Kiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ning Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Riigikogu võttis 3. juunil 2020. aastal vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi seadus), millega tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja haridusvaldkonna seadustesse eesmärgiga moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ühendamet) ja nimetada Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Seadusega konsolideeritakse ühendametisse järgnevate organisatsioonide ülesanded: - Eesti Noorsootöö Keskus (edaspidi ENTK), mis on HTMi hallatav riigiasutus; - Sihtasutus Archimedes (edaspidi Archimedes); - Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA); - Sihtasutus Innove (edaspidi Innove). Lisaks viiakse ühendametisse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused HTMist. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused HTMist ja Archimedesest. Kuivõrd valitsusasutuse ülesannete ring laieneb, muudetakse seadusega ka valitsusasutuse nime. Senise selgelt järelevalvega seotud „Keeleinspektsiooni“ asemel võetakse valitsusasutuse nimena kasutusele laiemate ülesannetega enam kooskõlas olev „Keeleamet“. Eeltoodust tulenevalt on vajalik muuta Vabariigi Valitsuse määrusi, et viia need kooskõlla seadusega tehtavate muudatustega. Ühendamet hakkab täitma alates 1. augustist 2020. a seni halduslepinguga riigi sihtasutusele üle antud ülesandeid. Sellega seoses tehakse Vabariigi Valitsuse määrustes vastavad sõnastuslikud muudatused. Seaduse kohaselt jõustuvad ühendameti loomisega seonduvad seaduste muudatused 1. augustil 2020. aastal. Seega ka Vabariigi Valitsuse määruste muudatused tuleb jõustada samal ajal, et tagada nende kooskõla kehtiva õigusega. Lisaks eelnevale ajakohastatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse määrusi ka muudes küsimustes. Muudatuste tegemisel on arvestatud Eesti ENIC/NARIC Keskuse tagasisidet ning teiste riikide praktikat. Sellest tulenevalt täpsustatakse kvalifikatsioonide hindamise aluseid. Ajaga kaasas käimiseks luuakse eelnõuga võimalus esitada Eesti ENIC/NARIC Keskusesse haridusdokumente elektroonselt. Uuendamist vajab ka näiteks viide Lissaboni lepingu redaktsioonile ning lisaks täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määrustes kasutatud mõisteid. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel: 735 0234, e-mail: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrust nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“. Määruse § 41 lõikest 10 jäetakse lähtudes ühendameti loomisega välja viide sellele, et Eesti hariduse infosüsteemi andmete esitamisel on halduslepingu alusel riigi sihtasutusel õigus nõuda õppeasutuse või huvikooli pidaja esitatud andmete täpsustamist ning sellele, et riigi sihtasutus puudulikest või ebatäpsetest andmetest teavitab. Selline õigus antakse sama sättega edaspidi Haridus- ja Noorteametile. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määrust nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“. Määruse § 1 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „translitereerituna“ sõnaga „transkribeerituna“. Translitereerimist mõistetakse kui täht-tähelt ühest kirjast teise üle kandmist ehk ümbertähtimist ja transkribeerimine tähendab mis tahes ümberkirjutamist ning võimaldab sõnade tähendust laiemalt tõlgendada. Kahe mõiste erinevus seisneb selles, et transkribeerimine on vabamas vormis teksti edasiandmine, samas kui translitereerimise korral on täht-täheline täpsus oluline. Juhul kui tegemist ei ole ladina tähestikus oleva kvalifikatsiooni nimetusega, siis selle latiniseerimine ei toimu mitte translitereerimise vaid transkribeerimise teel. Seega viiakse määruse sõnastus kooskõlla tõlke praktiliste võimalustega. Tegemist on tehnilise muudatusega. Määruse § 2 lõiget 1 ajakohastatakse lähtuvalt „Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni“ (nn Lissaboni konventsiooni) tõlke uue redaktsiooni sõnastusest. Konventsiooni ratifitseerimise seadus ja konventsioon on avaldatud RT II 1998, 7, 14 ning teadaanne konventsiooni jõustumise kohta on avaldatud 01.02.1999 (RT II, 04.06.2019, 1). Sellest tulenevalt asendatakse § 2 lõike 1 hetkel kehtiv sõnastus „Kvalifikatsioonide vastavuse määramisel juhindutakse „Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni“ (RT II 1998, 7, 14) põhimõtetest, selle konventsiooniga seotud dokumentidest ning käesolevast määrusest“ järgnevaga „Kvalifikatsioonide vastavuse määramisel juhindutakse „Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni“ (RT II 2006, 9) põhimõtetest, selle konventsiooniga seotud dokumentidest ning käesolevast määrusest.“. Lisaks asendatakse määruse § 2 lõikes 4 väljatoodud viide SA Archimedesele Haridus- ja Noorteametiga. Seaduse seletuskirja kohaselt liigub ühendametisse seni SA Archimedes poolt korraldatud Akadeemilise tunnustamise Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostöövõrk ENIC (European Network of National Information Centres on Academic Recognition and Mobility) ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition Information Centres) tegevused. Keskuse ülesandeid täidab edaspidi ühendamet. Määruse §-i 4 lisatakse punkt 3 „diplom põhihariduse baasil keskerihariduse omandamise kohta“. Muudatus tehakse, kuna määruse kehtivas tekstis puudub nimetatud kvalifikatsioon, kuid selline vajadus esineb. Määruse 4. peatükis on nimetatud ja reguleeritud vastavus üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandanud isiku kvalifikatsioonile, kuid määruse tekstis on katmata vastavus põhihariduse baasil keskerihariduse omandamisel saadavale kvalifikatsioonile. Muudatusega täiendatakse teksti viidatud sõnastusega. Määruse § 9 reguleerib Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust keskharidusele. Loetelusse lisatakse punkt 7 järgmises sõnastuses „kutsekeskhariduse lõputunnistus“, kuna nimetatud kvalifikatsioon puudub kehtiva määruse tekstist, kuid sellekohane vajadus esineb. Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määrust nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“. Määruse § 3 lõike 2 sõnastust ajakohastatakse, kuna kehtivas sättes nimetatud dokumentidele on valitsustevahelise Lissaboni tunnustamise konventsioonikomitee poolt vastu võetud uued täiendatud redaktsioonid. Seega asendatakse praegune sõnastus „Piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ja tunnustamisel juhindutakse Lissaboni konventsiooni komitee poolt 6. juunil 2001. a Riias heaks kiidetud „Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksist“ ja 9. juunil 2004. a Strasbourgis heaks kiidetud „Ühiskraadide tunnustamise soovitusest“ järgmise sõnastusega „Piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ja tunnustamisel juhindutakse Lissaboni konventsiooni komitee poolt 19. juunil 2007. a Bukarestis heaks kiidetud „Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksist“ ja 29. veebruaril 2016. a Pariisis heaks kiidetud „Ühiskraadide tunnustamise soovitusest“. Määruse § 5 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus Eesti ENIC/NARIC Keskus on SA Archimedese struktuuriüksus. Keskus on edaspidi Haridus- ja Noorteametis. Kehtiva määruse § 6 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb hindamise taotlejal esitada Eesti ENIC/NARIC Keskusele haridusdokumendi originaal või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega kinnitatud ärakiri. Keskus on avaldanud soovi dokumente vastu võtta ka elektrooniliselt, mille läbi muudetaks hindamisprotsess kiiremaks, sujuvamaks ning taotleja jaoks tihti ka soodsamaks, kuna osadel juhtudel jääks ära notariaalselt kinnitatud ärakirja tegemisega kaasnevad kulud. Samas leitakse, et Keskusele peab jääma elektrooniliselt esitatud taotluse korral õigus nõuda originaaldokumentide esitamist (näiteks dokumendi võltsimiskahtluse korral). Selleks täiendatakse määrust § 6 lõikega 11, mille kohaselt on Eesti ENIC/NARIC Keskusel vajadusel õigus nõuda dokumentide originaali või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitanud ärakirja esitamist. Kehtiva määruse § 7 lõike 1 punkti 7 kohaselt arvestatakse välisriigi ja piiriülese kvalifikatsiooni hindamisel üldjuhul ka õppekavas määratletud õppe eesmärgiga. Kvalifikatsioonide hindamise käigus on Eesti ENIC/NARIC Keskuse töös nähtunud, et õpiväljundipõhine hindamine võimaldab õppe-eesmärgipärasest hindamisest hõlpsamini võrrelda ja hinnata kvalifikatsioone, sest kvalifikatsiooni taseme määramisel on oluline tasemete õpiväljundi kirjeldust võrrelda õppekava õpiväljunditega. Õppekava eesmärk iseenesest ei pruugi omandatud teadmiste ja oskuste taseme kohta piisavat hinnangut anda. Õppe eesmärkideks on õppimine, teadmiste ja oskuste omandamine ja muud kriteeriumid, mis on ka osa õpiväljunditest. Teiste riikide õppekavade juures õpiväljundite ja õppe eesmärkide eraldamist kvalifikatsioonide hindamisel täheldatud ei ole. Tavapäraselt on rahvusvaheliste dokumentide puhul hindamise kriteeriumiks teiste komponentide kõrval just õpiväljundid (learning outcomes) ja nende kirjeldused (description of learning outcomes), mitte õppe eesmärgid. Seetõttu viiakse siseriiklik regulatsioon kvalifikatsioonide hindamisel tekkinud vajadustega ja teiste riikide praktikaga kooskõlla ja määruse tasandil sätestatakse, et välisriigi ja piiriülese kvalifikatsiooni hindamisel arvestatakse muuhulgas õppekavas määratletud õpiväljundeid. Kehtiva määruse § 14 lõike 1 lauses 1 asendatakse sõna „translitereerituna“ sõnaga „transkribeerituna“. Sama muudatus on tehtud ka eelnõu § 2 punktiga 1. Muudatuse põhjendused on leitavad seletuskirja sama punkti selgitusest. Eelnõu §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määrust nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“. Kuivõrd seadusega antakse eksamite korraldamise pädevus Haridus- ja Noorteametile, tuleb ka määruses teha vastav muudatus ja märkida, et eksperdikomisjoni teenindamise tagab Haridus- ja Noorteamet. Samuti on Haridus- ja Noorteamet edaspidi eksamitest vabastamise taotluste edastajaks eksperdikomisjonile. Senini on vastavat ülesannet täitnud Haridus- ja Teadusministeerium või halduslepingu alusel riigi sihtasutus. Eelnõu §-ga 5 muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008. a määrust nr 30 „Riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele“. Tulenevalt asjaolust, et riigi osalusega sihtasutused konsolideeritakse Haridus- ja Noorteametiks ning ühendametisse koondatakse korrastatult ENTK, Archimedese, HITSA ja Innove senised põhifunktsioonid ja HTMi senised rakendusliku iseloomuga tegevused, on edaspidi lasteaiakohtade meetme rakendusüksuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Haridus- ja Noorteamet. Eelnõu §-ga 6 muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määrust nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord“. Seadusega tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mis annab volituse halduslepingu sõlmimiseks kodakondsuse eksamite ettevalmistamiseks. Seega edaspidi on eksamite korraldamise pädevus Haridus- ja Noorteametil. Eelnõu §-ga 7 muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määrust nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“. Kuna seadusega asendatakse kodakondsuse seaduse § 9 lõikes 21 senine eksamite ettevalmistamisega, eksamimaterjalide koostamise koordineerimisega, eksamite korraldamise ja tunnistuste väljastamisega tegelev asutus – Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Noorteametiga, siis tuleb vastav muudatus teha ka määruses. Eelnõu §-ga 8 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Seaduse seletuskirjast nähtub, et seaduse koostamise käigus analüüsiti ühendametisse konsolideeritud organisatsioonide poolt senini täidetud ülesandeid (sh Innove) ning leiti, et oma volituste piires lõputunnistuste väljastamine on otstarbekas jätta ühendameti põhiülesannete koosseisu. Edaspidi on riigieksamitunnistuse väljastamine Haridus- ja Noorteameti ülesanne. Eelnõu §-ga 9 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“. Määruses tehakse üks tehniline ebatäpsuse parandus, mis jäi määruse tervikteksti 5. mai 2020. a määruse nr 32 „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ning hindamise korraldusega 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal“ jõustumise järel. Eelnõu §-ga 10 muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrust nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“. Eesti keelenõukogu põhimääruses asendatakse „Keeleinspektsioon“ sõnaga „Keeleamet“, kuivõrd seadusega laieneb valitsusasutuse ülesannete ring ning selle tulemusel muudetakse ka valitsusasutuse Keeleinspektsioon nimi ümber Keeleametiks. Eelnõu §-ga 11 muudetakse Vabariigi Valitsuse 14 veebruari 2013. a määrust nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus“. Seaduse kohaselt antakse testide andmekogu vastutava töötleja ülesanded, mida seni täitis Haridus- ja Teadusministeerium, täitmiseks Haridus- ja Noorteametile. Ühendamet vastutab edaspidi testide andmekogu tehnilise ja sisulise arendustegevuse eest. Vastutav töötleja vastutab andmete nõuetekohase säilitamise eest, omab ligipääsu andmekogusse kantud andmetele teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, teostab järelevalvet andmekogu pidamise ja sellele antavate ligipääsude üle. Seega, arvestades tööülesannete eripära ning andmekogu eesmärki, on põhjendatud testide andmekogu vastutavaks töötlejaks määrata Haridus- ja Noorteamet. Kehtiva põhimääruse kohaselt on andmekogul ka volitatud töötleja, kelleks on Innove. Kuna ühendametisse lähevad üle ka Innove ülesanded, siis puudub täna vajadus andmekogule volitatud töötlejat määrata. Seega andmekogul on alates 01.08.2020. a vaid vastutav töötleja. Määruses täpsustatakse ka andmekogu nimetust – 15.03.2019. a jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muudatuste kohaselt on andmekogu asutamise volitusnormide kohaselt andmekogu nimetus testide andmekogu. Seega käesoleva eelnõuga ajakohastatakse ka andmekogu nimetus ja senine nimetus lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asendatakse testide andmekoguga, et viia see kookõlla põhimääruse aluseks olevate seaduste volitusnormidega. Lisaks on põhimääruses ajakohastatud Eesti hariduse infosüsteemi kui andmekogu kirjapilti. Alates 15.03.2019. a jõustunud Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatustest tulenevalt kirjutatakse andmekogu nimetus läbivalt väikeste tähtedega senise „Eesti Hariduse Infosüsteem“ asemel. Eelnõu §-ga 12 muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrust nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“. Seadusega muudetakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 271 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt korraldab edaspidi Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimist, väljastamist, tagastamist ja aruandlust Haridus- ja Noorteamet. Sellest tulenevalt tuleb muudatused teha ka määruses. Edaspidi korraldab plankide ja medalite tellimist, väljastamist, tagastamist ja aruandlust Haridus- ja Noorteamet. Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse määruse jõustumise aeg, mis on 1. august 2020. a. Määruse jõustumine on kavandatud seadusega tehtavate muudatustega samal ajal, kui hakkab tegutsema ühendamet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Haridus- ja Noorteamet muutub valdkondlikuks kompetentsikeskuseks rakendusküsimustes. Kompetentsi koondamine ühte asutusse võimaldab seda igapäevases töös tõhusalt ära kasutada, andes suurema võimaluse üksteiselt õppida ja vähendades ühtlasi asutuste vaheliseks suhtluseks kuluvat aega. Ülesannete koondamisega Keeleametisse tugevdatakse keelepoliitika rakendamiseks vajalikku võimekust. Keeleamet muutub üleriigiliseks kompetentsikeskuseks keelepoliitika rakendusküsimustes. Mitmed seni erinevate asutuste vahel hajunud teemad saavad konkreetse eestvedaja ja vastutaja. Määruse jõustumise tulemusel on tagatud Vabariigi Valitsuse määruste kooskõla seadusega tehtavate muudatustega. Määruse jõustumise tulemusel täpsustuvad ka kvalifikatsioonide hindamise alused ja edaspidi on võimalus esitada Eesti ENIC/NARIC Keskusesse haridusdokumente elektroonselt. Samuti saavad ajakohastatud ja täpsustatud õigusaktides kasutatavad terminid nagu translitereerimine ja transkribeerimine. Alates 01.08.2020. a on endine lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu nimetus testide andmekogu, mis on kooskõlas andmekogu aluseks olevate seaduste volitusnormides märgitud nimetusega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Haridus- ja Noorteameti loomisega seonduvate tegevuste ja tekkivate kuludega on arvestatud seaduse menetluse juures. Vabariigi Valitsuse määruste muudatused on vajalikud seaduste muudatustega kooskõla tagamiseks. Muid täiendavaid kulusid määruse rakendamine kaasa ei too. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. a. Jõustumine on kavandatud ühendameti loomisega seonduvate seaduste muudatuste jõustumisega samaaegselt. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Archimedes, SA-le Innove, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile ja Statistikaametile. Mailis Reps haridus- ja teadusminister Mart Laidmets kantsler  EELNÕU 22.06.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ning Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27, § 271 lõike 2, § 28 lõike 22, § 281 lõike 2 ja 366 lõike 4, keeleseaduse § 7, § 26 lõike 2 ja § 27 lõike 3, kodakondsuse seaduse § 8 lõike 3, § 9 lõigete 2 ja 6 ja § 35 lõike 10, koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 12, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11, § 32 lõigete 1 ja 2 ja § 10012 lõigete 1 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ning välismaalaste seaduse § 250 lõike 1 punkti 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 41 lõike 10 esimeses ja teises lauses asendatakse sõnad „temaga halduslepingu sõlminud riigi sihtasutus“ sõnadega „Haridus- ja Noorteamet“ vastavas käändes. § 2. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määruses nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „translitereerituna“ sõnaga „transkribeerituna“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kvalifikatsioonide vastavuse määramisel juhindutakse „Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni“ põhimõtetest, selle konventsiooniga seotud dokumentidest ning käesolevast määrusest.“; 3) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „Sihtasutuse Archimedes“ sõnadega „Haridus- ja Noorteameti“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) diplom põhihariduse baasil keskerihariduse omandamise kohta.“; 5) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kutsekeskhariduse lõputunnistus.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruses nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Piiriüleste kvalifikatsioonide ja õppeperioodide hindamisel ja tunnustamisel juhindutakse Lissaboni konventsiooni komitee poolt 19. juunil 2007. aastal Bukarestis heaks kiidetud „Piiriülese hariduse andmise heade tavade koodeksist“ ja 29. veebruaril 2016. aastal Pariisis heaks kiidetud „Ühiskraadide tunnustamise soovitusest.“; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Sihtasutuse Archimedes“ sõnadega „Haridus- ja Noorteameti“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „originaal või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud ärakiri“ tekstiosaga „originaal, notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitanud ärakiri paberkandjal või elektrooniliselt;“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumentide elektrooniliselt esitamise korral on Eesti ENIC/NARIC Keskusel vajadusel õigus nõuda dokumentide paberkandjal originaali või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud ärakirja esitamist.“; 5) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) õppekavas määratletud õpiväljundid;“; 6) paragrahvi 14 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni nimetust kasutatakse originaalis või transkribeerituna ning lühendi kasutamisel ametlikku lühendit kasutades.“. § 4. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määruse nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määruses nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eksperdikomisjoni teenindamise korraldab Haridus- ja Noorteamet.“; 2) paragrahvi § 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Haridus- ja Noorteamet edastab laekunud taotlused 10 tööpäeva jooksul eksperdikomisjonile.“. § 5. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008. a määruse nr 30 „Riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele“ muutmine Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008. a määruse nr 30 „Riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele“ § 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lasteaiakohtade meetme rakendusüksus on Haridus- ja Noorteamet.“. § 6. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määruse nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2008. a määruse nr 68 „Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused ning eksami läbiviimise kord“ § 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Eksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi eksameid korraldav asutus).“. § 7. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi eksameid korraldav asutus).“. § 8. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ § 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieksamitunnistuse väljastab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi riigieksamitunnistusi väljastav asutus) riigieksami tulemuse kohta elektrooniliselt igale riigieksami sooritanud isikule.“. § 9. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 221 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „§ 18 lõigetes 3 ja 4“ tekstiosaga „§ 18 lõike 3 punktis 4“. § 10. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 85 „Eesti keelenõukogu põhimäärus“ § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „Keeleinspektsioon“ sõnaga „Keeleamet“. § 11. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruses nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „Eksamite infosüsteem“ sõnadega „testide andmekogu“; 3) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi vastutav töötleja).“; 4) paragrahvi 7 punktis 1, § 10 lõikes 2, § 12 lõikes 1 ja § 12 lõikes 4 asendatakse sõna „volitatud“ sõnaga „vastutav“; 5) paragrahvi 8 sissejuhatavas tekstis asendatakse sõna „Volitatud“ sõnaga „Vastutava“; 6) paragrahvi 8 punktis 2 asendatakse sõna „volitatud“ sõnaga „vastutava“; 7) paragrahvi 9 lõikes 1, § 10 lõigetes 3 ja 4, § 14 lõikes 1 ja § 16 lõikes 1 asendatakse sõna „Volitatud“ sõnaga „Vastutav“; 8) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 15 lõikes 1 asendatakse sõnad „vastutava ja volitatud“ sõnaga „vastutava“; 9) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõna „Volitatud“ sõnaga „Vastutaval“ ja sõnad „Eesti Hariduse Infosüsteemist“ sõnadega „Eesti hariduse infosüsteemist“; 10) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõnad „Eesti Hariduse Infosüsteemist“ sõnadega „Eesti hariduse infosüsteemist“; 11) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.“. 12) paragrahvi 18 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest.“. § 12. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruse nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruse nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“ § 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Plankide ja medalite tellimist, väljastamist, tagastamist ja aruandlust korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi planke väljastav asutus).“. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2020. aastal. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  -864235 -144145 Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit SA Archimedes SA Innove Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Keele Instituut Keeleinspektsioon Andmekaitse Inspektsioon Statistikaamet 22.06.2020 nr 8-1/20/2784 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ning Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee . Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 08.07.2020. a. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. e elnõu.pdf 2. s eletuskiri.pdf Kadi Mölder 735 0234 [email protected] EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0808 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ning Keeleinspektsiooni ümbernimetamisega Keeleametiks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e13af2d0-8cb2-44ac-8d18-5340be7cd64b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e13af2d0-8cb2-44ac-8d18-5340be7cd64b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main