Kiri

EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The outbreak of the COVID-19 pandemic has changed the economic outlook for the years to come in the Union. The short-term impact in each Member States will depend on the duration and severity of the lockdown measures, the composition of output and the economic policy measures taken to cushion the immediate im pact of the crisis. The medium and long-term effects will depend on the intensity of the shock to economic activity caused by the COVID pandemic across sectors of the economy, the economic resilience of the economies and the ability to take adequate measur es. The risk of a distortion of the level playing field of the Single Market can lead to increasing economic divergences in the Union and aggravate Europe’s long-term growth challenges in the absence of decisive policy action. As confinement measures are g radually lifted, a sustainable recovery necessitates a strategic policy orientation of mitigating the economic and social impact of the crisis by fostering economic convergence and resilience, thereby contributing to long-term sustainable growth. This incl udes enabling the twin transitions towards a greener and digital society while ensuring the strategic autonomy of the Union. Past experiences have shown that investment is often drastically cut during crises. Yet, it is essential to support investment in t his particular situation. In addition, addressing the major economic and social challenges related to this crisis is necessary to prevent a lasting loss in productive capacity and employment (“hysteresis” effects), thereby safeguarding economic and social resilience. Moreover, a sustainable and resilient recovery requires a framework conducive to the right type of investment and reforms. It is also crucial that the recovery strategies put into place by the Member States adequately integrate the challenges r egarding green and digital transitions and support investments and reforms in these two key areas. The proposed Recovery and Resilience Facility (the ‘Facility’) will offer large scale financial support for public investments and reforms that make Member S tates economies more resilient, and better prepared for the future. It will help Member States to address the economic and social challenges they are facing, in an even more critical manner in the aftermath of the crisis, in various areas such as social, e mployment, skills, education, research and innovation, health issues, but also issues related to the business environment, including public administration and the financial sector. Crucially, it will also ensure that these investment and reforms focus on t he challenges and investment needs related to the green and digital transitions, thereby ensuring a sustainable recovery. Investing in green and digital technologies, capacities and processes aimed at assisting clean energy transition, boosting energy effi ciency in various key sectors of the economy will help create jobs and sustainable growth and allow the Union to make the most of the first-mover advantage in the global race to recovery. It will also help make the Union more resilient and less dependent b y diversifying key supply chains. The identification and preparation of pipelines of relevant projects in line with the priorities presented in the European Semester of economic policy coordination (‘European Semester’) is of utmost importance. For reason s of expediency, and with a view to reaching an agreement as soon as possible by the co-legislators, this proposal for a regulation takes as a basis the latest text discussed by the co-legislators on the proposal establishing a Reform Support Programme , w hich was adopted by the Commission on 31 May 2018 as part of the Multiannual Financial Framework (MFF) for 2021-2027, and makes appropriate changes to it to reflect the revised objectives, and the adjusted delivery mode of the new instrument . Therefore, th is proposal replaces the Commission’s proposal for a Reform Support Programme, which is withdrawn. Consequently, the proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on a governance framework for the budgetary instrument for converge nce and competitiveness for the euro area is also withdrawn. In addition, a separate proposal by the Commission for a regulation [COD…] is also being made to provide technical support to Member States. The Facility will be a key programme of the European Union Recovery Instrument as part of the revised Multiannual Financial Framework. It will provide non-repayable financial support and loans to Member States to support public investments and reforms, as set out in their recovery and resilience plans. This will make Union economies more resilient and better prepared for the future. Loans will complement non-repayable support and will be proposed in exchange of additional reforms and investments beyond thos e that already benefit from the non-repayable financial support. The loans will benefit from the long maturities and favourable interest rates that the Union enjoys. They will therefore be of particular interest and benefit to Member States that face highe r borrowing costs. In order to make sure that the allocation of the resources is well aligned with the objective of the Facility, the non-repayable support under the Facility will be particularly beneficial to the countries with a lower per capita income a nd with high unemployment rate to reflect the high economic and social challenges that these countries face. The Commission is proposing to harness the full power of the EU budget to mobilise investment and frontload financial support in the crucial first years of recovery. These proposals are based on two pillars: (i) an emergency European Recovery Instrument amounting to EUR 808 984.090 million (in current prices) . This will temporarily boost the financial firepower of the EU budget by using the headroom in the EU budget to raise additional financing on the financial markets. The funds raised will underpin the immediate and fast-acting measures needed to protect livelihoods and get the economy back on its feet: (ii) a reinforced multiannual financial fram ework (MFF) for 2021-2027. The Commission is proposing to strengthen key programmes through the European Recovery Instrument to channel investment quickly to where it is needed most, reinforce the single market, step up cooperation in areas such as health and crisis management, and equip the Union with a budget tailor-made to drive the long-term transition to a more resilient, greener, and digital Europe. Given the temporary period under which funding is made available to the Facility, the financial suppor t and the relevant actions undertaken by the Member States under the aegis of the Facility should be frontloaded by the end of 2024 and, as regards the non-repayable financial support, for at least 60 percent of the total, be committed by the end of 2022. The remaining years after 2024 until the end of the MFF should therefore be used by the Commission and the Member States to foster the implementation of the relevant actions on the ground and to achieve the expected recovery in the relevant economic and so cial sectors and promoting resilience and convergence. If financial resources are available thereafter for the Facility, and are allocated to it in the Union budget, further calls could also be organised by the Commission. • Consistency with existing polic y provisions in the policy area The revised MFF and related sectoral legislation propose new and reinforced instruments to address the economic fallout of the COVID-19 pandemic. The present proposal integrates this package of measures, namely the REACT EU under the structural and cohesion funds and the amended proposals for the European Fund for Strategic Investments (EFSI) and InvestEU […]. The proposal is also part of a range of measures developed in response to the current COVID-19 pandemic such as the “Coronavirus Response Investment Initiative” . The proposed instruments are complementary. REACT EU will target crisis repair actions in the shorter term related to labour markets, health care and SMEs (liquidity and solvency support) to provide immediate and direct support to Member State economies. The Facility will support longer-term reform and investments, notably in green and digital technologies , with lasting impact on the productivity and resilience of the economy of the Union. Furthermore, severa l policy instruments at Union level support the implementation of reforms and investments. The Structural Reform Support Programme currently provides technical support to Member States for the preparation, and implementation of reforms. Union funds finance investment-projects in the policy areas addressed by the Union funds, requiring thematic concentration of funding and provided a number of enabling conditions prior to the disbursement of funds are fulfilled. InvestEU provides financing to projects under different policy windows, but not necessarily linked to reform efforts. The present proposal will be closely aligned with the policy guidance provided under the European Semester. First, the recovery and resilience plans to be supported by the Facility wil l need to contribute to effectively address the country-specific recommendations addressed by the Council to the Member States in the context of the European Semester. The instruments included in this proposal will therefore enhance the effectiveness of th e European Semester and contribute to the implementations of the challenges identified in that context. Second, the timing of the submission of Member States’ recovery and resilience plans will be aligned to the one of the European Semester, and these plan s will constitute an annex of the National Reform Programme. Third, reporting on the progress in the implementation of these plans will also take place in the context of the European Semester. • Consistency with other Union policies The proposal is consis tent with and provides for complementarity and synergies with the other Union policies. The Commission proposed a new scheme called ‘SURE’ to protect Europeans against the risk of unemployment. Its aim is to provide up to €100 billion of financial assist ance to Member States to help protect jobs and workers affected by the coronavirus pandemic. These loans will assist Member States to cope with sudden increases in public expenditure to preserve employment. The Eurogroup has also politically agreed that t he European Investment Bank and the European Stability Mechanism will together make €440 billion of financing available to businesses and Member States who need it, the latter with no other condition than to cover the direct and indirect costs of health ca re, treatment and prevention. Next to this unprecedented European fiscal response, the European Central Bank has also taken measures, including by launching the €750 billion Pandemic Emergency Purchase Programme, which will increase the total assets purch ased by the European Central Bank to €1.1 trillion in 2020, in order to maintain financial stability in the government bond markets. Given the strong focus on investments and reforms aimed at addressing the challenges related to the green and digital trans itions, the Facility complements and supports the European Green Deal and the Digital Agenda. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The proposal is based on Article 175 (third paragraph) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU). Article 175 (third paragraph) TFEU provides that, if specific actions prove necessary outside the Funds and without prejudice to the measures decided upon within the framework of the other Union policies, such actions may be adopted by the European Parliament and the Council acting in accordance with the ordinary legislative procedure and after consulting the Economic and Social Committ ee and the Committee of Regions. In line with Article 175 (third paragraph) TFEU, the Recovery and Resilience Facility under the regulation is aimed to contribute to enhancing cohesion, through measures that allow the Member States concerned to recover fas ter and in a more sustainable way from the COVID-19 crisis, and become (more) resilient. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The funding of the proposed activities through the envisaged regulation respects the principles of European added-value and subsidiarity. Funding from the Union budget concentrates on activities whose objectives cannot be sufficiently achieved by the Member States alone ("necessity test"), and where the Union intervention can bring additional value compared to action of Me mber States alone. The overall objectives of the regulation is to enhance cohesion, through measures that allow improving the resilience of the Member States, mitigating the social and economic impact of the crisis and supporting the green and energy trans itions, thereby contributing to the recovery and to fostering the growth potential of the economies of the Union in the aftermath of the COVID-19 crisis. For that purpose, the Recovery and Resilience Facility established by the regulation should provide su pport to reforms and investments that address challenges of a structural nature of the Member States. The underlying logic of Recovery and Resilience Facility is such that support is provided in response to a request from the Member State concerned made o n a voluntary basis. As a result, each Member State decides whether action at Union level is necessary, in light of the possibilities available at national, regional or local level. The implementation of measures linked to economic recovery and resilience is a matter of common interest for the Union. Action at the Union level is needed to coordinate a powerful response to the outbreak of the COVID-19 pandemic and for the mitigation of the huge economic fallout. Action at the Union level is thus necessary to achieve a fast and robust economic recovery in the Union. This goal cannot be achieved to a sufficient degree by the Member States acting alone, while the Union's intervention can bring an additional value by establishing a regulation that sets out an ins trument targeted at supporting Member States financially as regards the design and implementation of much needed reforms and investments. Such support would contribute to also mitigate the societal impact caused by the present COVID-19 crisis. • Proportio nality The proposal complies with the proportionality principle in that it does not go beyond the minimum required in order to achieve the stated objective at the European level and which is necessary for that purpose. The voluntary character of the Recove ry and Resilience Facility established by the proposed regulation and the consensual nature of the cooperation throughout the entire process constitute an additional guarantee for respecting the proportionality principle and for the development of mutual t rust and cooperation between the Member States and the Commission. • Choice of the instrument The goals described in the preceding sections cannot be reached through a harmonisation of legislations, or by voluntary action of the Member States. Only a regul ation would allow them to be achieved. A regulation applicable to all Member States is also the most appropriate legal instrument to organise the provision of financial support with a view to ensure equal treatment of Member States. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations Due to the urgency to prepare the proposal so that it can be adopted in a timely manner by the co-legislators, a formal stakeholder consultation could not be carried out. The views of the stakeholders were taken into account also in the course of the legislative process on the Reform Support Programme proposal. • Impact assessment Due to the urgent nature of the proposal, no impact assessment was carried out. However, the present proposal for a regulation builds on the original Commission proposal for the Reform Support Programme, which was based on an impact assessment, whose main findings remain valid mutatis mutandis . • Fundamental rights The proposal has a positive effect on the preservation and development of Union fundamental rights, assuming that the Member States request and receive support in related areas. For example, sup port in areas such as, labour markets and social insurance, healthcare, education, the environment, property, public administration and the judicial system can support Union fundamental rights such as dignity, freedom, equality, solidarity, citizens' right s and justice. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The financial envelope for the implementation of the facility shall be EUR 602 905 000 000 (in current prices). The envelope will be financed from the borrowing operations of the Union as set out in Regulation (EU) XXX/XX (EURI regulation ). The amount will be made available to the Member States in the form of non-repayable support under direct management (for the total amount of EUR 334 950 000 000) and in the form of loans up to an amount of EUR 267 955 000 000. The amount for the non-repayable support represents external assigned revenue within the meaning of Article 21(5) of the Financial Regulation. Given the temporary nature of the financing scheme of the Facility in relation to Member States’ economic recovery, the availability period of these resources is limited to 31 December 2024 for both the non-repayable financial support and for the loan support. As regards the non-repayable financial support, for at least 60 percent of the total resources the necessary legal commitments should be entered into by 31 December 2022. Budgetary commitments may be broken down, where necessary, into annual instalments spre ad over several years, with an indicative timetable for the implementation of the reforms over a maximum period of four years, and of the investments over a maximum period of seven years. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements In order to monitor the performance of the instrument set out by this regulation in delivering on their objectives, the Commission has identified some key performance indicators and will collect relevant data periodically. A set of indicators will need to be further defined, in agreement with the Member State concerned, at the level of individual recovery and resilience plans of the Member States ; those indicators will refer to the appropriate micro-data to be aggregated as needed and other relevant data. The disbursement of the financial contribution will follow the completion of the milestones and targets agreed with the Member State concerned. Those relevant data will need to be integrated in a dedicated tool for monitoring by M ember State, and by policy area. For that purpose, Member States will include, in their annual reporting on progress in the European Semester, evidence on the progress made towards milestones and targets, and provide the Commission with access to the under lying data, including administrative data where relevant. An evaluation and an ex-post evaluation will be carried out with a view to assessing its effectiveness, efficiency, relevance, coherence of the instruments. Where appropriate, the Commission will a ccompany the evaluation with a proposal for review of the Regulation. Evaluations will be carried out in line the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 . Evaluations will include lessons learned to identify any deficiencies and/or problems or any p otential to further improve the actions or their results and help maximise their exploitation and impact. The evaluation will be performed once sufficient information is available about its implementation, but no later than three years after the start of the implementation. No later than four years after the end of the period of application of the Regulation, an ex-post final evaluation will be carried out by the Commission. The Commission will communicate the conclusions of the evaluations accompanied by its observations, to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal This Regulation establishes the Recovery and Resilienc e Facility . The scope of the instrument encompasses a broad range of policy domains and covers areas related to cohesion, the twin transitions (green and digital), competitiveness, productivity, health, and smart innovation, (Article 3). The financial enve lope is fixed at: (i) EUR 334 950 000 000 available for financial support (non-repayable support ) and (ii) EUR 267 955 000 000 available for loans to Member States. The non-repayable support amounts are financed by external assigned revenue within the mean ing of Article 21(5) of the Financial Regulation. Legal commitments for at least 60 percent of the non-repayable support should be entered into by 31 December 2022. For the remaining amount, legal commitments should be entered into by 31 December 2024 (Art icle 5). Resources could be transferred on voluntary basis by Member States to the Recovery and Resilience Facility from shared management programmes (Article 6). The instrument set out by this Regulation is subject to the sound economic governance rules e stablished under the Common Provisions Regulation of the structural and cohesion funds (Article 9 ). It is to be implemented by the Commission in direct management in accordance with the Financial Regulation (Article 6 ). Financial support will be additional to that provided under other Union funds and programmes and cannot cover the same cost (Articles 8 ). Provisions on communication activities vis-à-vis the European Parliament and the Council (Article 21) and vis-à-vis the general public (Articles 26 ) as we ll as provisions on complementarity (Article 22 ), monitoring (Article 23 ), annual reports (Article 24 ) and evaluation (Article 25 ) are foreseen . The objective of the Facility is to promote the Union’s economic, social and territorial cohesion by improving the resilience and adjustment capacity of the Member States, mitigating the social and economic impact of the crisis, and supporting the green and digital transitions aimed at achieving a climate neutral Europe by 2050, thereby contributing to restoring th e growth potential of the economies of the Member States in the aftermath of the COVID-19 crisis, fostering employment creation and promoting sustainable growth. To that effect, the Facility will provide Member States with direct financial support with a v iew to achieving the milestones and targets of reforms and investments (Article 4). Rules of eligibility are also set out as regards reforms and investments: Member States should prepare national recovery and resilience plans that set out the reform and in vestment agenda for the subsequent four years. These plans should comprise measures for the implementation of reforms and public investment projects through a coherent package . The plans should be consistent with the challenges and priorities identified in the European Semester, with the national reform programmes, the national energy and climate plans, the just transition plans, and the partnership agreements and operational programmes adopted under the Union funds . They should include measures aimed at ad dressing the challenges faced by the Member States regarding their green and digital transitions, thereby fostering a sustainable recovery path. If a Member States is exempted from the monitoring and assessment of the European Semester on the basis of Arti cle 12 of Regulation (EU) 472/2013 , or is subject to surveillance under Council Regulation (EC) No 332/2002 , the provisions of this regulation should be applied to the Member State concerned in relation to the challenges and priorities identified by the measures set out under the regulations thereof (Article 14 ) . For the purposes of informing the preparation an d the implementation of the recovery and resilience plans by Member States, the Council may discuss in the context of the European Semester the state of recovery, resilience and adjustment capacity in the Union. This discussion should be based on the Commi ssion’s strategic and analytical information available in the context of the European Semester and, if available, on the basis of the information on the implementation of the plans in the preceding years (Recital 18). Member States will be able to receive a financial contribution in the form of a non-repayable support. A maximum amount per Member State will be determined based on a defined allocation key (Annex I). Those amounts will be calculated based on the population, the inverse of the per capita Gross Domestic Product (GDP) and the relative unemployment rate of each Member State (Article 10). The financial envelope for non-repayable support of the Facility will be made available in the period until 31 December 2022 for Member States’ plans for recovery and resilience. After that period until 31 December 2024, if money is available, the Commission may organise calls in line with the calendar of the European Semester (Article 11). In addition to non-repayable support, Member States will have the possibil ity to request a loan. The loan will aim at financing additional reforms and investments. The request for a loan can be made together with the plan, or at a different moment in time accompanied by a revised plan (Article 12 ). T he maximum volume of the loan for each Member State will not exceed 4.7% of its Gross National Income. An increase of the capped amount will be possible in exceptional circumstances subject to available resources. Upon decision on the loan request, the Commission will conclude a loan agreement with the Member State concerned (Article 13 ). Member State will have to submit recovery and resilience plans to the Commission at the latest by 30 April. The plans should constitute an annex to the respective National Reform Programme, which can be submitted separately from it and earlier than it. To this effect, Member States may submit a draft plan earlier together with their national draft budget. The plans should set out reforms and investments for addressing the challenges identified in the c ontext of the European Semester and inter alia explain how they strengthen the growth potential and economic and social resilience of the Member State concerned, and the contribution to enhance cohesion. The plan should also include measures that are relev ant for the green and digital transitions. The plan should also set out estimated total cost and appropriate milestones, targets and an indicative timetable for the implementation of the reforms and of the investments. The proposed plan, where applicable, could include a request for a loan for more reforms and investments. (Article 15). During implementation, the plan might be amended if so justified by objective circumstances (Article 18). The Commission will assess the plans on the basis of transparent cr iteria, notably, inter alia: whether the plan is expected to effectively addresses challenges identified in the European Semester, whether it contributes to strengthen the growth potential and economic and social resilience of the Member State, and contrib ute to enhance economic, social and territorial cohesion; whether the plan contains measures that are relevant for the green and the digital transitions; and whether the cost estimate provided by the Member State is reasonable and plausible and is commensu rate to the expected impact on the economy. A rating system for the assessment of the proposals is established to that effect (Annex II). Where applicable, the Commission would also assess the request for a loan from the Member State concerned, based on th e plausibility of the higher cost required in relation to the additional reforms and investments (Article 16). Following its assessment, the Commission will adopt a decision by a way of implementing act setting out the financial contribution allocated to t he Member State (Article 17 ) and, where applicable, the amount of the loan; provided that the assessment criteria are satisfactorily fulfilled, the Member State concerned will be allocated the maximum financial contribution foreseen, or the amount of the t otal cost of the plan, depending on whether the cost of the plan is higher, or lower than the maximum financial contribution foreseen for that Member State. No financial contribution is awarded to the Member State if the plan does not satisfactorily fulfil the assessment criteria. The amount of the loan will be not higher than the difference between the total cost of the recovery and resilience plan, revised where relevant, and the maximum financial contribution. It will also be subject to a maximum cap pe r eligible Member State. In exceptional circumstances, subject to available funding the capped amount could be increased (Article 12). Rules on payments and on other financial matters, including suspension and cancellation are also established; in particul ar, Member State may submit request for payments on a biannual basis; payments of the financial contribution or of the additional loan support should be made in instalment, based on the fulfilment of targets and milestones (Article 19 ). The Member State c oncerned will report on a quarterly basis within the European Semester on the progress made in the achievement of the reform commitments, with such reports being appropriately reflected in the National Reform Programmes. Appropriate reporting to the Europe an Parliament and to the Council is also foreseen ( Article 20 ). The conferral of implementing powers is made to the Commission in relation to the adoption of the recovery and resilience plans and for the payment of the financial support upon fulfilment of the relevant milestones and targets, in accordance with the examination procedure of the comitology Regulation (Article 27). 2020/0104 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AN D OF THE COUNCIL establishing a Recovery and Resilience Facility THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION , Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular the third paragraph of Article 175 there of, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Having regard to the opinion of the Committee of the Regions , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) In accordance with Articles 120 and 121 of the Treaty on the Functioning of the European Union ('the Treaty'), Member States are required to conduct thei r economic policies with a view to contributing to the achievement of the objectives of the Union and in the context of the broad guidelines that the Council formulates. Under Article 148 of the Treaty Member States shall implement employment policies that take into account the guidelines for employment. The coordination of the economic policies of the Member States is therefore a matter of common concern. (2) Article 175 of the Treaty provides, inter alia, that Member States should coordinate their econom ic policies in such a way as to attain the objectives on economic, social and territorial cohesion set out in Article 174. (3) At Union level, the European Semester of economic policy coordination (‘European Semester’), including the principles of the Euro pean Pillar of Social Rights, is the framework to identify national reform priorities and monitor their implementation. Member States develop their own national multiannual investment strategies in support of those reforms. Those strategies should be prese nted alongside the yearly National Reform Programmes as a way to outline and coordinate priority investment projects to be supported by national and/or Union funding. (4) The outbreak of the COVID-19 pandemic in early 2020 changed the economic outlook for the years to come in the Union and in the world, calling for an urgent and coordinated response from the Union in order to cope with the enormous economic and social consequences for all Member. The challenges linked to the demographic context have been am plified by COVID-19. The current COVID-19 pandemic as well as the previous economic and financial crisis have shown that developing sound and resilient economies and financial systems built on strong economic and social structures helps Member States to re spond more efficiently to shocks and recover more swiftly from them. The medium and long-term consequences of the COVID-19 crisis will critically depend on how quickly Member States’ economies will recover from the crisis, which in turn depends on the fisc al space Member States have available to take measures to mitigate the social and economic impact of the crisis, and on the resilience of their economies. Reforms and investments to address structural weaknesses of the economies and strengthen their resili ence will therefore be essential to set the economies back on a sustainable recovery path and avoid further widening of the divergences in the Union. (5) The implementation of reforms contributing to achieve a high degree of resilience of domestic economie s, strengthening adjustment capacity and unlocking growth potential are among the Union’s policy priorities. They are therefore crucial to set the recovery on a sustainable path and support the process of upward economic and social convergence. This is eve n more necessary in the aftermath of the pandemic crisis to pave the way for a swift recovery. (6) Past experiences have shown that investment is often drastically cut during crises. However, it is essential to support investment in this particular situat ion to speed up the recovery and strengthen long-term growth potential. Investing in green and digital technologies, capacities and processes aimed at assisting clean energy transition, boosting energy efficiency in housing and other key sectors of the eco nomic are important to achieve sustainable growth and help create jobs. It will also help make the Union more resilient and less dependent by diversifying key supply chains. (7) Currently, no instrument foresees direct financial support linked to the achi evement of results and to implementation of reforms and public investments of the Member States in response to challenges identified in the European Semester, and with a view to having a lasting impact on the productivity and resilience of the economy of t he Member States. (8) Against this background, it is necessary to strengthen the current framework for the provision of support to Member States and provide direct financial support to Member States through an innovative tool. To that end, a Recovery and R esilience Facility (the ‘Facility’) should be established under this Regulation to provide effective financial and significant support to step up the implementation of reforms and related public investments in the Member States. The Facility should be comp rehensive and should also benefit from the experience gained by the Commission and the Member States from the use of the other instruments and programmes. (9) The types of financing and the methods of implementation under this Regulation should be chosen on the basis of their ability to achieve the specific objectives of the actions and to deliver results, taking into account, in particular, the costs of controls, the administrative burden, and the expected risk of non-compliance. This should include consi deration of the use of lump sums, flat rates and unit costs, as well as financing not linked to costs as referred to in Article 125(1)(a) of the Financial Regulation. (10) In accordance with Regulation [European Union Recovery Instrument] and within the li mits of resources allocated therein, recovery and resilience measures under the Recovery and Resilience Facility should be carried out to address the unprecedented impact of the COVID-19 crisis. Such additional resources should be used in such a way as to ensure compliance with the time limits provided for in Regulation [EURI]. (11) Reflecting the European Green Deal as Europe’s sustainable growth strategy and the translation of the Union's commitments to implement the Paris Agreement and the United Nation s’ Sustainable Development Goals, the Facility established by this Regulation will contribute to mainstreaming climate actions and environmental sustainability and to the achievement of an overall target of 25 % of the EU budget expenditures supporting cli mate objectives. (12) In order to implement these overall objectives, relevant actions will be identified during the Facility’s preparation and implementation, and reassessed in the context of the relevant evaluations and review processes. Also, due atten tion should be paid to the impact of the national plans submitted under this Regulation on fostering not only the green transition, but also the digital transformation. They will both play a priority role in relaunching and modernising our economy. (13) I n order to enable measures to be taken that link the Facility to sound economic governance, with a view to ensuring uniform implementing conditions, the power should be conferred on the Council to suspend, on a proposal from the Commission and by means of implementing acts, the period of time for the adoption of decisions on proposals for recovery and resilience plans and to suspend payments under this Facility, in the event of significant non-compliance in relation to the relevant cases related to the econ omic governance process laid down in the Regulation (EU) No XXX/XX of the European Parliament and of the Council [CPR] (…). The power to lift those suspensions by means of implementing acts, on a proposal from the Commission, should also be conferred on th e Council in relation to the same relevant cases. (14) The Facility’s general objective should be the promotion of economic, social and territorial cohesion. For that purpose, it should contribute to improving the resilience and adjustment capacity of the Member States, mitigating the social and economic impact of the crisis, and supporting the green and digital transitions aimed at achieving a climate neutral Europe by 2050 , thereby restoring the growth potential of the economies of the Union in the afterm ath of the crisis, fostering employment creation and to promoting sustainable growth. (15) The specific objective of the Facility should be to provide financial support with a view to achieving the milestones and targets of reforms and investments as set out in recovery and resilience plans. That specific objective should be pursued in close cooperation with the Member States concerned. (16) To ensure its contribution to the objectives of the Facility, the recovery and resilience plan should comprise measu res for the implementation of reforms and public investment projects through a coherent recovery and resilience plan. The recovery and resilience plan should be consistent with the relevant country-specific challenges and priorities identified in the conte xt of the European Semester, with the national reform programmes, the national energy and climate plans, the just transition plans, and the partnership agreements and operational programmes adopted under the Union funds. To boost actions that fall within t he priorities of the European Green Deal and the Digital Agenda, the plan should also set out measures that are relevant for the green and digital transitions. The measures should enable a swift deliver of targets, objectives and contributions set out in n ational energy and climate plans and updates thereof. All supported activities should be pursued in full respect of the climate and environmental priorities of the Union. (17) Where a Member States is exempted from the monitoring and assessment of the Euro pean Semester on the basis of Article 12 of Regulation (EU) 472/2013 , or is subject to surveillance under Council Regulation (EC) No 332/2002 , it should be possible that the provisions of this regulation are applied to the Member State concerned in rela tion to the challenges and priorities identified by the measures set out under the regulations thereof . (18) To inform the preparation and the implementation of the recovery and resilience plans by Member States, the Council should be able to discuss, wit hin the European Semester, the state of recovery, resilience and adjustment capacity in the Union. To ensure appropriate evidence, this discussion should be based on the Commission’s strategic and analytical information available in the context of the Euro pean Semester and, if available, on the basis of the information on the implementation of the plans in the preceding years. (19) In order to ensure a meaningful financial contribution commensurate to the actual needs of Member States to undertake and complete the reforms and investments included in the recovery and resilience plan, it is appropriate to establish a maximum financial contribution available to them under the Facility as far as the financial support (i.e. the non-repayable financial support) is concerned. That maximum contribution should be calculated on the basis of the population, the inverse of the per capita Gross Do mestic Product (GDP) and the relative unemployment rate of each Member State. (20) It is necessary to establish a process for the submission of proposals for recovery and resilience plans by the Member States, and the content thereof. With a view to ensu ring the expediency of procedures, a Member State should submit a recovery and resilience plan at the latest by 30 April, in the form of a separate annex of the National Reform Programme. To ensure a fast implementation, Member States should be able to sub mit a draft plan together with the draft budget of the forthcoming year, on 15 October of the preceding year. (21) In order to ensure the national ownership and a focus on relevant reforms and investments, Member States wishing to receive support should su bmit to the Commission a recovery and resilience plan that is duly reasoned and substantiated. The recovery and resilience plan should set out the detailed set of measures for its implementation, including targets and milestones, and the expected impact of the recovery and resilience plan on growth potential, job creation and economic and social resilience; it should also include measures that are relevant for the green and the digital transitions; it should also include an explanation of the consistency of the proposed recovery and resilience plan with the relevant country-specific challenges and priorities identified in the context of the European Semester. Close cooperation between the Commission and the Member States should be sought and achieved through out the process. (22) The Commission should assess the recovery and resilience plan proposed by the Member States and should act in close cooperation with the Member State concerned. The Commission will fully respect the national ownership of the process and will therefore take into account the justification and elements provided by the Member State concerned and assess whether the recovery and resilience plan proposed by the Member State is expected to contribute to effectively address challenges identifi ed in the relevant country-specific recommendation addressed to the Member State concerned or in other relevant documents officially adopted by the Commission in the European Semester; whether the plan contains measures that effectively contribute to the g reen and the digital transitions and to addressing the challenges resulting from them; whether the plan is expected to have a lasting impact in the Member State concerned; whether the plan is expected to effectively contribute to strengthen the growth pote ntial, job creation and economic and social resilience of the Member State, mitigate the economic and social impact of the crisis and contribute to enhancing economic, social and territorial cohesion; whether the justification provided by the Member State of the estimated total costs of the recovery and resilience plan submitted is reasonable and plausible and is commensurate to the expected impact on the economy and employment; whether the proposed recovery and resilience plan contains measures for the imp lementation of reforms and public investment projects that represent coherent actions; and whether the arrangement proposed by the Member State concerned are expected to ensure effective implementation of the recovery and resilience plan, including the pro posed milestones and targets, and the related indicators. (23) Appropriate guidelines should be set out, as an annex to this Regulation, to serve as a basis for the Commission to assess in a transparent and equitable manner the recovery and resilience plan s and to determine the financial contribution in conformity with the objectives and any other relevant requirements laid down in this Regulation. In the interest of transparency and efficiency, a rating system for the assessment of the proposals for recove ry and resilience plans should be established to that effect. (24) In order to contribute to the preparation of high-quality plans and assist the Commission in the assessment of the recovery and resilience plans submitted by the Member States and in the assessment of the degree of their achievement, provision should be made for the use of expert advice and, at the Member State request, peer counselling. (25) For the purpose of simplification, the determination of the financial contribution should follow s imple criteria. The financial contribution should be determined on the basis of the estimated total costs of the recovery and resilience plan proposed by the Member State concerned. (26) Provided that the recovery and resilience plan satisfactorily address es the assessment criteria, the Member State concerned should be allocated the maximum financial contribution where the estimated total costs of the reform and investment included in the recovery and resilience plan is equal to, or higher than, the amount of the maximum financial contribution itself. The Member State concerned should instead be allocated an amount equal to the estimated total cost of the recovery and resilience plan where such estimated total cost is lower than the maximum financial contrib ution itself. No financial contribution should be awarded to the Member State if the recovery and resilience plan does not satisfactorily address the assessment criteria. (27) To ensure that the financial support is frontloaded in the initial years after t he crisis, and to ensure compatibility with the available funding for this instrument, the allocation of funds to the Member States should be made available until 31 December 2024. To this effect, at least 60 percent of the amount available for non-repayab le support should be legally committed by 31 December 2022. The remaining amount should be legally committed by 31 December 2024. (28) Financial support to a Member State’s plan should be possible in the form of a loan, subject to the conclusion of a loan agreement with the Commission, on the basis of a duly motivated request by the Member State concerned. Loans supporting the implementation of national recovery and resilience plans should be provided at maturities that reflect the longer-term nature of suc h spending. Those maturities may diverge from the maturities of the funds the Union borrows to finance the loans on capital markets. Therefore, it is necessary to provide for the possibility to derogate from the principle set out in Article 220(2) of the F inancial Regulation, according to which maturities of loans for financial assistance should not be transformed. (29) The request for a loan should be justified by the financial needs linked to additional reforms and investments included in the recovery and resilience plan, notably relevant for the green and digital transitions, and by therefore, by a higher cost of the plan than the maximum financial contribution (to be) allocated via the non-repayable contribution. It should be possible to submit the reque st for a loan together with the submission of the plan. In case the request for loan is made at a different moment in time, it should be accompanied by a revised plan with additional milestones and targets. To ensure frontloading of resources, Member State s should request a loan support at the latest by 31 August 2024. For the purposes of sound financial management, the total amount of all the loans granted under this Regulation should be capped. In addition, the maximum volume of the loan for each Member S tate should not exceed 4.7% of its Gross National Income. An increase of the capped amount should be possible in exceptional circumstances subject to available resources. For the same reasons of sound financial management, it should be possible to pay the loan in instalments against the fulfilment of results. (30) A Member State should have the possibility to make a reasoned request to amend the recovery and resilience plan within the period of implementation, where objective circumstances justify such a co urse of action. The Commission should assess the reasoned request and take a new decision within four months. (31) For reasons of efficiency and simplification in the financial management of the instrument, the Union financial support to recovery and resil ience plans should take the form of a financing based on the achievement of results measured by reference to milestones and targets indicated in the approved recovery and resilience plans. To this effect, the additional loan support should be linked to the additional milestones and targets compared to those relevant for the financial support (i.e. the non-repayable support). (32) For the purpose of sound financial management, specific rules should be laid down for budget commitments, payments, suspension, c ancellation and recovery of funds. To ensure predictability, it should be possible for Member States to submit requests for payments on a biannual basis. Payments should be made in instalments and be based on a positive assessment by the Commission of the implementation of the recovery and resilience plan by the Member State. Suspension and cancellation of the financial contribution should be possible when the recovery and resilience plan has not been implemented in a satisfactory manner by the Member State . Appropriate contradictory procedures should be established to ensure that the decision by the Commission in relation to suspension, cancellation and recovery of amounts paid respects the right of Member States to provide observations. (33) For effective monitoring of implementation, the Member States should report on a quarterly basis within the European Semester process on the progress made in the achievement of the recovery and resilience plan. Such reports prepared by the Member States concerned should be appropriately reflected in the National Reform Programmes, which should be used as a tool for reporting on progress towards completion of recovery and resilience plans. (34) For the purposes of transparency, the recovery and resilience plans adopted by the Commission should be communicated to the European Parliament and the Council and communication activities should be carried out by the Commission as appropriate. (35) In order to ensure an efficient and coherent allocation of funds from the Union budg et and to respect the principle of sound financial management, actions under this Regulation should be consistent with and be complementary to ongoing Union programmes, whilst avoiding double funding for the same expenditure. In particular, the Commission and the Member State should ensure, in all stages of the process, effective coordination in order to safeguard the consistency, coherence, complementarity and synergy among sources of funding. To that effect, Member States should be required to present the relevant, information on existing or planned Union financing when submitting their plans to the Commission. Financial support under Facility should be additional to the support provided under other Union funds and programmes, and reform and investment pro jects financed under the Facility should be able to receive funding from other Union programmes and instruments provided that such support does not cover the same cost. (36) Pursuant to paragraphs 22 and 23 of the Interinstitutional Agreement for Better La w-Making of 13 April 2016, there is a need to evaluate the Recovery and Resilience Facility established by this Regulation on the basis of information collected through specific monitoring requirements, while avoiding overregulation and administrative burd ens, in particular on Member States. These requirements, where appropriate, should include measurable indicators, as a basis for evaluating the effects of the instruments on the ground. (37) It is opportune that the Commission provides an annual report to the European Parliament and the Council on the implementation of the Facility set out in this Regulation. This report should include information on the progress made by Member States under the recovery and resilience plans approved; it should also include information on the volume of the proceeds assigned to the Facility under the European Union Recovery Instrument in the previous year, broken down by budget line, and the contribution of the amounts raised through the European Union Recovery Instrument to the achievements of the objectives of the Facility. (38) An independent evaluation , looking at the achievement of the objectives of the Facility established by this Regulation, the efficiency of the use of its resources and its added value should be carri ed out. Where appropriate, the evaluation should be accompanied by a proposal for amendments to this Regulation. An independent ex-post evaluation should, in addition, deal with the long-term impact of the instruments. (39) The recovery and resilience pla ns to be implemented by the Member States and the corresponding financial contribution allocated to them should be established by the Commission by way of implementing act. In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, im plementing powers should be conferred on the Commission. The implementing powers relating to the adoption of the recovery and resilience plans and to the payment of the financial support upon fulfilment of the relevant milestones and targets should be exer cised by the Commission in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council, under the examination procedure thereof . After the adoption of an implementing act, it should be possible for the Member State concerned and the Commission to agree on certain operational arrangements of a technical nature, detailing aspects of the implementation with respect to timelines, indicators for the milestones and targets, and access to underlying data. To allow the continuous rele vance of the operational arrangements in respect of the prevailing circumstances during the implementation of the recovery and resilience plan, it should be possible that the elements of such technical arrangements may be modified by mutual consent. Horizo ntal financial rules adopted by the European Parliament and the Council on the basis of Article 322 of the Treaty on the Functioning of the European Union apply to this Regulation. These rules are laid down in the Financial Regulation and determine in part icular the procedure for establishing and implementing the budget through grants, procurement, prizes, indirect implementation, and provide for checks on the responsibility of financial actors. Rules adopted on the basis of Article 322 TFEU also concern th e protection of the Union's budget in case of generalised deficiencies as regards the rule of law in the Member States, as the respect for the rule of law is an essential precondition for sound financial management and effective EU funding. (40) In accorda nce with the Financial Regulation, Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council , Council Regulation (Euratom, EC) No 2988/95 ,Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 and Council Regulation (EU) 2017/1939 , the financial interests of the Union are to be protected through proportionate measures, including the prevention, detection, correction and investigation of irregularities and fraud, the recovery of funds lost, wrongly paid or incorrectly used and, where appr opriate, the imposition of administrative sanctions. In particular, in accordance with Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 and Regulation (Euratom, EC) No 2185/96, the European Anti-Fraud Office (OLAF) may carry out administrative investigations, includin g on-the-spot checks and inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. In accordance with Regulation (EU) 2017/1939, the European Public Prose cutor's Office (EPPO) may investigate and prosecute fraud and other criminal offences affecting the financial interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council . In accordance with the Financia l Regulation, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate in the protection of the Union’s financial interests, to grant the necessary rights and access to the Commission, OLAF, the EPPO and the European Court of Auditors and to ensure that any third parties involved in the implementation of Union funds grant equivalent rights to the Commission, OLAF, the EPPO and the European Court of Auditors. (41) Since the objectives of this Regulation cannot be sufficiently achieved by the Member S tates alone, but can rather be better achieved at Union level, the Union may adopt measures in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as se t out in that Article, this Regulation does not go beyond that which is necessary to achieve that objective. (42) In order to allow for the prompt application of the measures provided for in this Regulation, this Regulation should enter into force on the d ay following that of its publication in the Official Journal of the European Union, HAVE ADOPTED THIS REGULATION: CHAPTER I General provisions and financial envelope Article 1 Subject matter This Regulation establishes a Recovery and Resilience Facility (the ‘Facility’). It lays down its objectives, the financing, the forms of Union funding and the rules for providing such funding. Article 2 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions apply: 1. ‘Union Funds’ means the funds covered by Regulation (EU) YYY/XX of the European Parliament and of the Council [CPR successor] ; 2. ‘Financial contribution’ means non-repayable financial support available for allocation or allocated to the Member States under the Facility; and 3. ‘Eur opean Semester of economic policy coordination’ (hereinafter ‘European Semester’) means the process set out by Article 2-a of Council Regulation (EC) No 1466/97 of 7 July 1997 . Article 3 Scope The scope of application of the Recovery and Resilience Facil ity established by this Regulation shall refer to policy areas related to economic, social and territorial cohesion, the green and digital transitions, health, competitiveness, resilience, productivity, education and skills, research and innovation, smart, sustainable and inclusive growth, jobs and investment, and the stability of the financial systems. Article 4 General and specific objectives 1. The general objective of the Recovery and Resilience Facility shall be to promote the Union’s economic, social and territorial cohesion by improving the resilience and adjustment capacity of the Member States, mitigating the social and economic impact of the crisis, and supporting the green and digital transitions, thereby contributing to restoring the growth poten tial of the economies of the Union, fostering employment creation in the aftermath of the COVID-19 crisis, and promoting sustainable growth. 2. To achieve that general objective, the specific objective of the Recovery and Resilience Facility shall be to p rovide Member States with financial support with a view to achieving the milestones and targets of reforms and investments as set out in their recovery and resilience plans. That specific objective shall be pursued in close cooperation with the Member Stat es concerned. Article 5 Resources from the European Union Recovery Instrument 1. Measures referred to in Article 2 of Regulation [EURI] shall be implemented under this Facility: (a) through amount of EUR 334 950 000 000 referred to in point (ii) of Artic le 3(2)(a) of Regulation [EURI] in current prices, available for non-repayable support, subject to Article 4(4) and (8) of Regulation [EURI]. These amounts shall constitute external assigned revenues in accordance with Article 21(5) of the Financial Regula tion. (b) through amount of EUR 267 955 000 000 referred to in Article 3(2)(b) of Regulation [EURI] in current prices, available for loan support to Members States pursuant to Article 12 and 13, subject to Article 4(5) of Regulation [EURI]. 2. The amoun ts referred to in paragraph 1(a) may also cover expenses pertaining to preparatory, monitoring, control, audit and evaluation activities, which are required for the management of each instrument and the achievement of its objectives, in particular studies, meetings of experts, information and communication actions, including corporate communication of the political priorities of the Union, in so far as they are related to the objectives of this Regulation, expenses linked to IT networks focusing on informat ion processing and exchange, corporate information technology tools, and all other technical and administrative assistance expenses incurred by the Commission for the management of each instrument. Expenses may also cover the costs of other supporting acti vities such as quality control and monitoring of projects on the ground and the costs of peer counselling and experts for the assessment and implementation of reforms and investments. Article 6 Resources from shared management programmes Resources allocate d to Member States under shared management may, at their request, be transferred to the Facility. The Commission shall implement those resources directly in accordance with point (a) of Article 62(1) of the Financial Regulation. Those resources shall be us ed for the benefit of the Member State concerned. Article 7 Implementation The Recovery and Resilience Facility shall be implemented by the Commission in direct management in accordance with the Financial Regulation. Article 8 Additionality and complement ary funding Support under the Recovery and Resilience Facility shall be additional to the support provided under other Union funds and programmes. Reform and investment projects may receive support from other Union programmes and instruments provided that such support does not cover the same cost. Article 9 Measures linking the Facility to sound economic governance 1. In the event of significant non-compliance in relation to any of the cases laid down in Article 15(7) of the Regulation laying down common pr ovisions on the […)][CPR], the Council shall, on a proposal from the Commission, adopt a decision by means of an implementing act to suspend the time period for the adoption of the decisions referred to in Articles 17(1) and 17(2) or to suspend payments un der the Recovery and Resilience Facility . The decision to suspend payments referred to in paragraph 1 shall apply to payment applications submitted after the date of the decision to suspend. The suspension of the time period referred to in Article 17 shall apply from the day after the adoption of the decision referred to in paragraph 1. In case of suspension of payments Article 15(9) of Regulation laying down common provisions on the (…) shall apply. 2. In the event of occurrence of any of the cases referred to in Article 15(11) of the Regulation laying down common provisions on the […], the Council shall, on a proposal from the Commission, adopt a decision by means of an implementing act to lift the suspension of the time period or of payments referr ed to in the previous paragraph. The relevant procedures or payments shall resume the day after the lifting of the suspension. CHAPTER II Financial contribution, allocation process and loans Article 10 Maximum financial contribution A maximum financial co ntribution shall be calculated for each Member State for the allocation of the amount referred to in Article 5(1)(a), using the methodology set out in Annex I, based on the population, the inverse of the per capita Gross Domestic Product (GDP) and the rela tive unemployment rate of each Member State. Article 11 Allocation of financial contribution 1. For a period until 31 December 2022 , the Commission shall make available for allocation EUR 334 950 000 000 , referred to in point (a) of Article 5(1 ). Each Memb er State may submit requests up to their maximum financial contribution, referred to in Article 10, to implement their recovery and resilience plans. 2. For a period starting after 31 December 2022 until 31 December 2024, where financial resources are avai lable, the Commission may organise calls in line with the calendar of the European Semester. To that effect, it shall publish an indicative calendar of the calls to be organised in that period, and shall indicate, at each call, the amount available for all ocation. Each Member State may propose to receive up to a maximum amount corresponding to its allocation share of the available amount for allocation, as referred to in Annex I, to implement the recovery and resilience plan. Article 12 Loans 1. Until 31 D ecember 2024, u pon request from a Member State, the Commission may grant to the Member State concerned a loan support for the implementation of its recovery and resilience plans. 2. A Member State may request a loan at the same time of the submission of a recovery and resilience plan referred to in Article 15, or at a different moment in time until 31 August 2024 . In the latter case, the request shall be accompanied by a revised plan, including additional milestones and targets. 3. The request for a loan b y a Member State shall set out: (a) the reasons for the loan support, justified by the higher financial needs linked to additional reforms and investments; (b) the additional reforms and investments in line with Article 15; (c) the higher cost of the re covery and resilience plan concerned compared to the amount of the maximum financial contribution referred to in Article 10, or to the financial contribution allocated to the recovery and resilience plan on the basis of Article 17(3)(b). 4. The loan suppo rt to the recovery and resilience plan of the Member State concerned shall not be higher than the difference between the total cost of the recovery and resilience plan, as revised where relevant, and the maximum financial contribution referred to in Articl e 10. The maximum volume of the loan for each Member State shall not exceed 4.7% of its Gross National Income. 5. By derogation from paragraph 4, subject to availability of resources, in exceptional circumstances the amount of the loan support may be incre ased. 6. The loan support shall be disbursed in instalments subject to the fulfilment of milestones and targets in line with Article 17(4)(g). 7. The Commission shall take a decision on the request for a loan support in accordance with Article 17. Where a ppropriate, the recovery and resilience plan shall be amended accordingly. Article 13 Loan agreement 1. Prior to entering into a loan agreement with the Member State concerned, the Commission shall assess whether : (a) the justification for requesting the loan and its amount is considered reasonable and plausible in relation to the additional reforms and investments; and (b) the additional reforms and investments comply with the criteria set out in Article 16(3. 2. Where the request for a loan fulfils the criteria referred to in paragraph 1, and upon adoption of the decision referred to in Article 17(2), the Commission shall enter into a loan agreement with the Member State concerned. The loan agreement, in addition to the elements laid down in Article 220(5) of the Financial Regulation, shall contain the following elements: (a) the amount of the loan in euro; (b) the average maturity; Article 220(2) of the Financial Regulation shall not apply with regard to this mat urity; (c) the pricing formula, and the availability period of the loan; (d) the maximum number of instalments and the repayment schedule; (e) the other elements needed for the implementation of the loan support in relation to the reforms and the investment projects concerned in line with the decision referred to in Article 17(2). 3. In accordance with Article 220(5)(e) of the Financial Regulation, costs related to the borrowing of funds for the loans referred to in this Article shall be borne by t he beneficiary Member States. 4. The Commission shall establish the necessary arrangements for the administration of the lending operations related to loans granted in accordance with this Article. 5. A Member State benefitting from a loan granted in accor dance with this Article shall open a dedicated account for the management of the loan received. It shall also transfer the principal and the interest due under any related loan to an account indicated by the Commission in line with the arrangements put in place in accordance with the previous paragraph twenty TARGET2 business days prior to the corresponding due date. CHAPTER III Recovery and resilience plans Article 14 Eligibility 1. In pursuance of the objectives set out in Article 4, Member States shall prepare national recovery and resilience plans. These plans shall set out the reform and investment agenda of the Member State concerned for the subsequent four years. Recovery and resilience plans eligible for financing under this instrument shall compris e measures for the implementation of reforms and public investment projects through a coherent package. 2. The recovery and resilience plans shall be consistent with the relevant country-specific challenges and priorities identified in the context of the European Semester, in particular those relevant for or resulting from the green and digital transition. The recovery and resilience plans shall also be consistent with the information included by the Member States in the national reform programmes under th e European Semester, in their national energy and climate plans and updates thereof under the Regulation (EU)2018/1999 , in the territorial just transition plans under the Just Transition Fund , and in the partnership agreements and operational programmes under the Union funds. 3. Where a Member States is exempted from the monitoring and assessment of the European Semester on the basis of Article 12 of Regulation (EU) 472/2013, or is subject to surveillance under Council Regulation (EC) No 332/2002, the pr ovisions set out in this regulation shall be applied to the Member State concerned in relation to the challenges and priorities identified by the measures set out under the regulations thereof. Article 15 Recovery and resilience plan 1. A Member State wish ing to receive support under th e Facility shall submit to the Commission a recovery and resilience plan as defined in Article 14(1). 2. The recovery and resilience plan presented by the Member State concerned shall constitute an annex to its National Refo rm Programme and shall be officially submitted at the latest by 30 April. A draft plan may be submitted by Member State starting from 15 October of the preceding year, together with the draft budget of the subsequent year. 3. The recovery and resilience p lan shall be duly reasoned and substantiated. It shall in particular set out the following elements: (a) an explanation of the way the relevant country-specific challenges and priorities identified in the context of the European Semester are expected to be addressed; (b) an explanation of how the plan strengthens the growth potential, job creation and economic and social resilience of the Member State concerned, mitigates the economic and social impact of the crisis, and its contribution to enhance economic , social and territorial cohesion and convergence; (c) an explanation of how the measures in the plan are expected to contribute to the green and the digital transitions or to the challenges resulting from them; (d) envisaged milestones, targets and an indicative timetable for the implementation of the reforms over a maximum period of four years, and of the investments over a maximum period of seven years; (e) the envisaged investment projects, and the related invest ment period; (f) the estimated total cost of the reforms and investments covered by the recovery and resilience plan submitted (also referred as ‘estimated total cost of the recovery and resilience plan’) backed up by appropriate justification and how it is commensurate to the expected impact on the economy and employment; (g) where relevant, information on existing or planned Union financing; (h) the accompanying measures that may be needed; (i) a justification of the coherence of the recovery and resili ence plan; (j) the arrangements for the effective implementation of the recovery and resilience plan by the Member State concerned, including the proposed milestones and targets, and the related indicators; (k) where appropriate, the request for loan supp ort and the additional milestones as referred to in Article 12(2) and (3) and the elements thereof ; and (l) any other relevant information. 4. In the preparation of proposals for their recovery and resilience plan, Member States may request the Commission to organise an exchange of good practices in order to allow the requesting Member States to benefit from the experience of other Member States. Member States may also request technical support under the Technical Support Instrument in accordance with the regulation thereof. Article 16 Commission assessment 1. When assessing the recovery and resilience plan, the Commission shall act in close cooperation with the Member State concerned. The Commission may make observations or seek additional information. The Member State concerned shall provide the requested addi tional information and may revise the plan if needed, prior to its official submission. 2. When assessing the recovery and resilience plan and in the determination of the amount to be allocated to the Member State concerned, the Commission shall take into account the analytical information on the Member State concerned available in the context of the European Semester as well as the justification and the elements provided by the Member State concerned, as referred to in Article 15(3), and any other relevan t information including, in particular, the one contained in the National Reform Programme and the National Energy and Climate Plan of the Member State concerned and, if relevant, information from technical support received via the Technical Support Instru ment . 3. The Commission shall assess the importance and coherence of the recovery and resilience plan and its contribution to the green and digital transitions, and for that purpose, shall take into account the following criteria: (a) whether the recovery and resilience plan is expected to contribute to effectively address challenges identified in the relevant country-specific recommendations addressed to the Member State concerned or in other relevant documents officially adopted by the Commission in the European Semester ; (b) whether the plan contains measures that effectively contribute to the green and the digital transitions or to addressing the challenges resulting from them; (c) whether the recovery and resilience plan is expected to have a lasting impact on the Member State concerned; (d) whether the recovery and resilience plan is expected to effectively contribute to strengthen the growth potential, job creation, and economic and social resilience of the Member State, mitigate the economic and so cial impact of the crisis, and contribute to enhance economic, social and territorial cohesion; (e) whether the justification provided by the Member State on the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan submitted is reasonab le and plausible and is commensurate to the expected impact on the economy and employment; (f) whether the recovery and resilience plan contains measures for the implementation of reforms and public investments projects that represent coherent actions; (g) whether the arrangements proposed by the Member States concerned are expected to ensure an effective implementation of the recovery and resilience plan, including the envisaged timetable, milestones and targets, and the related indicators. 4. In case the Member State concerned has requested a loan support as referred to in Article 12, the Commission shall assess whether the request for loan support fulfils the criteria set out in Article 13(1), notably whether the additional reforms and investments concer ned by the loan request fulfil the assessment criteria under paragraph 3. 5. For the purpose of the assessment of the recovery and resilience plans submitted by Member States, the Commission may be assisted by experts. Article 17 Commission decision 1. T he Commission shall adopt a decision within four m onths of the official submission of the recovery and resilience plan by the Member State, by means of an implementing act. In the event that the Commission gives a positive assessment to a recovery and resi lience plan, that decision shall set out the reforms and investment projects to be implemented by the Member State, including the milestones and targets, and the financial contribution allocated in accordance with Article 11. 2. In case the Member State c oncerned requests a loan support, the decision shall also set out the amount of the loan support as referred to in Article 12(4) and (5) and the additional reforms and investment projects to be implemented by the Member State covered by that loan support, including the additional milestones and targets. 3. The financial contribution referred to in paragraph 1 shall be determined on the basis of the estimated total costs of the recovery and resilience plan proposed by the Member State concerned, as assessed under the criteria set out in Article 16(3). The amount of financial contribution shall be set as follows: (a) where the recovery and resilience plan complies satisfactorily with the criteria set out in Article 16(3), and the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan is equal to, or higher than, the maximum financial contribution for that Member State referred to in Article 10, the financial contribution allocated to the Member State concerned shall be equal to the total amoun t of the maximum financial contribution referred to in Article 10; (b) where the recovery and resilience plan complies satisfactorily with the criteria set out in Article 16(3), and the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience pla n is lower than the maximum financial contribution for that Member State referred to in Article 10, the financial contribution allocated to the Member State shall be equal to the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan; (c) where the recovery and resilience plan does not comply satisfactorily with the criteria set out in Article 16(3), no financial contribution shall be allocated to the Member State concerned. 4. The decision referred to in paragraph 1 shall also lay down : (a) the financial contribution to be paid in instalments once the Member State has satisfactorily implemented the relevant milestones and targets identified in relation to the implementation of the recovery and resilience plan; (b) the description of the reforms and of the investment projects and the amount of the estimated total cost of the recovery and resilience plan; (c) the period for implementation of the recovery and resilience plan as follows: (1) as regards completion of the investment, the inve stment period by which the investment project must be implemented shall end no later than seven years after the adoption of the decision; (2) as regards completion of reforms, the period by which the reforms must be implemented shall end no later than four years after the adoption of the decision. (d) the arrangements and timetable for implementation of the recovery and resilience plan ; (e) the relevant indicators relating to the fulfilment of the envisaged milestones and targets; and (f) the arrangements for providing access by the Commission to the underlying relevant data. (g) where appropriate, the amount of the loan to be paid in instalments and the additional milestones and targets related to the disbursement of the loan support. 5. Where the Commission gives a negative assessment to a recovery and resilience plan, it shall communicate a duly justified assessment within four months of the submission of the proposal by the Member State. 6. The arrangements and timetable for implementat ion as referred to in point (d), the relevant indicators relating to the fulfilment of the envisaged milestones and targets referred to in point (e), the arrangements for providing access by the Commission to the underlying data referred to in point (f), a nd, where appropriate, the additional milestones and targets related to the disbursement of the loan support referred to in point (g) of paragraph 4 shall be further illustrated in an operational arrangement to be agreed by the Member State concerned and t he Commission after the adoption of the decision referred to in paragraph 1. 7. The implementing acts referred to in paragraphs 1 and 2 shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 27(2). Article 18 Amendment of the Member State’s recovery and resilience plan 1. Where the recovery and resilience plan including relevant milestones and targets, is no longer achievable, either partially or totally, by the Member State concerned because of objective circumstances, the Me mber State concerned may make a reasoned request to the Commission to amend or replace the decisions referred to in Article 17(1) and 17(2). To that effect, the Member State may propose a modified or a new recovery and resilience plan. 2. Where the Commis sion considers that the reasons put forward by the Member State concerned justify an amendment of the relevant recovery and resilience plan, the Commission shall assess the new plan in accordance with the provisions of Article 16 and shall take a new decis ion in accordance with Article 17 within four months of the official submission of the request. 3. Where the Commission considers that the reasons put forward by the Member State concerned do not justify an amendment of the relevant recovery and resilienc e plan, it shall reject the request within four months of its official submission, after having given the Member State concerned the possibility to present its observations within a period of one month of the communication of the Commission's conclusions. CHAPTER IV Financial provisions Article 19 Rules on payments, suspension and cancellation of financial contributions 1. The Commission decision referred to in Article 17(1) shall constitute an individual legal commitment within the meaning of the Financia l Regulation, which may be based on global commitments. Where appropriate, budgetary commitments may be broken down into annual instalments spread over several years. 2. Payment of financial contributions to the Member State concerned under this Article sh all be made in accordance with the budget appropriations and subject to the available funding. The Commission decisions referred to in this Article shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 27(2). 3. Upon completi on of the relevant agreed milestones and targets indicated in the recovery and resilience plan as approved in the implementing act of the Commission, the Member State concerned shall submit to the Commission a duly justified request for payment of the fina ncial contribution and, where relevant, of the loan tranche. Such requests for payment may be submitted by the Member States to the Commission on a biannual basis. The Commission shall assess, within two months of receiving the request, whether the relevan t milestones and targets set out in the decision referred to in Article 17(1) have been satisfactorily implemented. For the purpose of the assessment, the operational arrangement referred to in Article 17(6) shall also be taken into account. The Commission may be assisted by experts. Where the Commission makes a positive assessment, it shall adopt a decision authorising the disbursement of the financial contribution in accordance with the Financial Regulation. 4. Where, as a result of the assessment referr ed to in paragraph 3, the Commission establishes that the milestones and targets set out in the decision referred to in Article 17(1) have not been satisfactorily implemented, the payment of all or part of the financial contribution shall be suspended. The Member State concerned may present its observations within one month of the communication of the Commission's assessment. The suspension shall be lifted where the Member State has taken the necessary measures to ensure a satisfactory implementation of th e milestones and targets referred to in Article 17(1). 5. By derogation from Article 116(2) of the Financial Regulation, the payment deadline shall start running from the date of the communication of the positive outcome to the Member State concerned pursuant to the second subparagraph of paragraph 3, or from the date of the communication of the lifting of a suspension pursuant to the second subparagraph of paragraph 4. 6. Where the Member State concerned has not taken the necessary measures within a period of six months from the suspension, the Commission shall cancel the amount of the financial contribution pursuant to Article 14(1) of the Financial Regulation after having given the Member State concerned the possibility to present its observations w ithin two months from the communication of its conclusions. 7. Where, within eighteen months of the date of the adoption the decision referred to in Article 17(1), no tangible progress has been made in respect of any relevant milestones and targets by the Member State concerned, the amount of the financial contribution shall be cancelled pursuant to Article 14(1) of the Financial Regulation. The Commission shall take a decision on the cancellation of the financial contribution after having given the Membe r State concerned the possibility to present its observations within a period of two months of the communication of its assessment as to whether no tangible progress has been made. 8. The provisions of this Article apply mutatis mutandis to the additional loan support in line with the provisions of the loan agreement referred to in Article 13, and of the decision referred to in Article 17(2). CHAPTER V Reporting and Information Article 20 Reporting by the Member State in the European Semester The Member S tate concerned shall report on a quarterly basis within the European Semester process on the progress made in the achievement of the recovery and resilience plans, including the operational arrangement referred to in Article 17(6). To that effect, the quar terly reports of the Member States shall be appropriately reflected in the National Reform Programmes, which shall be used as a tool for reporting on progress towards completion of the recovery and resilience plans. Article 21 Information to the European Parliament and the Council and communication on the Member States’ recovery and resilience plans 1. The Commission shall transmit the recovery and resilience plans as approved in the implementing act of the Commission in accordance with Article 17 to the E uropean Parliament and the Council without undue delay. The Member State concerned may request the Commission to redact sensitive or confidential information, the disclosure of which would jeopardise public interests of the Member State. 2. The Commission may engage in communication activities to ensure the visibility of the Union funding for the financial support envisaged in the relevant recovery and resilience plan, including through joint communication activities with the national authorities concerned. CHAPTER VI Complementarity, monitoring and evaluation Article 22 Coordination and complementarity The Commission and the Member States concerned shall, in a measure commensurate to their respective responsibilities, foster synergies and ensure effective c oordination between the instruments established by this Regulation and other Union programmes and instruments, and in particular with measures financed by the Union funds. For that purpose, they shall: (a) ensure complementarity, synergy, coherence and con sistency among different instruments at Union, national and, where appropriate, regional levels, in particular in relation to measures financed by Union funds, both in the planning phase and during implementation; (b) optimise mechanisms for coordination t o avoid duplication of effort; and (c) ensure close cooperation between those responsible for implementation at Union, national and, where appropriate, regional levels to achieve the objectives of the instruments established under this Regulation. Article 23 Monitoring of implementation 1. The Commission shall monitor the implementation of the Facility and measure the achievement of the objectives set out in Articles 4. Indicators to be used for reporting on progress and for the purpose of monitoring and ev aluation of the Facility towards the achievement of the general and specific objectives are set in Annex III. The monitoring of implementation shall be targeted and proportionate to the activities carried out under the Facility. 2. The performance reporti ng system shall ensure that data for monitoring the implementation of the activities and results are collected efficiently, effectively, and in a timely manner. To that end, proportionate reporting requirements shall be imposed on recipients of Union fundi ng. Article 24 Annual report 1. The Commission shall provide an annual report to the European Parliament and the Council on the implementation of the Facility set out in this Regulation. 2. The annual report shall include information on the progress made with the recovery and resilience plans of the Member States concerned under the Facility. 3. The annual report shall also include the following information: (a) The volume of the proceeds assigned to the Facility under the European Union Recovery Instrumen t in the previous year, broken down by budget line, and (b) the contribution of the amounts raised through the European Union Recovery Instrument to the achievements of the objectives of the Facility. 4. For the purpose of the reporting on the activities referred to in paragraph 2, the Commission may use the content of the relevant documents officially adopted by the Commission under the European Semester as appropriate. Article 25 Evaluation and ex-post evaluation of the Facility 1. Four years after the entry into force of this Regulation, the Commission shall provide the European Parliament, and the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions with an independent evaluation report on its implementa tion and with an independent ex post evaluation report no later than three years after the end of 2027. 2. The evaluation report shall, in particular, assess to which extent the objectives have been achieved, the efficiency of the use of resources and the European added value. It shall also consider the continued relevance of all objectives and actions. 3. Where appropriate, the evaluation shall be accompanied by a proposal for an amendments to this Regulation. 4. The ex-post evaluation report shall consis t of a global assessment of the instruments established by this Regulation and shall include information on its impact in the long-term. CHAPTER VII Communication and final provisions Article 26 Information, communication and publicity 1. The recipients of Union funding shall acknowledge the origin and ensure the visibility of the Union funding, in particular when promoting the actions and their results, by providing coherent, effective and proportionate targeted information to multiple audiences, including the media and the public. 2. The Commission shall implement information and communication actions relating to the instruments established by this Regulation, its actions and its results. Financial resources allocated to the instruments established by this Regulation shall also contribute to the corporate communication of the political priorities of the Union, as far as they are related to the objectives referred to in Articles 4. Article 27 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by a commi ttee. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. 2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 28 Entry into force This Regulation shall enter into fo rce on the following day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the C ouncil The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned in the ABM/ABB structure 1.3. Nature of the proposal/i nitiative 1.4. Objective(s) 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.6. Duration and financial impact 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure 3.2.2. Estimated impact on operational appropriations 3.2.3. Estimated impact on appropriations of an administrative nature 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third- party contributions 3.3. Estimated impact on revenue LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Co uncil establishing a Recovery and Resilience Facility 1.2. Policy area(s) concerned in the ABM/ABB structure Cohesion Economic and financial affairs 1.3. Nature of the proposal/initiative X The proposal/initiative relates to a new action The proposal /initiative relates to a new action following a pilot project/preparatory action The proposal/initiative relates to the extension of an existing action The proposal/initiative relates to an action redirected towards a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. The Commission's multiannual strategic objective(s) targeted by the proposal/initiative The strategic objective of the Recovery and Resilience Facility is to promote the Union’s economic, social and territorial cohesion by improving the resilience and adjustment capacity and convergence of the Member States and supporting the green and energy transitions, thereby contributing to restoring the growth potential of the economies of the Member States in the aftermath of the COVID-19 crisis, , and to fos tering sustainable growth. 1.4.2. Specific objective(s) and ABM/ABB activity(ies) concerned Specific objective No The specific objective is to provide Member States with financial support (“grants” and “loan”) with a view to achieving the milestones and targets of reforms and investment as set out in the recovery and resilience plans that the Member States will submit and the Commission will approve. The specific objective will be pursued in close cooperation with the Member States concerned. ABM/ABB acti vity(ies) concerned […] 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The financial support under the Facility is linked to the achievement of results; therefore, t he Facility is expected to contribute to improving Member States’ resilience and adjustment capacity and regaining the path of economic recovery and of sustainable growth; this will also include the contributing to the green and digital transitions, and en sure fairness of the process as far as social sectors are concerned. 1.4.4. Indicators of results and impact Specify the indicators for monitoring implementation of the proposal/initiative. Output indicators: number of plans as approved by the Commission ; overall financial contribution allocated to the plans; Result indicators : number of plans implemented; Impact indicators the objectives set in the plans, which have been achieved due, inter alia, to the financial support received 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term Developing sound and resilient economies and financial systems built on strong economic and social structures will help Member States to respond more efficientl y to shocks and recover more swiftly from them. Reforms and investments to address structural weaknesses of the economies and to strengthen their resilience are therefore essential to set the economies back on a sustainable recovery path and avoid further widening of the divergences in the Union. 1.5.2. Added value of EU involvement Action at Union level is necessary to achieve a fast and robust economic recovery in the Union. This goal cannot be achieved to a sufficient degree by the Member States acting alone, while the Union's intervention can bring an additional value by establishing instruments targeted at supporting Member States financially as regards the design and implementation of the much needed reforms and investments. Such support would contrib ute to also mitigate the societal impact caused by the crisis. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past Other instruments at Union level support the implementation of structural reforms and investments. On the policy side, the policy rec ommendations provided by the Union under the European Semester identify reform and investment priorities. Union funds, notably those covered by Regulation (EU) No XXX/XX of the European Parliament and of the Council [CPR] finance investment projects requir ing thematic concentration and that certain enabling conditions are fulfilled. InvestEU provides financing to private investment projects under different policy windows, not necessarily linked to reform efforts. None of these instruments though provide di rect and comprehensive financial support in the form of “grants” and “loans” to Member States in view of the fulfilment of results related to agreed recovery plans for reforms and investments. This will be the distinctive delivery mode of the Facility. 1.5.4. Compatibility and possible synergy with other appropriate instruments The Facility will be complementarity and ensure synergies with other Union programmes, notably the projects financed by the structural and cohesion funds and by InvestEU; this wil l contribute to leverage the use of the Union funds and to avoid duplications. To that effect, firstly Member States are required to present the relevant, information on existing or planned Union financing when submitting their plans to the Commission; sec ondly, financial support from the Facility will be additional to the support provided under other Union funds and programmes, in that reform and investment projects may receive funding from other Union programmes and instruments provided that such support does not cover the same cost; thirdly, the coordination between the Facility and other Union programmes and Union funds will be ensured via a strengthened governance within the internal working arrangements of the Commission. Decisions to provide financial support to a Member State will take into account the measures financed by the Union funds and programmes, and the need to avoid double funding. In addition, reforms and investments that will benefit from financial support under the instruments will be ide ntified in the context of the European Semester. 1.6. Duration and financial impact Proposal/initiative of limited duration Proposal/initiative in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY X Financial impact from 2021 to 2024 for commitment appropriat ions and from 2021 for payment appropriations. X Proposal/initiative of unlimited duration Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned X Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 208 and 209 of the Financial Regulation; public law bodie s; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnersh ip and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please p rovide details in the ‘Comments’ section. Comments N/A 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. Specific output, result and impact indicators will be defined in each approved plan with the Member States, so that the completion of the milestones and targets will be set as a condition for receiving the financial support. Member States will report on a quarterly basis in the European Semester on progress made towards milestones and targets. The Commission will also report annually to the European Parliament and to the Council. A mid-term evaluation and an ex-post evaluation will be carried out with a v iew to assessing the effectiveness, efficiency, relevance, and coherence of the Facility. The Commission will communicate the conclusions of the evaluations accompanied by its observations, to the European Parliament, the Council, the European Economic an d Social Committee and the Committee of the Regions. 2.2. Management and control system 2.2.1. Risk(s) identified The risk relates to the performance measurement (non-achievement of pre-defined targets/milestones). The measures that will be put into place to mitigate these risks are the following: – thorough evaluation process before the disbursement of funds for achievement of the milestones/targets by the beneficiary Member States; – activation of suspension, and cancellation of payments in case of non achievement of the milestones/targets by beneficiary Member States. 2.2.2. Information concerning the internal control system set up The Facility will be implemented in direct management by the Commission in accord ance with the Financial Regulation. 2.2.3. Estimate of the costs and benefits of the controls and assessment of the expected level of risk of error Financial contribution will be provided to Member State in the form of financing not linked to cost referre d to in point (a) of Article 125(1) of the Financial Regulation. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures. Standard provisions exist in the proposal for Regulation for the protection of the financial interests of the Union. DG REFORM will apply its Anti-fraud Strategy, having regard to the proportionality and cost benefit of the measures to be implemented. Ap propriate internal control processes will aplly at levels of management and be designed to provide reasonable assurance of achieving the following objectives: effectiveness, efficiency and economy of operations; reliability of reporting; safeguarding of as sets and information; adequate management of the risks relating to the legality and regularity of the underlying transactions, and prevention, detection, correction and follow up of fraud and irregularities. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financia l framework Budget line Type of expenditure Contribution Number [Heading………………………...……………] Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] Diff./Non-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number [Heading………………………………………] Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO 3.2. Estimated impact on expenditure 3.2.1. Summary of estimated impact on expenditure Apart from the administrative expenditure under Heading 7 of the multiannual financial framework, the proposed expenditure linked to the Recovery and Resilience Facili ty will be covered by EUR 267 955 000 000 (in current prices) in the form of loans and EUR 334 950 000 000 (in current prices) made available as external assigned revenue, within the meaning of Article 21(5) fo the Financial Regulation, stemming from the b orrowing operations of the Union as set out in Regulation (EU) XXX/XX [EURI regulation]. Out of this amout, up to EUR 42 000 000 may be dedicated to administrative expenditure. The indicative breakdown of the expenditure is as follows (EUR million, in curr ent prices): Recovery and Resilience Facility Year 2021 Year 2022 Year 2023 Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Later years TOTAL Operational appropriations Loans Signed agreements (1) 132 651.000 135 304.000 - - - - - - 267 955.000 Loan instalments (2) 39 795.300 73 753.950 66 988.750 60 356.200 27 060.800 - - - 267 955.000 Grants Commitments (1a) 131 580.000 134 211.000 34 228.000 34 913.000 6.000 6.000 6.000 - 334 950.000 Payments (2a) 19 742.100 53 030.250 78 162.750 86 952.550 59 129.300 25 743.850 10 443.850 1 745.350 334 950.000 of which appropriations of an administrative nature financed from the above-mentioned envelope for grants 6.000 6.000 6.000 6.000 6.000 6.000 6.000 - 42.000 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL Commission (ECFIN, SG) Human resources 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Other administrative expenditure TOTAL Commission (ECFIN, SG) Appropriations 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Payments 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 3.2.2. Estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Indicate objectives and outputs Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 … - Output - Output - Output Subtotal for specific objective No 1 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ... - Output Subtotal for specific objective No 2 TOTAL COST 3.2.3. Estimated impact on appropriations of an administrative nature 3.2.3.1. Summary The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature X The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Other administrative expenditure Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Outside HEADING 5 of the multiannual financial framework Human resources 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 42,000 Other expenditure of an administrative nature Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 42,000 TOTAL 8,250 8,250 8,250 8,250 8,250 8,250 8,250 57,750 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constra ints. 3.2.3.2. Estimated requirements of human resources The proposal/initiative does not require the use of human resources. X The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Establishment plan posts (officials and temporary staff) XX 01 01 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 15 15 15 15 15 15 15 XX 01 01 02 (Delegations) XX 01 05 01 (Indirect research) 10 01 05 01 (Direct research) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) XX 01 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) XX 01 02 02 (AC, AL , END, INT and JED in the delegations) XX 01 04 yy - at Headquarters - in Delegations XX 01 05 02 (AC, END, INT - Indirect research) 10 01 05 02 (AC, END, INT - Direct research) Other budget lines (specify) 75 75 75 75 75 75 75 TOTAL XX is the policy area or budget title concerned. The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocatio n which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff External staff 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative is compatible the current multiannual financial framework. The proposal/initiative will entail reprogramming of the relevant heading in the multiannual financial fr amework. Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. The proposal/initiative requires application of the flexibility instrument or revision of the multiannual financial framework. Explain w hat is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions The proposal/initiative does not provide for co-financing by third parties. The proposal/initiative provides for the co-fi nancing estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on miscellaneous revenue EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For miscellaneous ‘assigned’ revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Specify the method for calculating the impact on revenue. ANNEX I Methodology for the calculation of the maximum financial contribution ( i.e. the non-repayable financial support) per Member State under the Facility This annex sets out the methodology for calculating the maximum financial contribution available for each Member State. The method takes into account: Population; The inverse of GDP per capita; The average unemployment rate over the past 5 years compared to the EU average (2015-2019). To avoid excessive concentration of resources: the inverse GDP per capita is capped at 150% of EU average the deviation of individual country’s unemployment rate from the EU average is capped to 150% of EU average To account for the generally more stable labour markets of wealthier Member States (with GNI per capita above EU average) the deviation of their unemployment rate from the EU average is capped to 75%. The maximum financial cont ribution of a Member State under the Facility ( MFC i ) is defined as follows: MFC i = α i ×( FS ) where: FS (Financial Support) is the available financial envelope under the facility as referred to Article 5(1)(a); and α i is the allocation key of Member State i, defined as: α i = GDP average PC GDP i PC * pop i pop EU * U i U EU i =1 19 GDP average PC GDP i PC * pop i pop EU * U i U EU , with 1. 5 ≥ GDP average PC GDP i PC and wi th 1.5≥ U i / U iEU and 0.75 ≥ U i / U iEU for Member States with GDP i PC >100% * GDP average PC With: α i is the allocation key of country i GDP i PC is the 2019 Gross domestic product per capita of country i, GDP average PC the 2019 weighted Average Gross Domestic product per capita of the EU-27 Member States, pop i is the 2019 total population in country i, pop EU is the 2019 total population in EU-27 Member States U i is the average unemployment r ate over the period 2015-2019 of country i U EU is the average unemployment rate over the period 2015-2019 in the EU-27 The application of the methodology will result in the following share and amount for the maximum financial contribution per Member S tate. ANNEX II Assessment guidance for the Facility 1. Scope The purpose of these assessment guidelines is to serve together with this Regulation as a basis for the Commission to assess - in a transparent and equitable manner - the proposals for recovery and resilience plans put forward by Member States and to deter mine the financial contribution in conformity with the objectives and any other relevant requirements laid down in this Regulation. These guidelines notably represent the basis for the application of the assessment criteria and the determination of the fin ancial contribution as referred to, respectively, in Articles 16(3) and 17(3). The assessment guidelines are designed to: (a) give further guidance on the assessment process of the proposals for recovery and resilience plans submitted by Member States; (b) provide further details on the assessment criteria and provide for a rating system, to be established with a view to ensuring an equitable and transparent process; and (c) define the link between the assessment to be made by the Commission under the as sessment criteria and the determination of the financial contribution to be set out in the Commission decision in relation to the recovery and resilience plans selected. The guidelines are a tool to facilitate assessment by the Commission of the proposal s for recovery and resilience plans as submitted by Member States, and to ensure that the recovery and resilience plans support reforms and public investment that are relevant and display high added value, while ensuring equal treatment among the Member States. 2. Assessment criteria In accordance with Article 16(3), the Commission shall assess the importance and coherence of the recovery and resilience plans, and its contribution to the green and digital transitions, and for that purpose, it shall take into acc ount the following criteria: whether the recovery and resilience plan is expected to contribute to effectively address challenges identified in the relevant country-specific recommendations addressed to the Member State concerned or in other relevant docu ments officially adopted by the Commission in the European Semester; whether the plan contains measures that effectively contribute to the green and the digital transitions or to addressing the challenges resulting from them; whether the recovery and resi lience plan is expected to have a lasting impact on the Member State concerned; whether the recovery and resilience plan is expected to effectively contribute to strengthen the growth potential, job creation, and economic and social resilience of the Memb er State, mitigate the economic and social impact of the crisis, and contribute to enhance economic, social and territorial cohesion; whether the justification provided by the Member State on the amount of the estimated total costs of the recovery and res ilience plan submitted is reasonable and plausible and is commensurate to the expected impact on the economy and employment; whether the recovery and resilience plan contains measures for the implementation of reforms and public investment projects that represent coherent actions; whether the arrangements proposed by the Member States concerned are expected to ensure an effective implementation of the recovery and resilience plan, including the envisaged timetable, milestones and targets, and the relate d indicators. As a result of the assessment process, the Commission shall give ratings to the recovery and resilience plans submitted by the Member States, under each of the assessment criteria referred to in Article 16(3), in order to assess the import ance and coherence of the plans and with a view to establishing the financial allocation in accordance with Article 17(3). For the sake of simplification and efficiency, the rating system shall range from A to C, as set out in the following: 2.1 The recove ry and resilience plan is expected to contribute to effectively address challenges identified in the relevant country-specific recommendations addressed to the Member State concerned or in other relevant documents officially adopted by the Commission in th e European Semester. The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - The recovery and resilience plan is expected to contribute to effectively address challenges identified in the relevant country-specific recommendations, including fiscal aspects, or in other relevant documents officially adopted by the Commission in the European Semester addressed to the Member States concerned, and, - these challenges are considered as significant to boost the growth potential of the economy of the Member State concerned, and, Following the completion of the proposed reforms and investments, the related challenges would be expected to have been resolved o r addressed in a satisfactory manner. and - The recovery and resilience plan represents a comprehensive and adequate response to the economic and social situation of the Member State concerned; Rating A – The recovery and resilience plan contributes to effectively address challenges identified in the CSRs, or in other relevant documents officially adopted by the Commission in the European Semester, and the plan represents an adequate response to the economic and social situation of the Member State co ncerned. B – The recovery and resilience plan contributes to partially address challenges identified in the CSRs, or in other relevant documents officially adopted by the Commission in the European Semester and the plan represents a partially adequate res ponse to the economic and social situation of the Member State concerned. C – The recovery and resilience plan does not contribute to address any challenges identified in the CSRs, or in other relevant documents officially adopted by the Commission in the European Semester and the plan does not represent an adequate response to the economic and social situation of the Member State concerned. 2.2 The plan contains measures that effectively contribute to the green and the digital transitions or to addressing the challenges resulting from them. The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - the implementation of the envisaged measures is expected to significantly contribute to establish climate- and environmental-friendly systems and to the greening of economic or social sectors with a view to contribute to the overall objective of a climate-neutral Europe by 2050; or - the implementation of the envisaged measures is expected to significantly contribute to the digital transformation of economic or social sectors; or - the implementation of the envisaged measures is expected to significantly contribute to address the challenges resulting from the green and/or digital transitions and - the implementation of the envisaged measures is expected to have a lasting impact. Rating A – To a large extent B – To a moderate extent C – To a small extent 2.3 The recovery and resilience plan is expected to have a lasting impact on the Member State concerned The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - the implementation of the envisaged me asures is expected to bring about a structural change in the administration or in relevant institutions; or - the implementation of the envisaged measures is expected to bring about a structural change in relevant policies; and - the implementation of the envisaged measures is expected to have a lasting impact. Rating A – To a large extent B – To a moderate extent C – To a small extent 2.4 The recovery and resilience plan is expected to effectively contribute to strengthen the growth potential , job creation, and economic and social resilience of the Member State, mitigate the economic and social impact of the crisis, and contribute to enhance economic, social and territorial cohesion ; The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - the recovery and resilience plan contains measures that aim at addressing weaknesses of the economy of the Member States and at boosting the gr owth potential of the economy of the Member State concerned, stimulating job creation and mitigating the adverse effects of the crisis, while avoiding adverse impacts of those measures on climate and environment. and - the recovery and resilience plan i s aimed at reducing the vulnerability of the economy of the Member State to shocks, or - the recovery and resilience plan is aimed at increasing the capacity of the economic and/or social structures of the Member State to adjust to and withstand shocks and the recovery and resilience plan is expected to contribute to enhancing economic, social and territorial cohesion Rating A – High expected impact on growth potential and economic and social resilience, and on cohesion B – Medium expected impact o n growth potential and economic and social resilience, and on cohesion C – Low expected impact on growth potential and economic and social resilience, and on cohesion 2.5 The justification provided by the Member State on the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan is reasonable and plausible and is commensurate to the expected impact on the economy and employment ; The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - the Member State provided sufficient information and evidence that the amount of the estimated total cost of the recovery and resilience plan is appropriate (“reasonable”); and - the Member State provided sufficient information and evidence that the a mount of the estimated total cost of the recovery and resilience plan is in line with the nature and the type of the envisaged reforms and investments (“plausible”). and - the Member State provided sufficient information and evidence that the amount of the estimated total cost of the recovery and resilience plan to be financed under the instrument is not covered by existing or planned Union financing. and - the amount of the estimated total cost of the recovery and resilience plan is commensurate to the expected impact of the envisaged measures included in the plan on the economy of the Member State concerned. Rating A – To a high extent B – To a medium extent C – To a low extent 2.6. The recovery and resilience plan contains measures for the i mplementation of reforms and public investment projects that represent coherent actions. The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - the recovery and resilience plan includes measures that contribute to reinforce the effects of one another. Rating A – To a high extent B – To a medium extent C – To a low extent 2.7 The arrangements proposed by the Member States concerned are exp ected to ensure effective implementation of the recovery and resilience plan, including the proposed milestones and targets, and the related indicators The Commission shall take into account the following elements for the assessment under this criterion: Scope - a structure is tasked within the Member State with: (i) the implementation of the recovery and resilience plan; (ii) the monitoring of progress on milestones and targets; and (iii) the reporting; and - the proposed milestones and targets are cle ar and realistic; and the proposed indicators are relevant, acceptable and robust; and - the overall arrangements, proposed by the Member States in terms of organisation (including provision to ensure sufficient staff allocation) of the implementation o f the reform and investment, are credible. Rating A – Adequate arrangements for effective implementation B – Minimum arrangements for effective implementation C – Insufficient arrangements for effective implementation 3 . Determination of the financial contribution under the budgetary instrument for recovery and resilience In accordance with Article 17(3), the Commission shall determine the financial contribution taking into account the importance and coherence of the recovery and resilience plan propos ed by the Member State concerned, as assessed under the criteria set out in Article 17(3). For that purpose, it shall apply the following criteria: where the recovery and resilience plan complies satisfactorily with the criteria set out in Article 16(3), a nd the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan is equal to, or higher than the maximum financial contribution for that Member State referred to in Article 10, the financial contribution allocated to the Member State concern ed shall be equal to the total amount of the maximum financial contribution referred to in Article 10; where the recovery and resilience plan complies satisfactorily with the criteria set out in Article 16(3), and the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan is lower than the maximum financial contribution for that Member State referred to in Article 10, the financial contribution allocated to the Member State shall be equal to the amount of the estimated total costs of the r ecovery and resilience plan; where the recovery and resilience plan does not comply satisfactorily with the criteria set out in Article 16(3), no financial contribution shall be allocated to the Member State concerned. For the purpose of the implementatio n of this subparagraph, the following formulas shall apply: for (a) above: If C i ≥ MFC i the Member State i receives MFC i for (b) above: If C i < MFC i the Member State i receives C i where: i refers to the Member State concerned MFC is the maximum financial contribution for the Member State concerned C is the amount of the estimated total costs of the recovery and resilience plan As a result of the assessment process, and taking into account the ratings: The recovery and resilience plan complies satisfactorily with the assessment criteria: If the final rating for criteria 2.1 to 2.7 includes scores with: - an A for criteria 2.1 and 2.2; and for the other criteria: - all A's, or - a majority of A's over B's and no C's, The recovery and resilience plan does not comply satisfactorily with the assessment criteria: If the final rating for criteria 2.1 to 2.7 includes scores with: - not an A in criteria 2.1 and 2.2; and for the o ther criteria: - a majority of B's over A's or - at least one C ANNEX III Indicators The achievement of the objectives referred to in Articles 4 shall be measured on the basis of the following indicators, broken down by Member State and by area of intervention. Indicators shall be used in accordance with data and information available, including quantitative and/or qualitative data. Output indicators: number of recovery and resilience plans as approved in the implementing act of the Commission; overall financial contribution allocated to the recovery and resilience plan; Result indicators : number of recovery and resilience plans implemented; Impact indicators established by this Regulation The objectives set in the recover y and resilience plan, which have been achieved due, inter alia, to the overall financial support (including, where appropriate, the loan support) received under the Recovery and Resilience Facility established by this Regulation; The ex-post evaluation re ferred to in Article 25 shall be undertaken by the Commission also with the purpose of establishing the links between the overall financial support (including, where appropriate, the loan support) from Recovery and Resilience Facility and the implementatio n of the relevant measures in the Member State concerned with a view to enhancing recovery, resilience, sustainable growth, jobs and cohesion. SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid COVID-19 pandeemia puhkemine on muutnud liidu järgmiste aastate majandusväljavaateid. Lühiajaline mõju igas liikmesriigis sõltub piirangute kestusest ja tõsidusest, tootmise struktuurist ja kriisi vahetu mõju leevendamiseks võetud majanduspoliitilistest meetmetest. Keskpikas ja pikas perioodis sõltub mõju sellest, kui rängalt mõjutas COVID-19 pandeemia eri sektorite majandustegevust, riikide majanduse vastupidavusest ja nende suutlikkusest võtta asjakohaseid meetmeid. Konkurentsimoonutused ühtsel turul võivad suurendada majanduslikke erinevusi liidus ja kui ei võeta otsustavaid poliitikameetmeid, võib see pikas perspektiivis vähendada majanduse kasvupotentsiaali. Kui piirangutest hakatakse järk-järgult loobuma, on majandustegevuse kestlikuks taastamiseks vaja kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju leevendavaid strateegilisi poliitikasuuniseid, millega soodustatakse majanduslikku lähenemist ja muudetakse majandus vastupidavamaks ning aidatakse seeläbi kaasa pikaajalisele kestlikule majanduskasvule. Seejuures on oluline edendada kaht pööret – rohe- ja digipööret, tagades samal ajal liidu strateegilise sõltumatuse. Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid sellises olukorras. Peale selle on kriisiiga seotud suurte majandus- ja ühiskondlike probleemide lahendamine vajalik selleks, et hoida ära toomisvõime ja tööhõive alalist kadu, säilitades nii majanduse ja ühiskonna vastupidavust. Majanduse kestlikuks ja vastupidavaks taastamiseks on vaja raamistikku, mis soodustaks õiget liiki investeeringute tegemist ja reforme. Samuti on oluline, et liikmesriikide kehtestatud taastamisstrateegiates võetaks piisavalt arvesse rohe- ja digipöördega seotud probleeme ning toetataks investeeringuid ja reforme nendes kahes olulises valdkonnas. Taaste ja vastupidavuse jaoks kavandatud rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) abil antakse ulatuslikku rahalist toetust avaliku sektori investeeringuteks ja reformide elluviimiseks, et muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks ja valmistada see tulevikuks paremini ette. Sellega aidatakse liikmesriikidel lahendada majandus- ja ühiskonnaprobleeme; kriisi järel on veelgi olulisem lahendada mitmesuguseid, näiteks ühiskondlikke, tööhõive, oskuste, hariduse, teaduse ja innovatsiooni, tervishoiu, aga ka ettevõtluskeskkonna ja sh avaliku halduse ja finantssektoriga seotud probleeme. Väga oluline on ka see, et rahastamisvahendiga tagatakse investeeringute ja reformide puhul keskendumine rohe- ja digipöördega seotud probleemidele ja investeerimisvajadustele, tagades seeläbi majandustegevuse kestliku taastamise. Investeerimine keskkonnasäästlikkesse ja digitehnoloogiatesse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on soodustada üleminekut puhtale energiale ja suurendada energiatõhusust mitmes olulises majandussektoris, aitab luua töökohti ja kestlikku majanduskasvu ning võimaldab liidul ülemaailmses majanduse taastamise võidujooksus kasutada parimal võimalikul viisil ära esimesena tegutseja eelis. See aitab muuta liitu vastupidavamaks ja vähendada tänu peamiste tarneahelate mitmekesistamisele liidu sõltuvust. Äärmiselt oluline on asjakohaste projektide kavandamine ja ettevalmistamine kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) prioriteetidega. Otstarbekuse huvides ja selleks, et kaasseadusandjad jõuaksid võimalikult kiiresti kokkuleppele, võetakse käesoleva määruse ettepaneku aluseks viimane tekst, mida kaasseadusandjad arutasid seoses ettepanekuga, millega luuakse reformide tugiprogramm ja mille komisjon võttis vastu 31. mail 2018 osana mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027, ning selles tehakse asjakohased muudatused, et võtta arvesse muudetud eesmärke ja uue rahastamisvahendi kohandatud rakendamisviisi. Seetõttu asendatakse käesoleva ettepanekuga komisjoni ettepanek reformide tugiprogrammi kohta, mis on tagasi võetud. Seega võetakse tagasi ka ettepanek, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust euroala lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistiku kohta . Lisaks teeb komisjon eraldi ettepaneku võtta vastu määrus [COD...], et pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge. Rahastamisvahendist saab läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku osana Euroopa Liidu taasterahastu peamine programm. Sellega antakse liikmesriikidele tagastamatut rahalist toetust ja laene, et toetada avaliku sektori investeeringuid ja reforme, mis on esitatud riikide taaste- ja vastupidavuskavades. See aitab muuta liidu liikmesriikide majandust vastupidavamaks ja valmistada seda tulevikuks paremini ette. Laenud täiendavad tagastamatut toetust ning nende andmise eelduseks on täiendavate reformide ja investeeringute tegemine lisaks nendele, mille jaoks tagastamatut rahalist toetust on juba antud. Laenude puhul kehtivad liidu pikad tähtajad ja soodsad intressimäärad. Seetõttu pakuvad need erilist huvi ja on eriti kasulikud liikmesriikidele, kelle laenukulud on suuremad. Tagamaks, et vahendite eraldamine on rahastamisvahendi eesmärgiga hästi kooskõlas, on rahastamisvahendiga antav tagastamatu toetus eriti kasulik riikidele, kus sissetulek inimese kohta on väike ja töötuse määr kõrge, võttes arvesse nende riikide ees seisvaid suuri majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Komisjon teeb ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja jaotada oluline osa rahalisest toetusest majandustegevuse taastamise esimestel otsustava tähtsusega aastatel. Need ettepanekud põhinevad kahel sambal: i) Euroopa Liidu erakorraline taasterahastu summas 808 984, 090 miljonit eurot (jooksevhindades). Nii suurendatakse ajutiselt ELi eelarve finantssuutlikkust, kasutades ELi eelarve vahendeid täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks finantsturgudelt. Kogutud vahenditega toetatakse koheseid ja kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud elatusvahendite kaitsmiseks ja majandustegevuse taastamiseks: ii) tugevdatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027. Komisjon teeb ettepaneku tugevdada Euroopa Liidu taasterahastu kaudu peamisi programme, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kriisiohjamine ning anda liidule eelarve, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et edendada pikaajalist üleminekut vastupidavamale, keskkonnasäästlikumale ja digitaalsele Euroopale. Võttes arvesse, et rahastamisvahendiga antakse rahalisi vahendeid ajutiselt, tuleks rahaline toetus ja liikmesriikide poolt rahastamisvahendi raames võetud asjakohased meetmed koondada 2024. aasta lõpuni ulatuvasse ajavahemikku ning tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda kulukohustustega 2022. aasta lõpuks. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid kasutama 2024. aastale järgnevaid aastaid kuni mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, et edendada asjakohaste meetmete rakendamist kohapeal ja saavutada majandustegevuse oodatav taastamine asjaomastes majandus- ja sotsiaalsektorites ning suurendada vastupidavust ja lähenemist. Kui rahastamisvahendi jaoks on pärast seda olemas rahalised vahendid, mis eraldatakse rahastule liidu eelarvest, võib komisjon korraldada ka täiendavaid projektikonkursse. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Läbivaadatud mitmeaastases finantsraamistikus ja sellega seotud valdkondlikes õigusaktides on tehtud ettepanek uute ja tugevdatud vahendite kohta, et tegeleda COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega. Kõnealune meetmepakett on lisatud käesolevasse ettepanekusse, konkreetselt on lisatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide alla kuuluv REACT EU ning muudetud ettepanekud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja InvestEU kohta [...]. Käesolev ettepanek on samuti osa mitmesugustest meetmetest, mis töötati välja vastusena praegusele COVID-19 pandeemiale, näiteks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus . Need kavandatud vahendid täiendavad üksteist. REACT EU keskendub lühemas perspektiivis kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmetele, mis on seotud tööturu, tervishoiu ja VKEdega (likviidsuse ja maksevõime toetamine), et pakkuda liikmesriikide majandusele kohest ja otsest toetust. Rahastamisvahendiga toetatakse pikemaajalisi reforme ja eelkõige keskkonnasäästlikku ja digitaaltehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid, millel on püsiv mõju liidu majanduse tootlikkusele ja vastupidavusele. Lisaks toetatakse reforme ja investeeringuid mitme liidu tasandi poliitikavahendiga. Struktuurireformi tugiprogramm pakub praegu liikmesriikidele tehnilist tuge reformide ettevalmistamisel ja elluviimisel. Liidu fondidest rahastatakse investeerimisprojekte liidu fondidega hõlmatud poliitikavaldkondades, mis eeldavad rahastamise temaatilist koondamist ja mitmete tingimuste täitmist enne vahendite väljamaksmist. InvestEU alt rahastatakse projekte erinevate poliitikasuundade raames, need ei pruugi tingimata olla seotud reformipüüdlustega. Käesolev ettepanek on tihedalt seotud Euroopa poolaasta raames antavate poliitiliste suunistega. Esiteks peavad rahastamisvahendiga toetatavad taaste- ja vastupidavuskavad aitama tõhusalt ellu viia riigipõhiseid soovitusi, mis nõukogu andis liikmesriikidele Euroopa poolaasta raames. Käesolevas ettepanekus sisalduvad vahendid suurendavad seega Euroopa poolaasta tõhusust ja aitavad kaasa sellega seoses kindlaks tehtud probleemide lahendamisele. Teiseks viiakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade esitamise ajastus kooskõlla Euroopa poolaasta ajakavaga ning need kavad moodustavad riikliku reformikava lisa. Kolmandaks antakse nende kavade rakendamisel tehtud edusammudest aru ka Euroopa poolaasta raames. • Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega Ettepanek on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ning see tagab vastastikuse täiendavuse ja koostoime. Komisjon tegi ettepaneku uue kava „TERA“ kohta, et kaitsta eurooplasi töötuse ohu eest. Selle eesmärk on anda liikmesriikidele kuni 100 miljardi euro ulatuses rahalist abi, et aidata kaitsta koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud töökohti ja töötajaid. Need laenud aitavad liikmesriikidel tulla toime tööhõive säilitamiseks tehtavate riiklike kulutuste järsu suurenemisega. Eurorühmas on samuti jõutud poliitilisele kokkuleppele, et Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa stabiilsusmehhanismi raames eraldatakse ettevõtjatele ja seda vajavatele liikmesriikidele kokku 440 miljardit eurot, kusjuures liikmesriikidele ei ole seatud muid tingimusi kui tervishoiu, ravi ja ennetamisega seotud otseste ja kaudsete kulude katmine. Lisaks nendele enneolematutele Euroopa eelarvepoliitilistele sammudele on Euroopa Keskpank võtnud meetmeid, sealhulgas käivitanud 750 miljardi euro suuruse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava, millega suureneb 2020. aastal Euroopa Keskpanga ostetud varade kogumaht 1,1 triljoni euroni, et säilitada finantsstabiilsus riigivõlakirjade turgudel. Arvestades suurt keskendumist investeeringutele ja reformidele, mis on suunatud rohe- ja digipöördele, on rahastamisvahendi eesmärk täiendada ja toetada Euroopa rohelist kokkulepet ja digitaalarengu tegevuskava. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik. ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on ette nähtud, et kui fondidevälised erimeetmed osutuvad vajalikuks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi eesmärk aidata kaasa ühtekuuluvuse suurendamisele meetmetega, mis võimaldavad asjaomastel liikmesriikidel COVID-19 kriisist kiiremini ja kestlikumalt taastuda ning vastupidavust (veelgi) suurendada. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Välja pakutud meetmete rahastamine kavandatud määruse kaudu vastab Euroopa lisaväärtuse ja subsidiaarsuse põhimõttele. Liidu eelarvest rahastamisel keskendutakse meetmetele, mille eesmärke ei saa liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada („vajalikkuse hindamine“) ning mille puhul liidu sekkumine võib tuua lisaväärtust võrreldes ainult liikmesriikide tegevusega. Määruse üldeesmärk on suurendada ühtekuuluvust meetmete abil, mis võimaldavad muuta liikmesriigid vastupidavamaks, leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetada rohepööret ja energiasüsteemi ümberkujundamist, aidates seeläbi kaasa liidu majanduse taastamisele ja majanduskasvu potentsiaali ärakasutamisele COVID-19 kriisi järel. Selleks tuleks määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi abil toetada reformide elluviimist ja investeeringuid, millega lahendatakse liikmesriikide struktuurseid probleeme. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi toimimise aluseks on asjaomase liikmesriigi vabatahtlikult esitatud taotlus. Seega otsustab iga liikmesriik ise, kas liidu tasandi meede on vajalik, võttes arvesse riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi olemasolevaid võimalusi. Majanduse taastamise ja selle vastupidavamaks muutmisega seotud meetmete rakendamine on liidu ühistes huvides. Liidu tasandil on vaja võtta meetmeid, et koordineerida võimsat reageerimist COVID-19 pandeemia puhkemisele ja leevendada tohutuid majanduslikke tagajärgi. Seega on vaja liidu tasandi meetmeid, et taastada liidu majandus kiiresti ja jõuliselt. Liikmesriigid üksi ei suuda seda eesmärki piisaval määral saavutada, samas kui liidu sekkumine võib anda lisaväärtust, kehtestades määruse, millega nähakse ette vahend, mis on suunatud liikmesriikide rahalisele toetamisele hädavajalike reformide ja investeeringute kavandamisel ja elluviimisel. Selline toetus aitaks leevendada ka praeguse COVID-19 kriisi ühiskondlikku mõju. • Proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see ei lähe kaugemale, kui on vaja Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vabatahtlikkus ja kogu protsessi käigus tehtava koostöö konsensuslik laad on lisatagatis, et proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse ja et liikmesriikide ja komisjoni vahel luuakse vastastikune usaldus ja toimub koostöö. • Vahendi valik Eespool kirjeldatud eesmärke ei saa saavutada õigusaktide ühtlustamise või liikmesriikide vabatahtlike meetmetega. Need on võimalik saavutada ainult määrusega. Kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav määrus on ka kõige sobivam õiguslik vahend rahalise toetuse andmise korraldamiseks, et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et kaassedusandjad saaksid selle aegsasti vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik formaalselt konsulteerida. Sidusrühmade seisukohti võeti arvesse ka reformide tugiprogrammi ettepanekut käsitleva seadusandliku protsessi käigus. • Mõju hindamine Kuna ettepanek oli kiireloomuline, siis mõju ei hinnatud. Käesolev määruse ettepanek tugineb siiski komisjoni esialgsele ettepanekule reformide tugiprogrammi kohta, mis põhines mõjuhinnangul, mille peamised järeldused kehtivad mutatis mutandis . • Põhiõigused Ettepanekul on positiivne mõju liidu põhiõiguste kaitsele ja arengule, eeldusel, et liikmesriigid taotlevad ja saavad asjaomastes valdkondades abi. Näiteks võib toetus sellistes valdkondades nagu tööturg ja sotsiaalkindlustus, tervishoid, haridus, keskkond, omand, avalik haldus ja kohtusüsteem toetada liidu põhiõigusi, nagu väärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õiglus. 4. MÕJU EELARVELE Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett on 602 905 000 000 eurot (jooksevhindades). Rahastamispaketti rahastatakse liidu laenuvõtmistehingutest, nagu on sätestatud määruses (EL) XXX/XX (EURI määrus). See summa tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks tagastamatu toetusena eelarve otsese täitmise raames (kogusummas 334 950 000 000 eurot) ja laenudena summas kuni 267 955 000 000 eurot. Tagastamatu toetuse summa on sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Võttes arvesse rahastamisvahendi rahastamiskava ajutist iseloomu seoses liikmesriikide majanduse taastamisega, piirdub kõnealuste vahendite kättesaadavuse periood 31. detsembriga 2024 nii tagastamatu rahalise toetuse kui ka laenutoetuse puhul. Tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda nõuetekohaste õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Eelarvelised kulukohustused võib vajaduse korral jaotada iga-aastasteks osamakseteks, mis jaotatakse mitme aasta peale, kusjuures tuleb esitada reformide elluviimise indikatiivne ajakava, mis hõlmab maksimaalselt nelja aastat, ja investeeringute tegemise indikatiivne ajakava, mis hõlmab maksimaalselt seitset aastat. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Selleks et jälgida käesolevas määruses sätestatud vahendi tulemuslikkust oma eesmärkide saavutamisel, on komisjon kindlaks määranud mõned peamised tulemusnäitajad ja kogub korrapäraselt asjakohaseid andmeid. Iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava puhul tuleb koos asjaomase liikmesriigiga täiendavalt kindlaks määrata näitajate kogum; Need näitajad on seotud asjakohaste üksikandmetega, mida saab vajaduse korral koondada, ja muude asjakohaste andmetega. Rahalise toetuse väljamaksmine toimub pärast asjaomase liikmesriigiga kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist. Need asjakohased andmed tuleb integreerida spetsiaalsesse vahendisse, mis võimaldab teha järelevalvet liikmesriikide ja poliitikavaldkondade kaupa. Sel eesmärgil lisavad liikmesriigid Euroopa poolaasta iga-aastastesse eduaruannetesse tõendid vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude kohta ning annavad komisjonile juurdepääsu alusandmetele ja asjakohasel juhul ka administratiivandmetele. Vahendite tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe hindamiseks viiakse läbi hindamine ja järelhindamine. Vajaduse korral teeb komisjon hindamise tulemusel ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Hindamine toimub kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega . Hindamine hõlmab saadud kogemusi, et teha kindlaks puudused ja/või probleemid või võimalused meetmete või nende tulemuste parandamiseks ning aidata maksimeerida nende kasutamist ja mõju. Hindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast rakendamise algust. Hiljemalt neli aastat pärast määruse kohaldamisaja lõppu viib komisjon läbi lõpliku järelhindamise. Komisjon edastab hindamistulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend. Selle vahendi kohaldamisala hõlmab paljusid erinevaid poliitikavaldkondi, mis on seotud ühtekuuluvuse, kahe pöörde (roheline ja digitaalne), konkurentsivõime, tootlikkuse, tervishoiu ja aruka innovatsiooniga (artikkel 3). Rahastamispakett on kindlaks määratud järgmiselt: i) 334 950 000 000 eurot rahaliseks toetuseks (tagasimaksmatu toetus) ja ii) 267 955 000 000 eurot liikmesriikidele laenude andmiseks. Tagastamatu toetuse summa tuleb sihtotstarbelisest välistulust finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Ülejäänud summa osas tuleks õiguslikud kohustused võtta 31. detsembriks 2024 (artikkel 5). Liikmesriigid võivad kanda eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide vahendid vabatahtlikult üle taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendisse (artikkel 6). Käesolevas määruses sätestatud vahendi suhtes kohaldatakse usaldusväärse majandusjuhtimise eeskirju, mis on kehtestatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide ühissätete määrusega (artikkel 9). Seda rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega (artikkel 6). Rahaline toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ega kata samu kulusid (artikkel 8). Nähakse ette sätted, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist (artikkel 21) ning üldsuse teavitamist (artikkel 26), täiendavust (artikkel 22), järelevalvet (artikkel 23), aastaaruandeid (artikkel 24) ja hindamist (artikkel 25). Rahastamisvahendi eesmärk on suurendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, muuta liikmesriike vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast COVID-19 kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu. Rahastamisvahendiga antakse liikmesriikidele rahastust otsest rahalist toetust, et saavutada reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid (artikkel 4). Abikõlblikkuse eeskirjad on sätestatud ka seoses reformide ja investeeringutega: liikmesriigid peaksid koostama riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, milles sätestatakse reformikava ja investeerimiskava järgnevaks neljaks aastaks. Need kavad peaksid sisaldama nii reformide elluviimise meetmeid kui ka avaliku sektori investeerimisprojekte, mis esitatakse ühes sidusas paketis. Need kavad peaksid olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Need peaksid hõlmama meetmeid, mille eesmärk on lahendada liikmesriikide probleeme, mis on seotud rohe- ja digipöördega, soodustades seeläbi majanduse kestlikku taastamist. Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalveseoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega, tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada liikmeriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega (artikkel 14). Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. See arutelu peaks põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning eelnevatel aastate kavade rakendamist käsitleval teabel (põhjendus 18). Liikmesriigid võivad saada rahalist toetust tagastamatu toetusena. Maksimaalne summa liikmesriigi kohta põhineb kindlaksmääratud jaotuspõhimõttel (I lisa). Summade arvutamisel tuginetakse iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale (artikkel 10). Rahastamisvahendiga antava tagastamatu toetuse puhul tehakse rahastamispakett liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade jaoks kättesaadavaks kuni 31. detsembrini 2022. Pärast seda ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2024, kui raha on kättesaadav, võib komisjon korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga (artikkel 11). Lisaks tagastamatule toetusele on liikmesriikidel võimalus taotleda laenu. Laenu eesmärk on rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid. Laenutaotluse võib esitada koos kavaga või muul ajal koos läbivaadatud kavaga (artikkel 12). Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära on võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Pärast laenutaotluse kohta otsuse tegemist sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga laenulepingu (artikkel 13). Liikmesriigid peavad esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad hiljemalt 30. aprilliks. Kavad peaksid olema vastava riikliku reformikava lisa, mille võib esitada programmist eraldi ja sellest varem. Selleks võivad liikmesriigid esitada kava projekti varem koos oma riikliku eelarveprojektiga. Kavades tuleks sätestada reformid ja investeeringud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks ning muu hulgas selgitada, kuidas need tugevdavad asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ning muudavad majanduse ja ühiskonna vastupidavamaks ning aitavad suurendada ühtekuuluvust. Kava peaks sisaldama ka meetmeid, mis on asjakohased rohe- ja digipöörde seisukohast. Kavas tuleks esitada ka hinnangulised kogukulud ja asjakohased vahe-eesmärgid, sihid ning reformide elluviimise ja investeeringute tegemise indikatiivne ajakava. Kui see on asjakohane, võiks kavandatav kava sisaldada laenutaotlust täiendavate reformide ja investeeringute jaoks (artikkel 15). Rakendamise ajal võidakse kava muuta, kui seda õigustavad objektiivsed asjaolud (artikkel 18). Komisjon hindab kavasid lähtuvalt läbipaistvatest kriteeriumidest, milleks on muu hulgas: kas kava võimaldab tõhusalt lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, kas kava aitab tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, aitab muuta majanduse ja ühiskonna vastupidavamaks ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas kava sisaldab meetmeid, mis on asjakohased rohe- ja digipöörde seisukohast; ning kas liikmesriigi esitatud kuluprognoos on mõistlik ja usutav ning vastab eeldatavale majanduslikule mõjule. Sel eesmärgil on kehtestatud hindamissüsteem ettepanekute hindamiseks (II lisa). Vajaduse korral hindab komisjon ka asjaomase liikmesriigi laenutaotlust, tuginedes täiendavate reformide ja investeeringutega seoses nõutavate suuremate kulude usutavusele (artikkel 16). Pärast taotluse hindamist võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse liikmesriigile eraldatav rahaline toetus (artikkel 17) ja vajaduse korral laenusumma; tingimusel et hindamiskriteeriumid on rahuldavalt täidetud, eraldatakse asjaomasele liikmesriigile ettenähtud maksimaalne rahaline toetus või kava kogumaksumus, sõltuvalt sellest, kas kava maksumus on suurem või väiksem kui asjaomasele liikmesriigile ette nähtud maksimaalne rahaline toetus. Liikmesriigile ei anta rahalist toetust, kui kava ei täida hindamiskriteeriume rahuldavalt. Laenusumma ei tohi olla suurem kui taaste- ja vastupidavuskava (vajaduse korral läbivaadatud kava) kogumaksumuse ja maksimaalse rahalise toetuse vahe. Selle suhtes kohaldatakse ka abikõlbliku liikmesriigi jaoks kindlaks määratud ülemmäära. Erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest rahalistest vahenditest, võib ülemmäära suurendada (artikkel 12). Samuti kehtestatakse eeskirjad maksete ja muude finantsküsimuste, sealhulgas maksete peatamise ja tühistamise kohta; eelkõige võib liikmesriik esitada maksetaotluse kaks korda aastas; rahalise toetuse või täiendava laenutoetuse maksed tuleks teha osamaksetena, lähtudes sihtide ja vahe-eesmärkide täitmisest (artikkel 19). Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande reformikohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta, kusjuures need aruanded peavad nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades. Samuti nähakse ette asjakohane aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule (artikkel 20). Komisjonile antakse rakendamisvolitused seoses taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral kooskõlas komiteemenetluse määruse kohase kontrollimenetlusega (artikkel 27). 2020/0104 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Asutamislepingu artikli 148 kohaselt rakendavad liikmesriigid tööhõivepoliitikat, milles võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides. (2) Aluslepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid koordineerima oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. (3) Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. (4) COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus. (5) Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele. (6) Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks. (7) Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust. (8) Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel. (9) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja -meetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a. (10) Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. (11) Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele. (12) Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel. (13) Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, ning tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks nõukogule anda volitused peatada komisjoni ettepaneku alusel ja rakendusaktidega ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada rahastamisvahendi kaudu tehtavad maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] (…) sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega. Samuti tuleks seoses samade asjakohaste juhtumitega anda nõukogule õigus tühistada need peatamised rakendusaktidega komisjoni ettepaneku alusel. (14) Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu. (15) Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega. (16) Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega. (17) Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, peaks käesoleva määruse sätteid olema võimalik asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldada seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud nende määruste alusel kehtestatud meetmetega. (18) Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel. (19) Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida rahastamisvahendi kaudu on võimalik rahalise toetusena (tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale. (20) On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama hiljemalt 30. aprilliks taaste- ja vastupidavuskava riikliku reformikava eraldi lisana. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril. (21) Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd. (22) Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise. (23) Käesoleva määruse lisana tuleks esitada asjakohased suunised, millele tuginedes saaks komisjon läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata taaste- ja vastupidavuskavu ning määrata kindlaks rahalise toetuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele ja muudele asjakohastele nõuetele. Läbipaistvuse ja tõhususe huvides tuleks luua taaste- ja vastupidavuskavade hindamise süsteem. (24) Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine. (25) Lihtsustamise tagamiseks peaks rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude alusel. (26) Seades tingimuseks asjaolu, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda. (27) Selleks et tagada rahalise toetuse olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel ja tagada vastavus selle rahastamisvahendi jaoks saadavatele rahalistele vahenditele, tuleks liikmesriikidele eraldada rahalisi vahendeid kuni 31. detsembrini 2024. Selleks tuleks tagastamatu rahalise toetuse summast vähemalt 60 % siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Ülejäänud summa tuleks siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2024. (28) Liikmesriigi kavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et asjaomase liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Riikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist toetavad laenud tuleks anda tähtaegadega, mis kajastavad selliste kulutuste pikemaajalist laadi. Need tähtajad võivad erineda kapitaliturgudel laenude rahastamiseks liidu poolt laenatud rahaliste vahendite tähtaegadest. Seetõttu on vaja ette näha võimalus teha erand finantsmääruse artikli 220 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi finantsabiks antavate laenude tähtaega muuta. (29) Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele. (30) Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse nelja kuu jooksul. (31) Rahastamisvahendi tõhusa ja lihtsa juhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema kõnealustes heakskiidetud kavades esitatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda lisaks rahalise toetuse (st tagastamatu toetus) saamiseks vajalikele vahe-eesmärkidele ja sihtidele veel täiendavate vahe-eesmärkide ja sihtidega. (32) Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid peaks saama teha osamaksetena ja selle aluseks peaks olema positiivne hinnang, mille komisjon on andnud liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale. Rahalise toetuse maksmise peaks saama peatada ja toetuse tühistada, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt ellu rakendanud. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid. (33) Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks. (34) Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele. (35) Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, samas vältides ühtede ja samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast peaksid liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamise kohta. Rahastamisvahendi raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamisvahendi raames rahastatavad reformi- ja investeerimisprojektid võiksid saada raha ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. (36) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal. (37) Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises. (38) Teostada tuleks sõltumatu hindamine käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks lisada hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ka käsitleda vahendite pikaajalist mõju. (39) Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus. (40) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused. (41) Kuna liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, (42) Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas , ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK Üldsätted ja rahastamispakett Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“). Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „liidu fondid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) YYY/XX [uus ühissätete määrus] hõlmatud fondid; 2. „rahaline toetus“ – tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriigid võivad rahastamisvahendi raames saada või on juba saanud, ning 3. „majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ (edaspidi „Euroopa poolaasta“) – nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/1997 artiklis 2-a sätestatud menetluskord . Artikkel 3 Kohaldamisala Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega. Artikkel 4 Üld- ja erieesmärgid 4. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu. 5. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega. Artikkel 5 Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid 6. Määruse [EURI] artiklis 2 osutatud meetmete rakendamiseks on käesoleva rahastamisvahendi raames ette nähtud järgmised summad: a) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud 334 950 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades), mis on kättesaadav tagastamatu toetuse jaoks vastavalt määruse [EURI] artikli 4 lõigetele 4 ja 8. Seda summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna; b) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud 267 955 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades), mida saab kasutada liikmesriikidele artiklite 12 ja 13 kohaselt laenutoetuse andmiseks, kui määruse [EURI] artikli 4 lõikest 5 ei tulene teisiti. 7. Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid. Artikkel 6 Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid summasid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Nende summade kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve. Artikkel 7 Rakendamine Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega. Artikkel 8 Täiendavus ja lisarahastamine Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. Artikkel 9 Rahastamisvahendi ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed 8. Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed. Lõike 1 kohast maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast selle otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes. Artikli 17 kohast ajavahemiku peatamist kohaldatakse alates lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast. Maksete peatamise korral kohaldatakse määruse (millega kehtestatakse ühissätted ....) artikli 15 lõiget 9. 9. Määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...] artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhu esinemise korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes. Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval. II PEATÜKK Rahaline toetus, vahendite eraldamine ja laenud Artikkel 10 Maksimaalne toetussumma Igale liikmesriigile artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud summas eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse I lisas sätestatud meetodil, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära. Artikkel 11 Rahalise toetuse eraldamine 10. Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 334 950 000 000 eurot, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a. Iga liikmesriik võib esitada taotlusi artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks. 11. Ajavahemikul alates 31. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon, kui rahalised vahendid on olemas, korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga. Selleks avaldab ta kõnealusel ajavahemikul korraldatavate projektikonkursside esialgse ajakava ning märgib iga konkursi kohta eraldatava summa. Iga liikmesriik võib oma majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotluse kuni sellise maksimumsumma saamiseks, mis vastab olemasolevast eraldisesummast talle eraldatavale osale, nagu on osutatud I lisas. Artikkel 12 Laenud 12. Kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon liikmesriigi taotluse korral anda asjaomasele liikmesriigile laenu majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks. 13. Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. 14. Liikmesriigi laenutaotlus peab sisaldama järgmist: (a) laenutoetuse andmise põhjused, mida õigustavad täiendavate reformide ja investeeringutega seotud suuremad finantsvajadused; (b) täiendavad reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 15; (c) asjaomase taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse summaga või rahalise toetusega, mis eraldatakse taaste- ja vastupidavuskavale artikli 17 lõike 3 punkti b alusel. 15. Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artikli 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. 16. Erandina lõikest 4 võib vahendite olemasolu korral laenutoetuse summat erandlikel asjaoludel suurendada. 17. Laenutoetus makstakse välja osamaksetena vastavalt vahe-eesmärkide ja sihtide täitmisele kooskõlas artikli 17 lõike 4 punktiga g. 18. Komisjon teeb otsuse laenutoetusetaotluse kohta kooskõlas artikliga 17. Vajaduse korral muudetakse majanduse taaste- ja vastupidavuskava vastavalt. Artikkel 13 Laenuleping 19. Enne asjaomase liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon järgmist: (d) kas laenu taotlemise põhjendus ja laenusumma tunduvad mõistlikud ja usutavad täiendavate reformide ja investeeringute tegemiseks ning (e) kas täiendavad reformid ja investeeringud vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. 20. Kui laenutaotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ja võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud otsus, sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte: (f) laenusumma eurodes; (g) keskmine laenutähtaeg. Selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2; (h) hinnakujundusvalem ja laenu kättesaadavuse ajavahemik; (i) osamaksete maksimumarv ja tagasimaksegraafik; (j) muud elemendid, mis on vajalikud laenutoetuse rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud otsusega. 21. Vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktile e kannavad käesolevas artiklis nimetatud laenude jaoks rahaliste vahendite laenamise kulud toetusesaajad liikmesriigid. 22. Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaselt antud laenudega seotud tehingute haldamiseks vajaliku korra. 23. Käesoleva artikli kohaselt antud laenu saav liikmesriik avab saadud laenu haldamiseks sihtotstarbelise konto. Samuti kannab ta mis tahes seonduva laenu põhisumma ja intressid komisjoni osutatud kontole kooskõlas eelmise lõike kohaselt kehtestatud korras kakskümmend TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva. III PEATÜKK Taaste- ja vastupidavuskavad Artikkel 14 Rahastamiskõlblikkus 24. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu. 25. Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse. 26. Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid asjaomase liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega. Artikkel 15 Taaste- ja vastupidavuskava 27. Liikmesriik, kes soovib saada toetust rahastamisvahendi raames, esitab komisjonile artikli 14 lõike 1 kohase taaste- ja vastupidavuskava. 28. Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgnevamise aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist. 29. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte: (k) selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete; (l) selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist; (m) selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme; (n) kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul; (o) kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood; (p) taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (nimetatud ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mida toetab asjakohane põhjendus, ja selgitus selle kohta, kuidas see on vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; (q) vajaduse korral teave saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta; (r) kaasnevad meetmed, mida võib vaja minna; (s) taaste- ja vastupidavuskava sidususe põhjendus; (t) asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa rakendamise kord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad; (u) vajaduse korral artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad vahe-eesmärgid ning nende üksikasjad ning (v) muu asjakohane teave. 30. Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega. Artikkel 16 Komisjoni hinnang 31. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne selle ametlikku esitamist muuta. 32. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta. 33. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume: (w) kas taaste- ja vastupidavuskava aitaks tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; (x) kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme; (y) kas võib eeldada, et taaste- ja vastupidavuskaval on asjaomases liikmesriigis püsiv mõju; (z) kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; (aa) kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; (bb) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; (cc) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagaks taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise. 34. Kui asjaomane liikmesriik on taotlenud artiklis 12 osutatud laenutoetust, hindab komisjon, kas laenutoetusetaotlus vastab artikli 13 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ja eelkõige seda, kas laenutaotlusega seotud täiendavad reformid ja investeeringud vastavad lõike 3 kohastele hindamiskriteeriumidele. 35. Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid. Artikkel 17 Komisjoni otsus 36. Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus. 37. Kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse otsuses ka artikli 12 lõigetes 4 ja 5 osutatud laenutoetussumma ning täiendavad reformid ja investeerimisprojektid, mida kõnealuse laenutoetusega hõlmatud liikmesriik peab rakendama, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. 38. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus määratakse kindlaks vastavalt asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnangulistele kogukuludele, hinnatuna artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt: (dd) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga; (ee) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnanguliste kogukulude summa on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga; (ff) kui liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata. 39. Lõikes 1 nimetatud otsuses on sätestatud ka järgmine: (gg) rahaline toetus, mis makstakse välja osamaksetena siis, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud vahe-eesmärgid ja sihid; (hh) reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu; (ii) järgmine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajavahemik: (1) investeeringute puhul lõpeb investeerimisperiood, mille jooksul investeerimisprojekt tuleb ellu rakendada, hiljemalt seitse aastat pärast otsuse vastuvõtmist; (2) reformide puhul lõpeb ajavahemik, mille jooksul reformid tuleb ellu viia, hiljemalt neli aastat pärast otsuse vastuvõtmist; (jj) taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kord ja ajakava; (kk) kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise asjaomased näitajad ning (ll) komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord; (mm) osamaksetena (kui see on asjakohane) makstava laenu summa ning laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. 40. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud. 41. Punkti d kohased rakendamise kord ja ajakava, punkti e kohased kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad, punkti f kohane komisjoni juurdepääsu kord alusandmetele ning vajaduse korral lõike 4 punkti g kohased laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid esitatakse üksikasjalikult tegevuskorras, milles asjaomane liikmesriik ja komisjon lepivad kokku pärast lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist. 42. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 18 Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava muutmine 43. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle vahe-eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult saavutada, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. 44. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist. 45. Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi nelja kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist. IV PEATÜKK Finantssätted Artikkel 19 Maksed, rahalise toetuse peatamine ja tühistamine 46. Komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 17 lõikes 1, kujutab endast individuaalset juriidilist kohustust finantsmääruse tähenduses ja see võib tugineda üldistele kulukohustustele. Vajaduse korral võib eelarvelised kulukohustused jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks. 47. Rahalise toetuse maksmine asjaomasele liikmesriigile käesoleva artikli kohaselt toimub vastavalt eelarveassigneeringutele ja vabade vahendite olemasolu korral. Komisjoni otsused, millele on osutatud käesolevas artiklis, võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 48. Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid. Kui komisjon annab positiivse hinnangu, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse väljamaksmise lubamise kohta kooskõlas finantsmäärusega. 49. Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud hindamise tulemusena kindlaks, et artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse kogu rahalise toetuse või selle osa maksmine. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest. Toetuse maksmine taastatakse, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks. 50. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 algab maksetähtaeg alates kuupäevast, mil asjaomast liikmesriiki teavitati lõike 3 teise lõigu kohasest positiivsest hindamistulemusest, või kuupäevast, mil teatati maksete taastamisest vastavalt lõike 4 teisele lõigule. 51. Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, tühistab komisjon rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest. 52. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tühistatakse rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1. Komisjon teeb otsuse rahalise toetuse summa tühistamise kohta pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude saavutamata jätmise kohta. 53. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis täiendava laenutoetuse suhtes kooskõlas artiklis 13 osutatud laenulepingu ja artikli 17 lõikes 2 osutatud otsuse sätetega. V PEATÜKK Aruandlus ja teave Artikkel 20 Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel. Artikkel 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade alane teavitustegevus 54. Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid. 55. Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus. VI PEATÜKK Vastastikune täiendavus, järelevalve ja hindamine Artikkel 22 Koordineerimine ja vastastikune täiendavus Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma pädevusele vastaval määral käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi ja muude liidu programmide või vahendite koostoimet ning tagavad selle tulemusliku koordineerimise, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist: (nn) tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal; (oo) optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning (pp) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud vahendite eesmärkide saavutamise eest. Artikkel 23 Rakendamise järelevalve 56. Komisjon jälgib rahastamisvahendi rakendamist ja mõõdab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamise järelevalveks ja hindamiseks, on esitatud III lisas. Järelevalve rahastamisvahendi raames korraldatava tegevuse ellurakendamise üle on sihipärane ja proportsionaalne. 57. Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Artikkel 24 Aastaaruanne 58. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta. 59. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta. 60. Aastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet: (qq) eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastust rahastamisvahendile eraldatud summad eelarveridade kaupa ja (rr) Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaal rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises. 61. Lõikes 2 osutatud tegevuse kohta aru andmisel võib komisjon kasutada komisjoni poolt Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võetud asjaomaseid dokumente, kui need on asjakohased. Artikkel 25 Rahastamisvahendi hindamine ja järelhindamine 62. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt kolme aasta jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande. 63. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. 64. Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. 65. Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju kohta. VII PEATÜKK Teabevahetus ja lõppsätted Artikkel 26 Teave, teabevahetus ja avalikustamine 66. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 67. Komisjon rakendab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendiga ning selle toimimise ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega. Artikkel 27 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 28 Jõustumine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile Ühtekuuluvus Majandus- ja rahandusküsimused 1.3. Ettepaneku/algatuse liik X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi strateegiline eesmärk on tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust liikmesriikide vastupidavuse ja kohanemisvõime suurendamise, vastastikuse lähenemise ning rohe- ja energiapöörde kaudu. Seeläbi aidatakse taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali pärast COVID-19 kriisi ning edendada kestlikku majanduskasvu. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Erieesmärk nr Erieesmärk on pakkuda liikmesriikidele rahalist tuge („toetused“ ja „laenud“), et saavutada liikmesriikide esitatud ja komisjoni heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavades kirjeldatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Erieesmärgi saavutamiseks tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega. Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile [...] 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Rahastamisvahendi kaudu antav rahaline toetus on seotud tulemuste saavutamisega. Seega aitab rahastamisvahend eelduste kohaselt muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, taastada majandust ning jõuda uuesti kestliku majanduskasvuni. See hõlmab ka panustamist rohe- ja digipöördesse ning selle tagamist, et protsess oleks sotsiaalsektorite seisukohast õiglane. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Väljundnäitajad: komisjoni poolt heaks kiidetud kavade arv; kavadele eraldatud rahaline toetus kokku. Tulemusnäitajad : rakendatud kavade arv. Mõjunäitajad: kavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu saadud rahalisele toetusele. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused Kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. Reformid ja investeeringud riikide majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus Liidu tasandi meetmed on vajalikud, et saavutada liidu majanduse kiire ja jõuline taastumine. Liikmesriigid üksi ei suuda seda eesmärki piisaval määral saavutada, samas kui liidu sekkumine võib anda lisaväärtust, kui luuakse vahendid liikmesriikide rahaliseks toetamiseks hädavajalike reformide ja investeeringute kavandamisel ja rakendamisel. Selline toetus aitaks leevendada ka kriisi ühiskondlikku mõju. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Struktuurireformide ja investeeringute elluviimist toetatakse ka muude liidu tasandi vahenditega. Poliitika osas määratakse Euroopa poolaasta raames liidu poolt esitatavates poliitilistes soovitustes kindlaks reformi- ja investeerimisprioriteedid. Liidu fondidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXX/XX [ühissätete määrus] hõlmatud fondidest, rahastatakse investeerimisprojekte, mille puhul nõutakse valdkondlikku keskendamist ja teatavate rakendamistingimuste täitmist. InvestEU pakub rahastust erasektori investeerimisprojektidele eri poliitikasuundade kaudu, mis ei pruugi olla seotud reformipüüdlustega. Ükski neist vahenditest ei paku siiski liikmesriikidele otsest ja ulatuslikku rahalist tuge „toetuste“ ja „laenude“ kujul, et saavutada reformide ja investeeringute elluviimiseks kokku lepitud taastekavadega seotud tulemusi. See saab olema taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit teistest vahenditest eristav rakendamisviis. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Rahastamisvahendiga täiendatakse teisi liidu programme, samuti tagatakse koostoime teiste liidu programmidega, eelkõige projektidega, mida rahastatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest ning InvestEU programmist. Nii on võimalik liidu vahendeid maksimaalselt ära kasutada ja vältida dubleerimist. Seepärast peavad esiteks liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta. Teiseks täiendab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antav rahaline toetus muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust, s.t reformi- ja investeerimisprojekte võidakse rahastada muudest liidu programmidest ja vahenditest tingimusel, et selline toetus ei kata samu kulusid. Kolmandaks tagatakse rahastamisvahendi ning muude liidu programmide ja liidu fondide vaheline koordineerimine tugevdatud juhtimise kaudu komisjonisiseses töökorras. Otsustes anda liikmesriigile rahalist toetust võetakse arvesse liidu fondidest ja programmidest rahastatavaid meetmeid ning vajadust vältida topeltrahastamist. Lisaks määratakse rahastamisvahendi kaudu toetatavad reformid ja investeeringud kindlaks Euroopa poolaasta raames. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega ettepanek/algatus Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA X Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2024 ja maksete assigneeringutele alates 2021. aastast X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; rakendusametite kaudu. Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega Eelarve kaudne täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF); finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Ei ole asjakohane 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Konkreetsed väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajad määratakse kindlaks koos liikmesriikidega igas heakskiidetud kavas. Nii seatakse vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamine rahalise toetuse saamise tingimuseks. Liikmesriigid esitavad Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Komisjon esitab kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Rahastamisvahendi tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe hindamiseks tehakse vahehindamine ja järelhindamine. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.2.1. Kindlakstehtud riskid Risk on seotud tulemuslikkuse mõõtmisega (eelnevalt kindlaks määratud sihtide/vahe-eesmärkide mittetäitmine). Nende riskide vähendamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: – põhjalik hindamisprotsess enne vahendite väljamaksmist toetust saavatele liikmesriikidele vahe-eesmärkide/sihtide saavutamiseks; – maksete peatamine ja tühistamine, kui toetust saavad liikmesriigid ei saavuta vahe-eesmärke/sihte. 2.2.2. Teave kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi kohta Komisjon rakendab rahastamisvahendit otsese eelarve täitmise korras kooskõlas finantsmäärusega. 2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning prognoositav veariski tase Liikmesriigile antav rahaline toetus on kuludega sidumata maksete vormis, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed Määruse ettepanek sisaldab liidu finantshuvide kaitse standardsätteid. Struktuurireformide toe peadirektoraat kohaldab oma pettusevastase võitluse strateegiat, võttes arvesse rakendatavate meetmete proportsionaalsust ja kulutõhusust. Juhtimistasanditel rakendatakse asjakohaseid sisekontrolliprotsesse ning need on loodud selleks, et tagada piisav kindlus järgmiste eesmärkide saavutamiseks: tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus; aruandluse usaldusväärsus; vara ja teabe säilimine; raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine ning pettuse ja eeskirjade eiramise vältimine, kindlakstegemine, kõrvaldamine ja järelmeetmed. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Assigneeringute liik Rahaline osalus Nr [Nimetus………………………...………] Liigendatud/liigendamata EFTA riigid Kandidaatriigid Kolmandad riigid Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses [XX.YY.YY.YY] Liigendatud/liigendamata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Assigneeringute liik Rahaline osalus Nr [Nimetus………………………...………] Liigendatud/liigendamata EFTA riigid Kandidaatriigid Kolmandad riigid Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses [XX.YY.YY.YY] JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade Lisaks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 alla kuuluvatele halduskuludele kaetakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga seotud kavandatavad kulud 267 955 000 000 euro (jooksevhindades) ulatuses laenudena ja 334 950 000 000 euroga (jooksevhindades), mis tehakse kättesaadavaks sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses ja mis saadakse liidu laenuvõtmistehingutest vastavalt määrusele (EL) XXX/XX [EURI määrus]. Sellest summast võib kuni 42 000 000 eurot kasutada halduskuludeks. Kulude ligikaudne jaotus on järgmine (miljonites eurodes, jooksevhindades): Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend Aasta 2021 Aasta 2022 Aasta 2023 Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Hilisemad aastad KOKKU Tegevusassigneeringud Laenud Allkirjastatud lepingud (1) 132 651,000 135 304,000 – – – – – – 267 955,000 Laenude osamaksed (2) 39 795,300 73 753,950 66 988,750 60 356,200 27 060,800 – – – 267 955,000 Toetused Kulukohustused (1a) 131 580,000 134 211,000 34 228,000 34 913,000 6,000 6,000 6,000 – 334 950,000 Maksed (2a) 19 742,100 53 030,250 78 162,750 86 952.550 59 129,300 25 743,850 10 443,850 1 745,350 334 950,000 millest eespool nimetatud toetuste rahastamispaketist rahastatavad haldusassigneeringud 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 – 42,000 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Komisjon (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, peasekretariaat) Personalikulud 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Muud halduskulud Komisjon (majandus- ja rahandusküsimused, peasekretariaat) KOKKU Assigneeringud 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Maksed 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkige eesmärgid ja väljundid Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik Keskmine kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Väljundite arv kokku Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1 … - Väljund - Väljund - Väljund Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2... - Väljund Erieesmärk nr 2 kokku KULUD KOKKU 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 kokku 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 2,250 15,750 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud Personalikulud 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 42,000 Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 6,000 42,000 KOKKU 8,250 8,250 8,250 8,250 8,250 8,250 8,250 57,750 Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 15 15 15 15 15 15 15 XX 01 01 02 (delegatsioonides) XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides) XX 01 04 yy - peakorteris - delegatsioonides XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) 75 75 75 75 75 75 75 KOKKU XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Koosseisuvälised töötajad 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Kokku Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida: Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N+1 Aasta N+2 Aasta N+3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …………. Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Esitage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod. I LISA Rahastamisvahendist igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse ( st tagastamatu rahalise toetuse ) arvutamise meetod Käesolevas lisas esitatakse igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise meetod. Meetodis võetakse arvesse järgmist: rahvaarv; SKP pöördväärtus elaniku kohta; viimase viie aasta keskmine töötusmäär võrreldes ELi keskmisega (2015–2019). Selleks et vältida vahendite ülemäärast koondumist: seatakse SKP pöördväärtusele elaniku kohta ülempiiriks 150 % ELi keskmisest; seatakse riigi töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 150 % ELi keskmisest; seatakse jõukamate liikmesriikide (mille kogurahvatulu elaniku kohta ületab ELi keskmist) puhul töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 75 % ELi keskmisest, et võtta arvesse nende üldiselt stabiilsemat tööturgu. Rahastamisvahendist liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus ( MFC i ) arvutatakse järgmiselt: MFC i =α i ×(FS) , kus FS (rahaline toetus) tähistab rahastamisvahendi raames kättesaadavat rahastamispaketti, millele on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a, ning α i on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt: α i = GDP average PC GDP i PC * pop i pop EU * U i U EU i=1 27 GDP average PC GDP i PC * pop i pop EU * U i U EU , kus 1. 5 ≥ GDP average PC GDP i PC ning kus 1.5≥U i / U iEU ja 0.75 ≥ U i / U iEU liikmesriikide puhul, mille GDP i PC >100% * GDP average PC , kus α i on riigi i jaotusalus; GDP i PC on riigi i 2019. aasta sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta; GDP average PC on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta; pop i on riigi i 2019. aasta rahvaarv kokku; pop EU on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku; U i on riigi i keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019; U EU on ELi 27 liikmesriigi keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019. Selle meetodi kohaselt on igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse osakaal ja summa järgmine. II LISA Rahastamisvahendi raames rakendatavad hindamissuunised 1. Kohaldamisala Käesolevad hindamissuunised moodustavad koos käesoleva määrusega aluse, mille põhjal saab komisjon läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavu ning määrata kindlaks rahalise toetuse kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjakohaste nõuetega. Need suunised on eelkõige aluseks hindamiskriteeriumide kohaldamisele ja rahalise toetuse summa kindlaksmääramisele, nagu on osutatud vastavalt artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3. Hindamissuuniste eesmärk on järgmine: a) anda lisajuhiseid liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamise kohta; b) kirjeldada üksikasjalikumalt hindamiskriteeriume ja näha ette hindamissüsteem, mis luuakse õiglase ja läbipaistva hindamisprotsessi tagamiseks, ning c) määrata kindlaks seos komisjoni poolt hindamiskriteeriumide alusel tehtava hindamise ja väljavalitud taaste- ja vastupidavuskavadega seoses komisjoni otsusega ette nähtava rahalise toetuse summa kindlaksmääramise vahel. Suunised lihtsustavad komisjonil liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamist ja tagavad, et need toetavad selliseid reforme ja avaliku sektori investeeringuid, mis on asjakohased ja suure lisaväärtusega, tagades samal ajal ka liikmesriikide võrdse kohtlemise. 2. Hindamiskriteeriumid Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöörde saavutamisse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume: kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele; kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis kestev mõju; kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks; kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise. Hindamisprotsessi tulemusena paneb komisjon liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavadele iga artikli 16 lõikes 3 osutatud kriteeriumi alusel hinde, et määrata kindlaks kavade olulisus ja sidusus ning rahalise eraldise suurus vastavalt artikli 17 lõikele 3. Lihtsuse ja tõhususe huvides võib hinne olla A–C, nagu on sätestatud allpool. 2.1. Taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – Taaste- ja vastupidavuskava aitab tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomastele liikmesriikidele esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes (sh eelarveküsimused) või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning – neid probleeme peetakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali suurendamise seisukohast oluliseks ning võib eeldada, et pärast kavandatud reformide ja investeeringute elluviimist on seonduvad probleemid lahendatud või nendega on tegeletud rahuldaval viisil, ning – taaste- ja vastupidavuskava kujutab endast terviklikku ja piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale. Hinne A – taaste- ja vastupidavuskava aitab tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale. B – taaste- ja vastupidavuskava aitab osaliselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast osalist lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale. C – taaste- ja vastupidavuskava ei aita lahendada ühtegi probleemi, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ega kujuta endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale. 2.2. Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – Kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa kliima- ja keskkonnasäästlike süsteemide loomisele ning majandus- ja sotsiaalsektorite keskkonnahoidlikumaks muutmisele, et aidata saavutada üldine eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, või – kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele või – kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele ning – kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju. Hinne A – suures ulatuses B – mõõdukas ulatuses C – väikeses ulatuses 2.3. Taaste- ja vastupidavuskaval on asjaomases liikmesriigis eelduste kohaselt kestev mõju Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – Kavandatud meetmete rakendamine toob eelduste kohaselt kaasa struktuurilise muutuse juhtimises või asjaomastes institutsioonides või – kavandatud meetmete rakendamine toob eelduste kohaselt kaasa struktuurilise muutuse asjakohases poliitikas ning – kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju. Hinne A – suures ulatuses B – mõõdukas ulatuses C – väikeses ulatuses 2.4. Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju, ning – taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on vähendada liikmesriigi majanduse haavatavust šokkide suhtes või – taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on suurendada liikmesriigi majandus- ja/või sotsiaalstruktuuride võimet šokkidega kohaneda ja neile vastu pidada ning – taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele. Hinne A – suur eeldatav mõju kasvupotentsiaalile, majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele ning ühtekuuluvusele B – keskmine eeldatav mõju kasvupotentsiaalile, majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele ning ühtekuuluvusele C – väike eeldatav mõju kasvupotentsiaalile, majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele ning ühtekuuluvusele 2.5. Põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – Liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on asjakohased („mõistlikkus“), ning – liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga („usutavus“), ning – liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud, mida rahastatakse toetusvahendi raames, ei ole kaetud juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamisega, ning – taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on vastavuses kavas sisalduvate kavandatud meetmete eeldatava mõjuga asjaomase liikmesriigi majandusele. Hinne A – suures ulatuses B – mõõdukas ulatuses C – väikeses ulatuses 2.6. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad üksteise mõju tugevdada. Hinne A – suures ulatuses B – mõõdukas ulatuses C – väikeses ulatuses 2.7. Asjaomase liikmesriikigi välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte. Kohaldamisala – Liikmesriigis tehakse teatavale üksusele ülesandeks i) taaste- ja vastupidavuskava rakendamine; ii) vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude järelevalve ja iii) aruandlus ning – kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning pakutud näitajad on asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed ning – liikmesriikides reformide ja investeeringute elluviimise korraldamiseks (sh piisava personali tagamine) välja pakutud üldine kord on usutav. Hinne A – on olemas piisav kord tulemuslikuks rakendamiseks B – on olemas miinimumkord tulemuslikuks rakendamiseks C – kord on tulemuslikuks rakendamiseks ebapiisav 3. Taaste ja vastupidavuse toetamise eelarvevahendi raames eraldatava rahalise toetuse summa kindlaksmääramine Komisjon määrab vastavalt artikli 17 lõikele 3 kindlaks rahalise toetuse summa, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust, mida on hinnatud artikli 17 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Selleks kasutab ta järgmisi kriteeriume: kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga; kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on väiksemad kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga; kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata. Käesoleva lõigu kohaldamisel kasutatakse järgmisi valemeid: eespool osutatud punkti a puhul: kui C i ≥ MFC i saab liikmesriik i MFC i eespool osutatud punkti b puhul: kui C i <MFC i saab liikmesriik i C i , kus i on asjaomane liikmesriik, MFC on asjaomasele liikmesriigile antav maksimaalne rahaline toetus, C on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu. Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes: vastab taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele, kui kriteeriumide 2.1–2.7 lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest: – A kriteeriumide 2.1 ja 2.2 puhul ja muude kriteeriumide puhul – kõik A-d või – A-sid on rohkem kui B-sid ja C-sid ei ole; ei vasta taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele, kui kriteeriumide 2.1–2.7 lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest: – muu kui A kriteeriumide 2.1 ja 2.2 puhul ja muude kriteeriumide puhul – B-sid on rohkem kui A-sid või – vähemalt üks C. III LISA Näitajad Artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse liikmesriikide ja sekkumisvaldkondade kaupa järgmiste näitajate alusel. Näitajate kasutamisel lähtutakse kättesaadavatest andmetest ja teabest, sealhulgas kvantitatiivsed ja/või kvalitatiivsed andmed. Väljundnäitajad: komisjoni rakendusaktiga heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavade arv; taaste- ja vastupidavuskavadele eraldatud rahaline toetus kokku. Tulemusnäitajad : rakendatud taaste- ja vastupidavuskavade arv. Käesoleva määrusega kehtestatud mõjunäitajad taaste- ja vastupidavuskavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu käesoleva määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu saadud kogu rahalisele toetusele (sealhulgas vajaduse korral laenutoetusele). Komisjon teeb artiklis 25 osutatud järelhindamise, et teha asjaomases liikmesriigis kindlaks seosed taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu antud kogu rahalise toetuse (sealhulgas vajaduse korral laenutoetuse) ning selliste asjakohaste meetmete rakendamise vahel, mille eesmärk on edendada majanduse taastumist, vastupidavust, töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja ühtekuuluvust. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-01365 Resolutsiooni teema: Taaskäivitamise rahastu Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152' lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (COM(2020) 408, EISi toimiku nr 20-1219). Tähtaeg: 15.06.2020 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta. Tähtaeg: 12.06.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.06.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (17.06.2020) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 15.06.2020. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 09.06.2020 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201  ANDMED Nimetus Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL ALGATUSE establishing a Recovery and Resilience Facility KOHTA Eelnõu nr KOM(2020) 408 Esitamise kuupäev: 28.05 Menetluskord EL-is: KHE RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. 1 VVS § 20 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE EL menetluse Kuupäev ESITAMINE ajakava MKM, KEM, SOM, SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Kaasata valdkondlikud MENETLUS min RAM ministeeriumid HTM, JUM, MEM, huvigrupid huvigrupid KUM, SIM EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA Komisjon teeb taaskäivitamise kava osana ettepaneku koroonaviiruse kriisist väljatuleku EESMÄRKIDEST toetamiseks, majanduse taaskäivitamiseks ning vastupidavuse suurendamiseks luua uus taaskäivitamise rahastu (Recovery and Resilience Facility). Selle eelarve oleks kokku 560 mld, mis jaotataks nii toetuste kui laenudena. Toetusteks liikmesriikidele oleks 310 mld, laenudeks 250 mld. Vahendeid saaks kasutada riiklike taaskäivitamise kavade alusel, mis põhineks Euroopa poolaasta käigus määratletud investeeringute ja reformide prioriteetidel (sh riigipõhistel soovitustel) ning aitaks olulisel määral ellu viia rohe- ja digipööret. See tähendab, et vahendeid ei saa kasutada ükskõik millisteks tegevusteks või investeeringuteks, vaid need peavad olema kooskõlas EL prioriteetidega ja aitama riikide majandusi kriisidele vastupidavamaks muuta. Taaskäivitamise plaan peab olema kooskõlas riikide kliima- ja energiakavadega (aastani 2030), õiglase ülemineku kavaga ja EL vahendite (ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika) rakenduskavadega. Eesmärk on, et riigid kasutaksid kriisist väljumisel majanduse taaskäivitamiseks investeeringuid struktuursete reformide elluviimiseks, kliima- ja digiarengu eesmärkide poole liikumiseks. Komisjoni ettepanek näeb ette, et toetus planeeritakse taaskäivitamise kavade alusel ning maksed tehakse kavades ettenähtud vahe-etappide ja tulemuste saavutamisel. Samuti, et ettepanekud taaskäivitamise kavade heakskiitmiseks ja toetuste väljamaksmiseks esitatakse enne otsuse langetamist liikmesriikide esindajatest koosnevale komiteele, kus liikmesriigid saavad teavet üksteise reformi- ja investeerimisplaanide ning ka nende elluviimise kohta. Samas on neil võimalus ettepanekuid ka (kvalifitseeritud häälteenamusega) tagasi lükata näiteks keeldumaks toetuse väljamaksmisest juhul, kui on selge, et eesmärke ei ole saavutatud. Rahastu kogueelarve jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt rahvaarvule, riigi jõukusele (SKP inimese kohta) ning 2015-2019 keskmise tööpuuduse tasemele võrreldes EL keskmisega. Küsimusi on tekitanud see, kuidas on viimase 5 aasta keskmine tööpuuduse tase seotud koroonaviiruse kriisi mõjuga, eriti kui see ei arvesta 2020. a (prognoositavat) tööpuuduse taset. Pikema perioodi tööpuuduse taseme kaudu püütakse rahade jaotamisel arvesse võtta riigi majanduses valitsevaid pikemaajalisi struktuurseid puudujääke. Samas pole ka jõukuse tase otseselt kriisiga seotud ning annab suhteliselt suurema toetuse riikidele, kelle SKP on alla EL keskmise. Eestile taaskäivitamise rahastust eraldatav toetus on ettepaneku kohaselt 1085 mln eurot (jooksevhindades). Laene on liikmesriikidel võimalik taotleda maksimaalselt 4,7% RKT-st, Eesti puhul jooksevhindades 1,5 mld eurot. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD 1/2 Alustatud: 03/10/2006 13:42:00 Muudetud: 09.06.2020 EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 2/2 Alustatud: 03/10/2006 13:42:00 Muudetud: 09.06.2020 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 8.1.1/20-1219 - COM(2020) 408 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 09.06.2020 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Tähtaeg: 12.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f47ac5d-a2b0-4231-8376-95ed10f08e75 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f47ac5d-a2b0-4231-8376-95ed10f08e75?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main