Kiri

Tõnis Lukas Teie 25.05.2020 nr 1-11/1188-1 Kultuuriministeerium [email protected] Meie 29.06.2020 nr 1-19/353-1 Tagasiside Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Lugupeetud minister Saadame tagasiside Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (edaspidi VTK). Rahvusraamatukogu toetab rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS) kaasajastamist, sest mitmed sätted on jäänud ajale jalgu või on tänapäeva maailmas ebapraktilised. Samas on rahvusraamatukogu seisukohal, et mitmete muudatusettepanekute mõju ja õiguslikku tausta peaks enne eelnõu koostamist veel sügavamalt analüüsima - need puudutavad eelkõige rahvusraamatukogu ülesandeid. 1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamise kohapealt leiame, et kindlasti on mõistlik üle vaadata rahvaraamatukogude võrgu tiheduse nõuded, sest praeguse halduskorralduse juures ei ole need asjakohased ning ei toeta sisuliselt kuidagi kvaliteetse rahvaraamatukogu teenuse pakkumist. 2. VTKs on tehtud ettepanek täiendada RaRSi mõistetega “haruraamatukogu” ja “laenutuspunkt” ning need ka ühtlaselt sisustada. Praegu oleme olukorras, kus kohalik omavalitsus on saanud neid oma äranägemise järgi mõtestada. Rahvusraamatukogu toetab seda ettepanekut, sest see parandab nii õigusselgust kui on ka samm ühtlase ja kvaliteetsema teenuse pakkumiseks igas Eesti punktis. Teenuse standardid ja ka miinimumstandardid nii “haruraamatukogudele” kui ka “laenutuspunktidele” peavad olema selgelt määratletud juba sellepärast, et oleks selge, milliseid teenuseid (näiteks arvutitöökohad) ja millises mahus (näiteks lahtiolekuaegade mõistes) peaksid rahvaraamatukogud pakkuma, sh ka oma mujal asuvate haruüksuste kaudu. Soovitame vaadata üle ja sisustada selgelt ka “rahvaraamatukogu” definitsioon ja funktsioonid – milline on teenuse baastase, mille külastaja peab igast rahvaraamatukogust kätte saama. 3. Leiame, et kaasajastamist vajaksid ka maakonna- ja keskraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel. Arvame, et peab vaatama üle ja analüüsima, kas ülesanded, mis on rahvaraamatukogudel seoses teatmebibliograafia töö korraldamisega, on ajakohased ja mõistlikud. 4. Toetame ettepanekut, et maakonnaraamatukogude direktorite töölepingud oleksid tähtajalised, sest see lubab perioodiliselt hinnata nii raamatukogude juhtide kompetentse, sobivust ametikohale, suurendab uute ja nüüdisaegsete mõtete jõudmist raamatukogude juhtimisse ning loob konkurentsi sellele ametikohale. Raamatukoguteenus on praegu põhimõttelises muutuses, liikudes lihtsalt laenutuspunktist, kompetentsi-, nõustamise- ja/või kogukonnakeskuse idee suunas. Tähtajalised töölepingud toetaks selle protsessi kiiremat ja edukamat toimumist. Teeme ettepaneku , et samadel põhjustel peaksid tähtajalised Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia / www.nlib.ee Registrikood 74000139, tel 630 7502, [email protected], Tõnismägi 2, 15189 Tallinn töölepingud olema ka valla- ja linna keskraamatukogude juhtidel. 5. Me toetame Hoiuraamatukogu liitmist Rahvusraamatukoguga, sest ülesanded ja funktsioonid on suures osas kattuvad. Nende toomine ühe katuse alla toetaks nii tõhusamat töökorraldust kui ka ressursside mõistliku kasutamise põhimõtet. 6. VTKs tehti ettepanek anda rahvusraamatukogu vastutusalasse ka rahvaraamatukogude arendustoetuste jagamine. Sellega seoses on meil mõned küsimused. Palume eraldi veel analüüsida õiguslikku mehhanismi, kas ja kuidas seda oleks üldse võimalik teha. Tahaks ka täpsustada, kas ja millised positiivsed mõjud oleks asjaolul, et kultuuriministeerium enam toetuse andmisega otseselt seotud ei oleks, millist probleemi see lahendab või mida parendab? Me ei oska praegu hinnata, kas VTKs välja pakutud ressurss rahvusraamatukogule (1 ametikoht ja 34 000 eurot aastas) kataks ära tekkivad lisakulud ning halduskoormuse. Märgime ka, et toetuse jaotamise liikumine rahvusraamatukogule tähendaks, et rahvusraamatukogu ise enam samast meetmest toetusi taotleda ei saaks. VTKs on märgitud, et selle kompenseerib sihtfinantseering Rahvusraamatukogule. Me sooviksime täpsustada, kas see sihtfinantseering oleks ka seotud iga-aastaselt arendustoetuste mahu muutumisega. 7. Väljatöötamiskavatsuses esitasite ka ettepaneku kaaluda rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmist rahvusraamatukogule. Rahvusraamatukogu vastutab rahvusraamatukogu seaduse järgi muuhulgas raamatukogunduse arendustöö eest, Eesti raamatukogude nõustamise, töötajate täienduskoolituse, samuti raamatukogunduse standardite väljatöötamise ja kohandamise eest. Nende ülesannete täitmiseks on rahvusraamatukogu välja arendanud nii kompetentsid kui ka võrgustikud. See idees võiks tagada selle, et vajadusel oleks rahvusraamatukogus olemas vajalik kompetents järelevalve tegemiseks. Küll aga palume ministeeriumil süvitsi analüüsida, kas võib tekkida vastuolu nende ülesannete ja järelevalvefunktsioonide vahel. Samuti vajab täpsustamist järelevalve sisu ning rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku organisatsiooni pädevused nii kohalike omavalitsuste ja nende hallatavate asutuste suhtes kui ka potentsiaalsete sanktsioonide rakendamisel. 8. Raamatukogude infovara lõikes on hetkel riiklik kitsaskoht, sest puudub asutus, kes vastutaks keskselt raamatukogude e-teenuste koordineeritud arendamise eest. Sellest tulenevalt on mitmed tegevused dubleeritud. Lisaks on raamatukogudes kasutusel mitu sarnase funktsionaalsusega infosüsteemi, mis sageli teineteisega ei liidestu. Kasutajale tähendab see, et sarnaste teoste leidmiseks tuleb otsida erinevatest otsingukeskkondadest. Arvestades meie riigi suurust ja ressursside piiratust on kasutajate säärane “solgutamine” eri süsteemide vahel kindlasti kliendi vaatepunktist ebamõistlik. Teisest küljest tähendab see ka ressursside raiskamist, sest iga infosüsteem vajab ülalpidamist ja hooldust ning samalaadsete funktsioonide arendamisel mitmekordset kulu. VTK ettepanek on teha infotehnoloogia arendamise/infovara üldkättesaadavaks tegemise keskseks vastutajaks rahvusraamatukogu. Rahvusraamatukogu on valmis võtma vastutuse e- teenuste arendamise ja üldkättesaadavaks tegemise eest. Samas võib VTK sõnastusest välja lugeda ka vastutuse igapäevase töötaristu nagu näiteks printerite ja arvutite tagamise eest. Palume siinkohas ettepanekut täpsustada, kuivõrd selle viimase ülesande täitmise andmist rahvusraamatukogule me kindlasti võimalikuks ei pea. 9. Täiendavad kommentaarid Tõstmaks kasutajamugavust ja rahulolu raamatukoguteenusega ning suurendamaks raamatukogude kogude paremat kättesaadavust erinevais Eesti paigus, teeme ettepaneku Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia / www.nlib.ee Registrikood 74000139, tel 630 7502, [email protected], Tõnismägi 2, 15189 Tallinn seadustada kogude liikuvuse või ujukogu põhimõte. Kogude liikuvus võimaldab ühe KOVi lugejal laenutada teises KOVi raamatukogust raamatuid iseseisvalt, ilma raamatukogude vahenduseta. See aitab kasutaja vaates suurendada teavikute kättesaadavust, lihtsustada laenutusprotsessi ning toetab kõigiti hästitoimiva raamatukoguvõrgu kujunemist. Leiame, et see võiks kehtida vähemalt riigi raha eest ostetud teavikute ulatuses. Leiame, et raamatukogud peaks olema osaks haridusvõrgustikust ning see tuleks ära nimetada ka seaduses analoogiliselt muuseumide seadusega, kus muuseumeid on defineeritud järgmiselt: “Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, /---/ ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.” Praegune rahvaraamatukogu mõiste definitsioon: “Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist”. Kehtivas seaduses esitatud rahvaraamatukogu määratlus vajab meie hinnangul ümbersõnastamist, et tuua sarnaselt muuseumidega selgemini esile rahvaraamatukogu roll kultuuri- ja haridusasutusena, aga ka kogukonna keskusena. /allkirjastatud digitaalselt/ Janne Andresoo peadirektor Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia / www.nlib.ee Registrikood 74000139, tel 630 7502, [email protected], Tõnismägi 2, 15189 Tallinn