Kiri

2 8 .07.2020 Austatud T õ nis Lukas , Palume luua erakapitalil p õ hinevatele ajakirjandusv ä ljaannetele regionaalpoliitiline toetusfond, mille suuruseks oleks aastas 500 000 eurot, kust saaksid j ä rgneva kolme aasta kestel toetust taotleda k õ ik kohalikud erakapitalil p õ hinevad ajalehed. Toetus kuluks suuremas osas digitaliseerimisele ja ajakirjandusliku sisuga seotud t öö tajate koolitamisele ." Et ü leminek oleks j ä tkusuutlik ja pikaajalisse arengusse panustav, teeme konkreetsed ettepanekud kompenseerida vastavalt maakonnalehe taotlusele t öö j õ uga seotud investeeringuid ja/v õ i digiplatvormi loomiseks ja arendamiseks vajalikke investeeringuid: 1. Fondist on v õ imalik taotleda iga maakonnalehe (14) digivoliniku palgakulude t ä ielikku v õ i osalist katmist kolme aasta jooksul, aastane kulu on kuni 315 168 eur (1400 x maksud 1,34 x 12 kuud x 14 t öö tajat). P öö rame t ä helepanu, et riik saab maksudena tagasi 111 720 eurot aastas. 2. Fondist on v õ imalik taotleda maakonnalehtede ajakirjanike koolituskulude katmist summas kuni 3200 eurot ü he toimetuse kohta. Aastane kulu on 44 800 eur. Koolitusprogrammi koostab ja viib l ä bi Meedialiit koost öö s Tartu Ü likooli ja Tallinna Ü likooliga. 3. Fondist on v õ imalik taotleda digisisu loomiseks vajalike kaasaegsete t öö vahendite ja tarkvara soetamist summas kuni 10 000 eurot ü he toimetuse kohta. Aastane kulu on kuni 140 000. Ü he maakonnalehe taotletav summa aastas on kuni 35 700 eurot. Merle Viirmaa-Treifeldt juhatuse liige Riigihalduse minister Jaak Aab CC Kultuuriminister Tõnis Lukas 22 .06 . 2020 Lp riigihalduse minister Jaak Aab ja kultuuriminister Tõnis Lukas Erakapitalil põhinevad maakonnalehed pöörduvad Teie poole taotlusega luua regionaalpoliitiline toetusfond kohalikele ja maakondlikele erakapitalil põhinevatele ajalehtedele, mis oleks püsiv ja toetaks seeläbi kohaliku ajakirjanduse ellujäämist. Covid-19 kriisi ajal said suurima majandusliku hoobi just maakonnalehed, keda paraku ka riigi poolt pakutud toetusmeetmed aitavad kõige vähem. Selle põhjuseks on juba eelmise kriisi järel miinimumini viidud töötajate arv, aastate jooksul langenud reklaamimahud ja -käibed ning kohalike omavalitsuste poolt väljaantavate teabelehtede konkurents. Erakapitalil põhinevate maakonnalehtede töötajate keskmine palk 2019. aastal oli 1087 eurot ja väljaannete reklaamikäive 2019. aastal kokku oli 3,6 miljonit eurot. Nii mõnedki neist on aastaid olnud väikeses kahjumis, kuid oma tegevust siiski jätkanud. Pärast kriisi on tegevuse lõpetanud üks piirkondlik leht - Põltsamaa Teataja ja veel paar kaalub tegevuse lõpetamist. Töötukassa pakutud toetusmeetmeid ei ole maakonnalehtedel olnud võimalik kasutada, sest töötajate arv oli juba viidud miinimumini ja olemasolevat väikest palka ja töötajate töökoormust ei ole olnud võimalik vähendada. Samuti saavad maakonnalehed kojukande toetusest väikese osa. Võimalust, et jätkata paberlehe ilmumise asemel digilehena või suurendada paberlehe kõrval digilehe osakaalu, enamusel erakapitalil põhinevatest kohalikest lehtedest ei ole, sest neil puudub raha digiplatvormide loomiseks ja töötajate koolitamiseks. Eesti Meediaettevõtete Liit on küll püüdnud koolitustega aidata, kuid kuna liitu rahastatakse liikmemaksudest, siis ei ole ka liidu võimalused maakonnalehtede abistamiseks ja ellujäämiseks piisavad. Oma osa erakapitalil põhinevate maakonnalehtede majandusraskustest on seotud nii üldise reklaamiraha ära liikumisega Eesti reklaamiturult rahvusvaheliste digiplatvormide kaudu (Google ja Facebook) kui ka kohalike omavalitsuste väljaantavatesse teabelehtedesse, kes avaldavad reklaami tasuta või turuhinnast väiksema raha eest. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on Covid-19 kriisi ajal eraldi toetatud kohalikku erakapitalil põhinevat ajakirjandust. Näiteks Rootsi toetas 50 miljoni Rootsi krooniga regionaalseid väljaandeid, kus kriisiajal ajakirjanduslikku sisu ei olnud või oli vähe. Läti ja Leedu on loonud ajakirjanduse toetusfondid juba enne kriisi. Palume Teil luua erakapitalil põhinevatele ajakirjandusväljaannetele regionaalpoliitiline toetus fond , mille suurus oleks aastas 500 000 eurot ja kust saaksid toetust taotleda kõik kohalikud erakapitalil põhinevad ajalehed, kuid miks mitte ka tele- ja raadiokanalid. Toetusraha kuluks suuremas osas digitaliseerimisele ja ajakirjandusliku sisuga seotud töötajate koolitamisele. Fond võiks olla üles ehitatud nii, et toetuse saamiseks tuleb seda väljaandel taotleda (sarnaselt kultuuriministeeriumi erakorralise kojukandetoetusega tänavu juunis). Samuti peaks väljaanne põhjendama, millele raha kulutab. Oleme valmis panustama koostöösse, et töötada ühiselt välja toetuse maksmise alused. Oleme tänulikud, kui leiaksite aja meie esindajatega kohtumiseks. Me ise oleme loonud maakonnalehtede juhtgrupi, kes antud küsimustega tegeleb ja on valmis Teiega kohtuma. Lugupidamisega Eesti Meediaettevõtete Lii t oma liikmeslehtede nimel