Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta

KULTUURIMINISTEERIUM KULTUURIMINISTEERIUMI ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2019. AASTA KOHTA 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 3 1. ÜLDARUANNE .......................................................................................................................... 4 1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 15.05.2020. a seisuga ................................................... 4 1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes .................................................................................. 5 1.2.1. Sihtasutuste asutamised.................................................................................................. 5 1.2.2. Sihtasutuste lõpetamised ................................................................................................ 5 2. SIHTASUTUSTE ARUANDED ................................................................................................. 6 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus .................................................................................... 6 2.2. Integratsiooni Sihtasutus ....................................................................................................... 8 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ............................................................ 10 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ........................................................................................ 12 2.5. Sihtasutus Eesti Draamateater ............................................................................................. 15 2.6. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor....................................................................... 17 2.7. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut ........................................................................................... 19 2.8. Sihtasutus Eesti Kontsert..................................................................................................... 21 2.9. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum ........................................................................................ 23 2.10. Sihtasutus Eesti Meremuuseum ........................................................................................ 26 2.11. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ...................................................................... 28 2.12. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum .................................................................. 30 2.13. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum .............................................................................. 32 2.14. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum .................................................................................. 34 2.15. Sihtasutus Endla Teater ..................................................................................................... 37 2.16. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ................................................................. 39 2.17. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid ....................................................................................... 41 2.18. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus ........................................................................ 43 2.19. Sihtasutus Kultuurileht ...................................................................................................... 45 2.20. Sihtasutus Kunstihoone ..................................................................................................... 47 2.21. Sihtasutus Kuressaare Teater ............................................................................................ 49 2.22. Sihtasutus Narva Muuseum............................................................................................... 51 2.23. Sihtasutus NUKU .............................................................................................................. 53 2.24. Sihtasutus Pärnu Muuseum ............................................................................................... 55 2.25. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja .......................................................................................... 58 2.26. Sihtasutus Saaremaa Muuseum ......................................................................................... 60 2.27. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik .............................................................................................. 62 2.28. Sihtasutus Teater Vanemuine ............................................................................................ 64 2.29. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus .................................................................................... 66 2.30. Sihtasutus Ugala Teater..................................................................................................... 68 2.31. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon .............................................................. 70 2.32. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja....................................................................................... 72 2.33. Sihtasutus Vene Teater ...................................................................................................... 74 2.34. Sihtasutus Virumaa Muuseumid ....................................................................................... 76 3. LISAD ........................................................................................................................................ 78 3.1. Sihtasutuste tegevuseesmärgid ............................................................................................ 78 3.2. Sihtasutuste finantseesmärgid ........................................................................................... 197 2 SISSEJUHATUS 15. mai 2020. a seisuga teostab Kultuuriministeerium asutajaõigusi 34 riigi asutatud sihtasutuses, neis 18 on riigi sihtasutused (sihtasutuse ainus asutaja on riik) ja 16 riigi osalusel asutatud sihtasutused (lisaks riigile on sihtasutuse asutajaks kohaliku omavalitsuse üksus, valdkondlik MTÜ vms). Valdkondade lõikes jagunevad sihtasutused järgnevalt: 13 muuseumi, kolm kontsertorganisatsiooni, üheksa teatrit, kaks spordikeskust ja seitse muu kultuuri valdkonna sihtasutust. Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 08.04.2010. a määrusest nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“, mille kohaselt esitab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja Rahandusministeeriumile igal aastal aruande riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Aruanne käsitleb peamiselt 2019. aastal ning osaliselt ka kuni 15. maini 2020. a toimunud arenguid. Aruanne koosneb kahest peatükist ja lisadest. Esimeses peatükis on üldaruanne, milles on toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri ning ülevaade valitsevates sihtasutustes aruandeaasta jooksul ja pärast seda toimunud muudatustest (asutamised, ühinemised, jagunemised, lõpetamised, muudatused asutajate hulgas ja muud olulised asjaolud või sündmused). Teises peatükis analüüsitakse sihtasutusi eraldi, andes ülevaate sihtasutuste põhikirjaliste eesmärkide, aastaste tegevus- ja finantseesmärkide saavutamise, sihtasutuse poolt äriühingus osaluse omandamise või võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise, sihtasutusele varade üleandmise ning sihtasutuses läbi viidud erikontrollide kohta. Lisades on toodud sihtasutuste tegevus- ja finantseesmärkide täitmine ning tegevuseesmärgid ja finantsprognoosid järgnevateks aastateks. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemiline levik ja Vabariigi Valitsuse 12.03.2020. a korraldusega nr 76 välja kuulutatud eriolukorraga kaasnenud piirangud mõjutavad oluliselt ka Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtasutuste 2020. a (aga ka järgnevate aastate) tegevus- ja finantseesmärkide seadmist ja saavutamist. Kuna sihtasutuste poolt aruande sisendi esitamine jäi eriolukorra kehtivuse perioodi (12.03.-17.05.2020), siis ei olnud sihtasutustel veel täielikku informatsiooni ja ülevaadet kriisi mõjudest vastavalt millele aruandes toodud tegevus- ja finantseesmärkide prognoose korrigeerida. Seega kajastavad aruande lisades toodud 2020. a ja järgnevate aastate tegevuseesmärgid ja finantsplaanid kriisi eelset olukorda (kui ei ole eraldi välja toodud teisiti). Kriisi mõjusid arvestavad muudatused tegevus- ja finantseesmärkides kajastatakse järgmises asutajaõiguste teostamise aruandes. 3 1. ÜLDARUANNE 1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 15.05.2020. a seisuga Asutamise Vabariigi Asutajate Asutamise Sihtasutuse nimi Valitsuse korralduse arv aeg1 kuupäev ja number Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 1 - 25.03.1998 Integratsiooni Sihtasutus 1 31.03.1998 nr 263 15.06.1998 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 10.01.2019 nr 13 31.01.2019 Sihtasutus Eesti Draamateater 1 27.05.2003 nr 335 03.10.2003 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 1 08.05.1997 nr 345 28.08.1997 Sihtasutus Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 1 19.05.2016 nr 168 13.06.2016 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 1 26.01.2017 nr 9 28.02.2017 Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013 Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 03.04.2008 nr 168 28.04.2008 Sihtasutus Kultuurileht 1 12.01.1999 nr 23 30.03.1999 Sihtasutus NUKU 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012 Sihtasutus Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 06.11.2012 Sihtasutus Ugala Teater 1 14.12.2006 nr 702 23.01.2007 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik 1 20.07.1999 nr 810 16.02.2000 Komisjon Sihtasutus Vene Teater 1 23.09.2004 nr 727 30.11.2004 Tabel 1. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi sihtasutused seisuga 15.05.2020. a. Asutamise Vabariigi Asutajate Asutamise Sihtasutuse nimi Valitsuse korralduse arv aeg2 kuupäev ja number Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum 2 19.11.2002 nr 750 29.01.2003 Vargamäel Sihtasutus Eesti Spordi- ja 2 08.04.2016 nr 120 04.05.2016 Olümpiamuuseum Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013 Sihtasutus Endla Teater 2 26.01.2012 nr 34 01.03.2012 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa 2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013 Muuseumid Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid 2 28.08.2014 nr 359 20.11.2014 Sihtasutus Kunstihoone 2 16.11.2017 nr 337 12.12.2017 Sihtasutus Kuressaare Teater 2 11.04.2019 nr 106 13.06.2019 Sihtasutus Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 23.09.2004 nr 726 09.11.2004 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2 20.07.2017 nr 217 18.08.2017 1 Esmakande aeg sihtasutuste registris. 2 Esmakande aeg sihtasutuste registris. 4  Sihtasutus Tartu Jaani Kirik 5 25.03.1998 nr 234 25.09.1998 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.2004 nr 806 21.12.2004 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 3 08.10.1997 nr 757 25.02.1998 Sihtasutus Virumaa Muuseumid 3 23.04.2002 nr 276 11.06.2002 Tabel 2. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi osalusel asutatud sihtasutused seisuga 15.05.2020. a. 1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes 1.2.1. Sihtasutuste asutamised Vabariigi Valitsuse 10.01.2019. a korraldusega nr 13 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum. Sihtasutuse asutamisotsus allkirjastati 21.01.2019. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle Tallinnas Lai tn 14 // Pikk tn 17 ja Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 asuvad hoonestatud kinnistud harilike väärtustega vastavalt 3,4 mln ja 9,7 mln eurot ning vallasvara hariliku väärtusega kokku 1 146 365,39 eurot. Vabariigi Valitsuse 11.04.2019. a korraldusega nr 106 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Kuressaare Teater. Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Saaremaa vald. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati 16.04.2019. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena üle 100 eurot. Saaremaa vald andis sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle Kuressaare linnas Tallinna tn 20 asuva kinnistu väärtusega 800 084,53 eurot ja vallasvara väärtusega kokku 62 118,34 eurot. 1.2.2. Sihtasutuste lõpetamised Vabariigi Valitsuse 06.12.2018. a korraldusega nr 314 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit otsustama Sihtasutuse Teater NO99 lõpetamine. Kultuuriminister otsustas sihtasutuse lõpetada ja määras likvideerija 19.12.2018. a käskkirjaga nr 227. Sihtasutuse likvideerimismenetlus toimus 2019. a ja sihtasutus on 10.02.2020. a seisuga registrist kustutatud. Vastavalt sihtasutuse põhikirjale anti sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänu vara üle asutajale ehk Kultuuriministeeriumile. Kultuuriministeeriumi, Sihtasutuse Teater NO99 ja Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja kolmepoolse kokkuleppe alusel anti Sihtasutuses Teater NO99 arvel olnud põhivara ja väikevahendid tasuta üle Sihtasutusele Vanalinna Teatrimaja tema põhikirjast tulenevate eesmärkide ja teatrikunsti edendamisega seotud avalike ülesannete täitmiseks. Kultuuriministeeriumi pöördus juba 02.02.2017. a Sihtasutuste Narva Aleksandri Kirik asutajate poole, et saada seisukohad sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Narva Linnavolikogu võttis 22.02.2017. a vastu otsuse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik lõpetamise kohta. EELK Konsistoorium leidis toona, et sihtasutuse tegevuse lõpetamine põhjendatud ei ole. Teised asutajad Kultuuriministeeriumi päringule ei vastanud. 29.05.2019. a tegi Tartu Maakohtu registriosakond määruse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik registrist kustutamise kohta seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ja sihtasutus on 07.10.2019. a seisuga registrist kustutatud. 5 2. SIHTASUTUSTE ARUANDED 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine ning tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on parim lahendus pidude jätkusuutlikkuse ning laulu- ja tantsupeo protsessi toimimise tagamisel tihedas sisulises koostöös valdkonna erialaorganisatsioonidega – Eesti Kooriühinguga ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse esimene strateegiline eesmärk on üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine ja korraldamine. Selle eesmärgi osas oli 2019. a Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele keeruline, pingelise tempoga ja üle aastate kõige töömahukam. Sihtasutus valmistas ette ja viis läbi aegade suurima osavõtuga XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu Arm“. Vastutus oli erakordselt suur ka seoses sellega, et 2019. a oli ka laulupeo juubeliaasta – möödus 150 aastat esimesest laulupeost. XX tantsupeol anti neli etendust Kalevi staadionil, sh peaproov-läbimäng. Tantsupeol osales 10 379 tantsijat/võimlejat 700 kollektiivist. Rahvamuusikapeol oli kaks kontserti: peakontsert Vabaduse väljakul ja Kannelde öö Tallinna Metodisti kirikus, millel osales 756 muusikut 74 kollektiivist. XXVII laulupeol toimus kaks kontserti Tallinna Lauluväljakul. Laulupeol esines 32 658 lauljat ja orkestranti 1019 kollektiivist, laval oli ühel ajal kõige rohkem üle 22 000 inimese. Laulu- ja tantsupeo ühises rongkäigus läbis ca 47 000 inimest rongkäigu teekonna Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Teine sihtasutuse strateegiline eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsiooni arengus hoidmine läbi protsessi toetavate tegevuste ja toetusprogrammide. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi kogumaht 2019. a oli 998 970 eurot (2018. a 840 000 eurot). Majandusnäitajate osas olid sihtasutuse 2019. a kogutulud 6 miljonit eurot, millest 59,7% oli riigieelarveline finantseerimine, 37,8% müügitulu, 1,8% muud toetused ja 2,5% sponsorlusena toitlustamise maksumus väljakutel. Kulud kokku moodustasid 5,3 miljonit eurot, mis sisaldas ka edasikandmisele kuulunud sihtfinantseerimist. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja aastaste tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning süsteemseks toimimiseks, saavutamine oli 2019. a väga edukas. Loodud on eeldused jätkusuutlikuks tegevuseks järgnevatel aastatel. 6 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 7 2.2. Integratsiooni Sihtasutus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Selleks koondab Integratsiooni Sihtasutus kompetentsikeskusena teavet ja kogemusi lõimumis- ja rändetegevustest ning rakendab seda lõimumis- ja rändeprotsesside toetamisel. Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikest arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised. 2019. a tegevuste elluviimisel lähtus Integratsiooni Sihtasutus oma põhikirjalisi eesmärke täites tegevuse jätkumise põhimõttest, asutaja määratud rollist ja nõukogu 16.12.2014. a kinnitatud sihtasutuse strateegiast aastateks 2015–2020. Samal ajal tulenesid aastaeesmärgid ka valdkondlikest arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ ning Ida-Virumaa programmist. Lisaks eraldistele riigieelarvest viidi 2019. a tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ raames. Tegevuste planeerimine toimub koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning teiste lõimumisvaldkonnaga kokku puutuvate ministeeriumitega. Koostöös Kultuuriministeeriumiga koostas Integratsiooni Sihtasutus kuus määrust, mille käigus korrastati oluliselt toetuste eraldamise protsessi ja sisu. 2019. a jaanuarist alates asub sihtasutuse peakontor Narvas. Sihtasutuse 38 töötajast 20 töötab Narvas. Eelmisel aastal avati Tallinnas ja Narvas eesti keele majad, millega tõhustatakse oluliselt keeleõppe võimalusi. Sihtasutuse eesti keele õpetajate jaoks oli 2019. a esimene täis-tööaasta. Sihtasutuse kollektiiviga liitus aasta jooksul 16 inimest. Teiste seas alustasid tööd rahvuskaaslaste nõustaja ning rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist. Septembris alustati regulaarse nõustamisega ning eesti keele praktiseerimist toetavate tegevustega Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Alustati ka sihtasutuse uue strateegia koostamist. 2019. a veebruaris korraldas sihtasutus koostöös Välisministeeriumiga OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku hr Zannieri visiidi Eestisse. Lisaks tutvustati lõimumisvaldkonna ja rahvuskaaslaste programmi tegevusi 10 riigi delegatsioonile; toimus 50 kohtumist Tallinnas, Narvas, Tartus ja Viljandis, mille käigus külastasid sihtasutust lõimumisvaldkonna koostööpartnerid ja avaliku sektori asutuste, koolide ning mittetulundusühingute esindajad Eestist. Riiklikest algatustest osalesid sihtasutuse esindajad haridusstrateegia 2035 koostamise juhtrühmas, ülemaailmse eestluse komisjonis, Narva kultuuripealinnaks kandideerimise töörühmas, keelenõukogu, riigikeele nõukoja, lõimumiskava juhtrühma ja strateegia „Eesti 2035“ tööprotsessis. Olulisemad numbrid Integratsiooni Sihtasutuse tegevuseesmärkide saavutamise oas:  3952 inimesele pakuti nõustamisteenust; 8   2609 inimest osales 40-s kogukondlikku koostööd soodustavas ühistegevuses;  2272 inimest asus õppima 142-l eesti keele A1–C1 taseme kursusel;  1090 inimest sai osa paindliku lõimumisprogrammi kultuurimoodulist;  308 inimest praktiseeris B2–C1 tasemel eesti keelt eesti keele ja kultuuri tundmise klubides üle Eesti;  191 Eestisse tagasipöördunut või nende pere nõustati;  28 kohas üle Eesti tegutsesid iganädalaselt keelekohvikud, neid külastati 3676 korral;  18 rahvusvähemuste katusorganisatsiooni said kolmeks aastaks baasrahastuse. Sihtasutus viis edukalt ellu põhikirjas seatud eesmärke ja täitis olulises osas 2019. aastaks seatud tegevuseesmärgid. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 9 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse eesmärgiks on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. Sihtasutus asutati 2002. a riigi ja Albu valla poolt. A.H. Tammsaare muuseum on Vargamäe kohavaimu kandja, kelle missioon on pakkuda igale külastajale tema huvidest lähtuvat ainulaadset ja harivat muuseumielamust. Selle missiooni täitmiseks muuseum uurib, kogub, säilitab ja tutvustab kirjanik A.H. Tammsaare elu ja loominguga seotud vaimset ja füüsilist pärandit ning kesk-eestlaste 19. sajandi lõpu külamiljööd, viies läbi haridusprogramme, näitusi ja üritusi. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Olulisemad näitajad Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2019. a tegevuses olid:  Seoses 2019. a alguses esilinastunud filmiga „Tõde ja õigus“ oli külastajate arv tavapärasest suurem. Eriti märgatav oli üksikkülastajate arvu ja huvi kasv. Kui üldiselt jaanuaris, veebruaris ja novembris muuseumisse üksikkülastajaid ei sattu, siis 2019. a oli üksikkülastajaid iga kuu. Aasta jooksul külastas muuseumit 12 742 huvilist (2018. a 13 383). Muuseumi külastajate arvu langus on tingitud väiksemast teatrikülastajate arvust. 2019. a ei toimunud muuseumis suuremaid sündmusi, mis oleks ühekorraga palju inimesi muuseumisse toonud (nagu olid 2018. a Eesti looduse päev, jalgrattamatk „Kuidas elad Kõrvemaa“ jm).  Järva-Madise Külaseltsiga oli sihtasutusel 2019. a neli koostööprojekti, mis aitavad muuseumisse tuua kohalikku kogukonda. Samuti tehti koostööd Paide Teatriga, kes mängis Vargamäel oma esimese suvelavastuse.  Hoolitseti muuseumi kasutuses oleva vara säilimise ning arendamise, uute kasutusvõimaluste ning külastajatele mugavamate tingimuste loomise eest. Olulisemad põhivara parendused 2019. a olid: aida remonttööd, saunikute rehemaja korrastamine, rehemaja ja saunikute hoonete ümber tehti maapinna planeerimistööd sademete äravooluks, roigas- ja varbaia uuendamine, rehemaja rookatuse korrastamine.  2019. a aruandeaasta tulemiks kujunes kasum 6019 eurot. Tulude poolel oli peamiseks mõjutajaks majandustegevusest saadud tulu kasv. Laekus rohkem tulu nii muuseumi enda pakutavatest teenustest kui ka teatrietendustest. Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2019. a tegevuseesmärgid on kinnitatud lähtudes põhikirjalistest eesmärkidest ning toetavad nende elluviimist. Enamus tegevuseesmärkidest sai täidetud. Eelnevat arvestades võib sihtasutuse tegevust 2019. a eesmärkide saavutamisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 10 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 11 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2019. a asutatud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 2019. a jaanuaris ja sisulise majandustegevusega alustati veebruarist. Sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks on arengukavas püstitatud aastateks 2019–2023 neli strateegilist eesmärki: 1) kõnetav ja elamuslik sisuprogramm, 2) mitmekülgne haridustegevus, 3) aktiivses kasutuses esinduslikud kogud ning 4) ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon. Allpool on toodud olulisemad tegevused nende eesmärkide lõikes 2019. a.  Eesmärk „Sihtasutus on ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon“: Sihtasutuse moodustamine tõi kaasa olulised muutused organisatsioonis. Loodud on viis osakonda: finantsosakond, haldusosakond, turundus- ja kommunikatsiooniosakond, näituste ja ürituste osakond ning teadus- ja kogude osakond. Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi samalaadsed tegevused on uues struktuuris ühendatud. Sellest lähtuvalt on tehtud organisatsioonisisesed ümberkorraldused ametikohtade osas, üle vaadatud ja muudetud ametijuhendid lähtuvalt tööprotsessidest.  Eesmärk „Muuseum pakub külastajatele kõnetavat ja elamuslikku sisuprogrammi“: Sihtasutus jätkas pärast asutamist plaanide elluviimist ja alustas uute näituste ja ürituste kavandamist. Maarjamäe keskuse kui perekülastuse sihtkoha arendamisel on oluliseks edasiminekuks regulaarsete lastefilmipühapäevade käivitamine Filmimuuseumis, kord kuus toimuv Sinise Lõvi lõu(n)apoolik Maarjamäe lossis ja traditsioonilised pereüritused 24. veebruaril ja 20. augustil. Toimusid kaks suuremat suveüritust – laulupeo lõpusimman ja Metsatölli ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühiskontsert. Assauwe tornis toimus publiku ja kriitikute tähelepanu pälvinud etendus „Leek“. Turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas algatati muuseumide koostööprojekti „Museum Gate“, mille raames tutvustati Tallinna reisisadamas saabujatele Tallinna muuseume. Lisaks anti koostöös teiste muuseumidega välja linnakaart rõhuga muuseumide külastamisele.  Eesmärk „Muuseumi mitmekülgsed haridustegevused on suunanäitajaks muuseumihariduse maastikul“: Valmisid uued programmid seoses Georg Otsa ja laulupeo näitustega. Oluline on olnud töö venekeelsete programmide tutvustamisel koolides. Uuenduslik on Filmikohvri käivitamine.  Eesmärk „Muuseumi esinduslikud kogud on aktiivses kasutuses“: Teaduse ja kogude valdkonnas oli peamine tähelepanu suunatud kogude kättesaadavuse ja digiteerimise parandamisele. Osaleti Rahvusarhiivi ning Eesti Rahva Muuseumi juhitavas dokumendipärandi ja esemepärandi digiteerimisprojektis. Kokku digiteeriti arhiivmaterjale 150 000 kaadrit ning kultuuriloolisest, tarbekunsti- ja tekstiilikogust 3000 eset. 12 2019. a külastas Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseumi tegevuskohti (Maarjamäe keskus - loss ja tallihoone, Filmimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Särevi teatrituba, Suurgildi hoone) kokku 115 327 külastajat. Eelpool toodust lähtudes on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum oma eesmärkide täitmisega rahuldavalt toime tulnud. Vaatamata sellele, et 2019. a seatud kõiki tegevuseesmärke ei suudetud planeeritud tasemel saavutada, on tegevuskava üldises mahus ellu viidud. Kuigi seatud kasvulootused küll erinevatel põhjustel ei täitunud, saavutati 11 kuuga (sihtasutus tegutses alates 1. veebruarist 2019. a) majandustegevus sama tase 2018. aastaga. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Vara nimetus Maksumus Üleandmise alus Üleandmise põhjus kinnistu (Lai tn 3 358 989,22 Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. 14 // Pikk tn 17, eurot 10.01.2019. a korraldus nr 13 Muuseumi tegevuseks Tallinn) vajalik vara. kinnistu (Pirita 9 725 296,37 Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. tee 56 // 58 // eurot 10.01.2019. a korraldus nr 13 Muuseumi tegevuseks 60 // 62 // 64 // vajalik vara. 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76, Tallinn) vallasvara väärtus kokku Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. 1 146 365,39 10.01.2019. a korraldus nr 13 Muuseumi tegevuseks eurot vajalik vara. vallasvara väärtus kokku Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. 1 503 398,42 20.06.2019. a korraldus nr Muuseumi tegevuseks eurot 155 vajalik vara. Lisaks võõrandas Kultuuriministeerium kultuuriministri 24.09.2019. a käskkirja nr 161 alusel ja 27.09.2019. a sõlmitud riigivara tasuta võõrandamise lepinguga sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks Heino Elleri autoriõigused. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Kultuuriministeerium viis sihtasutuses 14.06.-30.09.2019. a läbi auditi „SA Eesti Ajaloomuuseumi sisekontrollisüsteemi toimimine“. Auditeeriti riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum likvideerimist ning analüüsiti uue sihtasutuse toimimiseks loodud sisekontrollisüsteemi (nõuandev). Auditi eesmärk oli hinnata: 13  - riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (edaspidi koos riigimuuseumid) likvideerimise vastavust õigusaktidele, õiguste-kohustuste ja varade üleandmist ja vastuvõtmist; - Riigikontrolli märgukirjas toodud riigimuuseume puudutavate puuduste kõrvaldamise hetkeseisu; - Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum sisekontrollisüsteemi toimimist lähtudes üldtunnustatud sisekontrollisüsteemi küpsusmudelist (aluseks COSO mudel). Auditi käigus tehti riigimuuseumide likvideerimismenetluse ja varasemalt tehtud Riigikontrolli tuvastatud puuduste kõrvaldamise osas 6 tähelepanekut, neist 4 keskmise riskiga, 1 madala riskiga ja 1 positiivne tähelepanek. Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseumi sisekontrollisüsteem on Kultuuriministeeriumi siseaudiitorite hinnangul oluliselt parendamist vajav. Nõuandva töö tulemusena toodi välja toimiv hea praktika ja parendusvaldkonnad. Audiitorid soovitasid sihtasutuse nõukogul jätkata puuduste kõrvaldamise seirega. 14 2.5. Sihtasutus Eesti Draamateater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjalised eesmärgid on:  eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu;  ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks;  eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks;  võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on olulises osas saavutatud ning on saavutatavad ka tulevikus. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate loome- ja muude töötajate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike professionaalset panust. Seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Draamateater täitis pikaajalistest põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt 2018. a tegevuskavas seatud eesmärke rahuldavalt:  2019. a toodi välja kaheksa lavastust (2018. a 12 lavastust), mille hulgas üks oli koostöö Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiaga. Uute lavastuste üldarv oli pisut väiksem kui viimastel aastatel, selle põhjuseks oli esiteks hästi püsiv repertuaar – pole põhjust kiirustada mängukavast kustutama heas loomingulises vormis ja piisava publikuhuviga lavastusi; teiseks soov pakkuda lavastuste ettevalmistamisel viimatistest hooaegadest pisut suuremat töörahu nii loomingulisele kui ka tehnilisele koosseisule. Eesti Draamateater annab aastas ca 500 etendust oma maja kolmes saalis ning mängukohtades väljaspool maja – ollakse oma võimaluste piiri lähedal ning ülimalt intensiivse töökava juures on loominguliselt ja töökorralduslikult mõistlik võtta uute lavastuste väljatoomisel rahulikum töörütm.  2019. a repertuaaris paistsid silma mitmekesised klassikalavastused, sh klassika tänapäevased töötlused ja klassikast tõukuv uus looming. Repertuaari prioriteet on jätkuvalt ka eesti dramaturgia. Repertuaaris oli aasta jooksul 30 lavastust (2018. a 35), millest umbes kolmandik põhineb eesti materjalil.  Jätkus koostöö kõigi teatrikõrgkoolidega ja erinevate teatrierialade üliõpilastega. Lisaks ühislavastusele on teatri erinevates osakondades praktikal teatriteaduse, tehniliste erialade ja võimalusel ka stsenograafiaüliõpilased.  2019. a jooksul anti 496 etendust, sh 459 statsionaaris ja 37 külalisetendustena väljaspool teatrimaja (2018. a vastavalt 498, 451 ja 47). Lisaks korraldati neli muud etendustegevuslikku üritust. Piletiga külastajaid oli 100 804, muude ürituste külastajatega kokku 101 697 (2018. a – 107 388). Saalide keskmine täituvus oli 92% (2018. a 91%). Surve omatulu teenimisele on suur ning teater töötab optimaalsel piiril juba aastaid. Vaatajate ja etenduste arv on püsinud samas suurusjärgus juba aastaid ning saavutatud on kõrge saalide täituvus.  Lisaks etendustegevusele tegutses teater haridus- ja muude programmidega, sh õpetajatele ja õpilastele mõeldud mitmekesised üritused, teatriraamatute kirjastamine, erinevate teatrierialade töötoad jne. Mahukas töö 2019. a oli teatri visuaalse identiteedi uuendamine, uuenes koduleht, plakatite ja raamatute kujundus jm.  2019. a ehitus- ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest vahenditest. Teostati nii pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise 15  iseloomuga töid. Aasta kandvamaks projektiks oli aastaid kavandatud Suure saali lavatehnika juhtimisautomaatika uuendamine ja täiendamine, mis kulges plaanitult ja valmis ennetähtaegselt. Samas sai tellitud ka erapooletu kontrollinstitutsiooni poolt lava tõsteseadmete staatilised ja dünaamilised katsetused maksimaalsete koormuste juures. Tänu katsetustele projekteeriti üks leitud ohtlik sõlm ümber ja asendati uue lahendusega, sama tehti kõigi süsteemis olevate analoogsete sõlmedega. Suuremate investeeringute kõrval teostati järgnevad olulised tööd: telliti eriprojektina valmistatud teatri dekoratsiooni hoiustuskäru; renoveeriti suure saali lavaramp koos küljetreppidega; vahetati välja amortiseerunud välisuksed. 2019. a teostati ka Suure saali ja maalisaali ventilatsiooniautomaatika kilpide ja seadmete renoveerimine, mis olid tingitud vanade süsteemide füüsilisest ja moraalses vananemisest. Eelpool toodud arvestades võib Sihtasutuse Eesti Draamateater 2019. a kunstiliste ja majanduslike tulemustega rahule jääda. Kuigi osa eesmärkidest erinevatel põhjusel ei täitunud, on tulemused rahuldavad. Sihtasutus Eesti Draamateater tuleb toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 16 2.6. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filharmoonia kammerkoor põhikirjaline eesmärk on muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor funktsioonid kontsertide, festivalide, seminaride, konkursside ja muude kultuuriürituste korraldaja ning eesti helikultuuri jäädvustajana. Eesti Filharmoonia Kammerkoori näol on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakollektiiviga, kes pakub Eesti publikule võimalust saada osa eesti ja maailma muusikakultuuri paremikust ning samal ajal on nii eesti heliloojate kui Eesti riigi tutvustaja kogu maailmas. Koor on tööandjaks professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning koori tegevuse jätkumine on vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis 2019. a 62 kontserti kokku 38 802 külastajale (2018. a 70 kontserti 39 649 külastajale), sh Eestis toimus 39 kontserti 14 602 külastajale (2018. a 40 kontserti 16 357 külastajale) ning välisriikides 23 kontserti 24 200 külastajale (2018. a 30 kontserti 23 292 külastajale). Lisaks kontsertidele Eestis toimusid kontserdid veel üheksas erinevas riigis: Austraalias, Norras, Iisraelis, Belgias, Soomes, Hongkongis, Lõuna-Koreas, Saksamaal ja Itaalias. Eesti Filharmoonia Kammerkoori üheks eesmärgiks on Eesti koorimuusika edendamine, 2019. a tellis koor Eesti heliloojatelt mitmeid uusi teoseid ning esiettekandele toodi seitse uudisteost. Tihedas rahvusvahelises koostöös sai teoks palju esinemisi olulistes saalides koos tipporkestrite ja -dirigentidega, sh mastaapne Austraalia kontserdireis koostöös Austraalia Kammerorkestriga, osalemine Abu Gosh’i festivalil Iisraelis, koostöö Aasia partneritega Lõuna-Koreas ja Hongkongis, koostöö Concerto Copenhageniga jpm. Lisaks mitmekülgsele kontserdi- ja plaadistustegevusele osaleb sihtasutus erinevates rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (projektides, konverentsidel jms osalemine). Eesti Filharmoonia Kammerkoori meediakajastusi (artiklid, arvustused, intervjuud, saated) ilmus 100 ringis. Haridusprojektidest toimus kontsert Tartu Kalova koolis ning Heli Jürgensoni workshop kooli kooridele, viidi läbi slaidi- ja videoesitlus Gustav Adolfi Gümnaasiumis tutvustamaks Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti muusikat. Majandustegevuse näitajatest olid Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a tulud kokku 1 336 555 eurot (2018. a 1 344 494 eurot), millest omatulud moodustasid 214 447 eurot (2018. a 288 154 eurot). Tegevuskeskkond nii Eestis kui välismaal, kus Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor töötab, on pidevas muutumises ning tiheda konkurentsiga. Vaatamata sellele võib praegust seisu siiski pidada eelmiste aastatega võrreldes stabiilseks. Eelnevalt väljatoodud arvestades oli Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2019. a väga edukas nii loominguliselt kui ka kontsertide mahu poolest. Võetud eesmärke täitis sihtasutus väga hästi. 17 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 18 2.7. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ning filmivaldkonna arengusuundadest. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut peamised ülesanded on toetada eesti rahvusliku filmi tootmist ja turundamist ning pärandi haldamist. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut olemasolu on filmivaldkonna esmavajadus ja arengule kasulik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud pikaajalise põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Olulisemad sündmused filmimaastikul ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 2019. a tegevuses olid:  Sihtasutuse tegevused jagunesid 2019. a kolme põhilise suuna vahel – tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine. Lisandus veel eraldi tegutsev välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia, Media Desk tegevus ja kino Artis.  Jätkuvalt on Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut kõige suuremahulisem tegevusvaldkond tootmise toetamine. Suurim toetusprogramm oli ka 2019. a Riigikantselei toetatud EV100 filmiprogramm, mille raames linastus programmi viimane ja kõige edukamaks osutunud film „Tõde ja õigus“. Valdkonna suurim riiklik projekt oli kolmandat korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ja välisprojektideks Eesti filmi fookusüritused Iirimaal Galways ja Prantsusmaal Les Arcsis.  Ametlikus kinolevis esilinastus 30 uut Eesti filmi (2018. a 28 filmi), millest 12 olid mängufilmid (sh kuus ilma Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tootmistoetuseta), 3 täispikka animafilmi, 13 dokumentaalfilmi (sh kolm ilma sihtasutuse tootmistoetusesta) ja lühifilmide kassett (BFMi filmid).  Kodumaisel filmil oli 848 266 vaatajat (2018. a 648 585 vaatajat), kassatulu 4,86 miljonit eurot ja eesti filmi turuosa oli 22,29%. Kokku käis 2019. a Eesti kinos 3,68 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,78 (võrdluseks 2018. a käis Eesti kinodes 3,63 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,75).  Nagu igal aastal, alustati ka 2019. a eesti filmide turunduskampaaniat Berliinis. Cannes filmifestivalil korraldati turulinastusi ja eesti tootjad osalesid juba kolmandat aastat järjest filmituru programmis Producers Network, kus tutvustati Eesti rahastusvõimalusi ja viite eesti produtsenti.  Vabariigi Valitsus eraldas 2019. a Chrisopher Nolani filmi „Tenet” („Merry Go Round”) toetuseks erakorralise 5 miljoni euro suuruse lisarahastuse. Tegemist oli kõigi aegade suurima filmiprojektiga Eestis, mille tootjaks on filmistuudio Warner Bros (US) ja allhanketeenust teostas Allfilm.  Filmipärandi digiteerimise osas digiteeriti Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tellimusel Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivis viis Tallinnfilmi mängufilmi, üks dokumentaalfilm, üks lühifilmide kassett ning 20 animafilmi. Digiteerimine jätkub 2020. a. Kontrollitud ja kinnitatud filmid lähevad hoiustamisele Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning need jõuavad ka Eesti Filmi Instituudi serverisse.  Filmipärandi kättesaadavaks tegemise raames linastusid Tallinnfilmi filmid kinodes, näitustel, telekanalites ja lastele ning noortele suunatud üritustel. Filmimaterjali ning fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ning ajakirjades. Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades. Vene- ning inglisekeelsete subtiitritega varustati 12 Tallinnfilmi filmi, venekeelsed subtiitrid valmisid kolme filmi tarbeks ja 19  eestikeelsed samuti kolmele filmile. Vaegkuuljatele mõeldud subtiitrid ning vaegnägijate kirjeldustõlge tehti filmidele „Hukkunud Alpinisti hotell”, „Sügis” ja „Kevade”. Jätkuvalt tehakse tihedat koostööd Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kus näidatakse tasuta hariduslikul eesmärgil Tallinnfilmi filme.  Valmis filmivaldkonna arengusuundade dokument 2020–2030 ja alustati ka tööd Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut arengukava kokkupanemisega, mis valmib 2020. a alguses. Kokkuvõtlikult täitis Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 2019. a oma põhikirjalisi eesmärke ning aastaseid tegevuseesmärke hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut kuulub 100% osalus Osaühingus Tallinnfilm. Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 20 2.8. Sihtasutus Eesti Kontsert Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjaline eesmärk on eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Kontsert võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Eesti Kontsert on kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest. Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Kontsert tuleneb vajadusest tagada kultuurist, sh kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamise võimalus üle Eesti, samuti tagada noore muusikapubliku pealekasv ning luua siinsetele interpreetidele esinemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal ja rikastada Eesti kultuuripilti rahvusvahelise muusikaelu paremikuga. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning kontsertorganisatsiooni tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Kontsert 2019. a tegevust ja tulemusi põhikirjaliste- ja aastaste tegevuseesmärkide saavutamisel võib hinnata heaks:  2018. a sügisel kujunes Sihtasutuse Eesti Kontsert juhatuse liikme konkursist kõrgendatud meediatähelepanuga sündmus, mis ületas uudiskünnise nädalaid ning õõnestas organisatsiooni mainet. Meedia tõi avalikkuse ette mitu kontserdiorganisatsiooni ja selle alamstruktuuridega seotud probleemi, sh sihtasutuse juhi valimise konkursi läbikukkumine, nõukogu tagasikutsumine, ebaselgus Eesti Kontserdi allüksuse Hortus Musicuse rahaasjades ning 2018. a eelarves tekkinud ligi 300 000 eurone puudujääk, mis tuli katta järgmiste aastate arvelt. Hoolimata mainekahjust andis tekkinud olukord põhjuse tõsisemaks analüüsiks ning kogu organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide ümbersõnastamiseks. Peale turbulentse olukorra vaibumist 2019. a alguses oli selge, et on aeg organisatsiooni tegevus tõsiselt üle vaadata, milleks telliti sõltumatutelt välisekspertidelt organisatsiooni strateegia diagnostika raport. Valmis sihtasutuse uuendatud arengukava 2024. aastani ja 2018. a lõpus tekkinud rahaline puudujääk kaeti aastaga.  Kokku anti nii Eestis kui välismaal 1179 kontserti (2018. a 1176), millel oli 197 428 kuulajat (2018. a 228 625).  Investeeringutest põhivarasse soetati 2019. a Vanemuise Kontserdimajale uut helitehnikat ja renoveeriti orel, Jõhvi Kontserdimajale soetati valguspult, alustati Estonia kontserdimaja renoveerimisega. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 21 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 22 2.9. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstimuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2016. a asutatud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kunstimuuseumi funktsioonid Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseum haldab ja täiendab Eesti suurimat kunstikogu alates keskajast tänapäevani. Väga oluline on seejuures ka rahvusvaheline suund. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseumi tegevus jaguneb kaheksa tegevusvaldkonna vahel. Nende tegevuste 2019. a tulemused olid järgmised:  Arendustegevus – Rahvusvahelisel suunal sõlmiti kokkuleppeid, peeti läbirääkimisi ja toimus protsessi kontroll seoses Eesti Kunstimuuseumi näitustega ja koostööga väljaspool Eestit: toimus kolm välisnäitust (Jaapanis, Soomes, Itaalias) ja toimusid 2020.-2021. a ühisprojektide läbirääkimised (Belgia, Itaalia, Jaapan, Rootsi, Soome, Leedu, Läti, USA). Organisatsioonilisel suunal valmis juubeliaastaks uuendatud ühine visuaalne identiteet, selle põhjal uuendati visuaalset identiteeti ka järgnevateks aastateks. Sisekommunikatsiooni parandamiseks käivitati Eesti Kunstimuuseumi siseveeb. Organisatsiooni paremaks toimimiseks tehti struktuurimuudatused ning loodi uus, turundus- ja teenindusvaldkond, mille kolme osakonda koondati kommunikatsiooni-, turundus- ja müügitöö, Eesti Kunstimuuseumi poed ning viie muuseumi teenindustöötajad (saaliteenindajad, kassad). Aasta jooksul valmis uus koduleht, mille avamine toimus 2020. a alguses. Tegeleti uute IT-lahenduste kasutuselevõtuga (e-pood, e-tellimiskeskkond, turismifirmad, koolid jne). Alustati ettevalmistust 2020-2021 turnikeedesüsteemi kasutuselevõtuks filiaalides. Jätkus suhtlus ja läbirääkimised sponsoritega, uute partnerite otsimine ning Eesti Kunstimuusemi Kunstisõprade Seltsi töö korraldamine.  Kogude tegevus – Korraldati kogude hooldustöid, inventeerimist, museaalide kirjeldamist infosüsteemis MuIS, fotografeerimist ja digiteerimist, teadusliku arhiivi korrastamist ja täiendamist, kogude täiendamist, restaureerimist ja konserveerimist ning raamatukogu täiendamist. Kõik nimetatud tööd täideti vastavalt plaanidele.  Näitusetegevus – Eesti Kunstimuuseumi filiaalides avati kokku 19 uut näitust (2018. a 24), nendest 10 näitust oli valminud rahvusvahelises koostöös (2018. a 6). Avatud oli 6 püsiekspositsiooni (sama 2018. a). Lisaks toimus 3 näitust väljaspool Eestit (2018. a 5). Näitustegevus toimus vastavalt planeeritud kavale.  Haridus- ja publikprogrammid – Jätkus koostöö kõrgkoolidega (Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool) ning tegevused erivajadustega inimestele muuseumikülastuse ja programmide kättesaadavaks tegemiseks. Valmis Eesti Kunstimuuseumi haridustegevuse arengukava. Kokku külastas Eesti Kunstimuuseumi muuseume 2019. a 415 783 inimest (planeeritud külastusnumber oli 350 000; 2018. a 443 183) ja välisnäitusi 29 872 inimest (tervikuna külastas välisnäitusi ca 51 000 inimest, osa neist jooksis 2020. aastasse; 2018. a 23  361 312). Eesmärk tutvustada kunstiväärtusi publikule nii kodu- kui ka välismaal on hästi täidetud.  Uurimis- ja teadustegevus – Toimus üks rahvusvaheline konverents ja mitmed teemaseminarid. Ilmus eelretsenseeritav väljaanne „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“, nr 9 (14). Jätkati Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena koostöö Teaduste Akadeemiaga, samuti koostööd Eesti Kunstiakadeemia ja Tallina Ülikooli doktorikooliga, jätkusid regulaarsed näituste analüüsid. Ilmus uurimislik koguteos „Eesti Kunstimuuseum. 100 aastat kunstiga“ ja monograafia „Johann Köler“, lisaks kolm uurimuslikku kataloogi. Jätkus kolm uurimuslikku projekti, koostöös Bollnäsi muuseumiga (Rootsi) ning alustati kolmeaastast uurimisprojekti seoses Michel Sittowi loomingu uurimisega. Eesti Kunstimuuseum toetab ka oma spetsialistide doktoriõpet: doktorikraadi kaitses kaks töötajat, doktoriõppes jätkab kaheksa spetsialisti (neist kaks on lõpetamise faasis).  Kirjastustegevus – Ilmus 14 raamatut, teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number, üks seinakalender, Eesti Kunstimuuseumi muuseumide perioodilised näituste infobukletid ja voldikud, lisaks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). Kataloogid, toimetised jm pisitrükised ilmusid õigeaegselt ja planeeritud mahus.  Turundus- ja teenindus (sh Eesti Kunstimuuseumi poed) ja kommunikatsioon – Eesti Kunstimuuseumi kaupluste osakond laiendas müügitegevust väljapoole viit muuseumipoodi, avatud oli kaks pop-up poodi. Kaupluste müügikäive oli planeeritust suurem. Aasta jooksul parandati kõikide kaupluste visuaalset marketingi (palgati lepinguline töötaja poodide graafilise disainiga tegelemiseks) ning korrastati ühtseks hinna- ja viidasüsteem. Lisaks näitustega seotud toodetele lisandus muuseumiüleseid tooteid, eraldi tootsarja moodustasid Eesti Kunstimuuseum 100 tooted. Uuendati e-poe ja e-tellimiskeskkonda.  Haldustegevus – Valmis Niguliste muuseumi Antoniuse kabeli ekspositsioonilahenduse II etapp, vahetati välja Niguliste muuseumi elektrikilbid, kaasajastati Kadrioru kunstimuuseumi ja Niguliste muuseumi videovalvet. Muinsuskaitseamet andis loa Niguliste kiriku kabeli taastamiseks ja klaaslifti ehituseks tornialuses ruumis. Eelnimetatud tegevused näitavad sihtasutuse võimekust olla kaasaegselt toimiv muuseum. Sihtasutus tegutses 2019. a planeeritud mahus ning täitis endale seatud eesmärgid väga hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 24 Varade üleandmine sihtasutusele Vara nimetus Maksumus Üleandmise alus Üleandmise põhjus kinnistu 8 747 029,78 Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. (Niguliste tn 3, eurot 27.06.2019. a korraldus nr Muuseumi tegevuseks Tallinn) 166 vajalik vara kinnistu (A. 8 346 706,91 Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. Weizenbergi tn eurot 27.06.2019. a korraldus nr Muuseumi tegevuseks 37, Tallinn) 166 vajalik vara. vallasvara väärtus kokku Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. 168 474,15 eurot 27.06.2019. a korraldus nr Muuseumi tegevuseks 166 vajalik vara. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 25 2.10. Sihtasutus Eesti Meremuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Meremuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2017. a asutatud Sihtasutus Eesti Meremuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Meremuuseumi funktsioonid Eesti merenduse ajalooga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a oluliseks mõjutajaks oli Suure Rannavärava kompleksi renoveerimine koos ekspositsiooni sisuloomega ja selle hilisema paigaldusega. Muuseum avati pidulikult 29.11.2019. a ning kuni aasta lõpuni külastas Paksu Margareetat 17 923 külastajat. Paralleelselt sellega toimus ka uute näituste ettevalmistamine koos lisanduva programmiga Lennusadamas vastavalt kinnitatud tegevus- ja arengukavale. Sihtasutus tegutses ka aktiivse partnerina Antarktika 200 retke ettevalmistusprotsessis ja ka selle läbiviimises, kus muuseumi osaks olid eelkõige Euroopas toimunud erineva temaatikaga teadusseminarid. Teenekas muuseumi uurimislaev „Mare“ täiendas Lennusadamas kaldal paiknevate muuseumilaevade rivi. Kaitseministeerium andis sihtasutusele üle tuukrilaeva „Lood“, mis kohandatakse merearheoloogia uurimislaevaks. Sihtasutus Eesti Meremuuseumi peamised eesmärgid 2019. a olid ning neid täideti järgnevalt:  Suure Rannavärava kompleksi avamine peale ulatuslikku rekonstrueerimist koos uue püsiekspositsiooniga.  Piletiga muuseumikülastajate arv oli planeeritud 234 500, täitus 236 708 (2018. a 211 491 külastajat).  Näituse „Sex and the Sea“ tootmine ja avamine. Näitus oli avatud kuni aasta lõpuni. Aasta lõpuks oli näitust külastanud 190 336 külastajat. Lennusadama väikeses näituseruumis avati näitus „1944“, mis nomineeriti muuseumiroti auhinnale. Näitus jääb avatuks kuni 2020. a suveni. Jätkus ka järgmise aasta näituste ettevalmistamine.  Omatulud toodete ja teenuste müügist planeeriti 2,92 mln eurot, laekus 3,32 mln eurot (2018. a 2,77 mln eurot).  Lennusadam on jätkuvalt Trip Advisori brändituntuse hinnangus jätkuvalt teisel kohal, jäädes alla vaid Tallinna vanalinnale.  Jätkuvalt oli muuseum osaline partnerina rahvusvahelises Tandem projektis, kus keskendutakse erivajadustega inimeste muuseumikülastuse lihtsustamise probleemidele, millest osa saab rakendada ka Paksu Margareeta uue ekspositsiooni puhul.  Paksu Margareeta avamise puhul ilmus koostöös Äripäeva kirjastusega raamat suurtükitornist. Alustati ka uut muuseumi brošüüride sarja, kus ilmusid raamatud navigatsiooniinstrumentidest ja allveelaevadest.  MuISis on kirjeldatud 8420 museaali, s.o 94% planeeritust, koos varasema on kirjeldatud tervikuna 63% muuseumikogust. Kinnitatud on muuseumi taotlus kirjeldamise osas 2023. aastani. Endiselt on probleemiks, mis ka lähiaastatel tõenäoliselt ei muutu, et ainult 22% muuseumi kogudest on säilitatakse nõuetekohastele tingimustele vastaval pinnal. Osa kogusid on rendipinnal Rahvusraamatukogus ja Patarei vahetus läheduses, millest esimene planeeritud rekonstrueerimise ja teine piirkonna arenduste korral vajavad hiljemalt 2021. a uusi kohti. 26  Muuseumis valmis uue multifunktsionaalse hoone esialgne kava ja ruumide jaotus, mida oleks võimalik rajada vesilennukite angaaride ja Patarei vahelisele alale vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Kokkuvõtvalt on Sihtasutuse Eesti Meremuuseum tegevus olnud 2019. a edukas, vaatamata pingelisele Paksu Margareeta avamisele eelnenud perioodile ja teatud tegevuste ümberkorraldamisele ning olulisele mitmetest suurnäitustest sõltuvale töömahu suurenemisele. Eelnevat arvestades võib öelda, et sihtasutus on oma põhikirjalist eesmärke ja aastaseid tegevuseesmärke täitnud hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Kultuuriministeerium ei ole 2019. a sihtasutusele vara üle andnud. Kaitseministeerium andis 2019. a detsembris sihtasutusele üle tuukrilaeva „Lood“. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 27 2.11. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Riigi osalemise kaudu Sihtasutuses Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tagatakse muuhulas Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja arenguks. Orkester on tööandjaks suurele hulgale professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning orkestri tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2019. a iseloomustab:  2019. a oli ERSO jaoks tulemuslik ning kontsertide rohke aasta. Esialgselt planeeritud 60 kontserdi asemel anti 80 kontserti (2018. a 169 kontserti).  Jätkusid ERSO hooajapõhised kontserdisarjad, koostööprojektid erinevate festivalide ja promootoritega ning toimusid kontsertturneed. Väljapoole Eestit jõudis ERSO kahe olulise kontsertturneega: juulikuus avati Prantsusmaa ühe olulisema klassikalise muusika festivali, Radio France’i Occitanie Festival Montpellier’s ning septembris toimus kuue kontserdiga turnee Kesk-Euroopas, mille käigus jõuti kontserdisaalidesse Austrias, Tšehhis ja Saksamaal. Samuti jätkus Baltimaade esindusorkestrite ühisprojekt, mille raames anti novembris kolme riigi muusikutest moodustatud ühendorkestriga kontsert nii Tallinnas kui Riias.  ERSO korraldatavatel kontsertidel oli 2019. a keskmiseks saali täituvuseks 82,53% (2017. a 79,11% ja 2018. a 80,93%).  Jätkusid tavapärased koostööprojektid Eesti kontserdikorraldajatega ning salvestati rohkelt muusikat, mille hulgas anti välja neli CD’d, mitmed on alles tootmisprotsessis.  Orkestri tööplaanis oli 12 salvestusperioodi (2018. a 7 salvestust), mille käigus salvestati materjali mitmetele plaadifirmadele. Anti välja neli plaati.  Jätkusid laiemale publikule suunatud „Sümfoonilised lõunad“ ning kümnel korral korraldati sissejuhatavad eelkontserte tund aega enne tavapärase kontserdi algust. Jätkus ka haridusprogramm „Hommik ERSOga“, mille eesmärgiks on julgustada lapsi kontserdil käima: tutvustada põhikoolide õpilastele ERSO tööd, sümfooniaorkestrit ja orkestripille, kutsuda nad orkestriproovi kuulama ning pakkuda võimalust kohtuda dirigendi ja/või solistiga. „Kasvan koos muusikaga“ projekti raames toimus muusika-aastal (2015) sündinud lastele sel korral kolm kontserti.  Sissetulek piletimüügist on võrreldes eelmiste aastatega üha kasvanud ning publik on väga hästi omaks võtnud hooajal 2011/2012 käivitatud kontserdisarjade süsteemi ja kontserdipiletite ostmise sarjade kaupa. Eeltoodud arvestades täitis Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma põhikirjalist eesmärki väga hästi. 2019. a planeeritud tegevuseesmärgid täideti ning mõningatel juhtudel isegi ületati märkimisväärselt. 28 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 29 2.12. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine. 2016. a riigi ning Eesti Olümpiakomitee asutatud Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Spordimuuseumi funktsioonid Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialase materjali kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. aastal jätkusid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ümberkorraldused eesmärgiga kaasajastada muuseumi teenuseid, arendada nähtavust ning näituse-, haridus- ja kogumispõhimõtteid. Esmakordselt külastas spordimuuseumi aasta jooksul üle 12 000 piletiga külastaja ning muuseum teenis neljandat aastat järjest rekordilise omatulu, mis ületas eelmise aasta omatulusid enam kui 12,5% võrra. 2019. a märksõnaks olid mitmed rahvusvahelised koostööprojektid. Koostöös Kaunase Žalgirisega jõudis Tartusse korvpalliklubi võidetud auhindade paremik, koostöös Soome jäähokiliiduga sai Tartus näha jäähoki MM-karikat ja teisi esemeid. Rahvusarhiivi rahvuskaaslaste toetusprogrammi toel valmis aga näitus eestlaste mõjust Kanada spordielule, mida sai näha nii Tartus kui Torontos. Ilmavalgust nägi Eestist II maailmasõja ajal USA-sse jõudnud korvpallitreener Herbert Niileri perekonna mälestusteraamat. Eesti Jalgpalli Liidu tellimusel koostas spordimuuseum esindusstaadioni fuajee näitusekeskkonna tervikkujunduse ja korraldas selle elluviimise. Lisaks muudele väiksematele näitustele avas muuseum külastajatele omapärase näitusekeskkonna ka oma ajalooliste müüridega keldriruumides (fookuses spordimuuseumi asukohalt alguse saanud kunagine Tartu linna suurpõleng). Olulisema osa aastast võtsid aga erinevad eeltööd seoses muuseumi uue püsinäituse projekti valmimisega, sh sisuloome. 2019. a kaasajastas spordimuuseum oluliselt raamatukoguruume, mis võimaldab seal nüüdseks korraldada erinevaid üritusi alates haridustegevustest kuni seminarideni. Haridusvaldkonnas liitus spordimuuseum Tartu linna koolide aktiivõppe programmide hankega ning laiendas tegevust lisaks muuseumisisestele haridusprogrammidele ka erinevate laagrite ja küllasõiduprogrammidega. Kogude valdkonnas jätkus aktiivne töö kogude digiteerimise ja kirjeldamisega andmebaasis MuIS. 2019. a läks pikaajalise protsessi tulemusena varasemalt spordimuuseumi filiaalina tegutsenud Otepää Talispordimuuseum Otepää valla haldamise alla. Spordimuuseum deponeerib näitusekeskkonda ka edasiselt esemeid ning teeb võimalusel näitusealast koostööd. Kokkuvõttes võib pidada Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kolmandat tegevusaastat edukaks ning põhikirjalisi ja tegevuseesmärke täitis sihtasutus väga hästi. 30 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 31 2.13. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirjalised eesmärgid on:  pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi;  korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele;  talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit;  kujundada väärtushinnanguid tervislikest eluviisidest. 2013. a riigi ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum funktsiooni Eesti meditsiini ja tervishoiuga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tervislikku eluviisi kandvate väärtushinnangute kujundamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a oli Sihtasutusele Eesti Tervishoiu Muuseum kokkuvõtlikult väga hea, stabiilne, ilma suuremate muudatusteta tegutsemisaasta:  Muuseumi külastas 2019. a jooksul 45 512 külastajat (2018. a 50 150). Kõige rohkem käib muuseumis õpilasi – 40% külastajatest, täispileti ostab 15% külastajatest, tasuta külastab muuseumi 24% külastajatest (kuni 8-aastased lapsed, gruppi saatvad õpetajad jt).  Külastajatele suunatud märkimisväärseid suuri uuendusi ega arendusi ei toimunud, kuna keskenduti pigem analüüsimisele ja planeerimisele, sh valmis muuseumi uus arengukava. Samas hoiti kõrget taset muusemitundide ja -tuuride ning näitusetegevusega. Samuti panustati 2019. a palju oma töötajate teadmus- ja ajaressurssi organisatsiooni sisestruktuuride ja -protsesside parendamisele.  Septembris valmis bakteriteemaline aastanäitus „Mina, superorganism. Mikroobid meie sees ja ümber“, mis valmis koostöös TFTK teadlastega. Esmakordselt viidi antud ajutisel näitusel läbi külastajauuring. Alustati ka rahvalt kogemuslugude kogumist: „Elu vähiga. Jaga oma lugu“. Projektil on mitmeid partnereid, nii rahastuse kui kommunikatsiooniga toetajaid. Projekt jätkub ka 2020. a alguses.  Muuseum on endiselt väga tugev muuseumihariduse vallas. Seda näitab kooligruppide külastatavus, samuti õpetajate poolt antud soovitusindeks, mis 2019/2020 õppeaasta esimeses pooles oli 9,6 palli 10st. 2019. a osales muuseumitundides 20 562 inimest (2018. a 19 379). Muuseumis viid aasta jooksul läbi 1040 muuseumitundi ja -tuuri, sellest 770 tundi ning 270 muuseumituuri (2018. a vastavalt 830 ja 320). Lastegruppe käis 186 erinevast koolist ja 77 lasteaiast (2018. a jooksul kokku 206 kooli ja lasteaeda).  Koostööprojektidest osaleti endiselt muuseumide ühisprojektides „Puust ja Punaseks koolipäev“ ja linnalaagris „8 ühe hoobiga“. Osaleti Tallinna Vanalinnapäevadel, Muuseumiööl, juba mitmendat aastat ka projektis „Avatud Mänguväljad“. 2019. a jätkus ja arenes koostöö Tallinna Haridusameti poolt ellu kutsutud õpikodade „Vau!!! Ohhooo!!!“ koostööpartnerina Tallinna koolidele (ca 8 õpigruppi). Lisaks osaleti ETAGi korraldatud õpilaste teadusfestivalil ning mitmendat aastat tehti sõltuvusteemalist koostööprojekti noorsoopolitseiga.  2019. a lõpuks oli 88% muuseumikogust MuISis kirjeldatud (sama 2018. a), sh 67% muuseumikogust vähemalt I etapi kirjelduse tasandil (2018. a 55%). Muuseumikogust on digiteeritud 38% (2018. a 32%). 2019. a võeti põhikogusse arvele 260 museaali ja abikogusse 11 eset (2018. a vastavalt 150 ja 80). Muuseumi kogudes viidi läbi trükistekogu sisuanalüüs. 32  Vastavalt analüüsi tulemusele toimub 2020. a alguses suure hulga trükiste kogust välja arvamine.  2019. aasta omatulu oli 232 549 eurot, moodustades muuseumi kogutulust 23% (2018. a 249 498 eurot, 25%). Kokkuvõttes täitis Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum talle põhikirjaga seatud eesmärke ja võetud aastaseid tegevuseesmärke 2019. a hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 33 2.14. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit, s.h:  Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine;  kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas;  Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine;  ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine, konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja – kompetentsuskeskus;  Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine. 2013. a asutatud Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Vabaõhumuuseumi funktsiooni Eesti maa-arhitektuuri muuseumina ning Ennistuskoja „Kanut“ funktsioonid kultuuriväärtusega asjade uurimisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja digiteerimisel. Kahe riigiasutuse ühendamine sihtasutuseks on ennast õigustanud ning sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvate 2019. aastaks seotud tegevuseesmärkide täitmise ülevaade:  Tegevuseesmärk „Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine“ - Kogude peamine täiendamine oli seotud 2019. a seotud nõukogude aegse kolhoosimaja ekspositsiooni ettevalmistustöödega ja puudutas peamiselt abikogu. - Museaalhoonete korrastamistööd teostati vastavalt restaureerimiskomisjoni poolt paika pandud rakenduskavale. Sihtasutuse töötajad külastasid Soomes Seurasaari Vabaõhumuuseumi, et tutvuda sealse ekspositsiooni konserveerimis- ja restaureerimistöödega tegeleva üksuse tööprotsessidega. Aasta jooksul vaadati üle ja uuendati restaureerimiskomisjoni toimimispõhimõtted, mille alusel viiakse 2020. a kõigis eksponaathoonetes läbi põhjalikud seired. - Kuna 2019. a tühistati ligi 12 000 museaali nõuetele mittevastavad kirjeldused (nõuded muutunud), siis ei toimunud kirjete osas juurdekasvu.  Tegevuseesmärk „Kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas“ - Tööd toimusid vastavalt rakenduskavale ja kõik plaanilised tööd said teostatud: konserveeriti 474 eset, digiteeriti 13 200 objekti. - Toimusid töötoad ja kohtumised, mille tulemusel esitati ettepanekud MuIS-i konserveerimismooduli arendamise kohta. - 2019. a sõlmiti kolmepoolne koostöökokkulepe (Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja sihtasutus), millega täpsustati Kanti poolt korraldatavate tööde, koolituste ning juhendmaterjalide mahtu.  Tegevuseesmärk „Ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, olles nimetatud valdkonna arendaja, oskusteabe haldaja“ 34  - 2019. a jätkus koolimajade inventeerimine ning nende kohta kogutud info sisestamine Muinsuskaitse maaehitispärandi andmekogusse. - Seoses nõukogude aegse kortermaja ületoomisega toimusid sellega seotud uuringud. - Ilmus kaks raamatut ja interaktiivses veebiajakirjas Renovatum ilmus seitse artiklit. - Sihtasutus Kutsekoda valis 2019. a aprillis Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi jätkama konservaatoritele kutsetaseme andmist kuni aprillini 2024.  Tegevuseesmärk „Eesti maa-arhitektuuri ainevaldkonna muuseumi funktsioonide täitmine“ - 2019. a viidi muuseumi piletikassa üle ühtsesse Directo programmi, mis muutis külastajate jälgimise täpsemaks. Võrreldes 2018. a kasvas sihtrühmade lõikes avalike ürituste ning turismifirmade kaudu muuseumi külastanud inimeste arv. Kahanes üksikkülastajate arv. Üksikkülastajate seas vähenes aastapääsmega külastajate hulk. - 2019. a oli sihtasutuse tegevus seotud kahe uue eksponaathoone püstitamisega. Vastavalt riigihanke tulemustele toodi üle nõukogude aegne nelja korteriga silikaathoone ning alustati näituse ettevalmistustöödega. Alustati uue ekskursioonide sarjaga „Linnast maale: reis kolhoosiaega“ koostöös Looduse Omnibussiga, mis jätkub 2020. a. - Teise eksponaathoone – tehasemaja – kerkimist toetas Puiduklubi MTÜ. Tegemist on 21. sajandi museaalhoone rajamisega Eesti Vabaõhumuuseumisse. Hoones alustab tööd puitehituse kompetentsikeskus, kus saab osa nõustamistest ja koolitustest ning asub EAS-i kaasrahastatud puidusektori näituseala.  Tegevuseesmärk „Ühiskondliku teadlikkuse kasvatamine maa-arhitektuuri ainevaldkonna osas“ - Tegevused toimusid kinnitatud rakenduskava järgi. Maaarhitektuuri keskus on organiseerinud maarhitektuuriga seotud koolitusi ja nõustamisi Eesti üleselt. 2019. a. osales koolitus ja nõustamisprogrammides kokku 1383 inimest, 41 ürituse raames.  Tegevuseesmärk „Investeeringud oma vara valitsemiseks“ - 2019. a tehtud investeeringud olid peamiselt seotud töökeskkonna parandamisega (valmis uus viilhall-garaaž ning parandati töötingimusi väravahoones, mis võimaldavad tööle võtta ka liikumispuudega töötajaid) ning museaalhoonetega (toodi üle ja püstitati muuseumi ekspositsioonialale 1964. a ehitatud kolhoosimaja).  Tegevuseesmärk „Organisatsiooni arendamine“ - 2019. a viidi läbi töötajate rahulolu-uuring, mille tulemus oli 76% maksimumhindest. Peamised puudused olid seotud töötingimuste ning töötasuga. Koolituste rõhuasetus oli juhtimiskompetentsi tõstmisel, kõigile asutuse juhtidele viidi aasta jooksul läbi neli juhtimiskoolitust ning alustati 360 kraadi tagasisidestamisega. Tööjõu voolavus oli endiselt suur. Mõistlik on vaadelda seda kultuuritöötajate ja tugipersonali osas lahus, kuna peamiselt on voolavus seotud tugipersonaliga (20,5% tugipersonal, 2,8% kultuuritöötajad). Kuna 2020. a alguses toimus struktuurimuudatus, siis võib eeldada, et sellega kaasneb ka aastatel 2020 ja 2021 tööjõuvoolavuse kasv. Eeltoodut arvestades võib Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum tegevust talle põhikirjaga seatud eesmärkide ning 2019. a tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Täideti enamik endale arengukavas püstitatud eesmärkidest. 2019. a oli ka plaanide tegemise aasta uueks arengukava perioodiks, koostati arengukava aastateks 2020-2023. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 35 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 36 2.15. Sihtasutus Endla Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Endla Teater põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kuntsiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu. 2012. a riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla (2017. a ühinenud Pärnu linnaga) asutatud sihtasutus Endla Teater võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Teater „Endla“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonekompleksi haldajana. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a oli Sihtasutusele Endla Teater eelkõige hea töörütmi saavutamise ja loominguliselt rikkaliku repertuaari aasta, mis pakkus trupile ja tehnilisele meeskonnale ka mitmeid huvitavaid koostöövõimalusi. 2019. a on juba piisavalt harjutud uute lavatehniliste võimalustega, et nende toel pakkuda lavastuste tehnilistesse lahendustesse uusi väljundeid. Aasta jooksul esietendus Endla Teatris üheksa uuslavastust (sama arv eelneva aastaga). Lisaks uutele lavastustele jätkus ka mängukavas olemasolevate lavastuste esitamine. Kokku andis teater 2019. a 338 etendust (2018. a 323) 93 440 külastajale (2018. a 79 036). Teatri suure saali keskmine täituvus oli aasta lõikes 78% ja Küüni saali täituvus 79%. Endla teater viis oma lavastusi vaatamiseks Eesti teistesse saalidesse. Aktiivne tegevus toimus aasta jooksul ka Teatrikinos, Jazzklubis ja Teatrigaleriis. Väärtfilmiõhtuid Teatrikinos toimus 10 korral, teemaõhtuid kahel korral. Näitusi Teatrigaleriis oli aasta jooksul 20 ja neist oli võimalik osa saada kõigil teatrimaja külastajatel. Endla Jazzklubis toimus 2019. a 21 kontserti, keskmiselt oli klubi külastajate arv 60-80 inimest. Kõigi väikeste aga oluliste asjaolude koosmõjul on 2019. a saavutatud märgatav hüpe külastajate arvus. Jätkati ka teatribussi teenuse pakkumist ja edasiarendamist, mille kaudu pakutakse aktiivsemale teatripublikule võimalust külastada teiste Eesti teatrite lavastusi. Sihtkohaks on olnud ka Läti Rahvusooper Riias. 2019. a toimus erinevatesse etenduspaikadesse 75 väljasõitu kokku ligikaudu 3750 külastajale (2018. a 62 väljasõitu ligikaudu 3100 külastajale). Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Endla Teater tegevust põhikirjaliste ja 2019. a tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 37 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Kultuuriministeerium viis 21.10.2019-30.01.2020. a läbi auditi auditeerimaks Sihtasutuse Endla Teater sisekontrollisüsteemi toimimist. Audit hõlmas asutuse töökorralduse ja protsesside toimimise hindamist järgmistes valdkondades: - põhitegevus – loomenõukogu tegevus ja lavastuste riskianalüüs; - personal – töötajatevaheline ülesannete jaotus, kultuuritöötaja miinimumpalga rakendamine, tööaja arvestus, lisatasud; - finants – eelarve (sh lavastuste) planeerimine, täitmine ja kulujuhtimise korraldus; - haldus, sh asjaajamine – varade säilimise tagamine, asjaajamise korraldus, sh arhiveerimine. Auditi käigus tehti Sihtasutuse Endla Teater töökorralduse ja protsesside toimimise osas 11 tähelepanekut, mis puudutavad teatri põhitegevust (loomenõukogu tegevus ja lavastuste riskianalüüs), personali- ja finantsvaldkonda ning haldust, sh asjaajamise korraldust. Tähelepanekutest 1 oli kriitiline, 6 keskmise riskiga, 2 madala riskiga ning 2 positiivset. Sisekontrollisüsteem on auditeeritud valdkondades: 1) personal – oluliselt parendamist vajav; 2) põhitegevus, finants ja asjaajamine – parendamist vajav; 3) haldus – mõjus. 38 2.16. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on:  Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine;  Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2013. a riigi ja Haapsalu linna asutatud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Läänemaa Muuseumi ning Haapsalu linna asutuse Eesti Raudteemuuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid peamised eesmärgid 2019. a olid ning neid täideti järgnevalt:  Piiskopilinnuse pealinnuses keskaja tegevusmuuseum-teemakeskuse (Linnusemuuseum) konserveerimis- ja rekonstrueerimistööde lõpetamine, püsiekspositsiooni ülesehitamine ja muuseumi avamine. Linnusemuuseum avati 27.06.2019. a. Kõik tööd viidi ellu plaanipäraselt. Uut muuseumi külastas kuue kuu jooksul 35 050 külastajat.  INTERREG-i ESTLAT programmi raames restaureeriti ja eksponeeriti Raudtee- ja Sidemuuseumi jaamahoone veeremipargis vagun. Välialal paigaldati külastajatele viis suuremat infostendi. Lisaks paigaldati jaamakompleksi siseruumides ja -territooriumil 65 QR koodi märgist infomaterjalidega kokku 70 objekti kohta.  Ilon Wikland 90 juubeliprogrammi ettevalmistamisel valmis koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega kohvernäitus „Pikk-pikk teekond“ Eesti raamatukogudele. Koostati Iloni Imedemaa 2020. a ürituste kava.  Tasuliste teenuste mahu osas seati eesmärgiks saavutada tulemus 490 245 eurot ja muuseumikülastajate arvu eesmärk oli 85 000 külastajat. Tasuliste teenuste mahuks saavutati ca 516 000 eurot (2018. a ca 284 000 eurot) ja muuseumikülastajate arvuks 82 054. Kokkuvõttes oli 2019. a sihtasutuse peaülesanne linnusemuuseumi avamine 28. juunil ühes linnuse käivitamisega. Uue muuseumiga lisandus ca 800 m2 ekspositsioonipinda (lisaks õu ja terrassid), koos kiriku (470 m2) ja kohvikuga (70 m2) kokku 1340 m2. Linnusemuuseumi projekti lõpetamist tuli pikendada seoses viivitustega maksetaotluste menetlusprotsessis kuni 31.03.2020. a. Kuigi muuseumikülastajate arv 82 000 oli kavandatust (85 000) 3000 väiksem, kasvas tervikuna külastajate arv võrreldes 2018. a 20 000 (2018. a külastajaid ca 61 000). Teenitud omatuluga saavutati eelarves uus vahekord, kus toetused ja omatulu moodustasid 50:50. Sihtasutus täitis 2019. a seatud eesmärke hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 39 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutuse asutajad, Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu ja Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu andsid oma 21.06.2018. a otsusega Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõusoleku asutada Sihtasutus Rannarootsi Muuseum. Sihtasutus Haapsalu- ja Läänemaa Muuseumid asutas Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum 28.01.2019. a. Asutamisel tegi Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid rahalise sissemakse summas 100 eurot. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 40 2.17. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2014. a riigi ning Hiiu, Emmaste ja Käina valdade (2017. a ühinenud Hiiumaa vallaks) asutatud Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Hiiumaa Muuseumi funktsioonid Hiiumaa kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Hiiumaa Muuseumidest on aastatega kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a seatud eesmärgid on Sihtasutus Hiiumaa Muuseum üldiselt hästi täitnud. Asutajate (eeskätt Kultuuriministeeriumi) toetus muuseumi tegevusel on olnud piisav eesmärkide saavutamiseks, mida toetab ka rahuldav omatulu. Eriti positiivselt on mõjunud riigi poolne lisafinantseerimine hoonete remonttöödeks ning ekspositsioonide uuendamiseks. 2019. a toimus muuseumis üheksa näitust, sh seitse oma- ja kaks külalisnäitust (2018. a vastavalt 13, 5 ja 8). Muuseumi kõiki filiaale külastas kokku 11 852 külastajat (2018. a 14 875), langus võrreldes eelmise aastaga ca 3000 külastajat. Õpilasprogrammide ja töötubade külastajaid oli 1469. Muuseumikogu suuruseks aasta lõpuks oli 33 357 museaali, sellest muuseumide infosüsteemis MuIS on kirjeldatud 30 253 ja digiteeriutd 30 530 museaali. Kogud on nõuetekohaselt hooldatud. 2019. a jätkusid muuseumi uue hoidla rajamise ettevalmistused, kuivõrd hetkel kasutatakse hoidlatena ruume kõigis muuseumi viies filiaalis, millest aga ükski ei vasta täielikult hoiustamise tingimustele. 2018. a valmis uue hoidlahoone detailplaneering ja põhiprojekt, 2019. a hoidla rajamise rahastuse küsimus veel lahendust ei leidnud. 2019. a investeeringud olulisemad investeeringud olid Rudolf Tobiase majamuuseumi heliekspositsioon ja Mihkli talumuuseumi söögisaal-katusealuse rajamine. Lisaks teostati hoonete remonttöid Kultuuriministeeriumi eraldatud remondifondist. Eelnevast tulenevalt ja arvestades võimalusi on Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid põhikirjalisi eesmärke ja 2019. a tegevuseesmärke täitnud hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 41 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 42 2.18. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjaline eesmärk on liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses. Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus tegevuse jätkamine vajalik, kuna keskus on hästi toimiv, kompleksselt väljaarendatud tervisespordikeskust. Keskus on siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud hästifunktsioneeriv ja tervikliku infrastruktuuriga aastaringselt kasutatav ja mitmekülgne tervisespordikompleks, kus on loodud tänapäevased tingimused. Keskuse põhiteenuseks on erinevate spordialade aastaringsete treeningvõimaluste pakkumine koos majutuse ja toitlustusega. Välja on ehitatud välispordivõimalused aktiivseks vaba aja veetmiseks ja erinevate spordialade harrastamiseks. Riigi osalemine sihtasutuse asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, milleks on tervisesportlikuks tegevuseks tingimuste loomine ning ühtlasi säilib võimalus taotleda olulistele investeeringutele. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus sai 2019. a hästi hakkama keskuse majandamisega. Suurimateks väljakutseteks on jätkuvalt sisetreeningtingimuste puudumine ning töötajate suur töökoormus. Eelarve teeb pingeliseks vahendite vajadus keskuse remondiks ja renoveerimiseks (keskus on 44 aasta vanune). Sihtasutuse eesmärgi – liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus-, koolitus- ja konverentsikeskuse arendamine ning haldamine – täitmiseks renoveeriti ja ehitati valdavalt sihtasutuse enda töötajate poolt mitmed spordirajatised. Heas korras ja uuendatud keskus ning ajakohased teenused on alus sihtasutuse omatulu eelarve täitmisele. Majandustegevuse tulude kasv 2019. a võrreldes 2018. a oli 15%. Viimase viie aasta vaates on sihtasutuse omatulu laekumised kasvanud 37%. Kasutajate arv organiseeritud tegevuste lõikes suurenes 2019. a võrreldes 2018. a 14%. Märgatavalt aktiivsemaks on muutunud ka omaalgatuslik sportlik tegevus ja väliste spordirajatiste ja -väljakute kasutamine (rannajalgpalliväljak, tenniseväljak, disc-golfi rajad, asfalteeritud liikumisrajad jms). Keskuses korraldati mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, Eesti meistrivõistlusi ning muid üritusi, samuti korraldati treeninglaagreid. 2019. a ürituste kalenderplaan oli väga tihe. Toimus 28 rahvusvahelist võistlust/üritust, sh ühed Euroopa meistrivõistlused. Üleriigilisi võistlusi/üritusi korraldati 39 erinevat sündmust, sh viied Eesti meistrivõistlused ja ühed Eesti karikavõistlused. Maakondlikke võistlusi/üritusi kogunes kalendrisse 23 erinevat, sh Pärnumaa meistrivõistlused kolmel alal ning Pärnumaa 39. talimängud. Jõulumäe avatud võistlusi/üritusi korraldati kokku 11 spordialal, neist kolm nelja- ja viieetapilist sarjavõistlust. Jõulumäe Tervisespordikeskust kasutas 2019. a kokku 29 372 registreeritud külastajat (2018. a 25 275), neist lapsi 12 398 (42%), täiskasvanuid 16 964 (58%). Üle poole kõikidest registreeritud kasutajatest on väljapoolt Pärnu maakonda. Organiseeritud sportlikel ja kultuurilistel üritustel oli osalejaid 40 erinevast välisriigist kokku 3356 inimest (2018. a vastavalt 35 ja 1425). Registreeritud kasutajatele lisanduvad omaalgatuslikud kasutajad, mis hinnanguliselt on samas 43 suurusjärgus organiseeritud kasutajate arvuga. Majutusteenuste täituvusprotsent tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. Keskuse eesmärk on olla tunnustatud ja edukas korraldus- ning koostööpartner. Koostööd tehakse paljude spordi- jt organisatsioonidega, elavnenud on koostöö ning kogemuste vahetamine sarnaste keskuste ning teiste eluvaldkondadega (näiteks haridus). Toimimine multifunktsionaalsena on ennast tõestanud, kasutajate ringi kuuluvad 40 erineva spordi- ja kultuurivaldkonna ning muu organisatsioonilise ühenduse kasutajad Eestist ja välismaalt. Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus nõukogu seadis eesmärgiks koostada 2019. a äriplaan ja aastate 2020-2023+ investeeringute kava sihtasutuse arenguperspektiivide kaardistamiseks. Kavandatavate investeeringute eesmärgiks on parandada pikka aega probleemiks olnud keskuse algusaastatel rajatud ja käesolevaks ajaks amortiseerunud spordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise rajatiste seisukorda, peahoone vanema osa renoveerimine, ehitada välja aastaringselt toimiv spordi- ja puhkerajatis, sh sportimise võimalused sisetingimustes, aktiivseks vaba aja veetmiseks ja erinevate spordialade harrastamiseks, laste ja täiskasvanute liikumis- ja sportimisvõimaluste laiendamiseks. Investeeringuteks eraldas Kultuuriministeerium 2019. a vahendid peasissesõidu ja parkla renoveerimiseks. Remondifondi vahenditest tehti olemasoleva asfaltkattega liikumisraja ülekate ning Päkapiku matkaraja renoveerimine. Tulenevalt eelnevast võib Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus 2019. a tegevuse tulemuste ning põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tegevuseesmärkide täitmisega jääda igati rahule ja sihtasutuse tegevust hinnata väga heaks. Eelarvelised eesmärgid said täidetud, majandustegevustulu ja külastajate arv on võrreldes eelneva aastaga kasvanud. Tehtud on sihipärast arendustööd elanikkonna liikumisharrastuse suurendamiseks, laiendatud võimalusi tegeleda liikumisharrastusega looduskaunis ja puhtas keskkonnas väljaspool linna mõjusid. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 44 2.19. Sihtasutus Kultuurileht Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kultuurileht põhikirjaline eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Sihtasutuse poolt kirjastatavad väljaanded omavad olulist rolli Eesti kultuuriruumis. Sihtasutus tegevuse jätkamine ning põhikirjalise eesmärgi täitmine on oluline ka järgnevatel aastatel. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a jätkas sihtasutus oma põhitegevust, s.t kultuuriajakirjade ja kahe nädalalehe kirjastamist (ajakirjad Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke, ajalehtede Sirp, Uma Leht, Müürileht ja Õpetajate Leht). Projektipõhiselt kirjastatakse lisaks üks kord kuus ilmuva välispoliitika- ja julgeolekuteemalise lehe Diplomaatia. Jätkati Sirbi teaduskülgede ilmumist. 2019. a jätkati väljaannete tellijatele kord kuus infolehe saatmist, kus tutvustatakse järgneva kuu ajakirjade sisu ja köitvamaid teemasid. Ajakirjade ettetellijate arv püsis varasemal tasemel ja 2019. a lõpul oli neid 15 337 (2018. a 15 426). 2019. a tähtistati ajakirja Hea Laps 25. aastapäeva piduliku üritusega Lastekirjanduse Keskuses ning ajakirja Keel ja Kirjandus korraldas konverentsi „Tõde ja tõed humanitaarias“. Mais toimus ajakirja Akadeemia 30. aastapäeva puhul Eesti Rahva Muuseumis konverents „Paberil või ilma“. Ajalehe Müürileht 10. aastapäeva puhul korraldati eraldi tellimiskampaania. Kõik kirjandusega seotud sihtasutuse üheksa väljaannet osalesid Koidula kirjandustänava festivalil Kadriorus. Oktoobris alustas sihtasutus ettetellimiskampaaniga, mida toetas LR kuldsarja soodushind kõigile sihtasutuse väljaannete tellijatele. Kampaaniat toetas MTÜ Eesti novell. Jätkus sihtasutuse väljaannete kirjastamine e-ajakirjadena. Jätkuvalt oli sihtasutus heas koostöös Rahvusraamatukoguga ja kõik sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digiteeritud ja muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. 2019. a suvel korraldas sihtasutus hanke väljaannete trükkimiseks 2020. ja 2021. a. 2019. a esimesel poolel remonditi Kultuuriministeeriumi sihtotstarbelisel rahastamisel Sirbi toimetuse hoone katus ja toimetuse 3. korruse ruumid, mis olid saanud veekahjustusi. Sihtasutuse Kultuurileht 2019. a majandusaasta aruande tulem oli jätkuvalt positiivne kasumiga 7541 eurot (2018. a 4266 eurot). Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Kultuurileht tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 45 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 46 2.20. Sihtasutus Kunstihoone Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. 2017. a detsembris riigi ja Eesti Kunstnike Liidu asutatud Sihtasutus Kunstihoone täitab talle põhikirjaga seatud tipptasemel kohalike ja rahvusvaheliste kunstinäituste ja -sündmuste korraldamise eesmärke Eesti vanimas ja olulisimas, 1934. a Eesti Kultuurkapitali poolt sihtotstarbeliselt rajatud näitusemajas ja kahes galeriis riigi esindusväljakul Tallinnas. Riigi kaasamine vähemalt ühe kunstivaldkonna asutuse strateegilisse juhtimisse on oluline riikliku kultuurikorralduse ühtsuse ja loomevaldkondade võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks ning kannab ka valdkonna stabiilse arengu tagamise eesmärki. Võttes kaasvastutuse kunsti avalikkusele vahendaval ajaloolise väärtusega esinduspinnal Tallinnas, toob riik valdkonda juurde juhtimispädevust ja strateegilise planeerimise kogemust. Kunstihoone tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Näitusetegevuse osas toodi 2019. a välja kokku 16 uut näitust (2018. a 17), mida külastas kokku 61 537 külastajat (2018. a 55 326). Kaasaegse kunsti valdkond on olemuslikult rahvusvaheline, võib isegi öelda, et tegemist on ühe kõige rahvusvahelisema kultuurinähtusega üldse. Nii on seda loomulikult ka sihtasutuse Tallinna Kunstihoone programm. Enamikel näitustest on oluline rahvusvaheline aspekt – osalevad väliskunstnikud või on kaasatud väliskuraator. Sihtasutus pakub kvaliteetset ja kaasaegset näituseprogrammi Eesti publikule. Kunstihoone roll on anda siinsele vaatajaskonnale võimalus osaleda rahvusvahelises kunstielus, mistõttu on programmis oluline koht rahvusvahelistel rühmanäitustel. 2019. a leidis aset neli rahvusvahelist rühmanäitust, millest kolm leidsid aset Kunstihoones. Sihtasutuse Kunstihoone roll on ka Eesti kunstielus siinsete kunstnike, kunstielu ja produktsiooni toetamine. Eriti olulised selle rolli täitmisel on kunstnike isikunäitused. Arvestatav rõhk isikunäitustel on just galeriide programmis. 2019. a märkis kahe pikaajalise rahvusvahelise koostööprojekti algust. Sõlmiti koostööleping Freiburgi kaasaegse kunsti muuseumiga, mille tulemusena avatakse näitus Freiburgis 2020. a oktoobris ning Tallinnas 2021. a suvel. Seejuures panustavad mõlemad näituseasutused näituse valmimisse võrdselt 50 000 euroga. Samuti käivitus ühisprojekt koostöös Euroopa suurima meediakunstikeskuse, ZKM’iga Karlsruhes. Projekti peamiseks tulemuseks on Tallinna Kunstihoones 2022. a aset leidev näitus koos sellele eelnevate kunstnikuresidentuuridega. Projekti eelarve kunstihoones on 306 000 eurot millest 50% katab Euroopa Komisjon ning 50% loodab Kunstihoone katta Kultuuriministeeriumi toel oma eelarvest. Haridusprogrammide osas jätkas sihtasutus koostööd Sally Stuudioga. Programmides osales kokku 1343 inimest, mis on 2017. ja 2018. a võrreldes, mil osalejaid oli 3386 (2017. a) ja 2233 (2018. a) märkimisväärne langus. On ilmne, et haridusprogrammid ning nende turundus vajavad uut lähenemist. Lisaks jätkusid kunstnikuvestlused, loengud, kontserdid, ringkäigud kuraatoriga ja teised publikuprogrammid. 2019. a investeeris Sihtasutus Kunstihoone põhivarasse 43 919 eurot, millest 23 950 eurot moodustas Kunstihoone digitaalgiidi süsteemi soetamisele tehtud kulutus. Lisaks soetati 47 näitusetehnikat ning mööblit. Üleminek digitaalsele näitusegiidisüsteemile võimaldab suuremat paindlikkust ning annab kokkuhoiu trükikuludelt. Muudatuse peamiseks eesmärgiks oli suurendada Kunstihoone näituste ligipääsetavust. Digigiid on kasutatav erinevate ligipääsetavuse abivahenditega, pakub audiosisu ning viipekeeletõlkeid. Digigiidi kasutuselevõtt oli eelduseks 2020. a välja toodud virtuaalsete kunstinäituste platvormile. Sihtasutus Kunstihoone teenis 2019. a omatulu 40 876 eurot, mis on 5,2% sihtasutuse tuludest. Omatulu puhul peab arvestama, et enam kui 2/3 pakutavast programmist on vaatajatele tasuta. Piletitulu ei anna Kunstihoone galerii, Linnagalerii ning välismaal produtseeritud näituseprogramm. Kunstihoone näituste külastatavus on seejuures aga väga hea. Hoolimata otsusest näituste koguarvu märkimisväärselt vähendada püsib külastatavus Kunstihoones praktiliselt samal tasemel. Näituste arvu vähenedes on näituste keskmine külastatavus olnud kasvutrendis (2018. a külastajaid näituse kohta 3254, 2019. a 3846). Kokkuvõttes võib öelda, et Sihtasutuse Kunstihoone eesmärkide täitmine oli üldiselt ootuspärane ja sihtasutus sellega hästi hakkama saanud. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 48 2.21. Sihtasutus Kuressaare Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirjalisteks eesmärkideks on:  luua ja esitada professionaalseid lavastusi;  koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris;  tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades;  korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). 2019. a aprillis riigi ja Saaremaa valla asutatud Sihtasutus Kuressaare Teater võttis üle Saaremaa valla munitsipaaletendusasutuse Kuressaare Linnateater funktsioonid piirkondliku etendusasutusena. Riigi sihtasutuse asutamisel osalemise eesmärk täita sihtasutuse avalikku funktsiooni, milleks on Saaremaa elanikele parimate võimaluste pakkumine, et nad saaksid osa kvaliteetsest lavakunstist ning et etendustegevusse oleksid kaasatud kohalik kogukond ja kohapärimus. Samuti teatrivõrgustiku korrastamise lõpuleviimine ja riigi osalusel etendusasutuste toetamine kõikides Eestimaa piirkondades (sh saartel). Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Kuressaare Teater asutati 2019. a aprillis ja alustas sisulist tegevust sihtasutusena sama aasta juulist. Sihtasutus võttis üle kõik Kuressaare Linnateatri (lõpetas tegevuse 30. juuni 2019. a) õigused ja kohustused. 2019. a oli repertuaaris 11 lavastust ja esietendus 3 uuslavastust. Loomingulise tegevuse kõrval panustati sihtasutuse vara parendamisse – 2019. a augustis sai teatrisaal endale täiustatud küttesüsteemi, paigaldati lisaradiaatorid ja soojuspuhurid, lavapoolel täiustati valgussildu ja silla piirdeid. Teatri tegevuse üleviimine ja käivitamine sihtasutuse tegevusvormis on toimunud plaanipäraselt. Sihtasutus Kuressaare Teater on stabiilne nii etendustegevuses kui majanduslike eesmärkide täitmisel. Kuna sihtasutus alustas tegevust 2019. a teisest poolest, siis põhjalikum hinnang sihtasutuse tegevusele antakse järgmise aasta aruandes. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Sihtasutus Kuressaare Teater asutati 2019. a aprillis ja alustas sisulist tegevust sihtasutusena sama aasta juulist. Sellest tulenevalt ei ole käesolevas aruandes tegevuseesmärkide osas välja toodud eelmiseks majandusaastaks seatud aastaseid tegevuseesmärke ja nende saavutamist. Ülevaade sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisadest. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 49 Varade üleandmine sihtasutusele Vara nimetus Maksumus Üleandja ja üleandmise alus Üleandmise põhjus rahaline 100 eurot Kultuuriministeeriumi vastavalt Rahaline sissemakse sissemakse Sihtasutuse Kuressaare Teater sihtasutuse asutamisel asutamislepingule (16.04.2019) kinnistu 800 084,53 Saaremaa vald vastavalt Mitterahaline (Tallinna tn 20, eurot Sihtasutuse Kuressaare Teater sissemakse. Teatri Kuressaare linn, asutamislepingule (16.04.2019) tegevuseks vajalik Saaremaa vald) vara. vallasvara väärtus kokku Saaremaa vald vastavalt Mitterahaline 62 118,34 eurot Sihtasutuse Kuressaare Teater sissemakse. Teatri asutamislepingule (16.04.2019) tegevuseks vajalik vara. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 50 2.22. Sihtasutus Narva Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on:  Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine;  Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine;  Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2012. a asutatud Sihtasutus Narva Muuseum võttis üle varasemalt Narva linna asutusena tegutsenud Narva Muuseumi funktsioonid kohaliku kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana ning linna poolt üleantud kinnistute haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik nimetatud avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, samuti suurendamaks riigi kohalolekut Eesti piirialal, valdavalt mitte-eestikeelses keskkonnas. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Narva Muuseum põhieesmärgid 2019. a olid uue püsiekspositsiooni koostamine linnusesse „Piirikindluse avastuskeskuse avamise“ projekti raames ning Narva kindluse arendamine:  Uue püsiekspositsiooni osas täideti plaanitust tegevustest 95% - käis töö ekspositsiooni füüsiliste lahenduste kallal, viidi läbi ekspositsiooniks vajalike esemete hanked ning nende tootmine, valmistati ette ruumid ekspositsiooni paigaldamiseks.  Piirikindluse avastuskeskuse avamise projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti elluviimine algas 1. juulil 2016. a ning kestab 31. maini 2020. a. Projekti raames tehtud Konvendihoone idatiiva rekonstrueerimise tööd takerdusid ettenägematute asjaolude tõttu, mistõttu ei teostunud esialgne kava lõpetada projekt suvel 2019. Uus tähtaeg on 31.05.2020.  Projekti „Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp“, mille eesmärgiks on Läänehoovi korrastamine, Kristervalli bastioni restaureerimine ja sinna ekspositsiooni tegemine, põhitaotlus esitati 2017. a sügisel Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi. Projekti põhitaotlus sai Eesti- Vene programmi positiivse hinnangu ning detsembris 2018. a kiideti heaks ka Euroopa Komisjoni poolt. Projekti elluviimine on planeeritud 2019.-2022.a. 2019. a esitati taotlus täiendavate rahaliste vahendite saamiseks. Esialgne positiivne otsus saadud ning hetkel oodatakse lõppkinnitust Euroopa Komisjonilt. Projekti ametlik algus oli 01.09.2019, kuid investeeringuid 2019. a selle projekti raames ei tehtud. Oluline eesmärk on ka muuseumi omatulude tõstmine läbi teenuste tugevdamise ning turunduse parandamise, mis aitab kaasa piirkonna konkurentsivõime kasvule. Selleks loodi uus visuaalne identiteet, mida kasutatakse igapäevaturunduses ja reklaamis. Valmis Narva Muuseumi uus veebileht ja jätkus sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine. Kuna konvendihoone projekti ehitustööde tõttu oli muuseum üksikkülastajale veebruar-märts suletud ning kogu aasta jooksul oli samal põhjusel külastamine logistiliselt keeruline, siis külastajate arv langes. Tänu piletihinna tõstmisele ei realiseerunud külastatavuse kahanemine omatuludes. Kokku külastas muuseumi 2019. a 76 133 külastajat (2018. a 85 132 külastajat). 2019. a suurimaks kordaminekuks oligi muuseumi omatulude järsu languse vältimine hoolimata ehitustööde pidevast jätkumisest, mis tekitas ebamugavusi külastajatele ning sundis muuseumi end üksikkülastajatele sulgema kaheks kuuks (veebruar-märts). Kuna eelarve oli koostatud 51 2019. a konservatiivselt, oli seal piisavalt vahendeid, mis võimaldas teostada aasta jooksul ettenägematuid tegevusi, mis tulenesid konvendihoone projekti elluviimisest (tegevused, mis ei sisaldunud projektikuludes. Lisaks oli vajalik muuseumi tegevuse tõhustamiseks sisse osta restorani tegevusaudit, mille tulemusena avati augustis uue meeskonnaga toitlustuskoht. Restorani tegevustulem jäi 2019. a kahjumisse. Kogude osas tehti plaanitust väiksem arv kirjeldusi seoses teadusosakonna suurema hõivatusega uue püsinäituse ettevalmistustöödega. Kuna kogude kirjeldusega on seotud sisuliselt kogu teadusosakond, siis on iga taoline tagasilöök koheselt tunnetatav. Kokkuvõttes oli 2019. a Sihtasutusele Narva Muuseumi jaoks keeruline finantsilises plaanis, sest tuli tulla toime potentsiaalse järsu omatulude langusega seoses ehitustöödega. Tänu kogu muuseumi meeskonna tõsisele tööle see ei realiseerunud – tõsteti külastushindu; teenindati ära kõik külastajad ka kõrghooajal hoolimata personali lisatöötundidest, reklaamiti aktiivselt muuseumi nii ametlikes kanalites kui kasutati isiklikke sidemeid nii sotsiaalmeedias kui ajakirjanduses, et leida võimalusi pakkuda kliendile head külastuskogemust hoolimata ehitustöödest. Eelnevat lähtudes võib Sihtasutuse Narva Muuseum tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2019. a hinnata rahuldavaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 52 2.23. Sihtasutus NUKU Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse NUKU põhikirjalised eesmärgid on:  toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning esitades lastele, noortele ja täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi;  hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). 2012. a asutatud Sihtasutus NUKU võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Nukuteatri funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. NUKU teatri eesmärgiks on mitmekülgne ja professionaalne teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a majanduslikes eesmärkides keskenduti tulude ja kulude tasakaalu saavutamisele. Tänu kollektiivi väga heale sisulisele ning korralduslikule tegevusele ja suurele publikuhuvile see ka õnnestus. Sisulisest töös jätkati 2018. a väljatöötatud missiooni, visiooni ja väärtuste rakendamist ja juurutamist. Aina paremini toimiv infrastruktuur võimaldas veel fokuseeritumat repertuaariplaneerimist. 2019. a tegeleti tehniliste võimaluste jm töötingimuste kaasajastamise, kohandamise, arendamisega. Täiustati ja täiendati väikese ja ovaalsaali lava-, valgus- ja helitehnilist infrastruktuuri, tagamaks kiiremad ja mugavamad ettevalmistustööd ning laialdasemad kunstilised võimalused. Juurutati lavastuste tehniliste lahenduste jms teostamiseks väljatöötatud põhjalikum kavandite vastuvõtmise süsteem. 2019. a esietendus seitse uuslavastust (2018. a 11 uuslavastust). Anti 588 etendust, mida külastas 80 392 vaatajat (2018. a vastavalt 640 etendust ja 88 872 vaatajat). NUKU muuseumi külastas 2019. a 20 579 inimest (2018. a 21 618 inimest). NUKU teater on erinevate vaatajagruppide seas teadvustatud kõrge kunstilise tasemega teatrina, mis loob lavastusi noortele vaatajatele. Teatril on oma kindel koht ja hääl eesti teatri- ja kultuurimaastikul ning ühiskonnas laiemalt. Oma professionaalse taseme poolest on NUKU teater oodatud külaline ka rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse NUKU tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 53 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 54 2.24. Sihtasutus Pärnu Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Pärnu Muuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2015. a riigi ja Pärnu linna asutatud Sihtasutus Pärnu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutusele Pärnu Muuseum oli 2019. a edukas ja pingeline. Edukas just mõõdetavate tulemuste (külastajate arv, põhitegevusega teenitud lisavahendid) valguses. Pingeline peamiselt põhitegevusele lisandunud mitme riigihanke ja arendusprojekti üheaegse läbiviimise tõttu. Külastuste arvu, näituste ja ürituste korraldamise mahu ja teiste sellelaadsete näitajate kokkuvõttes on plaanitu ületatud. 2019. a külastas Sihtasutuse Pärnu Muuseumit 41 027 külastajat, mis oli 102,5% planeeritud eesmärgist (40 000 külastajat) ja 128,5% võrreldes eelneva aasta külastajate arvuga (2018. a kokku 31 936 külastajat). Sellele lisandus Pärnu Muuseumi näituse „Eesti oma sinine“ külastajate arv Tartu Kaubamajas (ca 27 000). Kaupade ja teenuste müük moodustas 2019. a 95 307 eurot ehk 191% planeeritust ja 172% võrreldes 2018. a tulemiga. Suurima kasvu andsid üritused ja õpitoad ning suveniiride-meenete- trükiste müük. Esimene neist seondub kuraatorite ja pedagoogide poolt ettevalmistatud ürituste ja õpitubade hulga ning kvaliteediga. Samuti Pärnu linna poolt arendatava programmi „Linn kui õpikeskkond“ loodud eeldustega muuseumikülastuste kasvuks. Suveniiride-meenete-trükiste müügi suurenemises on suur osa muuseumi poolt välja antud trükistel ja 2019. a oli selleks haruldaste 19. sajandi fotodega kommenteeritud fotoalbum „Pärnu enne Esimest ilmasõda: Südalinn vanadel fotodel“. Sihtasutuse näitusi ja üritusi toetasid muuhulgas Pärnu linn, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, fondid ja sponsorid, mis võimaldas läbi viia kavandatud üritused planeeritud mahus. Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine kulges 2019. a plaanipäraselt ja kõik kogudega seotud tegevused viidi plaanitud tulemuseni. Inventeeriti 70 600 eset kuues kogus, samuti jätkus foto-, kunsti-, ajaloo ja numismaatikakogu museaalide digiteerimine. Puhastati ja konserveeriti esimene osa Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi likvideerimise ja kolimise käigus leitud Pärnu arheoloogiliste kaevamiste esemekollektsioonist ja esemed paigutati Aida 3 hoidlasse. Sihtasutuse poolt hallatavat muuseumikogu täiendati 2019. a jooksul 2782 museaali võrra ja selle suuruseks seisuga 31.12.2019 jäi 188 505 museaali. Kultuuripärandi vahendamiseks eksponeeriti sihtasutuse näituseruumides kolm originaalnäitust, lisaks koostati algupärane välinäitus „J. V. Jannsen 200“ Koidula muuseumi aias. Lisaks kahele püsinäitusele, neljale originaalsele ja neljale kohandatud väljapanekule, avati 2019. a muuseumi fuajees kuus tasuta näitust ja pandi Tartu Kaubamajas üles 2018. a näitus „Eesti oma sinine“. Kultuuripärandi vahendamisel tehti kaastööd kirjastusega Argo raamatu „Valikud ja otsused: Pärnu koolid“ väljaandmisel. Huvi suurendamiseks muuseumi püsinäituste vastu täiendati Aida 3 55 püsinäitust näitus-etüüdiga Johann Voldemar Jannsenist ning alustati Koidula muuseumi uue püsinäituse kontseptsiooni loomist. Haridust ja elukestvat õpet toetava õpikeskonna loomisel viidi viiel näitusel läbi autori- ja/või giidituurid ning korraldati grupikülastusi ja töötubasid. Muuseumipedagoogilistel üritustel ja loengutel osales 2585 külastajat (2018. a 1977 külastajat) ja fondide külastajaid oli 790. Pärnu linna poolt toetatud projekti „Linn kui õpikeskkond“ raames viidi muuseumis läbi 78 ekskursiooni 1571 õpilasele (2018. a 117 õpituba 2424 õpilasele). Kultuuripärandi vahendamisel üldsusele ürituste kaudu korraldati 2019. a 83 üritust kokku 2829 osavõtjale. Muuseumiöö külastajate arv oli hoolimata Koidula muuseumi remondiks sulgemisest 894 inimest. Üleriigilisel noorte etlejate Koidulauliku konkursil oli 73 osavõtjat ja 10 osavõtjat oli täiskasvanute Koidula etluskonkursil. Sihtasutuse ürituste kava oli piiratud klubide ja töötubade korraldamiseks vajaliku ruumi puudumisega ja seetõttu ei pikendatud 2019. a kohvikuruumide rendilepingut. Sihtasutus investeeris 2019. a klubiruumi sisustamisse ja endises kohvikus avati Muuseumiklubi „Musse“. Klubiruum on käivitunud ja korraldajate poolt hästi vastu võetud, mis võimaldas tõsta ajaloo- ja kultuurihuvilisele avalikkusele suunatud ürituste arvu ja luua veel üks töökoht üldsusele suunatud ürituste korraldamiseks. Arendustegevus Pärnu linna poolt 2015. a sihtasutusele üle antud keskaegses Punases tornis jõudis 2019. a ehitus- ja teostushangeteni. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna toetuste ning kaasrahastustega algas 15. sajandist pärineva müüritorni renoveerimine ja sisustamine ajaloolisi vaateid siduva panoraamkinoga, mille valmimine on planeeritud 2020. a. Koidula muuseumi uue püsinäituse teostamine saab alata 2020. a, sest Jannseni 37 memoriaalhoone remont teostati Riigi Kinnisvara AS-i poolt 2019. a. Pärnu linna ja Kultuuriministeeriumi finantseerimisel on alanud Koidula muuseumi aia renoveerimine ja vabaõhulava rajamine. Nende projektide teostamise abil on kavas suurendada sihtasutuse poolt pakutavate teenuste osakaalu, valikut ja kvaliteeti. Eelnevat arvestades on Sihtasutus Pärnu Muuseum oma tegevuseesmärgid 2019. a täitnud ja seda pingelise arendustegevuse kõrvalt. Arendustöö tulemused avalduvad täies mahus lähiaastatel eeldusel, et selleks on loodud ja samal ajal plaanipäraselt kulgenud kogude hooldamine, näitustegevus ja teised muuseumi põhitegevus. Sihtasutuse tegevust põhikirjalise eesmärki täitmisel võib hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. 56 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 57 2.25. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Rakvere Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:  luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi;  arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt;  omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele;  tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes;  jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;  korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele: kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;  luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja organisatsioonilised) võimalused;  renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Rakvere Teatrimaja tegevuse jätkamine Lääne-Virumaa ja mitmete ümbritsevate maakondade ainsa professionaalse, väljasõidu-etendusi andva teatrina ja rahvakultuurile tingimuste loojana (ka Rakvere linna tasandil) vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse tegevus vastab põhikirjalistele eesmärkidele ja 2019. a täitis sihtasutus valdavalt kõik võetud eesmärgid:  Luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi – uuslavastusi esietendus nagu eelnevatel aastatel ka 2019. a üheksa, nagu näeb ette optimaalse koosseisu valem ja Rakvere Teatris ajalooliselt välja kujunenud töömaht.  Arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele – eesmärk täideti, 2019. a kujunes teatris näitlejatehniliseks aastaks. Selle parimaks tõestuseks on fakt, et kolm näitlejat olid nomineeritud Teatriliidu aastaauhindadele.  Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele – eesmärk täideti, vanuseline balanss repertuaaris oli paigas ka 2019. a. Repertuaaris oli nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele suunatud lavastusi. Repertuaarist leidis oma osa nii kergema meelelahutuse otsija kui ka tõsisema kaasamõtlemist eeldava repertuaari austaja.  Tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes – 2019. a etendus teatri 352 etendust ja teatril oli 59 902 külastajat (2018. a 348 etendust ja 68 382 külastajat). Plaanitud publikuarvu ei saavutatud, mis oli teadlike kunstiliste valikute tulemus. Mõlemad suvelavastused olid nõudlikud materjalid ning mängupaikades oli publiku istekohtade arv väike. Laste jõululavastus on üldjuhul üks publikumagneteid. Sel aastal langes kunstiline valik eesti uuele algupärandile, mis oli loominguliselt huvitav, samas ette teada, et see ei suuda publiku arvu mõttes võistelda varasemal aastal esitatud maailmaklassikasse kuuluva lavastusega.  Jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastus – 2019. a antud 352-st etendusest olid 141 ehk 40% 58  etendustest antud väljasõitudes (2018. a 158 ehk 44,8%). Neist omakorda 60 etendust teatrilinnades ja 81 maakultuurimajades. Muuhulgas oli Rakvere Teater 2019. a kõige aktiivsem programmi „Teater maal“ kasutanud teater.  Korraldada teatrikunsti ja kultuuri laiemalt populariseerivaid üritusi – Rakvere Teatris ja Teatrikohvikus toimusid aastaringselt kontserdid, lavastuste reklaamüritused, näituste avamised, muusikaviktoriinid ja muud kohapealset kultuurielu edendavad ettevõtmised.  Kinokunstist osasaamise võimaldamine Rakveres – teatrikino külastas 2019. a 68 727 külastajat (2018. a 67 354), linastus 196 filmi 1154 seansil (2018. a vastavalt 198 ja 1206). Koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga toodi ekraanile kolm väärtfilmi, mis olid publikule tasuta. Kolmandat aastat järjest võõrustati teatrikinos LGBT filmivestivali.  Luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks vajalikud tingimused – antud tegevuseesmärk on seotud KIT-i klubi hoonega, kuid hetkel on hoone võimalikud tulevikuideed külmutatud.  Renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid – teater korraldas 2019. a hoonete remonttöid ja põhivara soetusi vastavalt võimalustele. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja tegevust 2019. a põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 59 2.26. Sihtasutus Saaremaa Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2017. a riigi ja Kuressaare linna (tänaseks Saaremaa vald) asutatud Sihtasutus Saaremaa Muuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Saaremaa Muuseum funktsioonid Saare maakonnaga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava on koostatud viieks aastaks (2019-2023) ja sel perioodil on sihtasutuse tegevused seotud kolme põhieesmärgiga – muuseum kui Saaremaa keskne mäluasutus, muuseum kui meeldejääva elamuse pakkuja ning muuseum kui hea peremees ja organisatsioon. Alljärgnevalt on ära toodud olulisem osa tegevuskava täitmisest nende eesmärkide kaupa:  Eesmärgi nr 1 (muuseum on ja jääb Saaremaa keskseks mäluasutuseks) korraldati kaks konverentsi, mis tõid kohale rohkearvuliselt kuulajaid. Osaleti Rahvusarhiivi juhitavas digiteerimisprojektis, mille käigus digiteeriti 1403 dokumenti. Anti välja muuseumi „Kaheaastaraamat 2017-2018“. Viidi läbi arheoloogilisi uuringud, nn päästekaevamised, millele lisandusid Maasilinna arheoloogilised uuringud teaduslikul eesmärgil. Täiendati kogusid 326 museaali võrra. Kogumistöö toimus vastavalt tegevuskavale ja kogumispõhimõtetele. Digiteeriti ja kirjeldati museaale, mille tulemusel 78% museaalidest on MuIS-is kirjeldatud, 34% digiteeritud. Viidi lõpufaasi vanalinna hoonete andmebaas (valmib 2020. a lõpuks). Parandati ajalooliste relvade kogu hoiutingimusi.  Eesmärgi nr 2 (muuseum pakub meeldejäävaid elamusi igas vanuses külastajale) raames avati 16 näitust. Korraldati traditsioonilisi üritusi nagu Muuseumiöö, Kuressaare Lossipäevad, Mihkli simman, Mihkli laat jt. Korraldati mitmeid kõrgetasemelisi kontserte. Alustati haridusalast koostööd Tallinna Ülikooli õppejõududega. Korraldati perepäevi, jõuluüritusi, laagreid, töötubasid, haridusprogramme.  Eesmärgi nr 3 (muuseum on eeskujulik peremees ja edukas organisatsioon) täitmiseks juurutati 2019. a jaanuaris uus kassasüsteem ning uuendati ja laiendati muuseumi poodi. Korrastati Mihkli Talumuuseumi laudahoone, nn Tirrutuba (PRIA, Leader projekt), kus on läbi viidud töötubasid, kontserte ja muid üritusi. Viidi ellu EAS-i projekt „Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine“. Valmisid mänguväljak, õppeklass, sissepääsuteed said uue munakivikatendi, markeeritud keskaegne ringmüür, restaureeriti eskarpmüür jne. Parendati ka põhivara – suurtükitorni katuse remont, linnuse kirdepoolse katuse parandustööd, keskkütte süsteemi remont, sisehoov ja naiste WC jms. Kokkuvõttes võib 2019. a lugeda edukaks ning võetud eesmärgid said valdavalt hästi täidetud. 60 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 61 2.27. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus on asutatud Tartu Jaani kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide rahastamiseks. Jaani kirik on üks Tartu olulisemaid pühakodasid, kultuuriobjekte ja kodukonnakeskusi. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt seni, kuni Jaani kirik on täielikult taastatud, st soetatud on peaorel ning restaureeritud valdav osa terrakotaskulptuuridest. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik peamise põhikirjalise eesmärgi osas lõppes kiriku taastamine kapitaalehituslikus mõttes 2005. a. Hiljem on tehtud väiksemaid ehituslikke täiendusi ning teostatud garantii- ja remonditöid. Kiriku taastamine on pooleli peaoreli ehitamise osas, mille projekt peatati üle 15 aasta tagasi. Täna kirikul peaorel puudub. Kasutusel on 2005. a välisabi korras saadud väike kooriorel. Sihtasutus on võimaluste piires hoidnud käigus väikeannetuste kogumist ning teavitanud sihtasutuse asutajaid ja nõukogu regulaarselt ka vajadusest oreliprojekt lõpule viia. 2019. a jätkus vahendite kogumine antud arendusprojektile. Uue oreli ehitamiseks on laekunud annetusi eraisikutelt ja ettevõtetelt ning toetus Eesti Kultuurkapitalilt. 2017. a valmis oreli kunstiline ja tehniline eskiis, mille kohaselt Jaani kirikusse soetatakse Eestis ja lähiregioonides unikaalne barokkorel. Instrumendi maksumus on ca 700 000 eurot, millele lisandub kirikus vajalike ümberehitustööde maksumus. Eraisikust suurannetajaga on eelkokkulepe projekti toetamiseks 100 000 euro ulatuses. Eesti Kultuurkapitali toel algasid aastal 2018. a ettevalmistused kiriku ehituslikuks täiendamiseks seoses peaoreli ehitamise vajadusega. Valminud ehitusprojekti järgsete täienduste tegemisega loodetakse algust teha 2020. a. Kiriku taastamise teine pooleli olev, kuid kavakindlalt jätkuv osa on terrakotaskulptuuride restaureerimine. Tööde teostamist finantseeritakse Muinsuskaitseameti toetustest. Olulist ehitustegevust 2019. a kirikus ei toimunud. Muinsuskaitseameti eestvedamisel viidi läbi kiriku müüristiku ja katuse seisukorra uuring, mis viitab remondivajadusele. Osaline müüristiku remont viidi läbi 2019. a, alustatud töödega jätkatakse 2020. a. Tartu Jaani kirik on alaliselt tegutsev avalik kultuuri- ja vaimuelu keskus. Kirik on turismiobjektina aastaringselt avatud külastusteks vähemalt viis päeval nädalas (erandiks talvepuhkus kaks nädalat), suvel pikendatakse lahtiolekuaega kuuele päevale. Kirik on üksikkülastuseks avatud tasuta, turismigrupid maksavad külastustasu. 2019. a külastas kirikut üle 52 000 inimese, mis on võrreldes eelneva aastaga paari tuhane võrra rohkem. Aktiivses kultuuriobjektis toimub aastas sadakond kontserti. Lisaks leiavad aset näitused, kohtumisõhtud jm kultuuriprogramm. Jaani kiriku populaarsus kontsertide ja muude kultuurisündmuste läbiviimise paigana on ligilähedaselt optimaalsel tasemel (ca 100 õhtust kultuurisündmust aastas). Lisanduvad jumalateenistused. Sihtasutuse olulisemad majandustegevused on meenekaubandus ja kiriku üürile andmine kultuurisündmuste korraldamiseks ning turismiteenused, sh vaateplatvorm. Jätkusid 62 arendustegevused meenekaubanduse valdkonnas suurendamaks omatulude laekumist. 2019. a kasvasid kaubandustulud võrreldes 2018. a veelgi, kuid külastajate üldarv jäi umbes samaks. Arvestades võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik oma põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide saavutamisega 2019. a hästi toime tulnud. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 63 2.28. Sihtasutus Teater Vanemuine Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. 2012. a asutatud Sihtasutus Teater Vanemuine võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Teater „Vanemuine“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonete kompleksi haldajana eesmärgiga jätkuvalt kanda professionaalse kolmežanrilise (draama, muusika ja tants) teatri, laia ja mitmekesise repertuaarivalikuga suurima kultuurikeskuse rolli Lõuna-Eestis. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a oli teatri jaoks märkimisväärne – Eesti vanima teatrina algas teatri 150. hooaeg. Sihtasutus Teater Vanemuine andis 2019. a ühtekokku 531 (2018. a 505) etendust ja kontserti. Repertuaarivalikus oli 51 (2018. a 50) lavastust. Kokku toimus 185 936 (2018. a 181 217) teatrikülastust, millest 170 265 (2018. a 171 029) olid etenduste ja kontsertide külastused, 10 805 (2018. a 10 188) osalemine erinevates haridusprogrammides ja noortetöö üritustel ning 4866 muudel teatri korraldatud üritustel. 2019. a repertuaar oli mitmekesine – repertuaarivalikus oli 26 draamalavastust (sh kolm lastele), 10 tantsulavastust (sh neli lastele), kuus muusikali (sh kolm lastele), kaheksa ooperit (sh üks lastele) ja üks operett. 2019. a jooksul esietendus 16 (2018. a 14) uuslavastust, neist 11 draamalavastust, üks muusikalavastus ja neli tantsulavastust. Uuslavastustest kaks olid lastelavastused. Lisaks toimus kuus kontsertprojekti ja balletigala. Vanemuise teatri kunstiliste tulemustega ning mitmekülgse repertuaariga saab kindlasti rahule jääda. Repertuaar on ühtlaselt tugev kõikides žanrites, pakkudes igas vanuses ja erineva teatrikogemusega külastajaile võimaluse eripalgelisteks ja nauditavateks korduvkülastusteks. Majandustegevuse osas oli sihtasutuse eelarvemaht oli 2019. a ilma investeeringuteta 10,6 miljonit eurot (2018. a 9,9 miljonit eurot), millest omatulu moodustas 2,82 miljonit eurot (2018. a samuti 2,82 miljonit eurot). Suuremait renoveerimisi ja investeeringuid 2019. a ei tehtud, parendustööd teostati üksnes Jaamamõisa kaarhalli katusega. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Teater Vanemuine tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 64 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 65 2.29. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjalised eesmärgid on:  rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;  suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;  konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;  puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus tegevuse jätkamine vajalik, kuna keskus on arenev ja omab nii rahvusvahelist kui riiklikku tuntust. Sihtasutus haldab kolme Lõuna-Eesti spordikeskust: Tehvandi Spordikeskus (tippspordi treening- ja võistluskeskus), Kääriku Spordikeskus (treening- ja spordilaagrikeskus, sihtasutus haldab alates 2012. a) ning Tartumaa Tervisespordikeskus (laskespordi- ja harrastusspordikeskus, sihtasutuse struktuuriüksus alates 2014. a). Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud pikaajaliste põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Riigi osalus sihtasutuse asutajana on oluline tagamaks teostatud ja teostatavate spordi-investeeringute sihipärane kasutus ka tulevikus. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a jätkas sihtasutus oma põhitegevust, s.t pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. Aasta lõpetas sihtasutus positiivse tulemiaruandega, mis tuleneb otseselt suurematest investeeringutest majandusaastal. Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse bilansimahust moodustab 96% põhivarade maksumus, millest tulenevalt mõjutavad tehingud põhivaradega oluliselt bilansimahu muutusi ja tulemit. Eeldada võib (seoses Kääriku Spordikeskuse investeeringute lisataotlusega), et järgnevate aastate jooksul on sihtasutuse tulemiaruanne positiivne. Majandustegevuse käibe kasv on tulnud peamiselt klientide arvu kasvust ning õigesti suunatud investeeringute elluviimisest. Eesmärkide täitmiseks on sihtasutusel koostatud tegevuskava, mille järgi renoveeritakse ja ehitatakse vajalikud spordikompleksid, et sihtasutus saaks funktsioneerida rahvusvahelise võistlus-, treening- ja harrastusspordikeskusena. Olulisemad 2019. a tegevuseesmärgid ning nende saavutamise tulemused olid järgmised:  Rahvusvahelistele nõuetele vastavate suusatamise võistlusradade ehituse osas oli eesmärgiks toota 20 000 m2 lund hoidmiseks saepuru all üle suve. Eesmärk täideti.  Toimus Tehvandi Spordikeskuse, Tartumaa Tervisespordikeskuse ja Kääriku Spordikeskuse tööks vajalike tehniliste vahendite ning masinate (spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika) soetamine ja finantseerimine.  Renoveeriti suusa-, jalgpalli- ja laskesuusastaadioni valgustus tagamaks vajalik valgushulk rahvusvaheliste teleülekannete tegemiseks ning viimaks see alaliitude nõuetele vastavaks.  Kaasajastati osaliselt Tehvandi Spordikeskuse jõusaali inventar ja liituti Otepää keskse küttesüsteemiga.  Lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise III etapi (pallimängude hall) ehitustegevus ja väljastati kasutusluba. Alustati ehitustegevusi IV etapi elluviimiseks.  Tartumaa Tervisespordikeskusele soetati laskeseadmed SIUS ning alustati tegevusi Elva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks. 66  Koostöö erinevate spordiorganisatsioonidega võistluste korraldamiseks ja spordikeskuste võistluspaigana aktiivse kasutamise eesmärgi täitmiseks tagati rahvusvaheliste ning rahvuslike võistluste läbiviimine erinevates keskustes. 2019. a korraldati sihtasutuse keskustes üle 40 erineva mastaabiga võistluse. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Tegevused on ellu viidud vastavalt arengukavale ning seatud tegevuseesmärkidele. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 67 2.30. Sihtasutus Ugala Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Ugala Teater põhikirjalised eesmärgid on:  kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine;  eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine;  teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö pakkumine;  erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine;  valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti;  teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine;  sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale;  sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine. Rahvuskultuurist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Ugala Teater tegevuse jätkamine regiooni kultuurielu elavdajana elukeskkonna kvaliteeti tõstmise eesmärgil vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a repertuaarist maha kantud 12 lavastuse asemele toodi välja kokku 10 uuslavastust (2018. a 7 uuslavastust). 2019. a oli etendustegevuse statistiliste näitajate poolest viimase viie aasta parim – külastajate arv küündis samale tasemele 2017. aastaga ning võrreldes eelmise aastaga suurenes 9% võrra (2017. a 88 860, 2018. a 80 907 ja 2019. a 88 534 külastajat). Esitluskordi oli 2019. a kokku 32 võrra rohkem kui 2018. a ning ületas 2017. a sama näitajat (2017. a 293, 2018. a 279 ja 2019. a 311 esitluskorda). Silmas pidades teatri tänast koosseisu ja võimekust, on optimaalne etenduste arv 280 juures ja optimaalne publiku arv stabiilselt 80 000 ringis. Statsionaaris mängiti kokku 221 etendust (2018. a 202 etendust), neist 118 suures saalis (2018. a 108), keskmine täituvus 85%. Väljasõiduetendusi anti kokku 80, osakaal kogu antud etendustest 26% (2018. a vastavalt 66 etendust osakaaluga 24%). Väljasõiduetenduste keskmine täituvus tõusis 1% võrra võrreldes eelmise aastaga, jäädes 74% juurde. Kokkuvõttes oli pingeline ja edukas 2019. a. Publiku arv ületas kolmandat aastat järjest 80 000 piiri ning piletitulu teeniti esmakordselt üle miljoni euro. Sihtasutuse varasse tehtud investeeringute osas allkirjastati 2019. a akt pöördlava rekonstrueerimise lõpetamise kohta ning soetati uus server täiendava andmemahu suurendamiseks, mis võimaldab korrastada ja digitaliseerida arhiveerimist vajavaid salvestisi ning tagab võimaluse kasvavate andmemahtude paigutamiseks. Eelpooltoodud arvestades täitis Sihtasutus Ugala Teater 2019. a seatud eesmärgid, nii loomingulised kui majanduslikud, väga hästi. 68 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Kultuuriministeerium viis 21.10.2019-30.01.2020. a läbi auditi auditeerimaks Sihtasutuse Ugala Teater sisekontrollisüsteemi toimimist. Audit hõlmas asutuse töökorralduse ja protsesside toimimise hindamist järgmistes valdkondades: - põhitegevus – loomenõukogu tegevus ja lavastuste riskianalüüs; - personal – töötajatevaheline ülesannete jaotus, kultuuritöötaja miinimumpalga rakendamine, tööaja arvestus, lisatasud; - finants – eelarve (sh lavastuste) planeerimine, täitmine ja kulujuhtimise korraldus; - haldus, sh asjaajamine – varade säilimise tagamine, asjaajamise korraldus, sh arhiveerimine. Auditi käigus tehti Sihtasutuse Ugala Teater töökorralduse ja protsesside toimimise osas 11 tähelepanekut, mis puudutavad teatri põhitegevust (loomenõukogu tegevus ja lavastuste riskianalüüs), personali- ja finantsvaldkonda ning haldust, sh asjaajamise korraldust. Tähelepanekutest 1 oli kriitiline, 6 keskmise riskiga, 2 madala riskiga ning 2 positiivset. Sisekontrollisüsteem on auditeeritud valdkondades: 1) personal – oluliselt parendamist vajav; 2) põhitegevus, haldus ja asjaajamine – parendamist vajav; 3) finants – mõjus. 69 2.31. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon põhikirjalised eesmärgid on olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel ning luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus-, keskkonna- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. augustil 1992. a. Sihtasutusena tegutseb UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon alates 1999. a. UNESCO ehk ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16 erialaorganisatsioonist, mille eesmärk on aidata kaasa rahu tagamisele ja inimarengule kogu maailmas. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon on ühenduslüli ja koordineerija Pariisis asuva UNESCO peakorteri ning UNESCO tegevusega seotud Eesti inimeste ja asutuste vahel. Kuna Eesti on jätkuvalt UNESCO liige, on ka Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuse jätkumine vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuseesmärkideks on Eesti seisukohtade esindamine UNESCO kehamites ja dokumentide vahendamine ning koostöö edendamine UNESCO tegevustest huvitatud isikute ja organisatsioonidega Eestis ja info vahendamine. Eesmärk on pakkuda siinsetele huvilistele võimalust olla kaasatud UNESCO töösse ning tagada Eesti osalus üleilmses intellektuaalses koostöös ühiste väärtuste loomisel. Sihtasutuse tegevuse aluseks on UNESCO neli suuremat tegevusvaldkonda: haridus, kultuur, teadus ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja meedia. Suur osa tegevusest on valdkondade ülene. UNESCO on ennekõike nõustamisega tegelev üleilmne teabevõrgustik. Ka Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ülesanne on abistada UNESCOga seotud Eesti eksperte. Mitmes UNESCO pädevusse kuuluvas valdkonnas on Eesti teadmised väga oodatud ja koostöö viljakas. 2019. a saavutati nii põhikirjalised eesmärgid kui ka seatud aastased tegevuseesmärgid. Seda arvestades võib Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevust hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. 70 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 71 2.32. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:  sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine;  Eesti teatrikunsti edendamine ning võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajatele;  sihtasutuse sissetulekute ja kapitali kasutamine, maksmine või annetamine sihtasutuse halduskulude ning teatrihoones näidatavate lavastustega seotud kulutuste katteks;  stipendiumite andmine näitlejatele, teatri loomingulisele personalile ja dramaturgidele saavutuste eest teatrikunsti vallas. Sihtasutus peamine põhikirjaline eesmärk on sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning haldamine. Sihtasutuse hoone paikneb Tallinnas Sakala tn 3 kinnistul, mille omanikuks on Eesti Vabariik ja vara valitsejaks Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kasuks on seatud 2000. a tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Kuna sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi (hoone rekonstrueerimine) täitmiseks sõlmitud investeerimislaenu maksegraafiku järgne viimane makse tasuti 2010. a, on varasemalt päevakorral olnud sihtasutuse tegevuse jätkamise vajadus. Samas varasematel aastatel peetud läbirääkimised teiste asutajatega sihtasutuse lõpetamise osas tulemusi andnud. Seda takistas ühe asjaoluna ühise arusaama puudumine sihtasutuse likvideerimisel järelejäänud vara jagamisest asutajate vahel. 2020. a alguses tegi Kultuuriministeeriumi sihtasutuse teistele asutajatele (Tallinna linnale ja AS- ile SEB Pank) ettepaneku sihtasutuse nime ja põhikirja muutmiseks. Muudatuste vajaduse tingis asjaolu, et pärast Sihtasutuse Teater NO99 tegevuse lõpetamist Sakala 3 hoones on muutunud Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja roll ja tegevus. Endisest hoone haldamisega tegelenud sihtasutusest on saanud hoone tegevust sisuliselt juhtiv sihtasutus, mille puhul on Kultuuriministeeriumil kui ainukesel sihtasutuse tegevuse finantseerijal kaalukam roll ja vastutus. Seetõttu oleks proportsionaalselt korrektne, kui Kultuuriministeeriumil oleks kaalukam osa ka sihtasutuse juhtimises (suurem arv nõukogu liikmeid). Oma vastustes tegid Tallinna linn ja AS SEB Pank esialgu alternatiivse ettepaneku analüüsida ka sihtasutuse lõpetamist. Kultuuriministeerium leiab aga, et Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja tegevust saab arendada ja kaasajastada ka praeguses vormis, sh läbi vajalike täienduste sisseviimise sihtasutuse põhikirja. Asutajad otsustasid, et liigutakse edasi sihtasutuse nime ja põhikirja muutmisega. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, sh hoone heaperemeheliku kasutamise tagamiseks, ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hooldamiseks. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse omandis olev hoone renoveeriti 2000. a ning renoveerimiseks võetud laenu viimane tagasimakse tehti 2010. a. Alates sellest tegeleb sihtasutus edasi hoone omanikupoolsete tegevustega (kinnisvara hooldamine, maamaks, kindlustus jne), millega sihtasutus on rahuldavalt toime tulnud. Sakala tn 3 hoone oli 2013. a sõlmitud pikaajalise ruumide kasutamise lepingu alusel antud Sihtasutuse Teater NO99 kasutusse, kes tasus ka hoone halduskulude eest otse teenuse pakkujatele. Detsembris 2018. a otsustati alustada Sihtasutuse Teater NO99 likvideerimist. 72 Sellega seoses läks hoone haldamine tagasi üle Sihtasutusele Vanalinna Teatrimaja ja Kultuuriministeerium eraldas majandamiskulude katmiseks vajalikud vahendid. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja jätkas 2019. a hoone hooldamise ja remontimisega, et hoone ruume saaks rendile anda etenduskunstidega tegelevatele kollektiividele. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutuse Teater NO99 likvideerimismenetluse raames anti Kultuuriministeeriumi, Sihtasutuse Teater NO99 ja Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja kolmepoolse kokkuleppe alusel Sihtasutuses Teater NO99 arvel olnud põhivara ja väikevahendid tasuta üle Sihtasutusele Vanalinna Teatrimaja tema põhikirjast tulenevate eesmärkide ja teatrikunsti edendamisega seotud avalike ülesannete täitmiseks. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 73 2.33. Sihtasutus Vene Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Vene Teater põhikirjalised eesmärgid on:  kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale;  omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat;  tekitada dialoog publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil;  viia professionaalne teatrikunst Tallinna ja Eesti piirest väljas, tehes selleks ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;  lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;  arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. Sihtasutuse Vene Teater missiooniks on olla venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärgiks on olla venekeelse teatrikunsti eestkõneleja, suunanäitaja ning kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas; arendada teatrimaja, mida hindavad nii vene- kui ka eestikeelsed kultuuritarbijad. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Vene Teater tegevuse jätkamine ainsa kutselise venekeelse teatrina Eestis põhjendatud ja vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2019. a jooksul toodi teatris välja 10 uuslavastust (2018. a 13), millele lisandus kaks Vene Teatri Stuudio aruandelavastust ja üks näitlejate omaalgatuslik töö. 2019. a tegi erakordseks see, et mitu uuslavastust oli kavandatud esietenduma väljaspool koduteatrit ja koostöös teise loomingulise institutsiooniga. Aasta jooksul oli repertuaaris kokku 40 erinevat lavastust (2018. a 34). Kokku anti 2019. a 368 omalavastuse etendust (2018. a 354), mida vaatas kokku 48 170 inimest (2018. a 50 564). Külastajate arv oli kavandatud mõnevõrra tagasihoidlikumaks 2018. a tulemusest, sest plaanitavad uuslavastused ei võimaldanud suuremat numbrit ette näha ja nagu selgub aasta kokkuvõttest, oli selline eesmärgipüstitus põhjendatud. Tulud seevastu olid plaanitud kasvuga. Selleks võeti suund vähendada müügikampaaniatega kaasnevaid suuri allahindlusi ning teiseks seati eesmärk hoida keskmine pileti hind korrelatsioonis keskmise palgaga ja selle kasvuga. Need kaks meedet tagasid tulude kasvu võrreldes aasta varasema tulemusega, aga ei olnud piisavad, et täita 2019. a kavandatud eesmärk. See täideti 98,9%. Võrreldes 2018. a oli piletimüügitulu kasv siiski 3,5%. Kulude piiramisega ja nende hoidmisega eelarves planeeritud tasemel on olukord jätkuvalt pingeline. Juba mitmendat aastat lõpetas sihtasutus negatiivse tulemiga, millest ca poole moodustab amortisatsioon ehk põhivara väärtuse langus ning ülejäänud osa moodustab tulude ja kulude vahe ehk aruandeaasta jooksev kahjum. Sellest tulelenvalt on 2020. a eelarve on kavandatud konservatiivselt ja aasta lõpuks peavad kulud ja tulud olema tasakaalus ehk tulem peaks olema null või väikse plussiga. 2019. a investeeringud põhivarasse olid tagasihoidlikud, piirdudes põhiliselt aastaid edasilükatud probleemide lahendamisega või soetati moraalselt ja füüsiliselt vananenud, aga etendustegevuseks vajalike seadmete asemele uued seadmed. 74 Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Vene Teater tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2019. a pidada rahuldavaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 75 2.34. Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Virumaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse väärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilimise ning üldsusel teaduslikel, hariduslikel, keskkonnateaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks, samuti ka kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse ürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Sihtasutus Virumaa Muuseumid on tegutsenud edukalt alates 2002. a. Sihtasutuse majandustegevus on olnud jätkusuutlik. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest – tagada Palmse mõisa, Rakvere linnuse, Politseimuuseumi, Rehbinderi maja, Linnakodaniku majamuuseumi, Altja kõrtsi ja võrgukuuride, Toolse linnuse ning Karepa Kalame Talumuuseumi jätkusuutlik tegevus – on vajalik sihtasutuse tegevuse jätkamine. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Majandusnäitajatest olid sihtasutuse tulud kokku 2019. a 2,6 miljonit eurot (2018. a 2,2 miljonit eurot), millest tulud majandustegevusest olid a 1,33 mln eurot (2018. a 1,29 mln eurot). Võrreldes 2018. a suurenes tulude osas piletitulu, vähenesid kaubanduse ja toitlustuse tulud ning majutamise tulud. Muuseumi külastuste arvu on suudetud hoida planeeritud 150-200 tuhande vahel. Olulisemad investeeringud põhivara soetamiseks ja parendamiseks olid 2019. a Palmse mõisa kanalisatsioon väljaehitamise ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tööde lõpetamine, Palmse mõisa magasiaida katusetööd, Karepa Kalame talu silmuköök restaureerimine ning Politseimuuseumi pritsikuuri ja Triigi tn hoidla katuse remont. Alustati Palmse mõisa aida poe ja sanitaarruumide rajamist. Muinsuskaitseamet eraldas vahendid Toolse linnuse varemete konserveerimiseks. Kogumispoliitika ja MuIS-i andmebaasi I etapi kirjelduste vormistamine on toimunud plaanikohaselt. Museaalide digiteerimine toimus nii riikliku dokumendipärandi digiteerimisprojekti raames kui ka muuseumis kohapeal. Viidi läbi fotokogu inventuur. Sihtasutuse üldiseid majandamistulemusi arvestades, võib Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 76 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2019. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2019. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 77 3. LISAD 3.1. Sihtasutuste tegevuseesmärgid SIHTASUTUS: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: jätkusuutlik toimimine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine õppeprotsessina ning peaproduktsioonide toimimise tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019. a toimus XXVII laulupidu ja XX tantsupidu, mis oli Laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO juubelipidu – 150 aastat esimesest laulupeost. vaimne kultuuripärand. Eesti Laulu- ja 2022. a toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu. Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016- 2022. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk XXVII laulupeo ja XX tantsupeo toimimine, peo 1.1.1 3 605 000 eurot 3 659 000 eurot - - - - lõpp-produktsioon (kulude maht) XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamine 1.1.2 - - 310 000 eurot 450 000 eurot - - (kulude maht) XIII noorte laulu- ja tantsupeo toimumine, peo 1.1.3 - - - - 3 300 000 eurot - lõpp-produktsioon (kulude maht) XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo 1.1.4 - - - 200 000 eurot 300 000 eurot 490 000 eurot ettevalmistamine (kulude maht) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Laulu- ja tantsupidusid, kui protsessi toetavate algatuste ja programmide läbi pidude süsteemse ja jätkusuutliku toimimise tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Laulu- ja tantsupeo hoidmine protsessina jätkusuutlikuna ajateljel. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO vaimne kultuuripärand. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016- 2022. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate 2.1.1 1 000 000 eurot 998 970 eurot 1 200 000 eurot 1 200 000 eurot 1 200 000 eurot 1 200 000 eurot kollektiivide toetusprogramm 2.1.2 arendusprojektid 180 000 eurot 83 354 eurot 56 000 eurot 80 000 eurot 80 000 eurot 80 000 eurot Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA büroo- ning 2.1.3 400 000 eurot 382 912 eurot 410 000 eurot 410 000 eurot 420 000 eurot 420 000 eurot meeskonnakulud 2.1.4 Laulu- ja tantsupeo teema-aasta 2019 200 000 eurot 151 031 eurot - - - - 78 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on täitnud 2019. aastaks põhikirjalistest eesmärkidest tulenevad tegevuseesmärgid olulises mahus hästi. Märkused 79 SIHTASUTUS: Integratsiooni Sihtasutus Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Alaeesmärk: Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Integratsiooni SA tegevusi kajastati 2017. a kokku 902 artiklis. Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti Alustati sihtasutuse veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 uuendamist. 04.09.-13.10.2018 oli ETV ja ETV+ kanalitel eetris 6- riigiidentiteeti. osaline sari „Meie Eestid“. Korraldati rahvusvaheline konverents. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 rahvusvaheline lõimumisalane Läbi on viidud üks 14.-15.11.2019 toimus Läbi on viidud üks Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik teatus- ja rakenduskonverents rahvusvaheline Tallinnas rahvusvaheline rahvusvaheline arengukava on arengukava on arengukava on (konverentside arv) konverents. lõimumisalane konverents. koostamisel. koostamisel. koostamisel. konverents „Ühine keel: lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“. Osales 208 inimest, lisaks jälgiti otseülekannet konverentsi kodulehe ja www.err.ee kaudu. Konverentsil esinesid juhtivad lõimumisvaldkonna eksperdid, teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad järgmistest riikidest: USA, Kanada/Island, Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Soome, Läti, Norra, Tšehhi ja Eesti. Toimus 4 töötuba. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Toetatud on eelkõige eri piirkondades elavate ja eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste omavahelisi praktilisi kontakte, kaasatud on eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesi ning nende osalusel põhinevaid organisatsioone aktiivsesse ühiskonnaellu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2014: 0 inimest. 2015: eestlased - 1.8; teised rahvused - 2.1 (keskmine Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv). 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 80 1.2.1 kolmandate riikide kodanike Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimunud. Projekti „Eesti keele õpe Keeleõppes osaleb 500 Keeleõppes osales 500 Tegevusi ei toimu. kaasatust ja ühiskonna protsessides kolmandate riikide sihtrühma esindajat. sihtrühma esindajat. osalemist toetavad tegevused (mh kodanikele Eestis“ Projekti mõjuhindamine kodanikuühiskonnas osalemise elluviimine. Sihtrühma on teostatud. 80% võimalustest teabe vahendamine, vajaduste analüüs on keeleõppes osalenutest kodanikuühiskonna teostatud, riigihanke on positiivselt hinnanud, organisatsioonide ja nende tulemusel on leitud et keeleõpe vastab nende omavahelise koostöö toetamine) keeleõppe pakkuja(d). vajadustele ning on (koostööprojektide arv) kvaliteetselt korraldatud. Projekt on lõpetatud, lõpparuanne esitatud. 1.2.2 ühise teabevälja edendamine läbi Toetatud on 4 kultuuri- Vastav kultuuriministri Toetatud on 4 kultuuri- Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik kultuuri, sh kultuuri- ja ja spordialast projekti. määrus koostati ja ja spordialast projekti. arengukava on arengukava on arengukava on spordialaste koostöötegevuste eri avaldati Riigi Teatajas koostamisel.. koostamisel. koostamisel. regioonidest või keelelis- 29.03.2019. Toetuse kultuurilise taustaga inimeste pälvisid 6 spordi- ja 5 osalusel kultuuriprojekti, mida (projektide arv) iseloomustas hoolikalt läbimõeldud ja tulevikku suunatud koostöö. Projektides osales ligikaudu 14 000 inimest 1.2.3 ühiskonna protsessides osalemist 2019. aastal on Koostöötegevustes 2020. aastal on 2021. aastal on Tegevuse periood lõpeb Uus valdkondlik toetavad tegevused (sh koostöötegevustes osales 40 üritusel koostöötegevustes koostöötegevustes 31.03.2022. Perioodi arengukava on kodanikeühiskonna osalenud 2137 inimest. (näiteks noorte info- ja osalenud 1314 inimest. osalenud 1000 inimest. lõpuks on koostamisel. organisatsioonide ja nende aruteluseminarid ning koostöötegevustes omavahelise koostöö toetamine) loovtöötoad, osalenud 5000 inimest. (inimeste arv) meeskonnamängud, inspiratsioonipäevad, avatud arutelud, õppereisid jne) 2609 sihtrühma liiget. 1.2.4 lõimumisvaldkonna Välja on antud 4 Lõimumisvaldkonna Välja on antud 4 Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik arenduspreemiad lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta lõimumisvaldkonna arengukava on arengukava on arengukava on (eraldatud preemiate arv) meedia- ja meedia- ja meedia- ja koostamisel. koostamisel. koostamisel. arenduspreemiat. arenduspreemia pälvisid arenduspreemiat. Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Tartu Rahvusvaheline Maja, Raadio 4 saate „Keelekõdi“ autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning 81  Logistika Pluss OÜ. 1.2.5 eesti keele majade loomine ning Vähelõimunud isikutele 16.01.2019 avati Vähelõimunud isikutele Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik töö korraldamine on keeleõppest A1, A2, Tallinna eesti keele maja on keeleõppes A1, A2, arengukava on arengukava on arengukava on (inimeste arv) B1, B2 ja C1 tasemel ja 01.10.2019 avati B1, B2, C1 tasemel koostamisel. koostamisel. koostamisel. pakutud 1120 kohta. Narvas Integratsiooni SA pakutud 3500 kohta. Toetatud on 200 noore uued tööruumid (sh Eesti keele majade märgi osalemist pereõppes. Narva eesti keele maja). all suhtluskeele kursustel Alustatud on sisuliste Käivitati regulaarsed keeleõppes on osalenud tegevuste elluviimist, sh tegevused eesti keele 640 inimest. Iga kursuse toetatud on eestvedajate praktiseerimiseks raames toimus vähemalt ideede elluviimist, Sillamäel ja Kohtla- üks õppekäik, -reis. Ellu keeletaseme testimise Järvel. on viidud tööjõuvahetus- võimalusi, Eesti keele õppe programmid, toetatud on tööjõuvahetus- mitmekesistamiseks noortele ja peredele programme. pakkusid eesti keele suunatud keeleõpet, majad Tallinnas ja mitmekesistatud Narvas erinevaid keeletaseme testimise keeleõppe võimalusi. võimalusi, toimunud on Neis tegevustes osales kodanikupäeva viktoriin, 2019. a Tallinnas 1625 ja toetatud on erinevaid Ida-Virumaal 2230 eesti keele inimest. Keeleõppe praktiseerimise eestvedajate abiga viidi võimalusi. läbi 9 keeleõpet toetavat tegevust, kus osales kokku 284 inimest. Eesti keele majade eestvedamisel ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Elroniga viidi 24.- 26.09.2019 ülemaailmse eesti keele nädala raames läbi projekt „Eesti keele rong“, mille käigus õpetati aktiivõppemeetodite abil Tallinn–Narva suunal sõitvas rongis reisijatele eesti keelt. Suhtluskeele kursuste gruppide moodustamiseks töötati välja uus süsteem: 82  õppijad jõuavad eesti keele majade kursustele nõustamisteenuse kaudu, mille käigus kaardistatakse inimeste keeleõppe vajadused ning leitakse sobivaim õppevorm. Eesti keele majad pakkusid 580 õppekohta. Eesti keele majadel aitasid lisaks korraldada A1-C1 tasemel kursusi 4 keelefirmat, kokku 1088 õppijale. Alustati koostööd Tallinna Ülikooliga. 18.– 29.11.2019 toimus Integratsiooni SA veebilehel eestikeelne 50 küsimusega kodanikupäeva e- viktoriin. 2019. a oli viktoriinis 4295 osalejat, neist 3854 lahendasid küsimustiku edukalt lõpuni. 9.-10.08.2019 vedas sihtasutus eest Arvamusfestivali „Keele ja meele ala“. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toetatud katusorganisatsioonide ja nende all-liikmetest Iga aastaselt on toetatud 17 katusorganisatsiooni ja 230 rahvusvähemuste Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti rahvusvähemuste kultuuriseltside arv – 2017. a on toetatud 15 kultuuriseltsi. 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 katusorganisatsiooni ja 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Iga aastaselt on rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammist toetatud Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammist on toetatud 23 60 organisatsiooni. projekti. Korraldatud on 9 Eesti mitmekultuurilisust tähistavat üritust. Iga aastaselt on läbi viidud 3 Eesti mitmekultuurilisust tähistavat üritust. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 rahvusvähemuste kultuuriühingute Iga-aastaselt on toetatud Vastav kultuuriministri Iga-aastaselt on toetatud Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik toetusprogramm 20 organisatsiooni. määrus koostati ja 20 organisatsiooni arengukava on arengukava on arengukava on (toetatud organisatsioonide arv) avaldati Riigi Teatajas Alustatud on koostamisel. koostamisel. koostamisel. 83  19.02.2019. Toetust ettevalmistusi romade eraldati 20 projektile (20 päeva- ja perekeskuse organisatsioonile). loomiseks Valga linna. 1.3.2 rahvuskultuuriseltside tegevuse Iga-aastaselt on toetatud Vastav kultuuriministri Iga-aastaselt on toetatud Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik baasrahastamine orienteeruvalt 250 määrus koostati ja orienteeruvalt 250 arengukava on arengukava on arengukava on (toetatud organisatsioonide arv) organisatsiooni. avaldati Riigi Teatajas organisatsiooni. koostamisel. koostamisel. koostamisel. 03.01.2019. Taotlusvooru tulemusel eraldati toetus kolmeks aastaks 18 katusorganisatsioonile ja nende liikmes- organisatsioonidele (257 rahvusvähemuste kultuuriseltsi). 1.3.3 Eesti mitmekultuurilisust Toetatud on 17.04.2019 tähistati üle Toetatud on Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik tähistavate ürituste läbiviimine mitmekesisuse päeva ja Eesti mitmekesisuse mitmekesisuse päeva ja arengukava on arengukava on arengukava on (ürituste arv) rahvuste päeva päeva. Rahvusvähemuste rahvuste päeva koostamisel. koostamisel. koostamisel. tähistamisega seotud kultuuriseltside üritused tähistamisega seotud üritusi, häkatoni toimusid Tallinna ja üritusi (sh Loomepaja korraldamist, Teeme Ära Tartu Kaubamajas, korraldamine, erinevaid talgupäeva üritusi; Kultuuriministeeriumis, rahvusi tutvustavad koostöös SA-ga Sotsiaalministeeriumis, videod). Rahvusvaheline Integratsiooni SA-s ja Kaitseuuringute Keskus SEB Pangas. on viidud läbi üks Mitmekesisuse teemat kolmepäevane seminar käsitleti Tallinna ja (Kõrgemad Narva keelemajade Riigikaitsekursused). tundides. 25.-26.05.2019 toimus Narvas ideede arendusmaraton Hack Your City. 16.-17.08.2019 kohtusid rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajad Viljandimaa omatulu teenivate ja kultuuri valdkonnas tegutsevate eestikeelsete mittetulundusühingutega. Osales 40 inimest. 13.09.2019 toimus 84  Mustpeade majas muuseumide ja etendusasutuste ning rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajate koostööpäev. Osales 65 inimest. 22.09.2019 toimus Jõhvis XVI vähemusrahvuste kultuurifestival „Kultuuride loomepada“ ning Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni SA rahvuste päeva vastuvõtt Kukruse Polaarmõisas. 12.-13.10.2019 ja 02.- 03.11.2019 korraldati rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele koolitus „Kultuuriürituste turundus“. Osales 42 inimest. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Alaeesmärk: Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolu taustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Koolitustel osalenud ning infot tarbinud püsielanikud on omandanud naturaliseerimiseks ning avalikkussfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 2013. a – 0. Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv aastaks 2022 on 5500. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes Aastaks 2022 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud (75%). läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised on tõusnud selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, (86%). Rakendatakse kultuurimoodulit. kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta – 2016. a on praktiline eesti keele oskus ja Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv aastaks 2022 on 10 500. kasutus tõusnud (70%). Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised tõusnud (82%). 85 Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 2013. a – 0. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 paindliku lõimumisprogrammi 2019. a osaleb eesti keele 2019. a õppis eesti keele 2020. a osaleb eesti keele Rakendatud on kolme Tegevuse periood lõpeb Uus valdkondlik (naturaliseerimiseks kursustel 660 inimest, kursustel 1169 inimest, kursustel 640 inimest, koolitusmoodulit ja 31.03.2022. Perioodi arengukava on ettevalmistumise koolitus; kodakondsuse saamiseks kodakondsusseaduse kodakondsuse saamiseks tegutseb 150 eesti keele lõpuks on koostamisel. mitteformaalne keeleõpe, ettevalmistaval kursusel tundmise koolitusel ettevalmistaval kursusel ja kultuuri klubi. lõimumisprogrammis kultuurikümblus; kultuurikoolitus) ca 250 inimest, osales 181 inimest, ca 250 inimest, osalenud ca 12 000 väljatöötamine ja pakkumine kultuuriõppemoodulis kultuurimoodulis 1090 kultuuriõppemoodulis inimest. (osalejate arv) osalemise võimalust inimest, keelelise ja osalemise võimalust pakutakse 700-le kultuurilise kümbluse pakutakse 250 inimesele, inimesele, keelelise ja klubis 308 inimest. keelelise ja kultuurilise kultuurilise kümbluse kümbluse klubides klubides osaleb ca 700 osaleb ca 380 inimest. inimest. 2.1.2 nõustamis- ja infosüsteemi Nõustamis- ja Nõustatute arv kasvas Teenust pakutakse 2020. Nõustamis- ja Tegevuse periood lõpeb Uus valdkondlik väljatöötamine ja rakendamine infosüsteem on välja 3952 isiku võrra, neist a 1840 inimesele. infosüsteem on välja 31.03.2022. Perioodi arengukava on (osalejate arv) töötatud ning teenust Narva ja Tallinna eesti töötatud, 200 lõpuks on tugisüsteemi koostamisel. pakutakse perioodil keele majas käis teavet riigiasutuste, KOV-de ja kasutajate arv 10 500 2014-2022 kokku 10 500 saamas ligikaudu 1010 kolmanda sektori inimest. inimesele. isikut. Novembrist 2018 asutuste töötajat pakutakse koolitusel osalenud. nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas, kus nõustamisel on käinud ca 170 isikut. Alates septembrist 2019 nõustatakse elanikke kord nädalas nii Sillamäel kui Kohtla- Järvel. Nelja kuu jooksul oli kahes linnas kokku käinud nõustamisel 114 elanikku. Eesti keele messidel Tallinnas ja Narvas osales kokku ca 1300 inimest. Valmisid uued nõustamisalased teavitusmaterjalid. Töötab tasuta infotelefon. Nõustamis- 86  ja infosüsteemi võrgustiku jätkukoolituste kava on kokku lepitud ja tegevused käivitatud. Võrgustiku tugimeetmete arendamisse on kaasatud ekspertrühm ning läbi räägitud partnerite ootused võrgustiku tugimeetmetele. Nõustamis- ja infosüsteemi e-tööriista (sh teenuste teekonnakaart) prototüüp on valminud. 2.1.3 keeleõpe noortelaagrites- ja Tegevus toimunud Vastav kultuuriministri Toetatud on 80 noore Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik peredes meetme 1.2.5 raames. määrus koostati ja osalemist pereõppes. arengukava on arengukava on arengukava on (osalejate arv) Iga-aastaselt on toetatud avaldati Riigi Teatajas koostamisel. koostamisel. koostamisel. 32 noore osalemist 04.04.2019. Keeleõppes pereõppes ja/või Võrumaal (pereõppes) keelelaagris. Iga- osales 86 noort, enamus aastaselt on toetatud 165 Ida-Virumaalt. noore osalemist noortelaagrite eesti keele programmilistes tegevustes. 2.1.4 tehnilised vahendid Partnerid on tehnilised Hangitud tehnilisi Etendusasutustes ja Hangitud tehniliste Tegevuse periood lõpeb Uus valdkondlik etendusasutustes ja muuseumides vahendid või seadmed vahendeid kasutas 2019. muuseumides muukeelse vahendite kasutajate arv 31.03.2022. Hangitud arengukava on muukeelse info paremaks ja hankinud ja kasutavad a 3615 inimest. info paremaks ja – 14 000 inimest. tehniliste vahendite koostamisel. efektiivsemaks edastamiseks või testivad neid ning Kultuuriministeerium efektiivsemaks kasutajate arv – 32 800 (kasutajate arv) koguvad vahendite avalikustas neljanda edastamiseks on inimest perioodi lõpuks. kasutamise statistilisi ettepanekutevooru vajaduspõhiselt hangitud andmeid. tehniliste vahendite tehnilised vahendid ning soetamiseks teatritele ja need töötavad. muuseumidele. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Suurenenud on organisatsioonide teadlikkus tööturul rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 2013: 0 organisatsiooni. Tegevustesse on hõlmatud 10 organisatsiooni. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 87 2.2.1 võrdse kohtlemise edendamisega Üks projekt on Esitatud projektid toetust Üks projekt on Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik töökollektiivides seotud projektide ettevalmistatud ja ei saanud. ettevalmistatud ja arengukava on arengukava on arengukava on elluviimise kaasrahastamine elluviimisel elluviimisel. koostamisel. koostamisel. koostamisel. (projektide arv) (kaasfinantseering) Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Alaeesmärk: Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolides on loodud keskkond, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a kursustel õpib 196 õpetajat. Kursused jätkuvad 2018. a. Eesti keelest erineva emakeelega haridusasutuste töötajatele on läbiviidud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 erinevad koolitused. „Üldharidusprogramm“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 eesti keelest erineva emakeelega Eesti keele kursusel Keelekursusel õpib 120 Eesti keele kursusel Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik haridusasutuste töötajatele on osaleb vähemalt 120 haridustöötajat. osales vähemalt 120 arengukava on arengukava on arengukava on läbiviidud erinevad koolitused avaliku sektori töötajat Keelekursused kestavad avaliku sektori töötajat koostamisel. koostamisel. koostamisel. (osalejate arv) (haridustöötajat). kuni 2020. a suveni. (haridustöötajat). Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Teiste programmide raames elluviidavad tegevused TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega seotud projektide toetamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Korraldatud on EV100 raames eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele Riigikantselei EV100 programm. ja noortele suunatud projektikonkurss. Toetatud on 10 uuendusliku ja unikaalse projekti käivitamist ja elluviimist. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 projektikonkurssi „EV100 eesti Toetatud on eesti keelt Aasta jooksul lõpetati Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. keelt emakeelena mittekõnelevate emakeelena kolm projekti. lastele ja noortele suunatud mittekõnelevatele lastele Tegevused on lõppenud, projektikonkurss“ raames on ja noortele suunatud lõpparuande esitatud. toetatud eesti keelt emakeelena uuenduslike unikaalsete mittekõnelevaid lapsi ja noori projektide käivitamist ja (projektide arv) elluviimist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kestel. Ida-Virumaa programm. Tugevdada kodanikuühiskonda ning suurendada piirkonna seotust ülejäänud Eestiga. Kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise TEGEVUSEESMÄRK 4.2: valdkonnas toetatakse otseselt Narva Eesti Maja tegevuskulusid. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Käivitatud ja ellu viidud tegevused: Ida-Virumaa programm 1. Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete 88  võtmetöötajatele. 2. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.2.1 eesti ja inglise keele õpe Ida- Keeleõppe põhiselt Mais 2019 toimus Keeleõppe põhiselt Keeleõppe põhiselt Tegevuse periood lõpeb Tegevuste elluviimine Virumaa ettevõtete võrgustumisse kaasatud inimeste leidmine võrgustumisse kaasatud võrgustumisse kaasatud 10.02.2022. täpsustatakse Rahandus- võtmetöötajatele sihtgruppi kuuluvate keeleõppesse, sihtgruppi kuuluvate sihtgruppi kuuluvate Lõpparuanne on esitatud ministeeriumiga. (osalejate arv) isikute arv kuni 40 registreerimine ja nende isikute arv kuni 40 isikute arv kuni 40 inimest. Keeleõppesse keeleoskuse inimest. Keeleõppesse inimest. Keeleõppesse kaasatud ettevõtjate arv väljaselgitamine. kaasatud ettevõtjate arv kaasatud ettevõtjate arv kuni 30, sh edukalt Riigihanke eesmärkide kuni 30, sh edukalt kuni 30, sh edukalt lõpetanute arv kuni 20. saavutamiseks lõpetanute arv kuni 20. lõpetanute arv kuni 20. moodustati kokku 7 enam-vähem ühtlase keeletasemega õppegruppi Jõhvis, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel. Gruppides õpivad väga erineva ettevõtlustaustaga ja väga erinevate valdkondade inimesed. Ärikeele aktiivsete ja edukate õppijate arv oli 59 inimest. Keeleõpe on korraldatud keelekursustena ning keele praktiseerimine erinevate kohtumiste, õppekäikude raames. Tegevus jätkub 2020. a. 4.2.2 üle-Eestilise ulatusega spordi- ja Toetatud ürituste arv - 10 II taotlusvoorus toetati 3 Vastav riigihalduse Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine kultuuriürituste käivitamine ja (sh uusüritusi 3); spordi- ja 3 ministri määrus avaldati täpsustatakse Rahandus- täpsustatakse Rahandus- täpsustatakse Rahandus- arendamine üritustel osalenud kultuurivaldkonna Riigi Teatajas ministeeriumiga. ministeeriumiga. ministeeriumiga. (ürituste ja osalejate arv) külastajate arv (sh projekti. Toetati eelkõige 13.04.2020. Sätestatud väljastpoolt maakonda) – suurprojekte, milles eesmärgid: toetatud 30 000; ürituste osaleb vähemalt 1000 ürituste arv - 10 (sh korraldamisesse kaasatud inimest. Tegevused uusüritusi 3); üritustel piirkonna elanike ja jätkuvad 2020. a. osalenud külastajate arv organisatsioonide arv – (sh väljastpoolt 200 elanikku ja 10 maakonda) – 30 000; organisatsiooni. ürituste korraldamisesse kaasatud piirkonna 89  elanike ja organisatsioonide arv – 200 elanikku/10 organisatsiooni. TEGEVUSEESMÄRK 4.3: Soome suursaadiku Kristi Narise idee toetada Ida-Viru noori päästjaid (projekt „Ida-Viru Rescue Youth“). Annetusest rahastatud tegevus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Integratsiooni Sihtasutusele on tehtud annetused, mis on mõelnud projekti „Ida- Integratsiooni Sihtasutuse 2019. a tegevuskava Viru Rescue Youth“ käivitamisele. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.3.1 Soome suursaadiku Kirsti Narise Projekti raames Toetati 6 noorte päästjate Projekt on ellu viidud. Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. idee toetada Ida-Viru noori toetatakse Ida-Viru ringi: Iisaku Priitahtlik päästjaid. Projekt „Rescue Youth“ noorte osalust Pääste MTÜ (Jõhvi vabatahtlike päästjate noorte päästjate ring), poolt läbiviidavates Pääste MTÜ, MTÜ huvitegevustes. Ohutult Koos, MTÜ Purtse Vabatahtlik Pääste, Kadrina tuletõrje Selts, Noorte ring Narva- Jõesuu Keskkoolis. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 5: Sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti keele ja meele laagrites osales 2013. a 60 last. Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv: 2017. a 80 last ja 2020 . a 100 Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. last. Eesti keele õppevõimalused välismaal on suurenenud. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.1.1 eesti keele laagrite korraldamine Korraldatud on 3 Laagritegevuses ( 3 Korraldatud on 3 Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik etnilistele eestlastele laagrivahetust, kuni 2- vahetuses) osales kokku laagrivahetust, kuni 2- arengukava on arengukava on arengukava on (osalejate arv) nädalane suvine laager 66 väliseesti noort ning nädalane suvine laager koostamisel. koostamisel. koostamisel. 66-le 13-18-aastasele 24 tuginoort Eestist. 66-le 13-18-aastasele väliseesti noorele. väliseesti noorele. TEGEVUSEESMÄRK 5.2: Välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toetatud kultuuriürituste arv 2013. a on 20. Kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. ühtekuuluvustunne. Toetatud kultuuriürituste arv 2020. a on 30. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.2.1 väliseesti kultuuritegevuse 17 kultuuriüritust on 21 kultuuriürituste 17 kultuuriüritust on Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik toetamine. toetatud. projekti on toetatud. toetatud. arengukava on arengukava on arengukava on (toetatud kultuuriürituste arv) koostamisel. koostamisel. koostamisel. 5.2.2 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Toetatud on väliseesti Aasta jooksul lõpetati Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. Tegevusi ei toimu. 90  tähistamisega seotud projektide kultuuriürituste neli projekti. Tegevused toetamine läbiviimise uudsete on lõppenud, (korraldatud projektikonkursside lahenduste leidmist. lõpparuande esitatud. arv) TEGEVUSEESMÄRK 5.3: Väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2013. a: 70 tagasipöördujat on saanud toetust. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 dokumendis on tagasipöördumistoetuse Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. eraldamise sihttasemeks märgitud 2017 - 110 ja 2020 - 140 inimest. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.3.1 tagasipöördumistoetuste 90 Eestisse naasnut on Perioodil jaanuar- 50 Eestisse naasnud Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava eraldamine Eestisse naasnud saanud detsember said 68 isikut on saanud on koostamisel. on koostamisel. on koostamisel. eestlastele, Eesti kodanikele või tagasipöördumistoetust. Eestisse naasjat tagasipöördumistoetust. nende järglastele. tagasipöördumistoetust. Sihtrühmale pakuvad (toetusesaajate arv) Integratsiooni SA ja teenust rahvuskaaslaste eesti.ee veebilehti on nõustaja ning koostöö- ja Rahvuskaaslaste keskuse loomine täiendatud infospetsialist. Nõustatud (indikaator on täpsustmisel) nõustamisalase teabega. on 1200 tagasipöördujat, Nõustamisteenust toimunud on 40 tutvustati valdkondlikel nõustamiskohtumist. üritustel. Kokku on Ajakohastatud on teavet nõustatud 190 peret. veebiaadressil Tööle asusid globalestonian.com. rahvuskaaslaste nõustaja ja info- ja koostööspetsialist. Välja on töötatud nõustamisteenuse teavitusmaterjalide kontseptsioon. 16.12.2019 toimus „Info- ja koostööteenuse disainipäev“. Eesmärk oli koostöös väliseesti kogukondadega analüüsida rahvuskaaslaste info- ja koostöötegevuste võimalusi ning kaardistada ootused teenus(te)le. Osales 20 inimest. 91 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Integratsiooni Sihtasutuse 2019. a püstitatud tegevuseesmärgid on olulisel määral hästi täidetud. Märkused 92 SIHTASUTUS: Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel A. H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse PÕHIKIRJALINE EESMÄRK kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine A.H. Tammsaare elu ja tegevuse ning kirjandusliku ja vaimse pärandi uurimine, sellega seonduva kogumine, säilitamine ja tutvustamine koostöös PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 1: Tallinna Kirjanduskeskuse A.H. Tammsaare muuseumiga ja MTÜ Kirjanike Muuseumite Ühinguga. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum on avatud aastaringselt EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 avatud päevade arv 270 272 270 270 270 270 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Kirjaniku elu ja loomingut käsitleva näituse loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 näituste arv 1 2 1 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kirjaniku elu ja loomingut käsitlevate vestlusringide, seminaride jt korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 üritustel osalejate arv 400 691 400 400 400 400 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 2: Nimetatud valdkondades teadus-, õppe- ja uurimistöö korraldamine ja finantseerimine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Keelekümblus- ja lõimumisprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 osalejate arv 40 180 50 60 60 60 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kirjaniku elu ja loomingu tutvustamine muuseumis EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 93  ekskursioonidel ja 2.2.1 haridusprogrammides osalejate 3500 4793 3500 3500 3500 3500 arv TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Kirjaniku elu ja loomingut tutvustavate tundide läbiviimine väljaspool muuseumit (raamatukogudes, koolides, lasteaedades jm) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 väljsõidu tundide arv 320 225 320 320 320 320 TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Kirjaniku elu ja loomingut käsitlev uurimistöö ja selle juhendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 uurimistöö juhendamiste arv 1 1 1 1 2 2 Koostööprojektid erinevate haridus- ja kultuuriasutustega, sünergia tekkimine muuseumi teenuseid pakkuvate ja teenuseid tarbivate inimeste vahel (dialoog, TEGEVUSEESMÄRK 2.5: ühisprojektid) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.5.1 koostööprojektide arv 2 7 2 3 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.6: Uute õppesihtrühmade leidmine – laiendada muuseumis käivate inimeste sihtrühma ning pakkuda neile sobivaid teenuseid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.6.1 uute sihtrühmade arv 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.7: Kooliprogrammide täiendamine ja uuendamine, põimida programmidesse aktuaalseid ja ühiskonnas arutlusel olevaid teemasid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.7.1 programmide arv 0 1 1 0 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.8: Uute programmide välja töötamine ja läbiviimine, kohandada programme vastavalt vajadusele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 94  strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.8.1 programmide arv 2 1 0 0 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.9: Ühisprojektides osalemine, olla usaldusväärne partner teistele asutustele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.9.1 koostööprogrammide arv 1 8 1 1 1 1 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 3: A.H. Tammsaare sünnikodu hoonete ja nende lähiümbruses paiknevate kultuurilooliste paikade säilitamine, eksponeerimine ning tutvustamine TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Koostöös kohaliku kogukonnaga pärimusürituste korraldamine ja läbiviimine (suvisted, Kultuurihiis, Järvamaa laulu- ja tantsupeo tule süütamine jt) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 ürituste arv 3 7 3 4 4 5 TEGEVUSEESMÄRK 3.2: 19. sajandi taluelu ja rahvakommete tutvustamine, tutvustada läbi kirjaniku sünnikodu Järvamaa taluelu ja kombeid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 ürituste arv 5 3 5 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 3.3: Talgute korraldamine, töökasvatus noortele ja täiskasvanutele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.3.1 osalejate arv 25 25 25 30 30 30 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 4: Arvelevõetud museaalide säilitamine, konserveerimine, restaureerimine ja korraldamine TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Museaalide restaureerimine ja hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi kogus on esemeid, mis vajavad enne eksponeerimist Kõik museaalid on üle vaadatud, hooldatud ja nende olukord kaardistatud. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel restaureerimist. strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 restaureeritud museaalide arv 5 3 5 3 3 5 95 TEGEVUSEESMÄRK 4.2: MUISi kasutusele võtmine ning museaalide ja arhivaalide andmete sisestamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kogude arvestus on koguderaamatute põhine. Kõik muuseumi kogud on MuISi kantud ning toimub regulaarne täiendamine. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kõik museaalid on MuISi kõik museaalid on MuISi 4.2.1 MuISi sisestatud museaalide arv digiteerimine digiteerimine digiteerimine digiteerimine sisestatud sisestatud A.H Tammsaare muuseumi hoidla väljaehitamine, ekspositsiooni osa laiendamine, muuseumi kompleksi kuuluvate hoonete renoveerimine, PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 5: konserveerimine, restaureerimine ja korrastamine TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Muuseumi püsiekspositsiooni uuendamine, uue püsiekspositsiooni avamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2022. a avatakse uus püsiekspositsioon. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk tööde I etapp – püsinäituse 5.1.1 uus püsiekspositsioon eeltöö ekspositsiooni rahaliste I etapp jätkub II etapp avamine kontseptsioon on olemas vahendite leidmine TEGEVUSEESMÄRK 5.2: Aedade hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Roigasaiad vajavad igal aastal kohendamist. Roigasaiad on hooldatud ja terved. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.2.1 roigasaedade hooldamine hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.3: Kultuurihiie kiigeplatsi uuendamine ja matkaradade hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kultuurihiie hooldusega on tegeletud regulaarselt alates 2001. aastast. Kultuurihiie ala on aastas kahel korral niidetud ja võsast puhastatud. Rajatud SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel uus külakiik ning kõlakoda. strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.3.1 hooldustööd hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.4: Muuseumi hoonete hooldus- ja remonttööd EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.4.1 tööde arv 4 6 5 2 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 5.5: Muuseumi viljapuuaia uuendamine ja hooldamine 96 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi viljapuuaed on hooldatud ja terve. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.5.1 hooldustööd hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 6: A.H. Tammsaare muuseumi tegevuse arendamine ning sealse aastaringselt tegutseva kultuuri- ja puhkekeskuse väljaarendamine TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Avalikud kultuuri- ja meelelahutusüritused (teatrietendused, kultuuriüritused, perepäevad) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.1.1 üritustel osalejate arv 8000 5867 6300 6500 6500 6500 TEGEVUSEESMÄRK 6.2: Kogukonna kultuuriüritused, muuseum on atraktiivne vaba aja veetmise koht kogukonnale EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.2.1 osalejate arv 800 450 500 500 500 500 TEGEVUSEESMÄRK 6.3: Erinevate kultuuri- ja kirjandusseminaride ning vestlusringide korraldamine (Tammsaare mälestuspäev, seminarid, vestlusringid) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.3.1 ürituste arv 4 5 4 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 6.4: Osalemine muuseumiööl EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumis on alates 2009. aastast korraldatud muuseumiöö programme. Muuseumiöö on traditsiooniline ettevõtmine. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.4.1 osalejate arv 80 208 100 80 80 80 TEGEVUSEESMÄRK 6.5: Näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.5.1 näituste arv 2 1 2 2 2 2 97 TEGEVUSEESMÄRK 6.6: Messidel osalemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.6.1 messide arv 2 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 6.7: Muuseumitöötajate koolitus, seminaridel ja konverentsidel osalemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muusemi töötajad on kursis oma valdkonnas toimuvaga ning arendavad ennast. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.7.1 osalemise arv 10 10 10 10 10 10 TEGEVUSEESMÄRK 6.8: Vabatahtlike, praktikantide ja noorte kaasamine muuseumi töösse (kogukonna tugevdamine ja oma kodukandi väärtustamine) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.8.1 kaasatud noorte osalejate arv 30 25 30 25 25 25 TEGEVUSEESMÄRK 6.9: Heategevusüritustel osalemine, panustamine heategevusse ja vabatahtlikusse töösse EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.9.1 ürituste arv 2 2 2 2 2 2 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Enamus 2019. a tegevuseesmärkidest sai täidetud. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel tuleb eesmärkide täitmisega hästi toime. Märkused 98 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum pakub külastajatele kõnetavat ja elamuslikku sisuprogrammi. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse asutamise eelsete riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- 130 000 külastust; omatulu osakaal eelarvest 2023. aastaks – 40%. ja Muusikamuuseumi 2018. a koondtase – 121 343 külastust. Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum külastatavus 2019. a – 121 434 inimest. 2019 2020* 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk piletiga külastajate koguarv (sh täispilet, 1.1.1 sooduspilet, perepilet, nn null-pilet ja ürituste 142 800 115 327 39 475 120 000 125 000 130 000 raames pileti ostnud külastajad) 1.1.2 omatulu majandustegevusest (€) 1 079 961 874 993 267 000 950 000 1 050 000 1 155 000 1.1.3 omatulu osakaal eelarvest (%) 36 36 13 35 37 39 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muuseumi mitmekülgsed haridustegevused on suunanäitajaks muuseumihariduse maastikul EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse asutamise eelsete riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- 1520 haridusprogrammi ja 36 500 haridusprogrammides osalenut. ja Muusikamuuseumi 2018. a koondtase – 1030 haridusprogrammi ja 21 000 osalenut. 2019 2020* 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 läbiviidud haridusprogrammide arv 1120 901 300 1300 1400 1520 1.2.2 haridusprogrammides osalenute arv 26 880 21 637 5000 31 500 34 000 36 500 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseumi esinduslikud kogud on aktiivses kasutuses. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse asutamise eelsete riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- MuISis kättesaadav digiteeritud museaalide osakaal 2023. aastaks - ja Muusikamuuseumi 2018. a koondtase – 5% digiteeritud museaale, 780 12%. Kogude kasutamine – 1100 kasutuskorda. kasutuskorda. 2019 2020* 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk MuISis kätte saadav digiteeritud museaalide 1.3.1 16 6 8 9 11 12 osakaal (%) 1.3.2 muuseumikogude kasutuskordade arv 780 1183 500 950 1000 1100 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Eesmärgid 1.1 ja 1.2: 2019. a saavutas sihtasutus külastatavuse ja majandustegevuse tulude osas (numbriliselt) sama taseme, mis 2018. a. Külastatavuse osas on 2019. a täpsustaud külastajate arvestuse metoodikat, mis välistab külastajate korduvlugemise üldstatistikas. arvestatud ainult pileti lunastanud külastajaid (sh tasuta pilet, sooduspilet, täispilet, pilet programmidesse ja üritustele). Majandustegevuse osas ei täitunud piletimüügist laekunud tulu (valesti prognoositud - reaalsuses sooduspiletite osakaal on oluliselt suurem arvestuslikust, ebaõnnestunud aasta esimese poole näituse külastusviisi valik - ei töötanud näituse külastamine ainult elamusliku grupikülastusena). Ei saavutatud ka ruumide lühiajalise üritusteks, konverentsideks jmt planeeritud rendi tulu - üritusi eeldatavast vähem. Samuti oli väiksem prognoositud muusemipoe käive. Liigselt optimistlikud prognoosid tuginesid vähesel eelnevate aastate võrdlusbaasil – Maarjamäe kompleksil oli 2019. a alles esimene täisaasta tegutsemiseks, samuti hinnati üle uudsuse momenti – külastajate uudishimu rauges eeldatavast kiiremini. Ürituste osas oli algbaasi kõrge taseme põhjuseks ka EV100 juubeliaasta üritused. 99 Eesmärk 1.3: Eesmärgi numbriline arvestus digiteeritud museaalide osas oli ekslik. Arvestuse osas korrigeeriti põhimõtteid – arvestatakse ainult digikujutisega museaale, mis on kättesaadavad MuISis, tegemata vahet, kas museaaliga on liidetud üks või enam digifaili, mitte tehtud ja digihoidlasse laetud digifailide arvu. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Vaatamata sellele, et 2019. a seatud tegevuseesmärke ei suudetud planeeritud tasemel saavutada, on üldises mahus tegevuskava rahuldavalt ellu viidud. 11 kuuga (sihtasutus tegutses alates 1. veebruarist 2019. a) saavutati majandustegevus sama tase 2018. aastaga. Seatud kasvulootused küll erinevatel põhjustel (vt eesmärkide saavutamata jäämise põhjuseid eeslool) ei täitunud. Seega on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum oma eesmärkide täitmisega rahuldavalt toime tulnud. Märkused * 2020. a tegevuseesmärkides on püütud arvestada ka Covid-19 kriisi mõjudel tekkinud olukorda. 100 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Draamateater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti algupärandite lavastamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Järjepidevalt tegeldakse eesti autoritega. Algupärandilavastuste Repertuaaris on publiku ja ekspertide poolt kõrgelt hinnatud SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava külastatavus on suur ja need on kunstiliselt õnnestunud. algupärandilavastused, nende külastatavus on suur, eesti autorite osakaal 2018-2022: Eesti Draamateater on Eesti repertuaaris piisav. rahvusteater, teater näitab üles initsiatiivi uute näidendite tellimisel, eesti näidendite lavastusi hoitakse repertuaaris, tehakse koostööd väga heade tõlkidega, tellitakse originaalmuusikat eesti heliloojatelt 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk algupärandite osakaal 1.1.1 25% uutest lavastustes 25% 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest uuslavastustest TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Koostöö kaasaegsete eesti autoritega Esimese lugemise raames EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Esimesel lugemisel tutvustatakse regulaarselt uut eesti näitekirjandust, Esimene lugemine toimub regulaarselt, see on kogemuste omandamiseks SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava sealhulgas ka algajate autorite tekste. kasulik foorum algajatele autoritele. 2018-2022 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk uudisdramaturgia 1.2.1 esmatutvustamine Esimese 4 2 4 4 4 4 lugemise sarjas TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Koostöö kaasaegsete eesti autoritega Näidendiraamatu kirjastamise raames EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Draamateatris esmalavastuseni jõudvad eesti algupärandid Eesti Draamateatris esmalavastuseni jõudvad eesti algupärandid ilmuvad SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava ilmuvad Näidendiraamatu sarjas esietenduse ajal. Näidendiraamatu sarjas esietenduse ajal. 2018-2022: jätkub 2005. aastal alanud Näiteraamatu sari, mille väljaandmiseks taotletakse Kultuurkapitali toetust 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk esmalavastatud eesti näidendite 1.3.1 väljaandmine Näidendiraamatu 2 1 2 2 2 2 sarjas TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Teatripõlvkondade järjepidevus, teatriüliõpilaste tööd Eesti Draamateatris EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatrierialade kõrgkoolidel on hea ja pidev koostöö Eesti Teatrierialade kõrgkoolidel on hea ja pidev koostöö Eesti Draamateatriga ja SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava Draamateatriga ja üliõpilased teevad teatris oma loomingulisi töid ja üliõpilased teevad teatris oma töid ja praktikat. 2018-2022: suheldakse aktiivselt kõrgkoolidega, mis praktikat. valmistavad ette teatrierialade inimesi, pakutakse võimalust teha teatris diplomitöid ja sooritada praktikat 101  2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk teatrierialade üliõpilaste tööd Eesti 1.4.1 1 1 1 1 1 1 Draamateatris PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Sügav-filosoofilise sisuga lavastuste väljatoomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Repertuaaris on huvipakkuv klassika ning heatasemeline Repertuaar on hästi tasakaalus, filosoofilise sisuga lavastustel on seal tähtis SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava tänapäevadramaturgia. Filosoofilise sisuga lavastused on uue koht. Repertuaar on mitmekülgne – nii klassikat kui ka tänapäevadramaturgiat, 2018-2022: teater on kunstiliselt dünaamiline, repertuaari hulgas selgesti ülekaalus. üldinimlike suhtelugusid, kaasaegseid identiteediprobleeme käsitlevaid mõtleb kaasa ühiskonnas toimuvate muutustega, näidendeid, psühholoogilist ja poliitilist temaatikat. loomingulisi katsetusi tasakaalustab traditsioonilisem teatrikunst, tehakse koostööd teiste teatritega 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 % uuest repertuaarist 40% 37% 40% 40% 40% 40% TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Publiku ajaleht „Eesti Draamateater” tutvustab publikule uute lavastuste tausta ja autoreid, samuti teatri ajalugu ja sündmusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ajaleht ilmub võimaluste kohaselt sõltuvalt eelarvest. Ajaleht ilmub regulaarselt ja on arvestatav suhtluskanal, kus teater tutvustab SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava oma repertuaari, autoreid ja tegevust. 2018-2022 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 kordi aastas 2 1 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Haridusprogramm Link pakub publikule tagasiside andmise ja arutlemise võimalust EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Link toimub 4 korda aastas. Link toimub regulaarselt ja on sisukas, oma identiteediga ürituste sari. SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava 2018-2022: publikule avatakse lavastuste teemasid ja pakutakse tagasiside võimalust haridusprogrammi Link kaudu 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 kordi aastas 4 1 4 4 4 4 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Laste- ja noortelavastused, koostöö koolidega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Laste- ja noortelavastused on väga populaarsed. Koostöö koolidega ja Laste- ja noortelavastused on väga populaarsed ja pidevalt on neid repertuaaris SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava kontakt õpetajatega on hea. mitu. Koostöö koolidega on tihe, teater pakub aktiivselt välja erinevaid üritusi 2018-2022: õpetajatele korraldatakse regulaarselt nii õpetajatele kui ka õpilastele. teabepäevi, gümnasistidega tehakse etenduste arutelusid, koolidele koostatakse lavastuste analüüsimiseks õppevahendeid, osaletakse projektis Aitan lapsi ja tehakse koostööd Eesti Suurperede Abistamise Seltsiga 102  2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 laste- ja noorte etenduste arv aastas 45 27(+17) 45 45 45 45 otseselt koolidele suunatud ürituste 3.1.2 3 6 3 3 3 3 arv TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Kõrge üldkülastatavus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Üldkülastatavus on kõrge, venekeelset sünkroontõlget loetakse Üldkülastatavus on kõrge ja stabiilne, jätkub venekeelse sünkroontõlke SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava valikuliselt nii suure kui ka väikse saali lavastustele. Etenduste arv on lugemine valikuliselt nii suure kui ka väikse saali lavastustele. Etenduste arv on 2018-2022: aktiivselt kasutatakse sotsiaalmeediat, optimaalne. optimaalne, arvestades trupi suurust ja töökodade jõudlust, ega pingesta luuakse e-uudiskiri, etendused tehakse loomingulist tööd. kättesaadavaks puuetega inimestele, pakutakse venekeelset sünkroontõlget 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 publiku arv 105 000 101 697 105 000 105 000 105 000 105 000 3.2.2 etenduste arv 505 496 505 505 505 505 Võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Eesti Vabariiki TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Koostöö välislavastajatega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Välislavastajate kutsumise järjepidevus on rahuldav, nende lavastused Välislavastajate kutsumine on regulaarne ja nende lavastused kunstiliselt SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava kunstiliselt õnnestunud. õnnestunud. 2018-2022: luuakse suhted lähemate Euroopa rahvusteatritega, kutsutakse koostööle teiste riikide lavastajaid ja kunstnikke 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 projektide arv aastas 1 0 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 4.2: Välisfestivalide külastamine, välismaal etenduste andmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Osaletakse välisfestivalidel, luuakse sidemeid teiste riikide Osaletakse välisfestivalidel, antakse etendusi välismaal ning hoitakse ja SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava rahvusteatritega, antakse etendusi välismaal. arendatakse sidemeid teiste riikide rahvusteatritega. 2018-2022: igal hooajal osaletakse vähemalt ühel välisfestivalil või viiakse oma lavastus välispubliku ette, luuakse sidemeid lähemate Euroopa rahvusteatritega 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk välismaal antud etenduste arv 4.2.1 aastas 1 2 1 1 1 1 4.2.2 välissuhtluse projektid 1 0 1 1 1 1 103 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 2.3.1 – Sisuliselt on eesmärk täidetud teiste formaatide kaudu, hooajal toimus mitmeid aruteluüritusi õpilastega, mis ei kuulunud Lingi sarja. Tulemusindikaator 4.1.1 – Välislavastaja kutsumine on plaanis edaspidi. Tulemusindikaator 4.2.2 – Välissuhtluse projektid on pikaajalise ettevalmistusega, ei pruugi igal hooajal tulemuseni jõuda. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Draamateater on seatud põhikirjalisi eesmärke ja aastaseid tegevuseesmärke täitnud rahuldavalt. 2019. a kunstiliste ja majanduslike tulemustega võib rahule jääda. Märkused 104 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Eesti ja maailma kontserdilavadel oodatud artist ja koostööpartner. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidest saab sõltuvalt hooajast Hoida publiku arvu stabiilsena. Samas sõltub see püstitatud kunstilistest SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava osa 20 000 – 30 000 inimest nii Eestis kui välismaal. Publiku arv sõltub eesmärkidest, mille tõttu publiku arv võib erineda püstitatud tasemest. 2016-2020 ja 2020-2024 repertuaarist ja esinemiskohast. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontserdipubliku koguarv 25 000 38 802 13 000 15 000 20 000 25 000 1.1.2 kontsertide arv välisriikides 22 23 12 15 22 22 1.1.3 kontsertide arv Eestis 30 39 22 25 30 30 1.1.4 meediakajastuste arv aastas 80 100 60 70 80 80 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel ilmub aastas vähemalt üks album EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Filharmoonia Kammerkoori kui rahvusvahelise Järjepidev protsess, vähemalt üks kuni kolm tipptasemel kvaliteetset salvestist SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava kontsertorganisatsiooni tegevuse väga oluline osa on salvestised. Eesti aastast, sh Eesti koorimuusika klassika jäädvustamine. 2016-2020 ja 2020-2024 Filharmoonia Kammerkoori on tunnustatud kahe Grammy auhinna, 15 Grammy nominatsiooni ning muude auhindadega, sh Gramophone’i aughinnaga. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel ilmunud ja salvestatud 1 1 3 3 2 2 albumite arv aastas SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevuse jätkusuutlik korraldamine. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor on täies mahus komplekteeritud vajalikul tasemel TEGEVUSEESMÄRK 1.3: loominguliste ja administratiivtöötajatega ning töökeskkond vastab organisatsiooni vajadustele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Komplekteeritud on optimaalne koosseis. Koosseisus on 29 loomingulist- ja 7 bürootöötajat. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegutseb jätkuvalt rendipinnal, mis ei Olemas on akustiliselt heade omadustega saal proovide läbiviimiseks ning 2016-2020 ja 2020-2024 vasta täielikult organisatsiooni vajadustele. noodikogu hoidmiseks ja bürooks sobilikud ruumid. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 täidetud ametikohtade osakaal 29+7 29+7 29+7 29+7 29+7 29+7 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli 2019. a edukas ning eesmärke täideti väga hästi. Lisaks Eestile esineti üheksas erinevas riigis, rohkem kui 24 000 kuulajale. Lisaks salvestati üks plaat ning ilmus kolm plaati, millest üks nomineeriti Eesti Muusikaauhinnale. 105 Märkused 106 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Filmi Instituut PÕHIKIRJALINE EESMÄRK: Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ja filmivaldkonna arengusuundadest. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kehtestatud korras toetuste määramine filmide (sh rahvusvaheliste koostööprojektide) arendamiseks, tootmiseks ja turundamiseks, olles riigiabi andjaks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 linastunud filmide arv (kõik žanrid) 30 29 30 30 30 30 sh linastunud mängufilmide arv 10 15 10 10 10 10 1.1.2 vaatajate arv 700 000 848 266 300 000 300 000 500 000 550 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Arendada rahvusvahelist filmialast koostööd, sh kaastootmist ja eksporti EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk filmifestivalidel osalemine (15ne 1.2.1 4 7 4 4 4 4 võistlusprogrammiga festivalid) 1.2.2 filmide müük, välismaine kinolevi 2 1 2 2 3 3 filmide müük, alternatiivne 1.2.3 2 2 3 3 3 4 levikanal (TV, VOD) Hoida ja teha avalikkusele kättesaadavaks filmipärand, luua selleks vajalikke andmekogusid ja teha koostööd isikutega, kes sellega tegelevad. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Arendada valdkondlikku filmialast uurimistegevust. Abistada filmiteadlasi ja -uurijaid eesti filmikunsti puudutavates teadus- ja uurimustöödes. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 digiteeritud filmid 15 27 15 15 15 5 1.3.2 kättesaadavad filmid 15 5 15 15 15 5 1.3.3 valminud uurimused 5 3 5 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 1.4 Luua vajadusel filmipoliitika elluviimiseks sihtfonde EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 fondide arv 3 3 4 4 5 5 1.4.2 fondide suurus (EUR) 2 500 000 2 500 000 2 700 000 2 700 000 3 000 000 3 000 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.5 Algatada ja toetada filmielu rikastavaid sündmusi, mis aitavad kaasa filmipubliku harimisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 107 1.5.1 ürituste arv – kohalikud festivalid 5 10 5 5 5 5 1.5.2 ürituste arv – koolitused 2 2 2 2 2 2 1.5.3 ürituste arv – filmipubliku üritused 5 5 5 5 5 5 1.5.4 osalejate arv 3000 5000 3000 3000 3000 3000 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Filmivaldkonda, nagu ka teisi kultuurivaldkondi, mõjutab riigieelarve võimekus. 2019. a seisuga ei ole valdkonna arendamiseks piisavalt vahendeid. Sihtasutuse eesmärk on säilitada saavutatud tase. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse poolt 2019. aastaks võetud eesmärgid on saavutatud hästi ja vastavuses sihtasutuse võimekuse ning olemasolevate vahenditega. Märkused Põhikirjast tulenevate tegevuste hindamisel on arvestatud ainult tegevusi, mida saab mõõta. 108 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Kontsert PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks. Eesti Kontsert jätkab aastani 2022 samas mahus professionaalsete ja kõrge kunstiväärtuslike kontsertide ja festivalide korraldamisega üle Eesti tagades senisest TEGEVUSEESMÄRK 1.1: suurema efektiivsuse. Kvaliteetse kultuurielamuse igapäevane kättesaadavuse tagamine igale Eesti elanikule. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastas korraldatakse ca 1000 kontserti rohkem kui 100 paigas üle Eesti (sh ca SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 ja 300 koolikontserti ja ca 170 kontserti programmi Muusika Eestimaale raames), arengukava 2020-2024 samuti kontserdid välisriikides. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontsertide arv aastas 1100 1179 1100 1100 1100 1100 sh koolikontserdid 300 430 300 300 300 300 sh kontserdid maakondades 170 357 170 170 170 170 sh festivalid 10 7 10 10 10 10 sh sarjad 12 10 12 12 12 12 sh muud kontserdid 608 375 608 608 608 608 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti Kontserdi kui organisatsiooni väärtuste kasvatamine läbi usaldusväärse kaubamärgi tuntuse hoidmise ja arendamise. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 ja arengukava 2020-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 publikuarvu suurenemine 3% 190 550 197 428 200 000 205 000 210 000 215 000 aastas 1.2.2 nelja uudisteose tellimine aastas 4 4 4 4 4 4 1.2.3 üks koolikontserdiprojekt koostöös 1 1 1 1 1 1 Põhjamaadega 1.2.4 resideeruva helilooja programm 1 1 1 1 1 1 1.2.5 rahvusvahelise noorte muusikute - - - 1 1 1 suvekooli algatamine Jõhvis 1.2.6 lojaalsusprogrammiga liitunute arv - - - 1 1 1 10 000 1.2.7 professionaalse turu-uuringu läbiviimise programmi - - - 1 - - käivitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Eesti interpreetidele suunatud ekspordivõimaluste suurendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 ja arengukava 2020-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 109 1.3.1 Eesti Rahvusmeeskoor osaleb vähemalt kuues kontserdiprojektis 6 11 6 6 6 6 aastas väljaspool Eestit 1.3.2 Hortus Musicus annab vähemalt 10 kontserdiprojekti aastas 10 12 10 10 10 10 väljaspool Eestit 1.3.3 Peterburi Jaani kiriku kontserdihooajas toimub 12 Eesti Kontserdi poolt korraldatavat 92 60 92 92 92 92 kontserti ning vähemalt 80 kohapeal korraldatavat kontserti 1.3.4 erinevate show-case’ide korraldamine maailma erinevatele - - 1 1 1 1 kontserdikorraldajatele ja muusikamanageridele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Kontsert 2019. a planeeritud tegevuseesmärgid on üldiselt ellu viidud planeeritud mahtudes ja hästi. Märkused 110 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: elamuslikel eesmärkidel. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: SA Eesti Kunstimuuseum kogud on süstematiseeritud, kirjeldatud ja kättesaadavad laiale auditooriumile EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seisuga 31.12 2018 oli Eesti Kunstimuuseumi kogudes 56 622 SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020, museaali. Seisuga 31.12.2019 oli kogudesse lisandunud 858 museaali. 2021-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide kirjeldamine Jätkub uute tulmete Enamik kogusid on 2020. a lisandunud Jätkub museaalide Jätkub pidev Jätkub pidev nõuetekohane MuISi I etapi nõuete museaalid kirjeldatakse kirjeldamine vastavalt sissetulevate uute sissetulevate uute kirjeldamine I etapis. kohaselt kirjeldatud. vastavalt MuIS-i MuISi nõuetele. museaalide kirjeldamine. museaalide kirjeldamine. 2019. a lisandunud Graafikakogu nõuetele I etapis. Toimub museaalid kirjeldatakse kirjeldamine jätkub pidev museaalide vastavalt MuISi nõuetele vastavalt tähtaja kirjelduste täiendamine I etapis. Toimub pidev pikendamisel tehtud II etapis. museaalide kirjelduste plaanile. täiendamine II etapis. 1.1.2 kogude Vastavalt tellimustele ja Digiteeritud teoste Vastavalt tellimustele ja Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete fotografeerimine/digiteerimine kirjastamise kavadele fotosid on kokku 21 406, kirjastamise kavadele digiteerimine ja digiteerimine ja digiteerimine ja digiteeritakse aastas u neist unikaalseid teoste digiteeritakse aastas u visuaalide lisamine visuaalide lisamine visuaalide lisamine 2000 teost fotosid 20 171. 2019. a 2000 teost MuIS-i. MuIS-i. MuIS-i. (trükikvaliteedis), sisestati digikogu (trükikvaliteedis), infosüsteemi MuIS jaoks andmebaasi 2156 teoste infosüsteemi MuIS jaoks pildistatakse ja fotot. Registreeritud pildistatakse ja skaneeritakse 2500 teost. kasutajaid oli 3400. skaneeritakse 2500 teost. Osalemine riiklikus Digikogu juhataja Osalemine riiklikus projektis valmistas ette riigihanke projektis „Kultuuripärandi tingimused riikliku „Kultuuripärandi digiteerimine 2018- projekti raames digiteerimine 2018- 2023“, selles kunstipärandi 2023“, selles kunstipärandi digiteerimiseks, projekt kunstipärandi digiteerimise ei käivitunud riigihanke digiteerimise koordineerimine. läbikukkumise tõttu. koordineerimine. 1.1.3 kogude liikuvus näitusele Eesti Eesti Kunstimuuseumi Välisnäitustel Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Kunstimuuseumis, teistele Eesti kogude tutvustamine eksponeeriti 596 Eesti kogude tutvustamine kogude tutvustamine kogude tutvustamine kogude tutvustamine muuseumidele, välisnäitustele teoste, näituste Kunstimuuseumi teoste, näituste teoste, näituste teoste, näituste teoste, näituste vahetamise ja laenude kogudesse kuuluvat vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude kaudu. Kaks välisnäitust teost: 12 näitust 13 kaudu. Samuti koostöö kaudu. Planeeritud kaudu. Planeeritud kaudu. Planeeritud (Jaapanis ja Soomes). institutsioonis. Eesti kaudu (ühisnäitused). ühisnäitused ja koostöö ühisnäitused ja koostöö ühisnäitused ja koostöö Kunstimuuseum koostas Planeeritud koostöö Itaalia, Leedu, Rootsi, Itaalia, Saksamaa ja Itaalia, Saksamaa ja 2018. a alanud näitused Itaalia, Soome, Soome ja Lätiga. Prantsusmaaga. Rootsiga. Jaapanis (K. Põllu Saksamaa, Belgia, Läti ja 111  looming) ja Tretjakovi Leeduga. galeriis Moskvas (Eesti 20.-21. saj. kunst) ning 2019. a Järvenpää kunstimuuseumis (Adamson-Ericu looming) ja Torino muuseumis (Konrad Mägi looming). 1.1.4 museaalide seisundi kontroll, Muuseumi 2019. a 2019. a konserveeriti / Eesti Kunstimuuseumi Konserveeritakse/ Konserveeritakse ja Konserveeritakse ja konserveerimistööd näituste ekspositsioonide korrastati kokku 799 konservaatorid uurivad korrastatakse umbes 500 korrastatakse umbes 500 korrastatakse umbes 500 teosed on teost ja konserveeriti / museaalide kahjustuste museaali, välisnäitustele museaali, välisnäitustele museaali, välisnäitustele eksponeerimiseks korrastati / valmistati põhjuseid ja määravad teosepassid. Seoses teosepassid. teosepassid. konserveeritud, 222 raami. Teostati 1756 kindlaks museaalide Kumu kunstimuuseumi regulaarselt jälgitakse näitustele laenatud teose seisundi; töötavad välja 3. korruse uue ekspositsioonide seisundikontroll ja konserveerimis- ja püsiekspositsiooni ja seisundit. Kogude koostati 587 Eesti restaureerimismetoodika Adamson-Ericu uue konserveerimiskavade Kunstimuuseumi ning teostavad praktilisi püsiekspositsiooni alusel jätkatakse teoste välisnäitustel konserveerimis- ja avamisega tööde seisundi ja säilivuse eksponeeritud või välja restaureerimistöid. konserveerimine. parandamiseks laenatud teose Vastavalt muuseumi kollektsioonide seisundipassid. 2019. a näituseplaanidele ja konserveerimistöid ja - kodu- ja välismaal konserveerimiskavale uuringuid. Aasta vältel toimunud näitustele konserveeritakse aasta tehakse seisukorra seiret konserveeriti või vältel vähemalt 160 teost kõigile Eesti korrastati kokku 638 ning viiakse läbi Kunstimuuseumi teost, neist 229 Eesti näitustel eksponeeritud püsinäitustele. Kunstimuuseumi kogude teoste seisundikontroll. teost, 237 teiste Aasta vältel tehakse muuseumide ja 172 seisukorra seiret kõigile erakogu teost. Eesti Kunstimuuseumi Eksponeerimiseks püsinäitustele. konserveeriti 12 ja Ettevalmisus 3. korruse korrastati 109 raami (sh püsiekspositsiooni valmistati 35 raami). avamiseks. Teostati 1756 näitustele laenatud teose seisundikontroll teoste vastuvõtmisel ja tagastamisel. Vormistati seisundipass 562 muuseumis väljaspool eksponeeritud teosele. 112  Püsiekspositsioonide kontrollimise käigus korrastati / konserveeriti 44 museaali. Teostati Tänugalerii üldpuhastus 2 korda. 2020. aastaks planeeritud näitusteks konserveeriti 12 teost. Teiste muuseumide ja galeriide näituste jaoks korrastatud kokku 29 Eesti Kunstimuuseumi teost. Konserveeritud 2 raami ja korrastatud 24 raami. Koostatud 21 seisundipassi. Välja laenatud teoseid saatis 4 kuriiri. Aasta jooksul konserveeriti Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kokku 76 teost ja 3 raami ning korrastati 72 raami (sh valmistati 8 uut raami). 1.1.5 kogude inventeerimine Teostatakse plaanilised Viidi läbi plaanilised Teoste kohalolek ja 2021. a teostatakse 2022 teostatakse 2023 teostatakse inventuurid Niguliste inventuurid säilivusseisund jooksvalt plaanilised inventuurid plaanilised inventuurid plaanilised inventuurid kogus, välistarbekunsti, välistarbekunsti ja kontrollitud, teostatud on väärismetalli, maali-, graafika-, skulptuuri, pisiplastika, välismööbli kogudes. välismööbli plaanilised inventuurid. välisgraafika, Mikkeli, nüüdiskunsti-, Kristjan Raua, graafilise Teoste kohalolek ja muuseumikogudes. 2020. a toimuvad rändnäituste kogudes. välisskulptuuri ja disaini ja välismaali säilivusseisund on Kokku inventeeriti 1775 plaanilised inventuurid välispisiplastika kogudes. jooksvalt kontrollitud, museaali. Adamson-Ericu kogus ja kogudes. teostatud on plaanilised fotokogus. inventuurid. 1.1.6 raamatukogu täiendamine Kogu täieneb 1000 Lisandus 1331 raamatut, Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 trükise võrra ostude, neist Eesti trükise võrra ostude, trükise võrra ostude, trükise võrra ostude, trükise võrra ostude, annetuste ja Kunstimuuseumi annetuste ja annetuste ja annetuste ja annetuste ja vahetusprogrammi eelarvest 373, Kulka vahetusprogrammi vahetusprogrammi vahetusprogrammi vahetusprogrammi kaudu. Jätkub toetusel 107, annetatud kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub sisestamine süsteemi 625, vahetusega 131, sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi ESTER. lepinguga 8. Arvele võeti ESTER. Koos tulmuvate ESTER. ESTER. ESTER. 87 ajakirja. Lugejaid raamatutega kantakse lisandus 116, kokku andmebaasi ESTER u 1598, külastajaid 1958. 1500 trükist aastas. 113  Teavikuid seisuga 01.01.2020 – 46 521. 1.1.7 Eesti Kunstimuuseumi arhiivi Arhiivikogu Seisuga 01.01.2020 on Dokumendiarhiivis Arhiivikogu Arhiivikogu Arhiivikogu täiendamine suurendamine ja Eesti Kunstimuuseumi jätkub jooksvalt suurendamine ja suurendamine ja suurendamine ja korrastamine, dokumendiarhiivis arvel laekuvate dokumentide korrastamine, korrastamine, korrastamine, teabenõuetele vastamine. 5326 säilikut. Arvele ning näitusepasside teabenõuetele vastamine, teabenõuetele vastamine, teabenõuetele vastamine, Lisanduvad uued võeti 84 uut säilikut, arvelevõtt. Teaduslikus arhiivitrükiste arhiivitrükiste arhiivitrükiste personaalarhiivid. arvati välja hävitamisele arhiivis on plaanitud ettevalmistamine. ettevalmistamine. ettevalmistamine. Dokumendiarhiivis määratud 59 säilikut. mitme suurema arhiivi Dokumendiarhiivis Dokumendiarhiivis Dokumendiarhiivis jätkub jooksvalt Eesti Kunstimuuseumi korrastamine, jätkub jooksvalt jätkub jooksvalt jätkub jooksvalt laekuvate dokumentide arhiivkogus on arvel kirjeldamine ning laekuvate dokumentide laekuvate dokumentide laekuvate dokumentide ning näitusepasside 4247 säilikut, arvele arvelevõtt. On ilmunud ning näitusepasside ning näitusepasside ning näitusepasside arvelevõtt. Teaduslikus võeti 26 uut säilikut. arhiivitrükis „Ainulaadne arvelevõtt. Jätkub arvelevõtt. Jätkub arvelevõtt. Jätkub arhiivis on plaanitud Arhiivkogusse lisandus 1 sõsarkond. Õed Kristine, arhiivitrükiste sari arhiivitrükiste sari (Mari arhiivitrükiste sari mitme suurema arhiivi uus isikuarhiivi. Lydia ja Natalie Mei“, (planeeritud „Eesti Adamson). (kunstiteadlane Evi korrastamine, Rahvusarhiivi autor K. Stahl. Kunstimuuseumi Pihlak või Eduard kirjeldamine ning andmebaasi AIS kanti tulmeraamat 1940“). Wiiralti kirjavahetus). arvelevõtt. 382 uut kirjet. Valmis arhiiviväljaanne „Alfred Rõude. Missiooniga kollektsionäär“, autor Anu Allikvee. Arhiivimaterjalid publitseeriti teoses „Eesti Kunstimuuseum. Sada aastat kunstiga“ (autorid Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson, Tiina- Mall Kreem, Mai Levin, Grete Nilp, Piret Sepp). TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliselt arvestataval tasemel näituste korraldamine nii eesti pärandkunstist, kaasaegsest kunstist kui rahvusvahelisest kunstist. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020, 2021-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Eesti Kunstimuuseumi filiaalides Avatakse 19 uut näitust, Avati 19 uut näitust, Avatakse 14 uut näitust, Avatakse 12 uut näitust, Avatakse u 14 uut Planeeritud 14-16 uut toimuv näitusetegevus nendest 10 nendest 10 nendest 3 rahvusvahelist lisaks 2 projektiruumi näitust, neist 2 näitust, jätkub koostöö rahvusvahelist näitust, rahvusvahelist, lisaks 3 koostööd. Lisaks näitust 3. k rahvusvahelises rahvusvahelisel suunal. lisaks 2 näitust näitust välisriikides ja 2 avatakse 2 näitust püsiekspositsiooni sees. koostöös. välisriikides. Avatakse mujal Eestis. Avatud oli välisriikides. Uute Neist 10 on Läbirääkimised uus püsiekspositsioon 6 püsiekspositsiooni. näituste hulgas on ka rahvusvahelise koostöö Saksamaa ja Kumu 3. korrusel. Eesti Kunstimuuseumi Kumu uus näitused. 2 näitust Prantsusmaa suunal. 114  Planeeritud külastajate filiaale külastas 415 783 püsiekspositsioon, (1990. toimub välisriikides. arv 360 000. inimest, välisnäitusi aastad, IV B korrus). Ühisnäitused: Soome, külastas ligi 30 000 Kokku on filiaalides Läti, Hispaania, USA. inimest (osa neist jooksis avatud 7 Kumus avatakse üks uus 2020. aastasse, st kokku püsiekspositsiooni. püsiekspositsioon: külastas neid näituseid Planeeritud külastajate sõjaeelne modernism 51 000 inimest). arv on 200 000. (IIIA korrus) , Adamson- Ericu muuseumis uus püsiekspositsioon. Kokku on avatud filiaalides 7 püsiekspositsiooni. 1.2.2 osalemine rahvusvahelistes Avatakse 10 uut Filiaalides avati 10 uut Filiaalides avatakse 3 uut Filiaalides avatakse 10 Avatakse 7-8 Avatakse 7-8 koostöö projektides rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust. uut rahvusvahelist rahvusvahelist näitust, rahvusvahelist näitust, Lisaks korraldatakse 3 Välisriikides toimusi 3 Välisriikides toimub 2 näitust. Välisriikides neist 2 näitust neist 1-3 näitust näitust välisriikides. näitust. näitust. toimub 2 näitust.. välisriikides. välisriikides. 1.2.3 Kumu auditooriumi Auditooriumis toimub u Auditooriumis toimus Auditooriumis toimub Auditooriumis toimub Auditooriumis toimub Auditooriumis toimub interdistsiplinaarne tegevus 200 üritust, mida 179 üritust, mida 120 üritust, mida 180 üritust, mida 180 üritust, mida 180 üritust, mida külastab 24 000 inimest. külastas 30 253 inimest. külastab 19 000 inimest. külastab 25 000 inimest. külastab 25 000 inimest. külastab 25 000 inimest. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Eesti Kunstimuuseumi on arvestatav kunstiajaloo uurimisasutus Eestis ja partner teistele Eesti teadusasutustele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev konverentside ja seminaride korraldamine, Enamik pärandnäitusi on seotud uurimistööga, lisandub üks doktorikraadiga SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020, publikatsioonide ilmumine, doktoriõppe toetamine. töötaja, Eesti Kunstimuuseumi Toimetised on arvestatav teadusväljaanne. 2021-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 konverentsid ja seminarid Toimub rahvusvaheline Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumis Planeeritud on 3 Planeeritud on 3 Esialgu planeeritud üks konverents „Sümbolistlik Eesti Kunstiteadlaste ja toimub rahvusvaheline konverentsi ja seminari: konverentsi: Kumu konverents: Kumu kunst ja Läänemere Kuraatorite Ühingu konverents Kumu konverents 2021; konverents 2022; konverents 2023. piirkond, 1880-1930“ ja koostöös toimus Kumu „Naiskunstnikud Balti- ja kirikukunsti uurimisele Kadrioru konverents seminar „Niguliste konverentsisarjas Põhjamaade ja populariseerimisele näituse „Sõjakunst – muuseum 35“. rahvusvaheline muuseumides“. Kadrioru pühendatud Ackermanni rahukunst“ raames; konverents „Sümbolistlik kunstimuuseum: seminar näitusega kaasnev erakogude teemaline kunst Läänemere „Loomad muuseumis“ seminar Nigulistes konverents, pühendatud piirkonnas“ (31.01– (loomade tähendustest aprillis; Nigulistes Mikkeli muuseumi 02.02.2019). Konverentsi esinevatel ajastutel Eesti novembris 2021 25.aastapäevale ettekannete põhjal (ja laiemalt Euroopa) konverents projekti (Kadrioru valmib Eesti kultuuris); koostöös Eesti „Michel Sittowi Põhjas“ kunstimuuseum). Kunstimuuseumi Ajaloomuuseumi ja raames. Toimetiste erinumber Tallinna 2020. Linnamuuseumiga Lisaks toimus mitmeid (toimumiskoht: Eesti näitustega kaasnevad Ajaloomuuseumi teemaseminare ja Filmimuuseumi 115  loenguid, kus esinesid nii auditoorium). Eesti kui välismaised teadlased. Toimumata jäi seminar „Niguliste muuseum 35“. 1.3.2 teadustrükis Eesti Ilmub eelretsenseeritud Ilmus eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Kunstimuuseumi Toimetised Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi toimetiste 14. number Toimetiste erinumber Toimetised nr 15, mis Toimetised nr 16. Toimetised nr 17. Toimetised nr 18. Kumu sügiskonverentsi „Kaotatud ja leitud põhineb rahvusvahelise Naiskunstnikud, artiklid Vabanumber, artiklid Artiklid keskenduvad „Kaotatud ja leitud ruumid: konverentsi avaldatakse konverentsi Eesti kunsti ajaloost erakogudele nõukogude ruumid“ põhjal. Algab ümberpaiknemised 1990. „Sümbolistlik kunst ja „Naiskunstnikud Balti- ja fookusega Eesti perioodil ning seotud töö uue numbriga aastate Ida-Euroopa Läänemere piirkond, Põhjamaade Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumi 25. „Sümbolistlik kunst ja kunstis ja ühiskonnas” 9 1880–1930“ ettekannete muuseumides“ kogudel, juubelikonverentsiga. Läänemere piirkond, [14] 2019. artiklitel. ettekannetest ja kutsungi teadusprojektidel ja 1880-1930“ (ilmub põhjal laekunud uurimissuundadel. 2020). artikliettepanekutest. 1.3.3 teadusnõukogu tegevus Teadustööga seotud Jätkus Teadusnõukogu Teadustööga seotud Teadustööga seotud Teadustööga seotud Teadustööga seotud küsimused, näituste regulaarne töö; toimus küsimused, näituste küsimused, näituste küsimused, näituste küsimused, näituste analüüside läbiviimine, neli Teadusnõukogu analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, näituste plaani arutelu, koosolekut, korraldati näitusteplaani arutelu, näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, Eesti Kunstimuuseumi kaks näituseanalüüsi, Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi väljaannete tegutses Teadusnõukogu väljaannete väljaannete väljaannete väljaannete eelretsenseerimine. liikmetest moodustatud eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. Jätkub koostöö Teaduste Eesti Kunstimuuseumi Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Akadeemiaga, toimub ajalooraamatu töögrupp. Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse liitumine EKA ja TLÜ Teadusnõukogu kaudu liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ Doktorikooli töös. jätkub Eesti Doktorikooli töös. Doktorikooli töös. Doktorikooli töös. Doktorikooli töös Jätkuvad Kunstimuuseumi arhiiviprojektid. koostöö Teaduste Jätkub Ackermanni- Akadeemiaga, samuti projekt. Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli Doktorikooli tööga. Lõppes uurimisprojekt „Müütilised / materiaalsed üheksakümnendad“ (2017–2019), mis päädis Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste erinumbriga. Jätkusid mitmed uurimisprojektid. Ilmus kaks väga mahukat 116  uurimuslikku teost. Samuti ilmus kolm uurimuslikku kataloogi. 1.3.4 doktoriõppes õppivate töötajate Doktoriõppes jätkab 5 Doktoriõppes jätkas 8 Doktoriõppes jätkab 5 Doktoriõppes jätkab 4 Doktoriõppes jätkab 3-5 Doktoriõppes jätkab 3-5 toetamine üliõpilast. Kaitstud 1 üliõpilast, doktorikraadi töötajat, väitekirja töötajat, kaitseb 1 töötajat. töötajat. doktoritöö. kaitses 2 töötajat. lõpetamise ja kaitsmise doktorant. faasis on 2 töötajat. TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Kultuuripärandi vahendamine avalikkusele haridusprogrammide, avalike ürituste ja trükiste kaudu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev kultuuripärandi vahendamine avalikkusele Erinevad publiku- ja haridusprogrammid kõigile vanusegruppidele. SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020, haridusprogrammide, avalike ürituste ja trükiste kaudu. Ilmuvad kataloogid vastavalt planeeritud mahule. 2021-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 haridus- ja publikuprogrammid Viia läbi haridus- ja Kumu kunstimuuseumis Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Kumu kunstimuuseumis publikuprogrammid nii toimus 1248 haridus- ja publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii kunstiajaloo üldõppe publikuüritust, milles kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe eesmärgil kui vastavalt osales 26 910 inimest. eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt näituste plaanile. Rõhku Lisaks toimus 557 näituste plaanile. Rõhku näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. pannakse puuetega ekskursiooni, milles pannakse puuetega inimestele mõeldud osales 9645 inimest. inimestele mõeldud programmidele programmidele (vaegnägijad, dementsed (vaegnägijad, dementsed, jne). Lisaks projekt sensoorsete „Aitan lapsi kunsti erivajadustega külastajad juurde“ ja jne). Lisaks projekt „Kiusamisvaba kool“. „Aitan lapsi kunsti juurde“ ja „Kiusamisvaba kool“. 1.4.2 haridus-ja publikprogrammid Viia läbi haridus- ja Adamson-Ericu Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Adamson-Ericu muuseumis publikuprogrammid nii muuseumis toimus 137 publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii kunstiajaloo üldõppe haridus- ja kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe eesmärgil kui vastavalt publikuüritust, milles eesmärgil kui ka eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt näituste plaanile. Rõhku osales 2709 inimest. vastavalt näituste näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. pannakse puuetega Lisaks toimus 33 plaanile. Tutvustada inimestele mõeldud ekskursiooni, milles taktiilseid materjale programmidele osales 506 inimest. sihtrühmale ning jätkata (vaegnägijad, dementsed kirjeldustõlgete tegemist jne). Lisaks projekt uuenevale püsinäitusele. „Aitan lapsi kunsti „Aitan lapsi“ tundide juurde“ ja läbiviimine. „Kiusamisvaba kool“. 1.4.3 haridus-ja publikuprogrammid Viia läbi haridus- ja Kadrioru Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Kadrioru kunstimuuseumis ja publikuprogrammid nii kunstimuuseumis toimus publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii 117  Mikkeli muuseumis kunstiajaloo üldõppe Kadrioru kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe eesmärgil kui vastavalt kunstimuuseumis toimus eesmärgil kui ka eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt näituste plaanile. Rõhku 528 haridus- ja vastavalt näituste näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. pannakse puuetega publikuüritust, milles plaanile. Alustada inimestele mõeldud osales 13 511 inimest. kirjeldustõlgete loomist programmidele Lisaks toimus 723 püsinäitusele, tutvustada (vaegnägijad, dementsed ekskursiooni, milles sihtrühmale jne). Lisaks projekt osales 25 074 inimest. olemasolevaid taktiilseid „Aitan lapsi kunsti materjale. Lisaks projekt juurde“ ja Mikkeli muuseumis „Aitan lapsi kunsti „Kiusamisvaba kool“. toimus 183 haridus- ja juurde“ ja publikuüritust, milles „Kiusamisvaba kool“. osales 4797 inimest. Lisaks toimus 28 ekskursiooni, milles osales 822 inimest. 1.4.4 haridus-ja publikuprogrammid Viia läbi haridus- ja Niguliste muuseumis Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Niguliste muuseumis publikuprogrammid nii toimus 448 haridus- ja publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii kunstiajaloo üldõppe publikuprogrammi, kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe eesmärgil kui vastavalt milles osales 14 696 eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt näituste plaanile. Rõhku inimest. Lisaks toimus näituste plaanile. Luua näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. pannakse puuetega 667 ekskursiooni, milles kirjeldustõlkeid jm inimestele mõeldud osales 18 989 inimest. programme ja juhiseid programmidele erivajadustega (vaegnägijad, dementsed inimestele, ka jne). Lisaks projekt vaegnägijatele ja „Aitan lapsi kunsti hariduslike juurde“ ja erivajadustega õpilastele. „Kiusamisvaba kool“. Luua õppeaineid lõimivaid haridusprogramme (ajalugu + kunstiõpetus + reaalained). Lisaks projekt „Aitan lapsi kunsti juurde“ ja „Kiusamisvaba kool“. 1.4.5 erivajadustega inimesed Kõigis Eesti Töö erivajadustega Kumu kunstimuuseumis Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt muuseumis Kunstimuuseumi muuseumikülastajate kohandatakse pimedatele tähelepanu tähelepanu tähelepanu filiaalides jätkatakse programmidega jätkus. ja vaegnägijatele erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste Uue kodulehe tarvis mõeldud muuseumitund ligipääsule. ligipääsule. ligipääsule. programmide vaadati üle juhised, ka intellektipuudega väljatöötamist ja kirjeldustõlked, gruppidele. Jätkatakse arendamist ning audiogiidid ning jätkus dementsussündroomiga 118 ligipääsetavuse koostöö konsulentidega. külastajatele ja nende arendamist. Kumu kunstimuuseumis hooldajatele mõeldud kohandati pimedatele ja programmi. Alustatakse vaegnägijatele mõeldud programmiga „Vaiksed muuseumitund hommikud Kumus!“, mis „Kumuuurija“ ka on suunatud eelkõige intellektipuudega autistlikele inimestele. gruppidele. Jätkus Tellitakse dementsussündroomiga audiokirjeldustõlge külastajatele ja nende kodulehel ja muuseumis hooldajatele mõeldud iseseisvaks kasutamiseks programm Kumu maketile/majale ja „Taaskohtumised“. Pandi kavandatakse teoste alus üritustesarjale valik. „Vaiksed hommikud“ Kadrioru sensoorse kunstimuuseumis jätkub ülitundlikkusega ja püsiekspositsiooni autistlikele inimestele. haridusprogramm Lisaks alustati 2019. a vaegnägijatele ja Kumu püsiekspositsiooni pimedatele; olemas on kirjeldustõlgete audiokirjeldustõlked tegemisega. kodulehel ja muuseumis Eesti Kunstimuuseum iseseisvaks korraldas kasutamiseks, viiakse muuseumideülese läbi ekskursioone koolituse vaegkuuljatele ja rahvusvaheliselt kurtidele, jätkuvad hinnatud koolitaja muuseumitunnid Abigail Hirschi intellektipuudega juhtimisel, kes tõi sihtgrupile. teooriale lisaks ka Niguliste muuseum praktilisi näiteid suurtest jätkab varem välja muuseumitest. Kadrioru töötatud erivajadustega kunstimuuseumis jätkus inimeste programmidega püsiekspositsiooni ning 2020 „Surmatantsu“ haridusprogramm erilahendus vaegnägijatele ja erivajadustega pimedatele; olemas on külastajatele. audiokirjeldustõlked Adamson-Ericu kodulehel ja muuseumis muuseumis on valminud iseseisvaks taktiilsed elemendid jm kasutamiseks, oli abivahendid võimalik tellida nägemispuudega 119  ekskursioone inimestele, projekti vaegkuuljatele ja „Kunst „nähtavaks“!“ kurtidele, jätkusid raames laiendatakse muuseumitunnid haridusasutuste intellektipuudega teavitamist ja kaasamist. sihtgrupile. Uuendatakse Niguliste muuseumis kodulehekülje infot said erivajadustega erivajadustega inimesele. inimesed tellida programme. Erivajadustega külastajatele ja vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlge „Surmatantsust“ võeti 2020. a tööplaani. Adamson-Ericu muuseumis on kasutusel taktiilsed elemendid jm abivahendid nägemispuudega inimestele, projekti „Kunst „nähtavaks“!“ raames laiendati haridusasutuste teavitamist ja kaasamist, mida kajastati ka ERRis. Kõikides Eesti Kunstimuusemi muuseumides on võimalik tellida programmi erivajadustega inimestele. Uuendati kodulehekülje infot erivajadustega inimesele, nii ligipääsetavuse kui ka eriprogrammide osas. 1.4.6 Eesti Kunstimuuseumi trükised Ilmuvad planeeritud Ilmus 14 raamatut, Ilmub 18 raamatut, Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud kataloogid, teadusajakirja Eesti teadusajakirja Eesti kataloogid, kataloogid, kataloogid, infomaterjalid, Kunstimuuseumi Kunstimuuseumi infomaterjalid, infomaterjalid, infomaterjalid, korporatiivtrükised, Toimetised uus number 9 Toimetised uus number korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, postkaardid, [14], 1 seinakalender, 10 [15], 1 seinakalender, postkaardid, postkaardid, postkaardid, 120  tarbetrükised. Ilmuvad Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi tarbetrükised. Ilmub kuni tarbetrükised. Ilmub kuni tarbetrükised. Ilmub kuni korporatiivtrükised Eesti muuseumide muuseumide 18 kataloogi. 18 kataloogi. 18 kataloogi. Kunstimuuseumi 100. perioodilised näituste perioodilised näituste juubeli puhul. infobukletid ja voldikud, infobukletid ja voldikud, lisaks erinevad lisaks erinevad näitustega kaasnevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised suveniirtrükised (postkaardid jmt). (postkaardid jmt). Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum täitis 2019. a tegevuskavas planeeritud eesmärgid väga hästi. Märkused 121 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Meremuuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum on meeldejäävate lugude jutustaja, mis kõnetavad külastajaid nii Eestist kui mujalt. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Meremuuseumi eesmärk on pakkuda esmaklassilist külastajaelamust läbi SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, kõnetavate lugude ja eksponaatide, kogemuslike interaktiivsete lahenduste ning 2019. a ja 2020. a tegevuskava, turundusstrateegia, suurepärase teeninduse, mis kutsuvad inimesi tagasi tulema. Näituste programmi teenindusstandard, näituste plaan. peamiseks eesmärgiks on merekultuuri, ­ajaloo ja teiste merendusega seonduvate teadmiste vahendamine oma publikule, kasvatades seeläbi inimeste teadmisi, austust ja armastust mere vastu. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 piletiga külastajate arv 234 500 236 708 180 000 190 000 270 000 300 000 1.1.2 välisturistide osakaal 65% 74% 40% 50% 65-75% 65-75% 1.1.3 korduvkülastuste osakaal 30% 26% 60% 50% 35% 35% 1.1.4 külastajate rahulolu TripAdvisor: Lennusadam TripAdvisor: Lennusadam TripAdvisor: Soovitusindeks 9,1; TripAdvisor: TripAdvisor: Tallinnas nr 2 Tallinnas nr 2 Lennusadam Tallinnas nr TripAdvisor: Lennusadam ja Paks Lennusadam ja Paks (muuseumidest nr 1) 2 Lennusadam ja Paks Margareeta Tallinnas nr Margareeta Tallinnas nr 2 Margareeta Tallinnas nr 2 1 1.1.5 brändituntus (Lennusadam ja Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Meremuuseum liidetuna muuseum”: 2. koht muuseum”: 3. koht muuseum”: 2. koht muuseum”: 1. koht muuseum”: 1. koht muuseum”: 2. koht spontaanses muuseumi nimetamises esimese viie hulgas) TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muuseum on mitmekülgne hariduskeskus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi ambitsioon on jõuda oma programmidega iga eel­ ja põhikooli SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, õpilaseni Eestis ning olla muuseumihariduse teenäitaja ja arendaja Läänemere 2019. a ja 2020. a tegevuskava, turundusstrateegia, regioonis. teenindusstandard, näituste plaan. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 muuseumitundides osalenud 8500 6599 5000 6000 10 000 10 000 õpilaste arv aastas 1.2.2 haridusvõrgustikus osalevate 1075 1081 1100 1150 1200 1200 õpetajate arv TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseum on hinnatud merendusajalookeskus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseum on rahvusvahelise haardega merendusvaldkonna uurimise eestvedaja, SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, teeb tihedat koostööd teiste mäluasutuste ja ülikoolidega, algatab ja on kaasatud 2019. a ja 2020. a tegevuskava, turundusstrateegia, rahvusvahelistesse teaduskoostöö projektidesse ning omab kvalifitseeritud teenindusstandard, näituste plaan. professionaale, kes avaldavad teadustöid nii Eesti kui rahvusvahelistes 122  teadusväljaannetes. Muuseumi kogumistegevus põhineb läbimõeldud kogumiskaval, museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilimise ning kogud on nõuetele vastavalt digiteeritud ja kirjeldatud. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 digiteeritud ja kirjeldatud digiteeritud 60% ja digiteeritud: digiteeritud 60% ja digiteeritud 75% ja digiteeritud 90% ja digiteeritud 90% ja kogude osakaal kirjeldatud 70% 12% dokumentidest, 64% kirjeldatud 70% kirjeldatud 75% kirjeldatud 80% kirjeldatud 80% fotodest ja 60% esemetest; kogudest kirjeldatud: 63% 1.3.2 nõuetekohast säilitamist tagava 22% 22% 22% 30% 40% 40% hoidlapinna osakaal 1.3.3 doktorikraadiga teadurite arv 1 1 2 3 3 3 1.3.4 avaldatud eelretsenseeritud 3 3 3 3 2 2 publikatsioonid 1.3.5 muuseumi väljaannete arv 4 3 1 1 1 1 1.3.6 rahvusvaheliste 0 0 0 1 2 3 teaduskoostööprojektide arv TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Muuseum on efektiivselt juhitud ja majandatud uuenduslik organisatsioon. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Uuenduslik ja tänapäevane muuseum tähendab lisaks põnevatele näitustele, SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, programmidele ja atraktsioonidele ka seda, et kogu muuseum kui organisatsioon 2019. a ja 2020. a tegevuskava, turundusstrateegia, on juhitud efektiivselt ja innovaatiliselt. Meremuuseum töötab targa teenindusstandard, näituste plaan. organisatsioonina, mis on valmis õppima ja paindlikult kohanema muutustega ümbritsevas keskkonnas. Muuseumi majandusliku edukuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisu ja olla hinnatud merendusajalookeskuseks. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 omatulud toodete ja teenuste 2 924 648 eurot 3 317 641 eurot 1 400 000 eurot 2 000 000 eurot 3 400 000 eurot 3 800 000 eurot müügist 1.4.2 täiendavad tulud projektidest 8 277 466 eurot 8 895 562 eurot 950 000 eurot 500 000 eurot 500 000 eurot 500 000 eurot 1.4.3 tegevuse tulemuslikkus 35% 42% 35% 20% 20% 20% 1.4.4 koolitus- ja lähetuskulude 5% 5% 5% 5% 5% 5% osakaal palgafondist 1.4.5 töötajate rahulolu indeks 78% 81% 80% 80% 80% 80% (rahulolu-uuringust 7-palli süsteemis) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Korduvkülastajate osakaalu ja muuseumitunde külastanud õpilaste arvu eesmärgid jäid täitmata seoses „Seks ja meri“ näitusega ning tõsiasjaga, et näituse pealkiri tekitas inimestes võõristust. Kõnetati küll uut sihtrühma, aga nemad mitu korda ei käinud. Seoses näitusega loodi muuseumitunnid ainult vanemale koolieale ning see ei osutunud õpetajate seas väga populaarseks, kuigi kohale tulijatele meeldis. Eelmisel aastal ei olnud ka KIK poolt rahastatud programme palju, sest muutus rahastamise kord – õpetajad pidid ise taotlused tegema (varem pidid ainult kirja andma, et soovivad osaleda). Muuseumi väljaannete arvu eesmärk jäi täitmata uue meeskonnaliikme lisandumisega kaasnenud fookuse mõningasest nihkest, mis muutis ilmuvate trükiste järjekorda ja ilmumisaega. 2019. a ilmumata jäänud 123 trükis on käesolevaks hetkeks ilmunud kahe erineva nimetuse all. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Meremuuseum on 2019. a tegevuskavas planeeritud eesmärgid täitnud hästi. Märkused 124 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Valmistada ette ja korraldada kontserte, festivale, konkursse, koolitusi, kultuurialaseid ja hariduslikke projekte ning muid eesmärke ellu viivaid algatusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontsertide arv 60 80 60 70 70 70 1.1.2 festivalide arv 1 0 1 1 1 1 koolituste ja hariduslike projektide 1.1.3 4 7 4 4 4 4 arv TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Korraldada kontserte erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga võimaldada muusikakultuurist osasaamist ka väljaspool Tallinna EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 kontsertide arv väljaspool Tallinna 10 11 10 10 10 10 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tellida heliloojatelt uusi teoseid ja tuua need avalikkuseni EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 tellitud teoste arv 2 3 2 2 2 2 1.3.2 välja antud CD’de arv 3 4 3 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Aidata kaasa rahvusvaheliste sidemete loomisele ja eesti muusikakultuuri rahvusvahelistumisele, korraldades esinemisi väljaspool Eestit EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 kontsertide arv väljaspool Eestit 2 8 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Teha koostööd teiste Eesti ja rahvusvaheliste orkestritega Eesti kultuuripildi rikastamise ja muusikakultuuri tutvustamise eesmärgil EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 kodusaalide vahetus 1 1 1 0 1 0 TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse suurendamisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 125  Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.6.1 haridusprojektide arv 4 5 4 4 4 4 TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Korraldada laste ja noorte muusikahariduslikku tegevust ning teha aktiivset koostööd muusikaharidust andvate õppeasutustega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 hommik „ERSO“ga (läbi hooaja) 1 5 1 1 1 1 1.7.2 ERSO Akadeemia 1 1 1 1 1 1 1.7.3 koostöökontsert EMTAga 1 1 1 1 1 1 1.7.4 lõunakontserdid koolidele 3 7 3 4 6 6 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Esialgselt planeeritud festivali korraldamisest loobuti ning selle arvelt korraldati suurem arv kontserte. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on eesmärke täitnud väga hästi, 2019. a seatud tegevuseesmärgid on täidetud täies ja mõningatel juhtudel isegi ületatud. Märkused 126 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali vahendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastaks 2020 on oodatav külastajate arvu järkjärguline kasv. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arengukava 2018-2022 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 piletiga külastajate arv 12 300 12 124 14 000 15 700 17 400 19 200 1.1.2 omavahendite käive 70 000 75 427 80 000 90 000 100 000 110 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine ja uurimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hiljemalt aastal 2020 on andmebaasis MuIS lõpule viidud kõigi kogutud Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arengukava museaalide kirjelduste lisamise esimene etapp. 2018-2022 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalide vastuvõtt 1000 927 1500 1500 1500 1500 muuseumikogusse 1.2.2 MuIS-i museaali ID tekitamine 15 000 9866 12 000 15 000 12 000 10 000 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 1.2.1 – Eesmärk on orientiiriks. Muuseumi kogudesse võetakse vastu kogumispõhimõtetele vastavaid esemeid. Tulemusindikaator 1.2.2 – Lisaks ID tekitamisele oli töö fookus museaalide digikujutiste loomisel, mille osas sai tekitatud eesmärgi 12 000 asemel üle 20 000 museaali digikujutise. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Esmakordselt külastas spordimuuseumi aasta jooksul üle 12 000 piletiga külastaja ning muuseum teenis neljandat aastat järjest rekordilise omatulu. SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi tegevust 2019. a eesmärkide täitmisel võib hinnata väga heaks. Märkused Kirjeldatud tulemusindikaatorid omavahendite käibe ja piletiga külastajate arvu osas lähtuvad SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum arengukavast 2018-2022. 2020. a arengukavalise eesmärgi tõenäolist mittetäitmist mõjutab olulisel määral muuseumi sulgemine püsiekspositsiooni uuendamiseks. Edasiste aastate eesmärgid vaadatakse üle püsiekspositsiooni avamise järel 2020. a sügisel uuendatavas arengukavas, mis toob kaasa ootused omavahendite käibe ja külastajanumbrite täiendavale kasvule. 127 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi; korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele; talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist. Ekspositsiooni täiendamine, uuenduslikud esitlemise viisid ning senisest suurem võimekus liikuda erinevatesse paikadesse suurendavad muuseumi TEGEVUSEESMÄRK 1.1: nähtavust ja mõju EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Tervishoiu Muuseum arengukava 2017- 2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 47 000 45 512 48 000 50 000 51 000 53 000 1.1.2 välisturistide osakaal TC 1700 2187 2000 2150 2300 2300 Haridusprogrammide tase ning erinevas formaadis tegevuste lisandumine muudavad muuseumi järjest atraktiivsemaks õpikeskuseks nii laste kui TEGEVUSEESMÄRK 1.2: täiskasvanute jaoks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Tervishoiu Muuseum arengukava 2017- 2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 tundides ja tuurides osalejate arv 19 000 20 562 20 000 20 200 20 400 20 400 1.2.2 toimunud tundide / tuuride arv 950 1039 950 100 1000 1000 1.2.3 muuseumi külastanud koolide arv 190 186 195 195 195 195 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseumi kogud on hoitud ja näituse-, õppe- ning uurimistöös kasutuses ning neile on tagatud vajalik ligipääs EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Tervishoiu Muuseum arengukava 2017- 2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk digiteeritud / kirjeldatud MuIS 1.3.1 40 / 89 38 / 88 48 / 90 56 / 92 70 / 94 85 / 96 kogude osakaal (%) arvele võetud eksponaatide arv 1.32 200 260 120 100 125 125 aastas TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Eesti Tervishoiu Muuseum on inimesi väärtustav, paindlik ning uuendustele avatud organisatsioon EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Tervishoiu Muuseum arengukava 2017- 2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 omatulu aastas (EUR) 225 000 231 221 210 000 240 000 245 000 245 000 1.4.2 esitatud taotlused / eraldatud 5 / 10 000 7 / 12 985 6 / 15 000 7 / 15 000 8 / 20 000 8 / 20 000 128  summad (EUR) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum on 2019. a eesmärke täitnud valdavalt hästi. Märkused 129 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Museaalide arv 2018. a oli 76 107, abikogu esemeid 6877, MuISi on Jätkata MuISi kirjeldust senises tempos ning jõuda aastaks 2023 sisestada 90% Arengukava (2020-2023) tegevussuund 3 sisestatud minimaalsete andmetega kõik museaalid. kõigist museaalidest. Kuna digiteerida on esemekogud, mis on fotokogudest „Muuseumi kogud ja museaalhooned on keerulisem objektide liik, läheb edasine töö varasemast aeglasemas tempos. vastutustundlikult hoitud“ Aastaks 2023 on plaanis digiteerida 85% museaalidest. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 nõuetekohaste 14% 14% 14% 30% 30% 30% säilitustingimustega pindade osakaal kogu hoiustamispinnast 1.1.2 museaalide MuIS sisestamine – 67% 74% 79% 81% 86% 90% osakaal museaalide koguhulgast 1.1.3 digiteeritud museaalid – osakaal 78% 78% 80% 82% 84% 85% museaalide koguhulgast Kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse TEGEVUSEESMÄRK 1.2: tegevusvaldkonnas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Riigile osutavate lepinguliste teenuste maht 2018. a oli 685 493 eurot ja Vastavalt riigieelarvest toetuse eraldamisele, müügitulu aastas vähemalt 50 000 Arengukava (2020-2023) tegevussuund 4 „Eestis on Kanuti pakutavate teenuste osutamisest laekuv müügitulu 201 548 eurot. kättesaadavad tipptasemel kultuuripärandi eurot. konserveerimis- ja digiteerimisteenused“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 riigile osutatavate lepinguliste 741 645 eurot 741 645 eurot 743 000 eurot 743 000 eurot 743 000 eurot 743 000 eurot teenuste maht 1.2.2 Kanuti pakutavate teenuste 50 000 eurot 160 000 eurot 56 000 eurot 60 000 eurot 65 000 eurot 70 000 eurot müügitulu TEGEVUSEESMÄRK 1.3 Ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, olles nimetatud valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a avaldati kokku 4 väljaannet ning peeti 8 ettekannet Vastavalt arengukavale. Arengukava (2020-2023) tegevussuund 2 konverentsidel/seminaridel. „Sihtasutus on valdkonnas hinnatud teadus- ja koolituskeskus“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 muuseumipublikatsioonide arv 2 2 3 3 3 3 aastas 1.3.2 ettekannete arv konverentsidel ja 8 8 10 13 14 14 seminaridel TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine 130 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Külastatavus 2018. a 137 824 inimest, haridusprogrammides osales Uus lõppeesmärk lähtub COVID-19 kriisi mõjudest ning oodatavast Arengukava (2020-2023) tegevussuund 1 11 453 õpilast, toimus 567 programmi. külastatavuse taastumisest järgnevate aastate jooksul. 2023. aastaks loodetakse „Muuseum pakub elamuslikku, sisukat ja jõuda ligilähedale 2018. aasta tasemele. peresõbralikku külastuskogemust“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 külastatavus 138 000 135 200 20 700 70 000 100 000 120 000 (esialgne eesmärk enne COVID-19: 142 000) 1.4.2 haridusprogrammides osalenud 12 000 11 314 3200 11 000 12 500 15 000 õpilaste arv (esialgne eesmärk enne COVID-19: 10 000) 1.4.3 toimunud programmide arv 600 528 250 660 720 750 (esialgne eesmärk enne COVID-19: 600) TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Ühiskondliku teadlikkuse kasvatamine maa-arhitektuuri ainevaldkonna osas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a osales koolitus- ja nõustamisprogrammides kokku 1342 inimest, Uus lõppeesmärk lähtub COVID-19 kriisi mõjudest ning oodatavast Arengukava (2020-2023) tegevussuund 2 39 ürituse raames. külastatvuse taastumisest järgnevate aastate jooksul. Sihtasutus vähendab „Sihtasutus on valdkonna hinnatud teadus- ja koolitusprogrammide mahtusid ning keskendub teistele koolituskeskus“ kommunikatsioonitegevustele ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 koolitusprogrammides osalejate 1350 1383 500 600 800 1000 arv (esialgne eesmärk enne COVID-19: 1400) 1.5.2 koolitusprogrammide arv 40 41 16 (esialgne eesmärk 20 24 30 enne COVID-19:35) TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Investeeringud oma vara valitsemiseks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Töötingimuste parandamine ja sihtasutuse hallatavate hoonete säilimise Valminud objektid. Arengukava (2020-2023) tegevussuund 5 tagamine. „Sihtasutusel on ühtehoidev, motiveeritud ja arenev kollektiiv“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.6.1 remonttööd (sh 76 200 eurot 79 786 eurot 36 200 eurot 314 000 eurot 395 000 eurot 81 000 eurot eksponaathooned) 1.6.2 puidumaja töökojaga - - 65 000 eurot - - - 1.6.3 viilhall-töökoda 167 000 eurot 187 828 eurot 10 000 eurot - - - 1.6.4 I hoidla - - - 30 000 eurot 350 000 eurot - 1.6.5 Sveitsi villa - - - 40 000 eurot 30 000 eurot 780 000 eurot 131 1.6.6 väravahoone ümberehitus 26 000 eurot 42 926 eurot - 100 000 eurot - - 1.6.7 kolhoosimaja ehitus 230 000 eurot 298 174 eurot 50 000 eurot - - - TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Organisatsiooni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a töötajate rahulolu ei hinnatud, tööjõu voolavus 24%, Arengukava (2020-2023) tegevussuund 5 koolituspäevade hulk töötaja kohta 3,5. „Sihtasutusel on ühtehoidev, motiveeritud ja arenev kollektiiv“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 töötajate rahulolu 76% 76% 76% 79% 79% 80% 25% (seoses 23% struktuurimuudatustega (sisu- 2,8% ja on oodata suuremat 1.7.2 töötajate voolavus 24% tugipersonal 20,5%) tööjõu voolavust) 24% 22% 21% 2,5 koolituspäevade hulk ühe töötaja (muudatustest tulenev 1.7.3 kohta 3,5 3,75 langus) 3,8 4 4,5 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaliste ja 2019. a tegevuseesmärkide täitmist võib hinnata heaks. Märkused 132 SIHTASUTUS: Sihtasutus Endla Teater Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomise ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: esitamise kaudu Endla teatri repertuaaris on nii kaasaegset kui klassikalist dramaturgiat nii Eesti kui välisautoritelt. Lavale jõuab ka ebatraditsioonilise loomemudeliga TEGEVUSEESMÄRK 1.1: lavastusi, pakkudes huvitavat teatrikogemust nii suurtele kui väikestele vaatajatele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Võimekas loominguline trupp ja tugev loov-tehniline meeskond loob Vähemalt kaheksa õnnestunud uuslavastuse korral loetakse eesmärgid Sihtasutuse Endal Teater arengukava 2018-2021 head eeldused huvitavate loominguliste väljakutsete realiseerimiseks. saavutatuks. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 repertuaari mitmekesisus (žanrid, Tuua repertuaari kuni Repertuaar täienes 9 Tuua repertuaari kuni 10 Tuua repertuaari kuni 10 Tuua repertuaari kuni 10 Tuua repertuaari kuni 10 klassika, kaasaeg, algupärand jne) 10 uuslavastust. uuslavastuse võrra. uuslavastust aastas. uuslavastust aastas. uuslavastust aastas. uuslavastust aastas. 1.1.2 trupi suurus (sihttase 23 näitlejat) Trupp 23 liikmeline. Trupis on 23 liiget. Trupp 23 liikmeline. Trupp 24 liikmeline. Trupp 24 liikmeline. Trupp 24 liikmeline. 1.1.3 tehniliselt kõrgetasemelised Tehnikud arendavad ja Tehniline personal on Tehnikutel on piisavalt Personali suunatakse Personal on kõrgel loov- Kõrgelt kvalifitseeritud esitlused täiendavad end lavatehnika ja huvitavaid teadlikult erialamessidele tehnilisel tasemel, valmis tehniline personal on uuendatud tehnika toel eriseadmete enesetäienduse ja koostööprojektidesse lahendama loovalt väga heaks ja toetavaks ning sooritavad kasutamise hästi võimalusi. Osalemine uute kogemuste ning erinevaid loomingulisi partneriks loomingulisele kutseeksameid. omandanud, seda koostööprojektides. erialase silmaringi väljakutseid. meeskonnale. kinnitatakse laiendamiseks. kutseeksamitel. Endla teater osaleb aktiivselt laiendatud Pärnu linna kultuuriruumis, olles piirkonnas professionaalne kultuuriasutus, huvipakkuva ja mitmekülgse TEGEVUSEESMÄRK 1.2: mängukavaga ning võimalustega erinevateks lisategevusteks (Teatrikino, Teatrigalerii, Jazzklubi jne). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Endla teatril on pikaajalised traditsioonid, võimekas meeskond, Endla teater on Pärnu linna ja piirkonna kultuurielu keskus, pakkudes Sihtasutuse Endal Teater arengukava 2018-2021 toimivad ja huvipakkuvad lisategevused. kõrgetasemelisi ja mitmekülgseid kultuurilise ajaveetmise võimalusi. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 ürituste mitmekesisus Jätkata mitmekesise Toimusid kohtumised Jätkata mitmekesise Jätkata mitmekesise Jätkata mitmekesise Jätkata mitmekesise kultuurilise tegevusega. erinevate kultuurilise tegevusega. kultuurilise tegevusega. kultuurilise tegevusega. kultuurilise tegevusega. Lisanduvad loomeinimeste ja kohtumisõhtud teatrierialade huvipakkuvate asjatundjatega. inimestega. 1.2.2 mängukava tihedus Etendused-üritused Aasta jooksul anti 338 230 etendust (eriolukorra 330 etendust 330 etendust 330 etendust toimuvad kogu hooaja etendust, suvel esitati tõttu vähendatud) vältel, sh suvehooajal. kahte erinevat lavastust 330 etendust vabas õhus. 1.2.3 väljasõiduetenduste arv Pakkuda lavastusi Aastas 32 30 väljasõiduetendust kuni 60 kuni 60 kuni 60 vaatamiseks külalisetendust Eestis. aastas väljasõiduetendust aastas väljasõiduetendust aastas väljasõiduetendust aastas teatrihuvilistele üle Eesti. 133 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2019. a tiheda tööplaani tõttu jäi madalaks külalisetenduste arv. Aktiivse siseturismi toel oli saalide täituvus teatrimajas siiski varasemast kõrgem – suures saalis 78%, väikeses 79%. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2019. a püstitatud põhilised eesmärgid saavutati, publik hindas teatri tegemisi viimaste aastate rekordilise külastuste arvuga. Sihtasutus Endla Teater tuleb eesmärkide saavutamisega hästi toime. Märkused 134 SIHTASUTUS: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2017-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituseprojektide arv 10 17 10 17 20 20 1.1.2 haridusprogrammide arv 16 15 15 25 30 30 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2017-2024 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 külastuste arv kokku 85 000 82 054 18 000 95 000 100 000 100 000 2.1.2 omatulu osa eelarvest % 45-50% 45-50% 14% 65% 65% 65% 2.1.3 Piiskopilinnuse pealinnuses Linnusemuuseumi Linnusemuuseumis Linnusemuuseumi Linnusemuuseumi Linnusemuuseumi Linnusemuuseumi muuseum-külastuskeskuse avamine avamine 27.06 ja toimib aastaringne külastuste arv 10 000. külastuste arv külastuste arv külastuste arv 55 000- ja käigus hoidmine aastaringne tegevus. tegevuskava; külastuste Tegelik: langus 80% 50 000-55 000. 55 000-60 000. 60 000. arv 40 402. võrreldes 2019. a. Tegelik: taastada 2019. a Tegelik: taastada 2019. a Tegelik: taastada 2019. a tasemest 50%. tasemest 65%. tasemest 75-80%. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid tegevus ja eesmärkide saavutamine oli 2019. a hea – täideti peaeesmärk avada linnusemuuseum ja teenitud omavahendite mahuks saavutati 516 000 eurot (planeeriti 490 245), eelarves moodustasid toetused ja omatulu ca 50:50. Märkused Sihtasutuse muuseumide 2019. a külastatavuse taset ei suudeta taastada seoses COVID-19 viirusest tingitud eriolukorrast ja käitumispiirangutest enne 2023-2024. aastat. 135 SIHTASUTUS: Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Jäädvustada pärandit, rõhutades saare pikaajalisi seoseid mere ja merendusega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seisuga mai 2016. a kuulus muuseumikogusse 33 033 museaali, Kõik muuseumi kogud on digiteeritud ja kirjeldatud MuIS-is. SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks keskmiselt võtab muuseumi igal aastal arvele 400 museaali. 2015. a 2015-2020. lõpu seisuga on MuIS-is kirjeldatud 25 530 museaali. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide arv aastas, millele on jooksval aastal vastu jooksval aastal vastu koostatud MuIS-is I etapi kirjed 1100 1186 1100 1100 võetud museaalide võetud museaalide kirjeldamine kirjeldamine 1.1.2 museaalide arv aastas, millest on jooksval aastal vastu jooksval aastal vastu tehtud digikujutised 2000 1788 1500 500 võetud museaalide võetud museaalide digiteerimine digiteerimine 1.1.3 muuseumikogu täiendamine ja Muuseumikogu on Täidetud. Muuseumikogu on Muuseumikogu on Muuseumikogu on Muuseumikogu on kogude nõuetekohane hooldus täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab nõuetele. nõuetele. nõuetele. nõuetele. nõuetele. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Nõuetekohaselt säilitada pärandit, luues selleks tänapäevastele tingimustele vastavad hoidlad EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Museaalide hoiutingimused on rahuldavad, kuid vajadus on täiendava Kogud säilitamiseks on vastavalt eelarvelistele võimalustele projekteeritud ja SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks ning nõuetele vastava hoidlapinna järgi. ehitatud uus hoidla. Muuseumi filiaalide seisukord ei ohusta muuseumikogu. 2015-2020. Muuseumi filiaalide seisukord vajab külastajate paremaks Teostatakse jooksvad remont- ja hooldustöid tagamaks, et filiaalide hoonete teenindamiseks ja varade hoidmiseks jooksvaid remont- ja hooldustöid. seisukord ei ohusta varasid. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalidele hoiutingimuste Uue hoidla ehituse Lahendust ei ole leitud. Uue hoidla ehituse Uue hoidla ehituse Uue hoidla ehitamine. Uue hoidla valmimine. loomine rahastuse küsimuse rahastuse küsimuse alustamine. lahendamine. lahendamine. 1.2.2 muuseumi filiaalide arendamine Pika Maja fassaadi Kõik planeeritud tööd on Pika Maja sadevee Filiaalides on teostatud Filiaalides on teostatud Filiaalides on teostatud remont, Kroogi talu teostatud. äravoolu ümbertegemine. jooksvad remont- ja jooksvad remont- ja jooksvad remont- ja hoonete pisiremont, Filiaalides on teostatud hooldustööd. hooldustööd. hooldustööd. Mihkli talumuuseumi jooksvad remont- ja suuremad remonttööd hooldustööd. (rookatused, katusealune külastajatele). TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Vahendada pärandit muuseumis kui avatud, elavas, tänapäevases ja elamust pakkuvas ruumis EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Riigimuuseumi külastajate arv 2014. a: 12 000. Tagatud on stabiilne külastajate arv. SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks 2015-2020. 136  2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 külastajate arv 15 000 11 852 15 000 15 000 15 000 15 000 1.3.2 seminaride ja konverentside Muuseumiühingu Muuseumiühingu - - - - läbiviimine kevadine väljasõit kevadine väljasõit Hiiumaale. Hiiumaale. 1.3.3 kirjutiste väljaandmine Ilmunud on Hiiumaa Ei ole ilmunud. Ilmunud on Hiiumaa Ei kavandata ilmumist. Ilmunud on Hiiumaa Ei kavandata ilmumist. Muuseumi toimetised. Muuseumi toimetised ja Muuseumi toimetised. kalurite mälestuste raamat. 1.3.4 sündmused muuseumis Muuseumiöö Sündmused on Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt (eeldatavalt 200 toimunud. 200 külastajat); 200 külastajat); 200 külastajat); 200 külastajat); külastajat); kohvikute kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik päeva kohvik "Parunite "Parunite palkon" "Parunite palkon" "Parunite palkon" "Parunite palkon" palkon" (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 külastajat). külastajat). külastajat). külastajat). külastajat). 1.3.5 näitused R Tobiase Näitused on läbi viidud. Näitused vastavalt Näitused vastavalt Näitused vastavalt Näitused vastavalt püsiekspositsiooni aastaplaanile. aastaplaanile. aastaplaanile. aastaplaanile. avamine, tuulelippude näitus. Kaljo Põllu kunstinäitus, kalevivabriku juubelinäitus „Nähtamatu juubilar 190“. 1.3.6 haridusprogrammid ja koolitused Toimib pidev Täidetud. Toimib pidev Toimib pidev Toimib pidev Toimib pidev muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika programm. Toimivad programm. Toimivad programm. Toimivad programm. Toimivad programm. Toimivad muuseumituurid muuseumituurid muuseumituurid muuseumituurid muuseumituurid koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade ja giididega. ja giididega. ja giididega. ja giididega. ja giididega. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Trükise ilmumiseks ei jätkunud piisavalt teadurite ja toimetaja aega muude ülesannete kõrvalt. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid on põhikirjaliste- ja 2019. a tegevuseesmärkide täitmisega hästi toime tulnud. Märkused 137 SIHTASUTUS: Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses Loodud on tingimused rahvusvaheliste, riigisiseste ja riigi meistrivõistluste ning üleriigiliste ürituste, maakondlike meistrivõistluste ja ürituste ning kohalike ürituste ajakohasel tasemel ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Loodud on tingimused suviste ja talviste treeninglaagrite, koolituste, seminaride, TEGEVUSEESMÄRK 1.1: muude kultuuri- ja spordiürituste nüüdisaegsel tasemel läbiviimiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Keskuse on ekspluatatsioonis ning toimub kalendriürituste ettevalmistus, Väljaehitatud olme-, treening-, võistlus- ning vaba aja veetmise tingimusi Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus vastuvõtt ning läbiviimine. kasutatakse rahvusvaheliste ja riigisiseste erinevate eluvaldkondade strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt ürituste läbiviimiseks ajakohastes tingimustes. Keskuse rajatised ning kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 olmetingimused on vastavalt aastaajale seatud korda, üritused investeeringute kava. valmistatakse ette ja viiakse läbi. Keskuse tingimused on loodud võimalikult laia kasutajaskonna vajadusi arvestades võimalikult erinevatele valdkondadele. Keskus on tunnustatud ja edukas korraldus- ning koostööpartner. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk spordivaldkonna erinevate riigisiseste või rahvusvaheliste kalendriürituse 1.1.1 20 37 20 20 20 20 korraldamiseks ajakohaste tingimuste loomine (erinevate valdkondade arv) koostöö laiendamine erinevate spordiorganisatsioonide ning -klubidega, ülikoolide jt haridusasutustega, teiste keskuste ja 1.1.2 20 40 25 25 25 25 terviseradadega ühisürituste korraldamise, kogemuste jagamise ning uute sihtgruppide leidmise eesmärgil (koostööpartnerite arv) Jõulumäel toimunud suuremad avatud RV 10 RV 28 RV 10 RV 10 RV 10 RV 10 üritused RI 25 RI 39 RI 25 RI 25 RI 25 RI 25 1.1.3 (ürituste arv: rahvusvahelised (RV), PÄ 15 PÄ 23 PÄ 15 PÄ 15 PÄ 15 PÄ 15 üleriigilised (RI), maakondlikud (PÄ), JÕ 20 JÕ 27 JÕ 20 JÕ 20 JÕ 20 JÕ 20 Jõulumäe avatud (JÕ)) TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Liikumisradade arendamine, hooldus ja ekspluatatsioon EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 138 Toimib püsitähistusega liikumisradade (matka-, jooksu-, maastikuratta-, Püsitähistusega liikumisrajad on erineva pikkuse ja raskusastmega vabas Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus orienteerumise ja asfaltkattega liikumisrajad) hooajaks ettevalmistus, õhus liikumiseks ettevalmistatud ja hooldatud metsarajad, mida strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt korrashoid ja hooldamine. Staadioni ettevalmistus aastaringseks kasutatakse kas jalutamiseks, jooksmiseks või maastikurattaga sõitmiseks kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 kasutamiseks nii omaalgatuslikuks kui ka organiseeritud tegevuseks. omaalgatusliku või organiseeritud tegevusena. Looduses liikumine pakub investeeringute kava. treeningprotsessis emotsionaalset ning füüsilist vaheldust. Valgustatud asfaltkattega liikumisrajad võimaldavad korraldada rahvusvahelisi ja riigisiseseid tiitlivõistlusi erinevatel spordialadel (rulluisutamine, rullsuusatamine, jalgratas, rula ja invaspordi alad), loob võimalused omaalgatuslikuks sportlikuks tegevuseks. Staadion vastab rahvusvahelistele nõuetele erinevatel spordialadel, sh murdmaasuusatamine. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk asfaltkattega liikumisrada on kasutuskorras ja hooldatud 7 kuud 1.2.1 aastas omaalgatuslikuks ja 7 7 7 7 7 7 organiseeritud sportlikuks tegevuseks (kuude arv) korraldada igal aastal vähemalt kolm erineva spordialaliidu, 1.2.2 spordiorganisatsiooni jt 3 5 3 4 4 4 eluvaldkondade üritust asfaltrajal (erinevate ürituste arv) taset on tõstetud, rajatähistust uuendatud, uuendatud säilitada tase, jätkata infostende, püsitähistusega matkaradade tähistuse ja säilitada tase, uuendada 1.2.3 säilitada tase Päkapikurada säilitada tase säilitada tase ettevalmistus, korrashoid, hooldamine infostendide rajatähistust renoveeritud, 5 km uuendamist matkarajale lisatud nutika matkaja mugavused jne staadioni vastavus rahvusvahelistele säilitada tase, vastavus säilitada tase, vastavus säilitada tase, vastavus 1.2.4 tase säilitatud säilitada tase, täiustada säilitada tase, täiustada nõuetele nõuetele nõuetele nõuetele taset tõstetud, säilitada tase, kontrollida säilitada tase, säilitada tase, säilitada tase, staadioni ja liikumisradade valgustuse vahetatud valgusteid, valmisolekut hooajaks, säilitada tase, kontrollida 1.2.5 kontrollida kontrollida kontrollida täiustamine kontrollitud vajadusel vahetada valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valgusteid Kunstlume abil tagada suusatamiseks stabiilsed tingimused kogu hooajaks. Kunstlume tootmise süsteemi arendamine, väljaehitamine koos lumekahurite ja TEGEVUSEESMÄRK 1.3: tehnika soetamisega, hooajaks ettevalmistus kunstlume tootmiseks ja kunstlumekattega suusaradade ettevalmistuseks ja hooldamiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 139 Hooajaks on tehtud ettevalmistus kunstlume tootmiseks. Kunstlume abil tagada suusatamiseks stabiilsed tingimused kogu Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus hooajaks. Kuna Eesti ja eriti Pärnumaa talved on väga heitlikud, on strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt talvehooajal üks paljudest töödest elanikkonnale liikumisharrastuse kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 suurendamiseks tingimuste loomine: suusahooaja ettevalmistus ja investeeringute kava. tegevuste läbiviimine ning võimaluste loomine suusatamiseks kunstlumekattega suusarajal ning kelgutamiseks kunstlumega kaetud kelgunõlval. Kunstlume tootmise süsteemi arendamise, väljaehitamise, lumekahurite ja tehnika soetamisega on loodud tingimused lumetootmiseks otse suusarajale, mis on majanduslikult soodsam ja kiirendab oluliselt suusaradade ettevalmistust treeninguteks ning riigisisesteks ja rahvusvahelisteks võistlusteks. Suusarajad ja kelgumägi on hooajal õhtuti valgustatud, elanikkonnale on see tasuta. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk igal hooajal vähemalt kaks 1.3.1 tiitlivõistlust murdmaasuusatamises 2 3 2 2 2 2 (tiitlivõistluste arv) igal aastal vähemalt 10 alaliidu või 1.3.2 spordiorganisatsiooni treeninglaagri 10 19 10 10 10 10 korraldamine (alaliitude arv) igal aastal vähemalt 3-3,75 km 2,5 km + staadion + 1.3.3 kunstlumekattega suusaraja koos 3,75 km + staadion 2,5 km + staadion 2,5 km + staadion 3,33 km + staadion 3,75 km + staadion kelgunõlv staadioniga ettevalmistus kunstlumekogus järgmiseks hooajaks kunstlume järgmiseks hooajaks 1.3.4 tootmine, saepuruga katmine, üle suve 1 km 1 km 1 km 1 km 1 km ette valmistaud, kaetud hoidmine hooajani saepuruga TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Rahvusvahelistele nõuetele vastavate suusatamise võistlus- ja treeningradade ehitus ning tähistamine, teiste talialade arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Suusatamise võistlus- ja treeningrajad on ettevalmistatud ja hooajal Luua ajakohased võistlus- ja treeningtingimused suusatamise Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus hooldatud, teiste talispordialade ettevalmistus ja hooldamine hooajal. tiitlivõistluste korraldamiseks. Jätkata rahvusvahelistele nõuetele strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt vastavate suusatamise ja teiste talialade võistlus- ja treeningradade ning kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 treeningpaikade ehitust, tähistamist ning hooldust. investeeringute kava. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk säilitada tase, vajadusel taotleda FIS litsents suusatamise alustada sprindiradade (2) 1.4.1 sprindiradadele ja distantsiradade uuendada sertifikaat säilitada tase säilitada tase säilitada tase ettevalmistustega sertifikaadid uuendatud passistamine sertifikaadi uuendamiseks TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Suviste spordirajatiste ehitus- ja renoveerimistööd, uute spordialade kaasamine, lisavõimaluste loomine (aastaringseks) õuespordiks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 140 Amortiseerunud suvised spordirajatised vajavad renoveerimist. Viia suvised spordirajatised vastavusse kehtivate võistlusmäärustega nii Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus Uute spordialade kaasamine, lisavõimaluste loomine õuespordiks, laste ja omaalgatuslikuks kui ka organiseeritud sportlikuks tegevuseks. strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt noorte õuetegevuste laiendamine. Uute spordialade kasutusele võtmine muutub keskus veelgi kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 atraktiivsemaks. Loodud lisavõimalused värskes õhus sportimiseks ning investeeringute kava. keskuse välitreeningtingimuste atraktiivsemaks muutmiseks. Laste õuetegevuste laiendamine. Välispordivõimaluste laiendamine. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk puitkattega korvpalliväljak on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses säilitada tase, 1.5.1 säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase omaalgatuslikuks ja organiseeritud puitkate renoveerida sportlikuks tegevuseks kergejõustikusektorid on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses uuendada tähistust, 1.5.2 omaalgatuslikuks ja organiseerituks säilitada tase tase säilitatud säilitada tase vajadusel parandada säilitada tase säilitada tase sportlikuks tegevuseks, inventari rajakatet soetus pallimängude väljakud on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses säilitada olemasolev pallimängude väljakud 1.5.3 tase säilitatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase omaalgatuslikuks ja organiseerituks tase renoveerida sportlikuks tegevuseks asfaltkattega liikumisrajad on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses teostada 3 m laiuse tööd teostatud, taset 1.5.4 omaalgatuslikuks ja organiseerituks asfaltkattega rajad hooldatud rajad hooldatud rajad hooldatud rajad hooldatud tõstetud sportlikuks tegevuseks, vajadusel liikumisraja ülekate ülekate (asfalteerimine) rannajalgpalli- ja rannavõrkpalliväljakud on ajakohaselt 7 kuud, 7 kuud, 7 kuud, 7 kuud, 7 kuud, 7 kuud, 1.5.5 hooldatud ja kasutuses tase säilitatud, säilitada tase, uuendada säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase omaalgatuslikuks ja organiseeritud inventari uuendatud inventari, väljakut, piire sportlikuks tegevuseks 7 kuud aastas korraldada igal aastal vähemalt 2 1.5.6 üritust rannajalgpalli- ja 2 5 2 2 2 2 rannavõrkpalliväljakutel disc-golfi rajad on ajakohaselt 12 kuud, 12 kuud, hooldatud ja kasutuses 12 kuud, 12 kuud, 12 kuud, 12 kuud, 1.5.7 taset tõstetud, rajad hinnata taset, vajadusel omaalgatuslikuks ja organiseeritud säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase hooldatud, täiustatud täiustada sportlikuks tegevuseks 12 kuud aastas 141  3 rada, taset parandatud ja 3 rada, säilitatud, 3 rada, säilitada tase, renoveerida disc-golfi rajad, laiendada „punane“ rada 3 rada, 3 rada, 3 rada, säilitada tase, hinnata 1.5.8 renoveerida „kollane“ olemasolevaid tingimusi renoveeritud säilitada tase säilitada tase säilitada tase muutmisvajadust, rada rahvusvahelisele rahvusvahelisele AA vajadusel uuendada AA tasemele tasemele, „kollane“ rada renoveeritud korraldada igal aastal disc-golfi radadel talviseid ja suviseid 1.5.9 kohalikke, riigisiseseid ja 15 37 20 20 20 20 rahvusvahelisi võistlusi (võistluste arv) 1, luua lisavõimalusi värskes õhus harjutuspaiku sportimiseks ning keskuse väli- 1, 1, 1, 1, uuendatud, rajatud 1.5.10 treeningtingimuste atraktiivsemaks 1 vajadusel uuendada vajadusel uuendada vajadusel uuendada vajadusel uuendada MTB rattapark, muutmiseks tervisespordilinnaku ning inventari inventari inventari inventari jalkapiljardi välitrenažööride pargi rajamisega mängulaud väikelaste õuetegevuste laiendamine tase säilitatud, tegevusi säilitada tase, vajadusel ning arendavate tegevuste pakkumine 1.5.11 säilitada tase lahendatud, säilitada tase säilitada tase uuendada inventari, säilitada tase laste mängu- ja liikumisväljaku atraktsioone uuendatud harjutuspaiku rajamisega TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Jõulumäe Tervisespordikeskuse arendustegevuste planeerimine ja elluviimine, olemasoleva vara haldamine ja säilitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tervisespordikeskuse arendustegevuse planeerimine, keskuse Jõulumäe Tervisespordikeskuse arenduse ja väljaehitamise äriplaani Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus väljaehitamine, renoveerimine, hooajaks ettevalmistus. Keskuse iga- koostamine keskuse kompleksseks arendamiseks. Koostatud on arengu- strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt aastase remondi läbiviimine oma töötajate poolt. või äriplaan ning investeeringute kavad, kus planeeritud tegevusi viiakse kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 ellu vastavalt ajaplaanile, renoveeritakse ja ehitatakse täiendavalt juurde investeeringute kava. spordi- ja teisi rajatisi keskuse teenuste kvaliteedi tagamiseks ning kasutajatele paremate tingimuste pakkumiseks. Tagatud on keskuse vara hoidmine, säilitamine ja haldamine esmasel tasemel. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kinnitada äriplaan, äriplaani koostamine ja täitmine äriplaan nõukogu poolt alustada äriplaani jätkata äriplaani jätkata äriplaani jätkata äriplaani 1.6.1 valmistada ette äriplaani vastavalt finantseerimisele kinnitatud tegevuste elluviimist tegevuste elluviimist tegevuste elluviimist tegevuste elluviimist investeeringute plaan kinnitada investeeringute kava 2019-2023+ alustatud jätkata investeeringute jätkata investeeringute jätkata investeeringute jätkata investeeringute investeeringute kava, 1.6.2 koostamine ja täitmine vastavalt investeeringute plaani kava tegevuste kava tegevuste kava tegevuste kava tegevuste alustada investeeringute finantseerimisele koostamist elluviimist elluviimist elluviimist elluviimist plaani täitmist 142  väikemajade ehituse ehitada uusi väike-puhkemaju, renoveerida kolm jätkata äriplaani 1.6.3 - - - alustamine vastavalt renoveerida olemasolevaid kämpingumaja tegevuste elluviimist äriplaanile 1.6.4 renoveerida väli-WC säilitada tase tase säilitatud säilitada tase parandada tingimusi säilitada tase säilitada tase olemasolev tase säilitada tase, jätkata säilitatud, säilitada olemasolev säilitada olemasolev renoveerida kogu lõpetada 1.6.5 rekonstrueerida reoveepuhasti täiustamist vastavalt parendustööd tase tase reoveepuhasti renoveerimistööd eelarve võimalustele vahendite puudumisel tegemata alustatud 1.6.6 puurkaevu renoveerimine - ettevalmistava teostada renoveerimine säilitada tase säilitada tase säilitada tase tegevusega säilitada tase, vajadusel säilitada tase, vajadusel peamaja jõusaali amortiseerunud 1.6.7 säilitada tase tase säilitatud säilitada tase amortiseerunud amortiseerunud sisustuse säilitada tase sisustuse väljavahetus sisustuse väljavahetus väljavahetus sisetreeningtingimuste loomine vastavalt äriplaanile erinevate kultuuri- ja spordialadega 1.6.8 vastavalt äriplaanile äriplaan koostatud või olemasolevatele vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile tegelemiseks multifunktsionaalse võimalustele spordimaja rajamisega vastavalt äriplaanile peamaja olemasoleva söögisaali ja 1.6.9 vastavalt äriplaanile äriplaan koostatud või olemasolevatele vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile köögiploki laiendus, sisustus võimalustele peamaja küttesüsteemide vastavalt äriplaanile 1.6.10 rekonstrueerimine, uuendus, vastavalt äriplaanile äriplaan koostatud või olemasolevatele vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile päikesepatareid võimalustele tase säilitatud, säilitada olemasolev 1.6.11 laululava renoveerimine teostatud lihtsamad teostada renoveerimine säilitada tase säilitada tase säilitada tase tase tööd 1.6.12 staadionimaja renoveerimine - - teostada renoveerimine säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada olemasolev tase säilitatud, tase, renoveerida säilitada tase, viia lõpule siseteede korrashoid, parklad, peasissesõit koos 1.6.13 peasissesõit ja viia säilitada tase säilitada tase siseteede võrgustiku säilitada tase tõkkepuud parklaga renoveeritud, kraaviäärne parkla asfalteerimine paigaldatud tõkkepuud mustkatte alla iga-aastane remonttööde teostamine 1.6.14 vastavalt vajadusele ja eelarve teostada teostatud teostada teostada teostada teostada võimalustele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2019. a kavandatud tulemused saavutati, osa planeeritud renoveerimistöid lükkus edasi vahendite puudumise tõttu. 143 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjalisest eesmärgist lähtuvalt seatud tegevuseesmärgid suudeti 2019. a täita väga hästi. Märkused 144 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kultuurileht PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Tagada kultuuriajakirjanduse väljaannete (Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Teater.Muusika.Kino, Looming, Loomingu raamatukogu, Vikerkaar, Kunst.ee, Muusika, Täheke, Hea Laps, Värske Rõhk, Õpetajate Leht, Uma Leht, Müürileht ja Sirp) kirjastamine ja levitamine. Väljaannete ilmumise regulaarsuse, TEGEVUSEESMÄRK 1.1: sisulise kvaliteedi ja tellijate arvu hoidmine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse Kultuurileht strateegiline arengukava aastateks 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk ilmunud väljaannete numbrite arv 1.1.1 281 281 281 281 281 281 aastas 1.1.2 tellijate arv 15 500 15 337 15 500 15 500 15 500 15 500 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Vaatamata sellele, et tellijate arvu eesmärki ei suudetud saavutada on väljaannete ettetellijate arv püsinud aastate lõikes stabiilsena. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Kultuurileht oma 2019. a tegevuseesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 145 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kunstihoone PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kaasaegse kunsti näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a 16 näitust aastas. Kunstihoone kõige põhilisem vahend oma põhikirjalise eesmärgi täitmiseks SA Kunstihoone arengukava aastateks 2020-2024 on näituseprogrammi optimaalsel tasemel elluviimine (15 näitust aastas). 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituste arv 15 16 14 14 14 14 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliste näituseprojektide algatamine ja läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a 10 rahvusvahelist näituseprojekti aastas. Üks olulisi kunstihoone tegevussuundi on rahvusvahelistumine ja Eesti ning SA Kunstihoone arengukava aastateks 2020-2024 rahvusvahelise kaasaegse kunsti dialoogi käigus hoidmine. Seetõttu on rahvusvaheliste projektide osakaal oluline indikaator. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk rahvusvaheliste* näituseprojektide arv (*Näitusel on oluline rahvusvaheline 1.2.1 10 10 10 9 8 8 dimensioon - kuraator, kunstnikud, toimumiskoht vmt.) TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Näitustega kaasnevate haridusprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Haridusprogrammide abil tagatakse publiku jätkuv pealekasvu ning SA Kunstihoone arengukava aastateks 2020-2024 visuaalse kirjaoskuse arengu ning on seega oluliseks vahendiks kaasaegse kunsti edendamisel. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk haridusprogrammides osalenud 1.3.1 3000 1343 3000 3500 3500 3500 külaliste arv Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Soovitud haridusprogrammide täituvuse saavutamisel on takistuseks olnud vähene võimekus kommunikatsiooni ja turundusse panustamisel. 2020. a kriis vähendab osalemist programmides veelgi. Sihtasutus soovib investeerida elektroonilistesse haridusprogrammidesse ja kaasata nii uusi osalejaid. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Kunstihoone 2019. a eesmärkide täitumine oli ootuspärane ning sihtasutus on sellega hästi hakkama saanud. Märkused 146 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kuressaare Teater Luua ja esitada professionaalseid lavastusi; koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris; tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades; korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). Kuressaare teatri repertuaaris on kohapärimuslike lugude kõrval oluline osa maailmadramaturgial ja klassikal. Kuressaares on lavale jõudnud ka otsingulised TEGEVUSEESMÄRK 1.1: lavastused. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hooajal tuleb välja maksimaalselt 4 uuslavastust. Esietenduvad uuslavastused leiavad püsiva koha repertuaaris ja on publiku Sihtasutuse Kuressaare Teater arengukava aastateks poolt hästi vastu võetud. 2020-2023 2019* 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 repertuaari mitmekesisus (erinevad - - Tuua välja 3 Tuua välja 4 Tuua välja vähemalt 4 Tuua välja vähemalt 4 žanrid) uuslavastust, neist 1 uuslavastust, neist 1 uuslavastust. uuslavastust. lastelavastus. lastelavastus ja 1 noortele suunatud lavastus. 1.1.2 trupi suurus - - Trupis on 3 näitlejat. Trupis on 4 näitlejat, Trupis on 4 näitlejat. Trupis on 4 näitlejat ja lisandub üks naisnäitleja. lavastaja. 1.1.3 tehniliselt professionaalsed lavastused - - Lavastused on Teatri tehniline Teatri tehniline Teatri tehniline professionaalselt meeskond on täienenud. meeskond on täienenud meeskond suudab teostatud. Teater pakub ja suudetakse teenindada üheaegselt nii tehnilisele meeskonnale etendustegevuses luua statsionaaris, kui koolitusvõimalusi. paralleelselt mängivaid väljasõitudel. truppe. Teatril on oluline koht Saaremaa kultuuriruumis, lisaks etendustegevusele tegutseb jätkuvalt väärtfilmikino, teatri küljesaalid on avatud näitustele, TEGEVUSEESMÄRK 1.2: teatrimajas toimuvad kontserdid ja toimub tihe suhtlus Saaremaa koolidega ja käib töö noortega. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatril on oma trupp ja tugev tehniline meeskond, uuslavastused on Suurendada etenduste arvu Kuressaares ja Saare maakonnas, samas jätkata Sihtasutuse Kuressaare Teater arengukava aastateks selles kogukonnas oodatud sündmused. väljasõitudega. 2020-2023 2019* 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 ürituste mitmekesisus - - Teatris jätkab Teatris jätkab Teatris jätkab Teatris jätkab TeatriKino. Võimalustel TeatriKino. Võimalustel TeatriKino. Võimalustel TeatriKino. Võimalustel kureeritakse kureeritakse kureeritakse kureeritakse kunstinäitusi, kunstinäitusi, kunstinäitusi, kunstinäitusi, kontsertesinemisi. kontsertesinemisi. kontsertesinemisi. kontsertesinemisi. 1.2.2 läbimõeldud mängukava - - Teater annab Saaremaal 115 etendust hooajal. 120 etendust hooajal. 120 etendust hooajal. ja Kuressaares rohkem etendusi. Luua uusi traditsioone. 1.2.3 väljasõidud - - Teater jätkab Teater jätkab Teater jätkab Teater jätkab 147  väljasõitudega mandril. väljasõitudega mandril, väljasõitudega teistel väljasõitudega eelnevate suureneb etenduste saartel, Läänemaal ja aastate põhimõtteid mängimise osakaal mandril. silmas pidades. Hiiumaal ja Läänemaal. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Paremate võimaluste loomine teatrikunsti ja muu põhikirjalise tegevuse teostamiseks. Sihtasutusele kuuluva kinnisvaraga seotud tegevused. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse Kuressaare Teater arengukava aastateks 2020-2023 2019* 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 publikuruumide renoveerimine - - Jalutussaalide akende Publiku garderoobi Maja fassaadi Õuealal oleva endise vahetus. renoveerimine. Katuse renoveerimine. tuletõrje veevõtukoha osaline renoveerimine. likvideerimine. 1.3.2 tehnilise meeskonna ruumide remont - - Näitlejate garderoobide Sauna renoveerimine. Valgus- ja helitehnika Lavaruumi täiendamine ja tehnikasoetused; kontoriruumide akende vahetus. Valgustehnilise pargi soetused. ja renoveerimine. remonttööd täiendamine. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta * Sihtasutus Kuressaare Teater asutati 2019. a aprillis ja alustas sisulist tegevust sihtasutusena sama aasta juulist. Sellest tulenevalt ei ole välja toodud 2019. a eesmärke ja nende tulemusi. Sihtasutuse käivitamine 2019. a ja loominguliste eesmärkide täitmine on läinud plaanipäraselt. Märkused 148 SIHTASUTUS: Sihtasutus Narva Muuseum Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kasvatamine. Teadus- ja fonditöö arendamine (püsiekspositsiooni uuendamine ja atraktiivsuse tõstmine täiendavate moodulite loomisega, näituste kvaliteetsemaks ja külastatavamaks muutmise eesmärgil omanäituste põhimõtete uuendamine ja selle alusel järgmiste aastate näituste planeerimine, museaalide sisestamine ja TEGEVUSEESMÄRK 1.1: kirjeldamine MuISis, kogumispoliitika ülevaatamine ja uuendamine). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Olemas on visioon püsiekspositsiooni osas, mis on sõnastatud - Narva linnuses on avatud uus kaasaaegne ja interaktiivne püsiekspositsioon SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (valdkond arengukavas, selged on laiema restaureerimisprojekti ajalised (2018-2019). 5. Pärand, 5.1. Uurimine ja tutvustamine, 5.1. praamistikud ja protsess. - MuISi on sisestatud 100% museaalide kogumahust. Kogumine ja säilitamine ning valdkond 6. - MuISis on esimese etapi jaoks kirjeldatud 48 268 museaali (57,8% - Teistes muuseumides oleva Narva Muuseumidele kuulunud museaalid on Külastuskeskkond, 6.2 Teenuste- ja tootearendus) koguarvust) ning lisatud 35 599 museaali piltidega (46,6% kaardistatud ja vastavalt ajakavale lepitakse kokku nende tagastamine Narva koguarvust). Muuseumile. - 2013. a teistes muuseumides oleva Narva Muuseumile kuulunud musaalide puuduolevate esemete üldnimestik on koostatud. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uue püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Uue püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamine avamine. koostamine linnusesse avamine 2020. a. uuendamine. uuendamine. uuendamine. „Piirikindluse avastuskeskuse avamise“ projekti raames, 1.1.2 kogude kirjeldamise esimene MuISi on sisestatud 80% Kirjeldatud on 66,6% MuISi on sisestatud - - - etapi läbiviimine MuIS-is kogumahust. kogumahust (55 595 tk). 100% museaalide kogumahust 1.1.3 museaalide digitaalse kujutise MuISi on sisestatud 80% Digiteeritud on 59% MuISi on sisestatud - - - lisamine MuIS-i kogumahust. kogumahust (49 133 tk). 100% museaalide kogumahust 1.1.4 raamatute väljaandmine Uue püsinäituse raamat Raamatu koostamise Uue püsinäituse raamatu - - - on välja antud. protsess on pooleli. väljaandmine. 1.1.5 teistes muuseumides oleva Täiendatakse nimekirja. Nimekiri on täiendatud. Täiendatakse nimekirja. Peetakse läbirääkimisi - - Narva Muuseumidele muuseumidega. kuulunud museaalide kaardistamise projekti koostamine ja käivitamine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Narva linnuse ja bastionide säilitamise ja arendamise tagamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Linnuse ja bastionide restaureerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 149 - Alates 1. juulist 2016 algas projekti tegevuste elluviimine. Projekt - Linnuses on loodud tingimused uue püsiekspositsiooni sisseseadmiseks. SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (valdkond viiakse ellu vastavalt projekti ajakavale. Läänehoovi ja Kristervalli Sissepääsude süsteem on lahendatud, piletimüügi ja muuseumipoe 6. Külastuskeskkond, 6.1. Keskkond) eelprojekt on valmis. Silla eelprojekt on valmis. ümberpaigutamine on tehtud. Läänehoovi liikumisrajad, valgustus, puhkekohad - Arenduskava väljatöötamise plaan on paigas, plaanis sätestatud ja haljastus on ümberkujundatud vastavalt külastajate soovituslikele tegevusi viiakse ellu. liikumissuundadele. Ehitatud vanalinna territooriumiga ühendav sild, taastatud - Triumph, Gloria bastionid, Sadama tee 9 (5. ravelliin), Peterburi kivisaali endised mahud. mnt 2 ja Gloria bastioni vallikraav on sihtasutusele üle antud. - Narva kindlusel on olemas oma arenduskava, mis näeb ette nii linnuse kui ka bastionide väljaarendamist nii osade kaupa, kui ka terviklikult vähemalt 10 aastaks. - Victoria, Honori bastionid, Jõe 1C ning Sadama tee 2 on sihtasutusele üle antud. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Narva kindluse Konvendihoone Konvendihoone Konvendihoone - - - väljaarendamine ehitustööd on teostatud ehitustööd on teostatud ehitustööd on teostatud 100%. 80% ulatuses. vastavalt graafikule ja hea kvaliteediga. Püsinäitus on üleval ja töötab. Läänehoovi ja Läänehoovi ja Läänehoovi ja Kristervalli projekti Kristervalli põhiprojekt Kristervalli projekti tegevused teostatakse oli vastavalt graafikule. tegevused teostatakse vastavalt taotluses vastavalt taotluses esitatud graafikule. esitatud graafikule. 2.1.2 Narva kindluse Korrastamis- ja Hooldamine käib Arenduskava Arenduskava Arenduskava ülevaatamine Arenduskava arhitektuuripärandi ja hooldamiskava on pidevalt, lisaks tehakse ülevaatamine ja ülevaatamine ja ja täiendamine. ülevaatamine ja külastuskeskkonna kinnitatud. parendusprojekte. täiendamine. täiendamine. täiendamine. arenduskava on väljatöötamine Pikaajalist kava ja rakendamine kinnitatud ei ole. 2.1.3 arhitektuuri korrastamis- ja Korrastamis- ja Pikaajalist kava Korrastamis- ja Korrastamis- ja Korrastamis- ja Korrastamis- ja hooldamiskava väljatöötamine hooldamiskava on kinnitatud ei ole. hooldamiskava hooldamiskava hooldamiskava hooldamiskava ning rakendamine (Narva kinnitatud. ülevaatamine ja ülevaatamine ja ülevaatamine ja ülevaatamine ja kindluse arhitektuuripärandi ja täiendamine. täiendamine. täiendamine. täiendamine. külastuskeskkonna arenduskava osa) 2.1.4 kinnistute ülevõtmine Jõe 1C ja Sadama tee 2 Narva linna vastuseisu Jõe 1C ja Sadama tee 2 Bastion Honor on - - on sihtasutusele üle tõttu ei ole alustaud on sihtasutusele üle sihtasuustele üle antud. antud. läbirääkimisi kinnistute antud. üleandmise osas (ei sõltu muuseumist). 150 2.1.5 Narva Muuseumi omandis Kõigi üleantud kinnistute Tegevusi ei ole Kõigi üleantud kinnistute Kõigi üleantud kinnistute - - oleva arhitektuuripärandi kohta andmed on korrastatud toimunud eelmises andmed on korrastatud andmed on korrastatud käivad andmed on korrastatud ning uuendatud punktis nimetatud ning uuendatud ning uuendatud ja uuendatud lähtudes registrites. põhjusel. registrites. registrites. vabariiklikes registrites kasutus- ja arendusloogikast PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Narva linna ja piirkonna konkurentsi tugevdamine TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Muuseumi tuntuse suurendamine, teenuste tugevdamine ja külastusteenuste tulude tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus pakub kõigile sihtgruppidele tänapäevasel tasemel Narva linnus on regiooni populaarseim vabaaja veetmise koht, mis pakub harivat SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 kvaliteetset ja mitmekülgset muuseumielamust. ja nauditavat meelelahutust. (valdkond 6. Külastuskeskkond, 6.2. Teenuse- ja tootearendus, 6.3. Turundus ja mainekujundus) 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 muuseumi tuntuse Tasuliste külastajate arv Tasuliste külastajate arv Tasuliste külastajate arv - - - suurendamine, teenuste 102 943. 74 716 (kasv 3%). 102 943. tugevdamine ja tulude tõstmine Muuseumi tulude plaan – Muuseumi eelarve Muuseumi tulude plaan – 949 381 eurot (EAS tulude plaani täitmine 711 479 eurot. projekt), eelarve – 94% - 308 869 eurot. 329 357 eurot. Tulu restorani tegevusest Restorani tulu plaani Tulu restorani tegevusest 269 000 eurot. täitmine 95% - 241 501 – plaan 245 915 eurot. eurot. 3.1.2 muuseumi omaürituste Ürituste arv 64. Kokku toimus 44 üritust. Üritused on kõik Üritused on kõik Üritused on kõik Üritused on kõik edasiarendamine ja uuendatuna toimunud, uuendatuna toimunud, uuendatuna toimunud, uuendatuna toimunud, täiendamine uute osadega külastajaid on käinud külastajaid on käinud külastajaid on käinud külastajaid on käinud piisavalt ning nad on piisavalt ning nad on piisavalt ning nad on piisavalt ning nad on nähtuga rahul. nähtuga rahul. nähtuga rahul. nähtuga rahul. 3.1.3 Põhjaõue kui Arendada välikööki; Põhjaõue inventari on Igas valdkonnas Igas valdkonnas (inventar, Igas valdkonnas Igas valdkonnas külastuskeskkonna kvaliteedi võimalusel parandada uuendatud 40% ulatuses. (inventar, koostöö koostöö meistritega, (inventar, koostöö (inventar, koostöö tõstmine ja tagamine vanad varikatused. meistritega, turundus, turundus, järelevalve) on meistritega, turundus, meistritega, turundus, järelevalve) on saavutatud tegevusplaanis järelevalve) on järelevalve) on saavutatud täpsustatud saavutatud saavutatud tegevusplaanis eesmärgipärased tegevusplaanis tegevusplaanis täpsustatud mõõdikud. täpsustatud täpsustatud eesmärgipärased eesmärgipärased eesmärgipärased mõõdikud. mõõdikud. mõõdikud. 151 3.1.4 Põhjaõue kui elava ajaloo - - - Võimalusel - - keskuse edasiarendamine läbi (finantsolukorra paranedes) ajalooeksperimentidena Wafferkmaja teostatavate ehitusprojektide taustamaterjalide elluviimise kogumine ja uue väravamaja arheoloogilised kaevamised. 3.1.5 Põhjaõue kui Traditsioonilised üritused Omaüritused on kõik Uute atraktsioonide Uute atraktsioonide Uute atraktsioonide Uute atraktsioonide külastuskeskkonna on toimunud, ellu on toimunud. Omaüritused planeerimine lastele ja planeerimine lastele ja planeerimine lastele ja planeerimine lastele ja edasiarendamine uute kutsutud uued üritused. sisu uueneb ja Põhjaõue teenuste Põhjaõue teenuste Põhjaõue teenuste Põhjaõue teenuste atraktsioonide ning võimalusel korraldatakse ülevaatamine. ülevaatamine. ülevaatamine. ülevaatamine. interaktiivsete tegevuste uusi üritusi. teostamise kaudu 3.1.6 muuseumipoe ja omameenete Kaupluse kasum on Aktiivne müügikoolitus Kaupluse kasum on Alustatakse omatoodete Ca kolme uue firma Ca kolme uue firma arendamine suurenenud 10% on edasi lükatud. suurenenud 10% väljatöötamisega. Müügis leidmine aastas. leidmine aastas. võrreldes eelmise võrreldes eelmise on vähemalt viis uut Aastas töötatakse välja ja Aastas töötatakse välja ja perioodiga. perioodiga. omatoodet. luuakse vähemalt kaks luuakse vähemalt kaks omameenet. omameenet. 3.1.7 väliskommunikatsiooni Uus värskendatud Uus koduleht on töös Tegutsetakse 2019. a Tegutsetakse 2019. a Tegutsetakse 2019. a Tegutsetakse 2019. a parandamine koduleht on kasutusel alates 01.04.2019. loodud strateegia järgi. loodud strateegia järgi. loodud strateegia järgi. loodud strateegia järgi. reklaami- ja välis- Kodulehe sisu kommunikatsiooni- parandamine, kõikide vahendina. väljapoole suunatud olemasolevate infokanalite (koduleht, Facebook, Instagram) aktiivne kasutamine, Narva Muuseumi infovoldikud, Narva Muuseumi YouTube- kanali käivitamine ja aktiivne kasutamine. 3.1.8 koostöö Narva pedagoogidega Koostöös Narva Kõik tegevused on Koostöös Narva - - - pedagoogidega teostatud. Pidev kontakt pedagoogidega koostatakse uued koolidega ning koostatakse uued haridusprogrammid, mis ainekavade jälgimine haridusprogrammid, mis on uuel püsinäitusel enne muutuvatele vajadustele on uuel püsinäitusel enne avamist testitud ning reageerimiseks. avamist testitud ning praktika käigus praktika käigus parandatud ja täiendatud. parandatud ja täiendatud. Kõik haridusprogrammid Kõik haridusprogrammid on uuendatud. on uuendatud. TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine 152 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi palgafond on 488 556 eurot ilma sotsiaalmaksuta Muuseumi palgafond kasvab iga aasta (5-8% võrra). SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (01.01.2017 seisuga). (valdkond 7. Organisatsioon, 7.1. Töötajad) 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 Muuseumi palgafondi Muuseumi ametikohtade Muuseumi palgafond on Muuseumi palgafond ei Muuseumi palgafond on - - täiendavate vahendite leidmine palgad on kasvanud kasvanud (01.01.2019 – muutu. kasvanud 6%, mis tagab ja selle arvelt palkade tõstmine keskmiselt 8%. 721 940 eurot, 5% palgatõusu. Eesmärgiks ei ole kõikide 01.01.2020 – 771 460). töötajate palkade tõstmine, vaid palgasüsteemi proportsioonide õiglasemaks muutmine. TEGEVUSEESMÄRK 3.3: Organisatsiooni efektiivsuse tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Olemas arengukava 2016-2020, töötajate aastaeesmärgid ja töö - Institutsioon toimib kvaliteetselt ja efektiivselt, määratletud on võtmenäitajad ja SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 tulemuste mõõdikud (ametikirjeldustes). -protsessid, tulemused vastavad plaanidele, kehtestatud on kvaliteedinõuded ja (valdkond 7. Organisatsioon, 7.2. Juhtimine) - On väljatöötatud reeglid sise- ja väliskommunikatsiooni nende täitmist mõõdetakse. Sihtasutus on hinnatud tööandja ja partner. parendamiseks, kuid ikka tekivad tõrked. - Sihtasutus on hinnatud ja nõutud koostööpartner ajaloo, kultuuri ja haridusliku meelelahutuse valdkonnas. - Igal aasta koostatakse ja kehtestatakse arengukava ja tegevusplaan järgmiseks viieks aastaks. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.3.1 läbirääkimised fondide Kogud on 100%liselt üle Eesmärk ei ole täidetud Kogud on 100%liselt üle - - - üleandmiseks Narva antud sihtasutusele. (ei sõltu muuseumist). antud sihtasutusele. Muuseumilt Sihtasutusele Narva Muuseum 3.3.2 töötajatelt tagasiside kogumine tööjõuvoolavus 10% 4,6% 4% - - - ja analüüsimine ning selle (seisuga 01.01.2020) põhjal lahenduste väljatöötamine ja ellu rakendamine (tööjõuvoolavus) 3.3.3 sihtasutuse töö planeerimise töö planeerimise PlanPro kasutusele Tähtaegselt on soovitud Tähtaegselt on soovitud Tähtaegselt on soovitud Tähtaegselt on soovitud parandamine parendamiseks võetud 01.05.2019 tulemus saavutatud 75% tulemus saavutatud 75% tulemus saavutatud 75% tulemus saavutatud 75% programmi PlanPro seisuga. kõigist aastaks kõigist aastaks planeeritud kõigist aastaks kõigist aastaks kasutusele võtmine planeeritud tegevustest. tegevustest. planeeritud tegevustest. planeeritud tegevustest. 153 3.3.4 kvaliteedisüsteemi ja Arenguvestlused on Arenguvestlused on Enesehindamine ja Enesehindamine ja Enesehindamine ja Enesehindamine ja protsessipõhise juhtimise läbiviidud oskustöötajate läbiviidud juhtide seas. arenguvestlused on läbi arenguvestlused on läbi arenguvestlused on läbi arenguvestlused on läbi arendamine ja tööliste seas ning uute Muuseumi viidud.. viidud. viidud. viidud. töötajatega. Klientide koostööpartnerite tagasiside muuseumi tagasiside küsitlus on teenustega rahulolu läbi viidud. kohta. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Narva Muuseum tegevust 2019. a põhikirjaliste ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata rahuldavaks. Märkused 154 SIHTASUTUS: Sihtasutus NUKU Toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: esitades lastele, noortele ja täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Luua mitmekülgseid ja kunstiliselt kõrgetasemelisi lavastusi ja neid esitada EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste arv 7 7 8 7 8 7 1.1.2 etenduste arv 500 568 500 500 500 500 1.1.3 Külastajate arv 70 000 80 932 70 000 70 000 70 000 70 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Repertuaar erinevatele sihtgruppidele ja repertuaari tasakaal (lavastused lastele, noortele ja täiskasvanutele) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 lavastus väikelastele 1 1 1 1 1 1 lavastus 1.2.2 2 2 2 2 2 2 lasteaialastele/koolieelikutele 1.2.3 lavastus algkooli lastele 2 3 2 2 2 2 1.2.4 lavastus põhikooli lastele 2 2 2 2 2 2 1.2.5 lavastus noortele 1 2 1 1 1 1 1.2.6 lavastus täiskasvanutele 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Teatri ja publiku loominguline arendamine (noorte ja välis(nuku)kunstnike kaasamine) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk vähemalt 1 noorlavastaja, algaja 1.3.1 1 1 1 1 1 1 lavastaja või kunstnik vähemalt 1 välislavastaja 1.3.2 1 1 1 1 1 1 või -kunstnik TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Läbimõeldud materjalivalik EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 algupärandi lavaletoomine vähemalt 1 3 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 nii mineviku kui ka uue aja 1.4.2 vähemalt 2 4 vähemalt 2 vähemalt 2 vähemalt 2 vähemalt 2 klassika lavaletoomine 155 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Etendustegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 etenduste andmine mujal Eestis 7% 4% 7% 7% 7% 7% etenduste andmine välismaal (sh 2.1.2 vähemalt 1 1 vähememalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 osalemine festivalidel) festivalide ja välisteatrite 2.1.3 2 5 2 2 2 2 külastamine ja suhtlus 2.1.4 festivali korraldamine 1 1 0 2 0 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Muuseumitegevus (Nukumuuseum) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 Nukumuuseumi külastajate arv 22 000 20 579 22 000 22 000 22 000 22 000 2.2.2 ajutiste näituste arv 2 2 2 2 2 2 2.2.3 ürituste arv 50 53 50 50 50 50 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Võimaluste loomine teatrikunsti ja muu põhikirjalise tegevuse teostamiseks TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Kinnisvaraga seotud tegevused EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk lahendus on välja kompleksi kasutus – tööruumide majutusküsimuste 3.1.1 töötatud, ootab - - - - renoveerimine lahendamine teostamist väikese saali toolide ovaalsaali põranda kompleksi kasutus – vahendite puudumise asendamine; ovaalsaali tribüüni 3.1.2 uuendamise - - publikuruumide renoveerimine tõttu edasi lükatud muuseumi ekspositsiooni asendamine lõpuleviimine uuendamine TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Tehniliste võimaluste parandamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 156  video ja IT ovaalsaali helitehnika helitehnilise võimekuse tehnoloogilise 3.2.1 uuendamine, edasise teostatud jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine erilahenduse võimekuse tegevuskava koostamine parandamine muuseumi saali valgustehnilise võimekuse valguslahenduse valgustehnilise 3.2.2 teostatud jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine väljatöötamine, edasise võimekuse parandamine tegevuskava koostamine ovaalsaali põranda lavatehnilise võimekuse Vahendite puudumise väikese saali tribüüni uue 3.2.3 uuendamine, edasise jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine tõttu edasi lükatud lahenduse väljatöötamine tegevuskava koostamine Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus NUKU on seatud eesmärkide saavutamisega 2019. a hästi toime tulnud. Märkused 157 SIHTASUTUS: Sihtasutus Pärnu Muuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: ja turismialast konkurentsivõimet Kogude hoidmine, täiendamine, süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine ja tutvustamine uurijatele ja teistele huvilistele. Tagada kogude säilivus ja TEGEVUSEESMÄRK 1.1: täiendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumikogu suurus 01.01.2019 seisuga oli 185 723, regulaarselt Iga 5 aasta jooksul on inventeeritud 100% museaale. SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, inventeeritud 100%. eesmärk 1 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Kogude suurus, museaalide arv vähemalt 186 262 188 505 vähemalt 188 505 vähemalt 188 505 vähemalt 188 505 vähemalt 188 505 kogude inventeerimine iga 5 aasta 1.1.2 100% 100% 100% 100% 100% 100% möödudes Kogude hoidmine, täiendamine, süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine ja tutvustamine uurijatele ja teistele huvilistele. Kogude kättesaadavaks TEGEVUSEESMÄRK 1.2: tegemine näitustel ja uurijatele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kogude kasutamine näitustel on keskmiselt 1,5% museaalide koguarvust, Igal aastal eksponeeritakse vähemalt 2% museaalidest (2018. a 3669), kogude SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, fondide külastajate arv 2018. a oli 742 uurijat. kasutajaid fondides on vähemalt 500 uurijat aastas. eesmärk 2 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalide arv 3725 2069 3770 3770 3770 3770 kogude kasutamine uurijate poolt, 1.2.2 500 790 500 500 500 500 uurijate arv aastas TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Mitmekülgsete muuseumi teenuste, sündmuste pakkumine erinevatele sihtrühmadele – näitustegevus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a külastas SA Pärnu Muuseumi näitusi 31 936 külastajat. Suurendada koostööprogrammides ja võimalikult mitmekülgseid sihtgruppe SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, kaasavatel üritustel osalejate arvu. eesmärk 3 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 külastused muuseumis 40 000 40 027 30 000 – 40 000 40 000 40 000 40 000 külastused näitustel väljaspool 1.3.2 10 000 – 20 000 27 000 10 000 – 20 000 10 000 – 20 000 10 000 – 20 000 10 000 – 20 000 muuseumi TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Mitmekülgsete muuseumi teenuste, sündmuste pakkumine erinevatele sihtrühmadele – haridusprogrammid. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a viidi läbi 92 pedagoogilist programmi 1978 osavõtjale. Vähemalt 90 pedagoogilist programmi 1800 osavõtjale. SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, eesmärk 3.1 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 programmide arv 90 126 90 – 100 90 – 100 90 – 100 90 – 100 1.4.2 programmides osalejad 1800 2585 1800 – 2000 1800 – 2000 1800 – 2000 1800 – 2000 158 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Museaalide arv näitustel oli strateegias planeeritust väiksem Koidula muuseumi remondi ja välinäituste osakaalu suurendamise tõttu. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Pärnu Muuseum tegevust põhikirjalise eesmärgi ja tegevuseesmärkide täitmisel 2019. a võib hinnata väga heaks. Märkused 159 SIHTASUTUS: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Lavastuste loomine ja esitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste loomine 9 9 9 9 9 9 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Noor- ja välislavastajate kasutamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 vähemalt üks noorlavastaja aastas 1 2 1 1 1 1 2.1.2 vähemalt üks välislavastaja aastas 1 1 1 1 1 1 vähemalt üks tavapäratu 2.1.3 1 0 1 1 1 1 loomisprotsessiga lavastus aastas TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kunstiliselt intrigeerivate materjalide valimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 uue omadramaturgia lavaletoomine vähemalt 1 2 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 uuema maailmadramaturgia 2.2.2 vähemalt 1 2 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 lavaletoomine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Erinevatele sihtgruppidele suunatud lavastuste arv aastas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 üks lavastus lastele aastas 1 1 1 1 1 1 3.1.2 üks noorsooteemaline lavastus aastas 1 1 1 1 1 1 160  üks tuntud materjaliga klassikalavastus 3.1.3 1 1 1 1 1 1 aastas PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Lavastuste loomine ja esitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 külastajate arv aastas 63 000 59 902 63 000 63 000 63 000 63 000 4.1.2 uuslavastuste arv aastas 9 9 9 9 9 9 4.1.3 etenduste arv aastas 300 352 300 300 300 300 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 5: Jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Etenduste andmine teistes teatrilinnades ja maa-kultuurimajades EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.1.1 väljasõiduetenduste osakaal (%) 30% 40% 30% 30% 30% 30% 70% uuslavastustest peavad olema 5.1.2 70% 66,7% 70% 70% 70% 70% esitatavad maalavadel PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 6: Korraldada teatrikunsti ja kultuuri laiemalt populariseerivaid üritusi TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Teatrifestival Baltoscandal korraldamine-biennaalina, vaheaastal ühe-kahe välistrupi tutvustamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.1.1 välisetenduste arv / festival - - festival - festival - erinevaid kultuurivaldkondi tutvustavad 6.1.2 20 71 20 20 20 20 üritused (kontsert, näitus, loeng) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 7: Kinokunstist osasaamise võimaldamine Rakveres TEGEVUSEESMÄRK 7.1: Kinotegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 7.1.1 kino külastajate arv 32 000 68 727 32 000 32 000 32 000 32 000 161 7.1.2 filme 110 196 110 110 110 110 7.1.3 seansse 780 1154 780 780 780 780 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 8: Luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks vajalikud tingimused TEGEVUSEESMÄRK 8.1: Seltsimaja renoveerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk seltsimaja renoveerimine – sõltub 8.1.1 - - - - - - Rakvere linna poliitilisest otsusest PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 9: Renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid TEGEVUSEESMÄRK 9.1: Ehitus-arendustegevus ja olemasoleva kinnisvara parendustegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk väikese maja ventilatsioonisüsteemi 9.1.1 - - 60 000 eurot - - - ümberehitus väikese maja akende, uste ja fassaadi 9.1.2 - - 385 000 eurot - - - renoveerimine 9.1.3 hoonete jooksvad remondikulud 31 700 eurot 31 555,81 eurot 38 206,96 eurot - - - 9.1.4 töökodade hoone renoveerimine - - - 200 000 eurot - - Näituse tn 4B ladude renoveerimistööd 9.1.5 - - - - 200 000 eurot - ja täiendavad ehitused 9.1.6 väike buss - - 80 000 eurot - - - 9.1.7 veoauto (dekoratsioonide veoks) 65 000 eurot 87 500 eurot - - - - 9.1.8 helipargi digilahendus 50 000 eurot - 50 000 eurot - - - 9.1.9 suure maja renoveerimine - - - - summa täpsustub - Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Sihtasutus Rakvere Teatrimaja täitis peaaegu kõik 2019. a püstitatud eesmärgid. Plaanitud publikuarv jäi saavutamata, aga see oli teadlike kunstiliste valikute tulemus. Suvelavastusi mängiti väiksemates kohtades ja laste jõululavastus polnud maailmaklassika vaid uus algupärand. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Rakvere Teatrimaja on täitnud 2019. aastaks võetud eesmärgid väga hästi. Märkused 162 SIHTASUTUS: Sihtasutus Saaremaa Muuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 1: Muuseum on ja jääb Saaremaa keskseks mäluasutuseks. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum tegeleb Saaremaa-teemalise pärandkultuuri- ja ajalooalase uurimistööga. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumis tegeleb 4 inimest teadustööga seonduvate töölõikudega. Saaremaa Muuseumi kvaliteetsed publikatsioonid ilmuvad regulaarselt ning Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- Ilmunud on 14 kaheaastaraamatut ja 11 toimetist. töötajate teadustöö on kõrgel tasemel. Toimuvad aja- ja teemakohased 2023 Toimub vähemalt üks konverents / seminar aastas. konverentsid, sümpoosiumid ja seminarid. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 publikatsioonide arv Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 2017- Saaremaa Muuseumi Saaremaa Muuseumi Saaremaa Muuseumi Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamatu 2017-2018 2018 on ilmunud. Toimetised E. Püüa kaheaastaraamatu (2019- Toimetised E. Püüa kaheaastaraamatu (2021- väljaandmine. „Saarlased Nõukogude 2020) ilmumine. „Saaremaa muuseumi 2022) ilmumine. sõjaväebaasidel jalus“, ajalugu“. Saaremaa Muuseumi Toimetised Olavi Pesti artiklite kogumik, populaarteaduslik raamat linnus-kindlusest „Kuressaare linnus- kindlus. 700 aastat ajalugu“. 1.1.2 uurimuslike artiklite arv Avaldada: Avaldati konverentsi „Saaremaa fotograafia 2019–2021 – Kuressaare Uurimisteemad lähtuvad Arheoloogilistel - konverentsi „Mässu kaudu „Mässu kaudu vabasse ajalugu“ on andmebaas ajalooliste hoonete uuest uuringutel põhinevad vabasse riiki“ artikliseeria; riiki“ artikliseeria (4 lõpetatud ja avalikult andmebaasi täiendamine. püsiekspositsioonist uurimistööd. - uurimus „Nõukogude tk), ilmus ajalehes kättesaadav. 2020–2021 – Kuressaare ja/või kogudest. sõjaväebaaside mõju „Saarte Hääl“. „Architectural merekooli ajalugu ja Arheoloogilistel Saaremaa elanikkonnale“ „Nõukogude archaeology surveys at selle vilistlased. uuringutel põhinevad Saaremaa Muuseumi sõjaväebaaside mõju Saaremaa’s Maasi 2020-2021 – Saaremaa uurimistööd. Toimetistes; Saaremaa Castle”, Arheoloogilised muuseumi ajalugu - uurimus „Laurentiuse elanikkonnale“ on välitööd 2019. (ilmub 2022. a Saaremaa kiriku ajalugu valminud, toimus Teadusartiklid Muuseumi Toimetistes). arheoloogiliste näitus ja ilmub 2020. a „Ehitusarheoloogilised 2021-2022 – Kuressaare uurimistulemuste valguses“ Saaremaa Muuseumi uuringud Saaremaal kesk- ja uusaegsed kaheaastaraamatus. Toimetistes. Maasi ordulinnuses” ja matmispaigad. „Laurentiuse kiriku Kuressaare vanalinna ajalugu arheoloogiliste ajalugu arheoloogiliste uurimistulemuste uurimistulemuste valguses“ ilmus valguses“ ilmuvad kaheaastaraamatus kaheaastaraamatus 2019- 2017-2018. 2020 (2021). 163 1.1.3 seminaride, konverentside arv ja Konverentsi „Mässu kaudu Konverents (ja näitus) Konverents „Rahu ja „Viikingid enne Teadusüritused oluliste Teadusüritused oluliste osalejate arv vabasse riiki“ korraldamine. „Mässu kaudu vabasse rahutus. 100 aastat Tartu viikingeid. Salme tähtpäevade puhul. tähtpäevade puhul. Konverentsi „Taani ja riiki“ toimus rahu sõlmimisest“. sõdalased“ Saaremaa suhted läbi Kuressaare Teatris. Ettevalmistused 2021. a rahvusvaheline aegade“ korraldamine. Ettekanded salvestati, mais toimuva „Viikingid konverents ja näituse osalejaid ca 150. enne viikingeid. Salme avamine. Konverents pälvis laevmatused“ muuseumide rahvusvaheliseks aastaauhindade konverentsiks. jagamisel teadusürituse kategoorias I koha. Konverents „Taani ja Saaremaa suhted läbi aegade“ toimus, ettekanded salvestati, osales ca 90 inimest. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Kogude säilitamine, täiendamine, digiteerimine, kirjeldamine ja retrospektiivne sisestamine Muuseumide Infosüsteemi (MuIS) ning hoidlates olevate kogude nähtavaks tegemine ja populariseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA MuIS-i sisestatud 78% museaalidest, digiteeritud 34%. Tegutseb MuIS-i sisestatud 87%, digiteeritud 60%. Päringuid tehtud ca 300, kasutajate Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- rahvarõiva nõuandekoda. Päringuid muuseumi kogude kohta tehtud on arv 110. Kogude tutvustamine teenusena on väljatöötatud. 2023 237; kohapeal kasutajate arv 87. Andmebaasid on avalikkusele kättesaadavaks tegemisel. Hoidlates olevate kogude tutvustamine avalikkusele on juhuslik. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 kirjeldatud ja digiteeritud Täiendatud vastavalt Täiendatud vastavalt Täiendatud vastavalt 2021. a lõpuks on kõik Kõik kogud MuIS-i Uute museaalide ühikute arv MuIS-is tegevuskavale. tegevuskavale – MuIS-i tegevuskavale – MuIS-i kogud vähemalt nõutava sisestatud. Toimub kirjeldamine MuIS-i ning on sisestatud bonistika- on sisestatud bonistika-, minimaalse infoga kirjelduste I etapi vajadusel varasemate , numismaatika-, filmi- numismaatika-, filmi- ja MuIS-i sisestatud. täiendamine, kirjelduste parandamine, ja fonokogu, kunsti- ja fonokogu, kunsti- ja Digiteeritud 44% kogust. parandamine. täiendamine. looduskogud ning 70% looduskogud, Digiteeritud 50% kogust. Digiteeritud 57% kogust. arheoloogiakogust, kultuurilooline kogu ning 70% arhiivkogust, 75% 75% arheoloogiakogust, fotokogust ja 95% 77% arhiivkogust ja 90% kultuuriloolisest fotokogust. kogust. Digiteeritud 37% kogust. Digiteeritud 31% kogust. 164 1.2.2 kogude täiendamise arv ja Täiendamine vastavalt Arvele võeti 326 Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt kogumisteemad aastate lõikes kogumispõhimõtetele. museaali. kogumispõhimõtetele. kogumispõhimõtetele. kogumispõhimõtetele. kogumispõhimõtetele. Põhitähelepanu Arheoloogide Marika Saaremaa vald kaasaja Saaremaa ja saarlased Saaremaa kaasaja arheoloogilistele leidudele Mägi ja Garel Püüa fotodel. kunstis (koostöö ettevõtlus. (Kuressaare kesklinna arheoloogilised Saaremaa arheoloogilised uuringud). uuringute leiud; Kunstiklubiga). detektoristide leiud koostöös Muinsuskaitseametiga; Maasilinna uuringud; E. Püüa uurimuse “Saarlased Nõukogude baaside jalus” käigus kogutud materjalid. 1.2.3 kogude kasutajate arv, päringute Kasutajate ja päringute arvu Päringuid 245, Päringuid 250, kohapeal Päringuid ca 300, Päringuid ca 300, Päringuid ca 300, arv suurenemine läbi kogude kohapeal kogude kogude kasutajaid 60. kohapeal kogude kohapeal kogude kohapeal kogude populariseerimise. kasutajaid 87. Andmebaasid on kasutajaid ca 90 kasutajaid ca 90 kasutajaid ca 70. Fotograafide andmebaas on Saaremaa fotograafide aktiivses kasutuses.(kasutatavust (kasutatavust Andmebaasid on koostamisel, valmib 2019. andmebaas on valmis, suurendavad Salme laeva suurendavad Salme laeva aktiivses kasutuses. Kuressaare hoonete avalikkusele leiud). leiud). andmebaas on koostamine. kättesaadav 2020. a Andmebaasid on Andmebaasid on Eesti fotograafide aktiivses kasutuses. aktiivses kasutuses. eluloolises andmebaasis. Kuressaare hoonete andmebaas valmib 2020. a lõpuks. 1.2.4 rahvarõiva nõuandekoja Rahvarõiva nõuandekoda Toimunud on 3 Rahvarõiva nõuandekoda Rahvarõiva nõuandekoda Rahvarõiva nõuandekoda Rahvarõiva nõuandekoda päringute/kasutajate arv ja tegutseb aktiivselt. üritust/teemapäeva, tegutseb aktiivselt. tegutseb aktiivselt. tegutseb aktiivselt. tegutseb aktiivselt. ürituste arv millest võttis osa 45 inimest. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 2: Muuseum pakub meeldejäävaid elamusi igas vanuses külastajale. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Kuressaare kindluse kui fortifikatsiooniajaloo teemapargi arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Enamus kindluse osadest on konserveeritud ning restaureerimis- ja Kogu linnus on fortifikatsiooni ajaloo teemanäitus, selle looga saab tutvuda Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- konserveerimistööd PTK meetme raames (EAS – „Kuressaare kindluse juba linnuseõuel. Kõik kindluse olulisemad osad on vähemalt konserveeritud. 2023 kui turismiobjekti arendamine II“) kestavad uni 1. novembrini 2020. Tagatud on külastajate juurdepääs kõikidele kindluse osadele, paigaldatud on Lossihoovis on laste mänguväljak ning vahtkonnamajas on õppeklass ja vajalikud infostendid. Kindluse territoorium on heakorrastatud ja varustatud kohvik. kogu infrastruktuuriga, mis on vajalik külastajate heaolu tagamiseks. Hoovialal on tegevusi ka lastega peredele. 165  2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 PKT projekti „Kuressaare Õppeklassi rajamine; Valminud on Õppeklassi ja kohviku Kindluse Valgustuse parendamine Valgustuse parendamine kindluse kui turismiobjekti kohviku rajamine; õppeklass; avatud efektiivsesse kasutusse valguskontseptsiooni vastavalt projektile. vastavalt projektile. arendamine II“ läbiviimisega sissepääsuteede kohvik; korrastatud võtmine, mänguväljak on ettevalmistamine ja Haljastuse ja teede Haljastuse ja teede kasvav muuseumi külastajate korrastamine sissepääsuteed; populaarne ajaveetmise haljastuse ekspertiisi parendamine läbi parendamine läbi arv (munakivikatendid); valminud on koht kogukonnale ja tegemine. väljatöötatud juhendi. väljatöötatud juhendi. mänguväljaku ehitamine; mänguväljak; muuseumi külastajatele. Haljastuse ja teede Teemapark on toimiv Teemapark on toimiv eskarpmüüri konserveeritud on Valminud on makett parendamine läbi ning külastajate ja ning külastajate ja konserveerimine; markeerida eskarpmüür; lossi ees. väljatöötatud juhendi. kogukonna hulgas kogukonna hulgas keskaegne ringmüür; markeeritud keskaegne Laululava esise Laulualava esise armastatud. armastatud. treppide ja infostendide ringmüür; paigaldatud projekteerimine (lükkub pingistiku likvideerimine paigaldus. trepid ja infostendid. edasi eriolukorrast (asendamine mobiilsega) tuleneva finantsolukorra ja ringmüüri tõttu). markeerimine. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kindluse kui puhkeala atraktiivsuse tõstmine ja uute tegevusvõimaluste loomine. Lossihoovis tegevuste laiendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Käsitöökodade tulud on väikesed ning külastajate vähesuse tõttu avatud Ühise piletisüsteemi loomisel suvisel hooajal on suurenenud kodade Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- vaid kõrghooajal 2-2,5 kuud. Savikojale rentniku leitud ei ole. külastatavus ning atraktiivsed kojad korraldavad külastajatele erinevaid üritusi 2023 Ekskursioonigrupid ei leia aega nendega tutvuda, samuti muuseumi ja töötubasid. Vahtkonnamaja kohvik on külastajate poolt armastatud ja üksikkülastajate aktiivusus kodade külastamisel on madal. Kohvikule populaarne söögikoht ka kohalike jaoks. otsitakse pikaajalist rentnikku (2019. a oli rentnik üheks aastaks). 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 kasvav külastajate arv Leida lepingu lõpetanud Leitud sepikojale Leida savikojale uus Piletisüsteemi Koostöös töökodadega Kindlus on puhkealana töökodades; hoovialal on kodadele (2 tk) uued rentnik viieks aastaks. rentnik vähemalt viieks väljatöötamine, arendada hooviala atraktiivne, toimivad aktiivne tegevus, mille rentnikud. aastaks või mõni muu võimalusel rakendamine. atraktiivsust. käsitöökojad on tulemusel paraneb muuseumi rakendus. atraktiivsete ürituste ja maine ja suureneb populaarsus töötubade elluviijad. 2.2.2 hooviala (lossihoov) kasutajate Tuuliku populariseerimine ja Tuulik on kõrghooajal Tuulik on kõrghooajal Tuulik on kõrghooajal Tuulik on kõrghooajal Tuulik on kõrghooajal hulk ja toimunud ürituste arv lossihoovi avatud ja külastajate avatud ja külastajate seas avatud ja külastajate seas avatud ja külastajate seas avatud ja külastajate seas kasutusvõimaluste seas populaarne. populaarne. Lossihoovi populaarne. Vana populaarne. Vana populaarne. Lossihoov laiendamine. Läbirääkimised vallaga kontseptsiooni loomine pingistiku likvideerimine pingistiku likvideerimine on aktiivses kasutuses. mobiilse pingistiku (laululava, pingistik jm) ja mobiilsete istekohtade ja mobiilsete istekohtade kasutuselevõtuks. lükkub edasi 2021. a loomine (projekt). loomine. seoses eriolukorra tõttu tekkinud finantsolukorraga. 2.2.3 kohviku külastajate arv Kohvikule on leitud Leitud rentnik üheks Pikaajalise rentniku Kohvik on populaarne nii Kohvik on populaarne Kohvik on populaarne nii pikaajaline rentnik. aastaks. leidmine (viieks aastaks). muuseumi külastajate kui nii muuseumi külastajate muuseumi külastajate kui kohalike inimeste seas. kui kohalike inimeste kohalike inimeste seas. seas. 166 2.2.4 väliürituste arv Lossihoovis toimuvad Toimunud on Lions Toimuvad populaarsed Toimuvad populaarsed Toimuvad populaarsed Toimuvad populaarsed erinevatele sihtgruppidele klubi kevadlaat, üritused lossihoovis üritused lossihoovis. üritused lossihoovis. üritused lossihoovis. mõeldud üritused. Kuressaare (vastavalt eriolukorra ooperipäevad, kehtestatud nõuetele ja Lossipäevad, võimalustele). spordiüritused, kontserdid jms. TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Konvendihoone kui muuseumikeskkonna parandamine ja atraktiivsuse tõstmine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vastavalt hoone auditi tulemustele, mis on fikseeritud muinsuskaitselistes Koostatud ruumiprogramm, mille alusel toimuvad remonttööd ning Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- eritingimustes, on lossi ruumide siseviimistlus ja kujundus ekspositsiooni korrastamine, sh näituste loomiseks vajalik valgustus- ja muu 2023 amortiseerunud ning vajavad terviklikku remonti ja kaasajastamist. inventar on kaasaegne. Muuseum on nähtav kogu linnapildis (infotulbad) ning Näituste loomiseks vajalik valgustus- ja inventar on puudulik. Viidandus muuseumi viidandus (kasutaja teekond) on korrastatud ning külastajatele abiks ja kogu infosüsteem on väljatõttamata. Tornikohvik amortiseerunud, ekspositsiooni jälgimisel. Tornikohvik on kaasajastatud (remonditud) ning vajab remonti. leitud operaator viieks aastaks. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 muinsuskaitse eritingimused, Muinsuskaitse eritingimused Eritingimused Ruumiprogrammi Vastavalt projektile Siseruumide remondi Siseruumide remondi koosatud ekspertiisid ja ruumide on Muinsuskaitseametiga koostatud ning koostamine lahenduste elluviimine. jätkamine vastavalt jätkamine vastavalt remont (remonditud ruumide kooskõlastatud ja uue tutvustatud püsiekspositsiooni jaoks. Lossi viidanduse projektile. eritingimustele ja arv) püsiekspositsiooni Muinsuskaitseametile Arhitektuurse lahenduse parandamine. Ettevalmistustööd ja ruumiprogrammile. ruumiprogramm (sh invalifti invalifti asukohta jm hanke läbiviimine Infotulpade paigaldamine remonttööd Ehitustööd ja muud sissepääsuga sissepääsuga sissepääsu, poe linnaruumi ja lossihoovi. pööningukorruse pööningukorrusel. seonduvad küsimused seonduvaid lahendusi laienduse, invalifti, kasutusele võtuks Muinsuskaitseametiga (Muinsuskaitseameti püsiekspositsiooni vastavalt projektile. kooskõlastatud). positiivne vastus 2020 ruumide ja pööningu aprillis). Laiendatud väljaehitamise lahenduse muuseumipood leidmiseks. (ruutmeetritelt poole suurem). Korrastatud üks WC. 2.3.2 ruumide valgustuse jm Valgustuslahenduste Valguslahendus on Raidkivide ruumis Järgmiste näituse Järgmiste näituse Järgmiste näituse infrastruktuuri kaasajastamine väljatöötamine ja lahenduse välja töötatud valgustuse ruumide ruumide ruumide (kaasaegsete lahendustega tellimine raidkivide ruumi. raidkivide ruumis. väljaehitamine. valgustuslahenduste jm valgustuslahenduste jm valgustuslahenduste jm ruumide arv) infrastruktuuri infrastruktuuri infrastruktuuri projekteerimine. väljaehitamine. väljaehitamine. TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Uue ekspositsiooni rajamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ekspositsiooni osad on amortiseerunud nii moraalselt kui tehniliselt. Uute ekspositsioonide jaoks on valminud ideekavandid ja projektid. Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- Algne uue ekspositsiooni kontseptsioon loodud. Olemas on virtuaaltuur Virtuaaltuuri on täiendatud olulisemate objektidega ja koostatud ka 2023 lossisiseruumides. Audiogiid puudub. lossihoovile. TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 167  Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 külastajate arvu kasv; uue Kontseptsiooni algse Kontseptsioon Sõnastatakse uue Ideekonkurssi Projekteerimine. Uue ekspositsiooni I ekspositsiooni etapiviisiline kavandi kokkupanemine. algkavand on valmis. püsiekspositsiooni korraldamine ja Rahastuste taotlemine etapi elluviimine. elluviimine, sh näituste tehnilise kontseptsioon ning läbiviimine. ekspositsiooni I etapi Rahastuse taotlemine II infrastruktuuri arendamine korraldatakse Rahastuse taotlemine läbiviimiseks, sh etapi läbiviimiseks. arhitektuurse lahenduse projekteerimisele valgustuse korrastamine leidmiseks hange (põhiprojekt). ja inventari muretsemine. (eelprojekt). Otsitakse rahastust püsiekspositsiooni ideekonkursi läbiviimiseks. 2.4.2 audiogiidi kasutajate arv; Tutvumine erinevate Läbirääkimised sobiva Baastasemega teenusega Baasteenuse Täienduste lisamine. Täienduste lisamine audiogiidi loomine baastasemelt lahendustega ning lahenduse leidmiseks ei audiogiidile rahastuse ellurakendamine. Näituse vastavalt uue etapiviisiliselt uusi võimalusi muuseumile sobiva toimunud. Rahastust ei taotlemine ja rahastuse „Viikingid enne ekspositsiooni lisades lahenduse ja rahastus leitud. leidmisel elluviimine. viikingeid. Salme valmimisele. võimaluste leidmine sõdalased“ audiogiidi väljatöötamine. 2.4.3 virtuaaltuuri vaatajate arv, selle Virtuaaltuur on aktiivses Valminud on Püsiekspositsioonis Rahastuse taotlemine Virtuaaltuuri loomine - aktiivne kasutus kasutuses – 3000 külastust professionaalne olevate oluliste virtuaaltuuri lossihoovis 2019. a. virtuaaltuur lossis. museaalide lisamine laiendamiseks virtuaaltuuri. lossihoovi. TEGEVUSEESMÄRK 2.5: Põnevate ja meeldejäävate näituste ja ürituste korraldamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimuvad näitused (16 näitust 2018. a), Mihkli Talumuuseumis toimuvad Toimuvad ühiskonda kõnetavad professionaalselt teostatud näitused. Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- suve hooajal pärimuskultuuri tutvustavad üritused (3-4) ning Aavikute Filiaalides toimuvad kogukonda kõnetavad üritused. 2023 majamuuseumis üksikud keele- ja kirjanduseteemalised üritused. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.5.1 näituste külastajate arv ja Tugevate näituste Toimus 14 välis- ja Tugevate näituste Tugevate näituste Tugevate näituste Tugevate näituste üritustel osalenute arv; sissetoomine ja kvaliteetsete omanäitust. sissetoomine ja sissetoomine ja sissetoomine ja sissetoomine ja positiivne tagasiside ja omanäituste korraldamine. Traditsioonilistest kvaliteetsete omanäituste kvaliteetsete omanäituste kvaliteetsete omanäituste kvaliteetsete omanäituste meediakajastused Traditsiooniliste tunnusüritustest võttis korraldamine. Arvuliselt korraldamine. Arvuliselt korraldamine. Arvuliselt korraldamine. Arvuliselt tunnusürituste (muuseumiöö, osa rohkearvuline vähem, aga kvaliteetsed. vähem, aga kvaliteetsed. vähem, aga kvaliteetsed. vähem, aga kvaliteetsed. Lossipäevad) läbiviimine. publik (muuseumiöö - 2020. a peamine 2021. a peamine näitus 2022. a näitus „Saaremaa Traditsiooniliste külastajate arv ca 2500, omanäitus „Saarlased „Viikingid enne Muuseumi ajalugu“. tunnusürituste Lossipäevade sõja jalus“. Muuseumiöö viikingeid. Salme Traditsiooniliste läbiviimine külastajate arv ca (29.08) läbiviimine laevamatused“. tunnusürituste 4000). (eriolukorra tõttu Traditsiooniliste läbiviimine muinastulede ööl). tunnusürituste Lossipäevad jäävad läbiviimine eriolukorra tõttu ära. 168 2.5.2 Mihkli Talumuuseumis PRIA (Learder) projekti PRIA projekti on 90% PRIA projekti koolituste/ Projekti elluviimine Uute projektide Kontseptsiooni toimunud ürituste arv (sh elluviimine (laudahoone I mahus ellu viidud. sündmuste läbiviimine vastavalt tegevuskavale ettevalmistamine ja elluviimine. väljaspool hooaega) ja korruse kasutuselevõtmine Üritustest ja on eriolukorra tõttu ning traditsiooniliste elluviimine vastavalt Traditsiooniliste ürituste osavõtjate arv; positiivne eesmärgiga pikendada koolitustest on osa peatunud. Taotluse ürituste läbiviimine. kontseptsioonile. läbiviimine. tagasiside ja meediakajastused hooaega erinevate ürituste, võtnud 437 inimest. tehtud projekti tähtaja Filiaalile oma Traditsiooniliste ürituste koolituste läbiviimiseks ja Toimunud on pikendamiseks. kontseptsiooni loomine. läbiviimine. ühtlasi uute sihtrühmade traditsioonilised Traditsiooniliste ürituste kaasamine). Traditsiooniliste üritused – simman läbiviimine vastavalt ürituste läbiviimine (139), Mihkli laat eriolukorra võimalustele. (simman, Mihkli sügislaat). (800), jõulud Mihklis (292). Külastajate arv kokku 1311. 2.5.3 Aavikute majamuuseumi Haridusprogrammide ja Läbiviidud Johannes Aaviku 140. Teemaõhtute Filiaalile oma Kontseptsiooni ürituste arv ja osavõtjate arv; ürituste läbiviimine. haridusprogramme 2 sünniaastapäeva korraldamine (kirjandus, kontseptsiooni loomine. elluviimine. positiivne tagasiside ja (kokku 8 h), osalejaid tähistamine ja koostöö loodus, muusika) meediakajastused kokku 148. teiste muuseumidega. Läbiviidud ürituste arv 4, osalejaid kokku 126. Raamatuklubi üritused 1-2 korda kahe kuu jooksul. TEGEVUSEESMÄRK 2.6: Muuseumi haridusprogrammide arendamine erinevatele sihtgruppidele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 14 erinevat haridusprogrammi, nendest 8 on kohandatud erinevatele Muuseum pakub professionaalset tuge kooliharidusprogrammidele. Muuseumi Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- vanuseastmetele. Programmidest võtab osa 21 kooli ja lasteaeda, s.o ca haridusprogrammid on integreeritud koolide õppekavadega, õpetajatega on 2023 2500 last. Alustatud on klubilise tegevusega täiskasvanutele. tihe koostöö ning aastas võtab haridusprogrammidest osa 25 Saare maakonna Täiskasvanutele spetsiaalsed programmid puuduvad, samuti kooli ja lasteaeda, vähemalt ca 2500 last. üksikkülastajatele. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 169 2.6.1 erinevate õppeprogrammide arv, Huvihariduse programmi Haridusprogramme on Valmiva õppeklassi Muuseumi Programmide Programmide huvihariduse rahastuse kaudu läbiviimine 2019. toimunud 131. baasil kasutatakse haridusprogrammide kaasajastamine ja kooli kaasajastamine ja kooli haridusprogrammides osalejate õppeaastal. Koostöös Osa on võtnud 2729 muuseumi ühildamine koolide õppeprogrammidega õppeprogrammidega arv Tallinna Ülikooliga õpilast ja lasteaialast. haridusprogrammides õppeprogrammidega ühilduvuse tagamine ühilduvuse tagamine haridusprogrammide Learningapps’i, Kahoot’i koostöös õpetajatega. koostöös õpetajatega. koostöös õpetajatega. elluviimine gümnaasiumi jm digikoolivahendeid. Huviharidusprogrammi Huviharidusprogrammi Huviharidusprogrammi õpilastele. Huviharidusprogrammi kokkupanemine kokkupanemine kokkupanemine kokkupanemine 2020 2021/2022 õppeaastaks 2022/2023 õppeaastaks 2023/2024 õppeaastaks õppeaastaks ja ja läbiviimine. ja läbiviimine. ja läbiviimine. läbiviimine. Koostöö ülikoolidega Koostöö ülikoolidega Koostöö ülikoolidega Koostöö Tallinna gümnaasiumi õpilastele gümnaasiumi õpilastele gümnaasiumi õpilastele Ülikooliga gümnaasiumi erinevate erinevate erinevate õpilastele erinevate teadusvaldkondade teadusvaldkondade teadusvaldkondade teadusvaldkondade tutvustamiseks. tutvustamiseks. tutvustamiseks. tutvustamiseks. Õpilaste uurimistööde Õpilaste uurimistööde Õpilaste uurimistööde Näitustega kaasnev juhendamine. juhendamine. juhendamine. haridusprogrammide Näitustega kaasnev Näitustega kaasnev Näitustega kaasnev loomine. haridusprogrammide haridusprogrammide haridusprogrammide loomine. loomine. loomine. 2.6.2 üksikkülastajale loodud Aavikute majamuuseumis Aavikute Avastusraja keskkonnas Mihkli Talumuuseumis Kuressaare linnuse - haridusprogrammide arv puutetundliku ekraani majamuuseumis linnuse ümbrust talumajapidamistööde erinevate perioodide elu- põhised Johannes Aaviku elu puutetundliku ekraani tutvustava digimängu tutvustamine ja praktika. olu ja kombestikku ja tööga seotud põhised Johannes koostamine. Saare murdekeele jm tutvustavad töötoad. programmide külastajatele Aaviku elu ja tööga õpitoad Aavikus ja kohapeal kättesaadavaks seotud programmid on Kuressaare linnuses. tegemine. külastajatele kohapeal kasutatavad. 170 2.6.3 täiskasvanute Teisipäevaklubi käib koos ca 2019. a toimus 5 Täiskasvanutele mõeldud Täiskasvanutele mõeldud Täiskasvanutele mõeldud Täiskasvanutele mõeldud haridusprogrammide arv ning 1-2 korda kahe kuu jooksul üritust. Osalejate arv kogupõhiste kogupõhiste kogupõhiste kogupõhiste osalejate arv (v.a suvel). oli 129. programmide programmide koostamine programmide programmide koostamine koostamine koostöös ja läbi viimine koostöös koostamine ja läbi ja läbi viimine koostöös koguhoidjatega, nt koguhoidjatega, nt viimine koostöös koguhoidjatega nt rahvariided, arheoloogia rahvariided, arheoloogia koguhoidjatega nt rahvariided, arheoloogia jms. jms. rahvariided, arheoloogia jms. Täiskasvanutele Koostöös jms. Koostöös suunatud programmide täiskasvanuõpet Koostöös täiskasvanuõpet väljatöötamine koostöös pakkuvate täiskasvanuõpet pakkuvate Kuressaare Ametikooli, haridusasutustega pakkuvate haridusasutustega Kuressaare koostatud programmide haridusasutustega koostatud programmide Täiskasvanute läbi viimine ning uute koostatud programmide läbi viimine ning uute Gümnaasiumi, koostamine. läbi viimine ning uute koostamine. meremajanduse keskuseKoostöös erinevate koostamine. Koostöös erinevate ja ülikooliga. käsitööliste ja Koostöös erinevate käsitööliste ja koolitajatega õppeklassi käsitööliste ja koolitajatega õppeklassis baasil erinevate koolitajatega õppeklassis temaatiliste töötubade temaatiliste õpitubade temaatiliste töötubade läbi viimine. loomine. läbi viimine. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 3: Muuseum on eeskujulik peremees ja edukas organisatsioon. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Hooldus-, ehitus- ja remonttööd Kuressaare kindluses, Mihkli Talumuuseumis ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseumis. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vastavalt konvendihoone auditi tulemustele, mis on fikseeritud Koostatud on konvendihoone projekt, mille alusel toimuvad remonttööd ning Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- muinsuskaitselistes eritingimustes, on lossi ruumide siseviimistlus ja ekspositsiooni korrastamine Tornikohvik on kaasajastatud (remonditud) ning 2023 kujundus amortiseerunud ning ruumid vajavad terviklikku remonti ja leitud operaator viieks aastaks. Catering-köök on remonditud, nõuetele vastav kaasajastamist. Küttesüsteem amortiseerunud ja kriitilises seisukorras. ning aktiivses kasutuses nii muuseumi enda kui väljastpoolt tulnud üritusteks. Tornikohvik amortiseerunud, vajab remonti. Mihkli Talumuuseumi hooned on heas või vähemalt rahuldavas seisukorras. Mihkli Talumuuseumis puuduvad hoonete seisukorra hinnangud, Aavikute majamuuseum on stabiilselt hooldatud ja heas seisukorras. remondikavad. Eluhoone kandekonstruktsioonid on väga halvas seisukorras. Aavikute maja on heas seisukorras, vajab stabiilset hooldust. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 171 3.1.1 remonditud, heas seisukorras Koostada muinsuskaitse Eritingimuste Konvendihoonesse Küttesüsteemi remondi Küttesüsteemi remondi Siseruumide remondi olevate ehitustarindite ja eritingimuste täpsustused, täiendused koostatud. invalahenduste jt jätkamine. jätkamine. Siseruumide jätkamine vastavalt ruumide arv Kuressaare linnus- mis on seotud uue Arutatud võimalikku püsiekspositsiooniga Tehnosüsteemide (WC, garderoob, eritingimustele ja kindluses; tehtud püsiekspositsiooni ruumiprogrammi seonduvate lahenduste remont. Vahitorni kauplus, fuajee, ruumiprogrammile. ettevalmistustööde hulk ettevalmistamisega seoses uue kooskõlastamine ümbritseva kohturuum ja Ehitustööd (muinsuskaitse eritingimused, (invalahendus, sissepääs jm). püsiekspositsiooniga Muinsuskaitseametiga. isolatsioonišahti katmine tornikohvik) remondi pööningukorruse ekspertiisid, projektid ja Küttesüsteemi remondi I (põhitöö 2020). Läbi Küttesüsteemi remondi vahelaega. Siseruumide jätkamine vastavalt kasutuselevõtuks. remondikavad) etapp. viidi küttesüsteemi jätkamine remonttööd vastavalt projektile. hange ning vahetati (loodusosakond, projektile (eelprojekt Ettevalmistused välja küttetorustik raidkivide ruum). 2020, põhiprojektid pööningukorruse sisehoovis, Catering-köögi remondi vastavalt remondi- ja kasutusele võtuks keldrikorruse fuajees ja projekt ja tornikohviku investeeringuplaanile). (projekt). WC-s. Naiste WC remondiprojekt Arhiiv-raamatukogu remont. Kindluse vahendite olemasolul peatrepi ja kontori suurtükitorni (lükkub seoses COVID- tagatrepi remont ning katusekatte remont. 19 viirusepuhangu tõttu kontori tagumise tekkinud finantsolukorra hoonemahu otsaseina tõttu edasi). Kaitsekäigu kindlustamine. käigutee remontimine. Pööningukorrusele panipaiga ehitamine ja kaitsetorni lipu heiskamiseks käigutee ehitamine. Arhiiv- raamatukogu peatrepi ja kontori tagatrepi remont ning kontori tagumise hoonemahu otsaseina ekspertiis. Tornikohviku lae ekspertiis. 3.1.2 Mihkli Talumuuseumis heas Ehitustööd (PRIA) Mihkli Laudahoone ehitustööd Mihkli maanteeäärse Hoonete ekspertiisid, Hoonete ja territooriumi Hoonete ja territooriumi seisukorras olevate hoonete arv; talumuuseumi laudahoone tehtud. Mihkli kiviaia remont. Elumaja muinsuskaitse hooldustööd. hooldustööd. vajalikud dokumendid Mihkli kasutuselevõtuks. talumuuseumi vana remont (seinad, eritingimused. Elumaja katuse remont Talumuuseumi hoonete Konserveerimistööd Mihkli sauna konserveerimine põrandad, vundament). Vana sauna katuse ning rehemaja katuse ja parendamiseks (ekspertiisid, talumuuseumi vanas saunas. teostatud (v.a katus). Uue saunaahju remont remont. katuse tarindite remont. ehituskavad, projektid ja jm hooldustööd vastavalt kavale parendustööde (Päästeameti teostus) ettekirjutus). 3.1.3 Aavikute majamuuseumi hea Stabiilne hooldus. Hea seisukord on Stabiilne hooldus. Stabiilne hooldus. Lehtla Stabiilne hooldus. Stabiilne hooldus. seisukord tagatud. remont. TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Muuseumi struktuuri optimeerimine ja kaasaja nõuetele vastavusse viimine, tugeva meeskonnatunde juurutamine. Muuseumi majandustegevus on efektiivne ning muuseum on tugev koostööpartner. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 172 Olemasolev struktuur muudeti 2019. a lõpus (kehtib alates 01.01.2020). Organisatsioon areneb ning on tugeva meeskonnatunde ja hea Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- Sihtasutuse finantsiline olukord paranes 2019. a võrreldes 2018. a oluliselt organisatsioonikultuuriga ja oma missioonile pühenduv organisatsioon. 2023 seoses piletihinna tõstmisega ja kaupluse laiendamisega seonduvalt suureneva omatuluga (kasutati peamiselt aastatega tekkinud „remondivõlgade“ likvideerimiseks). Töötajatele on korraldatud ühisüritusi. Spordikulude kompenseerimine ei ole eelarvevahendite nappuse tõttu olnud võimalik. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 struktuuris läbiviidavad Olemasolev olukord Struktuurimuudatus on Personalimuudatused ja Muudatused vastavalt Muudatused vastavalt Muudatused vastavalt muutused vastavalt uutele kaardistada ja selle alusel ellu viidud. uue ja vana meeskonna vajadustele. vajadustele. vajadustele. eesmärkidele töötada välja uus struktuur. sidumine ühtseks meeskonnaks. 3.2.2 teenuste kvaliteet ja tellimuste Olemasolevate teenuste Teenused hinnastatud. E-poe ja e-pileti süsteemi Kodulehe täiendamine Kvaliteetsete teenuste Kvaliteetsete teenuste arv hinnastamine ja kordade Kasutuskord koostatud. väljatöötamine. Koostöös teenuste tutvustamisega. pakkumine ja aktiivne pakkumine ja aktiivne koostamine (linnusehoovi Visuaalse identiteedi Ametikooliga visuaalse Visuaalse identiteedi turundamine. Visuaalse turundamine. Visuaalse kasutuskorra tegemine). väljatöötamine ei identiteedi loomine rakendamine muuseumi identiteedi rakendamine identiteedi rakendamine Muuseumi visuaalse leidnud rahalist toetust. Sihtasutusele Saaremaa igapäevatöös. muuseumi igapäevatöös. muuseumi igapäevatöös identiteedi väljatöötamine. Muuseumi ja kõigile filiaalidele eraldi. 3.2.3 tööandja poolt pakutavate Ühised üritused (sh Ühised üritused Ühiste ürituste Vormiriietuse - - töötajate motivatsiooni tõstvate õppeekskursioonid) läbiviidud (kaks korraldamine ja õmblemine Mihkli hüvede hulk töötajatele. Prillide ekskursiooni, jõulude spordikompensatsioon talumuuseumi kompensatsiooni tähistamine). võimaldava korra töötajatele. võimaldamine. koostamine rahaliste vahendite olemasolul. Võimalusel suviste vormirõivaste kavandamine ja õmblemine (lükkub edasi seoses COVID-19 viirusepuhangust tuleneva finantsolukorra tõttu). Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2019. a eesmärgid on valdavalt saavutatud, v.a mõned rahalist toetust mittesaanud tegevused (infotulba paigaldus muuseumi eeshoovi, catering-köögi remont, audiogiidi tegemine, visuaalne identiteedi loomine). Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Saaremaa Muuseum on 2019. a eesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. 173 Märkused 174 SIHTASUTUS: Sihtasutus Tartu Jaani Kirik PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Tartu Jaani kiriku taastamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tartu Jaani kiriku taastamistööde ehitusliku osa lõpetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ehituslikud taastamistööd restaureerimisprojekti ulatuses on lõpetatud Jaani kirik on täielikult taastatud ja peatatud on ehitusosade lagunemine, välja Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani 2005. a. Peale restaureerimise lõppu on teostatud täiendavad töid arvatud loomulik kulumine. kultuurikvartali kujundamine terviklikuks (peaportaali vimpergi remont). Kapitaalehituslikke puudujääke ei ole, turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse ehitus on lõpetatud. Terrakotaskulptuuride taastamine kestab. Puudub suurendamine, ekspositsiooni loomine ja peaorel. kontsertoreli soetamine. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 fassaadi remonttööde teostamine teostatakse ehituse I viidi läbi seisukorra teostatakse ehituse II seisukorra monitooring seisukorra monitooring seisukorra monitooring etapp monitooring; etapp rahastamine lahendati 2019. a kevadel 1.1.2 küttesüsteemi remonttööde uuendatakse küttesüsteem on seisukorra monotooring, - - - teostamine küttesüsteem uuendatud vajadusel täiendavad tööd TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Tartu Jaani kirikule peaoreli soetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a kinnitatud ideekavandi kohaselt ehitatakse Jaani kirikusse Eesti Jaani kirikus on Eesti ja lähiriikide vaates unikaalne barokkorel. Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani esimene barokkorel. Projekti maksumus on ca 700 000 eurot, millest 100 kultuurikvartali kujundamine terviklikuks 000 eurot on lubanud panustada eraisikust toetaja. Koostöös SA-ga Tartu turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse Kultuurkapital kestab annetuste kogumine eraisikutelt ja ettevõtetelt. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja Sisuline ettevalmistustöö on tehtud. kontsertoreli soetamine 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 oreli soetamine Jätkuvad läbirääkimised Läbirääkimised Jätkuvad läbirääkimised Projekti katteallikad on Viiakse läbi hange. Ehitus on alanud. Tartu linna ja kestavad. Tartu linna ja leitud. Eraldised Kultuuriministeeriumiga Sihtasutus on valmis Kultuuriministeeriumiga Kultuuriministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ja projekti rahastamiseks. algatama hanke koheselt projekti rahastamiseks Tartu linnaga on Tartu linna eelarvetest Jätkub rahastamise peale rahastamis- Jätkub rahastamise sõlmitud eelkokkulepped on kinnitatud. võimaluste otsimine ja küsimuste lahendamist võimaluste otsimine ja projekti ühisrahastuskampaania. Kultuuriministeeriumi ühisrahastuskampaania. finantseerimiseks. Projekt hoitakse (35%) ja Tartu linna Projekt hoitakse avalikkuse positiivse (35%) poolt. avalikkuse positiivse tähelepanu all. Käimas on tähelepanu all. ühisrahastuskampaania. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on valdavas osas restaureeritud ja eksponeeritud 175 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Terrakotaskulptuuride restaureerimine toimub väga väikeses mahus, kuid Täielikult on restaureeritud suurem osa terrakotaskulptuuridest, kiriku Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani pideva tegevusena. põhjalöövi ekspositsioonikonsoolid on täidetud restaureeritud skulptuuridega, kultuurikvartali kujundamine terviklikuks tähelepanuväärsematele skulptuuridele („Kolgata grupp“) on leitud spetsiaalne turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse asukoht. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 skulptuuride restaureerimine 10 skulptuuri 10 skulptuuri 16 skulptuuri 12 skulptuuri 12 skulptuuri 12 skulptuuri konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, 11 eeltöö tehtud 11 eeltöö tehtud 12 eeltöö tehtud, 12 eeltöö tehtud 12 eeltöö tehtud 12 eeltöö tehtud ekspositsioon on täiendatud PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tartu Jaani kiriku kasutamine ja säilitamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Tartu Jaani kirik on aktiivselt tegutsev pühakoda, turismiatraktsioon ja kultuurikeskus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Jaani kirik on avatud aastaringselt 5 päeva nädalas. Sihtasutuse Tartu Jaani kirik on avatud iga päev. Sihtasutus osaleb kultuurikorraldajana Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani omatulud ja tegevustoetus Tartu linnaeelarvest katavad kiriku jooksva aktiivselt kogukonna kultuurielus vähendades seega sõltuvust teiste kultuurikvartali kujundamine terviklikuks haldamise kulud. turuosaliste aktiivsusest. turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Jaani kirik on külastuseks avatud avatud 5 päeval nädalas eesmärk täidetud avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva nädalas nädalas nädalas nädalas nädalas 2.1.2 kiriku omatulude ja tegevustoetuste positiivne eesmärk täidetud positiivne positiivne positiivne positiivne ning Jaani kiriku haldamise kulude vahel (majanduseelarve tasakaal) on null või positiivne 2.1.3 uute teenuste avamine arendustegevused torni teostamata arendustegevused arendustegevused arendustegevused arendustegevused arendamiseks jätkuvad jätkuvad jätkuvad jätkuvad 2.1.4 külastajate üldarv 60 000 ca 52 000 60 000 60 000 60 000 60 000 2.1.5 kontsertide üldarv 100 ca 70 100 100 100 100 176 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Eesmärkide saavutamisel on raskuseks projektide rahastamise küsimuse lahendamine. Avalikõiguslikes rahastajate – Kultuuriministeeriumi ja Tartu Linnavalitsuse – ametnikud ja poliitiliste ametikohtade täitjad on alates 2002. a korduvalt muutunud. Seetõttu jääb sihtasutusele mulje, et kiriku taastamise lõppjärku – oreli hanget – ei teadvustata piisavalt. Vajalik on leida lahendus tänaseni ootel-staatuses projektile. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Arvestades rahalisi võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik eesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 177 SIHTASUTUS: Sihtasutus Teater Vanemuine Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laia ja mitmekülgse repertuaarivalikuga sõna-, muusika- ja tantsulavastuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatri repertuaar on žanriliselt ja materjalilt mitmekülgne. Teatri repertuaarist leiavad meeldejäävaid teatrielamusi nii nõudlikud SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava intellektuaalid kui ka kvaliteetset meelelahutust otsivad vaatajad. Silmas aastateks 2019-2023 on peetud erinevaid vanuse- ja vaatamiskogemusega sihtgruppe. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste arv aastas 14 16 14 14 14 14 sh sõnalavastused 7-9 11 7-9 7-9 7-9 7-9 sh muusikalavastused 2-4 1 2-4 2-4 2-4 2-4 sh tantsulavastused 2-4 4 2-4 2-4 2-4 2-4 sh laste- ja noortelavastused 3 2 3 3 3 3 sh suve- ja vabaõhulavastused 1 1 1 1 1 1 1.1.2 jooksvas repertuaaris olevate lavastuste arv 36 51 36 36 36 36 sh sõnalavastused 20 26 20 20 20 20 sh muusikalavastused 10 15 10 10 10 10 sh tantsulavastused 6 10 6 6 6 6 sh laste- ja noortelavastused 8 11 8 8 8 8 sh suve- ja vabaõhulavastused 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muude etenduskunstisündmuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teadliku teatripubliku kasvatamine tutvustades teatriga seonduvaid valdkondi Teatrist leiavad meeldejäävaid lavastuste väliseid elamusi erinevad SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava lavastuste väliselt, sh haridusprogrammid. vanuse- ja vaatamiskogemusega sihtgrupid. aastateks 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 sümfooniaorkestri kontsertide arv aastas 5 6 5 6-8 6-8 6-8 1.2.2 ooperi- ja operetigala 1 1 1 1 1 1 1.2.3 meistrikursused 1 0 1 1 1 1 1.2.4 tantsugala 1 1 1 1 1 1 haridusprogrammides ja noortetöö ürituste 1.2.5 külastajate arv 14 000 10 805 14 000 15 000 15 000 15 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Lavastuste esitamine, sh külalisesinemised EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava aastateks 2019-2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 178 1.3.1 külastajate arv aastas 180 000 185 936 180 000 200 000 200 000 200 000 1.3.2 väljastpoolt Tartut külastajate arvu % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 1.3.3 põhikohaga töötajate arv 360 364 360 360 360 360 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Üldjoontes on 2019. a eesmärgid täidetud väga hästi ning Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaliste eesmärkide täitmist võib pidada edukaks. Teatri repertuaar on mitmekülgne ja kõrge kunstilise tasemega. Eelarvelised eesmärgid said täidetud, piletitulu ja külastajate arv on stabiilne võrreldes eelneva aastaga. Märkused 179 SIHTASUTUS: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine. Suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Spordivaldkonna konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tehvandi Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordivõistluste korraldamiseks, treeningute ja koolituste läbiviimiseks ning aktiivse puhkuse viljelemiseks erinevatel spordialadel. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tehvandi Spordikeskuses on 2019. a lõpuks on uutest spordirajatistest Keskuste lõplik väljaehitamine vastavalt SA Tehvandi Spordikeskuse SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2019- on valminud: K90 hüppemägi koos vaateplatvormi, lisa stardiplatvormi, arengukavadele spordivõistluste korraldamiseks ja treeninguteks sportlastele ja 2023 koos lisadega ja SA Tehvandi maandumisnõlva valgustuse ja ronimisseinaga (2017. a läbi viidud harrastajatele parimate tingimuste pakkumiseks. Spordikeskuse arengukava 2020-2024 koos uuendustööd); staadion koos rolleriraja ja lasketiiruga (renoveeritud lisadega 2019. a); tehislume tootmissüsteemi I ja II rakendusjärk ning III Keskus pakub parimaid tingimusi (suve- ja) talispordialade treeninguteks. rakendusjärgu (staadion) I etapp; staadionihoone koos tribüünide, Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud treening-, võistlus- ja hooldekeskuse ja parklatega; garaaž- ja majandushoone; suusaradade koolituskeskused erinevate spordialade (eelkõige talispordialade) harrastajatele. ülekäigusillad ja tunnelid ning radade valgustus; staadionite valgustus vastab teleülekannete nõuetele; erakapitalil rajatud seikluspark; külakiik Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: ja parklad, spordirajad harrastajatele. Valminud on arengukavade investeerimiskavades nimetatud ehitised ja rajatised. Kõigis keskustes on olemas sportlastele ja harrastajatele erineva Kasvanud on spordirajatiste, majutus- ja toitlustusvõimaluste ning tasemega majutuse ja toitlustuse võimalus ning sportimis- ja konverentsiteenuseid pakkuvate ruumide ning hoonete kasutamine nii sportlaste puhkamisvõimalused lisaks koolitustele ja seminaridele. Keskuses saab kui ka harrastajate poolt. korraldada võistlusi erinevatel aladel ning spordilaagreid erinevatele Tehvandi Spordikeskus on tuntud kui parim võistluskeskus (erilise suunitlusega vanusegruppidele. talispordialadele) Baltikumis. TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1. olemasoleva jõusaali ja lasketiiru Olemasoleva garaaži Inventar soetati 2018. a. - - - - inventari soetus ning katlamaja hoone jõusaali ja Liitumine Otepää rekonstrueerimine lasketiiru inventari kaugküttesüsteemiga uuendamine ning Otepää leidis aset 2019. a lõpus. valla tsentraalse küttesüsteemi liitumisega seonduv katlamaja rekonstrueerimine. 180 1.1.2. Tehvandi 6,2 km rullsuusaraja ja 2006. a renoveeritud 2019. a teostati - - - - staadioni asfaltkatte uuendamine, rullsuusaraja rolleriraja asfaltkatte lasketiiru ja lasketiiru staadioni uuendamine ja uuendamine ja rekonstrueerimine valmimine. laskesuusastaadioni Laskesuusastaadioni rekonstrueerimine koos rekonstrueerimine, uue meediatunneli ning rullsuusaraja lõigu ja abihoonete ehitustega. meedia tunneli ehitus ning valmimine. 1.1.3. lasketiirustaadioni ja staadioni Tulemusindikaatori Teostati Tehvandi - - - - valgustuse rekonstrueerimine 1.1.2. jätkutööd, mis on staadionite ja seotud suusa-, jalgpalli- suusaradade valgustuse ja laskesuusastaadioni rekonstrueerimine ja valgustuse vastavusse viimine renoveerimisega rahvusvaheliste alaliitude tagamaks vajalik ja televisiooni nõuetele. valgushulk Teostati optilise rahvusvaheliste sidevõrgu rajamine teleülekannete keskuse rajatiste vahel tegemiseks ning tagamaks alaliitude nõuetele rahvusvaheliste vastavaks viimiseks. teleülekannete kvaliteetset tootmist ja ajavõtu pakkumist võistluste korraldajatele. Vaegtööde elluviimine 2020. a. 1.1.4. lumekonteineri soetamine - - - Soetada kaasaegne - - lumekonteiner koos lumesäilitamise võimalusega keskuse alal. 181 1.1.5. spordirajatiste hooldetehnika - - - Soetada kaasaegne - Soetada kaasaegne soetamine ja Tehvandi tehnika ja inventar tehnika ja inventar Spordikeskuse hoonete spordirajatiste spordirajatiste taastusinvesteeringud hooldamiseks ning hooldamiseks ning kasutamiseks ja kasutamiseks. Tehvandi spordirajatiste (jalgpallistaadion, pallimängude plats, liikumisradade täiendused ning viidasüsteem) remont, mööbel, inventar vastavalt vajadustele, tagamaks kvaliteetse teenuse pakkumist keskuses. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korraldaja. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Tehvandi Spordikeskus on olnud rahvusvaheliste võistluste Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korraldaja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2019- korraldaja (FIS MK Otepää võistlus, FIS kahevõistluse MK, IBU noorte ning korralduspartner nii siseriiklike, piirkondlike kui ka rahvusvaheliste 2023 koos lisadega ja SA Tehvandi ja juunioride MM, IBU CUP laskesuusatamises). Keskus on Tartu võistluste läbiviimises kõigis kolmes hallatavas keskuses aastaringsete ürituste Spordikeskuse arengukava 2020-2024 koos Maratoni, Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni stardipaigaks baasil. lisadega ning erinevate riiklike ja maakondlike võistluste korraldajate partneriks. Tehvandi Spordikeskuses saab korraldada võistlusi erinevatel aladel – erinevatel aastatel on siin toimunud Orienteerumise EM, X Rahvusvaheline Tervisespordi Olümpiaad, Metsalangetajate MM, Rally Estonia, Suvebiathloni MM, Mootorkelgukrossi EM, Põhjamaade Noorte Meistrivõistlused, Koolinoorte maailmameistrivõistlused suusatamises jt. TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1. koostöö erinevate Olla kaaskorraldajaks või Keskuses on aset leidnud Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks spordiorganisatsioonidega partneriks võimalikult üle 40 erineva tasemega partneriks võimalikult partneriks võimalikult partneriks võimalikult või partneriks rahvusvaheliste võistluste suurele hulgale võistluse, millest suurele hulgale suurele hulgale suurele hulgale võimalikult suurele korraldamiseks Tehvandi rajatiste erinevatele suuremateks on IBU erinevatele erinevatele erinevatele hulgale erinevatele kasutada andmisel ja teenustöö rahvusvahelistele ning Juuniorite ja Noorte MM rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele teostamisel siseriiklike võistluste laskesuusatamises, Rally siseriiklike võistluste siseriiklike võistluste siseriiklike võistluste ning siseriiklike läbiviimisele vastavalt Estonia, Tartu Kuubiku läbiviimisele vastavalt läbiviimisele vastavalt läbiviimisele vastavalt võistluste spordialade ürituste erinevad võistlused, spordialade ürituste spordialade ürituste spordialade ürituste läbiviimisele graafikule. Eesti Talimängud, EMV graafikule. graafikule. graafikule. vastavalt spordialade jalgpallis jne. ürituste graafikule. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kääriku Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordilaagrite korraldamiseks, koolituste läbiviimiseks ja treeningute viljelemiseks erinevatel spordialadel. 182  EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kehtestatud ja kinnitatud on Kääriku Spordikeskuse detailplaneering ja Kääriku Spordikeskus on tuntud kui parim treeningkeskus Baltikumis. SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2019- koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamine, valminud on kõik Renoveeritud on olemasolevad rajatised ning ehitised ning teostatud ehitustööd 2023 koos lisadega ja SA Tehvandi keskuse eelprojektid ning väljastatud ehitusload. 2019. a lõpuks on uutele rajatistele ning ehitistele tagamaks spetsiifiliselt treeninglaagrite Spordikeskuse arengukava 2020-2024 koos uutest spordirajatistest valminud Kääriku Spordikeskuse väliväljakute läbiviimiseks modernsed võimalused olümpiaettevalmistuskeskusena. lisadega ala renoveerimine ning sportlasmajutushoone, veetöötlusjaama ja reoveepuhastusjaama ehitused. Valminud on kunstmurustaadion ja pallimängude hall ning kergliiklusteed. TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1. Kääriku Spordikeskuse Uue spordihalli Tööd on teostatud ja - - -. - väljaehitamise III etapp (spordihalli ehitustegevuse ehitusobjektid on ja garaažihoonete ehitus) lõpetamine ning kasutuses. kasutuslubade väljastamine. 1.3.2. Kääriku Spordikeskuse Ehitustegevusega on Projekteerimine on Ehitustegevuse - - - väljaehitamise IV etapp alustatud ning lõpetatud ning töödega elluviimine ja (kergejõustikustaadioni, heitealade projekteerimisfaas on alustatud. lõpetamine, inventari väljaku ja Greeni sauna ehitus) läbitud. soetused ning kasutuslubade väljastamine. 1.3.3. Kääriku Spordikeskuse Läbi on viidud riigihange Riigihange on Ehitustegevus on - - - väljaehitamise V etapp põhiprojekti korraldatud ja lõpetatud ning (võistkonnamajade ehitus) koostamiseks ja ehitusleping sõlmitud. kasutusload väljastatud. ehituseks. 1.3.4. Kääriku Spordikeskuse - - Läbi on viidud riigihange Ehitustegevuse - - väljaehitamise VI ja VII etapp ning alustatud lõpetamine ning (olemasoleva spordihoone ja ehitustegevusega. kasutuslubade sportlashotelli rekonstrueerimine) väljastamine. Hooned on kasutuses. 1.3.5. Kääriku Spordikeskuse - - - Koostatud on etapi Ehitustööde elluviimine - väljaehitamise VIII etapp täpsustatud ja lõpetamine ning (olemasoleva toitlustus- ja projektipiiritlus ning läbi kasutuslubade koolitushoone rekonstrueerimine) viidud projekteerimis- ja väljastamine. Hoone on ehitushange. Alustatud kasutusse võetud. on ehitustegevusega. 1.3.6. Kääriku Spordikeskuse suusaradade - - - - Valgustussüsteem on - valgustuse renoveerimine uuendatud juhitavale LED valgustitega süsteemile. TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Tartumaa Tervisespordikeskuses on läbi viidud kõik ettevalmistustööd saamaks keskuseks, kus on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused laskespordivõistluste korraldamiseks ja treeningute läbiviimiseks ning harrastusspordi viljelemiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 183 Tartumaa Tervisespordikeskus töötab integreerituna SA Tehvandi Tartumaa Tervisespordikeskus on tuntud kui parim rahvusvaheline laskespordi SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2019- Spordikeskus struktuuris ning täidab olemasolevate võimaluste piires treening- ja võistluskeskus. Olemas on lai valik võimalusi aastaringse 2023 koos lisadega ja SA Tehvandi SA põhikirjalisi eesmärke laskespordi ja harrastusspordi keskusena. harrastusspordikeskusena ning koolispordi ning mitte-spordiala spetsiifiliste Spordikeskuse arengukava 2020-2024 koos spordilaagrite läbiviimiseks. lisadega TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1. Tartumaa Tervisespordikeskuse Ellu on viidud Tööd on teostatud ning - - - - liitumine Elva valla ühisveevärgiga projekteerimistööd ning keskus on liitunud ja kanalisatsiooniga ning trasside ja ehitustegevused ühisveevärgi- ja pumplate ehitus ning laskeseadmete liitumaks tsentraalse kanalisatsiooni- soetamine kanalisatsioonivõrguga. süsteemiga. Kasutusluba on väljastatud ning tööd teostatud. 1.4.2. renoveerimistööd seoses Kuulipüüdeseinad on Tood on teostatud ja - - - - lasketiirude kuulitõkkeseinte renoveeritud ja vastavad lõpetatud, rajatised on parendusega ning tuletõkkeuste ohutusnõuetele. kasutuses. paigaldusega katlamajas Katlamaja tuletõkkeuksed on paigaldatud. 1.4.3. Tartumaa Tervisespordikeskuse - - Koostatud on Eelprojektid on - - eelprojektide koostamine lähteülesanne ning välja koostatud etapiviisiliseks kuulutatud väljaehitamiseks ja arhitektuurikonkurss ja ehitusload vastavalt eelprojektide koostamise väljastatud. riigihange. 1.4.4. Tartumaa Tervisespordikeskuse I - - - - Välja on ehitatud - etapp – kunstlumetootmise ning kunstlumetootmis- rajavalgustuse süsteemi süsteem ja rajavalgustus. väljaehitamine 1.4.5. Tartumaa Tervisespordikeskuse II - - - - - Välja on ehitatud etapp – Tartu Maratoni finišiala ja välialade piirkond väliväljakute ala väljaehitamine keskuses koos Tartu Maratoni finišialaga. TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Organisatsiooni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 184 Järjepidevalt toimub pakutavate teenuste arendamine, uute teenuste Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2019- loomine, müügitöö ja infosüsteemi arendamine ning personali  Tehvandi keskus pakub kvaliteetset teenust majutuseks, toitlustuseks, 2023 koos lisadega ja SA Tehvandi koolitamine. konverentsideks, spordirajatiste kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks Spordikeskuse arengukava 2020-2024 koos nii sportlastele kui ka harrastajatele. lisadega  Tehvandi keskuse struktuuris olevad töökohad on täidetud keskuse korrasoleku, teenuste pakkumise, müügitöö ja juhtimise tagamiseks.  Pakutavate teenuste kohta on tagatud turundus- ja müügitöö ning infosüsteemid on arendatud selle tagamiseks. TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1. uute kaudsete ja otseste töökohtade Töökohtade loomine Lisandunud töökohad Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete loomine vastavalt SA projektides vastavalt seoses Kääriku töökohtade loomine töökohtade loomine töökohtade loomine töökohtade loomine ning arengutes kirjeldatule investeerimiskavade Spordikeskuse vastavalt vastavalt vastavalt vastavalt elluviimisele. pallimängude halli investeerimiskavade investeerimiskavade investeerimiskavade investeerimiskavade valmimisega. Suurem elluviimisele. elluviimisele. elluviimisele. elluviimisele. hooajaliste töötajate rakendamine tulenevalt klientide arvu kasvust. 1.5.2. pakutavate teenuste arendamine ja Seoses Tehvandi Spordikeskuse Seoses Seoses Seoses Seoses uute teenuste loomine investeeringukavade teenused on paranenud investeeringukavade investeeringukavade investeeringukavade investeeringukavade elluviimisega kõigis (K90, Tehvandi jõusaal, elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis kolmes keskuses valgustatud suusarada ja kolmes keskuses kolmes keskuses kolmes keskuses kolmes keskuses laienevad ka teenuste staadion, Kääriku laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste mahud. pallihall, Tartumaa mahud (vt mahud (vt mahud (vt mahud (vt küttesüsteem). tegevuseesmärke 1.1- tegevuseesmärke 1.1- tegevuseesmärke 1.1- tegevuseesmärke 1.1- 1.4). 1.4). 1.4). 1.4). 1.5.3. müügitöö arendamine Turundustegevuse Uute sihtturgudele Turundustegevuse Turundustegevuse Turundustegevuse Turundustegevuse tõhustamine vastavalt tegevuste suunamine tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt sihtgruppide jaotusele seoses agendilepingute sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele ning teenuste täituvusele. sõlmimisega ning uute ning teenuste täituvusele. ning teenuste täituvusele. ning teenuste täituvusele. ning teenuste klientide leidmisega. Personaliseeritud Suund Laiendatud täituvusele. Laiendatud on alaliitude pakkumiste turundustegevustele turundustegevus uutes ja koondiste kaasamist kasutuselevõtt ning seoses valmivate sihtriikides. Kääriku pallihallis. turundustegevused investeerimis- Kliendibaasi laiendamine seoses valmivate objektidega. Venemaa ja Läti suunal. investeerimis- objektidega. 185 1.5.4. infosüsteemi arendamine Tänapäevase riist- ja Infosüsteemide Tänapäevase riist- ja Tänapäevase riist- ja Tänapäevase riist- ja Tänapäevase riist- ja tarkvara kasutamine, arendamine suunal tarkvara kasutamine, tarkvara kasutamine, tarkvara kasutamine, tarkvara kasutamine, uuendamine ja soetamine pilvepõhiste lahenduste uuendamine ja soetamine uuendamine ja soetamine uuendamine ja soetamine uuendamine ja keskustes vastavalt kasutuselevõtt erinevate keskustes vastavalt keskustes vastavalt keskustes vastavalt soetamine keskustes vajadusele. tarkvaraprogrammide vajadusele. vajadusele. vajadusele. vastavalt vajadusele. puhul on ellu viidud. Riistvara soetused on peamiselt olnud seotud investeerimisobjektide kasutuselevõtmisega. 1.5.5. personali koolitamine Vastavalt vajadustele Koolitustegevusi on läbi Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele ning kitsaskohtadele viidud rajatiste töölistele, ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele koolituste läbiviimine. kokkadele, koolituste läbiviimine. koolituste läbiviimine. koolituste läbiviimine. koolituste personalijuhile, läbiviimine. hankespetsialistile, juhatuse liikmetele ning koristuspersonalile. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2019. aastal täitis Sihtasutus Tehvandi Spordikeskuse oma põhikirjalisi eesmärke edukalt ja kinnitatud tegevuseesmärgid on täies mahus täidetud. Majandustegevuses ületati prognoositut. Märkused 186 SIHTASUTUS: Sihtasutus Ugala Teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tuua lavale kuni 10 kunstiliselt väärtuslikku ja professionaalset lavastust, millega on täidetud ka teatri mängukava EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kuni 10 uuslavastust aastas. Hooajal tuleb välja kuni 10 uuslavastust, mis leiavad mängukavas SA Ugala Teater strateegia aastateks 2020- piisavalt mängukordi ja publikut. 2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 säilitada väljakujunenud uuslavastuste maht 8 9 8 8 8 8 repertuaaripildi rikastamiseks kaasatud 1.1.2 3 3 3 3 3 3 külalislavastajad oma majast sobiva potentsiaaliga tegijate kaasamine 1.1.3 2 4 3 3 2 2 lavastamisse PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesiste ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Uute algupärandite ning lastelavastuste lavastamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vähemalt üks algupärand on Ugala teatri repertuaaris olnud alati, viimasel ajal ka Repertuaaris on kaks algupärandit, kaks lastelavastust ja üks SA Ugala Teater strateegia aastateks 2020- rohkem. Ka lastelavastusi erinevatele vanuserühmadele on teatri repertuaaris olnud noortelavastus. 2023 alati vähemalt kaks, lisaks kaks noortelavastust. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Eesti algupärandite arv hooaja repertuaaris 1 3 1 1 1 1 2.1.2 laste- ja noortelavastuste arv repertuaaris 2 2 2 2 2 2 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Külastatavuse suurendamine, eelarve tulubaasi täitmine ja suurendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019. a andis Ugala teater 311 etendust, publiku arv oli 88 534, koos eriüritustega 90 Ugala Teatri optimaalne publikuarv võiks olla stabiilselt 80 000 ringis, SA Ugala Teater strateegia aastateks 2020- 050 külastajat. etendute arv 280 ümber, sh väljasõiduetendused. 2023 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 külastajate arv aastas 86 000 88 534 86 000 86 000 86 000 86 000 3.1.2 etenduste arv aastas 295 311 300 300 300 300 3.1.3 väljasõiduetenduste arv aastas 92 80 80 80 80 80 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Väljasõiduetenduste vähenemine võrreldes seatud eesmärgiga tulenes eelkõige tihedast sügisesest prooviperioodidest – nelja kuu jooksul esietendusid viis uuslavastust. Väljasõitude vähenemise kompenseerimiseks leiti võimaluse mängida statsionaaris esietendunud lavastuse Etturid etendusi Kukenoosi küünis Albus. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2019. a kujunes Sihtasutusele Ugala Teater pingeliseks ja edukaks. Sihtasutus täitis 2019. a seatud eesmärke, nii loomingulisi kui majanduslikke, väga hästi. 187 Märkused 188 SIHTASUTUS: Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevustega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti esindamine UNESCO kehamites ja dokumentide vahendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi saavutamist mõõtvad näitajad on välja SA UNESCO ERK arengukava aastateks 2016-2019 (eesmärgid 1 ja 2) toodud SA UNESCO ERK arengukavas aastateks 2016-2019 (eesmärgid 1 ja 2). 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Eesti seisukohtade välja UNESCO teavitamine Eesti Eesti seisukohad on UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine töötamine ja UNESCOle seisukohtadest, Eesti kujundatud ja vahendatud, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti edastamine huvide kaitsmine Eesti huvid UNESCOs on Eesti huvide kaitsmine Eesti huvide kaitsmine Eesti huvide kaitsmine huvide kaitsmine UNESCOs kaitstud UNESCOs UNESCOs UNESCOs UNESCOs 1.1.2 UNESCO teemade Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutused on hästi Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste õigeaegne ja informeerimine UNESCO kursis UNESCO teemadega informeerimine informeerimine informeerimine informeerimine UNESCO professionaalne teemadest UNESCO teemadest UNESCO teemadest UNESCO teemadest teemadest vahendamine asjassepuutuvatesse riigiasutustesse 1.1.3 töö UNESCO kehamites ja UNESCO kehamite töös SA UNESCO ERK on UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös esindatus üritustel osalemine; Eesti esindajate vahendanud eksperte osalemine; Eesti osalemine; Eesti osalemine; Eesti osalemine; Eesti esindajate nimetamine UNESCO rahvusvahelistele esindajate nimetamine esindajate nimetamine esindajate nimetamine nimetamine UNESCO egiidi all toimuvatele UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all egiidi all toimuvatele üritustele toimunud üritustele ja/või toimuvatele üritustele toimuvatele üritustele toimuvatele üritustele üritustele neil ise osalenud 1.1.4 UNESCO ERK esindajate osalemine UNESCO SA UNESCO ERK on osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO konventsioonide ja vastavates komisjonides, konventsioonide ja konventsioonide ja konventsioonide ja konventsioonide ja tegevusega seotud programmide rakendamises töögruppides, nõukogudes programmide programmide programmide programmide rakendamises töögruppides, komisjonides esindatud rakendamises rakendamises rakendamises ja nõukogudes 1.1.5 Eesti osalemine UNESCO Eesti osaleb „Inimene ja Eesti seisukohad on Eesti osaleb „Inimene ja Eesti osaleb "Inimene ja - - „Inimene ja biosfäär“ biosfäär“ programmi „Inimene ja biosfäär“ biosfäär“ programmi biosfäär" programmi programmi rahvusvahelises rahvusvahelisse programmi rahvusvahelises rahvusvahelisse rahvusvahelise koordinatsiooninõukogus koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogus koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu (mandaat kuni 2021) töös esindatud töös töös 1.1.6 Eesti osalemine Haagi Eesti kandideerib Haagi Eesti sai valituks Haagi Eesti osaleb Haagi Eesti osaleb Haagi Eesti osaleb Haagi Eesti osaleb Haagi konventsiooni komitee töös konventsiooni komitee konventsiooni komiteesse konventsiooni komitee konventsiooni komitee konventsiooni komitee konventsiooni komitee töös liikmeks töös töös töös 1.1.7 Eesti osalemine vaimse - - - - Eesti kandideerib vaimse Eesti osaleb vaimse kultuuripärandi kaitse kultuuripärandi komitee kultuuripärandi komitee konventsiooni töös liikmeks töös 189 1.1.8 Eesti osalemine täitevkogu - - - - - Eesti kandideerib töös täitevkogu liikmeks 1.1.9 Eesti osalemine noortele Eesti osaleb noortele noorte teadlikkus Eestis Eesti osaleb noortele Eesti osaleb noortele Eesti osaleb noortele Eesti osaleb noortele suunatud UNESCO suunatud UNESCO UNESCO teemadest on suunatud UNESCO suunatud UNESCO suunatud UNESCO suunatud UNESCO teemalistel rahvusvahelistel teemalisel rahvusvahelisel kasvanud, saadud on teemalisel teemalisel teemalisel teemalisel rahvusvahelisel üritustel üritusel rahvusvahelise koostöö rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel üritusel kogemus 1.1.10 Eesti osalemine UNESCO - - - osalemine UNESCO - osalemine UNESCO peakonverentsil peakonverentsil peakonverentsil (peakonverents toimub iga kahe aasta tagant) 1.1.11 Eesti osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana Eestil on ülevaade osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana UNESCO täitevkogu töös täitevkogu töös täitevkogus toimuvast täitevkogu töös täitevkogu töös täitevkogu töös täitevkogu töös PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Koostöö edendamine UNESCO tegevusest huvitatud isikute ja organisatsioonidega Eestis ning info vahetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi saavutamist mõõtvad näitajad on välja SA UNESCO ERK arengukava aastateks 2016-2019 (eesmärgid 2 ja 3) toodud SA UNESCO ERK arengukavas aastateks 2016-2019 (eesmärgid 2 ja 3). 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 UNESCO kohta isikute ja organisatsioone huvigruppidel on piisavalt isikute ja isikute ja organisatsioone isikute ja organisatsioone isikute ja organisatsioone asjassepuutuva info teavitamine UNESCO infot UNESCO kohta organisatsioone teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO kättesaadavus dokumentidest, otsustest jm teavitamine UNESCO dokumentidest, otsustest dokumentidest, otsustest dokumentidest, otsustest jm huvigruppidele dokumentidest, otsustest jm jm jm 2.1.2 Eesti avalikkuse Eestis UNESCO info on vahendatud eesti Eestis UNESCO Eestis UNESCO Eestis UNESCO Eestis UNESCO teavitamine UNESCO programmide, konkursside, keeles programmide, programmide, programmide, programmide, konkursside, programmidest, täiendõppe võimaluste, konkursside, täiendõppe konkursside, täiendõppe konkursside, täiendõppe täiendõppe võimaluste, stipendiumitest jm stipendiumite, vakantsete võimaluste, võimaluste, võimaluste, stipendiumite, vakantsete võimalustest kohtade UNESCO stipendiumite, stipendiumite, vakantsete stipendiumite, vakantsete kohtade UNESCO peakontoris jm vakantsete kohtade kohtade UNESCO kohtade UNESCO peakontoris jm tutvustamine erinevate UNESCO peakontoris peakontoris jm peakontoris jm tutvustamine erinevate (meedia)kanalite kaudu jm tutvustamine tutvustamine erinevate tutvustamine erinevate (meedia)kanalite kaudu erinevate (meedia)kanalite kaudu (meedia)kanalite kaudu (meedia)kanalite kaudu 2.1.3 professionaalne veebileht ja UNESCO töö ja Eesti avalikkus on SA UNESCO UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti infokiri osaluse tutvustamine ERKi tööst veebilehe, osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine avalikkusele infokirja jm kanalite kaudu avalikkusele avalikkusele avalikkusele avalikkusele teavitatud 190 2.1.4 hästi toimiv UNESCO UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti Eesti ühendkoolide ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustik ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku võrgustik ja UNESCO arendamine koostöös toimib hästi, koolid on arendamine koostöös arendamine koostöös arendamine koostöös arendamine koostöös Läänemere projekt (BSP) võrgustiku saanud tuge koostööks ja võrgustiku võrgustiku võrgustiku võrgustiku koordinaatoritega, koolide UNESCO-teemalisteks koordinaatoritega, koordinaatoritega, koordinaatoritega, koordinaatoritega, koolide koostöö ja UNESCO- tegevusteks, üritused ja koolide koostöö ja koolide koostöö ja koolide koostöö ja koostöö ja UNESCO- teemaliste tegevuste koolitused koolidele on UNESCO-teemaliste UNESCO-teemaliste UNESCO-teemaliste teemaliste tegevuste toetamine, ürituste ja korraldatud tegevuste toetamine, tegevuste toetamine, tegevuste toetamine, toetamine, ürituste ja koolituste korraldamine ürituste ja koolituste ürituste ja koolituste ürituste ja koolituste koolituste korraldamine koolidele korraldamine koolidele korraldamine koolidele korraldamine koolidele koolidele 2.1.5 noorte kaasamine noorte seas teadlikkuse noorte seas on teadlikkus noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse UNESCO ja SA UNESCO suurendamine UNESCO UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO ERK teemavaldkondadesse teemavaldkondadest, teemavaldkondadest teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, noorte UNESCO suurenenud, noored on noorte UNESCO noorte UNESCO noorte UNESCO noorte UNESCO teemalistel üritustel ja kaasatud UNESCO ERK teemalistel üritustel ja teemalistel üritustel ja teemalistel üritustel ja teemalistel üritustel ja UNESCO ERK tegevustes tegevustesse ja aktiivselt UNESCO ERK UNESCO ERK UNESCO ERK UNESCO ERK tegevustes kaasa löömine panustanud üritustesse tegevustes kaasa tegevustes kaasa löömine tegevustes kaasa löömine kaasa löömine löömine 2.1.6 hästi toimiv koostöö partnerluste loomine ja UNESCO ERKil on hea partnerluste loomine ja partnerluste loomine ja partnerluste loomine ja partnerluste loomine ja partneritega hoidmine UNESCO koostöö UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO kodanikuühiskonnast teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate kodanikuühiskonna partnerorganisatsioonidega kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega kodanikuühiskonnast organisatsioonidega organisatsioonidega organisatsioonidega organisatsioonidega Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus UNESCO ERK 2019. a tegevuseesmärgid on väga hästi täidetud. Sihtasutus UNESCO ERK jätkab tööd eesmärkide saavutamiseks, kuna Eesti on jätkuvalt UNESCO liige. Märkused 191 SIHTASUTUS: Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Teatrimaja korrashoiu tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hoonete renoveeriti 2000. a. Hoone renoveerimiseks ning teatrisaali Tagada maja korrashoid ja ekspluatatsioon. tehnika ja inventari soetamiseks võetud investeerimislaenu viimane tagasimakse tasuti 2010. a detsembris. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk hoone korrashoid on 1.1.1 hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagatud Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja on sihtasutuse omandis oleva hoonekompleksi halduse ja korrashoiu eesmärgi täitmisega rahuldavalt toime tulnud. Märkused 192 SIHTASUTUS: Sihtasutus Vene Teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kunstiväärtuslike lavastuste loomine ja teatri loomingulise koosseisu arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk repertuaari mitmekülgsus – 1.1.1 3 3 3 3 3 3 erinevad žanrid repertuaari mitmekülgsus – 1.1.2 3 3 3 3 3 3 erinevad lavastusliigid Eesti teatri aastaauhindade, 1.1.3 2 1 1 1 1 1 festivalide nominatsioonid 1.1.4 loomingulise koosseisu suurus 40 40 40 40 40 40 rahvusvaheliselt hinnatud 1.1.5 1 1 1 1 1 1 külastuslavastajad/kunstnikud lavastuste osalemine 1.1.6 3 1 2 2 2 2 rahvusvahelistel festivalidel teatri loovmeeskonna või selle liikmete osalemine teiste teatrite ja 1.1.7 2 2 2 2 2 2 kultuuriprodutsentide kunstiprojektides mängupaikade mitmekesisus 1.1.8 (esietenduste arv väljaspool teatri 2 3 2 2 2 2 statsionaari) 1.1.9 uuslavastuste arv 8 13 8 8 8 8 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Laste ja noorte harimine ja kaasamine teatritegevusse. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 stuudio õpilaste arv 15 15 15 15 15 15 teatris toimuvate regulaarsete 2.1.2 lastele ja noortele suunatud 1 2 1 1 1 1 kultuuriprojektide arv aastas TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Teatrikunsti ja muude kaunite kunstide valdkondade populariseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 193  teatrigalerii näituste arv 2.2.1 10 8 8 8 8 8 (autorinäituste arv aastas) TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Teatri külastatavuse ja piletitulu suurendamine. Teatri külastajatele mitmekülgse teatrielamuse pakkumine ja teatri kuvandi kinnistamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 etenduste arv 320 368 360 360 360 360 2.3.2 külastajate arv 49 000 48 170 51 000 52 000 53 000 54 000 suur saal 32%, suur saal 33%, suur saal 35%, suur saal 37%, suur saal 40%, 2.3.3 ühe etenduse saali täituvus 59% väike saal 82% väike saal 83% väike saal 85% väike saal 85% väike saal 85% teatri meediakajastuste arv kohalikus ja üle-Eestilises meedias 2.3.4 3 4 3 3 3 3 – kõigis meediakanalites lühiuudiste arv nädalas teatri meediakajastuste arv kohalikus ja üle-Eestilises meedias 2.3.5 4 3 4 4 4 4 – iga uuslavastuse kohta arvustuste arv trükimeedias TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Reklaami- ja müügitegevuse tõhustamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 ostetud teatrisõbra kaartide arv 400 520 400 400 400 400 2.4.2 piletilevitajate arv 4 5 4 4 4 4 publiku-uuringud (uuringute arv 2.4.3 1 1 1 1 1 1 aastas) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara silmas pidades nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Organisatsiooni struktuur ja töökorraldus toimib laitmatult. Teatri hooned on tehniliselt korras ja atraktiivsed. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 personali liikuvus (% aastas) 10% 5% 10% 10% 10% 10% teatrihoone on tehniliselt korras, Välja ehitada väikese Täielikult Ventilatsioon toimib Paranes proovisaalide ja 3.1.2 hooneid teenindavad saali lokaalne rekonstrueerida väikese - - laitmatult. maalrisaali ventilatsioon. tehnosüsteemid toimivad laitmatult jahutussüsteem. saali ventilatsioon. teatri helitehnika on kaasaegsel Suure saali helisüsteem 3.1.3 - - - - - tasemel on 100% uuendatud. teatri valgustehnika on Suure saali valguspark 3.1.4 - - - - - kaasajastatud on 75% uuendatud. 194  Teatri dekoratsiooniladu ja metallitöökoda on läbinud kapitaal- remondi, puidutöökoda teatri dekoratsioone valmistatakse on kolitud 3.1.5 ja hoitakse selleks ettenähtud - - - - - metallitöökojaga ruumides samasse hoonesse ja senine puidutöökoda on võetud kasutusele dekoratsioonilaona. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Külastajate arvu eesmärki ei õnnestunud täita, sest aasta jooksul esietendunud lavastuste hulgas oli mitu sellist, mis ei pälvinud publiku suur poolehoidu. Senised külastatavuse arengud näitavad aastast aastasse kerget kasvu, eriti võrreldes kolme või rohkema aasta taguse statistikaga, aga see kasv kahel viimasel aastal (2018 ja 2019) on põhiliselt saavutatud tänu etenduste arvu kasvule. Keskmine saali täituvus näitab langustrendi, mis omakorda tähendab seda, et Vene Teater on jõudnud külastajate arvu optimumi lähedale. See puudutab omas majas mängimist. Vaatajate arvu edasine kasv on võimalik ainult külalisetendusi andes. Samas paneb külalisetendustele piiri nende korraldamisega seotud suur kulu. Plaanitust väiksema külastajate arvu üheks põhjuseks võib pidada ka meelelahutusliku repertuaari tagasihoidlikku osakaalu. Siiski on täheldatavad ka mõned positiivsed arengud. Väljasõiduetendused Narva ja Sillamäele on hakanud andma järjest peremaid tulemusi ja saalide täitumine on osutunud lootustandvaks. Samuti on elavnenud teatrisõbra kaartide müük. Mida huvitavam on teatri repertuaar, seda rohkem on võimalusi festivalidel esineda nii, et kõik teatri festivalil osalemise kulud on kaetud. Selles osas on Vene Teatril samuti arenguruumi. 2019. a lootis teater saada vähemalt kolm kutset festivalidele, kus kõik kulud on kaetud, aga saadi ainult ühe sellise kutse. Selliseid kutseid, kus festivali korraldaja oleks katnud ainult osa kulusid ja teater ise teise poole kuludest, saadi vähemalt kolm. Eelarve piiratuse tõttu on teater kõigist sellistest kutsetest viimased aastad loobunud. Ka ei õnnestunud 2019. a saada plaanitud arvu nominatsioone tunnustatud teatriauhindadele. Eestis tegutsevate teatrite keskmine tase on kõrge ja aastas esietenduseni jõudvate nimetuste arv sedavõrd suur, et ühel teatril enam kui ühe nominatsioonini jõudmine tähendab erakordset õnnestumist. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse tegevust 2019. a püstitatud eesmärkide saavutamisel hinnata rahuldavaks. Märkused 195 SIHTASUTUS: Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuriväärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilitamise ja üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks samuti ka kultuuriürituste korraldamine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Kultuuriväärtuste taastamine, hoidmine, kogumine, uurimine ja säilitamine ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: ning kultuuriürituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 150 000-200 000 150 000 180 000 180 000 190 000 180 000 sihtasutuse omatulud (ilma 1.1.2 1 446 210 eurot 1 326 113,29 eurot 1 400 000 eurot 1 450 000 eurot 1 450 000 eurot 1 500 000 eurot käibemaksuta) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tegevus põhikirjalise eesmärgi täitmisel jätkusuutlik ja sihtasutus sai 2019. a eesmärkide täitmisega hästi hakkama. Märkused 196 3.2. Sihtasutuste finantseesmärgid Vt lisatud MS Excel dokumenti „2019_asutajaoiguste_teostamise_aruanne_lisa_finantsplaanid.xlsx“ 197  Rahandusministeerium [email protected] 12.06.2020 nr 3-3/1308-1 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ järgi esitame Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2019. aasta kohta. Kordame ka eelnevatel aastatel tehtud ettepanekut kaaluda, kas ministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande esitamine praegu kehtivas korras ja mahus on vajalik ning otstarbekas. Aruanne hõlmab andmeid eelmise majandusaasta kohta, mis on kajastatud sihtasutuste majandusaasta aruannetes. Samuti on aruande üks osa finantsplaan, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessi raames. Leiame, et teatud osades on iga-aastase aruande koostamine kindlasti vajalik ja põhjendatud, näiteks näitamaks aasta jooksul toimunud muudatusi valitsevates sihtasutustes (asutamised, ühinemised, jagunemised ja lõpetamised), varade üleandmist ja sihtasutuses asutaja läbi viidud erikontrolle. Samuti on oluline asutajaõiguste teostaja hinnang sihtasutuse senisele tegevusele ning seisukoht tegevuse jätkamise või lõpetamise vajaduse kohta. Ülevaatamist vajaksid aga aruande sisu- ja vorminõuded osas, mis puudutavad ülevaateid sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärkidest ning nende saavutamise analüüsi. Need moodustavad aruande kõige mahukama osa ning kordavad olulises mahus majandusaasta aruannetes, finantsplaanides jm aruandluse dokumentides juba esitatud infot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisad: 1. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2019. aasta kohta 197 lehel 2. Aruande lisa – sihtasutuste finantseesmärgid (xlsx-fail) Erle Toiger 628 2229 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941