juhul nutiseade, näiteks nutitelefon või tahvelarvuti. Oluline on, et seadme üleandmisega käiks kaasas ka kasutajakoolitus ja -tugi, lahendus oleks abivajajale kasutamiseks jõukohane ning sotsiaalteenus, mille raames IKT-põhist lahendust kasutatakse, oleks teenuseosutaja poolt ära kirjeldatud – mida tehakse, kuidas tehakse, kui sageli tehakse ja kuidas abivajajat teenuse kasutamisel toetatakse. Oluline on, et hinnataks selle inimese olukorda (sh igapäevast toimetulekut ja heaolu), kes saab sotsiaalteenust, mille raames IKT- põhist lahendust kasutatakse. Samuti on teenuseosutajal oluline jooksvalt kursis olla, kas seadet kasutatakse eesmärgipäraselt. Määruse toetatava tegevuse muutmine võimaldab taotlejal paindlikumalt ja inimese vajadustest lähtuvalt teenuseid osutada ning seeläbi täita meetme eesmärki. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 8 lõiget 6 ja sätestatakse selge kohustus, et kõik need teenused, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS), peavad vastama SHS-is sätestatud nõuetele, sh ka tegevusloa nõue. Kuna määrus võimaldab KOVil pakkuda ka teenuseid, mida seaduse tasemel reguleeritud ei ole, tuuakse välja ka asjaolu, et nende puhul SHS ei kohaldu. 2 Psühhosotsiaalne tugi on toetav ja proaktiivne näost näkku või kaugteel osutatav tugi hooldusvajadusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimestele ning nende lähedastele. Selle eesmärk on inimese psühholoogiline (mõtted, emotsioonid, käitumine) ja laiem sotsiaalne (suhted, perekondlik ja kogukondlik võrgustik, sotsiaalsed väärtused) võimestamine. 3 Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 8 lõikes 8 sätestatud maksimaalset projektijuhtimise kulu, asendades senise kulu (2000 eurot kuus) uue kuluga, s.o 2600 eurot kuus. Uus palgakulu on leitud, tuginedes statistikaameti andmetele. Eelnõu punktiga 5 lisatakse määruse §-i 8 lõige 92 järgmises sõnastuses: „Abikõlblik on e- teenuse osutamise võimekuse loomine ja e-nõustamine kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest.“ Sellega lisatakse abikõlbliku kuluna veebipõhised lahendused (sh e-teenuse osutamise võimekuse loomine, e-nõustamine), mis on abikõlblik kuni 10% ulatuse projekti abikõlblikest kogukuludest. E-teenuse osutamise ja e-nõustamise kasutamisel on potentsiaal hoida kokku nii abivajaja kui spetsialisti aega ja raha, kuna märkimisväärne hulk heaoluga seotud probleemidest on sageli ennetatavad ja lahendatavad kaugteel, ilma spetsialisti füüsilise kohalolekuta. Näiteks on koduteenuse arenduse raames võimalik luua terviklikke lahendusi, mis nõustamise, abitehnoloogiate ja tehisintellekti võimalusi kombineerides oleksid inimese jaoks ohuolukordade tekkimist või probleemide süvenemist ennetava iseloomuga. Veebipõhiste lahenduste kasutuselevõtt kombineeritult sobivate teenustega aitab hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua kodustes tingimustes elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu nii, et nende lähedased ei peaks hoolduskoormuse tõttu loobuma isiklikust elust, tööst jm viisil ühiskonda panustamisest. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõike 10 punkt 7, mis sätestab, et veebipõhiste lahenduste kulu on mitteabikõlblik. Samast meetmest korraldatud uuenduslike (sh veebilahenduste) projektide avatud voorud (määrus „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas”) on lõppenud ning käesolevast määrusest saab nüüd võimaldada veebilahenduste loomist, kartmata kattumist uuenduslike lahenduste määruse tegevustega. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 9, milles sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetuse summa ning omaosaluse määrad. Diferentseeritud omaosaluse määr on sisse toodud, et toetada raskemas olukorras olevaid KOVe, kus on suurem eakate ja erivajadusega inimeste osakaal elanikkonnas. Arvestades võimalust, et taotlus võidakse esitada ka selliselt, et hõlmatakse mitme KOV-i territooriumi, sätestatakse lõikes 3 ka omaosaluse erisus – mitmes KOVis projekti elluviimisel lähtutakse omaosaluse määra puhul taotlejale soodsamast. Eelnõu punktidega 8–12 tuuakse määrusesse lisaks voorulisele taotlemisele ka jooksva taotlemise võimalus. Jooksva taotlemise lisamine tagab KOVidele võimaluse esitada taotlusi paindlikumalt ja alustada tegevustega kiiremini. Eristatakse voorulise ja jooksva taotlemise taotluste esitamise ajaraame ning voorulise ja jooksva taotlemise hindamist. Paragrahvi 17 lõige 4 sätestab voorulise taotlemise hindamise ning §-i 17 lisanduv lõige 41 sätestab jooksva taotlemise hindamise. Määruse §-i 18 lisandub lõige 11, millega sätestatakse jooksva taotlemise taotluste rahuldamise kord. Eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse § 28 lõiget 1 ning nähakse rakendussättena ette, et projektide suhtes kohaldatakse selle taotlusvooru ajal kehtinud määruse § 8 lõike 8 ja § 9 redaktsiooni, mille raames toetuse taotlus esitati, et tagada ajakohaste sätete kohaldamine. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määrust uue lisaga 7 ehk jooksva taotlusvooru hindamislehega. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4 Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste analüüsimise eesmärk on hinnata nende mõju meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse taotlejatele/saajatele, partneritele, ja teenusesaajatele ning avaliku sektori kuludele-tuludele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist neljas valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Abikõlblikud kulud Mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Teenusesaajad, toetuse taotlejad/saajad ja partnerid Mõju ulatus Abikõlbliku kuluna lisatakse määrusesse veebipõhised lahendused (e-teenuse osutamise võimekuse loomine, e-nõustamine), mis varem ei olnud abikõlblikud. Nimetatud lahendused hakkavad edaspidi olema abikõlblikud kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest. Veebipõhiste lahenduste kasutamine võimaldab kokku hoida nii abivajaja kui spetsialisti aega ja raha, kuna märkimisväärne hulk heaoluga seotud probleemidest on sageli ennetatavad ja lahendatavad kaugteel, ilma spetsialisti füüsilise kohalolekuta. Samuti suurendatakse abikõlbliku kuluna projektijuhi palgafondi maksimaalne piir 2000 eurolt 2600 eurole. Kuna esialgne summa määrati aastatel 2016/2017, on tegemist ajakohastamisega. Suurem palgafond võimaldab toetuse taotlejatel projektijuhile maksta konkurentsivõimelist tasu. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki potentsiaalseid inimesi, kellele hakatakse tuge osutama veebipõhiste lahenduste kaudu, samuti nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuste saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Samuti mõjutab muudatus teenuste pakkumise hetkel kõiki tulevikus toetuse saajaid ja lõppsaajaid. 5 Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenuse saajate, toetuse taotlejate ja partnerite jaoks olulise mõjuga. Toetuse osakaal Mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse taotlejad ja partnerid Mõju ulatus Muudatusega sätestatakse minimaalne ja maksimaalne toetuse summa, mida saab taotleda. Maksimaalset summat vähendatakse 500 000 eurolt 300 000 eurole. Vastavalt KOVide olukorrale (erivajadusega inimeste ja vanemaealiste inimeste osakaal rahvastikus) peavad KOVid edaspidi toetust taotledes maksma erinevat omaosaluse määra. Suurema erivajadusega ja vanemaealiste inimeste osakaaluga (osakaal rohkem kui 29%) KOVid maksavad vähem (15%) omaosalust ning väiksema osakaaluga (osakaal 29% või väiksem) KOVid rohkem (25%). Diferentseeritud omaosaluse määr on sisse toodud, et toetada raskemas olukorras olevaid KOVe, kellel tuleb erivajaduse ja eakate inimeste abistamiseks rohkem panustada. Maksimaalse toetussumma alandamine võimaldab taotluse esitada rohkematel KOVidel. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kõiki potentsiaalseid toetuse taotlejaid ja partnereid taotlemise hetkel. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitava mõjuna peavad väiksema erivajadusega inimeste ja vanemaealiste osakaaluga KOVid panustama omaosalust rohkem. Riski maandamiseks on võimalus taotleda ka ühistaotlusega ning kui ühistaotlus esitatakse koos raskemas olukorras oleva KOViga (erivajadusega ja vanemaealiste inimeste osakaal suurem kui 29%), rakendatakse projektile madalamat omaosaluse määra (15%). Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel võib olla väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on tegemist toetuse taotlejate ja partnerite jaoks olulise mõjuga. Mõju regionaalarengule Teenusesaajad 6 Mõju ulatus Muudatuse tulemusena paraneb sotsiaalteenuste kättesaadavus Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU)3 kohaselt tunnevad maal elavad puudega inimesed mõnest teenusest oluliselt sagedamini puudust kui linnas elavad puudega inimesed, sh eriti Tallinnas. Enda sõnul vajaks mõnda (täiendavat) teenust 38% täiskasvanud tavaleibkonna puudega inimestest. Seevastu 35% ei vaja mingeid teenuseid ega abi, 26% aga ei oska öelda, kas vajavad täiendavat abi või mitte. Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki inimesi, kellele hakatakse teenuseid osutama, samuti nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate jaoks olulise mõjuga. Jooksva taotlemise võimaluse lisamine Mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse taotlejad Mõju ulatus Muudatuse tulemusel saab taotleda toetust jooksva taotlusvooru alusel, mis tähendab, et võrreldes varasemaga ei pea taotlejad ootama ära ühise taotlusvooru avanemist ega lõppemist, vaid saavad esitada taotluse jooksvalt, sh toimub ka jooksev vastavuse hindamine. Muudatus võimaldab taotlejatel teenuste vajadust paindlikult katta struktuuritoetuste vahenditega. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kõiki toetuse taotluse esitajaid. 3 PIU, 2009. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/piu2009_loppraport.pdf 7 Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse taotlejate jaoks olulise mõjuga. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju majandusele Teenusesaajad ja nende lähedased Mõju ulatus Taotlejate (sh KOVi üksuste) suutlikkus tavapärastest vahenditest teenuseid osutada võib eriolukorrast tulenevalt olla vähenenud. Seega mõjutab jooksva vooru alusel toetuse taotlemise võimaldamine kaudselt ka nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ja saavad seda edaspidi struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut, eriti olukorras, kus teenuse saamata jäämine ei võimalda pereliikmetel tööl käia. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki inimesi, kellele hakatakse teenust osutama, samuti nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja toimetulekuraskustes inimesed. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) 8 ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna määrusega andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei tehta ning laieneb üksnes määruse paragrahv 6 lõige 1 punkt 5 tegevuse sihtrühm, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusele on lisatud uus eesmärk: hädaolukorrast tingitud abivajadusega inimese toimetuleku toetamine ning uus tegevus: toetus KOVidele SHSis sätestatud teenuste osutamiseks peale eriolukorra lõppu. Avatud vooru summa sisaldub meetme tegevuse 2.2.1 avatud voorude eelarveosas, seega täiendavaid kulusid antud vooruga ei kaasne. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VII Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 9  EELNÕU 11.06.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) integreeritud hoolekandeteenused – inimese individuaalsest vajadusest lähtuvalt käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud teenuste või teenuse osade ühendamisega loodud uus teenus.“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „hoolduskoormusega inimesele“; 3) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS), peab vastama SHSis sätestatud tingimustele.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 8 asendatakse arv „2000“ arvuga „2600“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 92 järgmises sõnastuses: „(92) Abikõlblik on e-teenuse osutamise võimekuse loomine ja e-nõustamine kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest.“; 6) paragrahvi 8 lõike 10 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma  2 (1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 eurot ja suurim summa 300 000 eurot. (2) Kui toetust küsitakse teenuste osutamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses, kus kehtiva puude raskusastmega ning 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal rahvastikus on: 1) väiksem kui 29% (k.a), on omaosaluse määr 25%; 2) suurem kui 30% (k.a), on omaosaluse määr 15%. (3) Kui teenuseid osutatakse projekti raames mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses, arvestatakse omaosaluse määraks soodsam määr.“; 8) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Jooksva taotlemise korral loetakse taotlus esitatuks, kui taotluse kohta tehakse taotluse rahuldamise otsus.“; 9) paragrahvi 13 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve ning taotlusvormil ja seirearuande vormil kajastatavad andmed. (2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, taotlusvooru eelarvest, toetatavatest tegevustest ja sellest, kas tegemist on voorulise või jooksva taotlemisega, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.“; 10) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks ja jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu.“; 11) paragrahvi 17 lõiget 4 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva määruse voorulise taotlemise korral vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 8 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 8 punkti; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti; 5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 2 punkti. (41) Käesoleva määruse jooksva taotlemise korral vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 7 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti; 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 7 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 6 punkti; 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti.“; 12) paragrahvi 18 lõiget 1 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(1) Voorulise taotlemise korral kuuluvad paremusjärjestuses rahuldamisele kõik taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt  3 ühe punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (11) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste, mille koondhinne on vähemalt 15 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti, rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.“; 13) paragrahvi 28 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projektide suhtes kohaldatakse selle taotlusvooru ajal kehtinud käesoleva määruse § 8 lõike 8 ja § 9 redaktsiooni, mille raames toetuse taotlus esitati.“; 14) määrust täiendatakse lisaga 7 „Hindamisleht“ (käesoleva määruse lisa). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler