Saatja: jaak <
[email protected]>
Saadetud: 29.06.2020 08:28
Adressaat: <
[email protected]>; KUL min <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: kiri ministritele
Tähtsus: Tavaline
Manused: Jüri Põlvast kirjutas Ülo Vooglaiule.docx
Austatud ministrid Riina Solman ja Tõnis Lukas!
[email protected];
[email protected]
koopia:
[email protected]
Olles aastakümneid tegelenud rahvastikuküsimustega, soovin Teiega jagada oma kogemust.
Ei tohi mööda lasta hetke, kus demograafiline olukord on ehk veel parandatav.
Olen tutvunud netiportaalides avaldatud ettepanekuga koostada „Rahvastiku ja sidusa
ühiskonna arengukava 2021-2030“, mis on väga oodatud. Peatumata pikemalt ettepaneku
puudustel ja tugevatel külgedel, soovitan kasutada dokumendi lohiseva nimetuse asemel
„Eesti rahvastikustrateegia 2021-2030“, mille vajalikkust olen ka varem Teile ja
ajakirjanduses selgitanud. Loomulikult hõlmab rahvastikustrateegia ka ühiskonna sidusust
või arvate teisiti? Aastat 25 tagasi soovitasin Riigikogul lühiduse huvides kasutusele võtta
termin „rahvatervis“, ja see on nüüd üha enam käigus.
Eksitus oma riigi valitsusdokumentides peaks olema kõrvaldatav, mitte nihkuma
aastakümnetesse, ja seda peaks tegema Riigikantselei. Teise ettepanekuna palun kasutada
strateegia kujundamisel kaunite soovide ja eesmärkide kõrval probleemipõhist käsitlust.
Selleks lisan manusesse abimaterjalina kirjutise „Jüri Variku kiri Ülo Vooglaiule Eesti
inimarengu aruande 2019/2020 kohta ja selle seos Eesti rahvastikustrateegiaga“ (8 lk).
Kolmandaks, soovitan lähtuda rahvastikukriisist Eestis, millest ettepanek mööda vaatab.
Neljandaks, käsitleda tuleks ka usundit, ilma milleta ei ole maailmas ükski rahvas tänapäeva
jõudnud. Muidugi sooviksin teada, kas minu ettepanekud on töösse võetud.
Heade soovidega,
Jaak Uibu
Toompea Haridusseminar
[email protected]
Jüri Varik u kir i Ülo Vooglaiule „ Eesti i nimarengu aruan d e 2019/ 2020“ kohta ja selle seos Eesti rahvastikustrateegiaga Jaak Uibu , kirjade kokkupanija, Toompea Haridusseminar Jüri Varik, 2020: Tutvusin põgusalt selle aruandega (Inimarengu aruanne). Siin on tegemist laia teemade valdkonnaga . Analüüsida on vaja - aga mis peaks olema analüüsi eesmärk ja mida see annab. Keda Riigikogus ja valitsuses üldse huvitab Eesti reaalne olukord. Kuigi pole EKRE liige, pean siiski tunnistama, et sõnades vast mõnd EKRE poliitikut isegi huvitab Eestimaa homne ja ülehomne. Üldiselt aga on elu näidanud, et Riigikogusse saades unustatakse kodukandi mured. Kõik algab sellest, keda kaasatakse üldse sellesse töögruppi ja millistel tingimustel . Ilma igasuguse uurimise ja analüüsita saan praeguse olukorra kujunemise põhjustena välja tuua mõned põhjused. I. Ettevõtluse alal: 1. Laari valitsuse läbimõtlematu ja analüüsimata läbi viidud maa- ja omandireform ning erastamine. See on valdkond, mille tagajärjel hävitati sisuliselt võimsad ja hästi töötavad tööstus- ja põllumajandusettevõtted. Selle tagajärjel toimus uus küüditamine, mis oma olemuselt oli suurem kui kõik nõukaajal läbiviidud küüditamised. 2. Suurte tootmisettevõtete lammutamise ja ärastamisega hävitati töölisklass ja seeläbi tööst lugupidamine noorte hulgas. 3. PM ministrite Jaanus Ma r randi , Tiit Tammsaar e ja ennast suureks põllupidajaks pidava Ivar Padari eestvedamisel hävitati sisuliselt väiketalupidamine . 4. Punktis 3 nimetatud meeste ja üldse Põllumajandusministeeriumi rumalusest, saamatusest või puhtalt iseendale mõtleva tegevuse tulemusena hävitati linakasvatus ja -töötlus. Sellest ei saadud Brüsselis aru, ega saanud aru 4 maavanemat (Koot Nook, Mait Klaassen ., Tõnis Blank ja Rein Randver ), 6 teadusasutuse juhti, ( EMÜ, TPI, EMI jne), 6 tekstiilitootjat (Kreenholm, Pärnu Lina, Baltika, Sangar, India ärimees, Asvani , Vestra ,), 38 vallavanemat, ligi 30 põllumeest ja kümmekond väikeettevõtjat ja metallitöötlejat. Ka president Rüütel oli linakasvatuse toetajate hulgas. 5. Kuni Eestis mitte ükski poliitik, valitsuse liige ega riigifirma juht materiaalselt mitte millegi eest ei vastuta, ei muutu meil MITTE MIDAGI. II. Põhiseaduse täitmisega kaasnevad tagajärjed 1. Meil ei täideta viimase kahe presidendi ajal Eesti Põhiseadust. Juba president Rüütel väitis, et Eesti on kreenis. Miks? Seda ei uurinud mitte keegi. Aga kreenis oli sellepärast, et valitses ja valitseb varimajandus, maksudest kõrvalehoidmine, kolmandatest riikidest pärit odava tööjõu kontrollimatu kasutamine, suurte rahade süüdimatu kaotamine, Tallinnas pole võimalik eesti keelega enam isegi lõunat sööma minna. Igal pool inglise keel, mis domineerib kordades võimsamalt kui nõukaajal vene keel. Asutuste ja ettevõtete sildid on inglisekeelsed. Kus me elame??? 2. Hariduse teemal ma ei taha üldse sõna enam võtta. Kui keskkooli lõpetanud ei pea isegi eesti keelt oskama, siis pole mitte millestki rääkida. Me sunnime venekeelseid lapsi eesti keelt õppima, aga samas ei kuule enam puhast eesti keelt. Magistritöid on piinlik lugeda. Kui need oleksid veel käsitsi kirjutatud, siis vist ei saaks pealkirjastki aru. Loovus kui lapse ja õpilase arengule vajalik mõtlemisviis on kadunud. Kui 9 klassi lõpetaja ei suuda peast 5 + 9 kokku liita ja peab seda nuti telefonis tegema, siis keda me õpetame. Arvuti ja IT on vajalikud ja asendamatud, aga kui noor inimene ei tee looduses nõgese ja rukki vahel või lehma ja lamba vahel vahet, siis on ikka midagi VÄGA VALESTI 3. Maailm võib muutuda, kuid traditsiooniline mees naine abielu peab olema prioriteet. Mul ei ole midagi homode, lesbide jne vastu, kuid jäägu oma liistude juurde ja ärgu mõjutagu laste ja noorte suhtumist klassikalisse abiellu ja ärgu käitugu provotseerivalt ja demonstratiivselt. 4. Migratsioon. Meil on niigi ligi kolmandik elanikest teistest rahvustest. Aga teiste rahvuste esindajate arvukuse suurenemisega suureneb oht ka meie rahvuse ja rahvuskultuuri püsima jäämisele 5. Eesti rahvuskultuuri järjepidevuse hävitamine. Pikaajalise pillimehe ja etenduste lavastamise ja rahvatantsu koordineerimisega tegelenuna ma ei näe enam puhast Eesti rahva kunsti. Jälle on olukord hullem kui nõukaajal. Rahvatantsurühmade treenerid ei ole valitsuse ja poliitikute silmis üldse inimesed, keda Eesti riigis vaja on. Miks muidu peavad nad seda tööd tasuta tegema. Kui Lätimaal, kus hinnatakse rahvuskultuuri kordades kõrgemalt, saavad rahvatantsu treenerid iga rühma juhendamise eest 300 eurot kuus. kui treener juhendab 5 rühma, saab ta juba puhtalt kätte 1500 eurot. Ka on rahvakultuuri harrastajatele tagatud omavalitsuste poolt tasuta ruumide kasutamine Kui rahvatantsurühm läheb välismaale esinema, toetatakse seda endistesse sotsriikidesse mineku korral 3000 euroga, kui vandesse lääneriikidesse, siis 5000 euroga. Meil pole mingeid toetusi. Olen 10 aastat tegelenud oma klubis rahvatantsu ja tantsulis-sõnaliste lavastuste korraldamisega. T o etust oleme saanud 10 aasta kohta alla 8000 euro. KÜSK-i jaoks pole meie VÄGA EDUKAS klubi jätkusuutliku tegevusega või minul kui pikaajalisel EAS-i ärimentoril, arendusjuhil jne puuduvad projektijuhtimise kogemused. III. Maale elama??? Järjekordne poliitikute ja valitsuse ilus lubadus. Kahjuks katteta. Lihtsalt ilus valimiskampaania loosung. Kuna minu noorem poeg soovib maal oma kodu rajada, siis ei saa mitte k u stki sentigi abi. Teles ja raadios räägitakse ilusaid lugusid, kuid reaalsuses ongi need ainult sõnad. Kui ei ela maja sees, siis ei saa toetust vee ja kanalisatsiooni rajamiseks, tee ehitamiseks ega muinsuskaitselise hoone korda tegemiseks. Peab sees elama. Aga kuidas väikeste lastega pere saab sees elada, kui pole vett, pole kanalisatsiooni, kui hoone vajab remonti. IV. Ja ilmselt ka üks olulisemaid Tervishoid. Paljud maakonnakeskuste haiglad on määratud likvideerimisele. Põlva Haigla oli kuni eelmise aastani populaarne isegi venelaste hulgas. Venemaalt tuldi Põlvasse (mitte lähemal asuvasse Võrru) sünnitama. Tartust toodi uus haigla juht. Naisterahvas. Esimesena kaotas ta suurte kogemustega naistearsti ja sünnitusosakonna. Nüüd pole Põlvas enam silmaarsti, nahaarsti kirurge Ka nina, kurgu ja kõrvaarst käib mõnel päeval Tartus. Aga kui kalliks läheb suhtelises vaesuses elavate inimeste sõit Tartusse arsti juurde??? See ei huvita ei valitsust ega poliitikuid. Praegugi peab pensionist vedama iga päev oma raskelt haiget abikaasat Tartusse ravi saama. Ja niimoodi 31 päeva. Veel hullem on olukord näiteks Valgas, kus ca 100 eurot pensioni saav haige naine peab üliraskes seisundis abikaasat Tartusse vedama olukorras, kus ta ise on kriitilises seisundis. V. Ühistransport RB- kelle jaoks, käputäie rikkurite jaoks või-- Samas on maapiirkondades peaaegu võimatu arsti jutule saamine. Toon näite oma kodukohast Kurenurmest. Minu sünnikohas oli 38 tossu. Nüüd elab seal neljas majas pensionärid. Viido Polikarpus püüdis Puura Väino sünnikodus tegelda päikeseenergiajaama rajamisega. Teda nöögiti 5 või enam aastat ikka kõvasti. OK tal oli Ameerikas kogutud raha, mida sai siin kulutada asjaajamisele. Kurenurmes oli nõukaajal kool, kus õppis 135 õpilast, kelles pooled elasid ka internaadis. Mina nende hulgas. Kooli lähedal oli kauplus, raamatukogu, velskripunkt. raudteejaam, metskonna kontor, sovhoosi kontor ja bussipeatus. Koolil oli 3 parki, Eestis esimene köetav kasvuhoone, staadion, 4 ha suureune tarbeaed. Koolimajas tegutses täiskasvanutele 3 laulukoori, 2 tantsurühma ja puhkpilliorkester. Ka mina sain seal mandoliini ja puhkpillimängu oskused. Kurenurmest sai päevas 4 korda rongiga sõita Võru suunas ja 4 korda Valga suunas. Ka sai Kurenurmest sõita rongiga Pihkvasse, Tallinna, Moskvasse, Ruuga, Vilniusse ja Minskisse. Ka sai bussiga sõita 4 korda Valga ja 4 korda Võru suunas. Lisaks sai Kurenurmest otse sõita ka isegi Põlvasse Taasiseseisvumisel kadus rongi ja bussiliiklus, siis suleti kool, kadus raamatukogu ja velskripunkt. Suure sigala erastamisega esimesele vallavanemale lõpetas see suur laut tegevuse, sest Ivari Padari sõber ei osanud sellega midagi teha. Koolimaja erastati Ivari Padari nõunikule Kauri Aaspõllule. See keelas isegi kooli kokkutulekute korraldamise, Staadion on võssa kasvanud. Sama on tarbeaiaga, suur koolimaja on lagunenud. Ümbruskonna külad on tühjad. Ja mitte kedagi ei huvitanud toimunu. Mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest. Ma ei hakka kirjutama sellest, milliseid ettepanekuid olen viimastel aastatel teinud Kagu-Eestis uue elluärkamise tarbeks. Aga kes ma olen ? Mees metsast. Minu lood ei huvita poliitikuid (need ei taha minusuguseid näha), ei huvita meediat ja isegi piirkonna arengukavade koostamisse mind ei ole kaasatud. Äkki peab keegi liigutama hakkama. Isegi raamatut ei taha keegi minust kirjutada, kuigi see oleks äärmiselt lihtne kirjutaja jaoks, kes on suure südamega ja inimhingede tundja. Need on minu väga kiiruga visatud mõtted valglinnastumise ja maapiirkondade tühjenemise teemal. Kuna olen töötanud Haapsalus, Kohtla-Järvel, Amblas, Tartumaal ja uurinud enne valdade liitmist põhjalikult Tartu ja Jõgevamaa, aga ka Läänemaal 4 valla olukorda, siis ma midagi ka tean, igal juhul ennast kiites, oluliselt rohkem kui enamus valitsuse liikmeid, poliitikuid ja mõne uurimisasutuse personal. Viimased on lihtsalt käsutäitjad ja teevad iga analüüsi või uuringu täpselt sellise, nagu tellija soovib. Mis puudutab tulevikku, siis on mul arvutis ideekavand, mille käigus oleks võimalik rajada vähemalt 30 tootmisettevõtet Tartumaale ja Kagu-Eestisse, mis looks 1000 talunikule väärika sissetuleku, annaks tööd ca 500 töötajale ja tooks riigikassasse 10 aasta pärast ligi 600 milj eurot makse. On ka teine projekt, mida toetas endine Põlva maavanem Ulla Preeden , kuid kes viidi Põlvamaalt minema. Kahest väiksemast ei hakka isegi kirjutama. Aga kuna projektid on mahukad, siis, nagu ütles Mait Klaassen , vajavad need hästi tasustatud vedurit ja riigi kaasabi. Erakapital ei tule nende projektide taha, kuna ma ei ole huvitatud viimaste maatükikeste kinkimisest välismaalastele ja eesti ärikad tahavad juba teisel aastal suurt tulu saada. Päikest! Jüri XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Ülo Vooglaid , 13.06.2020 : Eino ja Avo-Rein teevad ettepaneku süveneda sellesse " Inimarengu aruandesse" ja selle tagajärgedesse. Nõus! Siis tuleb teha eeltööd. Peaksime ehk sõnastama PROBLEEMINA Eesti kui riigi ja kui kodumaa (isamaa), kui territooriumi, kui rahvastiku, kui kultuuriruumi, majandusruumi, õigusruumi, kommunikatsiooniruumi... nii staatikas kui dünaamikas (fenomenina ja protsesside süsteemina). Seejärel saaksime asuda otsima põhjuseid (kausaalsete ja funktsionaalsete seoste süsteeme) ning seejärel saaks asuda looma meetmete süsteeme nende PÕHJUSTE JA MUUDE SEOSTE mõjutamiseks. (Selle hoidmiseks-kaitsmiseks, mida muuta ei või ja selle muutmiseks, mida kauem taluda ei või). See, mis Eestis (ja mujal) toimub, EI OLE fataalne. M eil on pea otsas. Meil on tahe. Meil on huvi ja usk! Arukad inimesed kavandavad tulevikku. Praegu oleks esmatähtis avastada, sõnastada ja avalikustada valglinnastumíse (ääremaastumise) põhjused. Ühiskonnas on efektiivsus infrastruktuuri funktsioon. Milline on ja peaks olema tänapäevane infrastruktuur? Kas Sul on mudel? Kellel on? Selles aruandes ei olnud ühtki märki, mille põhjal oleks saanud arvata, et autoritel on kasutusel mõni üld-, keskastme- või konkreetteooria ja keegi neist on kuulnud, mis see on, mida nimetatakse metodoloogiaks. Ilusat nädalavahetust! ülo Kas Sa said aru, mis siis areneb, kui leiab aset inimareng? Kas Sa said aru kes kellele mille kohta aru annab ? (Üldjuhul annab aru see, kes on mingi supi kokku keetnud.) XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX From : jaak [mailto:
[email protected]] Sent: Saturday , March 11, 2017 4:58 PM To : Ardo Ojasalu <
[email protected] > Subject : maksukonkurents ja regionaalpoliitika Lp Ardo Ojasalu Kuulsin Teid paar päeva tagasi raadiost. Panin tähele, et rahvastiku vananemisest ja tööjõu vähenemisest rääkisite toonil nagu oleksid need määratud loodusseaduste poolt. Raske on seda tõena võtta, pigem on tegemist on möödavaatamisega riigijuhtimisel. Olen probleemist kirjutanud 17 aastat tagasi Äripäevas: http://www.aripaev.ee/uudised/2000/11/02/toojoud-ja-rahvastikupoliitika See selleks . Kas olete nõus läbi vaatama Valter Aasmäe kirjutatud peatükki ERARE aruandest 2004, ca 20 lk: 2. Maksukonkurents ja regionaalpoliitika. Regionaalse arengu tasakaalustamise võimalusi Arvan, et sellest on Eesti jaoks tänagi midagi võtta, kuid Valter on lahkunud ja ERARE koorem jäänud minu kanda. Jaak Uibu ARDO OJASALU, 13.03. 2017 T ere, Vaatasin Teie viidatud Äripäeva artikli läbi. Fakti refereerimise osas ei ole midagi vaielda, nii ongi nagu Te kirjutasite ja võib ilmselt lisada, et on veel rohkemgi, kui tollel ajal sai väita. Etteheide selle kohta, et rahvastikupol i itikat ei ole suudetud välja töötada on kindlasti õige, kuigi katseid on tehtud, on need olnud väheviljakad ja taganud vaid selle, et praegu on Eestis ca 0-iive. Samas rahvastik vananeb ja tööjõuliste inimeste osakaal rahvastikus väheneb. See hulgikäitumine, mida Te soovitate aluseks võtta, on seni kogu riigile jäänud mõistatuseks, ma ei ole kuulnud, mis meetmed või milline tegevuste kompleks looks olukorra, et sündivus oleks suurem, kui 2,1 last ema kohta. Kui Teie või keegi oskab neid meetmeid pakkuda, siis kindlasti on ideede tänulikke vastuvõtjaid. Mina olen kindlasti! Teie poole viidatud Valter Aasmäe materjali ma ei ole lugenud, kui Teil on võimalik see saata, siis oleksin tänulik. Mis aga puudutab migratsiooni tervikuna, siis ma olen selles osas skeptiline ja ei usu, et see oleks tegelik lahendus tööjõupuuduse probleemile. Eriti madalalt kvalifitseeritud gastarbeiterite maale toomine, nagu tegi Saksamaa peale II ilmasõda. Pikas perspektiivis loob see konflikte, sest sotsiaalne absorbeerimisvõime ei ole selline, et 10-30% sisserändajaid integreeruks kohalike oludega. Eestil on see näide nõuka ajast olemas. Reaalselt on see võimalik paari protsendi puhul. Teine asi on kvalifitseeritud tööjõuga. Nende positsioon turul on teistsugune. Nad esiteks tulevad töökohtadele, mis on nende jaoks valmis ja ka nemad ise on töö jaoks valmis (muidu neid tööle ei võetaks, sest nad on kallid). Nende eesmärk ei ole tulla sotsiaaltoetustele ning nad on koheselt valmis riigist lahkuma, kui saavad kuskilt mujalt parema pakkumise. Loomulikult jääb ka nende hulgast teatud hulk inimesi püsivalt elama, aga nad tavaliselt rikastavad ühiskonda ja integreeruvad sellega, mitte ei hakka oma veendumusi ja elukorraldust maale tooma. Selline migratsioon toimub ka Eestis juba täna. 2016.a Eesti rahvaarv suurenes migratsioonisaldo positiivse tulemuse võrra. 2000 kõrge tasemega spetsialisti on seetõttu üsna väike teema. Tervitustega, Ardo Ojasalu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ivar Raig 2017 Lugemisest on saanud meist paljude põhitegevus, kuid valin väga, keda ja mida lugeda. Eesti tuleviku teemadel loen alati. Mõistagi on looduses ja ka ühiskondades isereguleeruvad ja reguleeritavad protsessid. Usun siiski, et rahvastikuprotsessid- sünnid, surmad, migratsioon jne. on teataval määral reguleeritavad. Seda näitavad ka vastavad uuringud mitmetes teistes riikides. Küsimus on prioriteetides ja meetmetes, millega riik tegeleb, milliseid protsesse ja kuidas püüab tulemuslikult mõjutada ning milliseid laseb rohkem omasoodu kulgeda kõikide riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide võimekuste piiratuse tingimustes. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Austatud LUGEJA! Eesti rahva saavutused oma riigi ülesehitamisel ei ärata kahtlust. Siiski on alla-miljonise põlis rahva tulevik ja omariiklus demograafilise kriisi tõttu tõsises ohus. Kui olete tutvunud ülaltoodud kirjadega, siis – kas nõustute, et Jüri Varik on sisuliselt lahti kirjutanud demograafilise käitumise hulgisõltuvuse , millele viitab Ardo Ojasalu ? Selle alusel ja Ü lo Vooglaiu „Elanikust kodanikuks“ abil saab sõnastada rahvastiku - poliitika /strateegia , mis ühtib rahvastikupoliitika mudeliga aastast 1999 . See on esitatud lõpulehel ( Digarist „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel“, lk 61) . Lisatud on ka Asser Murutari arvamus ERARE kohta aastast 2006. Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi ERARE töötasime välja aastail 2001-2006 Rahvusliku arengu ja koostöö instituudis. Selle kolm köidet on üle antud Maaeluministeeriumile 2019.aasta suvel. Probleemipõhist r ahvastikustrateegiat alustaksin skeemiga: valdkond, probleem, selle tekkepõhjused ja meetmed . Minu analoogilistest ettepanekutest Riigikogule ja Valitsusele rahvastikutaasteks ei ole õnnestunud realiseerida aastate jooksul ühtki . Erandiks on termini „rahvatervis“ kasutuselevõtt seadusandluses Riigikogu poolt, mida nüüd koroona-ajastul ohtralt pruugitakse. JAAK UIBU 2 3 . juuni 2020 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ARVAMUS ERARE - Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi kohta Käesoleva seisukohavõtu palus esitada EV Presidendi akadeemilise nõukogu sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjonile proua Tiina Raitviir. Jõudumööda püüan seda sõnastada. Pool sajandit suhtelises suletuses elanud Eesti rahvas, kes enne seda oli viie aasta jooksul kaotanud iga viienda kodaniku ja riigi, avanes 1990-ndatel aastatel taas nii rahvana kui riigina inimkonnale. Inimajaloos unikaalne eksperiment omanäolise soome-ugri rahvaga tõi kaasa selle rahva järjest kiireneva vähenemise, vananemise, linnastumise, emigreerumise, suremise jne. Taastatud omariiklus on püüdnud neid protsesse kohati stabiliseerida. Üheks ideeks on olnud kasutada põlisrahva territoriaalset identiteeti, soome-ugrilastel koduga seotut, noorte paljulapseliste perede toetamiseks, abistamiseks, selliste perede arvu suurendamiseks. „Milleks meile miljon hektarit riigimetsa ja maad ilma kodaniketa? Eestlast pole mõtet tappa, anna talle tükk maad ja ta tapab ennast ise.” Jms . Kõik Eesti põliselanikkonna rahvastikutaaste programmid on hilinenud, on tagajärgedega tegelevad kui mitte lootusetud ettevõtmised. Nad on isegi paratamatud rehabilitatsioonitegevused. „Ka surra võib ilus olla.” Enamiku Euroopa riikide ja kõigi endiste Nõukogude Liidu riikide inimpopulatsioonid on hääbuvad. „Kas on võimalik selle suure katla ühes servas keeta paremat, rasvasemat suppi?” „ Lootus sureb viimasena ja pärast meid.” ERARE on retrospektiivne projekt. Seega on ta valdavalt normatiivne ja pretendeerib inimeste, omavalitsuste ja riigi uutele normatiivsetele aktidele selleks, et pöörata ja seisatada (stabiliseerida) protsesse, milles on tugev letaalne komponent. Loodetud prospektiivseks väärtuseks on kohaliku põlisrahva ellujäämine. On ka lootus, et kohalik linnastumine (urbaniseerumine) hakkab pöörduma ruraliseerumiseks , et inimene ja rikkus hakkavad linnast maale rändama. See on väga huvitav toetus maaelule ERARE poolt. Inimajaloos on tuhandeid kordi juhtunud, et linnastumisprotsesside ammendumine või suurlinnade kriis on toonud kaasa maaelu taassünni. Paljusid kordi inimajaloos on keskustesse kontsentreeritud elu ammendumine aidanud kaasa hajutatud eluvormide, elamisvõimaluste säilimisele. Mõtelgem teemal: hajutatud reostus - kontsentreeritud reostus. Huvitavaks teemaks on kultuuri kontsentratsioon keskustesse (elitaarse kultuuri teema) ja kultuuri levimine, territoriaalne kultuurihõive. Majanduse kasv, kinnisvarabuum jms. toovad kaasa linnakodude ja maakodude paralleelkasutuse. Kriisiolukordades on see jätkusuutlikum variant. Tänase majanduskasvu tingimustes on ERARE mittekäivitamine ja mittekasutamine nõustumine letaalsete tulevikuvariantidega. Samal ajal ERARE kasutamine ei anna mingit ajaloolist garantiid. Selle käivitamiseks tuleb läbida innovaatiliste toimingute kett. Mida paendlik u m o n ERARE innovatiivse tegevusena, seda suurem on tema võime rahvastikutaaste aukude lappimisel. Keeruline teema on ERARE kasutamine vaesuse rehabilitatsioonis. Veel raskem teema on ERARE pikaaegse kroonilise töötusega kohtades. Kui ERARE käivitub, saavad tema eeliseid kahtlemata kasutama rikkamad ja toimekamad maapered, sest juba toimiva maapere kõrvale uue ja noore pere asumi teke on kõige loogilisem lahendus. Samas tühjale maale asujatele võõrasse kohta asumite või isegi kobarkülade rajamine on kulukas ettevõtmine. Aga mine tea! Saagu iga asum unikaalseks, vajalikul määral turvatud ettevõtmiseks. ERARE idee mahavaikimine on järjekordne antiväärtuslik tegu põlisrahva jaoks. ERARE annab võimaluse kasutada looduse elujõudu põlisrahva elujõu tugevdamiseks. ERARE on võimalus peatada, leevendada kohaliku põlisrahva põgenemist, laialijooksmist töö ja raha järele mööda maailma. ERARE võimaldab kergendada sotsiaalseid ebameeldivusi, päästa päästmatut. ERARE - see on adekvaatne sõna ja mõte, see on humanistlik komme ja eetos , see on legend, müüt sellest, et mitte maa ei kuulu Inimesele, vaid Inimeste Maal kuulub Inimene Maale. ERARE toimib ka siis, kui „ errare humanum est ” . Asser Murutar 17.03.2006 Sõltuvustrend Majanduskeskkond Elukeskkond Tööhõive ja regionaalpoliitika Eluase Sotsiaalpoliitika ja sotsiaalne kaitse Rahvatervis ja reproduktiivne tervis Vaimukultuur ja ühiskondlik moraal Perepoliitika ja koduhoid Rahvaharidus Noorsoopoliitika Rahvastiku poliitika Kolmas sektor ja omaalgatus Ühiskonna integratsioon Meedia ja avalik arvamus Ühiskonnateadused Rahvastikuarvestus Rahvastiku demograafilise käitumise hulgisõltuvus ja sellele vastav rahvastikupoliitika kontseptuaalne mudel, 1999