Kiri

\*02020603050405020304Times New Roman; \*00000000000000000000Cambria Math;\*020f0502020204030204Calibri; \*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman; \*020f0302020204030204Calibri Light;\*02020603050405020304Times New Roman; \*02020603050405020304Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman; \*020f0502020204030204Calibri;\*02020603050405020304Times New Roman;Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Cambria Math; Cambria Math CE;Cambria Math Cyr;Cambria Math Greek;Cambria Math Tur; Cambria Math (Vietnamese);Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr; Calibri Greek;Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic); Calibri (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Calibri Light; Calibri Light CE;Calibri Light Cyr;Calibri Light Greek; Calibri Light Tur;Calibri Light (Hebrew);Calibri Light (Arabic); Calibri Light (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek; Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic); Times New Roman (Vietnamese);Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);;;;;; ;;;;;;;;;;; ;\*\* Normal;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table; \*Karin LigiKarin Ligi \*RMV\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*2450\*.\* .\*.\*)\*()\* ()\*()\*()\* () Kultuuriministri määruste muutmine Vastu võetud 26.06.2020 nr 1 6 Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „ Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja mä äramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 1 pealkirja täiendatakse pärast sõna „abikõlblikkus“ sõnadega „ja toetuse osakaal“; 2) paragrahvi 7 1 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.“; 3) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „30. juunil“ tekstiosaga „ 31. augustil“; 4) paragrahvi 12 lõike 8 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „arv spordiklubides“ sõnadega „ja spordikoolides“; 5) paragrahvi 12 lõige 8 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 13 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sü ndmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia.“; 8) mää ruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Kultuuriministri 4. mai 2020. a määruse nr 10 „ Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taot leja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ muutmine Kultuuriministri 4. mai 2020. a määruse nr 10 „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamise ks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ § 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa „lõigetes 13“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2“. Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler Lisa. Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel 1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud; 1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 1.3. 10–15% muud spordialaliidud. 2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas. 3. Saavutusspordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 3.1. 45–50% olümpiaalade spordialaliidud; 3.2. 45–50% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 3.3. 5–10% muud spordialaliidud. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord 4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised: 4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused; 4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv; 4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus. 5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt: 100–299 harrastajat 1 punkt 300–499 harrastajat 2 punkti 500–999 harrastajat 3 punkti 1000–1999 harrastajat 4 punkti 1  2000–2999 harrastajat 5 punkti 3000–3999 harrastajat 6 punkti 4000–4999 harrastajat 7 punkti 5000–5999 harrastajat 8 punkti 6000–6999 harrastajat 9 punkti 7000 ja enam harrastajat 10 punkti 6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–19 treenerit 1 punkt 20–49 treenerit 2 punkti 50–99 treenerit 3 punkti 100–199 treenerit 4 punkti 200 ja enam treenerit 5 punkti 7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–9 treenerit 1 punkt 10–19 treenerit 2 punkti 20–49 treenerit 3 punkti 50–99 treenerit 4 punkti 100 ja enam treenerit 5 punkti 8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2. 8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi; 8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on: 8.1.3.1. parim tulemus OM-l; 8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel; 8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 2  8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 16 8 4 6 12 2. koht 14 7 2 4 8 3. koht 12 6 1 2 4 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti 80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti 90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti 100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti 110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti 9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2. 9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 3  9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 14 7 5 10 2. koht 12 6 3 5 3. koht 10 5 1 3 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti 4 10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid: 10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse; 10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega; 10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis; 10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis. 11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti. 12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal: 12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg; 12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega; 12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud; 12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis; 12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi; 12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga; 12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks; 12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös mitterahuldavaks; 12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1 punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega manipuleerimise vastu; 5  12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis. 13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust. Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse arvutamise kord 14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised: 14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased; 14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused. 15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt: 15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule; 15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule; 15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele. 16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte. 16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi; 16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 6  16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25; 16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM 1. koht 16 8 2. koht 14 7 3. koht 12 6 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 7  16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25; 16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM 1. koht 14 7 2. koht 12 6 3. koht 10 5 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti; 16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus. 17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt: 17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust; 8  17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust; 17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud osakaaludele. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma veebilehel. 19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed. 20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi: 20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu; 20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu; 20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu eest. 21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse, arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud summast. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 22. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid: 22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel; 22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi; 9  22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele; 22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus. 23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. 24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks määratud summad liidetakse. 10