Kiri

Ministeeriumid 09.06.2020 nr 15.1-4/1236-26 Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Välispoliitika arengukava 2030“ heaks kiitmine“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 22.06.2020, et tagada eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse 02.07.2020 istungile. Vabariigi Valitsus otsustas oma 8.08.2019 istungil esitada arengukava Riigikogule arutamiseks. Arengukava on läbinud põhjalikud arutelud Riigikogu komisjonides, eelkõige väliskomisjonis. Arutelude tulemustega on olulises osas arvestatud. Käesolevalt kooskõlastamisele saadetavas dokumendis sisalduvad muudatused võrreldes Riigikogule esitatud versiooniga on seotud eelkõige COVID-pandeemia mõjude lisamise, mõõdikute ambitsioonikuse või statistika ajakohastamisega. Arengukava väljatöötamisse kaasati kõik olulised partnerid ja huvirühmad, sh toimus arengukava tööversiooni korduv kooskõlastamine. Avalik konsultatsioon on läbi viidud. Partnerite ja huvirühmade ettepanekutega on olulises osas arvestatud (täpsem info kooskõlastustabelis). Tänan kõiki arengukava koostamisprotsessis osalenud partnereid! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Lisad: 1. protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel; 2. protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri 2 lehel; 3. arengukava eelnõu 42 lehel; 4. arengukava eelnõu lisad 35 lehel; 5. arengukava kokkuvõte 5 lehel; 6. kooskõlastustabel 10 lehel. Janne Kendla 637 7089, [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 Teadmiseks: Riigikogu Arengukoostöö partnerid: Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ MTÜ MONDO Vabaühenduste liit EMSL E-riigi akadeemia Eesti Idapartnerluse keskus Päästeamet Ettevõtluse esindusorganisatsioonid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Toiduainetööstuse Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Turismifirmade Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaitsetööstuse Liit Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Mööblitootjate Liit Teenusmajanduse Koda Väliseesti kogukonna esindusorganisatsioonid: Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Rootsi, Kanada ja USA eestlaskonna esindusorganisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu 2 (2)  Välispoliitika arengukava 2030 (03.06. 2020.a ) juurde KOOSKÕLASTUSTkk MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE tabel Kooskõlastaja või arvamuse esitaja A valikul t konsultatsioonil t laekunud ettepanekud Arvestatud või arvestamata jäetud, arvestamata jätmise põhjus Arengukoostöö Ümarlaud Alustuseks soovime AKÜ poolt tänada Välisministeeriumit hea kaasamise ning mitmete konsultatsioonide osas. On hea meel tõdeda, et mitmed meie ettepanekud võeti pardale ja kajastuvad ka tekstis Meil on heameel, et viimases versioonis on mainitud ka meie jaoks oluline teema – maailmaharidus Teise punktina toome välja "- Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ning rakendamise haldamise, loome arengukoostöö agentuuri (LK 19) ". Kuna see on arengukava ja veel vajalik mitmel tasandil, oleme siiski huvitatud rohkemast infost nagu näiteks ülalpidamise vahendite kohta ning milline võib-olla mõju ametliku arenguabi (ODA) kasvule. Kindlasti on AKÜ jaoks selles punktis oluline, et kodanikuühiskond oleks protsessi kaasatud ja võimalusel näiteks osa loodava struktuuri nõukogust. Täname! Arvestatud, hoiame ka edaspidi maailmahariduse tegevused fookuses. Arvestame, kaasame, Eesti Kirikute Nõukogu Täiendada Eelnõu lk 15 oleva punkti „Põhiõigused ja vabadused on kaitstud“ all olevaid tegevusi uue alapunktiga: „ - Seisame usuvabaduse ja usuliste vähemuste kaitse eest maailmas.“ Arvestatud. Teksti vastavalt ettepanekule täiendatud (viidatud lehekülje nr on muutunud). Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Peame väga oluliseks, et arengukava üheks oluliseks prioriteediks on majandusdiplomaatia võimekuse arendamine ning majandusdiplomaatide arvukuse suurendamine Kaubanduskoda on aga seisukohal, et majandusdiplomaatiaga seotud tegevuste edukaks elluviimiseks tuleb Välisministeeriumi välisesindused ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi: EAS) välisesindajad koondada ühe ministeeriumi alla. Teeme ettepaneku täiendada Arengukava selliselt, et EASi välisesindajad koos rahastusega liiguksid Välisministeeriumi koosseisu, et Eestis tekiks ühtne majandusdiplomaatide võrk. See tegevus tuleks selgelt lisada Arengukava teksti. Täname toetuse eest! Vastav analüüs on töös. Teenusmajanduse Koda 1. Riigi kohalolek ja tugi on Eesti kodanikele ja ettevõtjatele eriti vajalikud kultuuriliselt kaugemates riikides. Tunnustame Välisministeeriumi püüdlusi oma poliitikates aina rohkem arvestada meie ettevõtete majandushuvidega. 2. Globaliseeruvas maailmas muutub teenuste eksport aina mitmekülgsemaks. Kui me räägime ekspordist, ei peaks enam nii palju keskenduma kaupade, vaid ka teenuste ja teadmiste ekspordile. Teenuste eksport on oma olemuselt kaupade ekspordist erinev, siin on suur tähtsus usaldusel ja riikide vahelistel üldistel headel suhetel. 3. Olukordades, kus riigi julgeolekuhuvid ja majandushuvid võivad lahkneda, soovitame siiski arvestada ka majandushuvidega - seda eeldusel, et nende järgimine ei kahjusta üldist julgeolekuolukorda. 4. Soovitame hoida mingisugustki diplomaatilist läbikäimist ka n.ö. mitte-kõige-demokraatlikumate riikidega. Mingil hetkel, kui olukord muutub, seostatakse majandussuhted koheselt diplomaatiliste suhete ajalooga. Ka väga keerulistesse riikidesse on võimalik mõningaid embargo alla mitte kuuluvaid tooteid-teenuseid juba praegu eksportida. Väliskomisjoni istungil kerkis üles Põhja- Korea teema. Korea Rahvavabariigiga pole EU riikidest diplomaatilisi suhteid ainult Prantsusmaal ja Eestil. Soovitame kaaluda võimalust seada Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga kui võimaliku ekspordi sihtturuga sisse diplomaatilised suhted. 5. Väga oluline on koheselt suurendada investeeringuid teadus-arendustegevusse. Vastasel korral ei ole meil kohe varsti enam midagi eksportida. Seda vaatamata Välisministeeriumi ponnistustele heade rahvusvaheliste suhete loomisel ja hoidmisel. 6. Tuleb toetada Eesti e-residentsuse kontseptsiooni tutvustamist ja sellega aktiivse liitumise pakkumist ettevõtete koostööpartneritele muudes riikides. 7. Tuleb kaasata ettevõtjate esindajad topeltmaksustamise kokkulepete ettevalmistamisesse. 8. Süsteemne infovahetus riigi ja ettevõtete vahel kogemuste ja kompetentside jagamiseks uutel keerulistel turgudel (vastavate töögruppide või eksportööride koostöökogude loomine). 9. Lisaks aukonsulite ja väliseestlaste kaasamisele võib mõelda ka oluliste sõbralike väliskoostööpartnerite kaasamisele Eesti välismajanduse toetamisel. Täname. Nõustume, arengukavas on läbivalt silmas peetud nii kaupu kui ka teenuseid. Nõustume, peame tasakaalu silmas. Arengukava teksti muutmist ei eelda. Eestil ei ole KRDV-ga diplomaatilisi suhteid (samas tunnustame läbi ELi kui terviku). Nõustume ja toetame, kuid jääb otseselt välisministeeriumi vastutusvaldkonnast välja. Nõus tume, toetame. Nõus tume, kaasame. Nõustume, kaasame ka edaspidi. Nõustume, kaalume. Kooskõlastaja või arvamuse esitaja Riigikogu komisjonidest laekunud ettepanekud Arvestatud või arvestamata jäetud, arvestamata jätmise põhjus Euroopa Liidu asjade komisjon Toetada „Välispoliitika arengukava 2030“ eesmärke Komisjoni arutelul esitati rida täpsustavaid küsi musi (sh arengukoosööst ja väliseesti kogukonnast), mis said kohapeal vastuse. Täname. Selgitused arengukava muutmist ei eelda. Keskkonnakomisjon 1. Toetada põhimõtteliselt Eesti välispoliitika arengukava 2030. 2. Rõhutada, et arengukavas ei ole piisavalt kirjeldatud kliimakriisi mõjusid, seetõttu peaks olema detailsemalt kirjeldatud riigi samme kliimakriisiga toimetulekuks. Samuti peaks olema arengukavas kirjeldatud Peipsi järve alane koostöö Täname. Arvestada osaliselt. Kliimaga seotud teemad selgemalt esile toodud. Peipsi järve alane koostöö on väga oluline ning seda kirjeldatakse vastavates tegevuskavades, kuid arengukava tas emel on piisav üldine käsitlus (lk 17 viidatakse koostööle keskkonna valdkonnas). Majanduskomisjon Esitati rida täpsustavaid küsimusi ( majandusdiplomaatide võrgustiku kohta, arengukava rahastamise võimalused, ÜRO Julgeoleku Nõukogu, topeltkodakondsuse võimaldamine ) , mida said kohapeal vastused ja arengukava teksti muutmist ei eelda. Eesti huvides on majandusvõimekuse tugevdamine erinevates võimalikes sihtkohariikides. Lisaks kui on täiendavalt sisendeid, siis antakse nendest teada läbi fraktsioonide, komisjoni või suures saalis toimuva arutelu. Ühtlasi edastatakse väliskomisjonile, et asjaga liigutakse edasi ning rõhutatakse, et majandusbloki poolele on mõttekas tähelepanu pöörata ja võimaluse korral ressursse leida. Arengukava täiendamist ei eelda. Täname. Riigikaitse k omisjon 1. Arengukavas toodud arengukoostöö osakaalu suurus RKTst ja selle kasvu kava kohta oleks vaja selgitusi ja täpsustusi, mil viisidel ja millistele riikidele seda eraldatakse ning kuidas mõõdetakse eesmärgipärasust. 2. Kaitseväe osalusega välismissioonid on oluline osa välispoliitikast, mistõttu tuleks need esile tuua. 3. Eesti poolne Venemaa ja Ukraina suunaline poliitika on puudulik ning idapartnerluse poliitika on liiga lootusrikas. Küsimusi tekitab ka üheltpoolt soov olla ühtne ELi poliitikates ja teisalt osade liikmesriikide soov hakata edendama partnerlust Venemaaga. 4. Arengukavas on puudu väliseestlaste kaasamine ja kasutamine välispoliitikas. 5. Rohkem oleks vaja informatsiooni regionaalse koostöö kohta erinevate riikidega (sealhulgas Soome, Poola, Balti riigid). 6. Eesti diplomaadid on välispoliitika edasikandjad, seetõttu on vajalik rahastamise suurendamine, et välisteenistus ei oleks alarahastatud. 1.-3. Lisaselgitused komisjoni arutelul antud, arengukava teksti muutmiste ei eelda. 4.Ei nõustu, arengukava 3 ptk’s käsitletakse väliseesti kogukonna suuremat kaasamist. 5. Lisaselgitused komisjoni arutelul antud, arengukava teksti muutmiste ei eelda. 6. Täname toetuse eest, arengukavas teemale tähelepanu pööratud ning rakendusprogrammidega taotlus rahastamise kasvatamiseks VV’le tehtud. Väliskomisjon Väliskomisjon esitas oma ettepanekud ning toestust arengukava põhisuundadele 4 lehel (lisatud all) . Väliskomisjon: Tunnustab laiapindse Eesti välispoliitika arengukava esmakordset koostamist, sest väikese ja avatud riigina on Eesti haavatav üleilmsetest muutustest ning välispoliitika eesmärkide ühtne sõnastamine aitab süsteemsemalt ja efektiivsemalt tegutseda järjest keerulisemas rahvusvahelises keskkonnas; 2. Toetab välispoliitika üldeesmärki (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ja eestlaskonna huvid võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse) ning selle elluviimise kolme sammast (I julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ketlik areng; II välismajandus; III eestlaskond võõrsil); 3. Peab oluliseks konsensusliku välispoliitilise sihi seadmist; 4. Rõhutab, et välispoliitika arengukava tuleb vaadata koos temaatiliste strateegiatega ja edaspidi tuleb neid käsitleda ühtse tervikuna; 5. Peab oluliseks Riigikogu kaasamist ja sisendi andmist nende strateegiate loomisprotsessi, mis puudutavad Eesti suhteid konkreetsete riikide või regioonidega; 6. Tunnustab Välisministeeriumi, kes arengukava koostamise protsessi eestvedamisel kaasas välispoliitika osalisi nii riigi, era- kui vabaühenduste tasandil; 7. Tunnustab erinevate tegevuste alustamist arengukava eesmärkide elluviimiseks; 8. Tõdeb, et väliskeskkond on oluliselt muutunud COVID-19 levikust tingituna ja seetõttu tuleb täiendada välispoliitika valdkonda mõjutavaid tulevikusuundumusi; 9. Leiab, et tulenevalt muutunud rahvusvahelisest keskkonnast ja võimalusest, mida muutused kaasa toovad, tuleb Vabariigi Valitsusel kaaluda arengukava mõõdikute seadmist kõrgemale kui olemasoleva koha säilitamine; 10. Rõhutab, et arengukava eesmärgid, nendest tulenevad tegevused ja elluviimiseks kavandatavad vahendid peavad olema kooskõlas; 11. Juhib tähelepanu, et arengukava eesmärkide elluviimiseks on vaja jõustada VäTSi muudatused, mis teevad välisteenistuse paindlikumaks ja väärtustavad inimesi välisteenistuses; 12. Rõhutab, et arengukava sihipäraseks rakendamiseks on vaja toimivat aruandlust, mis põhineb kord aastas tehtaval programmide ülevaatel; 13. Peab vajalikuks iga-aastast arengukava elluviimise ülevaate esitamist Riigikogule; 14. Leiab, et arengukava peab olema elav dokument ja seda tuleb täiendada vastavalt välis- või sisemõjude muutumisele. Julgeolekupoliitika, arengukoostöö, kestlik areng Väliskomisjon: 1. Rõhutab NATO ja ELi tähtsust Eesti julgeoleku kindlustamisel; 2. Leiab, et Eesti välispoliitiline tegevus peab toetama reeglitel põhineva rahvusvaheliste suhete süsteemi toimimist; 3. Peab vajalikuks rõhutada tasakaalustatud lähenemist oma partneritele; 4. Toetab erinevate riikide ja regioonide strateegiate koostamist, mis võimaldavad üksikasjalikumalt seada vastavaid eesmärke; 5. Soovitab lisaks juba olemasolevatele ja töös olevatele riigi- ja regioonipõhistele strateegiatele pöörata eraldi tähelepanu Läänemere, Musta ja Aadria mere vahelisele regioonile, kellega on Eestil ühised huvid ja ajalooline taust; 6. Jagab muret, et EL liikmesriikide solidaarsus on sattunud erinevatel põhjustel surve alla; 7. Juhib tähelepanu jätkuvale vajadusele tõsta ühiskonna vastupanuvõimet väärinfo levikule; 8. Peab vajalikuks tõsta ühiskonna välispoliitilist teadlikkust; 9. Rõhutab vajadust hoida kaitsekulud tasemel, mis kindlustab riigi kaitsevõime hoidmise ja suurendamise üleilmse majanduslanguse tingimustes; 10. Osundab, et arengukoostöösse panustatud vahendid kasvaks 2030. aastaks 0,33%-ni RKT-st. Välismajanduspoliitika tugevdamine 1. On veendunud, et välismajandusega tegeleva ressursi koondamine välisministeeriumi haldusalasse aitab suurendada välismajanduspoliitikale suunatud vahendite kasutamise efektiivsust ja tulemuslikkust (struktuurimuudatus, et EAS-i ekspordinõunikke ja Välisministeeriumi majandusdiplomaate juhitaks samast ministeeriumist); 2. Toetab lähenemist, et topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimisel peab eelkõige keskenduma lepingute sisu kvaliteedile, mitte sõlmitud lepingute arvule; 3. Pöörab tähelepanu vajadusele suurendada majandusdiplomaatide arvu samas arvestades, et töö kvaliteet on tähtsam vastavate diplomaatide arvust; 4. Toetab lähenemist, et riigi poolt ellu kutsutud ettevõtluse toetamisega tegelevad organisatsioonid aitaksid ettevõtjaid erinevate turgude iseärasuste tundmisel; 5. Tõdeb, et arutelu välismajanduse edendamiseks vajalike tegevuste üle on oluline, ent palju tegevusi ja seatud eesmärke jääb saavutamata, kui Eesti ei suurenda investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse; 6. Tõdeb, et huvigruppide omavaheline tihe suhtlus on oluliseks aluseks Eesti väliskaubanduse edendamisele. Eestlaskonna kaasmaine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused 1. Tõdeb, et väliseestluse valdkonnaga tegelemine peab olema võimalikult vähe seotud poliitiliste suundumustega; 2. Peab oluliseks ühtse tervikuna üle vaadata väliseesti kogukonnale suunatud meediaväljaannete toetamine, sest see on oluline kogukonna kommunikatsioonimehhanism; 3. Peab oluliseks tegeleda välismaal sündinud ja kasvanud eesti noortele Eesti kodakondsuse säilitamisega; 4. Juhib tähelepanu väliseesti kogukonna, sh ajalooliste vähemuste laiemale kaasamisele Eesti ühiskonna toimimisel; 5. Peab vajalikuks pöörata enam tähelepanu väliseestlaste valimisaktiivsuse suurendamisele; 6. Toetab seisukohta, et isikut tõendavate dokumentide posti teel kättetoimetamist lubava seaduse sätte rakendamine toimuks varem kui 2022. aastal. Tugev välisteenistus 1. Juhib tähelepanu, et tugeva välisteenistuse moodustavad seal töötavad inimesed ja nende töö tagamiseks on vaja Välisteenistuse seaduse muudatuste rakendamine seadusandja mõtte kohaselt; 2. Toetab erinevate valdkondade ekspertide osakaalu suurendamist välisteenistuses; 3. Peab oluliseks e-esinduste teenuste kättesaadavuse parandamist; 4. Rõhutab, et Eesti välisesinduste võrk laieneks vastavalt vajadustele ning olemasolevate esinduste töö oleks kvaliteetne; 5. Soovitab arengukavas seada selgem eesmärk välisteenistuse eelarve kasvatamiseks Täname väliskomisjoni sisukate arutelude ja väga põhjaliku tagasiside eest! Kinnitame, et oleme komisjoni ettepanekutega on arvestatud arengukava uuendamisel , sh on lisatud ülevaade COVID -19 mõjud est , uuendatud mõõdikuid ning kasvatanud arengukava ambitsioonikust. Vastame välisk omisjoni kirjale eraldisesivalt. EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL 2020 nr Välispoliitika arengukava 2030 heaks kiitmine Kiita heaks " Välispoliitika arengukava 2030 “ . Välisministeeriumil avalikustada arengukava ja selle lis ad oma kodulehel . Välisministeeriumil uuendada välispoliitika olukorra analüüsi kord aastas. Jüri Ratas P eaminister Taimar Peterkop R iigisekretär Vab ariigi Valitsuse protokollilise otsuse „ Välispoliitika arengukava 2030 “ heaks kiitmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „ Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § -st 1 ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2018. a korraldusest nr 74 „ „Välispoliitika arengukava 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ ning 30. mail 2019. aastal kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist teeb Välisministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kiita välispoliitika arengukava (edaspidi arengukava ) heaks. „Välispoliitika arengukava 2030“ on seotud riigi eelarvestrateegias määratud v älispoliitika , j ulgeolekupoliitika ning e ttevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonnaga ning teiste arengudokumentidega. A rengukava on koostat ud esimest korda ning see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani 2030. A ren gukava on välja töötatud , et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas. Arengukava on koostatud laiapindse välispoliitikat kujundava dokumendina . A rengukava väljatöötamisse kaasati kõik olulised partnerid ja huvirühmad . Läbi on viidud avalik konsultatsioon ning arutelud Riigikogus. Arengukava eelnõu ning Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik ( 637 7088 , [email protected] ), arengukava nõunik Janne Kendla ( 637 7089, [email protected] ), p oliitika planeerimise osakonna peadirektor Eerik Marmei ( 637 7173 , [email protected] ) ja sama osakonna nõunik Jana Vanamölder ( 637 7177, [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud juriidilise osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) j urist Triin Tirp (637 7434, [email protected] ). Arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404 ; [email protected] ). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu järgi kiidetakse heaks „ V älispoliitika arenguka va 2030 “ . Arengukava koostati, et 1) määrata kindlaks strateegilised välispoliitilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks; 2) toetada Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse välispoliitikat käsitlevate strateegiliste alusdokumentide elluviimist; 3) kavandada koostöös teiste ametkondadega välispoliitilisi tegevusi ja ressursse; 4) rakendada strateegilise planeerimise juhtimissüsteem, mis olid tegev uspõhisele eelarvele ülemineku eelduseks aastal 2020. 3 . Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kiidetakse heaks „Välispoliitika arengukava 2030”, teise punktiga kohustatakse Välisministeeriumi avalikustama arengukava koos lisadega ja kolmanda punktiga kohustatakse Välisministeeriumi uuendama regulaarselt arengukava olukorra analüüsi. Arenguka va põhiosa koosneb neljast osast: j ulgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ning kestlik areng; v älismajanduspoliitika tugevdamine; e estlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused; t ugev välisteenistus. Kõigi viidatud osade kohta on esitatud olukorra analüüs, eesmärgid, alaeesmärgid, tegevused ning mõõdikud. Lisaks on arengukavas antud ülevaade valdkonna tulevikusuundumustest ning välispoliitika seostest teiste valdkondadega. Arengukava lisas on esitatud mõjuanalüüs ja muu täiendav informatsioon. 4 . Eelnõu kooskõlastamine Are ngukava kooskõlastamine koosneb mitmest etapist. Esimeses etapis kooskõlastati arengukava enne Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2019. a istungit, kus otsustati esitada arengukava Riigikogule arutamiseks. Sellele eelnes arengukava 1,5 aastat kestnud väljatöötamine, kuhu kaasati kõik peamised partnerid ja huvirühmad (arengukava lisa 1). Dokument kooskõlastati partnerite ja huvirühmadega. Kõigi kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestati olulisel määral. Seejärel esitati arengukava Riigikogule arutamiseks ja avalikule konsultatsioonile, seal esitatud ettepanekutega on samuti arvestatud. Kooskõlastustabel lisatud. Teises etapis esitatakse kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2020. a protokollilise otsuse ettepanek, et arengukava lõplikult heaks kiita. Käesolevaga esitatakse arengukava kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile. T eistele partneritele esitatakse arengukava teadmiseks VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA KOKKUVÕTE Vastuseis euroopalikule väärtusruumile suu- Järeldused ja ülesanded Eesti reneb. Kogu maailmas kasvab surve demo- kraatial, turumajandusel, inimõigustel ja õi- huvide paremaks kaitsmiseks ja gusriigil põhineva väärtusruumi vastu. edendamiseks Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad - Vajadus kasvatada Eesti panust eri koos- (üleilmastumise mõjud, muutuva iseloomu- tööformaatides. Julgeolekuolukorra pingestumine ja ga konfliktid, jõu kasutamine, radikaliseeru- rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab Eesti tihe- mine, terrorism, majanduslik ebavõrdsus ja damat koostööd liitlaste ja partneritega rahvusvahe- ebaseaduslik ränne). listes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaalse- tes formaatides. Julgeolekuohtude mitmekesisus. Lisaks eel- - Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab mises lõigus nimetatule võib ennustada sel- Eesti nendele teemadele senisest enam tähelepanu liste asümmeetriliste ohtude suuremat esile- pöörama, eelkõige jätkama aktiivset võitlust hübrii- tõusu. dohtudega, tooma esile vajadust kasvatada ühiskon- dade vastupanuvõimet inforünnakutele ning kinnis- Majanduse, innovatsiooni, tehnoloogia, töös- tama Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli, samuti tuse jm jõujooned maailmas muutuvad, esile tugevdama välisteenistuse võimekust käsitleda kü- tõusevad uued piirkonnad. berteemasid. - Diplomaatia olulisus julgeoleku ja suve- Läänemaailma rahvastik väheneb ja vananeb, räänsuse tagamisel ning välisteenistuse tugev- suureneb ränne ning töökohtade mobiilsus. damine. Kriitiliselt oluline on arendada välisteenistu- se võimekust (välispoliitiliselt kaalukates võrgustikes Globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kaasarääkimine, Eesti võtmeteemadel eestkõneleja kasv ja piiratud loodusvarade suurem kasu- rolli kindlustamine, teatud piirkondade eripära tund- tus ning kliimamuutused seavad surve alla mine). keskkonna. - Ühtsem välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidusus. Välisministeerium hoiab ja suurendab süner- Uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osa- giat ministeeriumide, organisatsioonide peakorterite kaal majanduses suureneb. ja esinduste vahel, et tagada infovahetus ja vahendite maksimaalne kasutamine. - Kasvav vajadus lahendada üleilmseid probleeme (sh keskkonna- ja kliimaprobleemid, pan- deemiad, terrorism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne) suurendab vajadust tihedamaks suhtlemiseks Euroopa vahetute naabrite ja kaugema- te riikidega ning nõuab suuremat ja eesmärgistatumat panustamist arengukoostöösse ja humanitaarabis- se. - Kasvav vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada. Kasvav üleilmne konkurents, vabakauban- duspõhimõtete ja rahvusvaheliste kaubandusreeglite küsimuse alla seadmine toovad kaasa vajaduse rea- geerida muutustele ennetavalt ja tõhusalt. Selleks on Üldeesmärgi poole liikumist tarvis arendada majandusdiplomaatia võimekust vä- listeenistuses ja teistes välismajandust edendavates jälgime järgmiste mõõdikute- ametkondades. Aina enam tähelepanu tuleb pöörata ga: õige tasakaalu leidmisele majandus- ja julgeolekuhu- vide vahel. Eksperthinnang regionaalsele jul- - Suur ja hajali eestlaste kogukond võõrsil ning geolekule (Välisministeerium) eestlaste reiside arvu kasv ja reisi sihtkohtade laie- nemine seab täiendavad väljakutsed konsulaar- EL’i sidusus (ECFR EU Cohesion teenuste paindlikkusele ja tõhususele ning kon- Monitor) sulaarabi andmisele. Eeltoodu tingib vajaduse leida Eesti positsioon globaalse konku- teenuste pakkumiseks uuenduslikke lahendusi. - Tuleb leida sobivaid lahendusi, et Eesti side rentsivõime edetabelis (Maailma Majan- võõrsil elava eestlaskonnaga oleks tugev ja rahvus- dusfoorum) kaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvaks ning Eesti kohaolu ja mõju maailmas tagasipöördumine oleks soovitud ja sujuv. (Elcano) - Eesti välisesinduste võrk vajab kohaoleku suurendamiseks uuenduslikke lahendusi (traditsiooni- Arengukoostöö osakaal RKT’st liste kõrval). (OECD DAC) - Vaatamata sellele, et Eesti on mõnes valdkon- nas saavutanud hea maine, on veelgi vaja pöörata Eesmärgid, alaeesmärgid tähelepanu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmanda- tes riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse ja olulisemad tegevused eesmärke. üldeesmärgi saavutamiseks Neid järeldusi arvesse võttes on sõnastatud välispo- 1.1 Eesti inimeste ja riigi julgeolek on ta- liitika eesmärgid, alaeesmärgid (huvid) ja tegevused gatud ning heaolu kasvab. nende saavutamiseks. 1.1.1 Kehtiv reeglitel põhinev rahvusvaheliste suhe- Välispoliitika üldeesmärk te süsteem püsib ja tugevneb. • Eesti toetab igakülgselt reeglitel ja rahvusva- Eesti rahvuse, keele ja kultuu- helisel õigusel põhineva maailmakorra säilimist. • Rahvusvahelise õiguse rikkumine toob rikku- ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi jale kaasa tagajärjed. iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus • Põhiõigused ja vabadused on kaitstud. rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlas- 1.1.2 Kindel Euro-Atlandi ala julgeolekukord. • NATO-l on poliitiline ja sõjaline valmisolek konna huvide kaitse võõrsil; ning võime tagada liitlaste julgeolekELi ja NATO või- Eesti kasvav panus üleilmsesse malikult suur sisemine ühtsus, omavaheline solidaar- kestlikku arengusse. sus ning koostöö, tugev Atlandi-ülene side säilib. • Euro-Atlandi ühtne väärtusruum laieneb. Üldeesmärki viiakse ellu välispoliitika kolme strateegi- • Euroopa koostöise julgeoleku struktuurid tu- lise suuna tugevdamisel: 1. julgeolek, rahvusvaheliste gevnevad suhete stabiilsus ja kestlik areng; 2. välismajandus; 3. eestlaskond võõrsil. Arengukava elluviimise edukus 1.1.3 Toimiv, mõjukas ja ühtne EL. sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest. Välispoliiti- • Osaleme tugeva ELi tuleviku kujundamisel. ka tegevusi kavandades ja ellu viies arvestame läbi- • Osaleme euroala tuleviku aruteludes. valt, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. • Toetame ELi ühtse siseturu arengut ja tõhusat toimimist. • Seisame Schengeni ala toimimise eest. • Suurendame energiajulgeolekut ja mitmeke- sistame energiaallikaid. • Parandame transpordiühendusi teiste Euroo- 2 pa riikide ja muude maailma regioonidega. 1.2.2 Eesti arengukoostöö keskendub prioriteetse- • Tugevdame ELi ühtset toimimist ja Osaleme tele sihtriikidele ning arvestab välispoliitilisi aren- mõjukuse kasvu rahvusvahelistes suhetes. gusuundi uute partnerite määramisel. • Koostöös lähiriikidega keskendume ELi ühise • Toetame jätkuvalt idapartnerlusriike. välis- ja julgeolekupoliitika edendamisel idapartnerlu- • Laiendame arengukoostööd teistesse priori- sele ja suhetele Venemaaga. Panustame solidaarselt teetsetesse piirkondadesse maailmas. lõunapartnerlusse. • Edendame ELi sõjalises ja mittesõjalises vald- 1.2.3 Tihendame koostööd teiste doonoritega. konnas tehtavat koostööd. • Panustame võimalikult ühtse ohupildi kujun- 1.2.4 Kujundame ELi arengukoostöö ja humani- damisse, taarabi poliitikat. • Seisame selle eest, et tugevneks kriiside en- netus ning operatiivne ja tõhus koostöö ELis kriisiolu- 1.2.5 Lähtume humanitaarabi andmisel inimlik- korras. kuse, erapooletuse, sõltumatuse ja neutraalsuse põhimõttest, suurendame ennetuse osakaalu ning 1.1.4 Kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad hoiame alal abistamisvõime. Eesti jaoks soodsa väliskeskkonna. • Kahepoolsed liitlas- ja partnerlussuhted tu- 1.2.6 Ühiskonna suhtumine arengukoostöösse ja gevnevad. kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaa- o Suurendame kohalolekut maailmapoliitikat saaitamisse on toetav. mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides, või- malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides. 1.2.7 Eesti arengukoostöö poliitika kujundamise, • Regionaalne koostöö on tihedam ja mõjukam. rakendamise haldamise ja elluviimise süsteem toi- o Tugevdame välisesindusi Läänemere regioo- mib eesmärgipäraselt ja kulutõhusalt, võttes ar- nis ja tihendame riigisisest temaatilist koordinatsiooni. vesse rahvusvahelist praktikat. • Riskid kahepoolsetes suhetes on maandatud. • Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi • Suhetes maailma teiste piirkondlike jõukes- poliitika kujundamise ning rakendamise, loome aren- kustega on Eesti huvid kaitstud. gukoostöö agentuuri. o Koostöö ja Eesti huvide täpsustamiseks koos- tame strateegiliselt oluliste riikide ja regioonide (re- 1.3 Eesti riigi maine ja mõjukus kasvab gionaalsetes koostöövõrgustikes osalemise) kohta terviklikud strateegiad, sh Aafrikat ja Aasiat käsitleva 1.3.1 Välispoliitika elluviimisel peetakse läbivalt sil- tegevuskava. mas, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. • Kujundame uuendusmeelse riigi kuvandit, 1.1.5 Eesti on küberjulgeoleku eestkõneleja rahvus- teeme koostööd partnerasutustega, toome sihttur- vahelisel tasandil. gudel järjepidevalt esile Eesti erinevate valdkondade • Tugevdame küberdiplomaatia ja rahvusvahe- võtmesõnumeid ja tugevusi. lise õiguse analüüsi kompetentsi. • Toetame kultuuridiplomaatia ja kultuurivahe- • Arendame ja tugevdame küberjulgeolekual- tusega välispoliitika eesmärkide elluviimist. gatusi rahvusvahelistes organisatsioonides. • Soodustame hariduse ja teaduse rahvusvahe- • Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvahelise listumist, mis toetab Eesti maine kasvu. õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tu- gevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rah- 1.4 Välispoliitika ja välissuhtlemine on vusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jätkusuut- likku arengut kübervaldkonnas. sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on kasvanud 1.2 Eesti panus üleilmsesse julgeolekus- 1.4.1 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidusus. se, heaolusse ja kestlikku arengusse on • Eestil on laiapõhjaline ja pikaajaline persona- kasvanud. Arengukoostöö ja humani- lipoliitika rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes taarabi mõju ning tõhusus on laienenud (eriti EL, NATO, ÜRO). • Suurendame välispoliitika ja muude poliiti- 1.2.1 Eesti arengukoostöö kavandamine ja elluvii- kavaldkondade sidusust. mine keskendub eelisvaldkondadele, kus Eesti on • Toetame ühiskonna teadlikkuse kasvu välis- ise tulemuslikult tegutsenud. poliitikast. 3 • Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesus 3.1 Konsulaarteenused on kodanikele peab tõhusalt ning parimal moel toetama valdkond- hästi kättesaadavad ning inimesed on like ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamist. teadlikumad reisijad. Eesti side eestlas- 2.1 Eesti inimeste heaolu kasvab soodsa- konnaga võõrsil on tugev. ma välismajanduskeskkonna kaudu, mil- 3.1.1 Konsulaarteenused on kättesaadavamad, le tagab kaubandustõkete vähendamine, mugavamad ning vastavad e-riigi mainele. ekspordi edendamine ja välisinvesteerin- • Võimaldame isikut tõendavaid dokumente välisriigis taotleda ja kätte saada kodust lahkumata. gute jätkusuutlik kasv ning turismi aren- gu toetamine 3.1.2 Kasvab riikide arv, kuhu Eesti kodanikud saa- vad reisida viisavabalt. Eesti inimesed on teadliku- 2.1.1 Ettevõtetele on tagatud soodne ja usaldus- mad reisijad tänu tõhusale ja kaasaegsele enne- väärne rahvusvaheline keskkond (rahvusvaheli- tustegevusele. Kriisiteavitustel pakume uudseid sed majanduslepingud ja digitaalne andmevahe- lahendusi. tus). • Teeme endast oleneva, et viisavabade riikide • Ekspordiks ja investeeringuteks on loodud arv Eesti kodanikele kasvaks. ajakohane toimivate lepingute baas. • Edastame kriisiteavituse reisijatele automaat- o Teeme olemasolevate lepingute toi- selt, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi la- mivuse seiret. hendusi ja võimalusi. o Sõlmime uusi lepinguid vastavalt turu potentsiaalile. 3.1.3 Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga* on tu- • Eesti majandushuvid rahvusvahelistes organi- gev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengus- satsioonides on kaitstud se kasvab. • ELi siseturu ja taristu arendamine. • Kujundame kaasava diasporaapoliitika ning o Tagame digitaalse andmevahetuse osaleme ühtses ja tugevas valdkonna koordinatsioo- koostöös lähimate partneritega. nis. • Toetame võõrsil elava Eesti kogukonna side- 2.1.2 Tagatud on tõhus tugi Eesti ettevõtetele kau- me tugevdamist Eestiga. pade ja teenuste ekspordi arendamisel. • Soodustame võõrsil asuva Eesti kogukonna • Tagame peamistel eksporditurgudel ja uutele panuse kasvu ühiskonnaellu. turgudele sisenemiseks täiskohaga majandusdiplo- maatide ning digidiplomaatide toe Eesti ettevõtetele. • Tagame ülejäänud turgudel ettevõtjatele toe 4.1 Välisteenistus on asjatundlik ja mo- keskselt (Välisministeeriumist). tiveeritud ning välisesinduste võrgustik • Kaasame aukonsuleid ja võõrsil asuvat eest- ja teenused on kooskõlas välispoliitika laskonda Eesti majandushuvide edendamisse. prioriteetidega • Loome ettevõtjatele nüüdisaegsete IT-lahen- duste toel töövahendi (sh turuanalüüs), mis sisaldab 4.1.1 Seisame selle eest, et Eesti välisteenistus ka välispoliitilist infot sihtturgude kaupa. suudab vaatamata suurusele edukalt maailma- • Toetame välisesinduste kaudu turismi iga- poliitikas kaasa rääkida ning Eesti huve väärikalt külgset arengut. esindada. 2.1.3 Eestisse tehtavate välisinvesteeringute jätku- 4.1.2 Tagame, et Eesti välisesindused on seal, kus suutlik kasv. on meie julgeoleku- ja majandushuvid ning kus • Leiame õige tasakaalu avatud majanduskesk- asub meie kogukond (vastavalt analüüsile/ kate- konna ja julgeolekuhuvide vahel kolmandatest riiki- goriseerimisele). Saavutame kohaloleku ning tu- dest pärit välisinvesteeringute puhul. gevdame välisesinduste võrgustikku: 2.1.4 Välismajandussuunaga seotud konsulaartee- nused ja välisesinduste muud teenused on tõhu- sad ja kliendisõbralikud, vastavad digiriigi mainele * Eestlaskonna all peame lisaks rahvuskaaslastele laiemalt ning toetavad majandusarengut. silmas Eestit toetavate inimesi, kogukondi ja organisatsioone, kel- lel on oluline roll Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku tagami- sel. 4 • meie põhiliste majandus- ja julgeolekupartne- rite juures, sh seni esindamata ELi pealinnades; • piirkondades, mis on olulised eksporditurud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aasias, Aafri- kas), kus toetame ettevõtjaid turule sisenemisel ja seal tegutsemisel. 4.1.3 Kasvatame Eesti esindatust, nähtavust ning esinduste võrgu tõhusust, selleks kasutame uuen- duslikke lahendusi. Erinevaid võimalusi kombi- neerides leiame sobivaima viisi Eesti huvide eden- damiseks sihtriigis. • Väljendame Eesti välisesinduste kaudu pari- mal moel Eesti uuendusmeelse riigi lugu. 4.1.4 Tagame, et välispoliitikaga seotud avalikud teenused on osutatud tõhusalt, mugavalt ja klien- disõbralikult, sh loome ja uuendame e-kanaleid teenuse osutamiseks. • Loome esimese riigina maailmas e-Saatkon- na ning tagame sellega kohalolu igas maailma punk- tis. 4.1.5 Seame eesmärgiks välisteenistuse jätkusuut- liku rahastamise. Kõigi eelpool kirjeldatud stratee- giliste suundade tugevdamiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalik ressurss on kavandatud arengukava maksumuse prognoosis (tabel 1). 5  EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 LISA 1-6 Sisukord Lisa 1. Kaasatud partnerid 2 Lisa 2. Seosed teiste arengukavadega 3 Lisa 3. Seosed läbivate teemadega 7 Lisa 4. Lisainfo arengukoostööst 8 Lisa 5. Arengukava mõõdikud koos sihttasemetega 12 Lisa 6. Arengukava mõjude analüüs 18 Lisa 1. Välispoliitika arengukava koostamisse kaasatud partnerid Välispoliitika arengukava Eestlaskonna esindus- koostamisse kaasatud partnerid organisatsioonid: Riigikantselei Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Haridus- ja teadusministeerium Rootsi, Kanada ja USA eestlaskonna esindusorgani- Justiitsministeerium satsioonid Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Avalikult konsultatsioonil Kultuuriministeerium esitasid ettepanekuid: Maaeluministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Et- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tevõtluse Arendamise Sihtasutus Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ Rahandusministeerium Eesti Kirikute Nõukogu Siseministeerium Sotsiaalministeerium Riigikogu (väliskomisjon; riigikaitsekomisjon; Euroopa Tulevikutrendide aruteludesse Liidu asjade komisjon; majanduskomisjon) (aprill 2018) kaasatud Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus valdkonna eksperdid Arengukoostöö partnerid: Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ MTÜ MONDO Vabaühenduste liit EMSL E-riigi akadeemia Eesti Idapartnerluse keskus Päästeamet Ettevõtluse esindus- organisatsioonid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Toiduainetööstuse Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Turismifirmade Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaitsetööstuse Liit Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Mööblitootjate Liit Teenusmajanduse Koda 2 Lisa 2. Seosed teiste valdkonna arengukavadega Välispoliitika arengukava koostamisel tagati eesmär- Rahandusministeerium ja Riigikantselei on saanud kide ja tegevuste kooskõla teiste valdkonna arenguka- ülesandeks esitada valitsuskabinetile ettepanekud vadega, sh koostamisel oleva Eesti 2035 strateegia- tulemusvaldkondade ja valitsuse taseme arenguka- ga. Mitmete valdkondlike arengukavade uuendamine vade 2021+ arvu drastiliseks vähendamiseks. Nende on käivitunud ning välispoliitikaga seoseid omavate ettepanekute alusel uuendatakse lisas 2 toodud infot kavade koostamisse on välisministeerium kaasatud. enne arengukava heaks kiitmist Vabariigi Valitsuses. JULGEOLEK, - Eesti arengukoostöö põhimõtted - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 RAHVUSVAHELISTE - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, SUHETE STABIIL- Kultuur 2030 ja Spordipoliitika põhialused VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA SUS JA KESTLIK 2030 Eesti 2035 ARENG - Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020 (sh EL poliitika -Eesti infoühiskonna arengukava, sh küberjul- suunad) geoleku strateegia -Siseturvalisuse arengukava koostamisel -Riigikaitse arengukava 2017-2026 ning -Riigikaitse arengukava 2021-2030 -Heaolu arengukava Eesti säästva VÄLISMAJANDUS - Eesti ekspordipoliitika põhialused - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja arengu riiklik Kultuur 2030 - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 strateegia "Säästev Eesti - Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 - Eesti infoühiskonna arengukava 21" - Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" - Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 - Elukestva õppe strateegia 2020 - Metsanduse arengukava 2021-2030 - Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 - Teadmistepõhine Eesti 2014-2020 - Transpordi arengukava 2014-2020 ÜRO - Eesti äridiplomaatia strateegia ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid EESTLASKOND - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030 VÕÕRSIL - Eesti infoühiskonna arengukava - Lõimuv Eesti 2020 ja 2030 - Globaalse Eesti Programm - Rahvuskaaslate programm 2014-2020 - Siseturvalisuse arengukava Joonis 1. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega 3 Eesti 2035 (www.riigikantselei.ee) on riigi arengust- suurendamise ja eksportijatele tugiteenuste pakkumi- rateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toe- se kaudu. Dokument on üheks lähtealuseks arengu- tada meie riigi ning rahva heaolu nii, et Eesti oleks kava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavanda- ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja miseks. töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erineva- te valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele Eesti julgeolekupoliitika alused on heaks kiidetud ning eurorahade kasutamisele. Strateegia koostamist Riigikogu 31. mai 2017. a otsusega. Julgeolekupoliiti- veavad kõikide huviliste osalusel riigikantselei ja ra- ka alustes sõnastatakse Eesti julgeolekupoliitika ees- handusministeerium ning see valmib 2020. aasta al- märk, põhimõtted ja tegevussuunad. Tegemist on guses. Välisministeerium on strateegia protsessi kaa- raamdokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja satud ning tagatud on kahe dokumendi kooskõla. tegevuskavade koostamise suuniseks. Dokument on oluline lähtealus uue arengukava julgeolekuvaldkon- Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev na meetmete kavandamisel. Eesti 21“ on Riigikogu 14. septembri 2005. a otsu- sega heaks kiidetud strateegia. See on Eesti riigi ja Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on vas- ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, si- tu võetud Riigikogu 18. novembri 2013. a otsusega. higa ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad Arengukava keskendub Eesti turismisektori arengu- edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Ees- potentsiaali efektiivsele rakendamisele. Dokument on ti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia oluline lähtealus Eesti tuntuse kasvatamiseks vajalike selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus. Strateegia põ- tegevuste kavandamisel uues arengukavas. hiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha, et tagada Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Riigi- pikemas perspektiivis? Seetõttu on strateegia aluseks kogus 12. veebruaril 2014. a vastu võetud kultuuripo- valdkondlike arengukavade koostamisel. liitika põhialused on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas. Välispoliitika arengukava koosta- ÜRO ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid misel on seos eelkõige Eesti kultuuri tutvustamisega (vastu võetud ÜRO tippkohtumisel (25.09.2015). Te- välismaal ja loomemajanduse teemadega. Algatatud gevuskava eesmärk on lõpetada vaesus, kaitsta pla- on arengukava Kultuur 2030 koostamine, kuhu Välis- neeti ja tagada heaolu kõigile. Tegevuskavas on 17 ministeerium on kaasatud, et ühised eesmärgid ning eesmärki, vt täpsemalt lisas 4. tegevus saaks sünergiliselt kajastatud mõlemas do- kumendis. Riigikogu heakskiidetud hori- Spordipoliitika 2030 (koostamisel) omab välispolii- sontaalsed arengukavad tikaga seoseid läbi eesmärgi „Eesti riigi maine ja mõ- jukuse kasv.“ Eesti arengukoostöö põhimõtted on Riigikogu 15. jaanuari 2003. a otsusega heaks kiidetud dokument, mis sätestab Eesti arengukoostöö põhimõtted ja nen- Vabariigi Valitsuse heakskiide- de saavutamise viisid. Eesti välispoliitika lahutamatu tud valdkondlikud arengukavad osana on arengukoostöö suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning majandusliku ja sotsiaalse Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. Va- stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele bariigi Valitsuse 13. oktoobri 2013. a otsusega heaks maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt kiidetud strateegia. “Eesti ettevõtluse kasvustrateegia heakskiidetud põhimõtetega. Dokument on lähtealus 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on ai- uue arengukava arengukoostööpoliitika meetmete data kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katu- väljatöötamiseks. seesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia sätestab ühe alaeesmär- Eesti ekspordipoliitika põhialused on vastu võetud gina, et Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Do- Riigikogu 14. novembri 2001. a otsusega. Põhialustes kument on oluline lähtealus välispoliitika arengukava sätestatakse, et Eesti ekspordipoliitika eesmärk on välismajanduse meetmete kavandamisel. ekspordil põhineva majanduskasvu toetamine eks- pordi arengule kaasaaitamise teel. Ekspordipoliitika Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ning kü- ülesanne on ekspordi arenemiseks ja kasvuks võima- berturvalisuse strateegia. Vabariigi Valitsuse poolt likult soodsa institutsionaalse raamistiku loomine ning novembris 2018 a. heaks kiidetud uuendatud aren- ekspordi toetamine Eesti toodete konkurentsivõime gukava. Arengukava keskmes on riigis info- ja kom- 4 munikatsioonitehnoloogia kasutamist ja nutikate la- uuendamisel olev arengukava. Arengukava käsitleb henduste loomist võimaldava keskkonna tagamine. ka Välisministeeriumi tegevussuundi (märksõnadeks Arengukava üks alaeesmärk on majanduse kasvu, on näiteks isikut tõendavad dokumendid, e-resident- riigi arengut ja elanike heaolu toetava info- ja kommu- sus, sisserändepoliitika, rahvusvahelise kaitse poliitika nikatsioonitehnoloogia taristu loomine. Selline taristu aga ka EL’i elanikkonnakaitse mehhanismi rakendami- on vajalik, et paremini tagada ühiskonna sidusust. Võ- ne ning rahvusvaheline koostöö pääste erivõimekuste tame arengukava aluseks, et leida parimaid infoteh- valdkonnas). Nimetatud valdkonnad on Siseministee- noloogilisi lahendusi välispoliitika meetmete kavanda- riumi kujundada, kuid nende elluviimises, selgitamises misel. ja tuntuse suurendamises osalevad ka välisesindused ning neil on oluline roll Eesti maine kujundamisel Haridusvaldkonna arengukavad Elukestva õppe maailmas. Välispoliitika arengukava 2030 loob neis strateegia 2020 (Vabariigi Valitsuse 13. veebruari teemades positiivse sünergia loodava Siseturvalisuse 2014. a korraldus nr 59) ja Eesti teadus- ja arenduste- arengukavaga 2020-2030. gevuse ning innovatsiooni strateegia Teadmistepõ- hine Eesti 2014-2020 (Riigikogu 22. jaanuari 2014. a Transpordi arengukava (2014-2020). Transpordi- otsus). Haridusel ja teadusel on oluline koht rahvus- poliitika eesmärk on tagada kättesaadavad, mugavad, vahelistumise ja Eesti kuvandi loomisel, e-riigi lahen- ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused inimes- duste kõrval on olulised ka nt PISA uuringu tulemu- tele ja ettevõtetele. Kvaliteetne taristu ja hästi toimiv sed. Saame tutvustada Eestit kohana, kus on tugev ja transpordisüsteem on igapäevaelu toimimiseks häda- konkurentsivõimeline haridussüsteem ning hea teha vajalik. Välispoliitika valdkonna seosed arengukavaga teadust ja omandada kõrgharidust. on läbi välismajanduse. Heaolu arengukava 2016–2023. Vabariigi Valitsuse Metsanduse arengukava 2030 (koostamisel), ees- 30. juuni 2016. a otsusega heaks kiidetud arenguka- märk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade va koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslik- jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades kuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate ka kultuurilisi aspekte. Välispoliitika valdkonna seosed nimetatud poliitikavaldkondade peamistest väljakut- arengukavaga on läbi välismajanduse. setest, eesmärkidest ja tegevussuundadest. Doku- ment on aluseks ja suunanäitajaks ka Eesti välispolii- Lõimuv Eesti 2030 (koostamisel). Lõimumiskava ül- tilistele soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise deesmärgiks on luua tingimused, et Eesti ühiskond alastele prioriteetidele, sõnumitele ja tegevustele. oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühis- Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna aren- konnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Välis- gukava aastani 2030 (koostamisel). Välispoliitika poliitika valdkonna seosed arengukavaga on läbi vä- valdkonnaga on seosed välismajanduspoliitika tee- lismajanduse. madega (sh “Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava”), julgeolekupoliitika ning arengukoostöö Muud arengudokumendid valdkonnas. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava Riigikaitse arengukava 2017-2026. Vabariigi Valit- 2016-2020 on aluseks Eesti avaliku sektori tegevu- suse poolt 29. juunil 2017. a heaks kiidetud valdkond- sele arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. Do- lik arengukava. Riigikaitse arengukava on riigi stratee- kumendi üheks aluseks on ÜRO kestliku arengu ees- giline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada märgid. Välispoliitika arengukava 2030 üheks osaks ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, on arengukoostöö ja humanitaarabi, seetõttu seame luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, aren- eesmärgiks kahe dokumendi ühendamise. dada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, Eesti EL’i poliitika 2015–2019 on järjekorras neljas suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmis- raamdokument, mida on koostatud alates liitumisest olek seista vastu infosõjale. Dokument on oluline läh- 2004. aastal. Nagu ka kõikidel eelkäijatel, on selle tealus uue arengukava julgeolekuvaldkonna meetme- peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühis- te kavandamisel. tel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele EL’i liikmena. Raamdokumendi üldised põhimõtted olid Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (Vabariigi üheks aluseks arengukava julgeoleku ja välismajan- Valitsuse 17. novembri 2016. a korraldus nr 388) ning duse osa kavandamisel. 5 Eesti äridiplomaatia strateegia. Kinnitatud ettevõt- tika seosed strateegiaga on julgeoleku valdkonnas ja lus- ja infotehnoloogiaministri poolt 28. detsembril Eesti maine valdkonnas. 2017. a. Strateegia eesmärgiks on suurendada uute välisinvesteeringute mahtu ning kasvatada Eesti ette- Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. Program- võtjate eksporti sihistatud ja koordineeritud riigi välis- mi eesmärk on, et välismaal elavatel eestlastel oleks majandusliku toe (äridiplomaatia) kaudu. Arengukava side Eesti ja eesti kultuuriga, nende võimalik repatri- äridiplomaatia meetmete kavandamisel on lähtutud eerumine oleks lihtne ning kasvaksid võimalused levi- välisteenistuse spetsiifikast ja äridiplomaatia stratee- tada välismaal Eesti kohta objektiivset infot ja talletada gias toodud põhimõtetest välismaist eesti kultuuripärandit. Dokument oli üheks lähtealuseks välispoliitika arengukavas eestluse ja kul- Küberturvalisuse strateegia, mille eesmärk on suu- tuuripärandiga seotud tegevuste kavandamisel. rendada küberruumi turvalisust ja inimeste teadlik- kust, et tagada usaldust küberruumi vastu. Välispolii- 6 Lisa 3. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima kava eesmärkide efektiivsemaks ja optimaalsemaks saavutamiseks ning väliskeskkonnast tulenevate väl- On seotud eelkõige keskkonnariskide, sealhulgas jakutsetega tegelemiseks kasutatakse info- ja kom- kliimamuutuse, looduskatastroofide, õnnetuste tõe- munikatsioonitehnoloogia lahendusi ning aidatakse näosuse ja ulatuse vähendamisega seotud tegevuste kaasa turvaliste info- ja kommunikatsioonitehnoloo- kaudu. Seega aitab välispoliitika arengukava kaasa ini- gia lahenduste tagamisele, küberjulgeoleku teemade meste elukeskkonna hoidmisele ja samal ajal ka kesk- ja e-riigi maine tutvustamisele maailmas. konnahoiule selles osas, mis kuulub globaalse kliima- poliitika ning arengukoostöö valdkonda. Regionaalareng Võrdsed võimalused Välispoliitika arengukava toetab regionaalarengut eelkõige aidates kaasa stabiilse ettevõtluskeskkonna Välispoliitika arengukava aitab kaasa inimestevahelise kindlustamisele ning edendades eksporti ja investee- võrdsuse tagamisele järgnevalt: ringuid. - Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste ning naistevastase vägivalla teemadel osaletakse rahvus- Riigivalitsemise areng vahelistes koostöös ÜRO’s ja EN’s ning teistes for- maatides. Välispoliitika arengukava ning selle koostamisprotsess - Lisaks on sooline võrdõiguslikkus osa Eesti toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koor- arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusest. dineerimist. Arengukavaga taotletakse välispoliitika - Välisministeeriumi personalipoliitika kujunda- valdkonna eelarvestamise ja rahastamise selgemaks misel ja elluviimisel on mh aluseks Eesti võrdsuspolii- muutmist ning see loob eeldused üleminekuks tege- tika põhimõtted. vuspõhisele eelarvestamisele. Välispoliitika arengu- kava toetab avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö Infoühiskond parandamist välispoliitika valdkonnas. Välispoliitika arengukavas võetakse arvesse „Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2020“. Arengu- 7 LISA 4. Lisainformatsioon arengukoostöö ja humanitaarabi kohta Prioriteetsed partnerriigid ja AFGANISTAN Afganistan on olnud alates 2006. aastast üks Ees- koostöö ti kahepoolse arengukoostöö olulisemaid sihtriike, kuhu Eesti on panustanud nii rahvusvaheliste or- GRUUSIA ganisatsioonide kui ka kahepoolse koostöö kaudu. Eesti on Gruusiat toetanud alates 2000. aastast, see- Valdkondadest on Eesti arengukoostöö Afganistanis juures on Gruusia olnud Eesti kahepoolse arengu- keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja koostöö üks prioriteetsetest sihtriikidest alates aastast tüdrukute olukorra parandamisele. 2006. Eesti toetab Gruusia lõimumist EL-iga ning on valmis pakkuma abi assotsiatsiooni- ja vabakauban- VALGEVENE duslepingu rakendamise hõlbustamiseks. Välja on Valgevene on Eesti arengukoostöö prioriteetriigiks töötatud Eesti – Gruusia arengukoostöö maastratee- alates 2011. aastast ning on oluline jätkata Valgeve- gia, mis kajastab Gruusia vajadusi ja arengustratee- ne kui EL idapartnerlusriigi toetamist oma kogemuse giaid ning määrab kindlaks arengusuunad ja valdkon- jagamise kaudu neis valdkondades, kus ise tugevad nad, milles Eesti saab pakkuda lisaväärtust. oleme. Eesti jaoks on esmatähtsaks kodanikuühis- konna edendamine, seda nii kahepoolselt kui multila- MOLDOVA teraalses koostöös. Eesti on toetanud Moldova arengukoostööprojekte alates 2000. aastast, seejuures on Moldova olnud TEISED PARTNERRIIGID Eesti kahepoolse arengukoostöö üks prioriteetsetest Lähtudes Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ja rah- sihtriikidest alates aastast 2006. Eesti toetab Moldova vusvahelistest kokkulepetest panustada rohkem lähenemist ELile ja on valmis pakkuma abi assotsiat- arengukoostöö vahendeid haavatavatesse riikidesse, sioonilepingu rakendamiseks Moldovas. Välja on töö- jätkab Eesti paindlikku reageerimist ka teiste riikide, tatud Eesti - Moldova arengukoostöö maastrateegia, eelkõige vähimarenenud ja konfliktijärgsete riikide, mis kajastab Moldova vajadusi ning määrab kindlaks merepiirita arenevate riikide ja arenevate saareriikide arengusuunad ja valdkonnad, milles Eesti saab pakku- vajadustele valdkondades, kus Eestil on pakkuda sel- da lisaväärtust. ge lisandväärtus. Sellise koostöö korral eelistatakse Aafrika, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida piirkonda ning arves- UKRAINA tatakse välispoliitilisi arenguid ning Euroopa ja Aafrika Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteet- partnerluse edendamist. setest sihtriikidest alates 2006. aastast. Eesti toetab 2014. aastal EL-Ukraina assotsiatsioonilepingus kokku lepitud ning 2017. aastal lõplikult jõustunud reformi- Arengukoostöö ja humanitaar- kava elluviimist ning eelkõige demokraatia arengu ja abi õiguslikud alused ja riigistruktuuride tugevdamist, sealhulgas korruptsioo- koostöö nivastast võitlust edendavat tegevust, samuti e-valit- semist ja IKT lahenduste juurutamist. Lisaks jätkatak- Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi üheks alusdo- se valdkondades, kus Eesti on juba varem Ukrainaga kumendiks on Riigikogus 15. jaanuaril 2003.a heaks koostööd alustanud: regionaalareng, kestlik majan- kiidetud “Eesti arengukoostöö põhimõtted”. Do- dusareng, haridussüsteemi tõhustamine ning koda- kumendis määratakse kindlaks Eesti arengukoostöö nikuühiskonna jõustamine. Tegevuse planeerimisel ja humanitaarabi üldised eesmärgid ja alused nende tuleb lähtuda asjaolust, et riigis on alates 2014. aastast elluviimiseks. Vabariigi Valitsuse seadus ja välissuht- käimas sõjaline konflikt. Seetõttu tuleb lähiaastatel lemisseadus sätestatavad täpsemalt arengukoostöö arvestada jätkuvalt humanitaarolukorra leevendami- ja humanitaarabi andmise mehhanismid ning ka Vä- sega ning võimalusega panustada Ukraina taastus- ja lisministeeriumi juhtrolli arengukoostöö kavan- ülesehitustöödesse nii kahe- kui ka mitmepoolselt. damisel, elluviimisel ja sellekohase poliitika koordi- neerimisel. Välisministeeriumi põhimääruse kohaselt 8 kavandab ministeerium oma pädevuse piires koos metoodika kohaselt ülevaate ametlikust arenguabist* sihtriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste ning esitab selle OECD DAC-le. doonoritega arengu- ja humanitaarabi programme; korraldab koos asjaomaste asutuste ja isikutega aren- ÜRO kestliku arengu eesmärgid gu- ja humanitaarabi andmist; töötab koos asjaomas- te ministeeriumidega välja arengukoostöö ja humani- aastaks 2030 taarabi poliitika ning viib seda oma pädevuse kohaselt 1. Kaotada kõikjal vaesus ellu. 2. Kaotada näljahäda, parandada toitumust ja edendada kestlikku põllumajandust Arengukoostöö ja humanitaarabi elluviimist regu- 3. Võimaldada kõigile tervislik elu ja parandada leerib Vabariigi Valitsuse määrus „Arengu- ja huma- heaolu nitaarabi andmise tingimused ja kord”. Määrus näeb 4. Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukest- muu hulgas ette projektide leidmiseks taotlusvoorude vad õppimisvõimalused korraldamise, üksikasjalikumad abi andmise tingimu- 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus, suurenda- sed, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad, kehtes- da naiste ja tüdrukute õigusi tab projektide hindamiskriteeriumid, menetluse prot- 6. Tagada kõigile ligipääs veele, vee säästev ka- seduurireeglid, abikõlblikkuse ja toetuse kasutamise sutamine ja korralikud sanitaartingimused tingimused ning rahastaja ja toetuse saajate kohustu- 7. Tagada kõigile taskukohane, töökindel, jätku- sed ja õigused. suutlik ja nüüdisaegne energiateenus 8. Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku ma- Humanitaarabi operatiivsusest lähtuvalt teeb Eesti janduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja või- ning rahuldav töö kõigile maluse korral otse katastroofipiirkondadega. 2010.a 9. Ehitada välja kestlik taristu, edendada kaasa- jõustunud päästeseadus, 2011.a jõustunud tsiviilmis- vat ja kestlikku tööstust ning tugevdada innovatsiooni sioonide seadus ning 2015.a uuendatud kiireloomu- 10. Vähendada ebavõrdsust riigisiseselt ja riikide lise rahvusvahelise abi kord reguleerivad Eesti pääs- vahel temeeskonna moodulite või selle liikmete lähetamist 11. Muuta linnad ja inimasumid kaasavaks, ohu- päästetöödele katastroofipiirkondadesse. Humani- tuks ja kestlikuks taarabi andmise otsustab ja selle koordineerimise eest 12. Edendada säästvat tarbimist ja tootmist vastutab Välisministeerium. Kuna suurõnnetusteks 13. Kiiresti kokku leppida kliimamuutuste ja nen- valmisolek ja nendele reageerimine hõlmab peami- de mõjude vastu võitlemise meetmed * selt elanikkonnakaitse valdkonda, on Eestis katast- 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, me- roofiennetuse teemal eestvedajaks Siseministeerium. resid ja mereressursse, et tagada nende jätkusuutlik Riigisiseselt teeb Välisministeerium koostööd Sise- areng ministeeriumi, Päästeameti, Terviseameti ning Eesti 15. Kaitsta maa ökosüsteeme ning edendada vabaühendustega. Päästemeeskonna ulatuslikumad nende jätkusuutlikku kasutamist ja metsade säästlik- missioonid on lähetatud valitsuse otsusega. ku majandamist, peatada kõrbestumine, maa seisun- di halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävine- Välisministeeriumi eelarves olevatest arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest rahastatavate tegevus- te (arengukoostööprojektide) vastavust välispoliitika arengukava ning programmi eesmärkidele ja nende * Ametliku arenguabi näitaja väljendab selle osatähtsust tulemuslikkust hindab arengukoostöö komisjon koos- rahvamajanduse kogutulus. Ametliku arenguabina käsitatakse kõlas õigusaktidega. riiklikku abi, mida antakse arengumaadele, et edendada nen- de majandusarengut ja suurendada ühiskonna heaolu. Ametlik Teiste ministeeriumide tegevuste osas toimub Vä- arenguabi hõlmab toetusi, sooduslaene, mille soodustuselement lisministeeriumiga koostöö ja infovahetus. Välismi- on vähemalt 25% kogusummast, ja tehnilist abi, mida doonorriik nisteerium koostab igal aastal riigisiseselt kogutud osutab abisaajale otse (kahepoolne koostöö) või rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu näiteks ÜRO või Maailmapanga kaudu andmete põhjal OECD arengukoostöö komitee (DAC) (mitmepoolne koostöö). Ametliku arenguabi hulka ei arvestata abi, mis antakse sõjalisel eesmärgil. Ametlikku arenguabi saavad riigid, mis on OECD arengumaade ja -piirkondade nimistus. Nimistu andmeid ajakohastatakse regu- laarselt. Praegu kuulub sinna üle 150 riigi ja piirkonna, kus aastane sissetulek elaniku kohta on alla 12 726 USA dollarit. Pikaajaline eesmärk on, et arenenud riigid kasutaksid 0,7% oma rahvamajan- duse kogutulust ametliku arenguabina. 9 mine 17. Suurendada vahendeid ning üleilmset koos- 16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühis- tööd kestliku arengu põhimõtete rakendamiseks. kondi ning tõhusaid ja võimekaid institutsioone, taga- da kõigile ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel Eesti arengukoostöö ja humani- partnerriigi vajadustest, prioriteetidest ja arengustra- teegiatest. Samas arvestab Eesti koostöö planeerimi- taarabi üldised põhimõtted sel ka enda prioriteete ja võimalusi. Partnerriigi ühis- konna suurema kaasatuse saavutamiseks soovib Eesti Väärtuspõhisus teha arengukoostöö kavandamisel, elluviimisel ja hin- Eesti arengukoostöös peetakse läbivalt silmas inim- damisel laiapõhjalist koostööd lisaks valitsussektorile õiguste tagamist ja keskkonnasäästlikkust. Arengu- ka kodanikuühiskonna ja erasektoriga. Humanitaarabi koostöö tulemuslikkuse ja kestlikkuse eesmärgil peab andmisel lähtume hea doonorluse põhimõttest, mille Eesti oluliseks järgida kõigis arengukoostöö ja huma- järgi võetakse aluseks partnerriigi vajadused ja abipal- nitaarabi tegevustes naiste võimestamise ja sooliselt ved. võrdse lähenemise põhimõtet. Lähtumine pikaajalistest eesmärkidest ja tule- Lähtumine partnerlusest ja partnerriigist mustest Eesti lähtub üldisest põhimõttest, et oma arengu eest Et saavutada kestvaid tulemusi ning partnerriigi vas- vastutab ennekõike iga riik ise. Saavutamaks kestli- tutust ja kaasatust, lähtub Eesti projektide kavandami- ke tulemusi ning tagamaks selleks vajalik partnerriigi sel ja hindamisel projektiülestest eesmärkidest. Eesti vastutus ja motiveeritus, lähtub Eesti arengukoostöös seob parimal moel arengukoostööprojektid partner- 10 riigi tasandil pikemaajaliste eesmärkide ja program- midega ning arendab võimaluse korral prioriteetsetes sektorites pikaajalist, eri tasandeid ja institutsioone hõlmavat koostööd. Sisuline info Eesti arengukoos- töö tegevuste kohta on avalikult kättesaadav arengu- koostöö ja humanitaarabi andmebaasi kaudu.* Tõhus koordinatsioon ja täiendavus Abi tõhusus sõltub sihtriigi ning doonorite koostööst erinevate huvide ja eesmärkide ühitamisel. Tegevuse ühtlustamiseks osaleb Eesti võimalust mööda koos- töö ühtlustamise formaatides, toetades partnerriigi juhtrolli. Humanitaarabi aluspõhimõtted Humanitaarabipoliitikas lähtub Eesti Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooni põhi- kirjas ning ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 46/182 kindlaks määratud humanitaarabi andmise põhimõ- tetest. 1. Inimlikkus – inimkonda tuleb kohelda inimli- kult igas olukorras, päästes inimeste elusid ning lee- vendades kannatusi üksikisiku õigusi austades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna kõige haavata- vamatele rühmadele. 2. Erapooletus – humanitaarabi andmine peab olema erapooletu ning selle andmise aluseks ei tohi olla kodakondsus, rass, usutunnistus ega poliitilised vaated. Abi andmisel lähtutakse vajaduspõhisusest. 3. Sõltumatus – humanitaarabiorganisatsioonid peavad esitama ja rakendama oma meetmeid valitsu- se muust poliitikast ja meetmetest sõltumatult. 4. Neutraalsus – vaenutegevuse korral ei ee- listata üht poolt ning ei osaleta poliitilistes, rassilistes, ideoloogilistes ega usuga seotud vastuoludes. * https://rakendused.vm.ee/akta/index.php 11 Lisa 5. Kuidas me edu mõõdame? Arengukava eesmärkide Arengukava üldeesmärgile (tulemus- saavutamist kirjeldavad valdkonna tase) sobivate mõõdikute vali- mõõdikud. kul on võetud järgmised eeldused: - mõõdik näitaks VV poliitika sihti või suunda, sest üldeesmärgi (tulemusvaldkonna) tasandil on vä- lispoliitikas keeruline leida üksühele mõjutatavaid indi- Välispoliitika üldeesmärk on: kaatoreid (ka rahvusvaheliselt); Eesti rahvuse, keele ja kultuu- - kõik välispoliitika olulised tasandid (julgeolek ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi ja rahvusvahelised suhted, sh arengukoostöö; välis- iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus majandus ning Eesti esindatus ja konsulaarteenuste kättesaadavus ning mõju maailmas) oleks mõõdiku- rahvusvahelistes suhetes, tega kaetud; heaolu kasv Eestis ning eestlas- - välispoliitika valdkondade ülesuse aspekti, ehk konna huvide kaitse võõrsil; välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes Eesti kasvav panus üleilmsesse selleks, et tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kestlikku arengusse. kaitse ja edendamine; - tuua välja valdkonnapoliitikate omavahelised seoseid. 12 Mõõdik (arengukava Algtase 2023 2030 üldeesmärk) Välisministeeriumis on regionaalse julgeoleku- Eksperthinnang olukorra seiramiseks koostatud standardiseeritud regionaalsele julge- hindamisraamistik, mis kirjeldab julgeolekuolu- olekule stabiilne stabiilne stabiilne korda läbi rea rahvusvaheliste ja asutuse siseselt Allikas: Välisminis- hinnatud indikaatorite. Hinnang antakse skaalal teerium stabiilne-ebastabiilne Euroopa Liidu ühtekuuluvuse indeks (European Union Cohesion Monitor – EUCM) iseloomustab 27 EL-i liikmesriigi lõikes valmisolekut koostööks ja ühiseks tegevuseks. EUCM koosneb kahest alaindeksist: indiviidi tasandi ühtekuuluvust peegeldav alaindeks, mis iseloomustab inimeste EL-i ühtekuuluvuse kogemusi, hoiakuid, väärtusi ja üldist heaolu ning indeks 6,8 ≥6,8 ≥6,8 struktuurse tasandi ühtekuuluvust peegeldav Allikas: ECFR EU Co- (2018) alaindeks, mis seondub ennekõike riikidevahelise hesion Monitor koostöö mõõtmega kultuuri, poliitika ja majandu- se valdkondades. Arengukavas on eesmärgista- tud indiviidi tasandi ühtekuuluvuse indeksit, kuid jälgime ka muutuseid strtuktuursel tasandil ning võrdluste teiste liikmesriikidega. Hinnang skaalal 1-10 indiviidi tasandi sidususele ja positsioon. Maailma Majandusfoorumi globaalse konkurent- sivõime mõõdik - võtab arvesse nii ettevõtete ekspordivõimet kui ka riigi atraktiivsust otsein- vesteeringuteks. Riikide reastuse aluseks on 12 temaatilist sammast, mille taset on hinnatud ametlikule statistikale ja/või riigist pärit tipp- ja Eesti positsioon keskastmejuhtide valimi tagasisidele (Eesti puhul Maailma Majandus- valimi suurus 50 vastaja ringis) tuginedes. GCI foorumi globaalses 12 sammast mõõdavad riiklike institutsioonide konkurentsivõime 31 (2019) pareneb 25 toimivust, infrastruktuuri kvaliteeti, IKT-lahendus- edetabelis te juurutamist, makromajanduslikku stabiilsust, Allikas: Maailma rahvatervishoidu, tööjõu kvaliteeti, tööturu ava- Majandusfoorum tud toimimist, avatud siseturgu, finantssüsteemi stabiilsust ja kättesaadavate rahastusvõimaluste laiust, siseturu suurust, innovatsioonialast tege- vust ning kohaliku ärikeskkonna avatust ja elujõu- lisust. 2030 sihttase on kooskõlas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sihtidega. Hispaanias Kuninglik Elcano Instituut publit- seerib iga-aastaselt riikide (valmis on 122 riiki) rahvusvahelist mõjukust ja kohalolu peegeldavat indeksmõõdikut. Näitaja alusandmed tulenevad valdavas osas ülemaailmsete organisatsioonide avaldatavast statistikast, seega peegeldab indeks Eesti kohaolu ja olukorda eelneva aasta vaates. Indeks koosneb mõju maailmas 11 (2018) ≤ 11 ≤ 11 kolmest laiemast temaatilisest komponendist, mis (Elcano) kirjeldavad iga riigi mõjukust pehme jõu (osakaal koondnäitajas: 40%), sõjalise mõjukuse (osakaal koondnäitajas: 20%) ning majandusliku mõjuku- se (osakaal koondnäitajas: 20%) vaadetes. Eesti positsioon teiste väikeriikide (alla 5 mln elanikuga) seas on 11. Pärast 2002. a Euroopa Liiduga liitunud riigid on EL Ministrite Nõukogu 25. mai ja 26. mai otsus- tes kinnitanud võetud kohustust viia oma panus Arengukoostöö osa- 0,13% ametlikus arenguabis 0,33% RKTst. Hoidmaks kaal RKT’sse (OECD 0,23% 0,33% (2019) Eestit rahvusvahelises suhtluses arvestatava DAC) partnerina on Välispoliitika Arengukavas 2030. a sihiks seatud võetud kohustuse täitmiseni jõuda hiljemalt 2030. a Mõõdik (1.1 julgeolek ja rahvusvaheliste Algtase 2023 2030 suhete stabiilsus) Eurobaromeeter mõõdab poolaastase sageduse- ga kõikides liikmesriikides, kuivõrd vastajad taju- Eesti inimeste toetus vad, kas EL-i kuulumine on riigile hea (skaala: hea; EL-ile 74% halb; nii-ja-naa; ei tea). Jälgime liikmelisust riigi ≥74% ≥74% Allikas: Eurobaro- (2019) jaoks heana tajuvate vastajate osakaalu. Eestit on meeter võrreldes teiste liikmesriikidega pigem iseloomus- tanud kõrge toetus EL-le, seega on hetketaseme hoidmine ambitsioonikas siht. Kaitseministeeriumi eestvedamisel toimuvad alates 2001. a üleriigilised avaliku arvamuse uuringud, hindamaks elanikkonna suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistesse küsimustesse. Uuringut Eesti inimeste toetus viiakse tavapäraselt läbi pooleaastase välbaga, NATO-le 74% küsitlused kevadel ja sügisel. Toetust NATOsse ≥74% ≥74% Allikas: Kaitseminis- (2019) kuulumisele hinnatakse viiepallisel skaalal: kind- teerium lasti poolt, pigem poolt, ei oska öelda, pigem vas- tu ja kindlasti vastu. NATO-sse kuulumise toeta- jateks loetakse vastusevariandi kindlasti poolt või pigem poolt valijad. Mõõdiku “NATO-le toetuse” algtaseme hoidmine on ambitsioonikas ülesanne. Liikmesriikide võimet luua Euroopa Liidus koalit- sioone hinnatakse kaheaastase välbaga tugine- des poliitikaekspertide täidetavale küsimustikule. 2018. a toimunud uuringus andsid tagasiside 877 eksperti, kelle seas olid esindatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Ankeet koosneb 20 väitest ja indikaatorist, millest omakorda viis on aluseks, et riike koalitsiooniloome potentsiaali alusel reas- Eesti võime luua tada. Iga ekspert sai enda esindatava liikmesrii- koalitsioone EL’s gi seisukohast välja tuua kuni viis teist ELi riiki, Allikas: European 12 (2019) ≤ 12 ≤ 12 kellega Liidu poliitika teemadel kõige sagedamini Council on Foreign kontakteerutakse; kellega on riigil kõige sarnase- Relations (ECFR) mad pikemaajalised huvid; keda nähakse kõige väledama ja konstruktiivsema koostööpartnerina; kelles on eelneva kahe aasta jooksul kõige tu- gevamalt pettutud; kes on kõige toetavamad ja pühendunumad Liidu sügavama integratsiooni eesmärgile. Antud mõõdiku algtase on juba väge kõrge ja ambisioonikas. Eesti positisioon viimases uuringus oli 12 (28 liikmesriigi seas). Riiklik küberjulgeoleku indeks (National Cyber Security Index – NCSI) koosneb kolmest temaa- tilisest võimekuse kategooriast, millest igat ühte kirjeldab omakorda neli kitsamat võimekust: 1. koostöised ennetavad tegevused – küberkait- seteemaline poliitikakujundus, ohuseire ja –tea- vitus, küberkaitseteemalise hariduse ja väljaõppe edendamine, panustamine globaalsesse küberjul- geolekusse Positsioon küberjul- 2. küberruumi kaitse – digiteenuste toimepide- geoleku edetabelis vuse kaitse, elutähtsate teenuste toimepidevuse Allikas: National 3 (2020) 1 1 kaitse, isikuandmete kaitse, elektrooniline isiku- Cyber Security Index tuvastus (eID) ja usaldusteenused (TS – trust edetabelis services) 3. operatiivsed võimekused – ööpäevaringne küberintsidentidele reageerimise võime, küberkrii- side ohjamise võimekus, võitlus küberkuritegevu- sega, militaarse iseloomuga küberjulgeolekuope- ratsioonide läbiviimise võimekus. NCSI põhineb avaandmetel ja seda uuendatakse jooksvalt, uue olulise teabe ilmnemisel uuenda- takse mõõdikut kuu aja jooksul. Mõõdik (1.2 kestlik areng ja arengu- Algtase 2023 2030 koostöö) Eurobaromeetri eriraportites mõõdetakse, kuivõrd oluliseks peavad Euroopa Liidu liikmesriikide ela- UUS: Elanike toetus nikud arenguriikides elavate inimeste toetamist. arengukoostööle Tagasisidet kogutakse 5-pallisel skaalal (väga olu- ja humanitaarabi 68% ≥68% ≥68% line; pigem oluline; mitte väga oluline; üldse mitte andmisel (2018) oluline; ei oska öelda). Arengukavas oleme sihiks Allikas: Eurobaro- seadnud suurendada osakaalu Eesti elanikest, kes meeter peavad arengukoostöösse panustamist väga või pigem oluliseks. Mõõdik (1.3 riigi Algtase 2023 2030 maine ja mõjukus) KOFi indeks on erialakirjanduses sagedamini viidatavaiks riikide rahvusvahelist seotust ise- loomustavaks mõõdikuks. Rahvusvahelistumist hinnatakse kolme temaatilise samba lõikes: majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline rahvusva- heline seotus. Nii indeksi koondvaates kui igas temaatilises sambas hinnatakse eraldi de jure ja de facto tasandil rahvusvahelist seotust. Esimene neist kirjeldab eeldusi suuremaks rahvusvahelis- Riigi rahvusvaheline tumiseks ja teine nende eelduste realiseerimist. seotus (üldposi- Arengukavas oleme sihiks seadnud parendada tisoon/ poliitiline 18/ 54 ≤ 18/ 54 ≤ 18/ 54 Eesti positsiooni nii KOFi indeksi koondpingereas seotus) (2019) kui ka kitsamalt välispoliitikaga seotud poliitilise Allikas: KOF (ETH rahvusvahelise seotuse sambas, mis kirjeldab de Zürich) facto vaates saatkondade arvu riigis, osalemist ÜRO rahutagamise missioonidel, riigis tegutseva- te rahvusvaheliste organisatsioonide (NGOd) arvu ning de jure vaates liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides, rahvusvaheliste lepingute arvu ja rahvusvaheliste lepingupartnerite mitme- kesisust. Viimases uuringus hinnati 203 riiki. Eesti positsioon üldtabelis on 18 ning poliitline sidusus 54 posistioon. Mõõdik (1.4 teadlik- Algtase 2023 2030 kus välispoliitikast) 2019 lõpp kuni – 2020. a jaanuar viis Välisminis- teerium läbi avaliku arvamuse uuringu, mis hindas Eesti elanike üldist teadlikkust välispoliitikast ja rahvusvahelisest koostööst, teadlikku reisimist ja konsulaarteenuste kasutamist ning hoiakuid Elanikkonna teadlik- arengukoostöö suhtes. Vastanutest 76% peab kus välispoliitikast 76% ≥76% ≥76% end välispoliitika teemadega kursis olevaks. Eesti Allikas: Välisminis- (2019) välisteenistuse järelkasvu ja üldise avaliku teadlik- teerium kuse vaates tõstatus kriitilisena uuringutulemus, et just noorte huvi ja teadlikkus välispoliitikast on oluliselt madalamad võrrelduna muude vanu- segruppidega, seetõttu kavandatakse just sellele sihtrühmale enam tegevusi. 15 Mõõdik (2.1 välisma- Algtase 2023 2030 jandus) Eesti tööjõuturu hõivenäitaja (68,7%) on sel- gelt parem kui vastav näitaja EL-15 liikmesriiki- des – seega saab Eesti tulevane majanduskasv ennekõike lähtuda tööjõutootlikkuse kasvust ja/ või suuremast välise tööjõu kaasamisest. Tööjõu- Tööjõutootlikkus EL’i 80% tootlikkuse mõõdik iseloomustab kuivõrd suur on keskmisest 87% 100% (2019) Eestis ühe töötaja kohta loodud keskmine majan- Allikas: Eurostat duslik lisandväärtus, võrrelduna vastava näitajaga, mis on arvutatud üle 27 Euroopa Liidu liikmesriigi. Mõõdiku algtase 80 % (2019)/ sihttase 100 % (2030), kooskõlastame selle enne VV istungit Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Välisinvesteeringud liigitab Eesti Pank viide kategooriasse: otseinvesteeringud, portfelliinves- teeringud, tuletisinstrumendid (v.a reservvarad) ja töötajate aktsiaoptsioonid, muud investeeringud Otseinvesteeringute ning reservvarad. Välisministeerium panustab jätkusuutlik kasv äridiplomaatiliste tegevustega otseselt uute Allikas: Majandus- ja 21 mld ≥21 mld ≥21 mld välisinvesteeringute Eestisse toomisesse, seega kommunikatsiooni- (2018) oleme ka seadnud ambitsioonika sihi senist ot- ministeerium ja Eesti seinvesteeringute mahtu vähemalt hoida. Kaud- Pank selt panustab välisministeerium läbi Eesti tuntuse ja maine edendamise ka laekuvate portfelliinves- teeringute kasvu. Sihttaseme hoidmine on ambit- sioonikas ülesanne. Mõõdik kirjeldab uutele turgudele eksporditud kaupade ja teenuste väärtust kogu Eesti vastava perioodi ekspordist. Uute turgudena on määratle- tud Aasia ja Aafrika, aga ka Lähis-Ida. Need on ka turud, kus Eesti ettevõtjatel on eeldatavalt äridip- lomaatilisest toest kõige enam abi. Eestil on neil Eksport kolmanda- kiirelt arenevatel uutel turgudel tugeva ekspordi- tesse riikidesse 4,8% ≥4,80% 7,20% positsiooni saavutamiseks oluline osa saada nn Allikas: Statistika- (2019) esmasiseneja eelisest. Suurem variatiivsus olulisi amet ekspordi sihtturge vähendab ka Eesti majanduse käekäigu sõltuvust kitsast ringist kaubanduspart- neritest. Mõõdik toob selgemalt esile uute turgu- de (EL-väliste) olulisuse ja kasvu.Mõõdiku sihtta- seme määramisel on arvestatud äridiplomaatia tegevuste võimendamist. 16 Mõõdik (3.1 eestlas- Algtase 2023 2030 kond võõrsil) Välisministeeriumi eksperthinnagul tuginev kom- Eksperthinnang bineeritud mõõdik. Konsulaarteenuste osutamisel konsulaarteenuste senisest enam digilahendusi juurutades pürime kliendisõbralikkusele positiivsele mõjule nii organisatsiooni sisevaates 45% ja vastavus e-riigi 50% 100% kui ka kliendile osutatavate teenuste kvaliteedis ja (2020) mainele kasutusmugavuses. Mõõdik võtab arvesse: posti Allikas: Välisminis- teel väljastatud isikut tõendavate dokumentide teerium arvu, e-keskonna kasutusaktiivsust dokumentide taotlemisel, kulutõhusust (tk hind) jm. Kirjeldab riikide arvu, kuhu Eesti kodanikel on Viisavabade riikide võimalik reisida viisavabalt. Henley and Partners arv 179 andmetel on maailmas kõige enam viisavabalt ≥179 ≥179 Allikas: Henley and (2019) külastatavaid sihtriike Jaapanil (191), seega on Partners siht suurendada Eesti vastavat näitajat (179) väga ambitsioonikas. 2019 lõpp kuni – 2020. a jaanuar viis Välisminis- teerium läbi avaliku arvamuse uuringu, mis hindas Eesti elanike üldist teadlikkust välispoliitikast ja sihtta- rahvusvahelisest koostööst, teadlikku reisimist Avaliku arvamuse seme ja konsulaarteenuste kasutamist ning hoiakuid uuring teadlikkus määrame täpsusta- täpsusta- arengukoostöö suhtes. Muutmaks eestlased tead- reisimisel 2020.a me me likumateks reisijateks ja parandamaks kriisiolukor- Allikas: Välis- uuringu- ras konsulaarabi osutamise operatiivsust on vaja ministeerium ga suurendada oma reisi registreerimise aktiivsust Välisministeeriumi kodulehel (elanikkonnast 21%, noortest 24%) või mobiiliäpis (elanikkonnast 10%, noortest 14%). Siseministeerium (valijakaartide statistika), vaba- Väliseestlaste riigi valimiskomisjon (välisriigis hääletanute sta- valimisaktiivsus tistika). Monitoorime välisriigis hääletanute arvu Allikas: Sise- 2,7% osakaalu alaliselt välisriigis elavate hääleõiguslike ministeerium ja ≥2,70% ≥2,70% (2019) kodanikku arvu suhtes. 2019. a riigikogu valimistel Välisministeerium, oli vastav näitaja 2,7%. Tulenevalt erinevate alli- mõõdetakse kate tulemuste erinevusest, kooskõlastame alg- ja valimiste toimumisel sihttasemed enne arengukava VV istungit. Eesti diasporaa suuruseks on hinnatud 120 000 – 200 000 inimest (alumine hinnang 2015. a kohta: Tiit, E.-M., Statistikaamet, 2015; ülemine hinnang 2014. a kohta: Praxis, 2015; viidatud läbi: Kumer-Haukanõmm, K., Telve K., Eesti inimaren- gu aruanne 2016/2017: Eesti rändeajastul; dias- Eestis sündinud poraas suuruse hinnangut 200 000 toetab ka isikute Praakli K., Eesti inimarengu aruanne 2016/2017: 3,2% tagasipöördumine ≥3,20% ≥3,20% Eesti rändeajastul). Statistikaameti andmetel (2019) Allikas: Statistika- on Eesti kodakondsusega isikuid 2016-2019. a amet perioodil Eestisse naasnud vastavalt 7 129, 8 549, 7 836, 7 265 ja Eestis sündinud isikuid vastavalt 6 624, 7 687, 7 046 ja 6 374. Võttes arvutuste alusena Eesti diasporaa suuruse ülemise hinnan- gu (200 000 inimest) on 2016-2019 keskmine Eestis sündinud isikute tagasipöördumise määr jäänud vahemikku 3,2% (2019) kuni 3,8% (2017). 17 Mõõdik (4.1 tugev Algtase 2023 2030 välisteenistus) Välisministeeriumi eksperthinnangul tuginev mõõdik kirjeldab lahknevust Eesti maailmas Eksperthinnang esindatuse hetkeseisu ja eksperthinnangute Eesti esindatusest põhjal tuletatud ideaalseisundi vahel. Pikaajaline maailmas ja teenus- arengusiht on määratletud järgmiste kriteeriumite 64% te kättesaadavusest 80% 100% alusel: esinduste arv, Välisministeeriumi haldusala (2019) välisriikides teenistujate arv, Välisministeeriumi haldusalas Allikas: Välisminis- kasutada oleva korras kinnisvara summaarne teerium suletud netopind ning uuenduslikus formaadis väline esindatus (nt pop-up esindused ja erimis- sioonid ning e-välisesinduse olemasolu).   18 Lisa 6. Välispoliitika arengukava 2030 rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude analüüs Sisukord 1. Mõjude analüüsi tellija ja tegija 19 2. Mõjude analüüsi protsessi ülevaade 19 3. Analüüsi taust ja ulatus 19 4. Analüüsi eesmärk, sihtrühm või objekt 19 5. Rakendatud mõjude analüüsi metoodikad 19 6. Analüüsi leiud vastavalt analüüsiülesannetele 20 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele 20 6.2. Mõju majandusele 22 6.3. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud 25 6.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste 26 asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.5. Mõju regionaalarengule 26 6.6. Mõju elu- ja looduskeskkonnale 26 7. Järeldused 27 8. Järelhindamise aruande esitamise kohustus 27 Tabel 1. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustiku 28 kokkuvõte Tabel 2. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustik 29 19 1. Mõjude analüüsi tellija ja 3. Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis (The World Economic Forum); tegija 4. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano Glo- bal Presence Report); Mõjuanalüüsi on teinud Välisministeerium. 5. Arengukoostöö osakaal RKT’sse (OECD DAC). 2. Mõjude analüüsi protsessi 5. Rakendatud mõjude analüüsi ülevaade metoodikad Mõjuanalüüs on esitatud arengukava kooskõlastus- Võimalikult laiapinnalise tulemuse saamiseks on hin- protsessis partneritele kommenteerimiseks ja täien- damine tehtud järgmiselt: damiseks. - kõiki arengukava meetmeid on hinnatud kont- rollküsimustiku alusel (esitatud tabelis 1 ja 2); 3. Analüüsi taust ja ulatus - kogu arengukavale on koostatud kulu-tulu ja eelarveliste mõjude analüüs*; Mõjuanalüüs on tehtud arengukava kõigi meetmete - kõiki poliitikamuudatusi on hinnatud kulutõ- kohta ning täpsemalt on analüüsitud olulisemaid polii- hususe metoodika alusel**; tikamuudatusi ja valikud. - olulisemaid poliitikamuudatusi on hinnatud standardkulu mudeliga***; 4. Analüüsi eesmärk ja arengu- - mõjude puhul on välja toodud nii otsesed kui kaudsed mõjud (kirjeldavana). kava üldinfo Lisaks on arvesse võetud senise poliitika tõhusust Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata arengukava meet- ning valdkonna analüüsides ja uuringutes tehtud tä- mete mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele; majan- helepanekuid ja ettepanekuid, mis käsitlevad Eesti vä- dusele; sotsiaalseid ja demograafilisi mõjusid; mõ- listeenistuse tugevdamist, Brexiti võimalikke mõjusid jusid riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste Läänemere piirkonna julgeolekule, strateegilise tasa- korraldusele, kuludele ja tuludele; regionaalarengule kaalu tugevdamist Läänemere piirkonnas, hübriidsõja ning elu- ja looduskeskkonnale. väljakutseid (https://icds.ee, https://diplomaatia.ee)**** jms. Täiendavalt on välisministeeriumi koostanud li- Arengukava üldeesmärk on: Eesti rahvuse, keele ja kultuu- ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi * Kulu-tulu analüüs: kas ja kui suures ulatuses oodatavad iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus tulud ületavad oodatavaid kulusid? rahvusvahelistes suhetes; Eesmärk: jõuda selgusele, kas plaanitud tegevust peaks ellu viima ning kui jah, siis millises ulatuses. Selleks hinnatakse tegevuse ku- heaolu kasv Eestis ning eestlas- lusid ja tulusid rahaliselt, et võimaldada otsuste tegijatel lihtsamini konna huvide kaitse võõrsil; valida eri võimaluste vahel. Kui tulude ja kulude hindamine ei ole rahaliselt (lõpuni) võimalik või otstarbekas, võib loetleda ka meet- Eesti kasvav panus üleilmsesse me rakendamisega kaasnevaid kasusid ja kahjusid. kestlikku arengusse. ** Kulutõhususe analüüs : kuidas saavutada soovitud tule- mus vähima kuluga? Üldeesmärki viiakse ellu arengukava meetmetega (strateegilise suuna kaudu): *** Standardkulu mudel: milline on ettevõtete, mittetulun- 1) rahvusvaheliste suhete stabiilsuse toetamine dussektori, kodanike või avaliku halduse (sh kohaliku omavalitsuse ja julgeolek tagamine ning kestliku arengu toetamine; tasand) halduskoormuse muutus? 2) välismajanduse tugevdamine; Eesmärk: hinnata, kui suured kulud kaasnevad ettevõtetele, mitte- 3) eestlaskonna kaasamine võõrsil ning tõhusad tulundussektorile, kodanikele või avalikule haldusele (sh kohaliku konsulaarteenused. omavalitsuse tasand) seoses õigusaktidest tulenevate infokohus- tuste täitmisega (see ongi halduskoormus). Muutuseid välispoliitikas kirjeldavad järgmised aren- **** https://icds.ee/wp-content/uploads/2016/ICDS_Re- gukava üldeesmärgi mõõdikud: port-Brexit_and_Baltic_Sea_Security-November_2016_Final.pdf 1. meie regiooni julgeolek (Välisministeerium); https://icds.ee/wp-content/uploads/2016/Kalev_Stoicescu__ 2. EL’i sidusus (ECFR EU Cohesion Monitor); Henrik_Praks_-_Strateegilise_tasakaalu_tugevdamine_Laaneme- re_piirkonnas.pdf 20 saanalüüse ja ülevaateid, sh Põhjala-Balti koostöö tu- kontrollküsimustik. Arengukava olulisemad mõjud on gevdamise võimalusest, COVID-19 pandeemia mõju- seotud riigi julgeoleku ning majandusega. dest jpm. Allolevas tabelis on esitatud ülevaade arengukava 6. Analüüsi leiud vastavalt elluviimisega kaasnevatest võimalikest mõjudest, in- fot on täpsustatud käeoleva lisa tabelis 1 ja 2. Mõju- analüüsiülesannetele hinnang on antud skaalal väike-keskmine-suur ning võrdluses teiste mõjuvaldkondadega. Mõjuanalüüsi aluseks on mõjude hindamise metoodi- ka (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfin- der/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf) Võimalik ebasobivate mõjude Mõju Võimalik ulatus kaasnemise risk 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja vä- suur keskmine lissuhetele 6.2. Mõju majandusele suur keskmine 6.3. Sotsiaalsed ja demograafili- keskmine suur sed mõjud 6.4. Mõju riigiasutuste ja koha- like omavalitsuste asutuste kor- keskmine keskmine raldusele, kuludele ja tuludele 6.5. Mõju regionaalarengule väike väike 6.6. Mõju elu- ja looduskeskkon- väike väike nale Tabel 1. Ülevaade mõjuvaldkondadest. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja julgeoleku ja välissuhtluse tugevdamiseks. välissuhtlusele Muutuseid julgeolekuvaldkonnas ja rahvusvahelistes suhetes kirjeldavad järgmised mõõdikud: Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele on suur 1. meie regiooni julgeolek (Välisministeerium); ning on eelkõige seotud arengukava alaeesmärgiga 2. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano Glo- 1.1. Eesti julgeolek ja heaolu kasvab. bal Presence Report); 3. arengukoostöö osakaal RKT’sse (OECD DAC); Julgeoleku tagamine on riigi keskne eesmärk, mis mõ- 4. Eesti esindatus maailmas ja teenuste kätte- jutab kõiki tegevusvaldkondi. Arengukava on otseselt saadavus kasvab (Välisministeerium); seotud riigi julgeoleku ja välissuhtlusega, kajastades 5. Eesti inimeste toetus EL’le ja NATO’le (Riigi- kõiki peamisi väliskeskkonnast lähtuvaid ohte ja ai- kantselei, Kaitseministeerium); dates kaasa rahvusvaheliste suhete stabiilsusele, de- 6. Eesti võime luua ELi’s koalitsioone (European mokraatliku õiguskorra ja globaalse majandusmudeli Council on Foreign Relations – ECFR; jätkusuutlikkusele. Lisaks konventsionaalsetele ohtu- 7. Küberjulgeoleku indeks (NCSI). dele käsitleb arengukava ka inforuumis ja väärtusruu- mis toimuvaid muutusi ja üleilmseid ohte. Arengukava sätestab Eesti huvidest lähtuvad vajalikud tegevused 21 Arengukava eesmärkide saavutamiseks, põhinäi- tab sellele kaasa. Vajaduse korral võimaldab ELi so- tajate mõjutamiseks ning positiivse mõju tugevda- lidaarsusklausel Eestil endal saada abi, et tulla toime miseks riigi julgeolekule ja välissuhtlusele (regioo- rünnakute ja konfliktidega, kokkulepped Läänemere ni rahvusvaheliste suhete stabiilsus, Eesti kohalolu piirkonna riikidega annavad võimaluse maandada ja mõju maailmas, Eesti esindatus maailmas ja keskkonna- ja muid riske. teenuste kättesaadavus) on arengukavas planee- ritud järgmised tegevused. Sellest tulenevalt arengukavaga välis- ja julgeoleku- poliitikas: - Eesti julgeolekupoliitika siht on ennetada ohte - tugevdatakse kahepoolseid liitlas- ja partner- ja julgeolekuohtude ilmnemisel nendele paindlikult lussuhteid; reageerida. Välispoliitiline ja diplomaatiline tegevus - suurendatakse kohalolekut maailmapoliitikat NATOs ja ELis ning rahvusvahelisel tasandil, sh pingete mõjutavates ja majanduslikult olulistes riikides, või- ärahoidmine ja vähendamine, stabiilsuse kindlustami- malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides; ne, terrorismivastane tegevus, relvastuskontroll ning - tugevdatakse välisesindusi Põhjala-Balti re- usutavaks heidutuseks ja kollektiivkaitse rakendami- gioonis ja tihendatakse riigisisest vastavat koordinat- seks sobivate tingimuste loomine, võimaldab kindlus- siooni; tada Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, rahva ja riigi - tagatakse, et Eesti on rahvusvaheliselt küber- kestmise, territoriaalse terviklikkuse, põhiseadusliku valdkonna eestkõneleja, sh osaletakse aktiivselt aru- korra, elanikkonna turvalisuse ja kestliku arengu. teludes rahvusvahelise õiguse kohaldumisest uutele - Julgeoleku kindlustamine on vältimatuks eel- tehnoloogiatele ning tugevdatakse koostöös ülikooli- duseks kestlikule arengule – sotsiaal-, majandus- ja de ja teiste asutustega rahvusvahelise õiguse kompe- looduskeskkonna arendamisele, mis võimaldab ini- tentsi ning selle jätkusuutlikku arengut kübervaldkon- mestele hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elu- nas; keskkonna. Kindel ja turvaline elukeskkond omakor- - seatakse sihiks, et välispoliitikat kujundades ja da loob paremad tingimused ühiskonna ja inimeste ellu viies toetatakse Eesti riigi maine ja mõjukuse kas- arenguks, kasvatab riigi usaldusväärsust. Samuti aitab vu, mis põhineb uuendusmeelse riigi kuvandil, kultuu- edukas välis- ja julgeolekupoliitika suurendada Eesti ridiplomaatial ja kultuurivahetusel ning muudel Eesti majanduse konkurentsivõimet ja majanduskeskkon- tugevustel; na atraktiivsust. Energiajulgeolek võimaldab tagada - tagatakse, et Eesti välisesindused on seal, energia varustuskindluse, energiaallikate mitmekesi- kus on meie julgeoleku- ja majandushuvid ning asub suse ja energiatõhususe, küberjulgeoleku tegevused meie kogukond. Selleks saavutatakse kohalolek ning kaitsta küberruumi, tagada Eesti riigi toimimine kiiresti tugevdatakse välisesinduste võrgustikku: ja turvaliselt ning arendada digitaalseid teenuseid. o Eesti põhiliste majandus- ja julgeole- - Välis- ja julgeolekupoliitika üks eesmärke on kupartnerite juures, sh seni esindamata ELi pealinna- reeglitel põhineva rahvusvaheliste suhete süsteemi des (uuenduslikud lahendused); säilitamine ja rahvusvahelise õiguse järjekindel kohal- o piirkondades, mis on olulised ekspor- damine. Nendel tegevustel on mõju rahvusvahelis- diturud (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aafri- te suhete stabiilsusele laiemalt ja Euro-Atlandi ühtse kas, Aasias), kus toetada ettevõtjaid turul ja sinna sise- väärtusruumi hoidmisele, millest sõltub ka Eesti sta- nemisel; biilsus ja areng. Samuti loob Eesti julgeolekut selleks, o leitakse uuenduslikke lahendusi Eesti et kaitsta inimõigusi, põhivabadusi ja peamisi inimlikke esindamiseks ja nähtavuse parandamiseks maailmas. väärtusi. Demokraatlikud väärtused määravad meie - seatakse sihiks, et Eesti välisteenistus suudab elulaadi ja neist kinni pidades saab ühiskond arene- vaatamata suurusele edukalt maailmapoliitikas osale- da – tugevneb elujõuline kodanikuühiskond, edeneb da ning Eesti huve väärikalt esindada; Eesti rahvusvaheline seisund ja maine. - julgeolekutegevused aitavad samuti kaasa - Välis- ja julgeolekupoliitika aitab Eestil toi- riigi sidususele ja ühiskonna lõimumisele, kuna Eesti me tulla mitmesuguste konfliktide ja kriisidega, nii julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitu- kaudselt kui ka otseselt Eestit puudutavate riskidega. sel, mis viiakse ellu põhimõttel ühiskond kui tervik ja Rahvusvaheline konfliktiennetus ja kriise põhjustava- valitsus kui tervik, hõlmates kõiki julgeolekut mõju- te probleemidega tegelemine eelkõige nende tekke- tavaid suundumusi ja selle kindlustamiseks olulisi kolletes vähendab julgeolekuriske, ebaseaduslikku valdkondi. rännet ja piiriülest kuritegevust Eestis ja maailmas laiemalt. Ka üleilmsete probleemide algpõhjustega Sellest tulenevalt arengukavaga suurendatakse välis- (keskkonna- ja kliimaprobleemid, vaesus, majanduslik poliitika ja välissuhtluse sidusust, et tagada valitsuse ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne jm) tegelemine ai- ühtne tegutsemine ja kasvatada välispoliitika mõju. 22 Selleks: o Aafrika-tegevustele, mis lisatakse eta- - tugevdatakse ametkondadeülest rahvusva- piviisiliselt ja milles on juba lühikese ajaga saavutatud helist personalipoliitikat; positiivne tulemus. Aafrikas on suur huvi Eesti e-rii- - suurendatakse välispoliitika ja muude poliiti- gi lahenduste vastu, mistõttu on oluline sellel suunal kavaldkondade sidusust; koostööd jätkata. toetatakse ühiskonna teadlikkuse kasvu välispoliiti- kast. Arengukavas planeeritud julgeoleku ning välis- suhtluse meetmete ja tegevuste pakett on tasa- - Arengukoostöö ja humanitaarabi toetavad vä- kaalustatud ja aitab parimal moel välis- ja julge- lispoliitilisi ning valdkondlikke eesmärke kahepoolses olekupoliitika eesmärke ellu viia. koostöös ning Eesti head mainet, usutavust ja kaasa- rääkimise võimet rahvusvahelistes organisatsiooni- Võimalik ebasobivate mõjude des. Eesti teeb kahepoolset koostööd riikidega, kellele suudame oma kogemuste põhjal pakkuda lisaväärtust kaasnemise risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis (prioriteetsed sihtriigid on Ukraina, Gruusia, Moldova, paneb ohtu meetmete rakendamise. Valgevene ja Afganistan). - Väliste julgeolekuriskide realiseerumine. - Arengukava kehtivusaja jooksul ning panus- tatavate summade kasvades suureneb Eesti aren- gukoostöö maht arenguriikides kooskõlas rahvusva- 6.2. Mõju majandusele heliselt kokku lepitud arengukoostöö prioriteetidega, lähtudes riikide arengutasemest. Pikaajaline rände- Arengukava tegevuste mõju majandusele on suur, surve arenguriikidest jääb Euroopale ja sealhulgas sest arengukava üks tegevussuundi on välismajan- Eestile püsima lähemateks aastakümneteks. Kuigi duspoliitika tugevdamine ning seda toetab eesmärk arengukoostöö ei ole üldjuhul tingimuslik, vähendab 2. Eesti inimeste heaolu kasv soodsama välisma- rände algpõhjustega tegelemine arengukoostöö abil janduskeskkonna toel, milleks on kaubandustõke- kaudselt ka rändesurvet. Arengukoostöö kavandami- te vähendamine, ekspordi edendamine ja välisin- sel lähtume ÜRO säästva arengu eesmärkide elluvii- vesteeringute jätkusuutlik kasv. misest. - Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonna Arengukava elluviimine aitab arendada avatud üleilm- eesmärkide elluviimiseks, mõju kasvatamiseks ning set majanduskeskkonda ning luua stabiilset ja sood- rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks on arenguka- sat ettevõtluskeskkonda, sh tugevneb Eesti ettevõtete vas tehtud ettepanek suurendada valdkonna eelarvet rahvusvaheline seisund välisinvesteeringute, turismi, (kooskõlas eesmärgiga jõuda 2030. a rahastamiseni kaupade ja teenuste väljaveo ning loomemajanduse 0,33% RKTst). ja selle ekspordivõimekuse edendamisel. Sellest tulenevalt on arengukava tegevuste kavanda- Muutuseid majandusvaldkonnas kirjeldavad järgmi- misel lähtutud läbivalt eeldusest, et arengukoostöö ja sed arengukava mõõdikud: humanitaarabi toetaks: 1. Eesti positsioon maailma konkurentsivõime - välispoliitilisi eesmärke kahepoolses koostöös edetabelis kasvab (The World Economic Forum); (ELi idapartnerlus, Aafrika, ÜRO Julgeolekunõukogu 2. Tööjõutootlikkuse kasv (Eurostat); kampaania), Eesti head mainet ja aktiivsust rahvusva- 3. otseinvesteeringute kasv (Majandus- ja Kom- helistes organisatsioonides; munikatsiooniministeerium); - üleilmsete probleemide lahendamist (sh kesk- 4. Eesti ettevõtete eksport kolmandatasse riiki- konna- ja kliimaprobleemid, terrorism, vaesus, majan- desse kasvab (Eesti Statistikaamet); duslik ja sooline ebavõrdsus, üleilmsed tervisekriisid, 5. Eesti esindatus maailmas ja teenuste kätte- ebaseaduslik ränne) ning tihedamat suhtlust Euroopa saadavus kasvab (Välisministeerium); vahetute naabrite ja kaugemate riikidega; - suurema mõju saavutamist, selleks keskendu- Arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks takse selgetele prioriteetsetele valdkondadele ja part- ja põhinäitajate mõjutamiseks on kavandatud hulk nerriikidele: tegevusi. Neist kaalukaim poliitikamuudatus on o valdkondadele, milles Eestil on po- majandusdiplomaatide võrgu tugevdamine, et sitiivne kuvand ja kogemus, et saavutada suuremat pakkuda suuremat tuge ettevõtjatele ekspordil mõju; ning välisinvesteeringute jätkusuutlikkuse taga- o idapartnerlusriikidele, et tagada abi si- misel. Majandusdiplomaatide võrgu laiendamise- histatus ja Eesti kogemuse jagamine; ga kaasnevad otsesed mõjud on kirjeldatud järg- 23 nevalt. - Välisministeerium on COVID-19 kriisieelselt - Vajalik on Eesti ettevõtete ekspordi ja Eesti majandusdiplomaatia suunas positiivses stsenaariu- majandusse tehtavate investeeringute suurendami- mis 2020. a tulemussihtideks seadnud luua täienda- ne. Eesti ettevõtete eksport on kontsentreeritud lähi- vat eksporti mahus 69,25 mln € ja uusi välisinvestee- riikidesse ning investeeringud Eesti majandusse tun- ringuid mahus 38,75 mln €. duvalt vähenenud. Vaja on täiendavalt panustada, et - Tulemussihid seati valdavale enamusele ka- avada Eesti ettevõtjatele uusi turge ning tutvustada hepoolsetest esindustest, nende seadmisel arvestati Eestist kui atraktiivset ettevõtluskeskkonda. sihtturu majanduskonjunktuuri, eelnevate perioodide - Eesmärgiks on, et tagame ettevõtjatele riigi ekspordi ja investeeringute mahte, välisesinduse tee- toe 30 (Välisministeerium ja EAS kokku) peamisel nistujate kompetentsiprofiili ning esinduse varasemat ekspordi sihtturul ning potentsiaalsele turule sisene- töövoo aktiivsust majandusdiplomaatia suunal. Tule- misel, selleks tugevdame Eesti välisesinduste majan- mussihid on seotud esinduse tegevuse puhaspanuse dus- ja digidiplomaatide võrgustikku täiendavate ma- suhtes – iga esinduse kaasabil realiseerunud lepingu jandusdiplomaatidega ning EAS’i välisesindajatega. puhul palume ettevõtja tagasisidet (skaalal 0-10, mis - Tegevuse laiendamise aluseks on analüüs, vastab esinduse panusele määras 0-100%) sellele, kus välismajanduse valdkonna kaardistamiseks on kui suur oli hinnanguliselt välisesinduse panus lepingu kombineeritud statistilisi näitajaid hinnanguliste kri- realiseerumisel. Tagasisidega lepingumahtu korrigee- teeriumidega, rakendades 11 indikaatorit, fookuses on rides saamegi teada esinduse majandusdiplomaatia välisriigi seos Eestiga, seda lähtuvalt kaubandusnäita- suuna tegevuse puhasmõju. jatest (eksport, välisinvesteeringud) ning ettevõtjate ja - Seatud tulemussihtide lõikes on teostatud välispoliitilistest huvidest (nn digipoliitika prioriteedid, maksulaekumise mõjuhinnangud, mis lähtuvad järg- E-residentide arv, Eestit külastanud ja siin majutunud mistest eeldustest: turistide arv, EASi välisesindajate võrgustik jmt). o 70 000€ täiendavat eksporti loob - Selle tulenevalt suurendab Välisministeerium ühe uue töökoha või ühe keskmise palgaga töökoha Eesti ettevõtete ekspordiplaanide täitmiseks, välisin- ekvivalendis lisandväärtust; vestorite ja välisturistide Eestisse toomiseks lähiaas- o Investeeringutelt laekub täiendava tatel majandusdiplomaatide arvu praeguselt 4-lt maksutuluna 30%; 17-le, tõhustades seeläbi Eesti läbilöögivõimet maa- o Tarbimise piirmäär on 90% ehk kesk- ilmas koostöös EASi välisesindajatega, kes tegutse- miselt suunab leibkond 90% sissetulekust kohe tarbi- vad 2019. a seisuga 17 sihtturul. 2023. a eesmärgiks misse; on aga laiendada EASi välisesindatust täiendavale 7 o 2020. a keskmise brutopalga prog- sihtturule ning tagada ka ulatuslikum tugi sõltuvalt va- noosiks on 1471€; jadusest kas eksportööride või investeeringute toeta- o maksumäärad (käibemaks, sotsiaal- miseks juba täna osaliselt kaetud olulisematel sihttur- maks, töötuskindlustusmaks (nii tööandja kui ka töö- gudel. võtja osa), II samba maksed töövõtjale) on arvestusse - Välisministeeriumi majandusdiplomaatide ja kaasatud 2020.a kehtivate maksumäärade alusel. EAS’i välisesindajate võrgustiku tugevdamise kavad - Eelduste põhised arvutused näitavad, et 2020. on kooskõlas ning toetavad teineteist. a laekub positiivse tulemussihtide stsenaariumi reali- - Lähetatud majandusdiplomaatide eesmärk seerumisel täiendavat maksutulu mahus 24,33 mln on aidata Eesti ettevõtjaid stabiilsete ekspordisihttur- €. Välisministeeriumi kulud äridiplomaatiaga seotud gude suurendamisel ja uute turgude avamisel; tutvus- tegevustele on 2020. a eelarve põhiselt 5,13 mln €, tada Eestit maailmas kui atraktiivset ettevõtluskesk- mis tähendab tulude kulude suhet (BCR; Benefit–cost konda ning väärt turismisihtkohta. ratio) määras 4,75 ehk iga euro investeeringut majan- - Välisministeeriumi majandusdiplomaatide ja dusdiplomaatiasse toob riigile tagasi eeldatavalt 4,75 EAS’i välisesindajate rollid on sihtturgudel teineteist € maksutulu. Kõrge BCR näitaja viitab sellele, et ma- toetavad. EASi välisesindajate portfellid on kitsamalt jandusdiplomaatia valdkonnas tehtavad investeerin- piiritletud (reeglina ainult üks kolmest valdkonnast). gud on kõrge riskivaruga – isegi juhul kui negatiivse Majandusdiplomaatide roll on aga eriti oluline nn uu- stsenaariumi põhiselt realiseerub vaid 21,1% seatud tele, kaugematele turgudele sisenemisel, mis otseselt tulemuseesmärkidest jääb majandusdiplomaatiasse EASi prioriteetide hulka ei kuulu, kuid on teatud sek- tehtav investeering täiendava maksulaekumise suh- toritele (nt Aafrika ja Kagu-Aasia IT sektorile) sihttur- tes kuluneutraalseks (arvesse võetud kogu maksulae- gudena kasvava olulisusega. Samuti on kaugematel kumist nii riigieelarvesse kui ka kohalike omavalitsuste turgudel (isegi EASi välisesindajate olemasolul) „uste eelarvetesse). avamiseks“ äärmiselt oluline valitsuse poolt lähetatud - Investeeringute positiivne efekt riigi majan- kõrge diplomaadi toetus. dusele on laiaulatuslik, alates lisanduvatest töökohta- 24 dest, millest saavad osa vähesed, kuni ettevõtte ma- 000 eurot 2018. aasta hinnakirja kohaselt. jandustegevusest laekuvate maksutuludeni, millest - Kirjeldatud muudatuste elluviimisel on võima- saavad kasu kõik riigi elanikud. lik saavutada arvestatavat kokkuhoidu ning suunata - Tegevusalade lõikes võime seniseid suundu- tehnilise töö arvelt vabanev ressurss kahepoolsete musi arvestades eeldada investeeringuid ennekõike suhete tugevdamisse välispoliitikas. Lisaks väheneb finants- ja kindlustustegevusse ning kinnisvaratege- (taotleja) otsene transpordi- ja ajakulu ning mõju vusse, samuti töötlevasse tööstusesse – arvestades keskkonnale on positiivne. Eesti turu väiksust suunatakse need ilmselt eksport- toodangu valmistamisse. Lisaks eelnevalt kirjeldatud otsesele mõjule toob aren- - Kaudsed mõjud kogu majandusele on palju gukava elluviimine kaudseid mõjusid, mis kaasnevad suuremad. Eesti kui uuendusmeelse riigi maailmale majandussuuna teiste tegevuste elluviimisega. tutvustamine loob eeldused, et nt olemasolev ITK-pä- - Tugevdatakse diplomaatia rolli stabiilse julge- devus (nt X-tee alustaristu) saaks senisest enam olekukeskkonna loomisel, mis on majanduse eduka tootestatult eksporditud ja Eesti oleks valdkonna toimimise eelduseks. tippspetsialistidele atraktiivne sihtriik. Ekspordi kasv ja - Tagatakse, et meie ettevõtjatele on loodud edukus talentide värbamisel on aga omakorda eeldu- toodete ja teenuste ekspordiks soodne rahvusvahe- seks tulevastele uuendustele ja Eesti eduloo jätkule. line keskkond (rahvusvahelised majanduslepingud ja digitaalne andmevahetus), mis on konkurentsivõime- Turismi edendamiseks on kavandatud poliitika- lise tegutsemise aluseks. muudatusi viisade taotlemise ja väljastamisega - Toetatakse ELi ühtse siseturu arengut ja tõhu- seonduvalt. Nende muudatuste otsesed mõjud on sat toimimist, mis loob Eesti ettevõtetele veelgi pare- kirjeldatud järgnevalt. mad tingimused kaupade ja teenuste ekspordil ELis. - Eesti väärib avastamist, mistõttu ei tohiks hu- - Kaasatakse aukonsuleid ja võõrsil asuvat eest- vilistel jääda siia viisa pärast tulemata. 2019. aastal laskonda Eesti majandushuvide edendamisse, et ma- esitati välisesinduste kaudu enam kui 158 797 viisa- jandusvaldkonna meetmete mõju maksimeerida. taotlust. Tulevikku vaatavalt prognoosime huvi kasvu, - Luuakse ettevõtjatele nüüdisaegsete IT-la- hinnates 2030. aastaks taotlemisi suurusjärgus 176 henduste toel töövahend, mis toetab eksporditurule 000. sisenemist (sh turuanalüüs). See sisaldab ka välispo- - Viies riigis (Venemaa, Hiina, India, Türgi, Val- liitilist infot sihtturgude kaupa, selleks et lihtsustada gevene) on võimalik viisat taotleda ja kätte saada vä- ettevõtete eksporditegevust. liselt teenusepakkujalt. Viisataotluskeskusi on nime- - Toetatakse õige tasakaalu leidmist avatud tatud riikides ühtekokku 144, nendest Venemaal 59, majanduskeskkonna ja julgeolekuhuvide vahel kol- Hiinas 34, Indias 30, Türgis 13 ja Valgevenes 8. mandatest riikidest pärit välisinvesteeringute puhul, - Ehkki ka välise teenusepakkuja poolt vastu- selleks et pikas perspektiivis tagada investeeringute võetud ja väljastatud taotluste puhul on välisesindu- jätkusuutlikkus. ses tehnilist tööd omajagu ning otsuse viisa väljastada - Soodustatakse turismi igakülgset arengut, et või väljastamata jätta teeb konsulaarametnik, langeb kasvatada Eesti tuntust turismi sihtriigina. välise teenusepakkuja korral ära viisataotluste vastu- - Välisministeerium ja välisesindused toetavad võtmine ja väljastamine. See on riigile (Välisministee- ettevõtteid eksporditegevusel, sh: riumile) mõnevõrra odavam, viisataotlejale aga kallim, o korraldavad koostöös partnerasutus- sest lisaks lõivule tuleb tasuda ka teenustasu*, kuid te ning aukonsulitega välisriikides konkreetsel turul samas märksa ajasäästvam (mugavam). Eelnevast potentsiaali omavates valdkondades äriseminare ja tulenevalt oleme võtnud eesmärgiks, et riigilõiv katab muid äriüritusi, sh kavandavad ja korraldavad ärikom- kõik kulud (mitte ainult väljastamisega kaasnevad ku- ponenti sisaldavaid visiite; lud) ning et väljastame viisasid viisa taotlejale ja riigile o aitavad ettevõtjatel lahendada ärite- kõige tõhusamal ja säästlikumal moel. gevusel tekkivaid probleeme, suheldes kohalike rii- - Juhul kui riikides, kus kasutame välise teenu- giasutustega. sepakkuja teenust, suurendame välise teenusepakku- ja kaudu esitatud taotluste osakaalu vähemalt 90%- Kõik need tegevused toetavad konkurentsivõime- ni kõikidest taotlustest, muutub viisade menetlemine list majanduskeskkonda, kuid nende otsest eelar- mõnevõrra kiiremaks, säästes välisesinduste arvestu- velist mõju on keeruline hinnata. ses ühtekokku hinnanguliselt 1 300 töötundi, s.o 75 * Loetletud riikide teenustasu on vahemikus 11-16 eurot. 25 Võimalik ebasobivate mõjude sindustes ühtekokku enam kui 2 800 töötundi, mis 2019. aasta hinnakirja arvestuses tähendab ligikau- kaasnemise risk du 340 000 eurot. Mõju oleks oluliselt suurem, kui - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis teenuse ümberkorraldamine toimuks kogu ulatuses. paneb ohtu meetmete rakendamise. Samuti ei peaks isikut tõendava dokumendi taotlemi- - Muudatuste elluviimine võib osutada aega- ne tähendama kohustust tulla esindusse biomeetrilisi nõudvamaks kui planeeritud. andmeid andma, kui taotluse vorm täidetakse e-kesk- 6.3. Sotsiaalsed ja konnas. Teiste teenuste osutamisel võiks koguda ka kodanike biomeetrilisi andmeid. See oleks kasulik nii demograafilised mõjud riigile kui ka kodanikule: riik tagab endale laiapõhjalise ja ajakohase andmekogu ning kodanik ei pea nime- Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud on keskmised tatud toimingu tegemiseks eraldi välisesindusse mi- ning seotud arengukava eesmärgiga 3. Konsulaar- nema. Ühtlasi jääb alles võimalus anda biomeetrilisi teenuste tõhusus ja väliseesti kogukonna suurem andmeid välisesindustes. kaasatus ning läbiva teemana võrdsuspoliitikaga. - Prognoosides vajaduseks võtta isikut tõenda- vate dokumentide taotlemisel biomeetrilisi andmeid Muutuseid konsulaarteenuste ja väliseesti kogukonna 25% juhtudest (2030. aastal), s.t igalt neljandalt taot- kaasatust kirjeldavad järgmised arengukava mõõdi- lejalt, vabaneb välisesindustel hinnanguliselt ühtekok- kud: ku enam kui 3 800 töötundi, mis 2019. aasta hinna- 1. Konsulaarteenuste kliendisõbralikkus ja vasta- kirja kohaselt tähendab ligikaudu 420 000 eurot. vus digiriigi mainele kasvab (Välisministeerium); 2. Eesti esindatus maailmas ja teenuste kätte- Lisaks kaasnevad arengukava elluviimisel kaudsed saadavus kasvab (Välisministeerium); sotsiaalsed ja demograafilised mõjud järgmiste tege- 3. eestlaskonna valimisaktiivsus võõrsil (Sisemi- vustega: nisteerium). - kodanikudiplomaatia laiem kasutamine loob kodanikele ja eestlaskonnale laiemalt võimalusi osale- Arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks da ühiskondlikus elus ja seda mõjutada; ja põhinäitajate mõjutamiseks on kavandatud hulk - võõrsil elava eestlaskonna sujuvat ja soovitud tegevusi. Neist kaalukam on poliitikamuudatus väli- tagasipöördumist on kavas välispoliitikaga igakülgselt seesti kogukonnale on, et isikut tõendavate dokumen- toetada. tide taotlemine ja väljastus oleks võimalikult mugav. - Soovi korral saavad võõrsil elavad eestlased Võrdsuspoliitikat toetatakse välispoliitika arengu- (hinnanguliselt kokku 150 00-200 000 inimest) taot- kava tegevustega järgnevalt: leda ja kätte saada isikut tõendavaid dokumente vä- - Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste lisesinduste kaudu ilma Eestisse pöördumata. Seda ning naistevastase vägivalla teemadel osaletakse rah- võimalust kasutati 2018. aastal ligikaudu 33 077 kor- vusvahelistes koostöös ÜRO’s ja EN’s ning teistes for- ral (sh nii dokumendi taotlemise kui ka väljastamise maatides. toiming). Taotlejal tuleb üldjuhul välisesindusse pöör- - Lisaks on sooline võrdõiguslikkus osa Eesti duda kahel korral: esimesel külastusel annab ta taotlu- arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusest. sele oma biomeetrilised andmed (sõrmejäljekujutise) - Välisministeeriumi personalipoliitika kujunda- ning teisel korral saab taotletud dokumendi kätte. As- misel ja elluviimisel on mh aluseks Eesti võrdsuspolii- jaajamine sellisel viisil on tülikas ning võib osutuda ku- tika põhimõtted. lukaks, eriti suurriikides, kus esindusse tulek võib võtta palju aega (transport, hotell, tööaeg jm kulud 2000 eurot või rohkem), mistõttu isik loobub taotlemisest. - Eeltoodust tulenevalt tahame pakkuda võõr- Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- sil viibivatele kaasmaalastele võimalust saada doku- se risk mendid kätte otse Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) - Kvalifitseeritud tööjõu nappusele ei suudeta posti teel. Olles koostöös PPAga hinnanud dokumen- leida eri osalisi rahuldavat lahendust, mis pidurdab tide väljastamise vajadust, prognoosime praeguse Eesti senist stabiilset ja jätkusuutlikku majandusaren- süsteemi jätkumisel ligikaudu 17 000 isikutunnistuse gut, mis omakorda toob kaasa heaolu vähenemise ja Eesti kodaniku passi väljastamist 2030. aastal. ning raskused riigieelarveliste teenuste tagamisel. - Arvestades väljastamistoimingule kuluvat - Olukord, kus me ei suuda kaasata Eesti töö- keskmist aega, vabaneks juhul, kui posti teel toime- jõuturule vajalikus hulgas kvalifitseeritud spetsialiste, tataks kätte 90% taotletud dokumentidest, välise- raskendab juba olemasolevate edutegurite (nt uuen- 26 duslikud lahendused ja Eesti positiivne maine) täiel sel ja abistamisel välismaal. määral realiseerumist majanduses. Arengukava rakendamisel on mõju nii tuludele kui ka Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb kuludele. Tulud on seotud eelkõige välismajanduse ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tööjõu- valdkonnaga ning kulud arengukoostöö ja välispoliiti- puudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, ka rakendamisega. mis aga pole kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime Arengukava rakendamisega kaasnevad koondmõjud: ning majanduskasvu*. Seetõttu on eriti oluline mõel- - riigieelarve tuludele 24,40 miljonit eurot da, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvald- (2023) ja 42,71 miljonit eurot (2030); kondades, mis on kõrgema tootlikkuse potentsiaali- - riigieelarve kuludele ja investeeringutele ga. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem 153,22 miljonit eurot (2023) ja 234,30 miljonit eurot OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust (2030). tegevus- ja ametialati, ennustab tööjõu vajaduse suu- renemist ennekõike IKT, tervishoiu- ja sotsiaaltöö ning Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- metsanduse- ja puidutööstuse valdkondades**. Rah- vusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab se risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja paneb ohtu meetmete rakendamise. töötamiskohana.*** Tööjõupakkumise suurendamiseks on muude meetmete kõrval oluline toetada eestlaste sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata pi- 6.5. Mõju regionaalarengule kaajalisi töötuid tööhõivesse võttes arvesse, et pika- ajalisi töötuid oli 2018. aastal 9400. Tööjõupakkumise Arengukava elluviimise tulemusena kasvab riigi vas- suurendamise siseriiklikke võimalusi näeme töötuses tupanu- ja reageerimisvõime välisohtudele, suureneb (37 700) ning potentsiaalses tööjõus (mitteaktiivseid piirkondlik julgeolek ja riigi turvalisus, mis avaldavad tööotsijaid ja -soovijaid kokku, keda oli 2018. aastal 36 regionaalarengule positiivset mõju. Otsene mõju aval- 700). dub ekspordi ja investeeringute potentsiaalse kasvu- na regioonides, vt koondmõjusid osas „Majanduse Eelnevast tulenevalt on arengukavas viidatud prob- mõjud“. leem esitatud ning lahendused pakutud üldsõnaliselt, sest seda temaatikat kajastatakse täpsemalt majan- Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- dust ja tööturgu käsitlevates kavades. se risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis 6.4. Mõju riigiasutuste ja paneb ohtu meetmete rakendamise. kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, 6.6. Mõju elu- ja kuludele ja tuludele looduskeskkonnale Suurem osa kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi on Arengukava rakendamisel on mõju elu ja looduskesk- seotud välissuhtlusega ja mõjutatud rahvusvahelistest konnale keskmine ning seotud eelkõige majandus- arengusuundadest laiemalt. Arengukava rakendami- valdkonnaga. Tegevuste kavandamisel on läbivalt se tulemusena avarduvad kohalike omavalitsuste rah- lähtutud: vusvahelise koostöö võimalused, mh arengukoostöö - kestliku arengu ja kliimapoliitika eesmärkidest; projektide kaudu. Konsulaarvaldkonnas tehakse koha- - valdkonna teistest arengu- ja tegevuskava- like omavalitsustega koostööd Eesti kodanike kaitsmi- dest; - põhimõttest, et arengukava mõju keskkonna- le oleks positiivne (nt konsulaarteenuste ümberkujun- damine, ettevõtjatele teenuste pakkumisel jms). * Riigikontroll 2014; Majandus- ja Kommunikatsioonimi- nisteerium, 2017; Eesti Pank, 2019 Võimalik ebasobivate mõjude kaasnemi- ** Kutsekoda, 2018 se risk - Valdkonna rahastamine ei ole jätkusuutlik, mis *** Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, Aren- paneb ohtu meetmete rakendamise. guseire Keskus 2018. https://www.riigikogu.ee 27 7. Järeldused kättesaadavamaks ning ennustatav on konsulaarabi- kaasuste arvu kasv, kuid seda on võimalik teavituse, Välis- ja julgeolekupoliitikas on õigustanud senised ennetuse ning innovaatilisemate lahendustega kont- poliitikavalikud, sh panustamine tugevatele liitlassu- rollida. Sellest tulenevalt on oluline võtta kasutusele hetele, tihe kahe- ja mitmepoolne koostöö, regionaal- uusi lahendusi, et jõuda tõhusamalt kliendini. setes formaatides osalemine, keskendumine teatud valdkondades Eestile eestkõneleja rolli loomisele Nende järeldustega kooskõlas on arengukavas esita- maailmas. tud meetmete ja tegevuste pakett. Eesti ettevõtete eksport ja Eestisse tehtud otsein- Arengukava koodmõju on esitatud punktis 6.4. vesteeringud on kasvanud, kuid enam tähelepanu vajavad kasvava globaalse konkurentsi tingimustes, 8. Järelhindamise aruande esi- vabakaubanduspõhimõtete ja rahvusvaheliste kau- tamise kohustus bandusreeglite küsimuse alla seadmisel järgmised teemad: teenuste siseturu ebarahuldav toimimine; Arengukava vahehindamine tehakse pärast esimese Eesti ettevõtjate huvide kaitse EL’s (kolmandatele riiki- programmiperioodi lõppu, s.o 2024. aastal. Selle tule- dele suunatud); ekspordi lisandväärtuse kasvatamine; muste alusel hinnatakse vajadust arengukava muuta. teenuste eksport ning tugi ettevõtetele uutele turgu- Järelhindamine tehakse pärast arengukava perioodi, dele sisenemisel. s.o 2031. aastal. Konsulaarteenuse osutamine ei ole kliendile mugav Nii vahe- kui ka järelhindamist rakendatakse arengu- ega vasta digiriigi mainele. Lisaks kasvab surve riigieel- kava kõigi meetmete suhtes. arvele (teenuste arvu ja hinna kasvust tulenevalt), kui teenust ümber ei kujundata. Reisimine muutub aina 28 Lisa 1. Mõjude väljaselgitamise kontrollküsimustiku kokkuvõte Mõjude valdkond Jah Ei 1.     Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud tervishoiukorraldus ja inimeste tervis X tööturg X töösuhe X töötervishoid ja tööohutus X sugudevahelised suhted X riskirühma kuuluvate inimeste õigused X osalemine ühiskondlikus elus X haridussüsteem ja kultuur X rahvastiku areng X 2.     Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega X üldine julgeolek X suhted välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega X 3.     Mõju majandusele leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused X ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus X halduskoormus X infoühiskonna areng X põllumajanduse, kalamajanduse ja toiduainete tööstuse areng X 4.     Mõju loodus- ja elukeskkonnale looduskeskkond X elukeskkond X 5.     Mõjud regionaalarengule regionaalpoliitika üldised eesmärgid X piirkondade regionaalareng X kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides X 6.     Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele asutuste korraldus X avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud X 29 Lisa 2. Mõjude väljaselgitamise 1.3. Kas eelnõu mõjutab tööturgu? JAH 1.3.1. Kas eelnõu mõjutab tööhõivet (ka vaeghõive, kontrollküsimustik sunnitud juhuslik töötamine), töötust, mitteaktiivsust? JAH, arengukava välismajanduse meetmete raken- 1. Kontrollküsimused sotsiaalsete, sea- damisel on positiivne mõju tööhõivele, vt täpsemalt hulgas demograafiliste mõjude väljasel- „Mõjud majanduskeskkonnale“ 1.3.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate sotsiaalsete rüh- gitamiseks made tööhõivet, töötust, mitteaktiivsust (nt noored, vanemaealised, naised, puudega ja pikaajalise tervise- 1.1. Kas eelnõu mõjutab hoolekande- ja tervishoiu- probleemiga inimesed, erinevas piirkonnas elavad ini- teenuste korraldust ja inimeste tervist? EI mesed, erinevate ametite, oskuste ja teadmistega ini- 1.1.1. Kas eelnõu mõjutab otseselt või kaudselt inimes- mesed jne)? Kas eelnõu mõjutab nende sotsiaalsete te vaimset või füüsilist tervist, sh suremust, haigestu- rühmade ligipääsu tööturule, toetab või takistab neid? must, puudega isikuid jne? 1.3.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate (naiste ja mees- 1.1.2. Kas eelnõu mõjutab haiguste või tervisekahjus- te) liikumist kindlatele tegevusaladele, nt ehitus, kind- tuste riskitegureid (elutingimuste, müra, õhu, vee jm latesse riikidesse ja regioonidesse, näiteks Soome ja keskkonna, sh töökeskkonna mõju tervisele, turvali- Tallinna, kindla juriidilise vormiga tööandjate juurde, nt sust, vigastuste ohtu jne)? avalikku sektorisse, kindlatele ametialadele, nt kõrge- 1.1.3. Kas eelnõu mõjutab inimeste tervisekäitumist maid oskusi ja teadmisi nõudvatele ametialadele, jne ja tervise eeldusi, sh tubaka- ja alkoholitoodete tarbi- või vastupidi? mine, füüsiline tegevus, tervislik toitumine, vaba aja 1.3.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate, sh äriühingu- veetmine? te, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, kolmanda 1.1.4. Kas eelnõu mõjutab inimeste vajadust tervis- sektori organisatsioonide, suure ja väikese töötajate hoiu- või hoolekandeteenuste järele? arvuga tööandjad, tööjõu nõudlust (tööandjate loomi- 1.1.5. Kas eelnõu mõjutab meditsiiniasutuste tervis- ne ja kaotamine, töökohtade loomine ja koondamine, hoiuteenuse või hoolekandeteenuste pakkumist, töösuhte alustamine ja lõpetamine)? nende kättesaadavust (piirkondlikku, ajalist jne) ja 1.3.5. Kas eelnõu mõjutab kindlate tööandjate rüh- kvaliteeti? made, nt äriühingud, tegevusala, majandusüksuse 1.1.6. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või hoolekande- suurus töötajate järgi, kindlas piirkonnas tegutsevad süsteemi toimimist, sh tervishoiu või hoolekandesüs- ettevõtted, nõudlust kindla tööjõu järele (nt kõrgelt teemi rahastamist, ja jätkusuutlikkust? haritud, kindlate ametitega)? 1.1.7. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või hoolekande- 1.3.6. Kas eelnõu mõjutab töötajate koolitusvajadust? teenuste eest tasumist, sh patsientide makstavat osa Kas eelnõu mõjutab koolituse kättesaadavust erineva- ja patsientide sissetulekute vähenemist haiguse ajal? tele töötajate rühmadele? Kas eelnõu mõjutab täien- dus- ja ümberõppe korraldust või kasutamist? 1.2. Kas eelnõu mõjutab leibkondade toimetule- kut? JAH 1.4. Kas eelnõu mõjutab töösuhet? EI, mõju töösu- 1.2.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade kulusid või tu- hetele puudub, kuid majandusmeetmete rakenda- lusid (nt muutuvad maksumäärad või -baas, toetu- misel võib mõju töötasu kasvule olla positiivne sed) või leibkondade vara hulka või väärtust? JAH, 1.4.1. Kas eelnõu mõjutab tähtajaliste töölepingute ja arengukava välismajanduse meetmete rakendamisel osaajaga töölepingute sõlmimist – kas see mõjutab on positiivne mõju elanikkonna heaolule, vt täpsemalt tööandja või töötaja valikuid ja võimalusi? „Mõjud majanduskeskkonnale“ 1.4.2. Kas eelnõu mõjutab makstava töötasu suurust? 1.2.2. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) 1.4.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate soovi ja võima- elanikkonnarühmade sotsiaal-majanduslikku eba- lusi oskusi ja teadmisi täiendada ning uusi teadmisi võrdsust, tõrjutust, vaesust? See tähendab, et mõne omandada? sotsiaalse grupi (riskigrupi) toimetulek muutub roh- 1.4.4. Kas eelnõu mõjutab töötajate võimalusi töö- ja kem kui mõnel teisel grupil. Mõju ilmneb nt üksikva- eraelu ühitada, nt võimalust teha karjääris paus hari- nemate, vanemaealiste, puudega inimeste, lasteri- duse omandamiseks, pere ja lastega seotud kohus- kaste perede, rahvusvähemuste, teatud piirkonna tuste täitmiseks jne? elanike, teatud ameti esindajate või teiste gruppide 1.4.5. Kas eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid ga- toimetulekus. EI rantiisid, nt pensioni, töötuskindlustushüvitist jne? 1.2.3. Kas muutub elanikkonna risk langeda alla vae- suspiiri? EI 1.5. Kas eelnõu mõjutab töötervishoidu ja tööohu- tust? EI 30 1.5.1. Kas eelnõu mõjutab tööst põhjustatud haiguste 1.6.10. Kas eelnõu mõjutab ühiskonna arusaama soo- ja haigustega seotud terviseprobleemide esinemist? rollidest, näiteks tööde jagunemine meeste ja naiste 1.5.2. Kas eelnõu mõjutab tööandjate- või töötajate- vahel, inimeste vastavaid hoiakuid ning käitumist? poolset motivatsiooni tervise edendamiseks, nt ter- JAH visespordivõimalused, ja tööohutuse parandamiseks töökohal? 1.7. Kas eelnõu mõjutab erinevatesse sihtrühma- 1.5.3. Kas eelnõu mõjutab töötingimuste ja töökesk- desse kuuluvate inimeste õigusi? ? Mõju on posi- konna edendamist tööandja poolt? tiivne, hinnang on antud eelkõige arengukoostöö 1.5.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate käitumist tege- meetmete rakendamisel ning rahvusvaheliselt põ- lemisel töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamise ja hiõiguste ja vabaduste kaitse tegevuste elluviimi- ohtude kõrvaldamise või maandamisega? se aspektist 1.7.1. Kas eelnõu tagab igaühe õiguse mitte saada eba- 1.6. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste olukorda võrdse kohtlemise osaliseks? Kas eelnõu tagab igaühe ühiskonnas ning sugudevahelisi suhteid? Mõju on õiguse mitte olla diskrimineeritud rassi, nahavärvuse, positiivne, hinnang on antud eelkõige arengukoos- soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muu- töö meetmete rakendamisel ning rahvusvaheliselt de veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisun- põhiõiguste ja vabaduste kaitse tegevuste elluvii- di, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse või muu- mise aspektist de asjaolude tõttu? JAH 1.6.1. Relevantsuse kontrollimiseks tuleb koguda ja 1.7.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate sotsiaalsete rüh- analüüsida sooliselt eristatud statistilisi andmeid ja made toimetulekut, sh igapäevaelu toimetulekut (ise- esitada üldised küsimused: seisev elamine, õppimine, töötamine), elatustaset, sh Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste igapäevaelu? näiteks toetused vanemaealistele, lastega peredele, JAH puuetega inimestele, ja nende võimalusi teha neile Kas meeste ja naiste vahel on selles valdkonnas eri- sobivat tööd? JAH nevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutu- 1.7.3. Kas eelnõu puudutab erikohtlemist vajavate või ses, ressurssides, osaluses, soorollidega seotud väär- riskirühma kuuluvate inimeste sotsiaalset kaasatust? tustes ja normides)? JAH JAH Kui vastus kummalegi küsimusele on jaatav, siis on 1.7.4. Kas eelnõu mõjutab noorte sotsiaalseid garantii- sooline vaatenurk asjakohane ja asjaomase ettepa- sid (ravikindlustus, ühistranspordi sõidusoodustused, neku võimalikku mõju naistele ja meestele tuleks hin- tasuta koolieine, õppevahendid, õppetoetused jms)? nata. Tuleks määrata, kas potentsiaalselt võib esineda JAH positiivset või negatiivset mõju naistele või meestele 1.7.5. Kas eelnõu mõjutab lapsi ja lastega perede hea- või sugupoolte suhetele. Mõjude analüüsi vajadust ai- olu ja tervist, toimetulekut, inimsuhteid, elukeskkonda, tavad hinnata ka alljärgnevad kontrollküsimused: igapäevaelu sujumist, osalemist ja võrdsust kas otse 1.6.2. Kas eelnõu mõjutab meeste ja naiste ligipääsu laste või kaudselt nende pere või kogukonna kaudu? ressurssidele (raha, aeg, omand, materiaalsed hüved, JAH informatsioon, jne) ja ressursside jagunemist meeste ja naiste vahel? JAH 1.8. Kas eelnõu mõjutab kodanike võimalusi osale- 1.6.3. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste töö-, pere- da ühiskondlikus elus ja seda mõjutada? JAH ja eraelu ühitamise võimalusi, sh hoolduskohustusi 1.8.1. Kas eelnõu mõjutab kodanike selliseid põhiõigusi (lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, jne) ja ajaka- nagu sõnavabadus, ettevõtlusvabadus, eraelu puutu- sutust? JAH matus jne? EI 1.6.4. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste ameti- ja 1.8.2. Kas eelnõu mõjutab noorte võimalusi osaleda kutseoskuste arendamise võimalusi? JAH ühiskondlikus elus? EI 1.6.5. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste töövõima- 1.8.3. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike organi- lusi ja tööhõivet? JAH satsioonide maksukoormust? EI 1.6.6. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste võimalusi 1.8.4. Kas eelnõu mõjutab elanike ühiskondlikku aktiiv- osaleda ühiskonna otsustusprotsessides? JAH sust (vabatahtlikku tegevust, annetamist)? JAH, läbi 1.6.7. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste tervist ja kodanikudiplomaatia, vt täpsemalt eespool haigestumist, tervisekäitumist ning vajadust tervis- 1.8.5. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike organi- hoiuteenuste järele? JAH satsioonide aktiivsust ja arengut? JAH, positiivne mõju 1.6.8. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste turvalisust, on läbi arengukoostöö laiendamise, vt täpsemalt jul- vägivalla ohvriks langemise ohtu? JAH geoleku osa 1.6.9. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste tõrjutust, sotsiaalset kaasatust? JAH 1.9. Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuu- 31 ri korraldust? JAH 1.9.1. Kas eelnõu mõjutab teadus- ja arendustegevust 2.2. Kas eelnõu mõjutab riigi üldist julgeolekut? ning milline on eelnõu mõju teadmistepõhise ühis- JAH konna arengule? JAH, kavandatud on tegevused, mis 2.2.1. Kas eelnõu mõjutab Kaitseväe või Kaitseliidu or- suurendavad välispoliitika analüüsipõhisust ganisatsiooni, töökorraldust ja võimet täita oma üles- 1.9.2. Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh alus-, andeid nii rahuajal (nt loodusõnnetuse või inimtege- põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus, ning kultuuri- vuse tagajärjel aset leidnud katastroofi tagajärgede teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti? JAH, kavanda- likvideerimine) kui ka kriisi korral ja sõjaajal, sh kaitsta tud on tegevusi kultuuridiplomaatia tugevdamiseks riigi territoriaalset terviklikkust? EI 1.9.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkon- 2.2.2. Kas eelnõu mõjutab Kaitseväe koostöövõimet dade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kir- NATO-ga, võimet osaleda rahvusvahelistes kriisihal- jandus, rahvakultuur, sport, meedia jne, arengut? JAH, damisoperatsioonides ja teistes rahupartnerlusprog- kavandatud on tegevusi kultuuridiplomaatia tugevda- rammides ning kaitsekokkulepetes? JAH, positiivne miseks mõju luuakse julgeoleku meetmetega, vt täpsemalt „Mõju julgeolekule“ 1.10. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku arengut? 1.10.1. Kas eelnõu mõjutab sündimust? EI 2.3. Kas eelnõu mõjutab suhteid välisriikide ja rah- 1.10.2. Kas eelnõu mõjutab sisse- või väljarännet? JAH, vusvaheliste organisatsioonidega? JAH arengukava meetmete eesmärk on mõjutada eestlas- 2.3.1. Kas eelnõu mõjutab Eesti rahvusvaheliste ko- te tagasirännet positiivselt hustuste täitmist? JAH, positiivne mõju luuakse julge- 1.10.3. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku soolis-vanuse- oleku meetmetega, vt täpsemalt „Mõju julgeolekule“ list struktuuri? JAH 2.3.2. Kas eelnõu mõjutab Eesti välisesinduste tööd? 1.10.4. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste olukor- JAH, mõju on laialdane, vastavad meetmed on kirjel- da Eestis? EI datud julgeoleku ja majanduse osas. 1.10.5. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste lõimu- 2.3.3. Kas eelnõu mõjutab Eesti võimet panustada rah- mist? EI vusvahelisse arengukoostöösse ja humanitaarabisse? 1.10.6. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste kultuuri- JAH, positiivne mõju luuakse julgeoleku meetmetega, lise ja keelelise omapära säilimist? EI vt täpsemalt „Mõju julgeolekule“ 1.10.7. Kas eelnõu mõjutab asustuse paiknemist? EI 2.3.4. Kas eelnõu mõjutab Eesti võimalikke läbirääki- mispositsioone, -strateegiat ja -taktikat? JAH, positiiv- 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ne mõju luuakse julgeoleku meetmetega, vt täpse- malt „Mõju julgeolekule“ 2.1. Kas eelnõu mõjutab riigi sisejulgeolekut ja võit- lust kuritegevusega? JAH 3. Majanduslike mõjude hindamine 2.1.1. Kas eelnõu mõjutab kuritegevust või terrorismi, sh kuritegevuse taset ning inimeste võimalusi ja val- 3.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade majanduslik- misolekut (nt elukeskkonna või toimetuleku muuda- ke otsuseid? EI tuste tõttu) kuriteo toimepanemiseks? JAH, välispo- 3.1.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade tarbimiskäitu- liitilised meetmetel on ennetav mõju sisejulgeolekule. mist, sh muutuvad tarbimisotsused (struktuur, maht), 2.1.2. Kas eelnõu mõjutab turvalisust, sh näiteks in- muutub tarbimise, säästmise ja investeerimise vahe- foturvet, küberturvalisust, ruumilist turvalisust, isi- kord? kuturvalisust, personaliturvalisust, piiriturvalisust, päästesüsteemi, sh ohutusnõudeid ja -järelevalvet, 3.2. Kas eelnõu mõjutab ettevõtluskeskkonda ja päästeasutuste ülesandeid, hädaolukordadeks val- ettevõtete tegevust? JAH, vt täpsemalt „mõju ma- mistumist ja kriisireguleerimist, või valvet? JAH, mõju jandusele“ on positiivne küberjulgeoleku meetmete rakendami- 3.2.1. Kas eelnõu mõjutab kehtestatud maksusid, ta- sel. susid või ettevõtlustoetusi otseselt (nt tulumaksu või 2.1.3. Kas eelnõu mõjutab õiguskaitseorganite tööd, ettevõtlustoetuste määrade muudatused) või kaud- sh nende võimalusi takistada, paljastada või lahenda- selt (nt muudatused tööjõu sissetulekute maksusta- da kuritegusid ja väärtegusid, mõista õigust ning viia mise tõttu või tollimäärade muutmine)? EI ellu karistuspoliitikat? EI 3.2.2. Kas eelnõu mõjutab ettevõtjate krediidi- või 2.1.4. Kas eelnõu mõjutab inimeste õigusi kriminaal- maksevõimelisust või ettevõtjate võimekust kaasata menetluses, sh tasakaalu julgeolekuhuvide ja kahtlus- kapitali finantsturgudelt? EI tatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnista- 3.2.3. Kas eelnõu põhjustab muutusi äritegevuse suu- jate õigusi? EI nitluses? JAH 32 3.2.4. Kas eelnõu mõjutab äritegevuse aktiivsust või 3.3.3. Kas eelnõu mõjutab nõudeid, mis puudutavad investeeringuid mõnda ettevõtlussektorisse? JAH mõne täiendava tööprotseduuri tegemist või tekib ko- 3.2.5. Kas eelnõu mõjutab ettevõtetevahelist konku- hustus spetsiaalse tehnika hankimiseks? EI rentsi, st takistab, piirab või moonutab konkurentsi ettevõtete vahel, sh Eesti ettevõtete rahvusvahelist 3.4. Kas eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut? konkurentsivõimet? EI JAH, vt täpsemalt „mõju majandusele“ 3.2.6. Kas eelnõu mõjutab uute ettevõtete pääsu tu- 3.4.1. Kas eelnõu mõjutab ühiskonna elutähtsate rule (nt piirangud lubade, litsentside kujul), turu koon- funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andme- dumistaset ja ettevõtete konkurentsimeetodite (nagu sidevõrkudest? EI hinnad, kvaliteet, reklaam) kasutamist? JAH, mõju on 3.4.2. Kas eelnõu mõjutab mõne infoühiskonna tee- positiivne nuse kasutamist ja kättesaadavust, nt kas eelnõust 3.2.7. Kas eelnõu mõjutab eelkõige väikeettevõtteid tulenevate uute teenuste kasutamine eeldab erilisi või äritegevust alustavaid ettevõtteid või teisi majan- seadmeid või oskusi ja võtab arvesse eri inimrühma- duslikult vähemkindlustatud ettevõtteid, sh füüsilisest de vajadusi? EI isikust ettevõtjaid? EI 3.4.3. Kas eelnõu mõjutab infoühiskonna teenuste 3.2.8. Kas eelnõu mõjutab mõne kindla tegevusalaga pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ette- seotud ettevõtete või majandussektori toimetulekut? võtete tegevust? JAH, vt täpsemalt „mõju majandu- EI sele“ 3.2.9. Kas eelnõu mõjutab (edendab või takistab) in- novatsiooni ehk uute tootmismeetodite, toodete ja 3.5. Kas eelnõu mõjutab põllumajanduse, kala- teenuste väljatöötamist, samuti uurimis- ja arendus- majanduse ja toiduainete tööstuse arengut? JAH, tegevust? JAH, vt täpsemalt „mõju majandusele“ mõju on positiivne, vt täpsemalt „mõju majandu- 3.2.10. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) sele“ ettevõtete rahvusvahelistumist (nt elavdab ettevõtete 3.5.1. Kas eelnõu mõjutab Eestis toodetava, töödelda- eksporditegevust, soodustab sissetulevaid ja väljami- va või tarbitava toidu ohutust ja kvaliteeti? EI nevaid välisinvesteeringuid jne)? JAH, vt täpsemalt 3.5.2. Kas eelnõu mõjutab taime- või loomakasvatu- „mõju majandusele“ ses kasutatavate taimede ja loomade tervislikku sei- 3.2.11. Kas eelnõu mõjutab ettevõtetevahelist koos- sundit, valdkonnas tegutsemiseks vajaliku kvaliteetse tööd eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete va- tööjõu olemasolu, taime- ja loomakasvatajate inves- helise koostöö edendamist? EI teerimisevõimalusi ja teisi valdkonnas tegutsemise 3.2.12. Kas eelnõu mõjutab maaettevõtlust? EI eeldusi? EI 3.5.3. Kas eelnõu mõjutab kalandusega, taime- või 3.3. Mõju halduskoormusele: kas eelnõu mõjutab loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate arenguvõi- ettevõtetele, mittetulunduslikele organisatsiooni- malusi, konkurentsivõimet? JAH, mõju on positiivne, dele või füüsilistele isikutele õigusaktide rakenda- vt täpsemalt „mõju majandusele“ misega kaasnevaid infokohustuste vm koormise 3.5.4. Kas eelnõu mõjutab kalavarusid, püügivõimsust täitmisega kaasnevaid kulusid (st kulud, mis teki- või teisi kalandusega tegelemise eeldusi? EI vad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel 3.5.5. Kas eelnõu mõjutab põllumajandusega (sh tai- ja edastamisel riigile või kolmandatele osalistele)? me- ja loomakasvatus, kalandus) tegelemiseks vaja- EI liku keskkonna (sh näiteks maastike, elurikkuse, vee- keskkonna) säilimist? EI 3.3.1. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) 3.5.6. Kas eelnõu mõjutab põllumajandusmaa pindala ettevõtete, mittetulunduslike organisatsioonide või suurust või kvaliteeti (mulla viljakus, orgaanilise aine kodanike poolt riigile teabe edastamise kohustust ja koostis vms)? EI sellega kaasnevaid kulusid, st nii info hulka kui ka selle 3.5.7. Kas eelnõu mõjutab põllumajanduslikku maaka- kogumise, sisestamise ja kontrolliga seotud tööprot- sutust? EI seduure või toiminguid? EI 3.5.8. Kas eelnõu mõjutab põllumajandusliku pärand- 3.3.2. Kas eelnõu mõjutab ettevõtte tegevuseks vaja- kultuuri ja geneetiliste ressursside säilimist? EI like kooskõlastuste taotlemisega kaasnevate menet- 3.5.9. Kas eelnõu mõjutab maaparandussüsteemide lustoimingute (nt loa või litsentsi taotlus, tegevusaru- säilimist ja nõuetekohast toimimist? EI ande või registrikande esitamise kohustus jne) hulka 3.5.10. Kas eelnõu mõjutab loomade heaolu? EI või olemasolevate toimingute töömahukust ja sellega kaasnevaid kulusid, nt lisanduvad või vähenevad ot- sesed (lõivud) või kaudsed kulud (notaritasud, eks- pertiis)? EI 33 4. Mõju looduskeskkonnale ja elukesk- korralduse või ehitamise kaudu kogukondade erine- vate tegevuste moodustatavat tervikut, ehitisi, maas- konnale tikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ning maakasutust? 4.1. Kas eelnõu mõjutab looduskeskkonda, sh vä- 4.2.7. Kas eelnõu mõjutab inimeste keskkonnateadlik- lisõhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? kust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtu- EI si? 4.1.1. Kas eelnõu mõjutab välisõhu saastet, sh välisõh- 4.2.8. Kas eelnõu mõjutab jäätmete tekke või taaska- ku eralduvate saasteainete heitekoguseid (suurendab sutamise suurenemist või vähenemist? või vähendab) ja välisõhu kvaliteeti? 4.1.2. Kas eelnõu mõjutab veekogude seisundit, sh 5.1. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab riigi re- suurendab või vähendab pinnavee või põhjavee kva- gionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist? liteeti, mõjutab veevarude, sh joogivee varude hulka? JAH, vt täpsemalt „mõju julgeolekule“ 4.1.3. Kas eelnõu mõjutab mulla ja pinnase kvaliteeti, 5.1.1. Kas eelnõu mõjutab inimeste põhivajaduste ta- sh suurendab või vähendab pinnase saastet, või kasu- gatust mõnes Eesti piirkonnas (hinnates seejuures tuskõlbliku pinnase suurust, sh maakasutuse muuda- eelnõu regionaalseid mõjusid inimeste liikumisvõi- tused (nt ehitustegevus, rohealade säilimine)? maluste, töövõimaluste, põhiteenuste, elukeskkonna 4.1.4. Kas eelnõu mõjutab loodusressursside tarbimist kvaliteedi ja eneseteostusega seotud valikuvõimalus- (nt põhjustab taastuvate loodusressursside tarbimist te tagatusele)? EI nende taastumisest kiiremas tempos või suurendab 5.1.2. Kas eelnõu mõjutab Eesti eri piirkondade majan- või vähendab taastumatute loodusressursside tarbi- duslikku konkurentsivõimet (hinnates seejuures, kas mist)? ja kuidas eelnõu mõjutab eri piirkondade aeg-ruumi- 4.1.5. Kas eelnõu mõjutab elurikkust (nt taime- ja liste vahemaade muutuseid; erinevate piirkondade ja loomaliikide arvu, nende elukeskkonda, toitumis- piirkondlike institutsioonide vahelist koostööd; piir- võimalusi, levikut ja omavahelisi suhteid, kaitstavaid konnaspetsiifiliste arengueelduste ärakasutamist ma- loodusobjekte ja ohustatud elupaiku, ökosüsteemi jandustegevuses ja muid piirkondade majandusaren- teenuste pakkumise võimet, sh lähtudes majandusli- gu eelduseid)? EI kust aspektist)? 5.1.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate Eesti piirkondade 4.1.6. Kas eelnõu mõjutab osoonikihi kahanemist seo- koostööd ja sidusust ülepiiri regioonide ning ülejää- ses osoonikihti kahandavate ainete heitega keskkon- nud Euroopaga? JAH da? 4.1.7. Kas eelnõu mõjutab kasvuhoonegaaside heitko- 5.2. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab eri piir- guste emissiooni atmosfääri? kondade regionaalarengut kujundavaid tegureid? 4.1.8. Kas eelnõu mõjutab Natura 2000 võrgustiku ni- JAH, mõju on positiivne mekirja kantud alasid? 5.2.1. Kas eelnõuga kaasneb mõjusid (keskkonna-, majandus-, sotsiaal-demograafilised või kultuurilised), 4.2. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonda, sh elutingi- mis avaldavad mõju ainult kindlatele piirkondadele või musi ja heaolu? EI avalduvad kindlates piirkondades selgelt erineval viisil 4.2.1. Kas eelnõu mõjutab energialiikide kasutamise ja ulatuses kui teistes? EI osakaale, nt mõjutab tarbijate energiakasutuse eelis- 5.2.2. Kas eelnõu mõjutab mõne piirkonna elanikkon- tusi, tootmise energiasõltuvust või energia tarbimist na demograafilist koostist, elanike arvu või rändesaldo suurenemise või vähenemise suunas? muutuseid (sh kas soodustab suuremat koondumist 4.2.2. Kas eelnõu suunab elurajoonide, tööstuse või mõnda tüüpi piirkondadesse või sealt väljarännet)? EI muu tegevuse paiknemist? 5.2.3. Kas eelnõu mõjutab avalike põhiteenuste (ha- 4.2.3. Kas eelnõu mõjutab transpordivajaduse muu- ridus-, kultuuri-, sotsiaal-, tervishoiu-, turva- ja pääs- tust, sh selliste eri transpordiliikide nagu sõiduautode, te- ning ühistransporditeenused) või muude äri- ja rongi-, laeva- või mereliiklus osakaalude muudatusi? vabaaja teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti eri piir- 4.2.4. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti, sh kondade lõikes? EI saaste, müra, vibratsiooni suurenemist või vähene- 5.2.4. Kas eelnõu soodustab ettevõtete konkurentsi- mist (nt maakasutuse muutmise tõttu)? võime- ja tegevuseelduste piirkondlikku võrdsust või 4.2.5. Kas eelnõu mõjutab keskkonnariskide, sh klii- ebavõrdsust (nt ettevõtluskeskkonna arendamiseks mamuutus, looduskatastroofid, õnnetused tõenäo- suunatavate vahendite ja investeeringute suuruse, et- sust või ulatust ja võimalust nendeks valmistuda või tevõtete tegevuskulude, piirkondliku ettevõtlusstruk- nendega kohaneda? tuuri mitmekesisuse, teadus-arendustegevuse eel- 4.2.6. Kas eelnõu mõjutab otse või näiteks transpordi- duste vallas)? JAH, mõju on positiivne 34 5.2.5. Kas eelnõu mõjutab mõne piirkonna tööhõivet tuuriüksuste loomise, ümberkorraldamise või seniste (sh töökohtade arvu ja töötust) või mõjutab (suuren- asutuste või struktuuriüksuste likvideerimise? JAH, vt dab või vähendab) eri piirkondade vahelisi tööhõive „mõju julgeolekule“, arengukoostöö agentuuri loomi- erinevusi? JAH, mõju on positiivne ne 5.2.6. Kas eelnõu mõjutab piirkondlikke erinevusi ela- 6.1.3. Kas eelnõu mõjutab asutuste ülesandeid ja töö- nike sotsiaal-majanduslikus toimetulekuvõimes (sh korraldust, sh asutuse töökoormust (ülesannete hulka sissetulekute suuruses) või elukalliduses? EI ja iseloomu), sisemist töökorraldust ja protseduure või 5.2.7. Kas eelnõu rakendamine mõjub ohustavalt põhiülesannete täitmise ja teenuste osutamise või- mõne piirkonnaspetsiifilise eripära või arengueelduse met? EI säilimisele (sh kas eelnõu mõjutab mõnes piirkonnas 6.1.4. Kas eelnõu mõjutab riigi ja kohaliku omavalitsuse väljakujunenud traditsioonilise tegevusala või mõne asutuste ülalpidamise kulukust? JAH muu kultuurilis-ajaloolise ja loodusliku eripära säili- 6.1.5. Kas eelnõu mõjutab avalike teenuste kättesaa- mist ning selle arengu jätkusuutlikkust)? EI davust, sh riigi ja kohalike omavalitsuste läbiviidavate menetluste kestust ja kulukust, ning kvaliteeti sihtrüh- 5.3. Kas ja kuidas õigusakti eelnõu mõjutab koha- made jaoks? EI liku tasandi positsiooni ja osalust nii riikliku kui ka 6.1.6. Kas eelnõu mõjutab riigi- ja kohaliku omavalitsu- kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujun- se asutuste personali või organisatsiooni, sh personali damise protsessides? EI arvu, nende positsiooni, asutuste struktuuri? EI 5.3.1. Kas eelnõu mõjutab kodanike ja kodanikuühen- 6.1.7. Kas eelnõu mõjutab nõudeid riigi- ja kohaliku duste omaalgatuse ning kohalikus arendustegevuses omavalitsuse asutuste personalile, sh kvalifikatsiooni- ja piirkondlikku arengut puudutavas otsustusprotses- ja haridusnõudeid? EI sis osalemise võimalusi? 6.1.8. Kas eelnõu mõjutab avalike teenistujate ja ame- 5.3.2. Kas eelnõu mõjutab kohalike omavalitsuste, tiasutuste töötajate koolitusvajadust? JAH maavalitsuste või riigi regionaalsete kohahaldusük- suste osalemisvõimalusi ja kaasatust riikliku valdkon- 6.2. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori rahasta- napoliitika ja õigusloome kujundamise protsessides? mist, sh kulusid ja tulusid? JAH 5.3.3. Kas eelnõu mõjutab eri piirkondade kohaliku 6.2.1. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori tulusid, sh omavalitsuse üksuste, maavalitsuste ja muude riigi riigieelarve kujunemist ja selle jätkusuutlikkust? JAH regionaalsete kohahaldusüksuste finantssuutlikkust 6.2.2. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori mõne osa või halduskoormust ning kas eelnõu suurendab või (põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõi- vähendab nende omavahelisi erinevusi finantssuutlik- mu asutuste, kohalike omavalitsuste jne) rahastamis- kuses ja halduskoormuses? vajadust ehk kulusid? EI 6.2.3. Kas eelnõu mõjutab avaliku sektori siseseid fi- 6.1. Kas eelnõu mõjutab riigi- ja kohaliku omavalit- nantssuhteid (näiteks riigi ja omavalitsuste vahelisi ra- suse asutuste korraldust? JAH halisi suhteid)? EI 6.1.1. Kas eelnõu mõjutab asutustevahelisi suhteid, sh 6.2.4. Kas eelnõu mõjutab finantskontrolli avalikus riigiasutuste omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd sektoris või finantsotsuste läbipaistvust? EI või riigi ja kohalike omavalitsuste omavahelist tööjao- 6.2.5. Kas eelnõu mõjutab mittetulundussektori ra- tust ja koostööd? EI hastamist või finantssuhteid riigiga? EI 6.1.2. Kas eelnõu toob kaasa uute asutuste või struk- 35  EESTI VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA 2030 Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Välispoliitika valdkonda mõjutavad tulevikusuundumused 4 2. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete 5 kestliku arengu eesmärkidega 3. Välispoliitika üldeesmärk 7 4. VÄLISPOLIITIKA STRATEEGILISED SUUNAD 8 STRATEEGILINE SUUND 1: 8 JULGEOLEKU KINDLUSTAMINE, RAHVUSVAHELISTE 8 SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG Olukorra analüüs 8 Olukorra analüüsi põhijäreldused 11 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 14 STRATEEGILINE SUUND 2: 20 VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA TUGEVDAMINE 20 Olukorra analüüs 20 Olukorra analüüsi põhijäreldused 24 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 26 STRATEEGILINE SUUND 3: 30 EESTLASKONNA KAASAMINE VÕÕRSIL JA TÕHUSAD 30 KONSULAARTEENUSED Olukorra analüüs 30 Olukorra analüüsi põhijäreldused 33 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 35 STRATEEGILINE SUUND 4 (läbiv valdkond): 37 TUGEV VÄLISTEENISTUS 37 Olukorra analüüs 37 Olukorra analüüsi põhijäreldused 38 Eesmärgid, huvid (alaeesmärgid) ja tegevused 38 5. VÄLISPOLIITIKA VALDKONNA MÕÕDIKUD 41 Sissejuhatus Välispoliitika arengukava on koostatud esimest korda Arengukava koostamiseks moodustati juhtkomisjon, ning see hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani kuhu kuulusid kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei 2030. Arengukava on välja töötatud selleks, et tagada esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne oli seirata arengu- Eesti huvide elluviimine muutuvas keskkonnas. kava koostamist, teha selle eri etappides ettepanekuid ning tagada oma ministeeriumi seisukohtade esinda- Arengukavaga: mine. Lisaks kaasati arengukava väljatöötamisse kõik olulised partnerid ja huvirühmad, et tagada arenguka- va laiapindsus. Tihedat koostööd tehti Riigikogu ko- 1) määratakse kindlaks strateegilised misjonidega, eelkõige väliskomisjoniga. välispoliitilised eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks; Arengukava koostamise ja elluviimise eest vastutab Välisministeerium. Arengukava eesmärke viiakse ellu 2) toetatakse Riigikogu ja Vabariigi rakendusprogrammide ning Välisministeeriumi aas- Valitsuse välispoliitikat käsitlevate stra- taplaaniga. Arengukava eesmärkide täitmisest teeb teegiliste alusdokumentide elluviimist; välisminister igal aastal ülevaate Riigikogule. Aren- 3) kavandatakse koostöös teiste gukava täitmist kajastavad ka rakendusprogrammid, mida uuendatakse iga-aastaselt. Eelnimetatuga ta- ametkondadega välispoliitilisi tegevusi ja gatakse, et arengukava on elav dokument. Pärast esi- ressursse; mese programmperioodi lõppu (2020-2023) tehak- 4) rakendatakse strateegilise planee- se arengukava vahehindamine, mille tulemuste alusel kaalutakse vajadust arengukava muuta. Arengukava rimise juhtimissüsteemi, mis on tegevus- muutmise võib algatada ka oluliste keskkonnast tule- põhise eelarve rakendamise eelduseks. nevate muutuste tõttu. Järelhindamine tehakse pärast arengukava perioodi lõppu. Nii vahe- kui ka järelhin- Eesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike jul- damist rakendatakse arengukava kõigi meetmete geoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmi- suhtes. Arengukava põhitekst ning lisad avalikustatak- ne rahvusvahelistes suhetes.* Välispoliitika on ühtne se Välisministeeriumi veebilehel. Lisasid uuendatakse ning teiste valdkondadega läbi põimunud, selle üldi- vastavalt vajadusele. ne edukus sõltub kõigi osaliste, sh era-, avaliku ja ko- danikuühiskonna sektori koostööpõhimõtete selgu- sest ja toimimisest. Ülevaade välispoliitikaga seotud valdkondlikest arengukavadest ning Eesti panusest üleilmsetesse kestliku arengu eesmärkidesse on esi- tatud peatükis 4. Välispoliitika arengukava koostamisel on arvesta- tud tulevikusuundumusi (peatükk 1), hetkeolukorra analüüsi (peatükk 4) ning seal toodud põhijärelduste alusel on sõnastatud välispoliitika üldeesmärk (pea- tükk 2) ja strateegiline raamistik (peatükk 3). Olulised lisamaterjalid on esitatud arengukava lisas, sh kaasa- tud partnerite ja huvirühmade nimekiri, seosed teis- te valdkondade ja läbivate teemadega, täiendav info arengukoostöö alustest, ülevaade arengukava mõõ- dikutest, arengukava rahakava ning mõjude analüüs. * Välispoliitikat ja välissuhtlemist korraldatakse kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, välissuht- lemisseaduse ja muude õigusaktidega. 3 1. Välispoliitika valdkonda mõjutavad tulevikusuundumused Maailmas toimuvad olulised ja tihti ettenägematud Rahvastiku ja rändega seotud suundumu- muutused ning Eesti peab olema valmis neile õige- sed. Maailma rahvastik kasvab. Samal ajal aegselt reageerima ja oma huvisid kaitsma. See eel- läänemaailma, sh Eesti rahvastik vananeb ja dab väliste arengusuundade pidevat jälgimist, mis- kahaneb, mis toob kaasa vajaduse suurendada tööjõu tõttu on koostöös valdkonna ekspertidega määratud kättesaadavust. Selles konkureerivad EL liikmesriigid kindlaks välispoliitikale enam mõju avaldavad tulevi- nii üksteise kui ka teiste maailma riikidega. Suureneb kusuundumused ning neid on arvesse võetud aren- rändesurve ja töökohtade mobiilsus ning kasvab lin- gukava eesmärkide ja tegevuste kavandamisel. nastumine. Tööealiste inimeste osakaal rahvastikus järk-järgult väheneb, mis mõjutab tööjõuturgu ja eel- Vastuseis euroopalikule väärtusruumi- arvekulusid, muu hulgas tervishoiu- ja sotsiaalkaitse le suureneb. Surve demokraatial, turuma- alal. jandusel, inimõigustel ja õigusriigil põhineva väärtusruumi vastu suureneb kogu maailmas. Popu- Kliima ja keskkond ning toit. Globaalne rah- lismi mõju Lääne ühiskondadele, ühtsusele ja solidaar- vastiku juurdekasv, tarbimise kasv ja piiratud susele kasvab. Eesti huvid on kõige paremini kaitstud loodusvarade üha suurem kasutus ning klii- just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise mamuutused seavad surve alla keskkonna. koostöö kaudu. Lisaks võib tulevikus väheneda toiduga kindlustatus, kasvada põllumajandusmaa ja puhta vee nappus. Pinged rahvusvahelistes suhetes kasvavad Samuti on ohuteguriks haiguste (sh pandeemiate) ja ning rahvusvaheliste institutsioonide ja reeg- taudide levik. Sellised muutused võivad destabiliseeri- litel põhinev koostöö nõrgeneb. Toimetulek da rahvusvahelist olukorda, viia konfliktide ja kriisideni üleilmastumise mõjude, jätkuvate ja muutuva iseloo- maailmas ning põhjustada rännet. Samal ajal kiiren- muga konfliktide ning suurenevate humanitaarkriisi- dab see vajadust võtta kasutusele taastuvaid ener- dega on järjest keerulisem. Jõu kasutamine või sel- giaallikaid ja uusi tehnoloogiaid ning kasutada loodus- lega ähvardamine eesmärkide saavutamisel kasvab. varasid jätkusuutlikult. Jätkuvalt on pingete allikaks radikaliseerumine, terro- rism, majanduslik ebavõrdsus ning ebaseaduslik rän- Tehnoloogia areng ja innovatsioon. Uute ne. Seetõttu tuleb veelgi kindlustada rahvusvahelisel tehnoloogiate ja digitaliseerumise osakaal õigusel põhinevat maailmakorda, toetada konfliktide majanduses kasvab. Aina enam on tähelepa- rahumeelset lahendamist ja leevendada kriisides kan- nu keskmesse tõusnud digisõltuvuse ja küberjulgeole- natanud inimeste olukorda. ku teemad ning kübervõimete arendamine. Suureneb vajadus teha e-riigi kerksuse ning e-valitsemise alast Julgeolekuohtude mitmekesisus. Lisaks koostööd. Eesti soovib olla üks valdkonna eestkõne- eelmises lõigus nimetatule võib ennustada lejaid maailmas. See eeldab valdkonna järjekindlat selliste asümmeetriliste ohtude suuremat edendamist ning asjakohase võimekuse arendamist. esiletõusu, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on ras- kesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on sa- maväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel. Jõujooned maailmas on muutumas ning riikide konkurents teravneb. Iseloomulik on uute piirkondade esiletõus majanduse, innovatsiooni, tehnoloogia, tööstuse ja teenuste vald- kondades, mis võib muuta väljakujunenud välis- ja julgeolekupoliitilisi jõujooni. Eesti senise välispoliitika teostamine eeldab nende muutuste arvesse võtmist. 4 2. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega Nii nagu Eesti välispoliitika mõjutab ümbritsevat kesk- ettevõtjate väliskontaktid, sh riikides, kus konda, mõjutab Eesti välispoliitikat meid ümbritsev Eestil välisesindusi ei ole. rahvusvaheline keskkond, sh riikide ja teiste välispolii- tikas osalejate tegevus ning rahvusvahelised problee- Välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel teeb Välismi- mid. Julgeolekuolukord pingestub ja reeglitel põhinev nisteerium koostööd Riigikogu, ministeeriumide, Rii- rahvusvaheliste suhete süsteem nõrgeneb. Euroopa- gikantselei, Presidendi Kantselei, kodanikuühiskonna, liku väärtusruumi üleilmne mõju kahaneb. Väikese, erialaliitude, akadeemiliste ja teiste asutustega ning avatud ja ekspordist sõltuva riigina on Eesti haavatav muude riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega. üleilmsetest muutustest. Välispoliitika on ühtne ning teiste valdkondadega läbi Välispoliitikat soodustavad põimunud. Ülevaade välispoliitikaga seotud valdkond- Eesti tugevused on: likest arengukavadest ning Eesti panusest üleilmse- tesse kestliku arengu eesmärkidesse on esitatud all- pool (joonis 1; täpsemalt lisades 2 ja 3). Välispoliitika stabiilne äri- ja ettevõtluskeskkond omab tihedaid seoseid kõigi valdkonnapoliitikatega ning tegusad Eesti ettevõtted; ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega, kuid kindel sisejulgeolek; joonisel 1 on välja toodud olulisemad seosed. Välispo- majanduse ja heaolu kasv; liitika valdkonna üldine edukus sõltub kõigi osaliste, sh era-, avaliku ja kodanikuühiskonna sektori koostööpõ- paindlikkus, vähene bürokraatia, himõtete selgusest ja toimimisest. uuendusmeelsus ja kiire otsustusvõime; üleilmne positiivne kuvand tea- tud valdkondades, nagu küberjulgeolek, e-riik, haridus ja teadus, turism, kultuur* ja riigivalitsemise kerksus; Eesti loomulik loodus- ja elukesk- kond, jätkusuutlik toidutootmine, kaas- aegne põllumajandus- ja kalandussektor, mis on üha tugevamalt integreerunud üleilmsete toidu- ja biomajanduse tar- neahelatega; Eesti elanike ja ettevõtjate suure- nenud huvi maailmas toimuva vastu; tugevad liitlassuhted ning rahvus- vahelistest kohustuste täitmine julgeole- ku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; toimivad rahvusvahelised võrgus- tikud, Eesti välisesinduste võrk, riigi ja * arengukavas käsitletakse kultuuripoliitikat laiapõhjalise mõistena hõlmates endas ka spordipoliitika valdkonda 5  JULGEOLEK, - Eesti arengukoostöö põhimõtted - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 RAHVUSVAHELISTE - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, SUHETE STABIIL- Kultuur 2030 ja Spordipoliitika põhialused VÄLISPOLIITIKA ARENGUKAVA SUS JA KESTLIK 2030 Eesti 2035 ARENG - Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016-2020 (sh EL poliitika -Eesti infoühiskonna arengukava, sh küberjul- suunad) geoleku strateegia -Siseturvalisuse arengukava koostamisel -Riigikaitse arengukava 2017-2026 ning -Riigikaitse arengukava 2021-2030 -Heaolu arengukava Eesti säästva VÄLISMAJANDUS - Eesti ekspordipoliitika põhialused - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja arengu riiklik Kultuur 2030 - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 strateegia "Säästev Eesti - Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 - Eesti infoühiskonna arengukava 21" - Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" - Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 - Elukestva õppe strateegia 2020 - Metsanduse arengukava 2021-2030 - Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 - Teadmistepõhine Eesti 2014-2020 - Transpordi arengukava 2014-2020 ÜRO - Eesti äridiplomaatia strateegia ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid EESTLASKOND - Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 ja Kultuur 2030 VÕÕRSIL - Eesti infoühiskonna arengukava - Lõimuv Eesti 2020 ja 2030 - Globaalse Eesti Programm - Rahvuskaaslate programm 2014-2020 - Siseturvalisuse arengukava Joonis 1. Välispoliitika seosed teiste valdkondade ning üleilmsete kestliku arengu eesmärkidega 6 3. Välispoliitika üldeesmärk Eesti välispoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadu- Välispoliitika üldeesmärk on: ses ja rahvusvahelises õiguses sisalduvatest väärtus- test ja põhimõtetest, demokraatia, vabaduse, seal- hulgas südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse, Eesti rahvuse, keele ja kultuu- turumajanduse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete ri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi austamisest ning üleilmsetest kestliku arengu ja klii- iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus mapoliitika eesmärkidest. Välispoliitika ülesanne on kõigi poliitikavaldkondade potentsiaali realiseerimine rahvusvahelistes suhetes, rahvusvahelistes suhetes selleks, et tagada Eesti rah- heaolu kasv Eestis ning eestlas- vuslike huvide igakülgne kaitse. Meie vastutus rahva- konna huvide kaitse võõrsil; na on ka panustada üleilmselt heaolu suurendamisse ning vaesuse ja kannatuste leevendamisse. Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Üldeesmärgi poole liikumist jälgime järgmiste mõõdi- kutega: Üldeesmärki viiakse ellu välispoliitika kolme strateegi- - Eksperthinnang regionaalsele julgeolekule lise suuna tugevdamisel: 1. julgeolek, rahvusvaheliste (Välisministeerium) suhete stabiilsus ja kestlik areng; 2. välismajandus; 3. - EL’i sidusus (ECFR EU Cohesion Monitor) eestlaskond võõrsil. Arengukava elluviimise edukus - Eesti positsioon globaalse konkurentsivõime sõltub välisteenistusest ja diplomaatidest. Välispoliiti- edetabelis (Maailma Majandusfoorum) ka tegevusi kavandades ja ellu viies arvestame läbi- - Eesti kohaolu ja mõju maailmas (Elcano) valt, et Eesti maine ja mõjukus kasvaks. - Arengukoostöö osakaal RKT’st (OECD DAC) - Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes - Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil - Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse Eesti maine ja mõjukus JULGEOLEK, RAHVUS- VÄLISMAJANDUS EESTLASKOND VAHELISTE SUHETE VÕÕRSIL STABIILSUS, KESTLIK Eesti inimeste heaolu kasvab soodsama välismajanduskesk- Konsulaarteenused on ARENG konna toel, milleks on kauban- kodanikele hästi kättesaada- dustõkete vähendamine, vad ning inimesed on teadli- Eesti julgeolek ja heaolu ekspordi edendamine ja kumad reisijad. Eesti side kasvab. välisinvesteeringute jätkusuut- eestlaskonnaga võõrsil on lik kasv. tugev. - Rahvusvaheliste suhete stabiilsuse ja julgeoleku - Rahvusvaheliselt soodsa tagamine keskkonna tagamine - Konsulaarteenuste osutamine - Arengukoostöö ja - Ettevõtete toetamine ekspordil - Reisimine ja teadlikkus humanitaarabi mõjukus - Välisinvesteeringute reisimisel - Välispoliitika ja välissuhtluse jätkusuutlik kasv - Eestlaskonna kaasamine sidusus -Turismi edendamine võõrsil - (Maine ja mõjukuse kasv - läbiv valdkond) Tugevad kahe- ja mitmepoolsed suhted Eesti huvid kaitse ja edendamine rahvusvahelistes organisatsioonides TUGEV VÄLISTEENISTUS Joonis 2. Välispoliitika eesmärgid 7 4. VÄLISPOLIITIKA STRATEEGILISED SUUNAD STRATEEGILINE SUUND 1: JULGEOLEKU KINDLUSTAMINE, RAHVUSVAHELISTE SUHETE STABIILSUS, KESTLIK ARENG Olukorra analüüs siseasjadesse sekkumine oma eesmärkide saavuta- miseks. Euroopa koostöine julgeolekusüsteem, mis Rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja julgeolek põhineb usaldusmeetmetel, on nõrgenemas. Välispoliitikal ja diplomaatial on Eesti julgeoleku kind- Euroopa julgeolekule avaldab mõju ka ebaseadus- lustamisel kaalukas roll. Arvestades hetkeolukorda lik ränne, mida omakorda võimendab rahvusvaheli- maailmas ja tulevikusuundumusi, sh maailmakorra ja se koostöö ning konfliktilahenduse aeglus ja vähene rahvusvaheliste jõujoonte muutumist ning mitmeta- tõ¬husus ebaseadusliku rände tõkestamisel. Lisaks hulisi julgeolekuohte, kasvab selle rolli tähtsus veelgi. mõjutavad meid ohud, mis tulenevad keskkonna- ja Eesti julgeolekupoliitika siht on ennetada ohte ja julge- kliimaprobleemidest. Kliimamuutused mõjutavad olekuohtude ilmnemisel nendele paindlikult reageeri- ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab da. Välispoliitiline ja diplomaatiline tegevus Põhja-At- kõiki elu- ja tegevusvaldkondi. Samuti võib julgeole- landi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa kut ohustada loodusõnnetusest või keskkonnareostu- Liidus (EL) ning rahvusvahelisel tasandil laiemalt, sh sest põhjustatud hädaolukord Eestis või lähiümbruses pingete ärahoidmine ja vähendamine, stabiilsuse ning bioloogilised ohud (piiriüleseid nakkused ja pan- kindlustamine, terrorismivastane tegevus, relvastus- deemiad, taudid, kahjurid ning mürgid). kontroll ning usutavaks heidutuseks ja kollektiivkaitse rakendamiseks sobivate tingimuste loomine, võimal- Selliste ohtude realiseerumise näiteks on COVID-19 dab kindlustada Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, pandeemia (2020), mis on tekitanud sügava globaal- rahva ja riigi kestmise, territoriaalse terviklikkuse, põ- se kriisi ja mille venimisel peame arvestama tõsiste ta- hiseadusliku korra, elanikkonna turvalisuse ja kestliku gajärgedega mitte ainult tervishoiule ja majandusele, arengu. vaid ka julgeolekule. Kriisi lühiajaline mõju väljendub muuhulgas globaalses rivaliteedis pandeemiaga toi- Vabadusel, demokraatial, turumajandusel, õigusrii- metulekul ja surves sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide- gil ja inimõiguste austamisel põhineva väärtusruumi le (mis võib mõjutada riikide sisepoliitilist toimimist), üleilmne mõju väheneb ja vastukaal sellele suureneb. samuti on see mõju avaldanud riikidevahelisele usal- Maailmas on võimukeskusi, mis sooviksid toimida dusele ja koostööle. Lisaks oleme tunnistajateks kriisi universaalsetest põhimõtetest lahknevate tõekspida- pikaajalistele mõjudele: negatiivsetele majanduslikele miste järgi. mõjudele, mida mõningal määral leevendavad riikide helded abipaketid; majanduse struktuursetele muu- Üleilmne julgeolekukeskkond on pingestunud ja konf- tustele, sealhulgas suuremale automatiseeritusele ja liktide hulk, ka Euroopas ja selle vahetus naabruses, digitaliseeritusele; konkurentsile ravimi- ja vaktsiini ei ole vähenenud. Mitmele juba varasemast ajast kül- väljatöötamisel, aga ka teadus- ja arenduskoostöö mutatud vastasseisule pole lahendust leitud. kasvavale rollile. Senistel reeglitel põhinev rahvusva- heliste suhete korraldus ja koostöö võib kriisi tagajär- Ideoloogiline ja religioosne äärmuslus, sellest tulenev jel oluliselt muutuda. Pandeemia tõi eriti selgelt välja terrorism ning autokraatlikud valitsemismudelid on rahvusvahelise koostöö olulisuse üleilmsete väljakut- üleilmselt laiendanud oma kandepinda ning vastus- sete lahendamisel, millele on arengukavas tegevused tavad järjest rohkem demokraatlikku maailma ja selle planeeritud. toimimise põhialuseid. Euroopa julgeolekut mõjutab Venemaa välispoliitika kasvav agressiivsus, sõjalise jõuga ähvardamine ja selle kasutamine, mõjutustegevus ning teiste riikide 8  NATO ja EL liige NATO liige EL liige Joonis 3. ELi ja NATO liikmed. Allikas: Välisministeerium ELi liikmesriikide (joonis 3) solidaarsus on sattunud Meediamaastikul, eelkõige sotsiaalmeedias, levita- surve alla. Mõne riigi majandusraskused ja neist välja takse üha rohkem väärinformatsiooni, et mõjutada kasvanud poliitiline ebastabiilsus ning ühe liikmesrii- avalikku arvamust, kujundada otsustusprotsesse ning gi otsus liidust lahkuda on tegurid, mis panevad liidu süvendada konflikte. Riigid, terrorirühmitused ja or- aluspõhimõtted proovile, nõrgendavad selle poliitilist ganiseeritud kuritegelikud ühendused kuritarvitavad mõju ning liitu koos hoidvaid sidemeid. küberruumi järjest enam. Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks ebakõ- Äärmuslike ja populistlike liikumiste mõju kasv ELi ja lade tekkimisele Atlandi-ülestes suhetes, millel on NATO liikmesriikides ning muudes demokraatlikes rii- negatiivne mõju seni valitsenud põhimõttelisele üks- kides on muutnud nii riigisisese kui ka riikidevahelise meelele välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes. EL-i konsensuse saavutamise välispoliitilistes küsimustes raames tehtav kaitsealane koostöö täiendab NATO keerulisemaks. Seetõttu ei tule välispoliitika kavanda- kollektiivkaitset, kuid ELi kaitsekoostöö eesmärkide misel ja teostamisel keskenduda mitte ainult välistele erinev mõistmine võib häirida NATO kollektiivkaitse faktoritele, vaid arvestada ka muutusi demokraatlike põhimõtteid, millele Euroopa julgeolek on tuginenud. ühiskondade sees ja vajadust tugevdada vastupanu- Paljude Euroopa liitlaste poliitilise tahte puudumine võimet pahatahtlikule välisele survele. tõsta kaitsekulutused kokkulepitud tasemele võib mõjutada NATO jätkusuutlikkust tagada Põhja-Atlan- Arengukoostöö ja humanitaarabi roll kestliku aren- di lepingu toimimine. NATO (joonis 4) on euroatlanti- gu eesmärkide saavutamisel lise julgeoleku ja kollektiivkaitse nurgakivi, Eesti huvi- des on kaasa aidata, et kõik liitlased jõuaksid aastaks Rahvusvaheliste kriteeriumide* järgi on Eesti kõrge 2024 õiglasema kulude jagamiseni ja hakkaksid seda sissetuleku ja väga kõrge inimarengu indeksiga riik. nägema pikaajalise investeeringuna ühisesse julge- Sellest tulenevalt on Eestil moraalne kohustus, aga olekusse. ka huvi anda panus üleilmse heaolu saavutamisse, arvestades oma võimalusi ja järgides rahvusvahelisi Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keeruli- kokkuleppeid. semaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on ker- kinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel jul- geolekuohtudel. Tehnoloogia areng on toonud kaasa igapäevaelu digitaliseerimise, mis loob nii uusi võima- * Maailmapanga klassifikatsioon https://datahelpdesk. lusi (näiteks ELi siseturu ja kaubanduse kontekstis) kui worldbank.org/knowledgebase/articles/906519 ka tekitab ohte, sh küberjulgeoleku vallas. ÜRO Arenguprogrammi klassifikatsioon http://hdr.undp.org/en/ composite/HDI 9  Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi, mln € Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi, % RKTst 45 0,19 20% 40 18% 0,16 0,16 35 0,15 16% 0,14 0,13 0,13 14% 30 0,12 0,11 12% 25 0,10 0,09 0,09 10% 20 8% 15 6% 10 4% 5 2% 15,6 13,2 14,2 17,4 17,9 23,2 28,5 30,6 40,3 38,2 41,3 37,8 0 0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 prognoos Joonis 4. Eesti panus arengukoostöösse ja humanitaarabisse. Allikas: Välisministeerium Eesti arengukoostöö* eesmärk on aidata kaasa üleilm- EL on suurim üleilmne arengukoostöö doonor. ELi se vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide liikmesriigid on võtnud eesmärgi saavutada aastaks saavutamisele. Eesti poolt teistele riikidele osutatava 2030 ametliku arenguabi osakaal 0,7% RKTst. Alates humanitaarabi** eesmärk on päästa inimelusid ning 2004. aastast ELiga ühinenud riikidel (sh Eestil) on abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud ka- selleks eesmärgiks 0,33% RKTst (vt joonis 5). tastroofides kannatanuid, pöörates eelkõige tähelepa- nu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. 1,20 1,00 0,80 0,7% RKT 0,60 0,40 0,33% RKT 0,20 0,00 Soome Belgia Sloveen ia Iirimaa Itaalia Kreeka Malta Bulgaaria Po rtugal Rootsi Taani Un gari Tšehh i Läti Küpros Holland Luksembu rg Leedu Suurbritan nia Saksamaa Prantsusmaa Austria Hispaania Po ola Slovakkia Rumeenia Horvaatia Eesti Joonis 5. Ametlik arenguabi ELis 2016. Allikas: Statistikaamet OECD ja Eurostati põhjal * Arengukoostöö (development cooperation) on arengu- riigile antav rahaline või materiaalne abi või oskusteave. ** Humanitaarabi (humanitarian aid) on teisele riigile antav rahaline või materiaalne abi, mille eesmärk on päästa loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelusid, kaitsta inimesi ja vähendada nende kannatusi ning ta- gada inimväärseks eluks hädavajalik; samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks. 10 Eesti arengukoostöö on seni keskendunud prioriteet- koostöös sõltuvad tema tuntusest ja mainest rohkem setele partnerriikidele, kelleks on Ukraina, Gruusia, kui suurtel riikidel. Läbiv element Eesti rahvusvahelise Moldova, Valgevene ja Afganistan (vt täpsemalt lisa maine tugevdamisel on toetuda meie tugevustele, sh 4). ELiga assotsiatsioonilepingud sõlminud riikide pu- e-riik, digitaalne identiteet ja e-teenused ning küber- hul on Eesti pööranud põhitähelepanu selliste refor- turvalisus, kultuurikoostöö ning haridus- ja teadus- mide toetamisele, mille eesmärk on tugevdada nen- koostöö tõhustamine ning rahvusvahelistumine. Kuid de riikide lõimimist ELiga. Valgevene puhul on olnud vaatamata sellele, et Eesti on neis valdkondades saa- esmatähtis koostöö kodanikuühendustega, nende vutanud teatud tuntuse, on veelgi vaja pöörata tähele- tegevuse toetamine ja võimestamine. Eesti arengu- panu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmandates riikides. koostöö Afganistanis on keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra paranda- Välispoliitika ja välissuhtluse sidusus misele. Lisaks idapartnerluse suunale on oluline pöö- rata rohkem tähelepanu arengukoostöö tegevustele Väikeriigi puhul on esmatähtis koostoimeline ja tõ- Aafrikas, muu hulgas seoses ELi-Aafrika partnerluse hus riigivalitsemine, sh välispoliitika ja välissuhtlemise tähtsuse suurenemisega. suurem sidusus ning ühtne rahvusvaheline personali- poliitika. Samal ajal vajab tähelepanu ühiskonna tead- Humanitaarkriise on maailmas senisest rohkem ja likkus välispoliitikast. Need tegurid on peamised, et nendega toimetulek rahvusvahelisele kogukonna- tõhusamalt täita välispoliitika eesmärke. le järjest keerulisem. Maailmamajanduse seisund on ebakindel ning kliimamuutuste ja ebavõrdsuse mõjud Valdkondade ja välispoliitika eesmärkide elluviimist pingestavad ühiskondi ja pärsivad arengut. Eestil on toetab Eesti rahvusvaheliste organisatsioonide ak- välja arendatud rahvusvahelistele standarditele vas- tiivse liikmesuse kaudu. Eesti on 303 rahvusvahelise tavad hädaolukordadele reageerimise üksused ning organisatsiooni liige ning liikmemaksud kokku on 21,6 vastav kiire käivitusmehhanism. miljonit eurot aastas, millest 4,37 miljonit on Välismi- nisteeriumi eelarves (2020. a riigieelarve seadus). Vii- Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi rahvusvaheline maste aastatega on see summa kasvanud umbes 1,9 nähtavus on olnud tagasihoidlik. Eesti ei ole saanud miljoni võrra (2013. a riigieelarves oli 318 rahvusva- täiel määral kasutada võimalusi teha koostööd teiste heliste organisatsiooni liikmemaksuks 19,7 mln eurot). doonoritega, osaleda rahvusvahelise poliitika kujun- Oluline on pidevalt jälgida vajadust osaleda rahvusva- damises ja reeglistiku arendamises. ELi mestimise ja heliste organisatsioonide tegevuses, hinnata liikme- Taiexi programmides osalemiseks on vaja tõhustada maksude summa suurust ning selle kooskõla saadud Eesti-sisest koordinatsiooni, suurendada ametkon- tulemustega. dade valmisolekut kaasuda ja võimet konkurssidel tulemuslikult osaleda. Oluline on tugevdada ka orga- nisatsioonide suutlikkust taotleda ELi vahenditest ra- Olukorra analüüsi hastust. põhijäreldused Arengukoostöö ja humanitaarabi kujundamiseks ja Vajadus kasvatada Eesti panust mitmesugustes elluviimiseks vajalikku süsteemi tuleb edasi arendada. koostööformaatides, julgeolekuolukorra pingestu- Näiteks on vaja välja töötada ja juurutada terviklik mõ- mine ja rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab jude hindamise süsteem. Tõhustada on vaja ka tea- Eestilt tihedamat koostööd liitlaste ja partneritega vitustegevust, et suurendada ühiskonna teadlikkust rahvusvahelistes organisatsioonides, kahepoolselt ja arengukoostööst ja humanitaarabist ning selle mõ- regionaalsetes formaatides. just.* Arvestades USA rahvusvahelist kaalu, Eesti ja USA Eesti rahvusvaheline maine ja mõjukus ühiseid väärtusi ja seda, et ilma USA osaluseta ei ole võimalik toime tulla kõige tõsisemate ohtudega Eesti- Väikeriigi turvalisus, mõju ja osalus rahvusvahelises le ja Euroopale, peab Eesti strateegiline põhieesmärk olema USA aktiivse osaluse kindlustamine Eesti jul- geoleku tagamise kõigis aspektides. Samuti on väga oluline kasvav majanduslik koostöö maailma suurima * 2018. a Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli Eesti ELi majanduse ja tehnoloogilise arengu juhtriigiga, mis liikmesriikide seas arengukoostöö ja humanitaarabi teadlikkuse ühtlasi toetab strateegilise põhieesmärgi saavutamist näitajate poolest viimaste hulgas. ning panustamine ühisesse julgeolekusse. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2202 11 Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab Eesti nen- dele teemadele senisest enam tähelepanu pöörama, eelkõige jätkama aktiivset võitlust hübriidohtudega, tooma esile vajadust kasvatada ühiskondade vastu- panuvõimet inforünnakutele ning kinnistama Eesti rahvusvahelise eestkõneleja rolli, samuti tugevdama välisteenistuse võimekust käsitleda küberteemasid. Kasvab vajadus lahendada üleilmseid probleeme (pandeemiad, keskkonna ja kliimaprobleemid, terro- rism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne jm). See suurendab vajadust tihedamalt suhel- da Euroopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega ning nõuab suuremat panustamist kriisiennetusse, operatiivsesse koostööse, aga kindlasti ka arengu- koostöösse ja humanitaarabisse. Ühtsema välispoliitika ja välissuhtluse parema si- dususe eesmärgil on oluline hoida ja suurendada sünergiat ministeeriumide, organisatsioonide pea- korterite ja esinduste vahel, et tagada infovahetus ja vahendite maksimaalne kasutus. Julgeoleku ja suveräänsuse tagamisel on diplomaa- tial kaalukas roll, seetõttu on kriitiliselt oluline aren- dada välisteenistuse võimekust (välispoliitiliselt kaa- lukates võrgustikes osalemine, Eesti võtmeteemadel eestkõneleja rolli kindlustamine, teatud piirkondade eripära tundmine). Vaatamata sellele, et Eesti on teatud valdkondades saavutanud hea maine, on veelgi vaja pöörata tä- helepanu Eesti tutvustamisele ELis ja kolmanda- tes riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse eesmärke. Nende järelduste alusel on arengukavas sõnastatud julgeoleku kindlustamise, rahvusvaheliste suhete sta- biilisuse ning arengukoostöö ja humanitaarabi vald- konna eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavu- tamiseks. 12 Rahvusvaheliste Olulisemad suhete ja poliitikamuuda- julgeoleku taga- tused ja võime mise eesmärgid tugevdamine: 2030: Suurendame kohalolekut Reeglitel ja rahvusvaheli sel maailmapoliitikat mõjutavates ja õigusel põhinev maailmakord on majanduslikult olulistes riikides tugev. ning võimalikult paljudes NATO Euro-Atlandi ala julgeole- ja ELi liikmesriikides, et edenda- kukord on kindel ja jagamatu. da Eesti huve. EL on toimiv, mõjukas ja Tugevdame välisesindusi ühtne ning Eesti selle tuumikus. Läänemere regioonis ja tihenda- Kahepoolsed ja regionaalsed me riigisisest temaatilist koor- suhted tagavad Eesti jaoks sood- dinatsiooni, et edendada Eesti sa väliskeskkonna. huve. Eesti on rahvusvaheliselt Kasvatame märgatavalt kü- kübervaldkonna eestkõneleja. berjulgeolekuvõimet ning loome Arengukoostöö keskendub küberkompetentsi keskuse, et Eesti tugevuste edasiandmise- tagada Eesti rahvusvahelise eest- le ning arengukoostöö panus kõneleja roll. ja mõju on kasvanud (arengu- Laiendame arengukoostöö koostöö osakaal kasvab 0,33%ni Aafrikasse, eraldame poliitika RKTst). kujundamise ja haldamise ning Eesti riigi maine ja mõjukus humanitaarabis panustame enam on kasvanud. ennetusele. Välispoliitika ja välissuhtlu- Kujundame ja viime ellu uu- se sidusus on suurenenud. tel alustel rahvusvahelise perso- nalipoliitika, et toetada eestlaste edukat kandideerimist strateegi- listele ametikohtadele rahvusva- helistes organisatsioonides. Välispoliitika analüüsi- ja teadmispõhisuse kasvatamiseks loome alused mõjuanalüüsideks, uuringuteks ja stipendiumideks. Pöörame enam tähelepanu teavitustegevustele, et kasvatada teadlikkust välispoliitikast ning tugevdada Eesti kuvandit. Eesmärgid, huvid - Juhime rahvusvahelise õiguse rikkumistele järjekindlalt tähelepanu, omistades neid konkreetse- (alaeesmärgid) ja tegevused tele toimepanijatele. - Toetame rahvusvahelist sanktsioonipoliitikat, EESMÄRK 1.1: Eesti inimeste ja kasvatame Välisministeeriumi ja teiste asjakohaste riigi julgeolek on tagatud ning asutuste eksperditeadmisi. - Toetame rahvusvaheliste kriminaalkohtute te- heaolu kasvab gevust, et võidelda karistamatusega. - Saavutame Eesti kohtuniku valimise Rahvus- Eesmärgi poole liikumist jälgime järgmis- vahelise Kriminaalkohtu kohtunikuks. te mõõdikutega: - Toetame poliitiliselt ja materiaalselt agressioo- ni ohvriks langenud riike. Eesti inimeste toetus EL-ile (Euro- baromeeter) • Põhiõigused ja vabadused on kaitstud Eesti inimeste toetus NATO-le - Seisame demokraatia ja õigusriigi põhimõtete (Kaitseministeerium) järjekindla rakendamise eest. Eesti võime luua ELi’s koalitsioone - Toetame inimõigusi väärtustava õigusruu- (European Council on Foreign Relations - mi loomist ja tugevdamist maailmas, sh inimõiguste ECFR)) kaitsmist infoühiskonnas, tehisintellekti kasutamisel, piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel ja väljendus- Positsioon küberjulgeoleku ede- vabaduse kaitsel ning konfliktiolukordades. tabelis (National Cyber Security Index - Kaitseme ja tugevdame Euroo¬pa ja ÜRO edetabelis) inimõiguste konventsioonisüsteemi. - Toetame ja panustame tugevasse ELi inimõi- guste poliitikasse maailmasEdendame naiste ja laste HUVI: Kehtiv reeglitel põhinev rahvusva- õigusi, naiste võimestamist ja võrdõiguslikkuse põhi- heliste suhete süsteem püsib ja tugev- mõtteid ning toetame võitlust naistevastase vägivalla- neb ga. - Toetame võrdse kohtlemise ja võrdsete või- • Eesti toetab igakülgselt reeglitel ja rahvusva- maluste tagamist. helisel õigusel põhineva maailmakorra säili- - Oleme aktiivsed Euroopa Inimõiguste Kohtus, mist Euroopa Liidu Kohtus, ÜROs ja teistes rahvusvahelis- tes organisatsioonides ja kehamites. - Toetame rahvusvaheliste relvastus- ja ekspor- - Suurendame koostööd teadus- ja haridusasu- dikontrolli režiimide toimimist. tuste, mõttekodade, vabaühenduste ja teiste partneri- - Aitame süsteemselt kaasa Eesti esindajate tega. mõjukatele ametikohtadele pürgimisele ÜROs, ELis ja - Toetame kodanikuühiskonna tugevdamist, NATOs ning teistes rahvusvahelistes organisatsiooni- vabaühenduste kaasamist demokraatia edendamis- des. se. - Viime koostöös samameelsete riikidega ellu - Panustame infoühiskonna inimõiguste kaitse ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, et julgeolekunõuko- ja muude põhimõtete väljatöötamisse. gu vastaks aktuaalsetele väljakutsetele rahvusvahelis- - Kaitseme arvamus- ja sõnavabadust ning tes suhetes. meediavabadust, sh virtuaalmaailmas. - Suurendame panust ÜRO rahuvalve tege- - Seisame usu- ja veendumusvabaduse ning vusse ning tsiviilmissioonidesse koordineeritult ning usuliste vähemuste kaitse eest maailmas. koostöös kõigi asjaomaste ametkondadega. - Seisame põlisrahvaste (sh soome-ugri sugu- - Seisame hea rahvusvahelise õiguse järjekind- lusrahvaste) õiguste eest ning toetame maailma kul- la kohaldamise eest, sh küberruumis. tuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilimist ja aren- - Arendame Välisministeeriumi rahvusvahelise gut. õiguse eksperditeadmisi aktuaalsetes valdkondades. HUVI: Kindel Euro-Atlandi ala julgeoleku- • Rahvusvahelise õiguse rikkumine toob rikkuja- le kaasa tagajärjed kord • NATO-l on poliitiline ja sõjaline valmisolek ning 14  võime tagada liitlaste julgeolek - Edendame ELi naabruspoliitikat, toetame ELi idapartnerite suurenevat poliitilist assotsiatsioo- - Panustame NATO kõigi kolme tuumikülesan- ni ja majanduslikku integratsiooni, sh neile Euroopa de täitmisse: kollektiivkaitsesse, kriisiohjesse ja koos- perspektiivi andmist, ning panustame lõunanaabruse töisesse julgeolekusse, hoides nende vahel sobivat suunal ELi ühiste eesmärkide saavutamisse, eelkõige tasakaalu. arengukoostöö kaudu. - Taotleme NATO heidutus- ja kaitsevõime tu- - Osaleme ELi tsiviilmissioonide ettevalmista- gevdamist, tagades toimivad plaanid, regulaarsed õp- mises, korraldamises ning mehitamises. pused ning liitlaste sõjalise kohaloleku järjepidevuse - Pöörame eritähelepanu strateegilisele kom- ja jätkusuutlikkuse. Selleks osaleme kollektiivkaitse munikatsioonile ning digitaalsete lahenduste ja e-riigi arendamisel, missioonidel ja operatsioonidel. arendamisele laienemispoliitika ja naabruspoliitika rii- - Lähetame rohkem töötajaid NATO rahvusva- kides, kus on selle vastu huvi. helisse sekretariaati ja eksperte oivakeskustesse. - Toetame NATO partnerlussuhete arendamist, • Euroopa koostöise julgeoleku struktuurid tu- sh usaldusfondidesse raha eraldamise kaudu. gevnevad • ELi ja NATO võimalikult suur sisemine ühtsus, - Tegutseme aktiivselt ja nähtavalt Euroopa omavaheline solidaarsus ning koostöö, tugev Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), et tu- Atlandi-ülene side säilib gevdada regionaalset julgeolekut ning kaitsta inimõi- gusi ja põhivabadusi. - Tugevdame kahepoolseid partnerlussuhteid - Tegutseme OSCEs relvastuskontrolli- ja jul- kõigi ELi ja NATO liikmesriikidega ELi ja NATO suure- geolekuküsimustes seisukohtade koordineerimisel ma ühtsuse ja sidususe tagamiseks. NATO liitlastega, arvestades kollektiivkaitse vajadusi. - Toetame ELi kaitsekoostöö arendamist, mis - Panustame OSCE missioonide ja institutsioo- täiendab NATO kollektiivkaitset, osaleme aktiivselt nide töösse, osaledes ka valimis- ja vaatlusmissiooni- meie julgeolekut ja võimearendust edendavates ala- del. lise struktuureeritud kaitsekoostöö projektides. Priori- - Osaleme aktiivselt NATO partnerlussuhete teediks on parandada sõjalist mobiilsust. kujundamisel, keskendudes meie regiooni vahetult - Toetame tsiviilvalmisoleku ja hübriidohtudega mõjutavale koostööle, milleks on NATO suhted Soo- toimetuleku võime arendamist ELis ja NATO-s ning me, Rootsi, Ukraina ja Gruusiaga ning dialoog Vene- ELi ja NATO koostöö tihendamist hübriidohtudevasta- maaga. ses võitluses. - Jätkame koostööd ning partnerlust riikidega, - Tugevdame Eesti julgeolekualaste seisukoh- kus osaleme tsiviil- või sõjalistel missioonidel. tade tutvustamist NATO-s ja ELis ning neile toetuse saamist liikmesriikide pealinnades. HUVI: Toimiv, mõjukas ja ühtne EL - Panustame ELi-NATO koostöö tugevdamis- se, toetades ELi-NATO kontaktide tihendamist, ühi- Tegevused kavandatakse ja viiakse ellu koostöös se olukorrateadlikkuse suurendamist, koordineeritud ministeeriumide ja Riigikantselei ELi sekretariaadi- võimearenduse alast tegevust ning strateegilise kom- ga. Tegevused võivad täieneda tulenevalt ELi po- munikatsiooni võime parandamist. liitika prioriteetidest ja valdkondlikest arengukava- - Tegutseme selle nimel, et jõuda ELi-NATO dest. ühisõppuste läbiviimiseni. - Osaleme tugeva ELi tuleviku kujundamisel, • Euro-Atlandi ühtne väärtusruum laieneb lähtudes selgelt määratletud rahvuslikest huvidest. Eelistame ELi arendamist aluslepingute raames, kaa- - Edendame ELi ja NATO koostööd samu väär- sates sellesse võimalikult suurt osa liikmesriike. tusi järgivate kolmandate riikidega. - Osaleme euroala tuleviku aruteludes, pidades - Toetame praktilist koostööd NATO avatud silmas eesmärki tagada euroala stabiilsus ja usaldus- uste poliitika elluviimiseks. väärsus ning võime lahendada kriise rahaliidu sees. - Toetame samu väärtusi jagavate ja liikmesus- - Toetame ELi ühtse siseturu arengut ja tõhu- tingimustele vastavate Euroopa riikide ühinemist ELi- sat toimimist, soodustades innovatsiooni, digitaalse- ga. te lahenduste kasutuselevõttu ning andmete vaba - Toetame ELi ja NATO väärtustega kooskõla liikumist, panustades kaupade ja teenuste turu ning saavutamiseks vajalike reformide elluviimist ühineda kapitalituru arengusse, tagades isikute vaba liikumi- soovivates riikides. se ja seda toetava sisejulgeolekupoliitika arengu ning 15 kindlustades siseturu jätkusuutliku ja tasakaalustatud kui ka ELi ja Ühendkuningriigi vahel. arengu. - Koostöö ja Eesti huvide täpsustamiseks koos- - Seisame Schengeni ala toimimise eest. tame strateegiliselt oluliste riikide ja regioonide (sh - Suurendame energiajulgeolekut ja mitme- regionaalsetes koostöövõrgustikes osalemise) kohta kesistame energiaallikaid, selleks sünkroniseerime strateegiad. elektrivõrgu ELi elektrisüsteemiga ja arendame ener- - Seisame selle eest, et tugevad kahepoolsed giakandjate taristut. suhted tagaks kriiside ennetuse ning operatiivse ja tõ- - Parandame transpordiühendusi teiste Euroo- husa koostöö kriisiolukorras. pa riikide ja muude maailma regioonidega. - Tugevdame ELi ühtset toimimist ja mõjukuse • Regionaalne koostöö on tihedam ja mõjukam kasvu rahvusvahelistes suhetes, selleks aitame kujun- dada ja ellu viia ELi ühist välis-, kaitse-, julgeoleku-, - Jätkame tihedat koostööd Läänemere piir- kaubandus- ja keskkonnapoliitikat ja koordineeritud konnas, tugevdades ühtlasi koostööd Balti riikidega arengukoostööpoliitikat ning humanitaarabi andmist, piirkondlike taristu- ja energiaprojektide ning keskkon- samuti toetame Euroopa välisteenistuse tugevdamist. naprojektide arendamiseks. - Koostöös lähiriikidega keskendume ELi ühise - Osaleme aktiivselt Kolme mere algatuse välis- ja julgeolekupoliitika edendamisel idapartnerlu- koostöös. Eesmärgiga panustada Euroopa Liidu põ- sele ja suhetele Venemaaga. Panustame solidaarselt hi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühenduste lõunapartnerlusse. arendamisesse, ning seeläbi Kolme mere riikide ma- - Edendame ELi sõjalises ja mittesõjalises vald- jandusliku konkurentsivõime, Euroopa Liidu ühtsuse konnas tehtavat koostööd. ja julgeoleku suurendamisesse ning transatlantiliste - Panustame võimalikult ühtse ohupildi kujun- suhete edendamisesse. damisse, selleks tugevdame ELi koordineerivate asu- - Osaleme aktiivselt Põhja-Balti ja Lääneme- tuste tööd. re regionaalsetes koostööformaatides Eestile olulis- - Seisame selle eest, et tugevneks kriiside en- tes valdkondades (julgeolek, energeetika, keskkond, netus ning operatiivne ja tõhus koostöö ELis kriisiolu- haridus- ja teaduskoostöö, majandus ning taristu, sh korras e-teenused ja andmevahetus, kutsume riike liituma - Tagame eespool nimetatud eesmärkide saa- X-tee tuumtehnoloogia ühise arendusega). vutamiseks ministeeriumide, Riigikantselei ELi sek- - Tugevdame välisesindusi Läänemere regioo- retariaadi, Välisministeeriumi, sh alalise esinduse ELi nis, tihendame riigisisest temaatilist koordinatsiooni juures ja muude saatkondade sidustatud koostöö. ning kasvatame regionaalse koostöö võimet. - Seisame selle eest, et hästi toimiv regionaalne HUVI: Kahepoolsed ja regionaalsed suh- koostöö tagaks kriiside ennetuse ning operatiivse ja tõhusa koostöö kriisiolukorras. ted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskesk- konna • Riskid kahepoolsetes suhetes on maandatud • Kahepoolsed liitlas- ja partnerlussuhted tu- - Mõjutame koostöös liitlastega Venemaad loo- gevnevad buma agressioonist teiste riikide suhtes ja austama riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. - Suurendame kohalolekut, sh kahepoolsete vi- - Osaleme aktiivselt NATO ja ELi Venemaa po- siitide ja otsekontaktide kaudu, maailmapoliitikat mõ- liitika ja koostööformaatide kujundamises tegevuste jutavates ja majanduslikult olulistes riikides ning või- kaudu, mis tugevdavad reeglitel põhinevat rahvusva- malikult paljudes NATO ja ELi liikmesriikides. helist korda. - Tihendame koostööd riikidega, kes panusta- - Töötame selle nimel, et suhted teiste riikidega vad aktiivselt meie regiooni julgeoleku ja stabiilsuse rajaneksid selgetel lepingulistel alustel, pidades silmas tagamisse ning NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tu- õigusliku järjepidevuse põhimõtet. gevdamisse. - Edendame Venemaaga heanaaberlikke ja - Arendame kõikehõlmavat ja süvendatud vastastikku kasulikke suhteid, sh keskkonna- ja trans- koostööd Ameerika Ühendriikidega, prioriteetselt jul- pordivaldkonnas. Arendame inimestevahelisi kontak- geoleku (sõjaline ja küberkoostöö) ja majandus¬koos- te, eelkõige piiriülest koostööd turismi-, kultuuri-, hari- töö vallas. dus- ja teaduskoostöö ning keskkonnavaldkonnas. - Toetame võimalikult tihedat välis- ja julge- - Tugevdame Venemaa-alast kompetentsi. olekupoliitilist, samuti sisejulgeolekualast koostööd Ühendkuningriigiga tulevikus, seda nii kahepoolselt • Suhetes maailma teiste piirkondlike jõukes- 16  kustega on Eesti huvid kaitstud Eesmärgi suunas liikumist jälgime: Elanike toetus arengukoostööle - Otsime uusi võimalusi suhtlemiseks, koos- tööks ja kohalolekuks piirkondlike jõukeskustega, jää- ja humanitaarabi andmisele (Eurobaro- des kindlaks oma väärtustele. meeter) - Edendame vastastikustest huvidest lähtuvalt majandus-, kaubandus- ja logistikakoostööd. HUVI: Eesti arengukoostöö kavandamine - Edendame samameelsete riikidega majan- duskoostöö kõrval ühistegevust infotehnoloogia, kü- ja elluviimine keskendub eelisvaldkonda- berjulgeoleku, biotehnoloogia ning kõrg- ja kutsehari- dele, kus Eesti on ise tulemuslikult tegut- duse, teaduse ja kultuuri alal. senud.* HUVI: Eesti on küberjulgeoleku eestkõ- - Keskendume demokraatia ja õigusriigi aren- gule ning seeläbi aitame kaasa hea valitsemistava juu- neleja rahvusvahelisel tasandil rutamisele, kodanikuühiskonna ning inimõiguste, rahu ja stabiilsuse tagamisele. - Tugevdame küberdiplomaatia ja küberjulge- - Edendame ka teisi tegevusi vastavalt sihtriigi oleku valdkonna rahvusvahelise õiguse analüüsi või- vajadustele. met. - Julgustame sihtriike rakendama laialdasemalt - Arendame ja tugevdame küberjulgeolekual- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-riigi la- gatusi ELis, NATOs, ÜROs, OSCEs ja teistes rahvusva- hendusi läbivalt eri valdkondades. helistes organisatsioonides. - Toetame ja võimendame Eesti rahvusvahelis- te küberalgatuste elluviimist. HUVI: Eesti arengukoostöö keskendub - Arendame rahvusvahelist kahepoolset küber- prioriteetsetele sihtriikidele ning arvestab koostööd, järgides välis-, julgeoleku-, kaitse- ja majan- välispoliitilisi arengusuundi uute partneri- duspoliitilisi prioriteete. - Osaleme aktiivselt koos samameelsete riikide- te määramisel**. ga küberruumi stabiilsuse ja riikide vastutustundliku käitumise tugevdamisel ning vastutustundetu tege- - Tegutseme riigipõhiste strateegiadokumen- vuse heidutamisel. tide alusel idapartnerlusriikidele suunatud tegevuste - Osaleme aktiivselt aruteludes rahvusvahelise järjepidevuse tagamiseks ja edasiarendamiseks. Need õiguse kohaldumisest uutele tehnoloogiatele ning tu- viiakse kooskõlla käesolevast arengukavast lähtuva gevdame koostöös ülikoolide ja teiste asutustega rah- tegevusprogrammi nelja-aastase tsükliga. vusvahelise õiguse kompetentsi ning selle jätkusuut- - Käsitleme Aafrika-tegevust terviklikult, arves- likku arengut kübervaldkonnas. tades välispoliitilisi arengusuundi ning Euroopa ja Aaf- - Edendame partnerriikide jätkusuutlikku kü- rika partnerluse edendamist. bervõimet ja toetame ELi küberarengukoostöö võr- - Jätkame Eesti välispoliitilistest eesmärkidest gustiku loomist. ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt paind- - Tagame diplomaatidele süstemaatilise kooli- likku reageerimist ka teiste arenguriikide, eelkõige tuse, et suuta kaasa rääkida kiiresti arenevates küber- vähim arenenud ja konfliktijärgsete riikide, arenevate julgeoleku- ja uute tehnoloogiate küsimustes. saareriikide ja merepiirita arenevate riikide vajaduste- - Loome ametkondadevahelise kübereksperti- le. de rotatsioonisüsteemi rahvusvahelistesse organisat- sioonidesse ja võtmesaatkondadesse lähetamiseks. HUVI: Tihendame koostööd teiste doo- noritega EESMÄRK 1.2: Eesti panus üleilmsesse julgeolekusse, - Kasutame aktiivsemalt ELi rahastusvahendite, heaolusse ja kestlikku aren- gusse on kasvanud. Arengu- koostöö ja humanitaarabi mõju * Arengukoostöö tegevustes lähtub Eesti OECD arenguabi ning tõhusus on laienenud komitee (DAC) väljatöötatud ametliku arenguabi kriteeriumidest. ** Arengu- ja humanitaarabi saab anda vaid OECD arengu- abi komitee poolt abikõlblikuks tunnistatud riikidele. 17 sh mestimise ja Taiexi programmide võimalusi. kust taotleda ELi vahenditest rahastust. - Tihendame kahepoolset koostööd teiste rah- vusvaheliste doonoritega. HUVI: Eesti arengukoostöö poliitika kujundamise, rakendamise haldamise HUVI: Kujundame ELi arengukoostöö ja ja elluviimise süsteem toimib eesmärgi- humanitaarabi poliitikat - Osaleme aktiivselt arengukoostöö ja huma- päraselt ja kulutõhusalt, võttes arvesse nitaarabi aruteludel ning poliitikadokumentide koos- rahvusvahelist praktikat tamisel, keskendume eelkõige järgmistele valdkon- dadele: abi tõhusus, poliitikavaldkondade sidusus, - Eraldame arengukoostöö ja humanitaarabi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), humani- poliitika kujundamise ning rakendamise haldamise, taarabi parem sidustamine nii elanikkonnakaitse- kui loome arengukoostöö agentuuri. ka arengukoostööpoliitikaga, sooline võrdõiguslikkus, - Suurendame arengukoostöö sidusust muude ränne. poliitikavaldkondadega. HUVI: Lähtume humanitaarabi andmisel EESMÄRK 1.3: Eesti riigi maine inimlikkuse, erapooletuse, sõltumatuse ja mõjukus kasvab ja neutraalsuse põhimõttest (täpsemalt lisas 4), suurendame ennetuse osakaalu Eesmärgi suunas liikumist jälgime: ning hoiame alal abistamisvõime. Riigi rahvusvaheline seotus (KOF globaalse sidususe indeks) - Pöörame tähelepanu teravatele ja pikaajalis- tele kriisidele. Abistamisotsuse teeme iga kriisi korral HUVI: Välispoliitika elluviimisel peetakse eraldi, võttes arvesse kohapealseid vajadusi, konk- läbivalt silmas, et Eesti maine ja mõjukus reetset abipalvet ning valmisolekut soovitud abi pak- kuda. kasvaks. Eesti tuntuse suurendamiseks - Tugevdame võimet humanitaarkriisidele rea- kasutatakse väljatöötatud sõnumeid geerida. Peame oluliseks edendada militaar- ja tsiviil- ning Eesti maine kontseptsiooni (ei alga- institutsioonide rahvusvahelist koostööd ja koordinat- siooni, mis võimaldab tõhusalt ühendada päästetöö, tata uut ja eraldiseisvat mainekava), mille hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö ning keskmes on tark inimene, e-riik ja puhas toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut. loodus. - Aitame välja töötada uuenduslikke lahendusi humanitaarabi andmisel, keskendudes kolmele põ- - Toetame välispoliitika kujundamisel uuendus- hisuunale: loodus- või inimtegevustest põhjustatud meelse riigi kuvandit. katastroofides kannatanute päästmine ja abistamine; - Toetame igakülgselt Eesti kui uuendusmeelse esmane taastamistöö ja ülesehitus; katastroofide en- digiriigi mainet (kooskõlas Eesti e-maine kavaga). netamine ja nendeks valmisoleku suurendamine. - Toetame Eesti kui konkurentsivõimelise ette- võtluskeskkonnaga ning mitmekesise ja tugeva ma- HUVI: Ühiskonna suhtumine arengu- jandusega riigi mainet. - Toetame Eesti rikkaliku vaimse ja füüsilise kul- koostöösse ja kestliku arengu eesmär- tuuripärandiga riigi mainet ning kultuurivahetuse ja kide saavutamisele kaasaaitamisse on kultuuridiplomaatiaga välispoliitika eesmärkide saa- toetav vutamist. - Soodustame hariduse ja teaduse rahvusvahe- - Tõhustame kahepoolset arengukoostööd ja listumist Eesti maine kujundamisel. humanitaarabi ning üleilmseid arenguprobleeme kä- - Aitame arendada ja tutvustada Eesti elu- ja sitlevat teavitustegevust, et suurendada ühiskonna töökeskkonda konkurentsivõimelisena. teadlikkust arengukoostöö ja humanitaarabi olulisu- - Toetame Eesti kui puhta looduskeskkonna ja sest. kvaliteetse ning ohutu toiduga riigi mainet. Teeme - Jätkame maailmahariduse edendamise toe- selle nimel rahvusvahelist koostööd elurikkuse säilita- tamist. mise ja kahjulike kliimamuutustega võitlemise vallas. - Aitame tugevdada organisatsioonide suutlik- - Toetame Eesti rahvusvahelisel tasemel tule- 18 muslikku ja väärikat esindatust ning rahvusvahelist institutsioonidesse ning teistesse rahvusvahelistesse koostööd sporditerviklikkuse tagamisel. organisatsioonidesse Eesti jaoks esmatähtsates vald- - Tõkestame Eesti mainet kahjustavaid katseid kondades. ja lükkame ümber valeinformatsiooni diplomaatiliste - Toetame eestlaste, sh tippjuhtide kandideeri- kanalite kaudu. mist rahvusvahelistes organisatsioonides Eestile huvi- pakkuvatele ametikohtadele. EESMÄRK 1.4: Välispoliitika - Hoiame sidet rahvusvahelistes institutsiooni- des töötavate eestlastega (nt regulaarsed sidustusü- ja välissuhtlemine on sidusam ritused), soodustame nende tagasipöördumist. ning teadlikkus välispoliitikast - Pakume rahvusvahelistesse organisatsiooni- on kasvanud desse kandideerijatele koolitus- ja ettevalmistustee- nust. Eesmärgi suunas liikumist jälgime järg- miste mõõdikutega: HUVI: Eesti inimesed on teadlikumad Elanikkonna teadlikkus välispoliiti- välispoliitikast ja julgeolekust. kast (Välisministeerium) Sest ühiskonna sidusust ja lõimitust, seeläbi ka selle kerksust ning riskikindlust, saab tugevdada ühiskonna HUVI: Välispoliitika ja välissuhtluse suu- usaldusväärse ja koordineeritud teavitamisega. rem sidusus - Parandame Eesti avalikkuse teadlikkust välis- poliitikast ja julgeolekust tervikliku kommunikatsiooni- - Välisministeerium hoiab ja suurendab süner- kava alusel läbiviidavate teavitus- ja kommunikatsioo- giat ministeeriumide, organisatsioonide peakorterite nitegevustega. ning välisesinduste võrgustiku vahel, et tagada info- vahetus ja Eesti ressursside maksimaalne kasutamine HUVI: Rahvusvaheliste organisatsiooni- meie huvide kaitseks ja seisukohtade selgitamiseks. de liikmesus peab tõhusalt ning parimal o Eesti eesmärkide saavutamine eri valdkondades toimub Välisministeeriumi ja teiste mi- moel toetama valdkondlike ja välispoliiti- nisteeriumide, Riigikantselei, alaliste esinduste ning liste eesmärkide saavutamist kahepoolsete saatkondade koostöös. o Ametkondade sünergia parima kasu- - Riigiasutused hindavad pidevalt vajadust osa- tamise eelduseks on toimiv infovahetus, sh sõlmitud leda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning sel- ametkondlikke lepinguid ja vastastikuse mõistmise lega kaasnevaid liikmemakse, liikmemaksu suurus ja memorandumeid käsitleva info vahetus. osalemisest tulenev reaalne kasu valdkonnapoliitikale o Eesmärkide paremaks elluviimiseks või välispoliitikale peavad olema tasakaalus. tugevdame igapäevast koostööd ja infovahetust ELi ja NATO liikmesriikides asuvate alaliste esinduste ja ka- hepoolsete saatkondade ning Välisministeeriumi va- hel, samuti teeme koostööd teiste ministeeriumidega. o Suurendame välispoliitika ja muude poliitikavaldkondade sidusust. o Soodustame igakülgselt asutusteva- helist rotatsiooni. HUVI: Eestil on laiapõhjaline ja pikaaja- line personalipoliitika rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes (eriti EL, NATO, ÜRO) - Koostame ja viime ellu ametkonnaülese rah- vusvahelise personalipoliitika tegevuskava, määrame kindlaks Eesti jaoks olulised ametikohad. - Lähetame ajutiselt töötajaid ELi, NATO ja ÜRO 19 STRATEEGILINE SUUND 2: VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA TUGEVDAMINE Olukorra analüüs ne on osutunud keeruliseks. Samuti on probleemiks takistused e-kaubandust käsitlevate reeglite välja- Aktiivsed välismajandussuhted toetavad avatud töötamisel ja andmete vaba liikumise tagamisel, üha majanduskeskkonda, mis on Eestile kui väikse sise- keerulisem on leida kaubanduslepingutes tasakaalu turuga riigile seni toonud majandusliku edukuse ja kaubanduse ja sellega seotud muude teemade (kesk- inimeste heaolu kasvu. kond, sotsiaalküsimused) vahel. Maailma reeglipõhine kaubanduskord rajaneb Maail- Uute kokkulepete kõrval on oluline, et riigid täidaksid ma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel. Ees- olemasolevaid lepinguid. Rikkumised, sätete erinev ti ettevõtjatele on välisturgudel abi ka kahepoolsetest tõlgendamine, üha suurenev protektsionism, vastu- lepingutest (sh EL) ja OECDs kokku lepitud reeglitest. käivad ja täiendavad riigisisesed regulatsioonid takis- Üha enam seavad maailmakaubanduses olulised riigid tavad majandustegevust eksporditurgudel. kahtluse alla WTO lepingute põhimõtteid ja rakenda- takse protektsionistlikke meetmeid, millel on maailma Maailmamajandust mõjutab endiselt Hiina majandu- majandusele selge negatiivne mõju (Rahvusvahelise se kasv. Iseloomulik on uute turgude (sh Aasia ja Aaf- Valuutafondi hinnangul -0,5% globaalsest SKPst aas- rika riigid) kaalukuse suurenemine nii ülemaailmselt taks 2020). Rahvusvahelised lepingud ja WTO pole kui ka Eesti jaoks (joonised 6 ja 7). Uutel turgudel on suutnud seda tendentsi tõkestada ning WTO reegli- potentsiaali Eesti IT-lahendusi pakkuvate ja muude et- põhise kaubandussüsteemi toimimisvõime hoidmi- tevõtete toodete ja teenuste müügiks. 20% 15% Hiina 18% US 16% EU27 15% India 7% 12% 9% 2016 2050 Joonis 6. Majanduse jõujooned maailmas on muutumas. EL ja USA kaotavad positsiooni Hiinale ja Indiale. Osakaal maailma SK- Pst 2016 ja 2050. Allikas: IMF 2016; PWC analysis for projections to 2050 20  Kaupade eksport uutel turgudel, mln eur 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 7. Eesti kaupade eksport uutele turgudele. Allikas: Statisti- kaamet Maailma suurima majandusega riigid on endiselt tu- gevad, vaatamata majanduse kasvutempo langusele. EL on viimase kuue aasta jooksul suutnud säilitada oma osakaalu rahvusvahelises kaubanduses. Eesti ekspordi osakaal maailma koguekspordis, % 0,13% 0,12% 0,11% 0,10% 0,09% 0,08% 0,07% 0,06% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 8. Eesti ekspordi osakaal maailma koguekspordis. Allikas: Maailmapank Eesti eksport on viimastel aastatel mõnevõrra kasva- turgudel tekkinud sügav ebakindlus, siis peab riik et- nud ning Eesti päritolu toodete ja teenuste osatähtsus tevõtjatele välisturgude avamisel ja seal tegutsemisel maailma koguekspordis on püsinud stabiilne (joonis rohkem toeks olema. Samal ajal võib nt tarneahelate 8). Kuid jälgime tähelepanelikult COVID-19 pandee- ümberkujunemise käigus avaneda Eesti ettevõtetele mia (2020) järelmõjusid – kuna kriisi mõjul on välis- ka uusi võimalusi. 21 Peamised ekspordipartnerid on Eesti naaberriigid vastu koos võimega eksportida üha kõrgema lisand- ja suuremate turgudega riigid, nagu Saksamaa ja väärtusega tooteid nõuab aga välisteenistuselt ja EASi Ameerika Ühendriigid. Üha olulisem on toetada suu- välisesindajatelt valmidust pakkuda uusi tugiteenu- rema lisandväärtusega kaupade ja teenuste eksporti- seid. Praegune majandusdiplomaatide ja EASi väli- mist. Ettevõtja jaoks on Eesti välisesindused enamasti sesindajate võrgustik ei vasta selles osas ettevõtjate esmaseks kontaktiks, kui on vaja lahendada tõsise- ootustele ega Eesti vajadustele, eriti uutele turgudele mat ettevõtlusega seotud probleemi välisriigis. Meie sisenemisel. Järjest enam pakuvad Eesti ettevõtetele välisesinduste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (eriti IT-sektorile, põllumajandussaaduste tarnijaile ja (EAS) välisesindajate ja aukonsulite võimekust – asu- toiduettevõtetele) huvi kaugemad turud (nt Aafrika ja kohariigi turu ja tavade ning laiema poliitilise tausta Kagu-Aasia) ning neile pääsemiseks on sageli vaja va- tundmist – kasutavad ettevõtjad edukalt uutele tur- litsuse poolt lähetatud diplomaadi toetust. gudele sisenemisel. Kasvav huvi uute välisturgude Kaupade ja teenuste osakaal ekspordis kaupade osakaal teen uste osakaal 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30 % 20% 10% 0% 201 1 201 2 201 3 201 4 201 5 201 6 201 7 201 8 201 9 Joonis 9. Kaupade ja teenuste osakaal Eesti ekspordis (%). Allikas: Eesti Pank, Statistikaamet Teenuste osakaal ekspordis ja digiteenuste levik suu- nistuse väljastamisega e-residentidele märgatavalt reneb, seepärast on vaja kujundada nendes valdkon- kasvanud konsulaartoimingute maht ning välisesin- dades EList laiem rahvusvaheline õigusraamistik ning duste võrgu suurus seab piiranguid e-residentsuse tagada andmete vaba liikumine. Juba praegu moo- võimaluste kasutamisele (joonised 15 ja 16). dustab teenuste eksport ühe kolmandiku kogueks- pordist ja kaupadega seotud teenuste hulk kasvab Majandusarengu oluline eeldus on välisinvesteerin- pidevalt. gud. Täheldatav on üleilmne konkurents ettevõtete ja välisinvesteeringute sihtriikide vahel ning kuigi otsein- Eesti e-riigi (sh turvaliste isikut tõendavate dokumenti- vesteeringute maht Eestisse on aasta-aastalt kasva- de ja identiteedihaldussüsteemi) ning digitaalsete tee- nud, on see (aastail 2015–2017) tulnud reinvesteeri- nuste vastu on huvi kogu maailmas, mistõttu on peale tud ehk jaotamata kasumi arvelt, uudsete (greenfield) aktiivse osalemise üleilmse õiguskeskkonna kujun- investeeringute maht on languses ning kahanenud damises oluline ka diplomaatide toetus Eesti võtme- Baltimaade väikseimaks. 2017. aastal tehti Eestis 13 teemade tutvustamisel ning rahvusvahelise koostöö uudset investeeringut kogumahuga 188 miljonit eu- arendamisel. Riigi pakutavate e-teenuste avamine vä- rot, mis oli viimase 15 aasta madalaim tase*. Sealjuures lismaistele ettevõtjatele eeskätt e-residentsuse kaudu on edendanud Eesti e-riigi kuvandit ja majanduskasvu (sh investeeringuid). Samal ajal on digitaalse isikutun- * World investment report 22 on peamine keskenduda kõrgemat lisandväärtust loo- tähelepanu investeeringutega seotud julgeolekuoh- vate uute välisinvesteeringute soodustamisele. Paljud tudele ja koostööle teiste riikidega, et investeeringud arenenud majandusega riigid pööravad üha suuremat oleksid võimalikult läbipaistvad. Otseinvesteeringud Eestisse kasvavad, mln eur 25 000,0 20 000,0 15 000,0 10 000,0 5 000,0 0,0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 10. Otseinvesteeringute maht Eestisse (mln eur). Allikas: Eesti Pank Konkurentsivõimeline majanduskeskkond eeldab metsanduse- ja puidutööstuse valdkondades**. Rah- nüüdisaegset taristut. Eesti majandust võivad mõjuta- vusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab da muutused globaalsetel energiaturgudel ning ELi ja Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja Venemaa vaheline energiatarnete sõltuvus. Lisaks on töötamiskohana.*** Tööjõupakkumise suurendamiseks Eesti (otse)lennu- ja teised transpordiühendused muu on muude meetmete kõrval oluline toetada eestlaste Euroopaga endiselt ebapiisavad. Transpordivaldkon- sujuvat tagasipöördumist välismaalt ning kaasata pi- nas on tähelepanu all Rail Balticu projekt ja Peterburi kaajalisi töötuid tööhõivesse. rongiliini arendamine, laevandussektori konkurentsi- võime tugevdamine ning energeetikavaldkonnas Bal- tic Connector projekt. Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tööjõu- puudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, mis aga pole kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskasvu*. Seetõttu on eriti oluline mõel- da, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvald- kondades, mis on kõrgema tootlikkuse potentsiaali- ga. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosimissüsteem OSKA, mis analüüsib Eesti tööjõu- ja oskuste vajadust tegevus- ja ametialati, ennustab tööjõu vajaduse suu- renemist ennekõike IKT, tervishoiu- ja sotsiaaltöö ning ** Kutsekoda, 2018 * Riigikontroll 2014; Majandus- ja Kommunikatsioonimi- *** Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, Aren- nisteerium, 2017; Eesti Pank, 2019 guseire Keskus 2018. https://www.riigikogu.ee 23 Olukorra analüüs põhijäreldused Kasvab vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada, et tagada ekspordi jätkusuutlik areng ja lisandväärtu- se kasv, millele aitab kaasa ettevõtete suurenev huvi uute välisturgude vastu. Eriti oluline on see muutunud globaalses keskkonnas, kus paljude ekspordiga seo- tud probleemide kõrval avanevad ka uued võimalu- sed (sh võimalikud muutused tarneahelates). Konkurentsivõime tagamiseks on oluline arendada vajalikku taristut, mh kaasa aidata kvaliteetsete len- nuühenduste loomisele ja sellega seotud lisandväär- tuse kasvule. Koos üleilmse konkurentsi, vabakaubanduspõhi- mõtete ja kehtivate rahvusvaheliste kaubandus- reeglite küsimuse alla seadmisega on tekkinud vajadus reageerida muutustele ennetavalt ja tõhu- salt. Selleks on vaja arendada majandusdiplomaatia võimekust välisteenistuses ja teistes välismajandust edendavates ametkondades. Pidevat tähelepanu vajab õige tasakaalu leidmine majandus- ja julgeolekuhuvide vahel. Eesti on olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb ning vajadus töökäte järele aina suureneb. Tuleb leida lahendus, et kvalifitseeritud tööjõu nappus ei pidur- daks Eesti konkurentsivõimet ja arengut, säilitades alalhoidliku rändepoliitika põhimõtted. Nende järelduste alusel on sõnastatud arengukava välismajanduse eesmärgid, huvid ja tegevused nende saavutamiseks. 24 Välismajandus- Viime ettevõtjatele mõeldud teenused uuenduslikele aluste- poliitika tugevda- le ning e-kanalitesse („Ekspordi targalt“ ja turuanalüüs), et teenus mise eesmärgid oleks lihtsamini kättesaadav 2030: ja toetaks igakülgselt ekspordi kasvu. Ekspordiks ja investeering- uteks on kõigi peamiste majan- Tagame ettevõtetele duspartneritega tagatud toimiv ja eksporditurgudel ja uute- piisav lepingute baas ja rahvus- le turgudele sisenemisel ma- vaheline reeglistik ning avatud jandusdiplomaatide ning di- e-teenused. gidiplomaatide toe 30 (koos Kõigil olulistel ekspordi- EASiga) Eesti peamise ekspordi- turgudel tegutsemisel ja uute- partneri juures ning olulistel uu- le turgudele sisenemisel on tel turgudel. Tagatud on kooskõla ettevõtjatele tagatud Eesti välis- Majandus- ja Kommunikatsiooni- esinduste ja EASi välisesindajate ministeeriumi äridiplomaatia ja tugi. EASi välisesinduste strateegiaga. ELi siseturg toimib. Eesti eksportivatele ettevõt- Kaasame aukonsuleid ja jatele on loodud töövahend „Ek- võõrsil elavat eestlaskonda palju spordi targalt“. rohkem välismajanduse eden- Eestisse tehtud välisin- damisse, et parimal moel tagada vesteeringute kasv on jätkusuut- Eesti huvide kaitsmine võõrsil. lik. Turism Eestisse kasvab. Laiendame Eesti välisesin- duste võrku Aasiasse ja tagame esindatuse Aafrikas, et toetada Olulisemad meie eksportijaid uutele tur- poliitikamuudatu- gudele sisenemisel. sed ja võime Osutame klientidele viisa- teenust senisest mugavamal ning tugevdamine: riigile tõhusamal moel. Tugevdame julgeoleku ja Parandame Eesti kuvandit majandushuvide tasakaalu seire tegevustega, mis toetavad ma- võimet, et tagada välisinvestee- janduse ja julgeoleku eesmärkide ringute jätkusuutlik kasv. täitmist. Eesmärgid, huvid tusele. Teenustele seatud takistuste eemaldamisel on tähelepanu e-kaubandusele. (alaeesmärgid) ja tegevused - Aitame kaasa, et peamiste majanduspartneri- tega on sõlmitud välisinvesteeringute kaitse lepingud Välismajanduse valdkonna eesmärke kavandatakse (joonis 12)** ning ettevõtjate huvid on kaitstud. ja viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikat- - Toetame rahvusvahelise investeerimiskohtu siooniministeeriumi ning EASi, Maaelu- ja Kultuu- loomist, et tagada investoritele õiguskindlus ja vaid- riministeeriumi ning teiste ametkondadega ning luste läbipaistev lahendamine. kooskõlas valdkonda kujundavate teiste kavade- - Tagame, et olulisemate ekspordi sihtriikidega ga. Siin kirjeldatud meetmed ei ole kõikehõlmavad ja uute turupotentsiaali omavate riikidega on sõlmi- ning riigi tugi ekspordi edendamiseks on laiem (li- tud topeltmaksustamise vältimise lepingud (joonis saks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, 13). Lepingute sõlmimisel peame oluliseks nende si- EASi ja teiste ametkondade meetmed). Välismajan- sulist kvaliteeti. Uute lepingute algatamisel lähtume duspoliitika eesmärkide saavutamisel on seejuures kaubandusnäitajatest (eksport, välisinvesteeringud), kandev roll kolmepoolsel ehk Majandus- ja Kommu- ettevõtjate ja välispoliitilistest huvidest (välisesindused nikatsiooniministeeriumi, EASi ning Välisministee- regioonis, lepingulisi suhteid soosiv poliitiline taust, re- riumi vahelisel regulaarsel koostööl. gioonipõhine lähenemine). EESMÄRK 2.1: Eesti inimeste heaolu kasvab soodsama välis- majanduskeskkonna toel, mille tagab kaubandustõkete vähen- damine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätku- suutlik kasv Eesmärgi suunas liikumist jälgime järg- miste mõõdikutega: Tööjõutootlikkus EL’i keskmisest (Eurostat) Otseinvesteeringute maht (Majan- dus- ja kommunikatsiooniministeerium) Eksport kolmandatesse riikidesse (Statistikaamet) HUVI: Ettevõtetele on tagatud soodne ja usaldusväärne rahvusvaheline keskkond • Ekspordiks ja investeeringuteks on loodud aja- kohane toimivate lepingute baas* - Aitame kaasa, et ELi vabakaubanduslepingud oleksid sõlmitud olulise osaga maailma riikidest (joo- nis 11), keskendudes meetmete ajakohasusele ja ula- ** Investeeringute kaitse lepingud on eeskätt Eestist (kui ELi ja OECD liikmesriigist) tehtud investeeringute õiglase kohtlemi- * Soodustame kokkulepete sõlmimist regionaalsete se tagamise vahend. Lisaks ettevõtete huvidele ja investeeringute organisatsioonidega. Näiteks Lõuna-Aafrika arengukomitee (SADC mahule on nende sõlmimisel määravaks ELi õiguse põhimõtted. South African Development Committee) Aafrikas, EUROMED Va- Kolmandate riikidega on lepingud otstarbekas sõlmida ELi tase- hemere-äärsete riikide ühendus või Laheriikide koostöönõukogu mel, kuna ELi mõjusam läbirääkimispositsioon võimaldab tagada GCC. ELi investorite võrdse kohtlemise. 26  Leping olemas 2018 Leping olemas 2030 Joonis 11. Vabakaubanduslepingud. Allikas: Välisministeerium UUENDATAKSE VIIMASE INFO ALUSEL enne arengukava Vabariigi Valitsuse istungit Leping olemas 2018 Leping olemas 2030 Joonis 12. Investeeringute kaitse lepingud. Allikas: Välisministee- rium. UUENDATAKSE VIIMASE INFO ALUSEL enne arengukava Vabariigi Valitsuse istungit 27  Leping olemas 2018 Leping ettevalmistamisel 2018 Leping olemas 2030 Joonis 13. Topeltmaksustamise vältimise lepingud. Allikas: Vä- lisministeerium. UUENDATAKSE VIIMASE INFO ALUSEL enne arengukava Vabariigi Valitsuse istungit - Sõlmime ettevõtlussektori huvides vajadus- - Aitame kaasa suurte taristuprojektide ja trans- põhiselt vastastikuse mõistmise memorandumeid rii- porditeenuse arendusprojektide teostamisele. kide ning oluliste turgudega, kus sellised kokkulepped äritegevust hõlbustavad. HUVI: Tagatud on tõhus tugi Eesti ette- - Kindlustame, et meie ettevõtete jaoks oleksid majandustegevuseks vajalikud välislepingud sõlmitud võtetele kaupade ja teenuste ekspordi kõigis valdkondades (nt transpordilepingud, energee- arendamisel tikalepingud, põllumajandustoodete ekspordiks vajali- kud lepingud). • Eesti ettevõtete eksport välisturgudele kasvab, tähelepanu keskmes on kõrge lisandväärtuse- • Eesti majandushuvid rahvusvahelistes organi- ga tooted ja teenused satsioonides on kaitstud - Täiustame ettevõtjate toetamist tänapäevaste - Töötame selle nimel, et WTO toimiks jätkuvalt IT-lahenduste toel, sh vajadusel läbi täiendavate töö- rahvusvahelise reeglipõhise kaubandussüsteemi alu- vahendite loomise, et tagada ettevõtetele sihtturgude sena. põhise välispoliitilise ning sektoriaalse info terviklik - Tegutseme OECDs, et parandada Eesti ja rah- kättesaadavus. vusvahelist majanduskeskkonda. - Koostame ettevõtetele välisturgudele sise- nemiseks turuanalüüsi koos asukohariigi poliitilise ja • ELi siseturu ja taristu arendamine kultuurilise taustaga ning nõustame ettevõtteid (sh võimalikest riskidest), ühtlasi on piirkonniti määratud - Arendame koostöös ministeeriumidega ELi eelistatud ekspordivaldkonnad. siseturgu, sh digitaalset siseturgu. Selleks toetame - Korraldame välisriikides äriseminare ja üritusi, meile olulisi algatusi ja Eesti ettevõtete lahendusi ELi sh ärikomponendiga visiite. siseturu väljaarendamiseks. - Lahendame eksportivate ettevõtete problee- - Edendame toimivat digitaalset andmevahe- me ELi siseturul ja muudel sihtturgudel. tust kõigi Eesti majanduspartneritega Euroopas. Sel- - Pöörame tähelepanu kõrgemat lisandväärtust leks toetame andmevahetustaristu ja piiriülest (e-) loovate ettevõtete ekspordi kasvu toetamisele, sh teenuste arendamist Läänemere regioonis, õigusakti- IT-ettevõtete osakaalu kasvule. de ühtlustamist Põhjalas ja Baltimaades ning tihedat - Seisame sellest eest, et Põhja-Balti regioonis digikoostööd Prantsusmaa ja Saksamaaga, samuti ELi tugineks majanduskasv ennekõike uutel majandus- digilahenduste rakendamist idapartnerlusriikides. sektoritel, näiteks uuenduslikud lahendused ja iduet- 28 tevõtted. mist ning e-residentide panuse kasvu Eesti majan- - Koostame koostöös teiste ametkondade ja dusse, sh suurendades nende teadlikkust digitaalsete erasektori organisatsioonidega eksporti toetavad ma- isikutunnistuste väljastamisega seotud toimingutest jandusstrateegiad olulisemate partnerriikide ja piir- võimalike investorite või kaubanduspartneritega. kondade kohta (osana riigistrateegiatest). - Soodustame ja tutvustame lisaväärtust tõst- - Tutvustame Eestit kui atraktiivset turismimaad vat õpi- ja töörännet Eestisse ning võimaldame taot- välisesinduste ja EASi võrgustiku, sh olulisematel tu- leda pikaajalist viisat (D-viisa). rismimessidel osalemise, ning välisriikide turismivõr- - Tihendame koostööd e-residentide võrgusti- gustikuga koostöö arendamise kaudu. kega, pakkudes neile lisaväärtust (turism, kultuur jms). - Kaasame aktiivsemalt aukonsuleid ja eest- laskonda võõrsil äridiplomaatilistesse tegevustesse, arvestame aukonsulite valikul senisest enam nende äridiplomaatilisi võimeid. - Tugevdame Eesti välisesinduste majandus- ja digidiplomaatide võrgustikku ning suurendame ma- jandusdiplomaatide arvu, lähtudes prioriteetsetest ekspordi ja välisinvesteeringute sihtriikidest ning ar- vestades ettevõtjate huve uutele turgudele sisenemi- sel (30 turul 2030, koos EASiga). - Tagame eksportivatele või ekspordihuviga ettevõtetele riigi toe Välisministeeriumist ja EAS’st ka riikides, kus Eestil puudub välisesindus. HUVI: Eestisse tehtavate välisinvestee- ringute jätkusuutlik kasv - Sõlmime senisest rohkem kontakte võimalike välisinvestoritega, korraldades üritusi ja tehes koos- tööd aukonsulitega. - Vahendame võimalike välisinvestorite kontak- te partnerasutustega. - Tagame sujuva koostöö partnerasutustega võimalike välisinvestorite teavitamisel Eesti majan- duskeskkonnast ja neile sobivate partnerite soovita- misel Eestis. - Kindlustame, et esmakontakt Eesti riigiga on võimalikele investoritele positiivne ja tagame kontak- tide jätksuutlikkuse. - Leiame õige tasakaalu avatud majanduskesk- konna ja julgeolekuhuvide vahel kolmandatest riiki- dest pärit välisinvesteeringute puhul. HUVI: Välismajandussuunaga seotud konsulaarteenused ja välisesinduste muud teenused on tõhusad ja kliendi- sõbralikud, vastavad digiriigi mainele ning toetavad majandusarengut - Tõhustame viisade (sh e-taotluskeskkond ja e-viisa) ja e-residentide kaartide väljastamist, kaasates selleks välisriikide asjaomaseid ja globaalseid eraette- võtteid. - Toetame e-residentsuse programmi elluvii- 29 STRATEEGILINE SUUND 3: EESTLASKONNA KAASAMINE VÕÕRSIL JA TÕHUSAD KONSULAARTEENUSED Olukorra analüüs bes 15% riigi elanikest. See asjaolu (koos 20. sajan- dil aset leidnud rahvastiku ulatusliku sisserändega) Eestil on suur ja hajali paiknev kogukond võõrsil, sa- teeb Eestist ühe kõige enam rändest mõjutatud riigi muti kasvab pidevalt eestlaste välisreiside arv. Sellest Euroopas. Eesti rahvaarv on pöördunud kasvule ning tulenevalt on ühest küljest oluline kaasata võõrsil ela- osaliselt seostatakse seda tagasirände suurenemise- vat eesti kogukonda Eesti arengusse ja ühiskonnaellu ga (01.01.2019, Statistikaamet). Eestist lahkumine on ning toetada eestlaste tagasipöördumist, teisest kül- toimunud viimase 150 aasta jooksul valdavalt kolme jest aga kindlustada kvaliteetsed ning kättesaadavad rändelainena, millel on olnud eri põhjused ja ajendid. konsulaarteenused kõigile soovijatele ja abivajajatele. Peale Eesti taasiseseisvumist alguse saanud nn kol- Lisaks on oluline kaasata Eestit toetavate inimeste manda laine statistika näitab, et kõige enam lahku- kogukondi ja väärtustada Eestit toetavate organisat- vad Eestist 20–39aastased inimesed (kõige suurema sioonide rolli Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku rühma moodustavad tööealised mehed), kel on eri- tagamisel. nev ja mitmekesine sotsiaalne ja majanduslik taust. Neid inimesi on peamiselt lahkuma innustanud soov Peamised rahvastikutrendid on seadnud paljud Eu- parandada materiaalset elujärge, sihtriigi kõrgem ela- roopa riigid, sh Eesti olukorda, kus toimub pidev tustase, turvatunnet pakkuv sotsiaalhoolekande süs- ühiskonna vananemine. Pikalt kestnud rahvaarvu ja teem, paremad töö- ja õppimistingimused ning soov töökäte hulga suurenemine Teise maailmasõja järg- avardada oma silmaringi. Lahkumist on soodustanud se sisserände tulemusel on asendunud rahvastiku ka taskukohased ja kättesaadavad transpordivõimalu- kahanemisega, mis on ühtlasi põhjustanud maksu- sed, sotsiaalvõrgustike, e-riigi ja e-teenuste areng ning maksjate ja maksutulust sõltuvate rühmade suhte rändevõimaluste avardumine seoses isikute vaba lii- halvenemise. Üks olulisi rahvastikuprotsesse mõjuta- kumise võimaluste laiendamisega (eriti ELis). Seetõttu vaid tegureid on olnud ka ränne, sh väljaränne. Nii on lahkutaksegi Eestist eelkõige kõrgesti arenenud, meist võõrsil elava eestlaskonna suurus käesoleval sajandil heaolu poolest paremal järjel olevatesse riikidesse Eu- märkimisväärselt kasvanud, küündides hinnanguli- roopas ja Põhja-Ameerikas (Eesti inimarengu aruanne selt 150–200 000 inimeseni ja moodustades um- 2016/2017). Välisriikides elavad Eesti kodanikud riigi järgi 01.01.2020 Soome Venemaa Suurbritan nia Saksamaa Rootsi Ameerika Ühendriigid Kan ada Austraalia Iirimaa Norra 0 10000 20000 30 000 40000 500 00 60000 Joonis 14. Välisriikides elavate Eesti kodanike arv riigi järgi 01.01.2020. Allikas: Rahvastikuregister 30 Eestlaste lahkumine võõrsile kätkeb endas nii võima- Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välismaal lusi kui ka väljakutseid. Oluline on säilitada eemalolija- on isikut tõendavate dokumentide (pass ja isikutun- te tihedad kontaktid koduriigi ja -kogukonnaga, neid nistus) taotlemine välisesinduses ning kättesaamine kodanikudiplomaatia kaudu ja muul viisil aktiivselt välisesinduses või aukonsulilt (joonised 15 ja 16). See- Eesti ühiskonna ellu ja arengusse kaasata ning soo- ga peavad välismaal elavad Eesti kodanikud paljudel dustada võõrsil teadmisi ja kogemusi omandanud juhtudel uue isikut tõendava dokumendi saamiseks kaasmaalaste tagasipöördumist Eestisse. pöörduma saatkonda või aukonsuli poole kahel korral. Arvestades meie välisesinduste väikest võrgustikku Uuringud on näidanud, et võõrsil asuvad eestlased ning samas suurearvulist diasporaad, tähendab prae- säilitavad tihedad sidemed Eestis elavate sõprade ja gune lahendus paljudele inimestele reisimist nii riigisi- lähedastega ning on aktiivse kultuurisuhte ning isiklike seselt kui tihti ka teise riiki. Koostöös asjassepuutuvate ja erialaste võrgustike kaudu lähedalt seotud (endise) asutustega on vaja leida praegusest tõhusam ning vä- kodumaaga. Rahvuskaaslaste programmi* tagasiside liskogukonnale mugavam lahendus isikut tõendava- kinnitab lisaks võõrsil asuva eestlaskonna kasvavat te dokumentide taotlemiseks ja kättetoimetamiseks, huvi panustada Eesti ühiskonna arengusse ka võõrsil võttes arvesse tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi olles. Selleks, neid kaasata Eesti ühiskonna arengus- ning teiste riikide kogemust selles valdkonnas. se ning soodustada pikemas vaates võõrsil viibivate eestlaste tagasirännet, peab kujundatav diasporaapo- Konsulaarteenuste kasutus on väga kõikuv (joonis 15) liitika hõlmama nii meetmeid diasporaapoliitika ellu- ning sellest tulenevad probleemid ressursside planee- viimiseks vajaliku koordinatsioonisüsteemi ja taristu rimisel. Kui Eestis pakutavate avalike teenuste puhul ülesehitamiseks, eelduste loomist tõhusa ja tiheda on ressursside planeerimine paindlikum, siis välise- kommunikatsiooni toimimiseks võõrsil asuvate kogu- sinduste puhul tuleb arvestada mitme probleemiga. kondade ning kogukonna ja riigi vahel. Üle tuleb vaa- Ebaühtlase viisakoormuse teema on olnud päeva- data ka asjakohane õiguslik raamistik (nii riigisisene korral juba pikemat aega, ent alates 2015. aastast on õigus kui ka isikute vaba liikumist ja võõrsil toimetu- ressursside planeerimise uueks raskuseks osutunud lekut soodustav rahvusvaheliste lepingute baas) ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisega tagada ka nende meetmete piisav rahastamine. (Eesti kaasnenud märkimisväärne teenuste tarbimise suu- inimarengu aruanne 2016/2017). renemine meie välisesindustes. Praegu moodustab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine Eelkirjeldatu on üheks põhjuseks, et kasvanud on juba üle neljandiku kõikidest konsulaarteenustest / nõudlus avalike teenuste järele meie välisesindustes. teemat käsitletakse ka välismajanduse osas/. See- tõttu on vaja paindlikumalt ja uuendusmeelsemalt kavandada personali tööd meie välisesindustes, et ta- gada kiire ja meeldiv teenindus kõikidele meie välise- * https://www.hm.ee/et/tegevused/eesti-keel-ja-voor- keeled/programmid sinduste poole pöördujatele. Konsulaartoimingud kokku 2013-2019 201 9 201 8 201 7 201 6 201 5 201 4 201 3 Muud Rahvastikuregistri toimingud Elamisloakaardi toimingud E-residendi kaardi toimingud Isiku tunn istuse toimingud Eesti passi to imin gud Kodaniku registreerimine 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 Joonis 15. Konsulaartoimingute arv. Allikas: Välisministeerium 31  Välisesinduste konsulaartoimingud 2019 21% 24% 55% E-residendi kaardid Passid ja ID-kaardid Muu Joonis 16. Konsulaartoimingute jagunemine toiminguteks. Allikas: Välisministeerium Välisministeerium on tegutsenud järjekindlalt sel- võimalikult hästi ette valmistatud, väldiksid liigseid ris- le nimel, et suureneks riikide arv, kuhu Eesti kodani- ke ning teaksid, kuidas ennast tüüpolukordades ise või kel oleks võimalik reisida viisavabalt. 2020. aastal on lähedaste abiga aidata. Konsulaarabikaasuste statisti- Eesit kodanikele viisavabad 179 riiki ja piirkonda (Hen- ka ning pöördumiste sisu alusel ei saa ennetustege- ley and Partners). Seni üha kasvanud reisimine (joo- vust pidada piisavaks, kuna palju on juhtumeid, mida nis 17) tõi kaasa suuremad ootused konsulaarabile ja oleks saanud teadlikuma käitumisega vältida. Endiselt selle osutamisele välisesindustes. Üha tähtsamaks on on palju kindlustuseta reisijaid, ei omata piisavat infot muutunud selgesti mõistetav ja reisijatele vajalik ris- sihtkoha eripära kohta, reisile asutakse mittekorrekt- kikommunikatsioon ning ennetustegevus. Peamine sete dokumentidega ning Välisministeeriumis regist- ressurss peab olema suunatud sellele, et inimesed reeritakse alla 1% kõikidest reisidest. oleksid reisideks ning võimalikeks ohuolukordadeks Eesti residentide välisreiside arv on kasvanud EL-28 SRÜ US EG TR ülejäänud riigid konsulaarabi kaasuste arv 4 000 000 1 800 3 500 000 1 600 1 400 3 000 000 1 200 2 500 000 1 000 2 000 000 800 1 500 000 600 1 000 000 400 5 000 000 200 0 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 17. Eesti residentide välisreisid ja konsulaarabi kaasu- sed. Allikas: Eesti Pank; Välisministeerium 32 Reisimisega seotud teadlikkuse suurendamise vald- Olukorra analüüsi konnas on lisaks ennetustegevusele vaja paranda- da Välisministeeriumi reisiinfo andmise võimet, sest põhijäreldused eelkõige tulenevalt meie väikesest saatkondade võr- gustikust on meie võimalused saada adekvaatset in- Eestil on võõrsil suur kogukond, mis küündib 200 fot otseallikast piiratud. Oluline on tagada, et reisiinfo 000 inimeseni. Kasvanud ja laienenud on ka Eesti oleks reisijatele kasulikum ning sellega arvestatakse kodanike reiside arv ning sihtkohad. Sellest tulenevalt rohkem, sh analüüsida võimalusi parandada info kva- on ühest küljest oluline kaasata eestlaskonda võõrsil liteeti, tehes ühtlasi koostööd ELi partneritega. Eesti arengusse ja ühiskonnaellu, teisest küljest aga kindlustada kvaliteetsed ning kättesaadavad konsu- Euroopas ja mujal maailmas toimuvad kriisid ja terro- laarteenused ja -abi kõigile soo¬vijatele ja abivajaja- riaktid nõuavad üha suuremat valmisolekut Eesti ko- tele. Sel eesmärgil kujundatakse ja viiakse ellu ühtset danikke kaitsta ja kriisidele kiiresti reageerida. Samuti ning terviklikku poliitikat eestlaskonnale võõrsil, koos muutuvad üha populaarsemaks reisid sihtkohtadesse, teiste vastutavate asutustega. Konsulaarteenuste kus looduskatastroofid on tavapärased (Indoneesia, pakkumiseks tuleb leida uuenduslikke ja kulutõhusaid Filipiinid) või nakkushaiguste levik laialdane. lahendusi. Arengukavas on sõnastatud kodanike kait- se eesmärgid, huvid ja tegevused. Koroonaviiruse kiire ja ettenägematu levik tõi selgelt esile vajaduse meie inimesi operatiivsemalt teavitada ning infovahetust paremini korraldada. Senine kriisi- teavitus jõuab väga vähesteni, kuna oma reisi regist- reerib Välisministeeriumis* vaid väike osa reisijatest. Ühtlasi ei ole praegune lahendus tehnoloogiliselt jät- kusuutlik, et pakkuda kriisiteavitust senisest märkimis- väärselt suuremale hulgale adressaatidele. COVID-19 pandeemia (2020) ajal toimis kriisiteavitus ja koda- nike abistamine 24/7 ning abi vajati ja osutati kõigile eestimaalastele üle kogu maailma. Kahe kuu jooksul vastati 10 000 päringule, mis olid eelkõige seotud lii- kumispiirangute ja katkenud transpordiühendustega. Koju aidati tuhandeid kaasmaalasi. Selleks vahendati erilende, loodi erakorraline praamiühendus, väljasta- ti arvukalt tõendeid transiitpiirkondade läbimiseks ja oldi tagasipöördujatele igati toeks. Peamiseks ülesandeks konsulaarabivaldkonnas on leida reisil viibivatele eestlastele selline kriisiteavituse lahendus, mis võimaldaks edastada kiiresti ja tõhusalt teavet võimalikult paljudele kriisipiirkonnas viibivatele inimestele. * Lühiajalise välisriigis viibimise registreerimise eesmärk on tagada konsulaarkaitse ja -abi Eesti kodanikule, kes viibib välis- riigis turistina. Reisi saab registreerida Reisi Targalt kodulehe ja ra- kenduse vahendusel. Saadud andmeid kasutatakse vaid juhul, kui asukohariigis tekib kriisiolukord ning konsulaarabi korraldamiseks on vaja ülevaadet piirkonnas ajutiselt viibivatest kodanikest. Kriisi puhkedes informeerib välisministeerium registreerunuid SMSi või telefoni teel ning abivajaduse korral osutatakse konsulaarabi. 33 Eestlaskonna kaa- Olulisemad samine võõrsil ja poliitikamuudatu- tõhusad konsu- sed ja võime laarteenused ning tugevdamine: reisimine, eesmär- gid 2030: Osutame konsulaarteenu- seid klientidele senisest muga- vamal ning riigile tõhusamal E-teenuste kasutamise moel. osakaal võõrsil elava eestlaskon- Töötame välja uuenduslikud na seas kasvab. reisiinfo andmise ja riskikommu- Isikut tõendava dokumendi nikatsiooni lahendused, et jõuda taotlemine välisriigis on lihtne ja tõhusamalt kliendini ja tagada, et tõhus (st taotlemine e-keskkon- eestlased on teadlikud reisijad. nas, biomeetria hõivamine koos Kaasame võõrsil elavat teiste teenustega, väljastus posti eestlaskonda rohkem ühiskon- teel). naellu, et tagada eestlaskonna Kriisiteavitus edastatakse suurem side Eestiga kodani- reisijatele automaatselt, kasuta- kudiplomaatia toel. des nüüdisaegseid infotehnoloo- gilisi lahendusi ja võimalusi. Seame sihiks, et viisavabade riikide arv kasvab. Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rah- vuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab. Eesmärgid, huvid HUVI: Kasvab riikide arv, kuhu Eesti ko- (alaeesmärgid) ja tegevused danikud saavad reisida viisavabalt. Eesti inimesed on teadlikumad reisijad tänu EESMÄRK 3.1: Konsulaar- tõhusale ja kaasaegsele ennetustege- teenused on kodanikele hästi vusele. Kriisiteavitustel pakume uudseid kättesaadavad ning inimesed lahendusi. on teadlikumad reisijad. Eesti - Teeme endast oleneva, et viisavabade riikide side eestlaskonnaga võõrsil on arv Eesti kodanikele kasvaks. tugev. - Kindlustame, et kõikidele IKT-lahendusi kasu- tavatele reisijatele on võimalik kiirelt ja tõhusalt saata Eesmärgi poole liikumist jälgime järgmis- asukohapõhiseid kriisiteavitusi üle kogu maailma. - Tagame, et reisimisega seotud riskid ning va- te mõõdikutega: jalikud ennetustegevused on reisijatele laialdaselt tea- Eksperthinnang konsulaarteenuste da, reisimise kriisiennetus on gümnaasiumi riigikaitse kliendisõbralikkusele, tõhususele ja vas- õppekava osaks. - Aitame kaasa, et Euroopa välisteenistus hak- tavus e-riigi mainele (Välisministeerium) kab oma delegatsioonide abiga andma liikmesriiki- Viisavabade riikide arv (Henley and dele igapäevast teavet reisiinfo koostamiseks. Selle Partners) tulemusena paraneb reisiinfo kvaliteet ja väheneb oht- Avaliku arvamuse uuring teadlik- likesse piirkondadesse reisimine. - Planeerime läbimõeldumalt aukonsulite mää- kus reisimisel (Välisministeerium) ramist ning kaasamist, st tegutseme selle nimel, et Valimisaktiivsus (Siseministeerium, aukonsulid oleksid motiveeritud; tagame neile juhen- mõõdetakse valimiste toimumisel) damise ja koolituse. - Osaleme kõiki kolmandaid riike käsitleva ELi Tagasipöördumine (Eesti Statisti- ühiste konsulaarkriisiplaanide väljatöötamisel, et ta- kaamet) gada kriisi korral eestlaste konsulaarkaitse kõikides kolmandates riikides teiste ELi liikmesriikide kaudu. HUVI: Konsulaarteenused on kättesaa- davamad, mugavamad ning vastavad HUVI: Eesti side võõrsil elava eestlaskon- e-riigi mainele. naga* on tugev ja rahvuskaaslaste panus - Toetame võõrsil elava eestlaskonna teadlikku- ühiskonna arengusse kasvab. se kasvu e-teenustest ning isikutunnistuse omamise kasulikkusest, et teenused oleks mugavamalt kätte- Tegevused kavandatakse ja viiakse ellu koostöös saadavad. teiste ministeeriumidega ning kooskõlas rahvus- - Toetame igakülgselt võimaluste loomist, et kaaslaste poliitikat kujundavate kavadega (sh isikut tõendavaid dokumentide saaks taotleda kodust „Lõimuv Eesti“ ja rahvuskaaslaste programm ning lahkumata e-keskkonnas. Üleilmse eestluse programm). - Seisame selle eest, et välismaal elavad Ees- ti inimesed ei pea dokumendi kättesaamiseks enam - Soodustame võõrsil asuva Eesti kogukonna pöörduma saatkonna poole, vaid nende väljastamine panuse kasvu Eesti ühiskonnaellu ja arengusse koda- toimub posti teel. niku diplomaatia** kaudu, sh: - Toetame biomeetria hõivamiseks kliendile võimalikult mugavaid lahendusi, näiteks biomeetria hõivamine muu teenuse käigus. - Kindlustame, et tehnilise töö vähenemisel * Eestlaskonna all peame lisaks rahvuskaaslastele laiemalt kasvab saatkondade võime pakkuda konsulaarteenu- silmas Eestit toetavate inimesi, kogukondi ja organisatsioone, kel- seid mugavamalt, parandame konsulite koolitust ja lel on oluline roll Eesti maine suurendamisel ja julgeoleku tagami- sel. suurendame selle mahtu. ** Kodaniku võimalus aidata kujundada ja ellu viia Eesti riigi välispoliitikat. 35  o aitame luua ühtset ja tugevat koordi- natsiooni ning vastutavatel ametkondadel rakendada teineteise tegevust toetavat diasporaapoliitikat; o panustame välisesinduste (ja aukon- sulite) tihedate suhete arendamisse ning võrgustu- misse asukohariigi eesti kogukonnaga, kujundame välisesinduse kui esmase kontaktpunkti rolli. o tagame õiguslikud võimalused ning turvalised ja kasutajasõbralikud tehnilised lahendused ühiskonnaelus osalemiseks valimiste ja osalusdemo- kraatia kaudu; o kaasame eesti ettevõtjaid ja eestlas- konda võõrsil Eesti majanduseesmärkide saavutamis- se, sh soodustame ja julgustame võõrsil elavate eesti ettevõtjate investeeringuid Eesti majandusse; o soodustame võrgustike loomist ning teadmiste, kogemuste ja kontaktide vahetamist kodu- maal ja võõrsil elavate teadus- ja arendustegevuses osalevate, rahvusvahelistes institutsioonides või teh- noloogiasektoris tegutsevate eestlaste vahel; o kaasame võõrsil elavaid eesti kultuu- ri- ja sporditegelasi Eesti hea maine kujundamisse ja edendamisse ning Eesti kui atraktiivse äri-, turismi ja elukoha tutvustamisse maailmas. - Toetame võõrsil elava eesti kogukonna side- me tugevdamist Eestiga ning aitame säilitada ja tu- gevdada eesti identiteeti asukohariigi eesti kogukonna liikmete hulgas. - Tagame välislepingute toimivuse seire ja vaja- duse korral sõlmime uusi lepinguid arvestades võõrsil elava eestlaskonna huve. 36 STRATEEGILINE SUUND 4 (läbiv valdkond): TUGEV VÄLISTEENISTUS Olukorra analüüs Viimasel kümnendil on Välisministeeriumi eelarve nominaalselt mõnevõrra kasvanud, eelkõige arengu- „Tugev välisteenistus“ on läbiv valdkond ning siin koostöö ja investeeringute summad, kuid kulude osa- kirjeldatud tegevused viiakse ellu ja rahastatakse kaal SKPst riigi eelarvestrateegiat ja riigieelarve otsu- eelpool kirjeldatud kolme tegevussuuna kaudu. seid arvestades on muret tekitavas langustrendis. Arengukoostöö Välispoliitika tegevuskulud Välispoliitika investeeringud Osakaal SKPst 70,0 0,50% miljon eurot 6,4 3,1 3,1 3,1 5,2 67,2 66,0 66,3 66,3 60,0 62,9 0,45% 11,9 9,8 20,7 50,0 4,9 2,9 52,1 52,3 0,40% 3,1 48,9 6,7 47,1 47,1 46,8 2,2 1,6 2,1 40,0 7,8 43,0 0,35% 2,0 40,8 41,0 0,35% 39,6 38,3 36,8 0,31% 0,31% 30,0 0,30% 0,30% 0,30% 0,30% 0,30% 0,29% 0,29% 0,28% 0,28% 0,27% 0,26% 0,26% 20,0 0,25% 0,25% 0,24% 0,23% 10,0 0,20% 11,9 11,9 11,9 11,9 11,9 11,7 12,2 11,9 11,9 11,9 9,8 7,6 3,8 2,5 2,8 3,6 3,8 0,0 0,15% Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Välispoliitika Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- Arengu- koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö koostöö 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 prog 2022 prog 2023 prog 2024 prog 45,5 mln € 41,4 mln € 45,9 mln € 49,8 mln € 46,4 mln € 57,3 mln € 61,8 mln € 62,0 mln € 61,8 mln € 81,6 mln € 75,9 mln € 74,0 mln € 79,8 mln € 85,8 mln € 81,0 mln € 81,3 mln € 81,3 mln € Joonis 18. Välisministeeriumi valitsemisala eelarve muutus. Allikas: Välisministeerium 31. detsembri 2008. aasta seisuga töötas Välismi- suhtluses Eesti huve kaitsta ja edendada kui ka välise- nisteeriumi valitsemisalas 654 inimest (taandatuna sinduste arv, on töötajate arvu vähenemine tekitanud täistööajale). 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli organisatsioonile raskusi (sh on esindamata terved teenistujate arv 604*, mis on 50 võrra vähem (8%) piirkonnad ja valdkonnad). kui 2008. aastal. Eesti välisesindustes töötab enam kui pool (58%) kõigist Välisministeeriumi teenistuja- 2008. aasta lõpus oli Eesti diplomaatiliselt esindatud test. Ehkki kasvanud on nii vajadus rahvusvahelises maailma 42 paigas, sh Pihkva talitus kui eraldi esindus. 2019. aasta alguses oli välisesindusi 47. Kogu perioo- di jooksul on olnud välisesindusi suurusjärgus 42–47. 2020. aastal on kavas avada kaks uut välisesindust * Ei arvesta tsiviilmissioonide eksperte, keda hakati lähe- tama Välisministeeriumi kaudu alates 2011. aastast. (Soul ja Singapur). 37  Suursaatkond Peakonsulaat Uued välisesindused Joonis 19. Eesti välisesindused maailmakaardil. Eesti välisesinduste võrgustikku toetab Eesti aukon- ja teenused on kooskõlas välis- sulite ja EASi välisesindajate tegevus. Eestil on u 200 aukonsulit ligikaudu 90 riigis (2020). Välispoliitika poliitika prioriteetidega. valdkonnaülene ülesanne on meie aukonsulite võr- gustiku senisest tõhusam ning Eesti huve enam ar- Eesmärgi poole liikumist jälgime: vestav kaasamine. eksperthinnang Eesti esindatusest maailmas ja teenuste kättesaadavusest Olukorra analüüsi välisriikides (Välisministeerium) põhijäreldused HUVI: Seisame selle eest, et Eesti välis- Eelnevates peatükkides käsitletud väljakutsete lahen- teenistus suudab vaatamata suurusele damine eeldab välisteenistuselt kasvavat panust, et kaitsta ja edendada rahvusvahelistes suhetes Eesti edukalt maailmapoliitikas kaasa rääki- huve. Silmas tuleb pidada ka uute tehnoloogiate, uute da ning Eesti huve väärikalt esindada. oskuste ja kompetentside ning analüüsi- ja teadmus- Selleks tugevdame Eesti välisteenistust põhisuse olulisust välispoliitikas. Samal ajal on oluline järgmiselt: kasvatada Eesti nähtavust ja esindatust maailmas. Viimasel kümnendil on välispoliitika valdkonna rahas- - täiendame diplomaatide teadmisi välispoliitili- tamine vähenenud (osakaal riigieelarvest) ning vald- selt oluliste piirkondade tundmisel; konna rahastamine ei ole jätkusuutlik. Kahjuks ei ole - laiendame küber-, majandus- ja digidiplomaa- see kooskõlas välispoliitika kasvava rolliga. Arenguka- tide võrgustikku; vas planeeritud tegevuste elluviimiseks on koostatud - arendame muid võimeid, mis on vajalikud vä- arengukava maksumuse prognoos (tabel 1), mida toe- lispoliitika edukaks teostamiseks; tab arengukava mõjuanalüüs (lisa 6). - kaasame välisteenistusse erinevate valdkon- dade eksperte ja suurendame välisteenistuse avatust; Eesmärgid, huvid - tugevdame erialaatašeede võrgustikku (kul- tuur, haridus, kaitse jm); (alaeesmärgid) ja tegevused - suurendame välispoliitika analüüsi- ja tead- muspõhisust, sh kasutades selleks uudseid lahendusi EESMÄRK 4.1: Välisteenistus (nt kratt); on asjatundlik ja motiveeritud - läbi palgasüsteemi kaasajastamise ja palgata- ning välisesinduste võrgustik semete konkurentsivõimelisuse (täpsemalt persona- 38 listrateegias); rem võimekuse; - tagame, et avatavate alaliste välisesinduste - arendame IT ja infoturbe võimekust (vastavalt minimaalne mehitatus on kaks diplomaati ja kaks hal- IT strateegiale), võttes kasutusele kaasaegsed info- dusteenistujat. tehnoloogilised lahendused, mis on vajalikud välispo- liitika edukaks teostamiseks ka tavaolukorrast erine- HUVI: Tagame, et Eesti välisesindused vatel tingimustel; - Eesti välisesindused toetavad arengukava on seal, kus on meie julgeoleku- ja ma- strateegiliste eesmärkide saavutamist. Välisministee- jandushuvid ning kus asub meie kogu- riumi põhitegevuseks vajaliku kinnisvara arendamise kond (vastavalt analüüsile/ kategorisee- ja haldamise põhilised suunad ning tegevused sätes- tatakse kinnisvarastrateegias; rimisele). Saavutame kohaloleku ning - tagame, et välisesinduste paiknemise planee- tugevdame välisesinduste võrgustikku: rimis- ja seireprotsessi osa on alati tõhususe hinnang. - meie põhiliste majandus- ja julgeolekupartne- rite juures, sh seni esindamata ELi pealinnades (uuen- HUVI: Tagame, et välispoliitikaga seotud duslikud lahendused); avalikud teenused on osutatud tõhusalt, - piirkondades, mis on olulised eksporditurud mugavalt ja kliendisõbralikult, sh loome (Euroopas) ning uued kasvavad turud (Aasias, Aafri- ja uuendame e-kanaleid teenuse osuta- kas), kus toetame ettevõtjaid turule sisenemisel ja seal tegutsemisel. miseks. - Loome esimese riigina maailmas e-Saatkon- na ning tagame sellega kohalolu igas maailma punk- HUVI: Kasvatame Eesti esindatust, näh- tis. tavust ning esinduste võrgu tõhusust, selleks kasutame uuenduslikke lahendu- HUVI: Seame eesmärgiks välisteenistu- si. se jätkusuutliku rahastamise. Kõigi eel- pool kirjeldatud strateegiliste suundade - Erinevaid võimalusi kombineerides leiame so- bivaima viisi Eesti huvide edendamiseks sihtriigis: tugevdamiseks ja eesmärkide saavuta- o tagame, et eri ametkondade esinda- miseks vajalik ressurss on kavandatud jad asuvad välisriigis Eesti välisesindustes koos, see arengukava maksumuse prognoosis võimaldab tõhusamat koordinatsiooni ja koostööd ning seeläbi paremat Eesti huvide esindatust; (tabel 1). - kaalume uute esinduste loomisel ja võrgu kor- Arengukava maksumuse prognoosi koostamisel on rastamisel koospaiknemist teiste riikidega, et saavuta- lähtutud riigi eelarvestrateegia piirmääradest ning li- da suuremat sünergiat ja tõhusust; satud arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalikud - kasutame uuenduslikke lahendusi kohaolu lisavajadused (eraldi välja toodud). suurendamiseks, sh avatud esindusalad ja ajutised vä- lisesindused ning konsulaar- ning erimissioonide suu- 39  Kokku (miljonites eurodes) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2021- 2030 TULUD 18,60 24,30 24,40 26,33 28,45 30,78 33,35 36,18 39,29 42,71 304,37 sh lisatulud* 11,22 16,88 16,94 18,87 20,99 23,33 25,89 28,72 31,83 35,25 229,91 KULUD JA INVESTEERINGUD 143,99 140,80 153,22 166,48 182,05 196,66 207,93 212,95 229,97 234,30 1868,35 sh lisavajadus* 54,92 56,45 68,63 81,88 97,45 112,07 123,34 128,36 145,38 149,71 1018,20 Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete 96,46 95,22 104,72 115,86 126,76 137,58 146,70 154,28 168,81 174,64 1321,03 stabiilsus, kestlik areng sh lisavajadus 38,89 43,08 53,27 64,40 75,30 86,13 95,24 102,82 117,35 123,18 799,68 Välismajandus 33,71 33,38 35,82 37,45 41,11 43,99 45,64 43,74 45,63 44,52 404,99 sh lisavajadus 10,08 8,73 10,31 11,94 15,60 18,48 20,13 18,22 20,12 19,01 152,60 Eestlaskond võõrsil 13,83 12,21 12,68 13,16 14,17 15,08 15,59 14,94 15,53 15,14 142,33 sh lisavajadus 5,95 4,64 5,06 5,54 6,55 7,46 7,97 7,32 7,91 7,52 65,92 Välispoliitika programm 118,65 107,90 112,29 116,89 126,75 135,20 139,97 134,08 139,57 136,08 1267,39 Arengukoostöö ja humanitaarabi programm 25,34 32,90 40,93 49,58 55,30 61,46 67,96 78,87 90,40 98,22 600,96 Välispoliitika tulemusvaldkond 143,99 140,80 153,22 166,48 182,05 196,66 207,93 212,95 229,97 234,30 1868,35 * Lisatulud ja lisavajadus on muutus võrreldes 2020 riigieelarve protsessis tehtud otsustega aastate 2020-2023 kohta. Aasta 2024 ja järgnevate aastate puhul on lisatulude ja lisavajaduse leidmisel lähtutud 2023. aasta vahendite mahust. 5. VÄLISPOLIITIKA VALDKONNA MÕÕDIKUD Käesolevaga on esitatud ülevaade kõigist arengukava eesmärkide mõõdikutest ning neile seatud sihttase- metest. Täpsem ülevaade koos mõõdikute kirjeldus- tega on Lisas 5. Mõõdik (arengukava üldeesmärk) Algtase 2023 2030 Eksperthinnang regionaalsele julgeolekule stabiilne stabiilne stabiilne Allikas: Välisministeerium EL-i ühtekuuluvuse indeks 6,8 ≥6,8 ≥6,8 Allikas: ECFR EU Cohesion Monitor (2018) Eesti positsioon Maailma Majandusfoorumi globaalses konkurentsivõime edetabelis 31 (2019) pareneb 25 Allikas: Maailma Majandusfoorum Eesti kohaolu ja mõju maailmas (Elcano) 11 (2018) ≤ 11 ≤ 11 0,13% Arengukoostöö osakaal RKT’sse (OECD DAC) 0,23% 0,33% (2019) Mõõdik (1.1 julgeolek ja rahvusvaheliste suhete stabiilsus) Algtase 2023 2030 Eesti inimeste toetus EL-ile 74% ≥74% ≥74% Allikas: Eurobaromeeter (2019) Eesti inimeste toetus NATO-le 74% ≥74% ≥74% Allikas: Kaitseministeerium (2019) Eesti võime luua koalitsioone EL’s 12 (2019) ≤ 12 ≤ 12 Allikas: European Council on Foreign Relations (ECFR) Positsioon küberjulgeoleku edetabelis 3 (2020) 1 1 Allikas: National Cyber Security Index edetabelis Mõõdik (1.2 kestlik areng ja arengukoostöö) Algtase 2023 2030 UUS: Elanike toetus arengukoostööle ja humanitaarabi andmisel 68% ≥68% ≥68% Allikas: Eurobaromeeter (2018) Mõõdik (1.3 riigi maine ja mõjukus) Algtase 2023 2030 Riigi rahvusvaheline seotus (üldpositisoon/ poliitiline seotus) 18/ 54 ≤ 18/ 54 ≤ 18/ 54 Allikas: KOF (ETH Zürich) (2019) 41 Mõõdik (1.4 teadlikkus välispoliitikast) Algtase 2023 2030 Elanikkonna teadlikkus välispoliitikast 76% ≥76% ≥76% Allikas: Välisministeerium (2019) Mõõdik (2.1 välismajandus) Algtase 2023 2030 Tööjõutootlikkus EL’i keskmisest 80% 87% 100% Allikas: Eurostat (2019) Otseinvesteeringute jätkusuutlik kasv 21 mld ≥21 mld ≥21 mld Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Pank (2018) Eksport kolmandatesse riikidesse 4,8% ≥4,80% 7,20% Allikas: Statistikaamet (2019) Mõõdik (3.1 eestlaskond võõrsil) Algtase 2023 2030 Eksperthinnang konsulaarteenuste kliendisõbralikkusele ja vastavus e-rii- 45% gi mainele 50% 100% (2020) Allikas: Välisministeerium Viisavabade riikide arv 179 ≥179 ≥179 Allikas: Henley and Partners (2019) siht- taseme Avaliku arvamuse uuring teadlikkus reisimisel määrame täpsus- täpsus- Allikas: Välisministeerium 2020.a tame tame uuringu- ga Väliseestlaste valimisaktiivsus 2,7% Allikas: Siseministeerium ja Välisministeerium, mõõdetakse valimiste ≥2,70% ≥2,70% (2019) toimumisel Eestis sündinud isikute tagasipöördumine 3,2% ≥3,20% ≥3,20% Allikas: Statistikaamet (2019) Mõõdik (4.1 tugev välisteenistus) Algtase 2023 2030 Eksperthinnang Eesti esindatusest maailmas ja teenuste kättesaadavus- 64% est välisriikides 80% 100% (2019) Allikas: Välisministeerium 42 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/20-0728 - Välispoliitika arengukava 2030 heaks kiitmine. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2020 17:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d6f269c-1c12-4e24-8267-376c33b297c8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d6f269c-1c12-4e24-8267-376c33b297c8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main