Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks” eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirja eelnõuga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3 “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimise tingimused. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaeksperdid Maarja Olli (735 4039, [email protected]) ja Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Teadmussiire on peamine uute teadmiste ja uuenduste leviku protsess, mille käigus kanduvad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) tulemused akadeemilisest sektorist teistese sektoritesse teadustulemuste edasiseks arendamiseks ja kasutuseks, loomaks ja arendamaks uusi tooteid ja teenuseid. 2019. aasta OECD ülikooli-tööstuse (University-Industry) koostöö raporti1 kohaselt on peamiste trendide hulgas, mis mõjutab teadmussiiret, teadmiste koosloome eri sektorite poolt. Eestis on ettevõtetes töötavate teadlaste arv väike (Eesti on OECD riikide hulgas ettevõtluses töötavate teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta viimaste seas2), erasektori investeeringute protsent SKPst on madal (2018. aastal oli see 0,623, EL28 keskmine oli 1,414), mis näitab, et erasektori TA alane suutlikkus on madal. Selle hoogustamiseks on sinna vaja senisest rohkem TA ja tootearenduse oskuste ja kogemustega inimesi ehk teadlasi. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raportis soovitati ettevõtete TA absorbeerimisvõime suurendamiseks välja töötada sektoraalse mobiilsuse skeeme.5 „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) poliitika seire“ uuringutes6 on välja toodud, et on oluline rakendada teaduspõhist mõtteviisi era- aja avaliku sektori asutustes väljaspool akadeemilist sektorit, samuti, et sektoraalne mobiilsus soodustab pikemas perspektiivis laiendatud akadeemilise tööjõuturu kujunemist ning teadlaste paindlikku 1 OECD (2019), University-Industry Collaboration : New Evidence and Policy Options, OECD Publishing, Paris. 2 https://stats.oecd.org/ 3 Haridussilm, andmed seisuga mai 2020. 4 Eurostat, andmed seisuga mai 2020. 5 Peer Review of the Estonian Research and Innovation system: Final Report 6 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 1 karjääriteed. Läbi teistes sektorites töötamise omandavad teadlased parema ettekujutuse teiste sektorite toimimismehhanismidest, tekivad oskused, sidemed, võrgustik ja teadmine, mida ettevõtlus/avalik sektor vajab ning nad saavad oma kogemust edasi kanda akadeemiasse. Ka Euroopa teadlaste harta ja töölevõtmise juhendis7 on kirjas, et: „Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peavad väärtustama nii geograafilist, valdkondadevahelist, teadusharudevahelist ning virtuaalset liikuvust kui ka avaliku ja erasektori vahelist liikuvust kui olulist vahendit teadustöö tulemuste parendamiseks ja ametialaseks arenguks teadlaskarjääri igas etapis.“ Hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018)8 järgi on suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud kõrgharidussektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Käesoleva toetuse üks eesmärk ongi teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamine ning selle läbi teadmussiirde suurendamine. Tegevuse kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitlevad põhjalikult riiklikud strateegiad ja arengukavad. Teadmusmahukad era- ja avaliku sektori asutused panustavad TA mõju suurendamisesse ühiskonna ja majanduse vajaduste lahendamisel teadmussiirde võimekuse kasvatamise kaudu, vähendavad teaduse ja ettevõtluse vahelist lõhet ning pakuvad teadlastele paindlikku karjääriteed, mille hulka kuuluks ka töötamine väljaspool akadeemilist sektorit, panustades „Euroopa 2020“9 ja „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkide saavutamisse. Tegevus vastab Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise rapordi soovitustele, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ eesmärkidele, „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkidele. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. Tegevus suurendab era- ja avaliku sektori asutuste teadmusmahukust. Suureneb era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Kasvab era- ja avaliku sektori asutuste ja TA asutuste TA alase koostöö maht. Tegevus on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega toetatavates tegevustes, kus asjakohane. Tegevuse eesmärk on kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“10 punkti 2.4.3.1. kirjeldusega „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“: „Selle raames nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodustamiseks ja õpingute toetamiseks).“ Oluline on struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel arvestada võimalikult laialdaselt teiste riiklike rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning panna need koostöös toimima. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega 7 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harta-ja-juhend.pdf 8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf 9 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF 10 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ukp_rakenduskava_2014-2020.pdf 2 Kõige tugevamad seosed võib välja tuua kuue perioodi 2014-2020 meetme tegevusega. Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna antud tegevusel on rõhk teadlaste liikumisel era- ja avaliku sektori asutustesse tegelemaks TA-ga. Meetme “Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- euroopalistes teadusalgatustes” tegevus „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Toetuse eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Stipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Stipendiumid motiveerivad noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja ka nominaalajaga lõpetama. Ühe toetatava tegevuse raames toetatakse ka ettevõtlusdoktorantuuri, mis samuti aitab kaasa ettevõtete TA absorbeerimisvõimekuse arendamisele. „Sektoraalse mobiilsuse toetamisega“ võib esineda sünergiat, nt ettevõtted, kus on juba nn ettevõtlusdoktorante (kes saavad nutika spetsialiseerumise doktorandistipendiumit) võivad olla huvitatud ka teadlase palkamisest oma ettevõtte TA alase võimekuse tõstmiseks. Meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““. Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta eelkõige Eesti teaduse, aga ka kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust, sh ka erasektoris, Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina, tugevdada Eesti teadlaste ja teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja - võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega ning avardada riigi, TA asutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise. Tegevus on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega toetatavates tegevustes, kus asjakohane. “Sektoraalse mobiilsuse toetamisega“ võib esineda sünergiat, nt ettevõtted, kus viiakse läbi/on läbi viidud järeldoktorite ja tagasipöörduvate teadlaste projekte, võivad olla huvitatud ka teadlaste palkamisest „Sektoraalse mobiilsuse toetamise“ kaudu, et tõsta oma ettevõtte TA alast võimekust. Meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“. Tegevuse raames toetatakse TA asutuste ja kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste korraldamiseks, vastutusvaldkondade ja asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks, rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, õppe- ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktoriõppe toetamiseks ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Kõiki infrastruktuuri investeeringuid käsitletakse kooskõlalisena teadus- ja õppetegevuse kvaliteedi ja inimressursi arendamise tegevustega. Institutsionaalne arendusprogramm on mõeldud asutuse terviklike arendusplaanide toetamiseks. „Sektoraalse mobiilsuse toetamise“ tegevustega võib esineda teatavaid kokkupuuteid, nt koostöö edendamisega ettevõtlussektoriga, ent „Sektoraalse mobiilsuse toetamise“ toetatavad tegevused on suunatud eelkõige teadlaste sektoraalsele mobiilsusele. 3 Meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevus „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ (rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades). Toetuse eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tegevus keskendub otseselt nutika spetsialiseerumise kasvualade rakendusuuringute toetamisele. Toetatakse ülikoolide ja TA asutuste koostööd ettevõtetega kasvuvaldkondades suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning rakendusuuringute läbiviimist. Rahastatakse teadusasutusi, ülikoole ja kõrgkoole ettevõtjatele vajalike uuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. „Sektoraalse mobiilsuse toetamisega“ võib esineda kokkupuuteid – tegevus 1 toetuse saanud projektist võib välja kasvada rakendusuuring nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnas. Tegevus 2 teavitustöö kaudu võivad ettevõtted ja teadlased leida, et ühisprojekti elluviimiseks on sobiv ka rakendusuuringute meede. Ent „Sektoraalse mobiilsuse toetamise“ toetatavad tegevused on suunatud eelkõige teadlaste sektoraalsele mobiilsusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” tegevus „Teadusarendustegevuse osak“. Toetuse eesmärk on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega. „Sektoraalse mobiilsuse toetamisega“ võib esineda kokkupuuteid ja sünergiat – tegevus 1 toetuse saanud projektile võib olla eelnenud innovatsiooni- või arendusosaku toetus või vastupidi tegevus 1 projektile võib järgneda vajadus innovatsiooni- või arendusosaku meetme järgi. Tegevus 2 teavitustöö kaudu võivad ettevõtted ja teadlased leida, et ühisprojekti elluviimiseks on ka sobiv innovatsiooni- või arendusosaku meede. Ent „Sektoraalse mobiilsus toetamise“ toetatavad tegevused on suunatud eelkõige teadlaste sektoraalsele mobiilsusele. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi. Tegevused toetavad era- aja avaliku sektori asutusi teadlaste töölevõtmisel ning selle läbi TA tegevusi nendes asutustes. Tegevuse tulemusena viiakse TA alane kompetents era- ja avalikku sektorisse, kus seetõttu tekib parem arusaam TA-st, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Toimub teadmiste, oskuste ja kogemuste ringlus TA asutuste ja teiste sektorite vahel, tugevdades koostööd erinevate sektorite vahel. Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse, akadeemilise ja erasektori koostööprojektide arv ning erasektoris töötavate teadlaste hulk. Spetsiaalne väljumisstrateegia meetme tegevuse tasemel ei ole seetõttu vajalik. Oluline on aga väljumisstrateegia kogu teadus- ja arendussüsteemi rahastamisel, et stuktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Teadus- ja arendustegevuse riiklik ja erasektori poolne rahastamine peab kasvama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ kavandatud tempos, mis tagab ka „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärgi täitmise. 4 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb 19 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse partner kohustused ning elluviija, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohtustused. Punktid jagunevad järgmiselt: 1) Reguleerimisala 2) Mõisted 3) Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja seos arengukavadega 4) Rakendusasutus- ja üksus 5) Elluviija ja partnerid 6) Sihtgrupp 7) Tegevuste abikõlblikkuse periood 8) Toetuse määr 9) Toetatavad tegevused ja nende tulemused 10) Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad 11) Tegevuste juhtumine 12) Eelarve 13) Kulude abikõlblikkus 14) Toetuse maksmise tingimused ja kord 15) Elluviija ja partneri kohustused 16) Tegevuste elluviimise aruandlus 17) Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18) Finantskorrektsioonid 19) Dokumentide säilitamine 1. peatükk Üldsätted Eelnõu määrab käskkirja kehtestamise aluse, milleks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2 punkt 1, § 13 ja § 16 lõiked 1 ja 4. Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala ja kirjeldab konkreetsed seadusandlikud ja rekenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Punkti 1 alapunktides 3-7 on toodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral järgitavad õiguslikud alused ja seda reguleerivad dokumendid. Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni vähese tähtsusega abi määruse alusel. Vähese tähtsusega abi juures on määrav toetuse saaja eelnevalt saadud vähese tähtsusega abi maht, mis peab koos taotletava toetusega jääma 200 000 euro piiresse. Seega võib kasutada üht või teist määrust. Juhul, kui antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) ja konkurentsiseaduse §-st 342 . Vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25 nähakse teadus- ja arendustegevuseks antavat abi ette järgmistel tingimustel: „1. Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused. 5 2. Teadus- ja arendusprojekti abi saav osa peab olema täielikult liigitatav ühe või mitme järgneva kategooria alla: a) alusuuringud; b) rakendusuuringud; c) tootearendus; d) teostatavusuuringud. 3. Kõik teadus- ja arendustegevusprojektide abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised: a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga; b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt; c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud; d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. 4. Abikõlblikud kulud teostatavusuuringu puhul on uuringu kulud. 5. Abi osakaal ei tohi ühegi abisaaja puhul ületada: a) alusuuringute puhul 100% abikõlblikest kuludest; b) rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest; c) tootearenduse puhul 25% abikõlblikest kuludest; d) teostatavusuuringute puhul 50% abikõlblikest kuludest. 6. Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest järgnevalt: a) 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul; b) 15 protsendipunkti võrra, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: i) projekt hõlmab tõhusat koostööd — ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja EMP lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 % abikõlblikest kuludest või — ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, mis kannab vähemalt 10 % abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused; ii) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu. 7. teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjate puhul.“ 6 „Sektoraalse mobiilsuse toetamise“ puhul antakse tegevuses 1 riigiabi või vähese tähtsusega abi rakendusuuringuteks ja tootearenduseks, millel on teadus- ja arendustegevusele vastavad tunnused11. Toetatakse vaid tootearendusprotsessi etappi, mis on teadus- ja arendustegevus ehk eksperimentaalarendust. Toetust võivad taotleda nii era- kui ka avaliku sektori asutused. Antav toetus võib olla nii riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi. Kui antav abi koos 3 varasema aasta jooksul saadud abiga jääb alla 200 000 euro, on ettevõttele võimalik anda vähese tähtsusega abi. Kui ettevõttel on see piirmäär ületatud, on antavaks toetuseks riigiabi. Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul elluviija. Elluviija kohustus on muuhulgas kontrollida, kas taotletud toetuse määr on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suuruse ning projekti sisuga, samuti seda, kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga, ning ettevõtte või asutuse majanduslikku seisundit. Abikõlblikud on tegevus 1 raames artikli 25 punkti 3 nimetatud kulud, va alapunktis c) nimetatud kulud. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Eelnõu punktiga 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. Näiteks mõned mõisted lähtuvad otseselt seadusandlusest, kuid TAT-i selguse huvides on seadusandluses esitatud mõisted liidetud, et lihtsustada tegevustest ja eesmärkidest arusaamist: näiteks positiivselt evalveeritud TA asutusteks loetakse antud tegevuse kontekstis teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 määratletud asutusi, millele rakendatakse ka § 3 lõike 2 tingimust, et asutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Teadus- ja arendustegevuse mõiste defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses § 2 punktides 2 ja 7 antud definitsioonidest teadustegevusele ja arendustegevusele ehk TAT mõiste loomisel on ühendatud kaks seaduses olevat mõistet üheks ning teadus- ja arendustegevuse liikide (alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus) määratlemisel on lähtutud Frascati käsiraamatu määratlusest. Eelnõu punkt 3 kirjeldab toetuse andmise eesmärki tegevuse elluviimiseks, tulemust ja seost arengukavadega. Tegevuse raames toetatavad tegevused on kavandatud otseselt riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades ning kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas antud tegevuse kirjeldusega. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014– 2020“ on otseselt teadusvaldkonna arengut suunav strateegia. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Tegevus panustab kahte strateegia alaeesmärgi täitmisesse:  Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine;  teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides 11 Vt Frascati käsiraamat 7 ning on kooskõlas strateegias defineeritud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega. Tegevus panustab otseselt strateegia meetmete tegevuste täitmisse, sh: - 1.6. Arendada karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ametit. Toetada akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust välisteadlastele. Jälgida ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamist. - 1.9. Suurendada teadlasmobiilsust, mh ettevõtetest, ja tagada Eestisse tulnud ja Eestis olevate tippteadlaste juhitavate uurimisrühmade terviklik rahastamine. Tugevdada uurija-professori institutsiooni mõju TAs; - 2.2. Soodustada teadlaste liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Väärtustada teadlaskarjääri puhul teistes sektorites töötatud aega ja seal saavutatud tulemusi, samuti koostööd ettevõtetega. Jätkata ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist; - 2.7. Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel koostöös ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka traditsioonilistes majandussektorites jätkuvalt tähelepanu lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete strateegilist arendusvõimekust. - 2.8 Tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete parema kooskõla saavutamiseks Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostööd ja saavutada üksteisega kokkusobiv ja üksteist vastastikku täiendav TA toetuste, sh mestitud uurimistoetuste süsteem. - 2.13. Luua tingimused teaduskraadi väärtustamiseks ühiskonnas, sh eelistada avalikus sektoris juhtivate ametikohtade täitmisel teaduskraadiga isikuid. Tegevus panustab „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ühe peamise fookuse – konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond (mis hõlmab suuri alavadkondi, nagu nagu teadus- ja arendustegevus, innovatsioonipoliitika, ettevõtlus ja ettevõtlikkus jms) – põhisuunda: „eelduste loomine erasekori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks“. Tegevuse tulemusena viiakse TA alane kompetents era- ja avalikku sektorisse, kus seetõttu tekib parem arusaam TA-st, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse. Samuti panustab tegevus põhisuunda: „Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine“. Tegevuse tulemusena rakendatakse teadlasi enam avalikus ja erasektoris ning mobiilsus soodustab akadeemilise ja ettevõtlussektori koostööd ning arendab teadlaste võimeid teadus- ja majandustegevuse ühildamisel, parandades seeläbi ettevõtlussektori konkurentsivõimet ja toetades innovatsiooni. Tausta, millest lähtuvalt on püstitatud tegevuse raames toetuse andmise eesmärk ja kirjeldatud oodatavad tulemused, on avatud seletuskirja sissejuhatavas osas punktides 1.1 ja 1.2. Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. Toetuse tulemusena suureneb era- ja avaliku sektori asutuste teadmusmahuku. Suureneb era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Kasvab era- ja avaliku sektori asutuste ja TA asutuste TA alase koostöö maht. Tegevus on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega toetatavates tegevustes, kus asjakohane. 8 Eesmärk ja nimetatud toetuse andmise tulemused saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise kaudu, mida kirjeldatakse punktis 9. Tegevused panustavad rakenduskava tulemusnäitajasse „Erasektori rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal“. Eelnõu punktis 4 nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu punktis 5 nimetatakse tegevuse elluviija, kelleks on Eesti Teadusagentuur (ETAg), partner, kelleks on Ettevõtluse Arenduse Sihtasutus (EAS) ja tegevus 1 partnerid. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg) vastavalt STSi § 16 lõikele 4. ETAg on riigi sihtasutus, mis alustas tegevust 1. märtsil 2012. aastal. ETAg on 1990. a loodud Eesti Teadusfondi õigusjärglane. ETAg-i eesmärk on toetada tõhusalt riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ja elluviimist ning suurendada teadus ja uuendustegevuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning sünergiat. Sihtasutuse põhieesmärk on toetuste eraldamise teel alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine, toetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüs ning rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise korraldamine vastavalt Eesti, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste programmide ning sihtasutusele halduslepinguga pandud riiklike ülesannete raames eraldatud vahenditele. Samuti teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja ühiskondliku mõju analüüs ning rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine. Elluviija valiti, kuna on riigi poolt loodud sihtasutus toetamaks riikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamist ja elluviimist. Samuti on ETAg-il kompetents ja kogemus erinevate teadus- ja arendusprogrammide elluviimisel. ETAg on mitmete struktuurivahenditest rahastatavate programmide elluviija käesoleval perioodil nagu näiteks „Mobilitas Pluss“ – teadlasmobiilsuse programm, „RITA“ – eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning TA asutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel, mh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades töötavate teadlaste ja ettevõtjate, aga ka laiema ühiskonna teavitamist TA alastest koostöövõimalustest, „TeaMe+“ – loodus-, täppis- ja tehnikateadusi ning tehnoloogiat populariseeriv programm. Arvestades tegevuse seotust ETAg-i tegevustega, on ETAg tegevuse elluviijaks sobilik asutus. Elluviija kaasab tegevuse 2 elluviimiseks partneri. Partnerina kaasatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (edaspidi EAS). EAS on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev riigi sihtasutus, mille eesmärk on arendada Eesti majandust. Lisaks erinevatele ettevõtetele pakutavatele toetustele (sh innovatsiooni- ja arendusosaku meede) pakutakse ettevõtetele ka TA-, toote- ja äriarenduse alaseid nõustamisteenuseid. EASil on seetõttu pikaajaline kogemus Eesti ettevõtete toetamise ja nõustamisega ning lähtuvalt tegevuse eesmärgist – tõsta Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd – on EASi kaasamine partnerina oluline lähtuvalt nende kogemusest ettevõtetega. Tegevus 1 partnerid on avaliku- (äriregistrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused) ja erasektori asutused (äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud), välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja tehnoloogia arenduskeskused. Avaliku sektori asutustele ei eraldata rohkem kui kolmandik tegevuse toetuse eelarvest. 9 Eelnõu punkt 6 kirjeldab tegevuse sihtgruppe. Tegevuse otsesed sihtgrupid on Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused, mis ei ole positiivselt evalveeritud ning doktorikraadiga teadlased. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on positiivselt evalveeritud TA asutused, kust on võimalik teadlastel tööle siirduda teistesse asutusesse ning kellega koos tekib potentsiaalne koostöö tegevuse käigus. Samuti on kaudseks sihtgrupiks Eesti ühiskond ja majandus tervikuna, mis saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. Eelnõu punkt 7 kehtestatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 01. august 2020 kuni 31. august 2023. Tegevuste abikõlblikkuse perioodi algus on erinev lähtudes tegevuste käivitamise ajast. Tegevus 2 algab enne tegevust 1, et alustada tegevuse käivitamiseks vajalike tugitegevustega (nt tegevuste juhendite ettevalmistamisega ja ürituste planeerimisega). Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on kehtestatud 31. august 2023. Tegevus 1 peab olema lõpetatud hiljemalt 31. juuniks 2023. aastal, tegevus 2 peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks 2023, sest on tarvilik hüvitada elluviija kulutusi seoses tegevuse lõpetamisega, sh partnerite tegevustes osalemise lõpparuannete vastuvõtmist. Eelnõu punkt 8 kirjeldab toetuse määra. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus, mille suurus sõltub ettevõtte või asutuse suurusest ning toetatava projekti sisust. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Toetuse määr partnerile on kuni 70%, olenemata sellest, kas tegemist on era- või avaliku sektori asutusega. Partneri omaosaluse määr sõltub partneri suurusest/käibest ja on määratud vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 17. juunist 2014, Lisa I artiklile 2. Toetusskeemi mõistes sõltub omaosaluse määr partneri suurusest, käibest ja aastabilansi kogumahust ning omaosaluse määr ei sõltu sellest, kas antav toetus on riigiabi või mitte. Asutuse suurust võetakse omaosaluse määra puhul arvesse ka nende partnerte puhul, kes ei ole ettevõtted, vaid näiteks avaliku sektori asutused. Toetuse maksimaalne piirmäär sõltub ka sellest, kas teadlase töö sisu partneri juures on rakendusuuring või tootearendus. Kui teadlase töö sisuks on nii rakendusuuring kui ka tootearendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul kehtivad teatud piirangud. Riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele, samuti peab olema täidetud abi ergutava mõju nõue, mille kohaselt ei tohi tegevustega alustada enne taotluse esitamist. Vähese tähtsusega abi puhul peavad tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva toetuse andmise tingimuste käskkirja raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi neile nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast toetuse andmise tingimuste käskkirjast taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 10 Eelnõu punkt 9 kirjeldab toetatavaid tegevusi. Kokku on 2 sisulist toetatavat tegevust eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. Toetusskeemi tegevused on valitud vastavalt seirekomisjoni poolt kinnitatud projektivalikukriteeriumidele. Toetusskeemi koostamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju meetme eesmärkide saavutamisele (välja toodud seletuskirja punktis 3); 2) põhjendatus (välja toodud seletuskirja peatükis 1 alapealkirja all Tegevuse taust); 3) kuluefektiivsus (välja toodud seletuskirja punktis 12); 4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia (välja toodud seletuskirja punktis 5); 5) mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamisele, regionaalsele arengule, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele) (välja toodud seletuskirja peatükis 4). 9.1. Tegevus 1 Sektoraalse mobiilsuse toetamine Tegevuse eesmärk on tõsta era- ja avaliku sektori asutuste teadus- ja arendustegevuse alast võimekust ja mitmekesistada teadlaskarjääri. Toetuse tulemusena suurendatakse era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulka Eestis. Tegevuse raames planeeritakse väljastada toetusi teadlase tööle võtmiseks toetuse partner juures teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Nimetatud tegevused suurendavad toetuse partner TA alast võimekust, mida on teadlase tasemel kvalifikatsioonideta keeruline saavutada. Punktiga kehtestatakse toetuse andmine partnerile, mille korraldab elluviija ning aluseid, millest tuleb lähtuda partnerite tehtavate tegevuste hindamisel ja partnerite valikul. Toetuse partnerid on Eesti era- (Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud) ja avaliku sektori asutused (äriregistrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused) (va korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ja tehnoloogia arenduskeskused), kes võtavad tööle doktorikraadiga teadlase. Toetusele kvalifitseeruvad doktorikraadiga teadlased, kuna neil on teadustöö läbiviimise võimekus ning on valmis iseseisvalt läbi viima TA-ga seotud projekti väljaspool TA asutust. Teadlasel on võimalus töötada partnerp juures osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega, et teadlasel oleks võimalik töö eripärast lähtuvalt jätkata tööd ka TA asutuses (nt õppetöö läbiviimine). Asutus ei saa toetusega palgata rohkem kui kaht teadlast tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul. Mitme teadlase palkamise võimalus on loodud näiteks, et partnerp juures saaks tegeleda TA projektidega, mis nõuavad mitme valdkonna teadlaste koostööd (aga teadlased võivad asutuses töötada ka teineteisest sõltumatult ning eri aegadel). Kahe teadlase piirang on ka seetõttu, et säilitada teadusasutustes teadlaste osakaal, et säiliks TA asutuse uurimisprojektide läbiviimise võimekus. Toetuse kestus on 3 kuud kuni 2 aastat, et saaks läbi viia nii lühema- kui ka pikemaajalisi teadusprojekte. Toetuse taotlemine toimub läbi elektroonilise keskkonna – Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Taotlemine on jooksev (st toimub pidevalt), taotluste vastuvõtmine ja taotluste vastavuse kontroll on jooksev, kuid hindamine on korraldatud sagedusega 1 kord kuus (või vastavalt vajadusele) kokkulepitud ja fikseeritud kindlaks kuupäevaks laekunud taotluste osas. Ekspertkomisjoni ettepanekul võib elluviija kuulutada välja ka suunatud taotlusvoorusid, mis tähendavad nt kitsama valdkonna taotlusvoore. Toetuse partnerte valikul lähtutakse ekspertkomisjoni hinnangust taotlusele. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt tegevus 2 partneriga, rakendusasutuse ja -üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. 11 9.2. Tegevus 2 Teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused Tegevuse eesmärk on, et teadlased ning era- ja avaliku sektori asutused jõuaksid ühiste koostööprojektideni ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. Toetuse tulemusena tõuseb teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste koostööprojektide arv, suureneb akadeemilises sektoris töötavate teadlaste teadlikkus TA-ga seotud tööst väljaspool akadeemilist sektorit. Kasvab era- ja avaliku sektori asutuste ja TA asutuste TA alase koostöö maht. Tegevuse viib läbi elluviija koos partneriga. Täpsem tööjaotus elluviija ja partneri vahel lepitakse kokku iga-aastase tegevuskava koostamisel. Tegevuse raames toimub tegevus 1 toetuse tutvustamine teadlastele ning era- ja avaliku sektori asutustele. Tegevuse raames viiakse kokku ja nõustatakse tegevuse sihtrühmi, et koostööst huvitatud teadlased leiaksid sobiva asutuse ning oma TA võimekuse suurendamisest huvitatud asutused leiaksid sobiva teadlase, keda TA projekti läbiviimiseks tööle võtta. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 25 ürituse korraldamine. Ürituste puhul on tegemist elluviija ja/või partneri poolt läbiviidava sündmusega, mille käigus tutvustatakse tegevus 1 toetust, viiakse kokku tegevuse sihtrühmi ja tõstetakse nende teadlikkust koostöövõimalustest jms (koolitused, infopäevad jne). Ürituste toimumist tõendavad ürituste kutsed/kavad ning registreerimislehed. Eelnõu punkt 10 on kehtestatud toetuse kasutmise tulemusena saavutatavaid tulemus- ja väljundnäitajad. Tegevused panustavad rakenduskava tulemusnäitajasse „erasektori rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal“ (andmeallikas: Statistikaameti andmebaas). Erasektori rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal peaks tegevuste tulemustel suurenema, kuna ettevõtete huvi TA tegevustega tegelemisel ja TA tegevustesse investeerimiseks peaks kasvama. Samuti kasvab ettevõtete TA mahukus tegevus 1 projektide kaudu ning ettevõtted oleksid valmis tegema tulevikus rohkem koostööd avaliku sektori TA asutustega. Tegevus 2 tulemusena on rohkemad ettevõtjad ja teadlased teadlikumad omavahelisest koostööst. See avaldab positiivset mõju ettevõtete valmidusele muutmaks oma ärimudelit teadmismahukamaks ning investeerimaks TA tegevustesse, sh koostöös avaliku sektori TA asutustega. Konkreetseid väljundnäitajaid on kaks. Väljundnäitajatega määratakse tegevus 1 raames toetatud projektide arv ja tegevuses 2 ürituste arv. Tegevus 2 ürituste puhul on tegemist elluviija ja/või partneri poolt korraldatud sündmustega, mille käigus tutvustatakse tegevus 1 toetust, viiakse kokku teadlasi asutuste ja ettevõtetega, tõstetakse nende teadlikkust koostöövõimalustest jms (koolitused, infopäevad jne). Eelnõu punkt 11 kehtestab, et tegevuste juhtimiseks moodustab elluviija ekspertkomisjoni, kes nõustab tegevuse kavandamist ja seiret ning hindab tegevus 1 taotlusi. Ekspertkomisjoni moodustab elluviija rakendusasutuse ettepanekul ja selle koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad ning teised teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid, sealjuures vaatlejana rakendusüksuse esindaja. Ekspertkomisjon võib kaasata vajadusel tegevus 1 taotluste hindamisprotsessi ka täiendavaid eksperte teistest asutustest. Ekspertkomisjoni tehnilise teenindamise, sh koosolekuteks materjalide ettevalmistamise, tagab elluviija koos partneriga, vajadusel koostöös rakendusasutusega. 12 Eelnõu punktiga 12 kinnitatakse tegevuse eelarve ning jagunemine tegevuste vahel. Tegevuste kogumaksumus on 3 656 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 1 700 000 eurot ehk 46,5% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 300 000 eurot ehk kuni 8,2%. Omafinantseering moodustab tegevuse kogumaksumusest hinnanguliselt 1 656 000 eurot ehk 45,3%.Omafinatseeringu kohustus on partneritel tegevuses 1, kusjuures madalaim omafinantseeringu määr on 30%. Elluviija ja partneri läbiviidavates tegevustes (tegevus 2) omafinantseering puudub. Teadlaste sektoraalste mobiilsust (tegevus 1) toetatakse 1 832 000 euroga, millele lisandub omafinantseering vastavalt toetatavate projektide sisule ning ettevõtete/asutuste suurusele. Suurima osa kogueelarvest moodustavadki tegevus 1 projektide kulud. Need kulud eraldatakse ühikuhinnana tööjõukuludeks ning ülejäänud abikõlblikeks kuludeks 40% ulatuses tööjõukuludest. Tegevus 2 jaoks on planeeritud 168 000 eurot. Tegevused viib läbi elluviija koos partneriga. Tegevus 2 abikõlblikud kulud on personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele ning ülejäänud abikõlblikuld kulud 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Eelnõu punkt 13 kehtestab tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Tegevus 1 raames antakse tööjõukuludele toetust lisas 2 kehtestatud ühikuhinna alusel. Ühinkuhinna kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Tööjõukulude ühikuhinnale lisandub 40% tööjõukulude ühikuhinnast muudeks abikõlblikeks kuludeks. Ühikuhind on välja töötatud Statistikaameti andmebaasi andmete põhjal, kasutades Eesti Teadusagentuuri poolt kasutatud teadlaste keskmise palga arvutuskäigu põhimõtteid12. Sektoraalse mobiilsuse toetus kantakse elluviija poolt partneritele asutuse pangaarvele. Toetusest maksab asutus teadlasele palka, millelt tasub antud kuludega seotud maksud (moodustab palgafondi, maksab erisoodustuse), katab teadlase teadustööga seotud kulusid ning tagab teadustöö elluviimiseks vajaliku töökeskkonna. Tegevus 2 abikõlblikud kulud on personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3, kus on loetletud, millised kulud ja millistel tingimustel on personalikulude raames kaetavad. Personalikuludele lisandub 40% personalikuludest ülejäänud abikõlblikeks kuludeks. Mitteabikõlblike kulude kehtestamisel lähtutakse ühendmääruse § 4 loetletud mitteabikõlblikest kuludest. Ühendmäärus sätestab, et kulu peab olema põhjendatud, tõendatud, tegelikult tehtud ja makstud abikõlblikkuse perioodil. Tegevustele ei kohaldata puhastulu mahaarvamisega seonduvat, kuna tegemist on partneri poolt elluviidavate projektidega, mis on ettevõtetele antav nõuetekohane riigiabi või vähese tähtsusega abi, ning mille maksumus ei ületa 1 000 000 eurot. Vastavalt ühendmääruse § 5 lõikes 2 ja 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 lõikes 7 b sätestatule ei kohaldata puhastuluga seonduvat projektidele, mille abikõlblik kogumaksumus on alla 1 000 000 euro. Samuti ei kohaldata puhastuluga seonduvat ühendmääruse § 5 lõike 5 kohaselt projektile, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 8 alla, ehk mille raames antav abi on 12 Täpsemalt dokumendis „„Sektoraalse mobiilsuse toetamise“ tööjõukulude ühikuhinna analüüs ja ühikuhinna rakendamise põhimõtted tegevuses 1 „Sektoraalse mobiilsuse toetamine““. 13 vähese tähtsusega abi, nõuetekohane riigiabi VKEdele, mille puhul kohaldatakse kas abi osatähtsuse või suuruse piirangut, või nõuetekohane riigiabi, mille puhul on kohaldatud vastavalt riigiabi eeskirjadele üksikute tegevuste rahastamisvajaduse kontrolli. Juhul, kui tegevus osutub riigiabiks, siis ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. Eelnõu punkt 14 kirjeldab toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmisel lähtutakse STS §-dest 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ja ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 5. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel muude kulude puhul toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi sagedusega kord kvartalis. Maksetaotluse menetlemise maksimaalne aeg rakendusüksuse poolt on 90 kalendripäeva. Eelnõu punkt 15 kehtestab elluviija ja partneri kohustused. Käsitletakse elluviija kohustusi seoses väljamaksete prognoosi esitamisga, lepingu sõlmimisega partneri ja elluviija vahel ning muude struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Struktuuritoetuste seaduse § 24-26 on sätestatud elluviija ja partnerite kohustused seoses tegevuse elluviimisega ettenähtud tingimustel ja tulemuste saavutamisel, kvalifitseeritud isikute kaasamisega, esitatava teabe õigsusega, korrektse aruandluse ning kulude eristamisega raamatupidamises, riigihangete seaduse järgmise jm nimetatud sätetes toodud kohustustega. Tegevus 1 toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab elluviija koostöös tegevus 2 partneriga välja tüüpvormid ja minimaalse lepinguvormi osapoolte vahel, kus on muuhulgas nõue intellektuaalse omandi varaliste õiguste jaotuse ja tingimuste osas kokkuleppe saavutamise kohta, samuti osapoolte vastutus, õigused ja kohustused ning riskide jagunemine. Eelnõu punkt 16 kehtestab tegevuste elluviimise aruandluse. Rakendusüksusele esitatakse aruanne kord aastas jaanuaris. Eelnõu punkt 17 kehtestab tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise korra. Eelnõu punkt 18 kehtestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaole. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. Eelnõu punkt 19 kehtestab dokumentide säilitamise korra. Eelnõu punkt 20 kehtestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastav punkt hakkab kehtima 1. septembrist 2020. a. Seni lahendatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaideid üldises korras ehk seda teeb rakendusasutus vastavalt STSi § 51 lõikele 2. 14 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. TEGEVUSE MÕJUD Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Rahastatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele on vähemalt neutraalne või soodustav. See, kas ühe või teise tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad läbivatele teemadele positiivset mõju, selgub elluviimise käigus. Valdavalt toetatakse tegevuste raames teadus- ja arendustegevust, mis tähendab, et mõju võib avalda vastav teadustöö. Juhul kui teadustööl on läbivate teemadega seos, siis on eelduste kohalselt tegemist positiivse mõjuga. Tegevuste elluviimisel tuleb elluviijal ja partneritel järgida kavandatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemadega ning mõjudega. Võrdsed võimalused Tegevuse kaudu toetatavate tegevuste puhul ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest rühmast. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu isiku soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline juurdepääsetavus (nt koolitused) arvestatakse koolituskohtade valikul parimal viisil puuetega inimeste osalemisvõimalustega. Lisaks füüsilisele keskkonnale, tuleb tagada juurdepääs informatsioonile ja kommunikatsioonile, sh võetakse võimalusel arvesse WCAG 2.0 juurdepääsetavuse suuniseid, kui see ei saa takistuseks toetatavate tegevuste peaeesmärkide elluviimisel. Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, eelkõige pidades silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda. 15 Sarnaselt teisele eluvaldkondadel ning tavapärasele teaduse rahastamise praktikale lähtutakse vahendite eraldamisel eelkõige teadustöö eksellentsusest ning vajadusel valdkondlikest prioriteetidest, mitte rahastatavate teadlaste soost või uuritavast teemavaldkonnas. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt soost, vanusest, rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele. Tulenevalt toetatavast teadus- ja arendustööst võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetav projekt on seotud sotsiaalset staatust ja -rolli käsitleva teadustööga või seotud tervishoiu valdkonnaga. Projektitaotlustes küsitakse taotlejatelt muuhulgas ka seda, kas ja kuidas nende teadustöö on seotud soolise võrdõiguslikkusega. Tegevuste elluviimise tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. Ühtlasi tuleb elluviijal ja partneril toetatavate tegevuste elluviimise käigus analüüsida soolist jagnemist ning vajadusel tulenevalt analüüsi tulemustest astuda samme soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Infoühiskond Tegevuse ühtedeks eesmärkideks on tõsta avaliku ja erasektori asutuste TA alast võimekust ja arendada koostööd TA asutuste ning avaliku ja erasektori asutuste vahel, mille tulemuseks on nendes asutustes uute ideede ja teadmiste kasutamine ja uudsete lahenduste rakendamine, sealhulgas lähtudes nutika spetsialiseerumise strateegilisest raamistikust. Teadusuuringute läbiviimine era- või avaliku sektori asutustes võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus IKT kasutamise ja IKT valdkonna arendamisega. IKT kuulub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade hulka (horisontaalselt läbi teiste sektorite), aidates seega kaasa IKT-sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Samas ei planeerita tegevust teha valdkondlikke erisusi ja soodustusi esmase prioriteedina, tegevus on horisontaalse iseloomuga, kuid vajadusel lähtutakse nutika spetsiliseerumise raamistikust. Regionaalareng TA asutused, kust osa teadlasi võivad minna toetuse raames teisesse asutustesse tööle, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Toetuse taotlemisel on aga võimalus osaleda asutustel üle Eesti. Seetõttu on võimalus, et areneb kogu Eesti võimekus teadus- ja arendustegevuse kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel. Riigivalitsemine Tegevus panustab eesmärki tagada kvaliteetsed ja hästi ettevalmistatud eelnõud. Tegevuse väljatöötamisel on tuginetud valdkondlikele strateegiatele ja riiklikele prioriteetidele ning kaasatud koostööpartnerid. Kaasamine tagab huvigruppide seisukohti arvestava ning läbimõeldud eelnõu väljatöötamise. Keskkond ja kliima Tegevus 1 eesmärgiks on teadusuuringute läbiviimine era või avaliku sektori asutustes, millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate teemadega. Samas ei planeerita tegevust teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, välja arvatud käskkirja lisa 1 punkt 20, mis kehtib alates 1. septembrist 2020. a. 16 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud TA asutustele, Eesti Teaduste Akadeemiale, erialaliitudele, Tööandjate Keskliidule, Kaubandus- Tööstuskojale. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 17  Lisa 2 Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ 1. Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine lisa 1 punktis 9.1 nimetatud toetatavas tegevuses. 1.1 Tegevus 1 teadlase tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühe kuu kohta on 3264 eurot. 1.2 Teadlasel on võimalus töötada partneri juures osalise tööajaga (osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus on 0,5, siis makstakse ühikuhinnast proportsionaalselt 50%. 1.3 Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse partneri juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhinnast vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate päevade arvuga, st et toetatavate päevade arv jagatakse 30-ga ja korrutatakse ühikuhinna määraga. 1.4 Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on partneri ja teadlase vahel sõlmitud tööleping, kus on mh sätestatud teadlase tööaeg (koormus), periood, mille vältel teadlane partneri juures töötab ja töö sisu. 1.5 Ühikuhinda rakendatakse kõikidele toetusskeemi raames toetatud projektidele ja ühikuhinda toetusskeemi rakendamise ajal ei korrigeerita.  Lisa 1 Tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa 1 on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Kui käesoleva käskkirja punktis 9 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 1.4. Kui käesoleva käskkirja punktis 9 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.5. Tegevuse raames partneritele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 1.6. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust partnerile, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.7. Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks käesoleva käskkirja punktis 1.6. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2. Mõisted 2.1. Taotlus on elluviijale esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. 2.2. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused on teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes ning on vastavalt § 3 lõikele 2 vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. 2.3. Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste 1 / 13  rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendust, mis võivad omavahel osaliselt kattuda. 2.4. Rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit. Käskkirja mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 tasandile sobituvad uuringud. 2.5. Tootearendus on vastavalt üldisele grupierandi määrusele olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Tootearendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–8. 3. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja seos arengukavadega 3.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 3.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane. 3.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 2 / 13 3.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 3.4.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. 3.4.2. Toetuse tulemusena suureneb teadmusmahukus era- ja avaliku sektori asutustes. Suureneb era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Kasvab era- ja avaliku sektori asutuste ja TA asutuste TA alase koostöö maht. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Eesti Teadusagentuur (ETAg; edaspidi elluviija). 5.2. Tegevus 1 partnerid on avaliku- (äriregistrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused) ja erasektori asutused (äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud), välja arvatud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ning tehnoloogia arenduskeskused. Elluviija sõlmib partneritega toetuslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused ja elluviija ning partneri vaheline vastutus. Avaliku sektori asutustele ei eraldata rohkem kui kolmandik tegevuse toetuse eelarvest. 5.3. Tegevus 2 elluviimiseks kaasab elluviija partneri, kelleks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS; edaspidi partner). Elluviija sõlmib partneriga partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir. 6. Sihtgrupp 6.1. Otsene sihtgrupp on punktis 9.1.3. välja toodud partnerid (Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused, mis ei ole positiivselt evalveeritud) ning punktis 10.2. välja toodud doktorikraadiga teadlased. 6.2. Kaudne sihtgrupp on positiivselt evalveeritud TA asutused, kust on võimalik teadlastel tööle siirduda teistesse asutusesse. Samuti on kaudseks sihtgrupiks Eesti ühiskond ja majandus tervikuna, mis saab ulatuslikumast teadus- ja arendustegevustest kasu mõjusamate teenuste ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01.08.2020–31.08.2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood 9.1 Sektoraalse mobiilsuse toetamine 01.09.2020–30.06.2023 9.2 Teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused 01.08.2020–31.08.2023 7.2. Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 8. Toetuse määr 8.1. Toetuse maksimaalne piirmäär tegevuses 1 partneritele on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 30%. 3 / 13 8.2. Partneri omaosaluse määr sõltub partneri töötajate arvust, käibest ja aastabilansi kogumahust ning on määratud vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 17. juunist 2014, Lisa I artiklile 2. 8.3. Toetuse maksimaalne piirmäär juhul, kui teadlase töö sisuks partneri juures on rakendusuuring, on: 8.3.1. kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui partner on väikeettevõtja; 8.3.2. kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui partner on keskmise suurusega ettevõtja; 8.3.3. kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui partner on suurettevõtja. 8.4. Toetuse maksimaalne piirmäär juhul, kui teadlase töö sisuks vastuvõtvas asutuses on tootearendus, on: 8.4.1. kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui partner on väikeettevõtja; 8.4.2. kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui partner on keskmise suurusega ettevõtja; 8.4.3. kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui partner on suurettevõtja. 8.5. Kui teadlase töö sisuks partneri juures on nii rakendusuuring kui ka tootearendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. 8.6. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 9 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. 8.7. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 9 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. 8.8. Partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 8.9. Juhul, kui partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja lisa alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 8.10. Juhul kui punktis 9.1.1. kirjeldatud projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata. 9. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 9.1. Tegevus 1 Sektoraalse mobiilsuse toetamine 9.1.1. Toetatavad tegevused Toetatakse teadlase tööle võtmist toetuse partneri juures teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Tegevuse rahastamine toimub ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2, et lihtsustada väljamaksete tegemise protsessi ning muuta toetusskeem atraktiivseks nii ettevõtetele ja asutustele kui ka teadlastele. 9.1.2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 4 / 13  Toetuse andmise eesmärk on tõsta era- ja avaliku sektori asutuste teadus- ja arendustegevuse alast võimekust ja mitmekesistada teadlaskarjääri. Toetuse tulemusena suureneb era- ja avaliku sektori asutuste teadmusmahukus – teadus- ja arendustegevuse alane kompetents viiakse TA asutustest väljapoole, era- ja avalikku sektori asutustesse, kus seetõttu tekib parem arusaam teadus- ja arendustegevusest, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Samal ajal saab teadlane mitmekesistada oma karjääri, omandada kogemusi, arendada oskusi ja luua sidemeid teistes sektorites. Toetuse abil suureneb era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Toimub teadmiste, oskuste ja kogemuste ringlus TA asutuste ja teiste sektorite vahel, mis aitab tugevdada nende omavahelist koostööd. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud vähemalt 40 projekti toetamine abikõlblikkuse perioodi jooksul. 9.1.3. Partnerile esitatavad nõuded Tegevuse partnerid on Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud) ja avaliku sektori asutused (äriregistrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused) (va korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ning tehnoloogia arenduskeskused), kes võtavad tööle doktorikraadiga teadlase. Partner ei saa taotleda toetust rohkem kui kahe teadlase palkamiseks abikõlblikkuse perioodi jooksul. Toetust saab taotleda minimaalselt 3 kuuks ja maksimaalselt 2 aastaks. Teadlasel on võimalus töötada partner juures osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Abikõlblikuks partneriks ei loeta asutust, kus teadlane on ise osanik, on asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul töötanud vähemalt 3 kuud või kuulub juhtorganisse. Elluviijal on õigus taotlusvoore välja kuulutades esitatavaid nõudeid täpsustada ja täiendada. 9.1.4. Teadlasele esitatavad nõuded Toetusele kvalifitseeruvad doktorikraadiga isikud, kes: 1) on taotluse esitamise kuupäevast viimase viie aasta jooksul kokku vähemalt kaks aastat töötanud positiivselt evalveeritud TA asutuses akadeemilise töötaja ametikohal Eestis või 2) on viimase viie aasta jooksul vähemalt kaks aastat töötanud teadlase, õppejõu või inseneri ametikohal välismaal või 3) ei tööta taotluse esitamise kuupäeval positiivselt evalveeritud TA asutuses, kuid kellel on Eestis tunnustatud doktorikraadi kaitsmisest toetuse taotlemise kuupäevaks möödunud kuni kolm aastat. 9.1.5. Toetuse taotlemine Toetuse taotlemine toimub läbi elektroonilise keskkonna – Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Taotlemine on jooksev (st toimub pidevalt), taotluste vastuvõtmine ja taotluste vastavuse kontroll on jooksev, kuid hindamine on korraldatud sagedusega 1 kord kuus (või vastavalt vajadusele) kokkulepitud ja fikseeritud kindlaks kuupäevaks laekunud taotluste osas. Ekspertkomisjoni ettepanekul võib elluviija kuulutada välja ka suunatud taotlusvoorusid. 9.1.6. Nõuded taotlusele Taotluse esitab taotleja, kelleks on tegevuse partner. Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, 5 / 13  kinnitusi või dokumente: andmeid teadlase, toetuse partner, projekti, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise koha, eelarve, teadlase tööaja ja ajakava kohta. Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21.augusti 2014.a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kui taotleja on taotluses sisalduvale projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. Juhul, kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, peab taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud infot ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. Partner on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas käskkirjas kehtestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama elluviija nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; võimaldama kontrollida teadlase ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 4) teavitama elluviijat viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 9.1.7. Projekti abikõlblik kogumaksumus 9.1.7.1. Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks lisas 2 toodud tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks. 9.1.7.2. Projekti abikõlblik kogumaksumus sõltub kuude arvust, mille jooksul teadlane partneri juures töötab, ning teadlase tööajast (koormusest). Teadlase töökoormus projekti raames saab olla minimaalselt 0,5 ning projekti kestus 3 kuud kuni 2 aastat. 9.1.8. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse ekspertkomisjoni poolt. Ekspertkomisjoni liikmete valikul arvestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimusi. Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkidele: 30% koondhindest; 2) projekti teaduslik tase (sh teadus- ja arendusprojekti teaduslik kvaliteet ja metoodika, teadlase võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava läbitöötamise tase): 30% koondhindest; 3) projekti põhjendatus ja teostatavus (sh vastavus ettevõtte või asutuse vajadustele, ettevõtte või asutuse valmisolek teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, ettevõtte või asutuse võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, ettevõtte omafinantseeringu tasumise suutlikkus): 30% koondhindest; 6 / 13  4) projekti mõju läbivatele teemadele (sh seotus Eesti majandusega, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna edendamisega): 10% koondhindest. Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Juhul kui valikukriteerium nr 1 hinne on alla 3 või valikukriteeriumite 2–4 hinne on alla 2,5 punkti, teeb ekspertkomisjon elluviijale taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata. Kui kõikidele kriteeriumitele antud hinded ületavad kriteeriumitele kehtestatud lävendi, kvalifitseerib taotlus toetusele. Positiivse rahastusotsuse saanud taotluse puhul sõlmitakse kolmepoolne toetusleping elluviija, partner ja teadlase vahel. Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt partneriga, rakendusasutuse ja -üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija ekspertkomisjoni ettepanekul. 9.1.9. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Kui taotleja, teadlane ning taotlus vastavad punktides 10.1., 10.2. ja 10.4. nimetatud nõuetele ja taotlus on hindamise tulemusel ületanud hindamislävendi ja elluviija on teinud toetuse andmise otsuse, sõlmitakse kolmepoolne toetusleping, kus märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, teadlane või taotlus ei vasta punktides 10.1., 10.2. ja 10.4. nimetatud nõuetele; 2) taotleja, teadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotlus ei ületa hindamistulemuse põhjal lävendit või ei vastata valikukriteeriumitele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse toetuse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist taotleja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 9.1.10. Partneri õigused ja kohustused 7 / 13  Partneril on õigus saada elluviijalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja kohustustega. Partnerile antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. Partneri kohustused määratakse kolmepoolses toetuslepingus, võttes arvesse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatut. 9.1.11. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord Aruannete esitamise kord lepitakse kokku kolmepoolses toetuslepingus. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikes 1 nimetatud juhul. Toetuse andmisega seotud teabe töötlemine toimub struktuuritoetuse seaduse §-s 36 sätestatud korras. 9.1.12. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt kolmepoolses toetuslepingus kokku lepitud tingimustele. 9.2. Tegevus 2 Teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused Tegevuse raames toetatakse tegevus 1 raames toetatavate tegevustega seotud võimaluste tutvustamist teadlastele, TA asutustele ning era- ja avaliku sektori asutustele ja toetuse sihtrühmade – era- ja avaliku sektori asutuste ja teadlaste – kokku viimist ning nõustamist. Tegevuse eesmärk on, et teadlased ning era- ja avaliku sektori asutused jõuaksid ühiste koostööprojektideni ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. Toetuse tulemusena tõuseb teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste koostööprojektide arv ning suureneb akadeemilises sektoris töötavate teadlaste teadlikkus TA-ga seotud tööst väljaspool akadeemilist sektorit. Kasvab era- ja avaliku sektori asutuste ning TA asutuste TA alase koostöö maht. Tegevuse viib läbi elluviija koos partneriga – tehakse teavitustööd (sh tutvustatakse tegevus 1 võimalusi tegevuse sihtrühmadele), nõustatakse (sh intellektuaalomandi küsimustes ja vajadusel vahendatakse läbirääkimisi) ja viiakse kokku era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning tehakse muid tegevusi, mis aitavad kaasa koostööprojektide loomisele. Elluviija tegevused on muuhulgas tegevuse 9.1. taotlusvoorude läbiviimine (sh taotluste menetlemine, riigiabi andmisega seotud kontrolli teostamine vastavalt väljatöötatud vormile, hindamise korraldamine, kolmepoolsete lepingute sõlmimine), projektide täitmise jälgimine, sisuaruandluse kontrollimine ning ekspertkomisjoni töö korraldamine. Tegevused viiakse ellu vastavalt iga-aastasele tegevuskavale, kus muuhulgas määratakse eelarve. Väljundnäitajaga on eesmärgiks seatud 25 ürituse korraldamine. Ürituste puhul on tegemist elluviija ja/või partneri poolt läbiviidava sündmusega, mille 8 / 13  käigus tutvustatakse tegevus 1 toetust, viiakse kokku teadlasi ning asutusi ja ettevõtteid, tõstetakse nende teadlikkust koostöövõimalustest jms (koolitused, infopäevad jne). 10. Tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja nimetus Algtase Lõpptase Tegevused, mis 2018 2023 panustavad indikaatori täitmisesse Tulemus- Erasektori rahastatud 5,8% 7% 9.1, 9.2 näitaja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal TEGEVUSTE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Lõpptase Tegevused, mis 2020 2023 panustavad indikaatori täitmisesse Väljund- Tegevus 1 raames toetatud 0 40 9.1 näitaja projektide arv Ürituste arv 0 25 9.2 11. Tegevuste juhtimine Tegevusi juhib ekspertkomisjon, mille moodustab elluviija rakendusasutuse ettepanekul. Komisjoni koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, elluviija ja tegevus 2 partneri esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana. Ekspertkomisjoni ülesanded on: 1) nõustada tegevuse elluviijat ja tegevus 2 partnerit lähtudes tegevuse eesmärkidest; 2) hinnata tegevus 1 taotlusi; 3) kooskõlastada ja teha ettepanekuid tegevuskavade ja eelarvete kohta; 4) teha ettepanekuid toetavate tegevuste elluviimiseks; 5) kooskõlastada vahearuanded ja lõpparuanne. 12. Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 3 656 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 1 700 000 eurot ehk 46,5% ning riiklikust kaasfinantseeringust kuni 300 000 eurot ehk kuni 8,2%. Omafinantseering moodustab tegevuse kogumaksumusest hinnanguliselt 1 656 000 eurot ehk 45,3%. 12.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik kaas- Oma- Kulud finantseering finantseering kokku 1. Sektoraalse mobiilsuse 1 557 200,00 274 800,00 1 656 000,00 3 488 toetamine 000,00 9 / 13  2. Teavitus-, koostöö- ja 142 800,00 25 200,00 0,00 168 000,00 koordinatsioonitegevused KOKKU 1 700 000,00 300 000,00 1 656 000,00 3 656 000,00 12.2. Kogueelarve Tegevused ja kindlaksmääratud Tegevuste Sh elluviija Sh partnerite kulukohad eelarve kokku eelarve eelarve 1. Sektoraalse mobiilsuse 3 488 000,00 0,00 3 488 000,00 toetamine sh personalikulud (ühikuhinna 2 491 428,58 0,00 2 491 428,58 alusel) sh kaudsed kulud 40% 996 571,42 0,00 996 571,42 personalikuludest 2. Teavitus-, koostöö- ja 168 000,00 98 000,00 70 000,00 koordinatsioonitegevused Sh muud personalikulud 120 000,00 70 000,00 50 000,00 Sh kaudsed kulud 40% 48 000,00 28 000,00 20 000,00 personalikuludest KOKKU 3 656 000,00 98 000,00 3 558 000,00 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas kehtestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 13.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 13.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa punktis 3 nimetatud eesmärkide ja punktis 10 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 9 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.3.1. ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt lisale 2; 13.3.2. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.3.3. ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna 13.3.1. ja 13.3.2. nimetatud kuludest. 13.4. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 13.5. Punktis 13.3 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ide 2 ja 5, käesolevas tegevuses kehtestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. 10 / 13 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 14.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja ühtse määra alusel vastavalt § 15 lõikele 5. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis e-toetuse registri kaudu. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). 14.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Kuni lõpparuande kinnitamiseni makstakse punktis 9 nimetatud tegevuste puhul toetusest välja mitte rohkem kui 95% tegevuse toetuse summast. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirja lisas kehtestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 15.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.3.1. esitama rakendusasutuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.3.2. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning lisama maksete prognoosi. Jooksva aasta maksete prognoos tuleb rakendusüksusele esitada hiljemalt 15. jaanuariks; 15.3.3. sõlmima partneritega partnerluslepped ja/või toetuslepingud; 15.3.4. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 15.3.4.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 15.3.4.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 15.3.4.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 15.3.5. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 kehtestatule; 15.3.6. tagama, et partnerid kasutavad toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 11 / 13 15.3.7. andma hinnangu, kas partnerile antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 15. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 loetletud näitajate täitmine. 16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne nõuetekohaselt täidetud. 16.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 17.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 17.3. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 17.4. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 17.4.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 17.4.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 17.4.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 17.4.4. soovitakse muuta partnereid. 17.5. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse vajaduse kohta. 17.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste eduka läbiviimise või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 17.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale, partnerile ja rakendusüksusele. 17.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused rakendusüksusele, elluviijale, partnerile ja korraldusasutusele. 12 / 13 18. Finantskorrektsioonid 18.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 18.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 18.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine 19.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19.2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul säilitatakse abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates käskkirja alusel viimase üksikabi andmisest. 20. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 13 / 13  EELNÕU 29.06.2020 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks“ (lisa 1). 2. Kehtestan standardiseeritud ühikuhinnad tegevuses „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ (lisa 2). 3. Volitan SA-d Eesti Teadusagentuur punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. 4. Käskkirja lisa 1 punkt 20 kehtib alates 1. septembrist 2020. a. 5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Kooskõlastamiseks: 30.06.2020 nr 8-2/20/2862 Ministeeriumid Riigi Tugiteenuste Keskus Riigikantselei Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf 2. lisa 1.pdf 3. lisa 2.pdf 4. seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Positiivselt evalveeritud teadus-ja arendusasutused Eesti Teaduste Akadeemia Erialaliidud Tööandjate Keskliit Kaubandus-Tööstuskoda Maarja Olli 735 4039 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0828 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a91578c9-5bcd-4eff-912f-e742456e5ebd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a91578c9-5bcd-4eff-912f-e742456e5ebd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main