Kiri

Ministeeriumid, v.a Justiitsministeerium Meie 22.06.2020 nr 5-1/4622-1 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1) eelnõu 2 lehel 2) seletuskiri 9 lehel 3) lisa 1 – rakendusakti kavand 2 lehel Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit: [email protected] Maksu- ja Tolliamet: [email protected] Maa-amet: [email protected] Helena Lehtis 6113149 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 15.06.2020 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Maamaksuseaduse muutmine Maamaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 3 jäetakse välja sõna „kaudu“; 2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Maamaksu infosüsteem on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registrisse kuuluv andmekogu. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.”; 3) paragrahvi 51 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Maamaksu infosüsteem on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on maamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.”; 5) paragrahvi 51 lõikest 31 jäetakse välja sõna „kaudu“; 6) paragrahvi 51 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: ”(23) Maamaksuteatega koos saadetakse maksumaksjale maa maksustamishinna akt.”; 8) paragrahv 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kasutusvaldaja“ sõnadega „või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija”; 9) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „maavara kaevandamiseks“ sõnaga „kasutamiseks“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse paragrahv 28 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) maksukohustuse summa;“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2020. a. 1 Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2020 (allkirjastatud digitaalselt) 2  Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Maamaksu infosüsteem Paragrahvides 321 ja 322 nimetatud alamregistreid käsitatakse kogumis maamaksu infosüsteemina maamaksuseaduse § 51 tähenduses.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses: „§ 321. Maamaksu alusandmete register (1) Maamaksu alusandmete registri ametlik lühend on MARE. (2) Maamaksu alusandmete registrisse kantakse: 1) andmed maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kohta (kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, selle täitevorgani registrikood, kontaktandmed); 2) andmed maksumäärade kohta (maksumäärad hinnatsoonide, sihtotstarvete ja kõlvikute lõikes, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev); 3) andmed maksusoodustuste kohta (maksusoodustuste määrad, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev); 4) andmed maaüksuse kohta (maaüksuse nimetus, number, aadress, pindala, teave hoonestuse ja asustustiheduse osas, sihtotstarbed, kõlvikud, hinnatsoon, viljakustsoon, maksustamishind, teave maksuvabastuste osas); 5) andmed maakasutuse kohta (maakasutuse kood, liik, osakaal, kinnistu registriosa number, kood riigi kinnisvararegistris); 6) andmed maksumaksja kohta (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed, teave maksusoodustuste saamiseks esitatud avalduste osas).“; 3) määrust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses: „§ 322. Maamaksu määramise rakendus (1) Maamaksu määramise rakenduse ametlik lühend on MAAIS. (2) Maamaksu määramise rakendusse kantakse: 1) maamaksu arvutamisega seotud andmed (maa nimetus, maa tunnus, kirje identifikaator, omandiosa suurus, maksumäärad, maa pindala ja hind, soodustuste summad, maamaksu summa); 2) andmed maksumaksja kohta (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed); 3) andmed maksuteate kohta (maksuteate number ja koostamise kuupäev, maksumaksja personaalne viitenumber, võimalike osamaksete summad ja tasumise tähtajad, teave kättetoimetamise osas).“; 4) paragrahvi 58 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „321 - 322,“; 5) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „31,“ tekstiosaga „321 - 322,“; 6) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kaks kalendriaastat – §-s 321 nimetatud alamregistri andmete puhul;“; 7) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „31,“ tekstiosaga „322,“; 8) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2–6“ tekstiosaga „punktides 11-6“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Maamaksuseaduse (MaaMS) ja maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse MaaMS kooskõlla riigivaraseadusega (RVS), mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021. a. Seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril, kuna selleks ajaks on planeeritud MTA vastavate IT-arenduste valmimine. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialistid Helena Lehtis (tel 611 3149, e-post [email protected]) ja Kairi Sudakov (tel 611 3068, e-post [email protected]) ning MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Kateriin Ambrozevits (tel 676 1478, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse maamaksuseaduse redaktsiooni RT I, 22.02.2019, 23 ning maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 21.04.2020, 21. Seaduseelnõu väljatöötamisel ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on luua alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist MTA-sse. MaaMS-i kohaselt on maamaksu administreerijaks MTA, kes arvutab tasumisele kuuluva maamaksusumma kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) poolt maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete põhjal. MaaMS kehtiva redaktsiooni § 51 lõike 4 kohaselt on maamaksu infosüsteemi vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet. Kuna MTA on maamaksu administreerijaks, peaks maamaksu infosüsteem asuma MTA-s, mitte Maa-ametis, ning olema integreeritud maamaksu arvutamiseks loodud rakendusega. Eelnõuga luuaksegi alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist MTA-sse. Muudatus toetab riigivalitsemise reformi elluviimist, kuna korrastab seni kehtivaid süsteeme, aitab vältida dubleerimist ning muudab KOV-ide maamaksuga seotud ülesanded lihtsamaks, funktsionaalsemaks, läbipaistavamaks ja mugavamaks. Infosüsteemi üle viimine MTA-sse ning selle ümber kujundamine maksukohustuslaste registri (MKR) alamregistriteks (vt eelnõu seletuskirja lisana 1 esitatud MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõud) aitab parandada maamaksu määramiseks kogutavate alusandmete kvaliteeti. Infosüsteemi plaanitakse täiendada ka uute funktsionaalsustega, millest üks võimaldab KOV-idel infosüsteemis genereerida maatüki maksustamishinna akte. Infosüsteemis genereeritud maksustamishinna aktid toimetab MTA edaspidi maksumaksjatele kätte koos maamaksuteatega. Samuti luuakse maksumaksjale võimalus aktiga tutvuda igal ajahetkel e-MTA keskkonnas. Kuna maa maksustamishinna akt on eelhaldusaktiks maamaksuteatele, siis teatele akti lisamine annab maksumaksjale selgema ülevaate, kuidas on kujunenud talle kuuluva maa maamaksu summa. Teiseks eesmärgiks on lahendada praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksu tasumisest on võimalik hetkel kõrvale hoida pärijatel, kellele on pärimismenetluse käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks oleks MTA-l edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijale, kellele on pärimisregistri kohaselt maa omandiõigus üle läinud (pärimismenetlus lõpule viidud). Kolmandaks eesmärgiks on viia MaaMS kooskõlla RVS-iga, mille kohaselt kohustub kasutuslepingu alusel riigivara kasutaja tasuma asjaga seotud maksud. Kehtiva MaaMS § 10 kohaselt on vaid osade lepingute alusel maamaksu tasumise kohustus maa kasutajatel. Seega kohustatakse MaaMS muudatusega maamaksu tasuma riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja kasutajat. Neljandaks eesmärgiks on täpsustada MKS-is MTA õigust edastada valla- või linnavalitsusele MKR-i vahendusel teavet maksukohustuse summa kohta. Muudatus on vajalik, et maksuhaldur saaks vajadusel edastada valla- või linnavalitsusele maksumaksja maamaksukohustuse kohta informatsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs MaaMS § 1 lg 3 Paragrahvi 1 lõikest 3 jäetakse välja sõna „kaudu“, kuna edaspidi ei esita KOV alusandmeid maamaksu infosüsteemi kaudu MTA-le, vaid sisestab need MTA-s asuvasse maamaksu infosüsteemi. MaaMS § 51 lg 1 Kehtiva MaaMS § 51 lõike 1 kohaselt on maamaksu infosüsteem eraldiseisev andmekogu, mis on asutatud Vabariigi Valitsuse poolt ning mida peetakse maamaksu arvestamiseks. Kuna maamaksu infosüsteem viiakse Maa-ametist üle MTA-sse, siis sätestatakse muudatusega, et maamaksu infosüsteem on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud MKR-i alamregister. Andmekogu pidamise kord sätestatakse MKR-i põhimääruses. Maamaksu infosüsteemi MTA-sse üle toomine võimaldab muuta teistest riiklikest registritest maamaksu arvestamiseks vajalike andmete pärimise protsessi lihtsamaks, kuna suur osa maamaksu arvestamise alusandmetest on MTA-l juba MKR-is olemas ning kaob vajadus neid teistest riiklikest registritest maamaksu infosüsteemi üle tuua ning selle kaudu MTA-le esitada, nagu on protsess olnud seni. Pärast maamaksu infosüsteemi Maa-ametist MTA-sse üle toomist ning MKR-i alamregistriteks ümber kujundamist uuendatakse infosüsteemi olemasolevaid ning lisatakse ka uusi funktsionaalsusi. Maamaksu arvestamiseks vajalike alusandmete, mida riiklikes registrites ei ole, sisestamise kohustus maamaksu infosüsteemi jääb endiselt KOV-i teenistuja kanda ning selles osas kehtiv MaaMS-i regulatsioon ei muutu. MaaMS § 51 lg 2 Kuna MaaMS § 51 lõike 1 kohaselt kujundatakse maamaksu infosüsteem ümber MKR-i alamregistriteks ning MKR-i põhimäärus on kehtestatud maksukorralduse seaduse § 17 alusel, siis ei ole lõike 2 olemasolu enam MaaMS-is vajalik. Maamaksu infosüsteemi põhimäärus muutub kehtetuks ning uus regulatsioon sätestatakse MKR-i põhimääruses. MaaMS § 51 lg 3 Kehtiva MaaMS § 51 lõike 3 kohaselt kogutakse maamaksu infosüsteemi maamaksu arvestamiseks vajalikke andmeid teistest andmekogudest ja luuakse keskkond KOV-idele andmekogu põhimääruses määratud maamaksu alusandmete sisestamiseks ja muutmiseks. Muudatuse kohaselt muudetakse lõike 3 sõnastust selliselt, et maamaksu infosüsteem on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on maamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. MaaMS § 51 lg 31 Paragrahvi 51 lõikest 31 jäetakse välja sõna „kaudu“, kuna edaspidi ei esita KOV alusandmeid maamaksu infosüsteemi kaudu MTA-le, vaid sisestab need MTA-s asuvasse maamaksu infosüsteemi. MaaMS § 51 lg 4 Kehtiva MaaMS § 51 lõike 4 kohaselt on maamaksu infosüsteemi vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet. Kuna maamaksu infosüsteem kujundatakse ümber MKR-i alamregistriteks, siis esitatakse teave maamaksu infosüsteemi vastutava töötleja ja volitatud töötleja kohta tulevikus MKR-i põhimääruses. MaaMS § 7 lg 23 Maatüki maksustamishinna akt on eelhaldusakt MTA poolt väljastatavale maamaksuteatele. Maatüki maksustamishinna akte koostavad KOV-id ning need väljastatakse üldjuhul maamaksu subjektidele, kelle maa maksustamishind on aasta jooksul muutunud (muutub nt maatüki pindala või sihtotstarve). Aktide väljastamise eesmärk on teavitada maamaksu subjekte maatüki maksustamishinnast ja selle arvutuskäigust. Pärast maamaksu infosüsteemi üle viimist Maa-ametist MTA-sse täiendatakse infosüsteemi ka uute funktsionaalsustega, millest üks võimaldab KOV-idel infosüsteemis genereerida maatüki maksustamishinna akte. Infosüsteemis genereeritud maksustamishinna aktid toimetab MTA 2023. aastal maksumaksjatele kätte koos maamaksuteatega. Pärast 2023. aastat lisatakse maamaksuteatele maksustamishinna akt üksnes juhul kui maksumaksja omandis oleva maa maksustamishind on aasta jooksul muutunud (muutub nt maatüki pindala või sihtotstarve). Samuti luuakse maksumaksjale võimalus aktiga tutvuda igal ajahetkel e-MTA keskkonnas. Kuna maa maksustamishinna akt on eelhaldusaktiks maamaksuteatele, siis teatele akti lisamine annab maksumaksjale selgema ülevaate, kuidas on kujunenud talle kuuluva maa maamaksu summa. MaaMS § 8 lg 1 Paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et muudatuse jõustumisel oleks MTA-l võimalik väljastada maamaksuteade ka pärijale, kellele on pärimismenetluse käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Praktikas on tekkinud ohtralt olukordi, kus kinnisasja pärija(d) ei ole pärast pärimismenetluse lõppu taotlenud kinnistusraamatus omanikukande muutmist ning seetõttu on ka pärast pärimismenetluse lõppu jätkuvalt kinnistusraamatu andmetel kinnisasja omanikuks surnud pärandaja (praktikas on olnud juhtumeid, kus omanikukanne on muutmata kümneid aastaid). Kuna rahvastikuregistrist jõuab isiku surma fakt maksuhaldurini, siis sellistel juhtudel maamaksuteadet pärandajale ei saadeta ning seega jääb üldjuhul kinnisasja eest maamaks ka tasumata. Kinnisasja omanikuks saanud pärijad jätavad kinnistusraamatus omanikuvahetuse kande taotluse kinnistusraamatule esitamata üldjuhul teadmatusest, notari ametitoiminguga kaasnevate kulude kokkuhoidmise eesmärgil või teadlikult maamaksukohustuse vältimiseks. MKS §-i 36 kohaselt läheb pärimise korral küll maksu tasumise kohustus pärijale üle, kuid kuna maamaksuteate adressaat, kellele tuleks MaaMS § 8 lõike 1 kohaselt maamaksuteade edastada, justkui puudub (kinnistusraamatusse kantud omanik on surnud), ei ole seni olnud võimalik nõude aluseks olevat maksuteadet väljastada kinnistusraamatus mittekajastuvale isikule (pärijale). Kuna notar kannab pärimismenetluse lõppedes pärimistunnistuse andmed pärimisregistrisse, on tegelikkuses võimalik kinnisasja omandaja andmed teada saada ka otse pärimisregistrist ja kinnistusraamatu kande muudatuseta. MaaMS § 10 lg 3 Paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et muudatuse jõustumisel oleks MTA-l võimalik väljastada maamaksuteade isikule, kes on saanud riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja kasutamise õiguse. Hetkel kehtiva MaaMS § 10 lõike 3 kohaselt kohustub maamaksu tasuma isik, kes on saanud riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja kasutamise õiguse maavara kaevandamiseks. RVS § 18 lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega kasutustasu kujundamisel. Seega viiakse muudatusega MaaMS kooskõlla RVS-iga. MKS § 28 lg 3 p 3 MKS-i paragrahvi 28 lõike 3 punkti 3 sõnastust muudetakse. Muudatuse tulemusena täpsustatakse MTA õigust edastada valla- või linnavalitsusele MKR-i vahendusel teavet maksukohustuse summa kohta. Muudatus on vajalik, et maksuhaldur saaks vajadusel edastada valla- või linnavalitsusele maamaksuteate või intressinõude selle edastamiseks valla- või linnavalitsuse ametiruumidesse muid toiminguid tegema tulnud maksukohustuslasele. Antud viisil KOV-i poolt maksumaksjale maamaksuteate edastamist ei loeta haldusakti kättetoimetamiseks haldusmenetluse seaduse § 25 mõistes, vaid see on üksnes informatiivse tähendusega dokument. Maksukohustuslase kohta kogutud teave on tervikuna maksusaladus. Maksusaladust sisaldavate andmete esitamist KOV-ile reguleerib MKS § 28 lõige 3. Kehtiva MKS § 28 lõige 3 sätestab, et MTA võib avaldada valla- või linnavalitsusele andmeid maksukohustuslaste kohta, kelle tasutav riiklik maks või tasu või osa sellest kantakse vastavale vallale või linnale, ning maksu kinnipidajate kohta. Eelnimetatud sättes on toodud ammendav loetelu andmetest, mida võib valla- või linnavalitsusele edastada. MKS § 28 lõikes 3 toodud regulatsioon on hetkel ebapiisav, kuna see ei anna õigust valla- või linnavalitsusele maamaksu kohta andmete edastamiseks, kuna maamaksu ei deklareerita. Maamaks on riiklik maks, mis laekub KOV-i eelarvesse (MKS § 3 lg 2 p 3, MaaMS § 6). Sel põhjusel on KOV-id huvitatud maamaksu paremast laekumisest. KOV-id on avaldanud soovi saada MAKIS-e vahendusel MTA-lt andmeid koostatud maamaksuteadete kohta, samuti ka maamaksuvõlglaste ja nende poolt tasumata jäetud summade suuruse kohta, et vajadusel edastada informatiivsel eesmärgil maamaksuteade valla- või linnavalitsuse ruumides maksukohustuslasele. Valla- või linnavalitsusel lasub saadud andmete osas maksusaladuse hoidmise kohustus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu mõjud 5.1 Maamaksu infosüsteemi üleviimine MTA-sse Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt KOV-ide teenistujaid, kes tegelevad maamaksu alusandmete sisestamisega maamaksu infosüsteemi ning MTA teenistujaid, kes tegelevad maamaksu arvestamisega. Muudatus mõjutab ka Maa-ameti teenistujaid, kes ei pea edaspidi tegelema maamaksu infosüsteemi hooldamise ja arendamisega. Samuti mõjutab infosüsteemis uute funktsionaalsuste kasutusele võtmine maamaksu subjekte, kellele hakatakse süstemaatiliselt maatüki maksustamishinna akte koos maamaksuteadetega kätte toimetama. Sihtrühm I – KOV-ide teenistujad Maamaksu arvestamisega seotud tegevused hakkavad toimuma ühes keskkonnas (maamaksu infosüsteemis) senise kahe asemel (maamaksu infosüsteem ning MTA maamaksu arvutamise rakendus). Halduskoormus väheneb, sest ametnik peab töötama vaid ühes keskkonnas, tal kulub vähem aega andmete parandamisele, sest kõik toimingud tehakse ühe keskkonna raames. Maamaksu infosüsteemi MTA-sse üle toomisel täiendatakse ka infosüsteemi funktsionaalsusi. Seetõttu tuleb infosüsteemi kasutama hakkavaid KOV-ide teenistujaid ka koolitada. Koolitusi viib läbi MTA koos rakenduse arendajaga. KOV-idel tekib maamaksu infosüsteemi uute funktsionaalsuste loomisel võimalus maatüki maksustamishinna aktid genereerida infosüsteemis. Maksustamishinna aktid toimetab maamaksu subjektidele kätte MTA koos maamaksuteatega. Seega vähenevad KOV-i kulud maa maksustamishinna aktide kätte toimetamisele. Sihtrühm II – MTA teenistujad MTA teenistujate tööülesanded maamaksu infosüsteemi Maa-ametist MTA-sse üle toomisega ei muutu. Maa maksustamishinna akti puudumise tõttu maamaksuteate kehtivuse õiguspärasuse vaidlustamiseks esitatavate vaiete arv võib väheneda, kuna neid akte (mis on eelhaldusaktiks maamaksuteatele) hakatakse infosüsteemi uue funktsionaalsuse loomisel maksumaksjale edastama koos maamaksuteatega. Vaidluste arvu vähenemisega peaks vähenema mõningal määral ka MTA juristide töökoormus. MTA teenistujad koos maamaksu infosüsteemi arendaja töötajatega peavad läbi viima täiendatud rakenduse kasutamise koolitusi KOV-ide teenistujatele. Sihtrühm III – Maa-ameti teenistujad Muudatuste jõustumisel läheb Maa-ametist infosüsteemi haldamise kohustus üle MTA-le. Seetõttu väheneb töökoormus Maa-ameti ametnikel, kes tegelesid infosüsteemi haldamisega ning KOV-ide nõustamisega. Samuti ei tule Maa-ametil enam maamaksu infosüsteemi arendada ega hallata, seega Maa-ameti kulud vähenevad. Sihtrühm IV – maksumaksjad Hetkel tuleb maa omanikul, kellele ei ole maatüki maksustamishinna akti1 edastatud, akti saamiseks üldjuhul pöörduda KOV ametniku poole, kes selle taotluse alusel moodustab ja isikule kätte toimetab. Maamaksu infosüsteemi Maa-ametist MTA-sse üleviimisel on MTA-l kavas võimaldada KOV-idel maatüki maksustamishinna aktid rakenduses genereerida ning MTA toimetab need koos maamaksuteatega isikutele kätte. Samuti on isikutel võimalik igal ajal maatüki maksustamishinna aktiga tutvuda e-MTA keskkonnas. Maksumaksjad hakkavad nägema kogu maa maksustamisega seotud teavet (maatüki maksustamishinna akt, maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed, maamaksusumma) ühes kohas – e-MTA-s, mis tagab suurema läbipaistvuse ja arusaadavuse maksu määramisel. Mõju olulisus Maamaksu infosüsteemi Maa-ametist MTA-sse üle toomine ei too sihtrühmadele kaasa olulisi mõjusid. 5.2 Pärijatele maamaksuteate väljastamine MaaMS-i muudetakse selliselt, et MTA-l on võimalik väljastada maamaksuteade ka pärijale, kellele on pärimismenetluse käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Muudatus puudutab KOV-e, kelle maamaksutulu potentsiaalselt suureneb pärast muudatuse jõustumist. Sihtrühm I – pärijad Kuna pärijatel ei ole enam võimalik kinnistusraamatu kande muutmiseks avalduse esitamata jätmise kaudu maamaksu tasumisest kõrvale hoiduda, siis tekitab muudatus neile küll otseseid rahalisi kulusid, kuid samas tagab õiglase ja ühetaolistel alustel maa maksustamise ning seaduse täitmise. Sihtrühm II – KOV-id 1 Maatüki maksustamishinna akt on eelhaldusakt MTA poolt väljastatavale maamaksuteatele. Maatüki maksustamishinna aktid koostati pärast maa korralist hindamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOV-il kohustus koostada uus maatüki maksustamishinna akt juhul, kui muutub maatüki kasutustingimused ja/või maksustamishind. Seega suurema osa maatükkide puhul on maksustamishinna aktid moodustatud väga kaua aega tagasi ning seetõttu ei ole maatükkide omanikud teadlikud neile kuuluva maatüki maksustamishinna suurusest. KOV-ide maamaksu laekumine suureneb, sest maamaksu saab hakata nõudma ka neilt pärijatelt, kes ei ole kinnisturaamatu kande muutmiseks ise avaldust kinnistusraamatu pidajale esitanud. MTA-lt saadud andmete kohaselt ei esitatud 2020. aastal maamaksuteadet 11 977 surnud isikule, mistõttu jäi laekumata 293 075 eurot maamaksu. Mõju olulisus Maksuhaldurile maamaksuteate väljastamise õiguse sätestamine ka pärimisregistri andmetel kinnisasja pärinud isikutele ei too sihtrühmadele kaasa olulisi mõjusid. 5.3 Maakasutaja maamaksukohustus MaaMS-i muudetakse selliselt, et MTA-l on võimalik muudatuse jõustumisel väljastada maamaksuteade isikule, kes on saanud riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja kasutamise õiguse. Sihtrühm I – riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja kasutajad Kuna riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja kasutajad pidid riigivara kasutuslepingu kohaselt ka seni katma asjaga seotud maksud, sealhulgas maamaksu, siis jäävad maakasutajate kohustused samaks. Sihtrühm II – MTA teenistujad MTA teenistujad saavad muudatuse jõustumisel väljastada maamaksuteate otse riigivara kasutajatele. MTA teenistujate halduskoormus ei suurene, kuna nende kinnistute puhul tuleb MTA-l ka praegu maamaksuteade koostada. Mõju olulisus Muudatus ei too sihtrühmadele kaasa olulisi mõjusid. 5.4 MTA poolt valla- või linnavalitsusele maksukohustuse summa avaldamine Sihtrühm I – MTA teenistujad Muudatusega kaasneb vähene mõju MTA teenistujate töökorraldusele. MTA pädevusse jääb jätkuvalt ülesanne kontrollida ja sisse nõuda tasumata maamaksu. Edaspidi hakkavad KOVid maamaksu andmeid haldama ja esitama e-MTAsse ning vajadusel saama sealt ka andmeid määratud maamaksu kohta, et maksumaksjale vajadusel maamaksuteade informatiivsel eesmärgil edastada. Muudatus mõjutab vähesel määral MTA teenistujate töökoormust, kuid tagab efektiivsemalt maamaksu laekumise. Muudatus on õiguslikult lihtsakoeline, mistõttu puudub vajadus töötajate koolitamiseks. Sihtrühm II – KOV-id Eestis on 79 KOV-i, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.2 Sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kõiki KOV-e. Enamus valla- või linnavalitsusi on huvitatud maamaksuteadete kättetoimetamisest. Muudatustega kohanemisele suunatud tegevuseks puudub vajadus. Muudatus võib mõjutada vähesel määral positiivselt KOV-ide eelarvet, kuid laekumise suurust on keeruline prognoosida. 2 Kohalike omavalitsuste loetelu on toodud Rahandusministeeriumi koduleheküljel: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/kohalikud-omavalitsused-ja-haldusreform/eesti-kohalike-omavalitsuste-loetelu Sihtrühm III - Mõju majandusele Maamaksukohustuslasi on Eestis 2019. aasta seisuga kokku umbes 318 000. Isikute arv, kes on olnud maamaksuvõlglased rohkem kui ühe aasta, on 5358. Isikud, kes on olnud võlgu rohkem kui kaks aastat, on 1338. Isikud, kes on olnud võlgu rohkem kui kolm aastat, on 344. Võla suurus ja võlglaste arv on vähenenud viimaste aastate jooksul. Täpsemalt iseloomustab sihtrühma suurust allolev tabel. Seisuga Võlglaste Maamaksuvõla suurus arv 31.12.2015 30 218 3 327 255 31.12.2016 27 671 3 135 091 31.12.2017 25 483 2 786 212 31.12.2018 25 909 2 338 495 12.12.2019 26 849 2 325 900 Muudatus ei ole õiguslikult keeruline, ega eelda sihtrühmalt vahetult muudatusega kohanemist. Hetkel on keeruline prognoosida kui sagedasti hakkavad KOV-id maamaksuteateid oma ametiruumides isikutele informatiivsel eesmärgil edastama. Seetõttu ei ole teada, kui suures mahus maamaksu õnnestub senisest rohkem sisse nõuda. Mõju olulisus Muudatus ei too sihtrühmadele kaasa olulisi mõjusid. 6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud 6.1 Maamaksu infosüsteemi üleviimine MTA-sse Rahalisi kulusid maamaksu infosüsteemi Maa-ametist MTA-sse üleminekul KOV-idele ei kaasne. KOV-ide teenistujatele koolituste läbiviimise kulud kantakse MTA eelarvest. Maamaksu infosüsteemi üleviimise ning infosüsteemi funktsionaalsuse täiendamiseks tehtavate tööde arenduskulu on plaanitud katta struktuurfondide kaudu, kogumahus 1,5 milj eurot. Vastav raha on taotletud ning taotlusele on saadud ka heakskiit. 6.2 Pärijatele maamaksuteate väljastamine Rahalisi kulusid pärimisregistri andmete alusel maamaksuteate väljastamise õiguse sätestamine kaasa ei too. Pärijatele maamaksuteadete väljastamise õiguse andmine suurendab maamaksu laekumist. 2018. aastal oli surnud isikuid, kellele kuulunud kinnisasja osas oli pärimismenetlus algatatud, 3263 ning KOV-idel saamata jäänud maamaksu summa 20 405,66 eurot. 3 Siia kuuluvad nii need, kelle puhul pärimismenetlus ei olnud veel 2018. aasta lõpuga lõppenud, need, kelle pärimismenetlus on lõpule viidud, kuid pärijad ei olnud omanikuvahetuse kannet kinnistusraamatus teinud, kui ka need, kellel ei olnudki pärijaid, kuid kelle vara pärimismenetlusega ka KOV ei tegelenud. 6.3 Maakasutaja maamaksukohustus Rahalisi kulusid riigi- või munitsipaalomandis olevate kinnisasjade kasutajatele maamaksuteate väljastamine kaasa ei too. Maamaksu laekumine ei muutu, kuna maakasutajad tasuvad ka praegu maa kasutamise eest maamaksu. 6.4 MTA poolt valla- või linnavalitsusele maksukohustuse summa avaldamine Rahalisi kulusid MTA poolt valla- või linnavalitsusele maksukohustuse summa avaldamise õiguse sätestamine kaasa ei too. 7. Rakendusaktid 7.1 Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmist rakendusakti: 1) Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (RT I, 12.03.2019, 12). Rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (lisa 1). 7.2 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse jõustumisel muutub kehtetuks järgmine määrus: 1) MaaMS § 51 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.11.2006 määrus nr 122 „Maamaksu infosüsteemi põhimäärus“ (RT I, 08.11.2016, 16). Määruse aluseks olev volitusnorm tunnistatakse kehtetuks, mistõttu muutub haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtetuks ka selle alusel kehtestatud määrus. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile ja Maa- ametile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-0804 - Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3c2c977-a76f-4cd1-a2ed-7ffbd11f8060 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3c2c977-a76f-4cd1-a2ed-7ffbd11f8060?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main