Vastus

Urmas Reinsalu Teie 05.06.2020 nr 15.1-2/2792 Välisministeerium [email protected] Meie 19.06.2020 nr 1-12/1264-2 Eelnõude kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ ja välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ eelnõud järgmiste märkustega. Linnade koefitsentide määruse eelnõu kohta juhime tähelepanu, et tegemist on keeruka ja läbipaistmatu süsteemiga, kus korteri, lastehoiu, kommunaalkulude, kolimisteenuse ja reisiteenuste piirmäärasid pole võimalik selgelt eristada. Seletuskirjas viidatakse üüri- ja kommunaalhindade puhul põhjalikele arvutustele ja ECA andmebaasile, kuid hea oleks siiski näha konkreetseid piirmäärasid ja arvutusloogika võiks olla lihtsalt lahti seletatud. Samuti juhime tähelepanu sellele, et osades riikides kehtib üks kord aastas üürimakse indekseerimine vastavalt elukallidusele. Praegu ei nähtu määruse eelnõust ega seletuskirjast, kas uus koefitsientide süsteem arvestab ka eeltoodud asjaoluga. Seetõttu leiame, et statistiliselt leitud piirmäärade vastavus tegelikele oludele tuleks koostöös välisesindustega siiski üle kontrollida. Samuti juhime tähelepanu, et kolimis- ja reisiteenuse piirmäärad, mis on arvutatud Välisministeeriumile kolimis- ja reisiteenuseid pakkuvate firmade näitel, ei pruugi olla samad teiste lähetajaministeeriumide puhul, kus kolimis- ja reisiteenust ei kasutata samas mahus. Määruses on läbivalt viidatud, et koefitsientide puhul arvestatakse auskohamaa hinnataset. Samas säilivad enamikul teenistujatel mittekaasasolevate pereliikmete või koduga seotud kulutused ka Eestis, seega võiks koefitsient sellegagi arvestada. Linnade koefitsientide määruse eelnõu esitamine ilma selgitusteta, millisena Välisministeerium näeb vähemalt oma töötajate uut palgasüsteemi, ei võimalda ministeeriumidel saada tervikpilti, kuidas see võiks mõjutada nende lähetuses olevate või lähetuvate teenistujate sissetulekut. Jääb siiski ebaselgeks, kas saavutatakse eesmärk motiveeritud välisteenistusest, kus teenistuja sissetulek võrreldes olemasoleva süsteemiga ei vähene ning elatustase ei lange. Välisministeerium peaks koostama võrdlevad näited teenistuja sissetulekute kohta enne ja pärast rakendusaktide jõustumist 01.08.2020. Märgime siinjuures ka seda, et muudatusega tuleb praegusel kujul välislähetustasu palka arvestada ning edaspidi sõltub välisesindusse lähetatava teenistuja sissetulek asutuse palgasüsteemist ja palgaläbirääkimistest. Uute teenistujate välisesindusse lähetamisel saab palga kujunemisel aluseks võtta asutuse palgasüsteemi, aga praegu välisesindustes olevate teenistujate palgad ei sobitu pärast senise välislähetustasu palga sisse arvestamist asutuse palgasüsteemi paraku kuidagi. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Lisaks tundub, et uus süsteem on lihtsam ja sobilikum eelkõige üksikult või koos abikaasaga lähetuvale teenistujale, kuid jätab ebasoodsamasse olukorda ilma abikaasata ja koos lastega lähetuvad teenistujad. Üürituru ja lapsehoiu reaalseid hindu arvestades on tõenäoliselt keeruline piirhindade raamidesse jääda, kui eesmärgiks on turvalises, mainekas ja esindusele mõistlikult lähedal paikneva möbleeritud eluruumi üürimine, lapsehoidja täiskohaga palkamine, üks kord lähetusaastas puhkusele sõit koju ning üks kord kolme aasta jooksul erisõit, laste õppematerjali ja kohustuslike õppekäikude kulud. Põhjendamatu tundub olevat ka laste jagamine kolme vanusekategooriasse selliselt, et väikseim kulu arvatakse 13-aastase ja vanema lapse lähetuses kaasasolekuga. Lapse kasvades suurenevad tavaliselt kooliga seotud kulud. Samuti on ebaselge, miks uue regulatsiooniga eelistatakse majanduslikult kuni 4-aastase lapse koolieelses lasteasutuses käimist lapsehoidja teenusele. Regulatsioonist nähtub, et täismahus lapsehoidjateenuse tasu hakkab sisalduma teenistuja välislähetustasus, samas kui kuni 4-aastase lapse koolieelse lasteasutuse tasu kaetakse tulevikus arvete alusel. Samas on välislähetuses oleva teenistuja töö iseloom selline, mis vajab ka õhtusel ajal kodust eemalolekut ning lapsehoidja palkamine nii väikese lapse puhul oleks lõppkokkuvõttes mõistlikum nii töö seisukohast kui ka majanduslikult soodsam lähetajaministeeriumile. Juhime tähelepanu, et uus koefitsientide määrus näeb ette korra, kus abikaasatasu korrutatakse läbi pealinna elukalliduse koefitsiendiga. See aga seab kaasasolevad mittetöötavad abikaasad ebavõrdsesse olukorda, sest uue määrusega on kogu abikaasatasu koos elukalliduse koefitsiendiga maksustatav tulu. Nõnda tekib olukord, kus mittetöötava abikaasa tulevase pensioni suurus on otseselt seotud tõsiasjaga, kas ta viibis kaasas n-ö kallimas või soodsamas asukohariigis. Praegu kehtiva süsteemi järgi on kõik kaasasolevad mittetöötavad abikaasad selles aspektis võrdselt koheldud. Lisaks juhime tähelepanu valuuta kõikumisest tulenevatele riskidele. Seni on valuuta kõikumisest tulenevad riskid ja ka võidud olnud valdavalt teenistuja kanda, samas suureneb kursikõikumiste mõju lisanduvate üürimaksete tõttu veelgi, näiteks võib see Londonis ulatuda kuni 580 euroni. Kui tulevikus tuleb valuuta kõikumise vahe teenistujal katta välislähetustasust, mõjutab see otseselt teenistuja toimetulekut. Kahjuks ei selgu uue koefitsientide määruse seletuskirjast, kuidas ja mil määral on valuuta kõikumisest tulenevate riskidega arvestatud. Samuti võiks Välisministeerium täpsustada, kuidas rakenduvad praktikas üleminekusätted, mille kohaselt kompenseeritakse vahe, kui juba lähetuses oleva töötaja senine välislähetustasu ja eluasemekulud kokku on uuest välislähetustasust suuremad. Linnade koefitsientide määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõu jõustumisega seotud hinnanguline lisakulu on kokku 1,7 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot moodustab maksukulu. Hinnanguline lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestuses kokku on 600 000 eurot. Palume täpsustada, kas arvestatud on ka Kultuuriministeeriumi kuue kultuuriesindajaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Kadri Jauram 628 2323, [email protected] Maris Pern 628 2251, [email protected] Merju Künnapuu 628 2269, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]