Kiri

Kultuuriministeerium 29.05.2020 nr 1-9/ 47 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Vastus kirjale 25.05.2020 nr 1-11/1188-1 Käesolevaga saadame Harju Maakonnaraamatukogu arvamuse seaduse eelnõu VTK-le. Rutt Enok direektor Lisa :arvamus 6 lehel Lisa : Arvamus Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus ele A rvamused järgnevatele punktidele koos lõikudega V TK -s t, Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine Muutused haldusjaotuses ja piirkondade asutustiheduses on jätnud paljud elanikud ilma võimalusest raamatukoguteenindust kasutada. Harjumaal pealinna ümbritsevates valdades on s olukord eriti tuntav. Uusasumites puudub välja arenenud infrastruktuuir sh. võimalus kasutada raamatukoguteenust. Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine RaRS § 5 lõige 3 näeb ette, et kui vallas või linnas on mitu rahvaraamatukogu, võib linna- või vallavolikogu raamatukoguteeninduse koordineerimiseks nimetada ühe rahvaraamatukogudest linna või valla keskraamatukoguks. Kehtivas RaRS-is ei täpsustata, kas koordineeritavad rahvaraamatukogud peaksid seejuures jääma eraldiseisvateks kohaliku omavalitsuse asutusteks või muutuma keskraamatukogu struktuuriüksusteks. Harjumaal on 9 valla keskraamatukogu: Anija, Jõelähtme, Kose, Kuusalu, Raasiku,Saku, Viimsi, Lääne-Harju, Harku. Praktikas on sama omavalitsuse rahvaraamatukogud nimetatud keskraamatukogu haruraamatukogudeks või laenutu s p unktideks. Anija vallas on 1 raamatukogu jäänud eraldiseisvaks (Aegviidu ) , samas Kehra, Anija Alavere raamatukogud on keskraamatukogu struktuuri üksus ed. Kiili, Maardu, Loksa omvalitustes on 1 raamatukogu, Rae vallas 4 raamatukogu, Saue vallas 8 raaamtukogu. Rae ja Saue vallas pole valla keskraamatukogu süsteemi. . Seaduse muutmisel tuleb täpsustada iga rahvaraaamtukogu staatus valla kesk raamatukogu struktuuris. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on keskraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel järgmised: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine ; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine. Praktikas on loetletud ülesande i d seni käsitletud põhiliselt maakonnaraamatukogu ülesannetena raamatukoguteeninduse koordineerimisel maakonnas. Valdade keskraamatukogudel pole nende kõikide ülesannete täitmiseks tööjõudu ega vajadust M aakondliku koordineerimisülesandena tuleks lisada lasteteenindus e koordineerimine kui tuleviku jaoks oluline valdkond . . Valla keskraamatukogude koordineerimisülesanded tuleb täpsustada lähtudes eelkõige kui esmatasandil vajalikud ülesanded valla või linna piires: raamatukogude võrk, teeninduse korraldamine, kaader, majandusküsimused, arendus ja koostöö projektid jne. Praktika kinnitab,et kohtadel koordineerivad valla keskraamatukogude juhid edukalt esmatasandi raamatukoguteenindust. Harku valla keskraamatukogu Tabasalus alustas 1.jaanuaril 2020 .a.. Probleeme on rohkem Lääne-Harju vallas, kus on kokku 8 raamatukogu Eraldi teemana tuleb lahendada uute valla keskraamatukogude nimeküsimused. Valla keskraamatukogud on nimetatud valla nime järgi kaotades ära senise asukoha nime. Näited: Lääne-Harju valla keskraamatukogu on endine Paldiski Linnaraamatukogu. Jõelähtme valla keskraamatukogu on endise nimega Loo raamatukogu asukohaga Loo alevis. Selle valla raamatukogude süsteemis on eraldi raamatukoguna Jõelähtme külaraamatukogu asukohaga Jõelähtme külas. Anija valla keskraamatukogu asukohaga Kehras, mille struktuuris on Kehra Linnaraamatukogu, Anija haruraamatukogu aukohaga Anijal ja Alavere haruraamatukogu. Anija vallas on lisaks iseseiseva raamatukoguna Aegviidu raamatukogu. Samasugune näide tuleb ilmselt Harku vallas kui keskraamatukogu nimeks saab Harku valla keskraamatukogu ( endine Tabasalu ) ja kus on eraldi Harku haruraamatukogu asukohaga Harku alevikus. Selline häiriv nimepraktika on levinud üle vabariigi. Keskraamatukogude nimed kohanimedena võiksid jääda alles , nende ülesnded valla teiste raamatukogude osas saab sätestada põhimääruses Nimküsimused ei ole selle seaduse teema, kuid raamatukogu nimi on orientiiriks eelkõige kasutajale aru saamaks millises külas, asulas teda teenindav raamatukogu asub. Raamatukogud on seni säilitanud teavikute tunnuskoodidel (vöötkoodidel ) esialgsed asukohaga seotud nimed. Kuna RaRS-is pole kasutusel termineid „haruraamatukogu“ ja „laenutuspunkt“, on nende sisu jäänud iga kohaliku omavalitsuse üksuse enda määratleda. Ühtse arusaama puudumine, milline on rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste pakutavate teenuste miinimumstandard, võib viia aga olukorrani, kus rahvaraamatukogu teenused pole kõigile Eesti inimestele enam mõistlikul määral kättesaadavad. Näiteks mõjutab teenuste kättesaadavust niinimetatud teenindus- või laenutuspunkti äärmiselt piiratud tööaeg, interneti kasutamise võimaluse puudumine, eriteenuste (koopiate tegemine, andmebaaside kasutamine jms) mitte pakkumine jms. Eelnevast tulenevalt vajab RaRS täiendamist asjaomaste terminitega ning kehtestada tuleb haruraamatukogu ja laenutuspunkti pakutavate kohustuslike teenuste loetelu. Praktikas on väikeste haruraamtukogude ja laenutuspunktide teenust mitmes omavalitsuses vähendatud piirini, mis sisuliselt ei rahulda kasutaja vajadusi lahtiolekuaegade ega pakutavate teenuste osas . Vajab kindlas t i seaduses täpsustamist . Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Lisaks vajab RaRS § 5 lõikes 5 sätestatud maakonnaraamatukogu ja linna või valla keskraamatukogu ülesannete loetelu sisulist uuendamist, kuna mõni selles nimetatud ülesanne pole enam maakonna- või keskraamatukogu spetsiifiline. Näiteks teatmebibliograafilise tööga ehk teisisõnu infootsingu päringutele vastamisega saavad tegeleda kõik rahvaraamatukogud. Põhjuseks on asjaolu, et tulenevalt infosüsteemide arengust on kadunud vajadus maakonna- või keskraamatukogus peetavate paberkartoteekide järele ja andmed saab infosüsteemist kätte kõigis rahvaraamatukogudes. Maakonnaraamatukogu ülesandena on kehtivas seaduses : 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. Tuleb vahet teha bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomise ja pidamise ning infootsingute päringutele vastamise vahel. Viimasega tegelevad küll kõik rahvaraamatukogud, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega vähesed. Koduloo andmebaaside loomine on kulturilooliselt üks olulisemaid ja kasutajale vajalikumaid rahavaraamatukogude töölõike. Kodulooliste andmebaaside loomisel rahvaraamatukogud kohtadel tegelevad lokaalse valiku põhimõttel, maakonnaraamatukogud kogu maakonna vaates. Maakonnaraamatukogudes on olemas põhjalikud koduloolise kirjanduse kogud ja erinevatel aegadelandmekandjatel andmebaasid. Andmebaase on rahvaraamatukogudes loodud erinevate tarkvarade baasil, mis teeb otsingul kasutamise keeruliseks. Maakonnaraamatukogude koduloo andmebaas on sageli põhjalikum kui Rahvusraamatukogu DIGARi artiklite andmebaas. KODULUGU – Eesti rahvaraamatukogude ühine koduloolise info talletamise süsteem http://www.kodulugu.ee 1.4. Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine Nõuded maakonnaraamatukogu ja rahvaraamatukogu direktori vaba ametikoha täitmiseks vajavad täpsustamist. Enamus valdade keskraamatukogude direktorite valimisi on õnnestunud, kuid on ka erandeid. Oluline on nii erialane haridus, kutsekoolituse läbimine, varasem töökogemus. Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Lisaks järelevalveülesandele võiks samal eesmärgil Eesti Rahvusraamatukogu vastutusalasse anda ka rahvaraamatukogudele kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ §-de 6–16 alusel antava arendustoetuse jaotamise. Üleandmine on võimalik kui Rahvusraamatukogul on vastav kompetents olemas . Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine. Eesti raamatukogudes on hetkel kasutusel kolm erinevat raamatukogude tööks vajalikku infosüsteemi (edaspidi ka raamatukogusüsteem) – RIKS10, ESTER/Sierra11 ja URRAM12. Lisaks sellele, et pikas perspektiivis eksisteerib raamatukogul suurem kulu arenduse, hoolduse, koolituste jne lõikes, puudub ka raamatukoguteenuste kasutajatel keskne koht teavikute valikuga tutvumiseks ehk ühtne e-kataloog . Arendustegevuse hajusus kolme erineva süsteemiga pärsib raamatukogude tegevuse hindamist. Erinevatel alustel esitatud statistika ei anna võimalust tõeste järelduste tegemiseks raamatukogude töö efektiivsuse kohta. Vajadus asutuse järele, kes juhiks raamatukogusüsteemide ja teenuste arengut on ilmne. Arendustegevus peaks looma lõppkasutajale parema võimaluse kogu infovara kasutamiseks. Üha suurem kasutajate nõudlus ja vajadus on tekkinud e-väljaannete laenutamiseks. Tänaseks on oma e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonna ELLU loonud Tallinna Keskraamatukogu. Ärilistel alustel pakub sarnast teenust ka Elisa Eesti AS (Elisa Raamat). E-raamatu teema on lisavõimalus kasutajale. Tallinna Keskraamatukogu ELLU lugemiskeskkond on hetkel avatud kõikidele Eesti elanikele. Tallinna Keskraamatukogult 11. mail 2020 saadud statistika järgi oli Harjumaalt aasta algusest ELLU kasutajaks registre eritud 14680 lugejat, reaalse id kasutajaid aasta algusest oli 1977. Kasutamine võiks olla tunduvalt intensiivsem. E-raamatu laenutusõigus rahvaraamatukogust on seotud litsentside ostmisega ja laenutada saab vastava laenutuskeskkonna olemasolul. Rahvaraamatukogudel iseseisvaks e-raamatu laenutuseks laenamis- ja lugemiskeskkond puudub. E-raamatu käibemaks oli kuni 1. maini 20%, nüüd 9%, võrdne paberraamatuga , mis peaks võimaldama enam uusi litsentse osta. . https://www.riigiteataja.ee/akt/125102012017?leiaKehtiv Litsentsi ostmisel saavad raamatukogud õiguse kindlaks määratud kasutuskorraks, mis on keskmiselt 1 litsentsile 10 korda ( Tallinna Keskraamatukogu andmed). Kasutaja poolelt on vajalikud seadmed e-raamatu lugemiseks. E-raamatu kasutamise laiendamiseks on vaja lahendada keskse vastutaja küsimus , keskkonna loomine, arendamine , lahendada rahastamine jne. 3.3. Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamisel on seatud eesmärgiks Eesti haldusjaotuse muutunud oludes raamatukoguteeninduse koordineerimiseks ning rahvaraamatukogude võrgu sidususe ja arengu tagamiseks toimiva lahenduse leidmine. Seejuures on oluline saavutada selgus küsimuses, millised raamatukoguteeninduse koordineerimisega seotud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud. Probleemi saab lugeda lahendatuks, kui kõikjal Eestis on jätkuvalt tagatud raamatukoguteenindust koordineeriv tugi ning seaduses on selgesõnaliselt sätestatud raamatukoguteeninduse koordineerimise riikliku iseloomuga ülesanded ja nende täitmisega seotud kulude katmine täies ulatuses riigieelarvest. S eaduses on vajalik raamatukoguteeninduse selgesõnaliselt sätestatud riikliku iseloomuga ülesanded ja nende täitmisega seotud kulude katmine täies ulatuses riigieelarvest. Maakonnaraamatukogudele väga vajalik seniste eelarve probleemi de lahendamiseks. 4 . Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ning kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoja Creativity Lab koostöös 2016. aastal valminud visioonidokumendi „21. sajandi raamatukogu“25 kohaselt on raamatukogude tööd reguleerivad õigusaktid ajast maha jäänud ja vajaksid täpsustamist muu hulgas raamatukogude osutatavate teenuste osas. Kõnealusele probleemile pakub lahendust kavandatav rahvaraamatukogu struktuuri ja erinevate üksuste pakutavate teenuste kirjeldamine RaRS-is . Visioonidokumendis märgitakse ka, et raamatukogude juhtimiskvaliteet on tervikuna ebaühtlane ning valdkonda iseloomustab vähene uuenduslikkus ja süsteemi konservatiivsus. Samuti viidatakse vajadusele analüüsida kõikidele raamatukogudele ühise raamatukogutarkvara loomist ning tagada kõikidele Eesti raamatukogudele vajalik IT-tugi ja juurdepääs e-kogudele, sealhulgas kaasaegsetele eestikeelsetele e-raamatutele. Vajalikuks peetakse vähendada valdkondlikku killustatust ja suurendada raamatukogude omavahelist koostööd. Nimetatud küsimustele keskendutakse ka käesolevas VTK-s. Raamatukogude valdkonna tegevus on arenenud oodatust aeglasemalt sõltuvalt paljudest teguritest nii objektiivsetest kui subjektiivsetest: haldusreform, kaader, IT puudulik arendamine, seadusandluse mahajäämus, eelarveliste vahendite nappus jne. Kiiremaks ja kaasajale vastavaks arenguks on vajalikud täiendavad riiklikud programmid, . V arasemaid riiklik ud programm id internetiseerimiseks, raamatukoguhoonete ehitamiseks ja renoveerimiseks, raamatukogude automatiseerimiseks jne , aitasid kaasa kogu vabariigi raamatukogude taseme olulisele tõstmisele. V äikeste summadega arendusprojektide toetami ne teenuste tase t ja arengut oluliselt ei toeta. . . Näiteks „Raamat liikuma“ üleskutse realiseerimiseks peaksid suuremad raamatukogud saama nn iseteeninduse raamatukapid, lugejad saaksid tellitud raamatud kätte ja tagastada 24/7. See projekt vajab realiseerimiseks olulist rahalist toetust. Omniva pakiautomaatide kasutamine on lugejale kallis, kasutamiseks pigem üksikutel juhtudel. 9.2. Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine RaRS-is tuleb määratleda terminite „haruraamatukogu“ ja „laenutuspunkt“ tähendus ning täpsustada terminite „keskraamatukogu“ ja „maakonnaraamatukogu“ (tulenevalt maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamisest edaspidi ka võib-olla „piirkondlik keskraamatukogu“ vms) määratlusi. Samuti tuleb RaRS-is või kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ kirjeldada erinevate rahvaraamatukogu tüüpide või struktuuriüksuste osutatavate teenuste miinimumstandardid. KuM kaalub seejuures raamatukoguteenuse kättesaadavuse tagamiseks rahvaraamatukogudele kohustuslike lahtiolekuaegadega seotud tingimuste kehtestamist, sealhulgas näiteks rahvaraamatukogu minimaalne nädalane lahtiolekuaeg tundides, tingimus, et rahvaraamatukogu peab olema teatud arvul nädalapäevadel avatud vähemalt kella 18.00-ni jms. Konkreetsed lahendused töötatakse välja edasise kaasamise käigus. Eeltoodud lõigus on kõik vajalikud tegevused, raamatukoguteeninduse korrastamiseks kohtadel. Praktikas esineb palju suvalist tõlgendust ja lahendusi, mis ei taga vajalikku ligipääsu raamatukoguteenusele. 9.3. Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Maakondades on ühesuguseid lahendusi keeruline leida, kuid koordineeriva keskuse maakonnast välja viimist või mitme maakonna ühist koordineerimist ei pea mõistlikuks maakondade erinevuste, vajaduste, võimaluste tõttu. Kokkuvõte Käesolevas VTK-s on põhjalikult käsitletud RaRS muutmise vajadust, eesmärke. Selgitatud mitteregulatiivseid ja regulatiivseid lahendusi koos võrdleva analüüsi ja järeldustega, toodud esile võimalikud mõjud kõikidele osapooltele . Praeguses etapis on veel mitmed lahendused (näiteks rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted ja maakonnaraamatukogude tulevik) lahtised .Järgnevad arutelud kõikide raamatukogutüüpide koostöös on olulised. Koostas : Rutt Enok Harju M aakonnaraamatukogu direktor