Vastus

Kaia Sarnet Teie 25.05.2020 nr 15-1/3844-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 10.06.2020 nr 6-1/1195-2 Ettepanekud üleriigilise planeeringu ülevaatesse ja tegevuskavasse Kultuuriministeerium tervitab üldeesmärgi „Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu“ alla alaeesmärgi „kvaliteetse ruumi edendamine“ lisamist, mida on võimalik sisustada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamisega. Teeme ettepaneku lisada vastutajate hulka MKM, kelle valitsemisalas on kogu ehitussektor, lisaks teistele ruumikvaliteeti mõjutavatele valdkondadele, nagu transport ja liikuvus, energeetika jne. Teeme ettepaneku tuua juba praeguses tegevuskavas eraldi eesmärgina välja „kahanemisega kohandamine“ (või „kahanemisega kohanemine“), sest see teema muutub järjest aktuaalsemaks. Sedalaadi väljakutsega toimetulek nõuab järjest ulatuslikumaid pingutusi ning süsteemset läbivat tegelemist mitmete ministeeriumide, omavalitsuste jt osapoolte koostöös. Rakenduslikult poolelt saame elluviidava projektina siinjuures välja tuua „Hea avalik ruum“ programmi tegevuste jätkamise linnasüdamete elavdamisel üle Eesti, andes ühtlasi panuse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimisesse. Esitame uue üleriigilise planeeringu koostamiseks järgmised ettepanekud: 1) Teeme ettepaneku tugineda uue üldplaneeringu koostamisel teiste väljatoodud arengudokumentide seas („Rohelepe“) ka nendele Euroopa Nõukogu dokumentidele, mis käsitlevad konkreetsemalt ruumiloomet ja selle kvaliteeti. Euroopa Nõukogu 2001. aasta resolutsioon käsitles arhitektuuri kvaliteeti linna- ja maapiirkonnas ning suunas liikmesriike pöörama tähelepanu ruumikvaliteedile. Euroopa Nõukogu 2008. aasta järeldused tõstsid esile ruumiloome ja arhitektuuri ühendavat ja uuenduslikku rolli kestliku arengu kavandamisel. Kolmas alusdokument, millele üleriigilises planeeringus ruumikvaliteedi kohta toetuda, on Davosi deklaratsioon „Euroopa kõrgetasemelise ehituskultuuri poole“. Euroopa kultuuriministrid (sh Eesti) kinnitasid selle 2018. aasta jaanuaris. 2) Teeme ettepaneku seada uues üleriigilises planeeringus omaette üldeesmärgiks „kvaliteetse elukeskkonna edendamine“, mille raames oleks võimalik rakendada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja viia ellu teisi asjakohaseid tegevusi. Sellega seoses teeme ettepaneku lisada 2020–2021 tehtav uuring „Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise parendamine ja sidumine poliitika kujundamisega“ uue eesmärgi „kvaliteetse ruumi edendamine“ juurde, sest uuringu tegemine aitab kaasa ruumiloomega seotud valdkondade kujundamisele ja rakendamisele, eesmärgiga muuta ruumiotsused senisest läbimõeldumaks ning otsused nii kohalikul kui ka riigi tasandil ruumi kvaliteeti edendavaks. Uuringu tulemused aitavad jälgida planeerimisseaduse põhimõtete ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamist. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Juhime tähelepanu, et jätkuvalt on oluline maastikukonventsiooni järgimine, mis on tähtis ka rahvusvahelise koostöö vaates. Tehes otsuseid ja astudes konkreetseid samme mitme olulise rahvusvahelise ruumipoliitilise dokumendi eesmärkide elluviimiseks (Euroopa maastiku- konventsioon, Davosi deklaratsioon, ÜRO säästva arengu eesmärgid jne), on Eesti teistele riikidele võrdväärseks partneriks. Kokkupuutekohad teiste teemadega on järgmised:  teadlikkuse tõstmine (sh õppe- ja teabematerjalide täiendamine, koolituste korraldamine, geoinfoandmebaaside arendamine, ühiskonnas maastikuväärtuste teema teadvustamine);  valdkondadevahelise koostöö ja kaasamise parandamine;  rakendus- ja rahastusmehhanismide tõhustamine;  ruumilist arengut suunava kompetentsi suurendamine kohalikes omavalitsustes;  planeerimisalaste metoodikate uuendamine;  riigihanke dokumentides maastiku kvaliteedinõuetele suurema tähelepanu pööramine;  erinevaid eesmärke ühildavate teemaplaneeringute koostamine;  inseneeria erialadel maastikuväärtustele suurema tähelepanu pööramine;  keskkonnamõjude hindamisel positiivsete ja kumulatiivsete mõjude hindamine. Seoses kultuuriväärtuste valdkonnaga esitame järgmised ettepanekud. Analoogselt „Rohevõrgustiku sidususe ja maastikuväärtuste hoidmisega“ peab üleriigiline planeering seadma eesmärgiks kultuuriväärtusega keskkonna säilimise tagamise. Praegu kehtiv planeering ei käsitle kultuuriväärtusi üldse. Peamine tegevus on seal ajaloolise keskkonna määratlemine (väljaselgitamine), säilitamine, arendamine ja kultuuripärandile ligipääsu võimaldamine. Ülesanded kavandatud tegevuse elluviimiseks on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Vastutajatena näeme nii Kultuuriministeeriumi (arhitektuuri- ja muinsuskaitsepoliitikas), Rahandus- ministeeriumi (ruumilises planeerimises) kui ka kohalikke omavalitsusi (miljööalades ja kohalikus kaitses). Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine kohalikul ja riiklikul tasandil hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära. Samuti kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ja kultuurimälu kandva elukeskkonna. Kultuuriväärtuste määratlemine ja kaitse toimub Eestis kahe seaduse alusel (muinsuskaitseseadus ja planeerimisseadus) ning see ei piirdu ainult ehituspärandiga, vaid hõlmab muidki maa-alalisi kultuuriväärtusi – arheoloogiaalasid, ajaloomälestisi, ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Kultuuripärand on taastumatu ressurss. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused peavad arvestama nii mälestiste kui ka kohaliku tähtsusega pärandiga, mille säilimiseks on olemas avalik huvi, ning tagama sellega arvestamise oma territooriumil ruumilise planeerimise protsessides. Kehtiv üleriigiline planeering sisaldab keskkonnaväärtustest ainult maastikuväärtusi. Nii loodusalad kui ka ehituspärand kultuuri osana tugevdavad Eesti inimeste suhet keskkonnaga ja kodutunnet (Eesti inimarengu aruande 2020 „Avalik ruum ja demokraatia“ üks kuuest põhisõnumist). Täpsemate tegevustena on olulised: 1) Ehituspärandi kaitse edendamine ja taaskasutamise soodustamine. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal on u 75%. Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maa- piirkondades ja väikelinnades, kus hoonete lagunemise põhjus on inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoonete kasutuselevõttu soodustavaid mõjureid napib. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on aga otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine ja taaskasutamine ning ajalooliste linnasüdamete arendamine. Oleme seisukohal, et selle tegevuse peaks lisama juba praegusesse tegevuskavasse. 2) Üleriigiline ülevaade planeeringutega kehtestatud miljööaladest. Praegu neid andmeid ei ole. 3) Teeme ettepaneku tuua eraldi välja „terviklike ajalooliste keskkondade väärtustamine muinsuskaitsealade ja miljööalade näol“. Eesti on ühinenud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga ning üks muinsuskaitseala kuulub ka maailmapärandi nimistusse. Konventsiooniosalised peavad andma kultuuri- ja looduspärandile rolli ühis- kondlikus elus ja lülitama pärandi kaitse laiapõhjalisse planeerimisprotsessi. 4) Konkreetne tähtajaline tegevus, mida kultuuriväärtuste valdkonnas teeme, on kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uute kaitsekordade koostamine ja kehtestamine. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Selle protsessi tähtaeg on 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Veronika Valk-Siska 628 2207, [email protected] Liina Jänes 628 2381, [email protected]