Eelnõu kooskõlastamine

Taavi Aas Teie 01.06.2020 nr 2-1/20-0257/3620 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 12.06.2020 nr 1-12/1227-2 Määruse eelnõu kooskõlastamine Esitasite kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine“ eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab nimetatud eelnõu märkusteta. Samas tõstame küsimuse ehituspärandi panuse üle energiakokkuhoidu. EL-i direktiiv võimaldab liikmesriikidel otsustada, kas seda kohaldatakse kaitse all olevatele või muudele ajaloolise väärtusega hoonetele. Eestis ei kohaldata ehitusseadustiku (EHS) järgi hoone energiatõhususe nõudeid üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävatele hoonetele, väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonetele, kultuurimälestistele ja muinsuskaitsealadele, UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvatele hoonetele, samuti pühakodadele. Välistuse põhjuseks on asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõuete täitmine võiks nende olemust või välisilmet oluliselt muuta. Kooskõlastamisel oleva eelnõu alus on direktiiv, mille eesmärk on vähese CO2-heitega energiasüsteem, et püsida Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika raamistiku eesmärkides. Ühest küljest vabastab EHS kultuuriväärtuslikud hooned ümberehitamise survest, teisalt heidab see need hooned paljuski kõrvale energiatõhususe tõstmisele suunatud toetusmeetmetest, CO2- heitme vähendamise arvestusest jm. Viimati pidas sel teemal arutelu Muinsuskaitse Nõukogu 4. juunil 2020 ning käsitles ehituspärandi positiivset panust kliimaeesmärkide täitmisesse. Tuginedes rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikasoovitustele tõi Muinsuskaitse Nõukogu oma arutlustes välja, et vajalik on laiem vaade hoonete energiatõhususele. Eestis riiklikult rakendatav metoodika tugineb uurimusele liginullenergiahoonete kulutõhususest, mis ei arvesta analüüsimeetodites ei hoone konteksti, CO2 tarvet kasutatud materjalides ega hoone elukaart. Metoodika ei arvesta hoone rajamiseks kulutatud energiat, mis on hoone kogu elukaare (materjalide tootmisest ja transpordist kuni lammutamise ja jäätmete utiliseerimiseni) energiabilansist 80%. Kütmisele kulutatakse 50 kasutusaasta jooksul vaid 20% hoone elutsükli energabilansist. Näiteks on Soomes kasutusel tarkvara, mis arvestab hoonete tervet elukaart https://www.oneclicklca.com/embodied-carbon-review. Sellise metoodika järgi saab selgeks, et kõige „rohelisem“ on maja, mis on juba ehitatud. See mõtteviis on ühtviisi oluline nii ehituspärandi säilimise jaoks kui ka liikumisel kliimaneutraalsuse suunas. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Kultuuripärandisse tehtud investeering on pikaajaline. Kui olemasolev hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras, tuleb igal juhul eelistada selle restaureerimist uue rajamisele või muude hoonete korrastamisele. Mälestised on objektid, mis on tunnistatud riiklikult oluliseks ning mille säilimist korrastamise, arendamise ja kasutamise kaudu tuleb igal juhul soodustada, sest nende säilimine on avalik huvi. Oleme valmis sel teemal nõu pidama ja teeme ettepaneku kohtuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Liina Jänes 628 2381 [email protected]