MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 16
Kultuuriministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.
§ 1. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste
liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord“ muutmine
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile
spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 71 pealkirja täiendatakse pärast sõna „abikõlblikkus“ sõnadega „ja toetuse
osakaal“;
2) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning
koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50%
sündmuse eelarvest.“;
3) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „30. juunil“ tekstiosaga „31. augustil“;
4) paragrahvi 12 lõike 8 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „arv spordiklubides“ sõnadega „ja
spordikoolides“;
5) paragrahvi 12 lõige 83 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib
toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise
panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja
kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses
kirjeldatud sündmust läbi viia.“;
8) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Kultuuriministri 4. mai 2020. a määruse nr 10 „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a
määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise,
toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ muutmine
Kultuuriministri 4. mai 2020. a määruse nr 10 „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse
nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate
sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ § 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa
„lõigetes 1–3“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2“.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Lisa. Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
Kultuuriministri määrus „Kultuuriministri määruste muutmine“
Lisa
Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid
ja toetuse arvutamise kord
Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel
1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel
järgmiselt:
1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;
1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
1.3. 10–15% muud spordialaliidud.
2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
3. Saavutusspordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:
3.1. 45–50% olümpiaalade spordialaliidud;
3.2. 45–50% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
3.3. 5–10% muud spordialaliidud.
Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise
kord
4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa
punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:
4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,
arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb
vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;
4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga;
4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse
esitamise tähtpäeva seisuga;
4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;
4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;
4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.
5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,
kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte
järgmiselt:
100–299 harrastajat 1 punkt
300–499 harrastajat 2 punkti
500–999 harrastajat 3 punkti
1000–1999 harrastajat 4 punkti
2000–2999 harrastajat 5 punkti
3000–3999 harrastajat 6 punkti
4000–4999 harrastajat 7 punkti
5000–5999 harrastajat 8 punkti
1
6000–6999 harrastajat 9 punkti
7000 ja enam harrastajat 10 punkti
6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva
seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–19 treenerit 1 punkt
20–49 treenerit 2 punkti
50–99 treenerit 3 punkti
100–199 treenerit 4 punkti
200 ja enam treenerit 5 punkti
7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise
tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:
1–9 treenerit 1 punkt
10–19 treenerit 2 punkti
20–49 treenerit 3 punkti
50–99 treenerit 4 punkti
100 ja enam treenerit 5 punkti
8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille
summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.
8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;
8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate
saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:
8.1.3.1. parim tulemus OM-l;
8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;
8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa
punktides 8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
2
8.1.6.1–8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 16 8 4 6 12
2. koht 14 7 2 4 8
3. koht 12 6 1 2 4
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste
eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti
80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti
90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti
100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti
110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti
9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa
teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.
9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
3
9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole
võistkonna liikmetest on erinevad;
9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa
punktides 9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
9.1.6.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM MK või MM MK või MM
etapp üldvõit
1. koht 14 7 5 10
2. koht 12 6 3 5
3. koht 10 5 1 3
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest
9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest
määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:
kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt
1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti
3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti
5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti
10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti
20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti
30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti
40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti
50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti
60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti
70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti
10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval
neljal aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud
tulemuste eest antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi
asjaolusid:
4
10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;
10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;
10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;
10.4. võistlusel osalenud riikide arv;
10.5. koondise koht maailma edetabelis.
11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.
12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu
juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:
12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud
tähtaeg;
12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.
Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit
kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;
12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei
ole andmeid õigeaegselt esitanud;
12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,
komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.
Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala
rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega
samaväärses organis;
12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse
kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui
kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega
pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi;
12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab
1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;
12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.
Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle
taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,
kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;
12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase
koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku
koostöö hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle
taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,
kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud
ainete kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös
mitterahuldavaks;
12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja
manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1
punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega
manipuleerimise vastu;
12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala
arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit
saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi
koostööpartnerluse projektis.
5
13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja
hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal
vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse
spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.
Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate
hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas
punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.
Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse
arvutamise kord
14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt
käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:
14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid
üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava
spordiala treenerikutsega treener;
14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle
treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse
kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;
14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.
15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:
15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;
15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.
16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.
16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:
16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM
distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)
tulemusi;
16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle
poole võistkonna liikmetest on erinevad;
16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa
punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud
kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
6
16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei
eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse
tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3
märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;
16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides
16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud
kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 16 8
2. koht 14 7
3. koht 12 6
4. koht 10 5
5. koht 9 4,5
6. koht 8 4
7. koht 7 3,5
8. koht 6 3
9. koht 5 2,5
10. koht 4 2
11. koht 3 1,5
12. koht 2 1
Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:
16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures
arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige
hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside
võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud
vanuseklassidest;
16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik
täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;
16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle
poole võistkonna liikmetest on erinevad;
16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa
punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks
tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;
16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:
7
16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;
16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4
märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;
16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,
rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;
16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud
saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.
16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul
arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud
tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis
16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult
toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.
Koht MM EM
1. koht 14 7
2. koht 12 6
3. koht 10 5
4. koht 8 4
5. koht 7 3,5
6. koht 6 3
7. koht 5 2,5
8. koht 4 2
9. koht 3 1,5
10. koht 2 1
Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest
16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas
hindab komisjon järgmiselt:
16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või
samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1
saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;
16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis
16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse
kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes
kvalifikatsioonivõistlus.
17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:
17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga
spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;
17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate
sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma
saavutuspunktide üldarvust;
17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa
punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav
summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning
arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;
8
17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse
spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud
osakaaludele.
Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse
arvutamise kord
18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest
perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma
veebilehel.
19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte
meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma
ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese
aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi
esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge
arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud
perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.
20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel
Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel
spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:
20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste
korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;
20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku
maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude
meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu
eest.
21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,
arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga
spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu
spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi
valitsemisala eelarves ettenähtud summast.
Saavutusspordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
22. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga,
kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:
22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel
tiitlivõistlustel häid tulemusi;
22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;
22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.
9
23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja
kandepinda Eestis ja maailmas.
24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse
hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa
punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või
võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.
Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete
arendamiseks määratud summad liidetakse.
10
Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste
liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord“ laiendatakse eelnõuga sportlaste ringi, kelle võimete
arendamiseks eraldatakse spordialaliitudele saavutusspordi toetust, leevendatakse toetust
saava spordiorganisatsiooni omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise
panuse nõuet rahvusvahelise spordisündmuse ootamatu ärajäämise korral korraldajast
sõltumatul põhjusel ning täpsustatakse spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriume.
Lisaks tehakse muudetavas määruses üksikuid vähem olulisi tehnilisi täpsustusi, nagu näiteks
olemasolevate sätete sisult sobivamasse paragrahvi ümber paigutamine jms.
Kultuuriministri 4. mai 2020. a määruses nr 10 „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a
määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud
vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse
määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ korrigeeritakse
eespool nimetatud muudatustest tulenevalt üht viidet.
Kavandatavad muudatused puudutavad ennekõike spordialaliite, ent mõjutatud võivad olla ka
muud spordiorganisatsioonid, kes korraldavad Eestis rahvusvahelisi spordisündmusi.
Muudatused avaldavad sihtrühmale valdavalt positiivset mõju.
Määrus jõustub üldises korras.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus
Klaan (
[email protected], 628 2328) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik
Karin Ligi (
[email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud
Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected],
628 2220).
Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste
liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsioone
avaldamismärgetega RT I, 05.05.2020, 18 ja RT I, 05.05.2020, 19 ning Kultuuriministri 4.
mai 2020. a määruse nr 10 „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12
„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate
sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ redaktsiooni avaldamismärkega RT
I, 05.05.2020, 17.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punkt 1 – täiendatakse sporditoetuste korra § 71 pealkirja. Muudatus on seotud
eelnõu § 1 punktiga 2, millega lisatakse kõnealusesse paragrahvi lõige 9.
1
Eelnõu § 1 punkt 2 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse üheksanda lõikega. Säte on üle
toodud sporditoetuste korra § 131 lõikest 3, kus ei olnud selleks sisuliselt sobivaim koht.
Eelnõu § 1 punkt 3 – muudetakse sporditoetuste korra § 10 lõiget 3. Sätte senine sõnastus
näeb ette, et taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse
eraldamiseks järgmisel eelarveaastal tuleb esitada hiljemalt jooksva eelarveaasta 30. juunil.
Muudatuse kohaselt tuleb seda edaspidi teha jooksva eelarveaasta 31. augustiks. Kuna juuni
lõpuks on riigieelarve strateegia juba kinnitatud, ei ole võimalik selleks ajaks esitatud
taotluste alusel enam suuremahulisi muudatusi taotluste esitamisele järgneval aastal niikuinii
ellu viia. Taotluste esitamisele järgneva aasta eelarve detailsem arutelu algab sügisel ning
täiendavad kaks kuud annavad spordiorganisatsioonidele võimaluse esitada
Kultuuriministeeriumile täpsem ja ajakohasem teave. Lisaks algab sageli juba juunikuus ka
puhkusteperiood.
Eelnõu § 1 punkt 4 – muudetakse sporditoetuste korra § 12 lõike 8 punkti 1. Kõnealuses
lõikes on sätestatud tingimused, millest vähemalt ühele vastamisel spordialaliidule toetust ei
eraldata. Punkti 1 kohaselt on üheks selliseks tingimuseks asjaolu, et spordialade harrastajate
arv spordiklubides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on väiksem kui 100. Punkti
täiendatakse selliselt, et edaspidi arvestatakse ka harrastajate arvu spordikoolides. Viimasel
ajal Eesti spordiregistris tehtud muudatused on võimaldanud harrastajate andmeid senisest
täpsemini koguma hakata. Nüüd on võimalik eristada harrastajaid spordiklubides ja
spordikoolides, vältides ühtlasi andmete dubleerimist. Kuna Eesti spordiregistri
andmekoosseis on muutnud täpsemaks, siis on võimalik toetuse eraldamise otsustamisel
arvestada lisaks harrastajate arvule spordiklubides ka harrastajate arvu spordikoolides.
Eelnõu § 1 punkt 5 – sporditoetuste korra § 12 lõige 83, mille kohaselt ei eraldata
spordialaliidule saavutusspordi toetust toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul rahvusliku
olümpiakomitee A- või B-taseme olümpiaettevalmistustoetust saava sportlase võimete
arendamiseks, tunnistatakse kehtetuks. Selline piirang kehtestati 2018. aastal, arvestades
saavutussporti toetuse mahtu Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2019. aasta eelarves, mis oli
toona 1 miljon eurot. Siis oli saavutusspordi toetuse eesmärk toetada ennekõike neid andekaid
noorsportlasi, kes ei saa Eesti Olümpiakomitee kaudu olümpiaettevalmistustoetust. 2020.
aastal tõusis saavutusspordi toetuse maht juba 3 miljoni euroni ja sama summa on kinnitatud
riigieelarve strateegia 2020–2023 raames ka 2021. aastaks. 2021. aastal toimuvad ka Tokyo
suveolümpiamängud. Seega on erinevalt 2019. aastast hetkel nii rahaline ressurss eelarves kui
ka vajadus toetada täiendavalt rahvusliku olümpiakomitee A- või B-taseme sportlasi.
Eelnõu § 1 punkt 6 – sporditoetuste korra § 131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna
kõnealuse sätte sisu on üle viidud § 71 lõikesse 9 (vt ka eelnõu § 1 punkti 2 selgitust).
Eelnõu § 1 punkt 7 – sporditoetuste korra § 16, mis puudutab toetuse summa vähendamist,
täiendatakse kuuenda lõikega. Sätte sõnastus näeb ette, et rahvusvahelise spordisündmuse
läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja
omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50%
sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et
taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia.
Vähemalt 50% suuruse omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise
panuse nõue tuleneb sporditoetuste korra § 71 lõikest 9 (seni § 131 lõikest 3).
2
Lähiminevik on näidanud, et olukorras, kus planeeritav üritus tuleb ära jätta sellistel põhjustel
nagu lume puudumine teatud talispordisündmuste puhul või ootamatu haiguspuhang COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse näitel, ei ole toetuse saajad suutelised esialgu
kavandatud mahus omaosalusega panustama ning sageli väheneb ka teiste koostööpartnerite
toetus. Kavandatav muudatus võimaldab taolisi erandlikke asjaolusid arvestada. Sisuliselt on
tegemist olukorraga, kus toetuse saaja on kohustatud toetuse andjat sporditoetuste korra § 16
lõike 2 alusel sündmuse ärajäämisest teavitama, misjärel otsustatakse haldusmenetluse
seaduse 4. jaos sätestatut arvestades toetusotsuse muutmine. Kui seni kehtis juba tehtud
vajalike ja põhjendatud kulude osas tingimus, et vähemalt 50% ulatuses tulnuks need katta
toetuse saaja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse arvelt,
siis edaspidi võib toetuse andja otsustada, et rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise
toetus katab suurema osa. Näiteks võib toetuse andja sündmuse ärajäämise tõttu toetust
vähendada ja osaliselt tagasi nõuda, ent teha seda väiksemas mahus, kui sündmuse
kavandamisel kehtiv 50% omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise
panuse nõue eeldaks.
Eelnõu § 1 punkt 8 – sporditoetuste korra lisa „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise
kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“ kehtestatakse uues sõnastuses. Muudatuste aluseks
on Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude ettepanekud.
Saavutusspordi toetuse protsentuaalne jaotus spordialaliitude rühmade vahel (lisa punktid
3.1–3.3) muudetakse paindlikumaks, asendades fikseeritud protsendimäärad
protsendivahemikega. Sarnast lähenemist kasutatakse ka spordialaliidu tegevustoetuse ja
noortespordi toetuse puhul. Muudatus tagab vajaliku kaalumisruumi olukorras, kus
saavutusspordi toetuse vajadus võib spordialaliitude rühmade vahel aastati erineda.
Lisa punktides 4.5, 11 ja 13 kasutatakse sõna „osalenud“ asemel edaspidi sõna „startinud“,
mille tulemusena saab spordialaliit punkti ainult siis, kui sportlane on olümpiamängudel
startinud. Seega ei saa spordialaliit punkti sportlase eest, kes on olümpiamängudel
varuvõistlejana või haigestub olümpiamängude ajal ega tee ühtegi starti.
Muudetakse olümpiaala spordialaliidu tegevustoetuse taotlejale täiskasvanute sportlike
tulemuste eest antavaid saavutuspunkte (lisa tabel 1). Punkte antakse edaspidi ka MM etapi
võidu ja MM üldarvestuse kõrge koha eest. Seni on komisjon neid saavutusi võrdsustanud
MK etapi ja MK üldarvestuse kõrge kohaga. Edaspidi ei ole komisjonil enam vaja neid
tulemusi subjektiivselt hinnata lisa punkti 8.1.7 alusel, vaid neid arvestatakse vastavalt
saavutuspunktide tabelile. Kuna MK ja MM etapivõit või MK ja MM sarja kõrged kohad on
haruldased ja kõrgetasemelised saavutused, siis tõstetakse ka spordialaliitudele nende
saavutuste eest antavaid punkte. Muudatuste tulemustena võetakse nii olümpiamängude kavas
olevate spordialade kui olümpiamängude kavas mitteolevate spordialade puhul arvesse
samade võistluste tulemusi.
Muudetakse muu spordialaliidu tegevustoetuse taotlejale täiskasvanute sportlike tulemuste
eest antavaid saavutuspunkte (lisa tabel 2). Punkte antakse edaspidi ka MM sarja kõrgete
kohtade eest. Seni on komisjon neid saavutusi võrdsustanud MK sarja kõrgete kohtadega.
Edaspidi ei ole komisjonil enam vaja neid tulemusi subjektiivselt hinnata lisa punkti 9.1.7
alusel, vaid neid arvestatakse vastavalt saavutuspunktide tabelile. Kuna MM sarja kõrged
kohad on haruldased ja kõrgetasemelised saavutused, siis tõstetakse ka spordialaliitudele
nende saavutuste eest antavaid punkte.
3
Hea juhtimistava järgimise hindamise osas täpsustatakse aruandevõlgnevustega seonduvat
(lisa punkt 12.2). Aruannete õigeaegne ja korrektne esitamine on oluline, mistõttu on edaspidi
võimalik varasema aruandevõlgnevuse tõttu kaotada senise 1 punkti asemel kuni 2 punkti.
Kuna pärast Hasartmängumaksu Nõukogu tegevuse lõpetamist 2019. aasta alguses on
spordialaliitude aruandluskohustuse maht vähenenud, on sobiv hetk selleks, et motiveerida
spordialaliite esitama alles jäänud aruandeid toetuse andjale õigeaegselt. Spordialaliidud
peavad alates 2020. aastast esitama maksimaalselt järgmised aruanded: tegevustoetuse
kasutamise aruanne, noortespordi toetuse kasutamise aruanne, saavutusspordi toetuse
kasutamise aruanne ning vastava toetuse saamise korral ka rahvusvahelise spordisündmuse
läbiviimise toetuse kasutamise aruanne.
Hea juhtimistava järgimise hindamise osas täiendatakse ka spordi aususega seotud punkti (lisa
punkt 12.8). Edaspidi annab kõnealuses küsimuses spordialaliitude tegevusele hinnangu Eesti
Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Tegemist on Eesti Olümpiakomitee poolt asutatud
sihtasutusega, mis 2020. aasta alguses ühines Eesti Antidopingu Sihtasutusega. Uue
sihtasutuse eesmärk on tegeleda lisaks keelatud ainete vastasele võitlusele ka
spordivõistlustega manipuleerimise ja vägivalla ennetamisega. Kuna spordivõistlusega
manipuleerimine ja vägivald on teemad, mis järjest enam ohustavad sporti nii maailmas kui
Eestis, siis on oluline toetuste eraldamisel arvestada ka ennetustööd nendes valdkondades.
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus annab oma hinnangu lähtudes sellest, kas
spordialaliit on tellinud dopinguproove ja asjakohaseid koolitusi või koolitusprogrammi ning
on viinud oma dokumentatsiooni vastavusse rahvusvaheliste konventsioonide ja sihtasutuse
soovitustega.
Sporditoetuste korra lisa punktis 12.10 tehakse sõnastuslik täpsustus. Kuna lauseosa „Euroopa
Liidu poolt toetatavas projektis“ on eelmistel aastatel tekitanud toetuse taotlejate hulgas
segadust, siis täpsustatakse, et silmas peetakse ainult Euroopa Liidu Erasmus+ programmi
koostööpartnerluse projekte. Alates 2021. aastast toetatakse Erasmus+ programmist ka
spordiga seotud inimeste õpirännet, kuid õpirände projektides osalemist spordialaliidu
tegevustoetuse taotlejate hindamisel arvesse ei võeta. Õpirände programmi raha eraldatakse
Eesti riigile ja erinevalt koostööpartnerluse projektist ei ole tegemist projektiga, mille raames
spordialaliit toob Eestisse täiendavat Euroopa Liidu raha. Õpirände projektis osalemine
tähendab juba Eestile eraldatud vahendite kasutamist sarnaselt Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse ja Integratsiooni Sihtasutuse projektidega.
Muudetakse noortespordi toetust taotlevate võistkondlikke sportmänge arendavate
spordialaliitude hindamist puudutavaid lisa punkte 16.3.1 ja 16.3.2. Neist esimeses
nimetatakse EM finaal- või valikturniiril osalemise kõrval ära ka MM finaal- või valikturniiril
osalemine ning kuna kõigil spordialadel ei ole noortele igal aastal tiitlivõistlusi või toimuvad
need teiste nimede all, lisatakse täpsustavalt ka „või samaväärsel võistlusel“. Muudatuste
eesmärk on kõigi spordialade ja noortekoondiste toetamine võimalikult sarnastel alustel.
Punkti 16.3.2 lisatakse uue tingimusena, et EM või MM finaalturniirile peab eelnema ka
kvalifikatsioonivõistlus. On spordialasid, kus noorte võistkondi on vähe ja kõik osalejad
pääsevad otse finaalturniirile. Kuna sporditoetuste korra lisa punktis 16.3.2 sätestatud
täiendava toetuse mõte on algusest peale olnud, et täiendavalt toetatakse neid võistkondi, kes
on olnud kvalifikatsioonimängudes edukad ja pääsenud sportliku edu läbi finaalturniirile, siis
muudatusega täpsustatakse praegust olukorda ja täiendava toetuse mõtet.
Täiendatakse spordikohtunike tegevuse arendamise toetust puudutavat lisa punkti 19. Kuna
mitmel võistkondlikul spordialal (näiteks korvpall, võrkpall, käsipall) ei kattu hooaeg
4
kalendriaastaga, siis toetuse jaotamiseks võrdsetel alustel võetakse nende spordialade puhul
edaspidi aluseks viimane täispikk hooaeg, mitte viimane kalendriaasta. Kui hooaeg kestab
sügisest kevadeni, siis on spordialaliidul keeruline esitada infot kahe erineva pooliku hooaja
kohta (näiteks 2019. aasta kevade kohta, mis on hooaja 2018/2019 osa ning 2019. aasta sügise
kohta, mis on juba hooaja 2019/2020 osa). Muudatus vähendab spordialaliitude
halduskoormust ning annab toetuse andjale parema ülevaate võistkondlikke sportmänge
arendavate spordialaliitude spordikohtunike kuludest hooaja lõikes.
Sporditoetuste korra lisast jäetakse välja senine punkt 21, mistõttu ei saa spordikohtunike
tegevuse arendamise toetust edaspidi enam need spordialaliidud, kellel puudus esitatud
taotluse järgi spordikohtunike kulu. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetus loodi 2018.
aastal ja tol ajal oli kõnealuse sätte eesmärk toetada ka seni tasuta töötanud kohtunikke ning
kohtunike koolitusi ja seminare. Toetuse eraldamisel võeti aastatel 2018–2020 aluseks 2016.
aasta andmed. 2021. aastaks toetuse eraldamisel võetakse aluseks 2019. aasta andmeid ja
olukord on võrreldes 2016. aastaga palju muutunud. Spordikohtunike tegevuse arendamise
toetusest maksavad täna mitmed spordialaliidud, kes 2016. aastal seda ei teinud,
spordikohtunikele tasu. Aastast 2018 on loodud maksuvaba spordikohtuniku hüvitis, mille
abil on võimalik kompenseerida vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule kulusid. Mitmed
spordialaliidud ei esitanud 2016. aastal andmeid spordikohtunikele makstud summade kohta,
sest ei tahtnud neid avalikustada. Võttes arvesse riigi loodud võimalusi spordikohtunike
toetamiseks, võib täna olla mõni üksik toetusele kvalifitseeruv spordialaliit, kes ei maksta
spordikohtunikele töötasu või maksuvaba hüvitist. Seega puudub kõnealuse sätte järele
sisuline vajadus.
Eelnõu § 2 – muudetakse kultuuriministri 4. mai 2020. a määruse nr 10 „Kultuuriministri 21.
detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja
hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ § 1
punkti 21. Tegemist on 2021. aasta 1. jaanuaril jõustuvat sätet puudutava tehnilise
muudatusega. Kõnealuse määruse § 1 punktis 21 muudetakse sporditoetuste korra § 131 lõikes
7 olevat viidet sama paragrahvi lõigetele 1–3. Kuna eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse
sporditoetuste korra § 131 lõige 3 kehtetuks, tuleb asendata tulevikus jõustuv viide § 131
lõigetele 1–3 viitega § 131 lõigetele 1 ja 2.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Enamik kavandatavatest muudatustest puudutab spordialaliite, ent mõjutatud võivad olla ka
näiteks muud spordiorganisatsioonid, kes korraldavad Eestis rahvusvahelisi spordisündmusi.
Eesti spordiregistrisse on kantud andmed 2 615 spordiorganisatsiooni kohta. Neist 70 on
spordialaliidud. Kõigist äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris
registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. mai seisuga 270 378, moodustavad
spordiorganisatsioonid pisut alla 1% ehk tegemist on väikese sihtrühmaga.
5
Kavandatavad muudatused avaldavad spordiorganisatsioonidele valdavalt positiivset mõju.
Näiteks laiendatakse sportlaste ringi, kelle võimete arendamiseks eraldatakse saavutusspordi
toetust, leevendatakse spordiorganisatsiooni omaosaluse ning koostööpartnerite ja
kaasfinantseerijate rahalise panuse nõuet rahvusvahelise spordisündmuse ootamatu ärajäämise
korral ning täpsustatakse spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriume.
Spordiorganisatsioonid oma igapäevatöös kavandatavatest muudatustest lähtuvalt
märkimisväärseid ümberkorraldusi tegema ei pea.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele
Mõju alavaldkond: asutuste korraldus
Kavandatavad muudatused mõjutavad toetuse andjate ehk Kultuuriministeeriumi ja Eesti
Olümpiakomitee töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus ja üks
haldusülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga.
Seoses mõningate tehniliste täpsustustega tuleb spordialaliidu toetuse arvutamise keskkonnas
teha mõned muudatused. Seda on võimalik teha olemasolevate ressurssidega ning kuna
kõnealuse toetuse taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober, siis on keskkonnas muudatuste
teostamiseks ka piisavalt aega. Kavandatavad muudatused ei mõjuta Kultuuriministeeriumi ja
Eesti Olümpiakomitee töökorraldust seega olulisel määral.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei vajata riigieelarvest täiendavaid vahendeid, kuna uusi toetuseliike
ei kehtestata ja kulukamaks ei muutu ka taotluste menetlemine.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal
päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Olümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele ja spordialaliitudele.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu sisuga nõustumist kinnitasid
kirjalikult Eesti Olümpiakomitee, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus ning
spordialaliitudest Eesti Jahispordi Liit, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu
Föderatsioon, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon ja Eesti Samboliit.
Eesti Orienteerumisliit tegi ettepaneku käsitleda noortespordi toetuse jaotamisel spordialaliite
ühes rühmas praeguse kolme rühma asemel. Tegemist oleks olulise põhimõttelise
muudatusega, mis eeldaks põhjalikku analüüsi ja arutelusid teiste spordialaliitudega. Kuna
eelnõusse on kavandatud hulk senist sporditoetuste korda täpsustavaid muudatusi, mis
peaksid jõustuma enne uueks perioodiks toetuste taotluste esitamist, ettepanekut momendil ei
arvestata. Kultuuriministeerium on praegu seisukohal, et tulenevalt traditsioonidest,
ajaloolisest taustast ja teiste riikide praktikast tuleb noortespordi toetuse eraldamisel käsitleda
6
spordialasid kolmes grupis: olümpiamängude kavas olevad spordialad, võistkondlikud
spordialad ja olümpiamängude kavas mitteolevad spordialad.
7