Kiri

Kultuuriministeerium Teie 25.05.2020 nr 1-11/1188-1 [email protected] Meie 19.06.2020 nr 8-2/674-1 Arvamuse avaldamine rahvaraamatukogu seaduse muutmise kohta SA Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist, Võrumaa Keskraamatukogu esindajad arutasid rahvaraamatukoguseaduse muutmise eelnõu üle. Arvamuste avaldamiseks kaasati ka omavalituste esindajad. Järgnevalt on lahti kirjutatud meie poolsed ettepanekud. 1.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine Seaduse muudatuses esile toodud 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta üks rahvaraamatukogu ei ole mõistlik nõue. Seadus peab määratlema, kas raamatukogu asukoht sõltub ajalisest kaugusest või asutustihedusest. Võimalusel peaks mudel arvestama inimeste tänapäeva liikumisharjumusi (pendel ränne). Oluline on tagada kvaliteetse raamatukoguteenuse kättesaadavus kõigile piirkonna elanikele. Raamatukogu lähedus tarbijale ning teenuse kvaliteet ja kättesaadavus peab olema kõige olulisem. 1.2. Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine Seaduse mõistes tuleb paremini lahti kirjutada mõisted: keskraamatukogu, piirkonnaraamatukogu, haruraamatukogu, osakond, laenutuspunkt, teeninduspunkt. Seaduses peab olema täpset lahti kirjutatud põhiteenuste miinimumstandardid, mida erinevad üksused pakuvad, nende hierarhia. Lahtiolekuaegade kindlaks määramisega tuleks olla üsna ettevaatlik, sest väikestes kohtades võikski kaaluda, et ollakse lahti ainult paar päeva nädalas vms, mitte teatud tundide arv nädalas. Rohkem paindlikkust tagab ka rohkem võimalusi vähemalt laenutuspunktide säilitamiseks. Nt mitme läheduses asuva laenutuspunkti peale üks inimene jne. Ettepanek määrata kindlaks nt lahtiolekuaja nädala tunnid, mitte kindlad kellaajad. Paindlikult arvestada kohalikku eripära. 1.3. Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Võru maakonnas on Võrumaa Keskraamatukogu ja rahvaraamatukogude koostöö väga hea olnud aastakümneid. Koostatakse maakondlikku andmebaasi, toimib erialane nõustamine ja koordineeritud uudiskirjanduse tellimine. Võrgustik on tugev, traditsioonidega ja toimib hästi. Selles osas ei ole vaja teha muudatusi. Jüri 12 786 8300 registrikood 90013972 65605 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224 Võru maakond www.vorumaa.ee On kadunud vajadus maakonna- või keskraamatukogus peetavate paberkartoteekide järgi. Paberkartoteeke ei peeta keskraamatukogudes enam ammu. Keskraamatukogu aitab leida ahendused maaraamatukogudest tulnud päringutele, sest neil pole kõiki materjale. Keskraamatukogus on läbi aegade kogutud materjale, mille väärtus on hindamatu. Kes koostab ja haldab koduloo kogu, mis on meie paikkondlik pärand, kultuur ja ajalugu? Leiame, et koordineeriv roll peab kindlasti keskraamatukogule jääma. Piirkonnaraamatukogu, mis ületab maakonna piire jääb omavalitsustele ja raamatukogudele kaugeks. Liiga suur piirkond halvendab teenuse kvaliteeti. Laste- ja noortetöö toetamine riiklikul tasandil on õige ja seda tuleb toetada. 1.4. Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine Vajalik on kvalifikatsiooni tasemete kooskõlastamine kehtivate tasemetega. Ettepanek: raamatukogu, kus on üks töötaja ja alluvaid ei ole aitaks tasemest 6, kui on alluvaid siis kindlasti 7. Viie aastase tähtajalise töölepingu sõlmimine on mõistlik lahendus, kui ametis oleval direktoril on võimalus uuesti kandideerida. Pidev inimeste vahetamine pärsib raamatukogu/raamatukogunduse arengut. Kehtestatud peaksid olema miinimumnõuded direktori ametikohale, kindlasti peab see sisaldama erialast haridust ja eelnevat juhtimiskogemust. Oluline on ka kvalifikatsiooninõuete kooskõlastamine kehtivate tasemetega, see on vajalik eri tüüpi raamatukogudes. 1.5. Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Tarkvaraprogramm RIKSi arendaja on saanud uuenduslikud ettepanekud rahvaraamatukogude töötajatelt. Arenduskeskus kogub ainult statistikat. Hetkel ei toeta arendustegevuse toetuste jagamise üleandmist Rahvusraamatukogule, kuna ei tunta rahvaraamatukogude vajadusi ja võib otsused võivad tulla teadusraamatukogude kasuks. Praegune komisjon on erapooletum ja laiema maailmapildiga. Arutelu käigus tekkis ka küsimus: “Kas haldusjärelevalvet tohib teha Rahvusraamatukogu töötaja, kui teavikute raha annab Kultuuriministeerium? “ Väljavõte Kultuuriministeeriumi lehelt: Eestis on toimiv raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhendite alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega terviklik süsteem, mille teenuseid kasutab iga teine Eesti elanik. Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumitega. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kasutajatele võrdselt tasuta kättesaadav. Loomulikul kui on täpselt määratletud, et maakondadesse antav arendustegevuse rahastus ei vähene ja sellega paraneb antava teenuse kvaliteet, on antud muudatus asjakohane. 1.6. Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine Ühe raamatukogusüsteemi kasutusele võtmine kõigis vabariigi raamatukogudes tagab kasutaja mugavuse ja kvaliteedi ning on raamatukogu teenuse tarbijatele ülioluline. Kasutusel võetav süsteem peab olema eestikeelne. Hea kui süsteemi arenduste kooskõlastamine toimub üle- eestilises töögrupis, et tagada erinevate raamatukogutüüpide vajadustega arvestamine. Raamatukogusüsteem RIKS on innovaatiline ja raamatukogude tegevust toetav, seda programmi peaks edasi arendama. E-väljaannete laenutuskeskkond on vajalik. Mõistlik on arendada juba olemasolevat ja toimivat keskkonda (ELLU), mitte kulutada piiratud ressurssi uue keskkonna loomiseks. Uuendada otsisüsteemi. Teeme ka ettepaneku, et sarnaselt võiks ka Rahvusraamatukoguga raha ja töökohtade juurde andmisega toetada Tallinna Keskraamatukogu, seda enam, et tegemist on igati innovaatilise rahvaraamatukoguga, kes on rahvaraamatukogude lipulaev, kellest eeskuju võtta. 1.7. Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga on hea lahendus. Soovime, et Eesti Hoiuraamatukogu sisuline töömõte jääb alles. On väga oluline ja hea koostööpartner. Vähekasutatavate väljaannete üleriigilise kättesaadavuse parandamiseks algatatud projekt „Raamatud liikuma”. Vähekasutatavad väljaanded on väga laiatähendusega mõiste. Miks peaks keegi üldse neid väljaandeid rohkem kasutama hakkama? Arusaadav sel juhul, kui väljaanne on liiga kallis, et seda igale poole tellida. Hoiuraamatukogu kaasamiseks „Raamatud liikuma” projekti peaksid väga oluliselt muutuma ja uuenema Hoiuraamatukogu kogud, et vastata lugejate soovidele. Arendada võiks ka nägemispuudega inimestele raamatute paremat kättesaadavust. Mõtteid veel: - Raamatukogudel võiks olla arendusorganisatsioon, kes tegelebki raamatukogude sisulise arendusega. Arenduskeskus, kes koordineerib kõigi raamatukogude erialast tööd, kelle käest saaks nõu küsida. Hetkel toimetavad maakonnad ise oma võimaluste piires ja saavad vajadusel tuge raamatukogudelt, kellega on hea läbi saamine (nt kiitus väga heale koostööle Tallinna Keskraamatukoguga ja Eesti Lastekirjandus Keskusega). - Kahju, et seaduse muudatuse eelnõus ei ole selliseid uusi lahendusi üldse kajastatud, et raamatukogud võiksid olla oma teenuste osas multifunktsionaalsemad, eriti maakohtades. Näiteks raamatukogud kogukonnakeskustena, kus vb veel enam tuleks kasuks mitmete teenuste pakkumine (postipunkt, külakeskus, pesu pesemine, kultuurisündmuste väiksemas  mahus organiseerimine, nn külavanema roll, kes nt suhtleb kohalikega ja edastab infot jne, mõni huviring või mis iganes veel). Väiksemates kohtades on kindlasti kogukonnakeskuse roll efektiivne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toots juhatuse liige