-516255 top Tõnis Lukas Kultuuriministeerium 19.06.2020 nr 1-24/338
[email protected] Arvamus ra hvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Lugupeetud kultuuriminister Täname, et olete välja töötanud ja saatnud meile arvamuse avaldamiseks „ Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus e“ (edaspidi VTK ) . Oleme ooda n ud rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS) kaasajastamist juba aastaid. Kahjuks on VTKs tehtud mitmeid ettepanekuid, mida ei ole raamatukoguhoidjate kogukonnas varem arutatud ning milliseid ei ole erialaspetsialistide aruteludes võimalike lahendusteedena kunagi välja pakutud. Meie arvamus VTK kohta on järgmine: Seoses haldusreformiga p eame oluliseks loobuda maakonnaraamatu kogu mõiste (VTK p 1.3) kasutamisest ning töötada koos kohalike omavalitsuste liitudega välja piirkonna (regionaalse) raamatukogu kontseptsioon (piirkonna raamatukogude arv, nende ülesanded, vastutus, rahastus jm; samuti otsus, millised praegused raamatukogud võiksid olla piirkonna raamatukogud). Rahvaraamatukoguteenuse parendamiseks peab piirkonna raamatukogudel kindlasti olema senisest oluliselt suurem vastutus piirkonna rahva raamatukogude teenuste kvaliteedi tagamisel ja raamatukogude töötajate oskuste arendamisel ning selle tagamiseks rahaline toetus riigieelarvest. P eame oluliseks läbi arutada võimalus luua rahvaraamatukogude arenduskeskus ühe keskraamatukogu ( või piirkonna raamatukogu ) juurde, võttes eeskujuks Soome kogemuse . Kõigi r aam atukogunduse valdkonna arenduste koondamine ühte raa matukokku ei ole mõistlik . R aamatukogutüüpide üleste arendustega tegelemine eeldab kompetentsikeskus t, ku s on koos spetsialistid kõikide st raamatukogutüüpide st . Raamatukogutüüpide põhiste arenduste loomise ja koordineerimise vastutus on aga loogiline jaotada selle põhjal , kus on olemas pädevus ühe või teise raamatukogutüübi tegevuse arendamiseks , st kus reaalselt selle tööga ka tegeletakse ( ehk kus asuvad ka vastavad praktikud). Ei saa nõustuda VTK p 11.5.1 sõnastatud mõttega anda rahvaraamatukogude arenduskeskuse roll Eesti Rahvusraamatukogule (edaspidi RR) . RRil puudub reaalne ja igapäevane kogemus rahvaraa matukogu teeninduse korralduse ja eriteenustega , ülevaade rahvaraamatukogu sihtgruppide kiirelt muutuvatest vajadustest ning kohaliku omavalitsuse haldusalas oleva asutuse rollist ja õiguslikust raamistikust . Sellest lähtuvalt ei suuda RR pakkuda kompetentsi ja tuge , mida rahvaraamatukogud kohtadel tegelikult vajavad. RRi rahvaraamatukogude arenduskeskuseks määrates s äiliks status quo – maakonna (piirkonna) raamatukogu d pöörduvad pädevuste puudumisel suuremate linnaraamatukogude (Tallinn, Tartu) poole , kus vastavad kompetentsid ja kogemused on olemas, ning sealsed spetsialistid nõustavad ja juhendavad, saamata riigilt selliste ülesannete täitmise eest toetust . RR ei ole seni näidanud rahvaraamatukogude spetsialistide osas head kaasamisoskust . N äiteks saab tuua projekti Raamatud liikuma , mille tutvustuses lubab RR teha koostööd laenutusteenuse osapooltega . Rahvaraamatukogude kaasamist aga ei ole seni toimunud ning projekt võib seetõttu juba oma põhialuste poolest osutuda teostamatuks . Arenduskeskuse viimisel ühe keskraamatukogu või piirkonna raamatukogu juurde võiks kaaluda ka Eesti Pime date raamatukogu liitmist selle raamatukoguga. Eesti Pimedate raamatukogu lugejad (eriti eakad) on tihti just varasemad rahvaraamatukogu kasutajad. VTK p 1.5 näeb ette ra amatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmi s e RRle . VTK tekstis ei ole selgelt väljendatud, mille üle Kultuuriministeerium peab vajalikuks haldusjärelevalvet teostada. Samuti ei pea me põhjendatuks luua nende ülesannete andmisega RRile pretsedent. RR on avalik–õiguslik juriidiline isik ning R ahvusraamatukogu seaduse §-s 3 sätestatud eesmärgiks ning §-s 4 toodud ülesannetena ei ole ette nähtud riigieelarveliste vahendite jagamine kohaliku omavalitsuse raamatukogudele ning hiljem selle kasutamise üle haldusjärelevalve teostamine. Kuna KOKS § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ainupädevuses korraldada raamatukogude, mis on nende omanduses , ülalpidamist, ei saa anda nende tegevuse üle kontrolli ühelegi teisele avalik-õiguslikule juriidilisele asutusele. Vahendite üle, mis antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse raamatukogudele, on juba antud kontrollikohustus Riigikontrollile riigikontrolli seaduse § 7 lg 2 ¹ alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 75 ³ kohaselt on haldusjärelevalve teostajaks kohaliku omavalitsusüksuste üle määratud Justiitsministeerium. VVS § 75 lg 11 11 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist. RRi töötajatest keegi ei ole ametnik, seega ei saa minister ka mitte kedagi neist volitada haldusjärelevalvet tegema. Samuti ei ole RR Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuseks. RR on ise raamatukoguteenuste pakkuja, seega tekib küsimus, kui objektiiv n e ja sõltumatu ta oleks haldusjärelevalvet tehes. Samas puudub RR töötajatel reaalne kogemus ja teadmine rahvaraamatukogu tööst. Küsimus objektiivsusest ja sõltumatusest tekib ka arendustoetuste jagamise ülesande andmisel, kuna RR on ise raamatukoguteenuste pakkuja. VTK p 1.6 tuuakse välja probleem, et puudub raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskne vastutaja ning probleemi lahendusena nähakse RR määramist keskseks vastutajaks. RRil puudub pädevus rahvaraamatukogude infotehnoloogia arendamisel, mida on näidanud ka RR tegevus arendusprojektide, mis ületavad tema enda teenuseid, vedamisel. Rahvusraamatukogu tellimisel KPMG Baltics OÜ poolt läbi viidud analüüs „Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüsi lõpptulem“ on ebaõnnestunud ja selle tulemused ei aida nud lahenduse leidmisele kaasa. Analüüs ebaõnnestus suuresti seetõttu, et ei kaasatud teisi raamatukogusid ning jäeti piisavalt arvestamata raamatukogutüüpide erisused . VTK tekstis lk 5 toodud väide, et puudub asutus, kes juhiks raamatukogusüsteemide ja teenuste arengut, on eksitav. ELNET Konsortsium on edukalt juhtinud suure raamatukogusüsteemi igapäeva st toimimist ja arendamist, kaasates väga erinevaid raamatukogusid. Konsortsiumis töötavad mitmete raamatukogutüüpide spetsialistid ning oleks lihtne kujundada sellest üle-eestiline raamatukogutüüpide üleste arenduste kompetentsikeskus. Juba täna tegeleb Konsortsium üle-eestiliste ülesannetega, näiteks Eesti märksõnastikku kasutavad kõik Eesti rahvaraamatukogud (ka need, kes kasutavad kataloogisüsteeme URRAM ja RIKS). Praegu toetab ELNET Konsortsiumi poolt hallatavat raamatukogusüsteemi SIERRA vaid Haridus- ja Teadusministeerium. Kultuuriministeerium ei ole pidanud võimalikuks Konsortsiumi andmekogusid regulaarselt toetada . Seetõttu on haldus- ja arenduskoormus Konsortsiumi liikmesraamatukogudele kasvanud. Keskse vastutaja rolli andmine Konsortsiumile koos vajaliku rahastamisega (VTK kl 25 iga-aastane kulu 194 000) võimestaks konsortsiumi arendustegevust võrreldes praeguse potentsiaaliga olulisel määral. VTKs toob kultuuriministeerium raamatukogude infotehnoloogia arendamise keskse vastutaja määramisel näitena ka e-väljaannete laenutusteenuse (VTK punkt 1.6, 11.6.4.2 ja 13.6). Tallinna linn täna juba pakub oma lugejatele e-raamatute laenutusteenust e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonna ELLU vahendusel. Eriolukorra ajal, 18. märtsil avas Tallinna Keskraamatukogu oma e-raamatukogud, sh e-raamatukogu ELLU, kõikidele Eesti elanikele. ELLU sai kogu Eesti teenindamisega hakkama ning kasutajad olid teenusega rahul. Sellest hoolimata näeb kultuuriministeerium, et teenust peab pakkuma KOVidele Eesti Rahvusraamatukogu , selle asemel et toetada Tallinna linna kui ühe kohaliku omavalitsuse algatust teistele vajaliku teenuse pakkumisel ning hoida kokku tarbetud uue paralleelse süsteemi arendamise kulud. VTK tekstis jääb arusaamatuks, milline on RR e-väljaannete laenutusteenuse rakendumise korral KOVide kaasamise mudel e-väljaannete soetamisel ja tellimisel, kas KOV seotakse kohustus t ega , sh kindlate rahastamiskohustustega, kas KOVi raamatukogul on otsustusõigus e-väljaannete valikul, kas e-väljaannete laenutusteenuse kasutajaks registreerimisel registreeritakse lugeja KOVi raamatukogu lugejaks või RR lugejaks jms. Tallinna linna huvi e-väljaannete laenutusteenuse juures saab olla parima võimaliku teenuse pakkumine oma elanikele. RR senine praktika arendusprojektide läbiviimisel ei anna põhjust toetada Kultuuriministeeriumi nägemust RRst kui üle-eestilise raamatukogude infotehnoloogia arendamise kesksest vastutajast. RaRS muutmise vajadus on olnud ilmne juba aastaid, kuid Kultuuriministeerium on seaduse muutmist aina edasi lükanud. Nii ei ole muudetud ka kultuuriministri 9.01.2015 määrust nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“. Määruse kohaselt jagatakse rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks riigieelarvest eraldatud summa maakonnaraamatukogude ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude teeninduspiirkonna elanike arvule. Määrus täpsustab, et arvestades muude raamatukogude suure osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud teavikute soetamise toetuse määr vastavalt koefitsientidega 0,6 ja 0,79. Tegemist on ebaõiglase ja Tallinna elanikke diskrimineeriva regulatsiooniga. Näiteks Tallinna linna kõrval asuvate Harjumaa valdade (Viimsi, Saue, Saku jt) toetust ei korrutata koefitsiendiga. Teavikute soetuse toetust arvestatakse elaniku kohta, seega määrab regulatsioon Tallinnas ja Tartus elava la pse kohta väiksema toetuse kui Harjumaal elavale lapsele. Arvestamata jääb, et Tallinn on suur ja mitmekeelne linn ning Tallinna Keskraamatukogul erinevalt Harjumaa valla raamatukogudest kohustus tagada mitmekeelne kogu ning pakkuda teavikuid , mis aitavad muukeelset elanikkonda ühiskonda lõimida . Ka on argument „muude raamatukogude suur osakaal Tallinna ja Tartu teeninduspiirkonnas“ lihtsustatud ja pealiskaudne. Rahvaraamatukogu ja teadusraamatukogu kogude komplekteerimise põhimõtted on väga erinevad, kuna nende raamatukogude sihtrühmad on erinevad. Samuti on eri raamatukogutüüpidel omad komplekteerimispõhimõtted, mille eesmärk on vältida dubleerimist meie suhteliselt väikeses riigis. Tallinna ja Tartu ülikoolide raamatukogud teenindavad lisaks oma ülikooli tudengitele ja õppejõududele ennekõike just teiste ülikoolide tudengeid ja õppejõude. Kuna teadusraamatukogude kogud on seotud antud ülikooli teadussuundadega, siis teenindatakse lisaks neid, kes antud erialadega seotud valdkondades töötavad. Ülikooli raamatukogu sisaldab ülikooli tasemel õppetööks või vastava eriala inimeste erialaseks enesetäiendamiseks vajalikku teaduskirjandust, mis ei ole rahvaraamatukogu komplekteerimisvaldkondadeks. Ehk kui linnakodanik kasutab ülikooliraamatukogu teenuseid, siis on tegemist antud valdkonnas töötava erialaspetsialistiga, kes ei saagi leida vajalikku teaduskirjandust rahvaraamatukogust. Samuti ei saa öelda, et ülikooli raamatukogu kasutamine oleks tavakodanikule ilma piiranguteta, näiteks TalTechi raamatukogu laenab lugejatele väljastpoolt oma ülikooli kuni 10 teavikut, Tallinna Ülikooli Raamatukogus saavad alla 16aastased lugejad raamatukogu kasutada vaid ühepäevase tasulise külastuskaardi alusel, Sisekaitseakadeemia raamatukogu saavad lisaks oma ülikooli õppuritele ja töötajatele kasutada vaid vilistlased ja koostööpartnerite töötajad. RaRS muutmisel on oluline uuesti sõnastada rahvaraamatukogu eesmärk ja roll. Kehtiv seadusetekst ei kajasta rahvaraamatukogu tööd haridus- ja lõimumistegevuste pakkumisel ning ühiskonna s sotsiaalmajandusliku ja digi taalse lõhe vähendamisel , mida lugejad meilt ootavad . Praeguse jääb aegunud sõnastuse tõttu raamatukogudel saamata vajalik rahaline toetus nii riigi lt kui kohalike lt omavalitsuste lt . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Holm d irektor