Kiri

Riina Solman Siseministeerium Teie 03.06.2020 nr SIM/20-0698/- 1K; 1-13/138-2/ Tõnis Lukas Meie 18.06.2020 nr 1.2-3/1851-2 Kultuuriministeerium Eelnõu „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepanek“ kooskõlastamine“ Lugupeetud Riina Solman ja Tõnis Lukas Täname kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku eest. Tegemist on selge struktuuri ja lihtsasti loetava dokumendiga, mis on heaks aluseks loodavale arengukavale. Edastame omalt poolt mõned ettepanekud ja kommentaarid, millega palume arvestada. Mõned tehnilisemat laadi märkused saatsime e-kirja teel. Dokumendi sissejuhatuses on välja toodud, et arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse poliitikaid rahvastiku kestlikkuse tagamiseks. Üheks selle tagamise eelduseks on inimeste hea tervis, mis tagab pika ja kvaliteetse elu. Palume sissejuhatuses ja peatüki 2.1. esimeses lõigus viidata ka tervise olulisusele ning tuua loetletud arengukavade hulgas välja ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“. Pikk ja terve elu on nii järgmiste põlvkondade sündimise, riigi säilimise kui ka majandusliku arengu ja ühiskondliku aktsiivsuse eelduseks. Ühtlasi teeme ettepaneku tuua viimati mainitud peatükis välja, kui palju on hinnanguliselt neid inimesi, kes on haiguste tõttu tööturult ja ühiskonnast eemal või sureb enneaegselt. Peatükk 2.1. annab ka ülevaate valdkonna taustast ja senistest olulisimatest arengutest. Tegemist on põhjaliku ajaloolise vaatega, mis ulatub 19. sajandi teise poole rahvusliku ärkamisajani ning annab kahtlemata hea ülevaate rahvusluse ja eestluse arengu- ning kujunemisloost. Loodava arengukava eesmärk on aga seada sihid järgnevaks kümneks aastaks, mistõttu on väga oluline põhjalikult käsitleda ka viimase 20 aasta ühiskondlikke arenguid, mis püstitavad rahvastiku ja ühiskonna sidususe vaatest järgnevaks kümnendiks väljakutseid. Lisaks leiame, et arengukavas tuleks täpsemalt avada sidusa ühiskonna mõiste definitsiooni ning pakume selleks Euroopa Nõukogu definitsioonist lähtuvalt: „Sidusa ühiskonna all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. See tähendab inimeste eelarvamustevaba ja võrdset kohtlemist, sõltumata nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne. Sidusa ühiskonna osadeks on sotsiaalne kaasatus, mis tähendab inimeste võimalust osaleda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne, ning sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldab indiviidide ja sotsiaalsete gruppide horisontaalset või vertikaalset liikuvust erinevate ühiskondlike struktuuride ja tasandite vahel.“ Väga positiivne on, et iga teemavaldkonna lõpus on toodud küsimused, millele loodav arengukava peab vastused andma. Samuti on toodud riskid, mis võivad realiseeruda juhul, kui teemale piisavalt tähelepanu ei pöörata. Need annavad hea ülevaate murekohtadest, millele tuleb eriti keskenduda. Kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamisel on ühe olulisema küsimusena toodud „Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali?“. Tõsi on, et vanemaealised on kasutamata potentsiaal, kes oma oskuste ja kogemustega saaksid panustada kogukonna toimimisse, samuti aitaks see neid hoida aktiivse ja tegusana. Samas soovitame planeerida tegevusi ka näiteks erivajadustega inimeste kodanikuaktiivsuse suurendamiseks, mitte keskenduda vaid vanemaealistele, noortele ja teisest rahvusest inimestele. Oluline on toetada kõigi ühiskonnarühmade ühiskondlikku aktiivsust, sest ka nt erivajadusega inimesed vajavad tihtipeale tuge ja julgustust, et oma potentsiaali rakendada. Ühe lahendamist vajava probleemina on välja toodud madal sündimus. Probleemitõstatus käsitleb sündimust liiga tehnilisena, keskendudes sündimuskordajale ning naise rollile laste sünnitajana, jättes vajaliku tähelepanuta laste sündimise ja kasvamise toetamiseks olulised tingimused ja tegurid. Arvukad uuringud on kinnitanud, et lapsi sünnib rohkem juhul, kui on loodud head tingimused töö- ja pereelu ühitamiseks ning isad osalevad aktiivselt laste eest hoolitsemisel (sh kasutavad vanemapuhkust pikema perioodi vältel). Võimalus end samaaegselt nii tööl kui pereelus teostada ning isade aktiivne roll laste kasvatamisel on analüüside kinnitusel olulised ka paarisuhte rahulolu ja püsivuse tagamiseks, mis on samuti üks arengukavas ja selle programmides fookusesse seatud küsimustest. Eelnevast lähtuvalt palume loodavas arengukavas ja programmides sündimuskordaja ning naise kui sünnitaja rolli kõrval käsitleda ka teisi laste sündimist ja paarisuhete püsimist toetavaid tegureid. Lisaks, arvestades lastetute perede osakaalu suurust, selle kasvutrendi ja samas ka mõju iibele, teeme ettepaneku üheks fookuseks lisada ka (soovimatu) lastetuse vähendamise. Eestis elavad mitmekesised perekonnad, mille moodustavad nii eri- kui ka samasoolised paarid ning nende lapsed, samuti ühe vanemaga perekonnad ja kärgpered. Hetkel jääb ebaselgeks, kas erinevaid peremudeleid on arengukava koostamisel silmas peetud ning kas ja kuidas on mõeldud erinevate perekondade spetsiifilistele probleemidele. Oluline on tagada, et Eesti pere saaks end tunda turvaliselt ja õnnelikuna. Palume arengukava koostamisel eelmainitut arvesse võtta. Teeme ettepaneku täpsustada kodanikuühiskonna peatüki all usuvabaduse osa ning tuua välja, milliseid usuühendusi on silmas peetud ning kas on arvestatud sellega, et inimeste usk ja veendumused on erinevad. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. On oluline, et riik peab silmas ja kohtleb inimesi võrdselt olenemata nende usust või veendumusest ning ei sea eeliseid ega takistusi ühelegi grupile ühiskonnaelus osalemiseks. Arengukava koostamise ajaraam näeb ette, et augustikuuks peaksid valmima programmide kavandid, mida viimistletakse septembris. Arvestades, et mainitud arutelusid ja seminare pole programmide osas veel toimunud ning kaasatavate ring on suur, soovitame kaaluda ajakava üle vaatamist, et partneritel oleks võimalik aktiivselt kaasa mõelda.  3 Täname suure töö eest arengukava ettepaneku koostamisel ning loodame, et meie hea koostöö jätkub ka arengukava ja programmide koostamise protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Jaanika Mastik 626 9113 [email protected]