Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0792 - Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 07.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/33c74e91-032b-42fb-9a96-783ae46493b0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/33c74e91-032b-42fb-9a96-783ae46493b0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 19.06.2020 nr 1.2-1/2012-1 Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume kommentaarid saata hiljemalt 7. septembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: OAS VTK Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet Riigiprokuratuur Sotsiaalkindlustusamet Andmekaitse Inspektsioon Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Õiguskantsler Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Psühholoogide Liit Lastekaitse Liit Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Naiste Varjupaikade Liit Naiste Tugi- ja Teabekeskus Pärnu Naiste Tugikeskus Eluliin Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon Tallinna Naiste Kriisikodu Eesti Seksuaaltervise Liit Kristiina Luht 6269 254 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  15.06.2020 Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Sissejuhatus Ohvriabis on viimastel aastatel leidnud aset väga suured ja kiired arengud. Lisandunud on uued teenused ja uued sihtrühmad, Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ohvriabi osakonna tööd on jõuliselt ümber korraldatud, tagamaks vägivalla ohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud traumadest taastumiseks. Eesti on võtnud üle direktiivi, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ja neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded, ohvriabi senisest tõhusam korraldus on saanud suuniseid ka nendest nõuetest.1 Kohustus arendada ohvriabisüsteemi, muutes seda kliendikesksemaks, tulenes ka kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 20182 ja uuest, aastani 2030. kavandatud kriminaalpoliitika põhialuste eelnõust3. Viimases sõnastatakse põhimõte, mille järgi ohvriabiteenused ja taastava õiguse võimalused peavad olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust. Kuriteoohvrite kohtlemise ja kaitse uuringust selgub, et ohvriabist ei olda Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid. Uuringus tõdetakse, et ohvri vajadusi tuleks hinnata senisest enam ja ohvriga tuleks tööd teha sellisel moel, et tema heaolu saaks taastatud.4 Ohvriabisüsteemi arendamine ongi toimunud praktika, uuringute ja suuniste toel, kuid 2017. aastal ja 2018. aastal toimunud ohvriabi probleemide analüüsimisel5 kerkisid teravamalt esile ohvriabi seadusega (OAS) seotud probleemid. OAS võeti vastu 17.12.2003 ja see on tänaseks muutunud nii raskesti kasutatavaks kui ebapiisavaks. Tekkinud on mitmed uued sihtrühmad ja teemad, millega varem ei ole töötatud või töö on olnud projektipõhise lähenemisega (nt terrorismiohvrid, seksuaalvägivalla ohvrid). Osade uute ja kiiresti käivitatud teenuste puhul puuduvad hetkel õiguslikud regulatsioonid nende teenuste osutamiseks. Pikemalt pakutud teenuste osas on praktikas kerkinud samuti seadusest tulenevad probleemid. Nt puuduvad miinimumnõuded ohvriabitöötajatele ja täpsustus, millised on nende ülesanded, mille tõttu teenus võib olla üle riigi ebaühtlane; ranged nõuded osadele riikliku ohvriabi raames tegutsevatele teenusepakkujatele raskendavad abi pakkumist; kohustused välismaalastest inimkaubanduse ohvrite abistamisel on ebaselged; osad lapsed saavad kuriteoohvri hüvitist 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, 25. oktoober 2012 , millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32012L0029 2 Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/ article_files/kriminaalpoliitika_arengusuunad_aastani_2018.pdf 3 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, eelnõu https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika- arengusuunad/kriminaalpoliitika-pohialused-aastani-2030-eelnou 4 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool 5 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool; Luht, K. (2018). Professionaalne ohvriabi ohvriabitöötajate hinnangul. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool. 1 täiskasvanuks saamiseni, osad mitte; rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste sihtrühmad on piiratud ebaselgetel põhjustel ja sellest tulenevaid puudujääke lahendatakse nö loovalt. Lisaks on infovahetus eri asutustega kohati keeruline ja OAS sätestab pigem soovituslikult koostöö tegemise. Puuduvad teistele sotsiaalvaldkonna õigusaktidele (nagu lastekaitseseadus (LasteKS) ja sotsiaalhoolekande seadus (SHS)) iseloomulikud sihtrühma kohtlemise põhimõtted ja tõekspidamised, millest lähtutakse inimese toetamisel ja üldse töös inimestega. Ohvri jõudmine ohvriabisse sõltub isegi kõrge riskiga juhtumite puhul ohvri enda aktiivsusest, millele tegelikult alati loota ei saa. Päris uue teemana tuleks käsitleda psühhosotsiaalset kriisiabi. Tegemist on inimliku, toetava ja praktilise abiga õnnetustes või kriisiolukorras, või nende järel. Selle eesmärk on toetada inimeste, sh kriisi haldavate eesliiniasutuste spetsialistide heaolu- ja turvatunnet ning ratsionaalset otsustamist ja käitumist. Kriisiabi korraldamine on alates 2018. aastast SKA ohvriabi osakonna vastutusel, kuid selgeid tegevusi sätestatud sarnaselt teistele teenustele ei ole. Seetõttu käsitletakse väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) ka psühhosotsiaalset kriisiabi. OAS-i on selle loomisest alates muudetud 30 korral ja seda erinevate üksikute teemade vaates. See on aga lõppastmes kaasa toonud selle, et seadus on mõneti raskesti loetav ja mõistetav nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui juristide jaoks. Juurde on tulnud erinevaid teenuseid, muudetud on nõudeid, need on tulnud sisse viia kehtinud seadusesse parimal moel, kuid lõpptulemusena ei ole kogu raamistik piisavalt selge ning jääb arusaamatuks, millised teenused ja kellele need ette nähtud on. Õigusselgus on seega kadunud ja see on oluline viga, eriti arvestades seaduse sihtrühma haavatavust ehk kuriteo ja vägivalla ohvreid. Kuna vahepeal on jõustunud sotsiaalseadustiku üldosa seadus (edaspidi SÜS), tuleb OAS tervikuna üle vaadata ka selles osas. SÜS-ga kooskõlla viimine peaks tagama selgema normistiku. 2019. aastal tööd alustanud töögruppides ning kohtumistel teiste ministeeriumide ja nende valdkonna asutustega, sh praktikutega, jõuti järeldusele, et arvestades muudatusvajaduste mahukust, seaduse raskesti loetavust ja mõistetavust ning asjaolu, et OAS tuleks viia tervikuna SÜS-ga kooskõlla6, on vajalik luua seaduse uus terviktekst. Eelnõu VTK koostamise käigus töötati läbi nii rahaliste kui mitterahaliste hüvitiste problemaatika. Toimivad seaduse osad säilitatakse eelnõu uues tekstis ja neid käesolevas VTK-s ei käsitleta. Järgnevalt antakse ülevaade seaduseelnõuga lahendatavatest probleemidest. 1. Psühholoogilise abi kättesaadavus on liiga piiratud ja nõuded teenuseosutajatele takistavad olulisel määral abi osutamist erinevatele sihtrühmadele, kasutusel on eksitav terminoloogia. 1.1 Teenuse sihtrühmade piiratus Olukord ja probleem Kehtivas seaduses on teenus sõnastatud hüvitisena küllaltki kitsale grupile, praktikas ja teadusuuringute põhjal on abivajajate hulk oluliselt suurem. Vastavalt OAS § 61 lõikele 1 on ohvriabiteenuse osutamise raames sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu OAS § 8 tähenduses, õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Sellist hüvitist on OAS § 61 lõike 2 alusel õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul SHS § 131 lõikes 7 nimetatud 6 Ohvriabi seadus peaks olema kujundatud üldosa süsteemile ja terminoloogiale vastavaks, märkus SÜS seletuskirjast 07.09.2015. 2 perekonnaliikmel7, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud. On terve hulk katmata vägivalla ja kuriteo ohvritest sihtrühmi, kes vajaksid samuti traumast toibumiseks ja eluga edasi minemiseks psühholoogilist abi, kuid praeguse seaduse sõnastuse põhjal seda ei saa. 2019. aasta suvel läbi viidud ohvriabitöötajate küsitluses uuriti, kui sageli tuleb ohvriabitöötaja töös ette olukordi, kus isik ei saa psühholoogilist abi OAS-is sätestatud reeglite järgi, aga spetsialisti hinnangul vajaks abi.8 Mitte ükski ohvriabitöötaja ei öelnud, et tal ei ole kunagi sellist olukorda ette tulnud. 47% vastanutest ütles, et seda tuleb ette sageli ehk iga kuu. Kolmandik koges sellist olukorda mõnikord (kuu- kahe tagant), väga sageli 18%. 12% tuleb selline olukord ette mõned korrad aastas ehk harva. Psühholoogilise abi sihtrühmade liigsele piiratusele juhiti tähelepanu nii 2018. aastal läbi viidud kvalitatiivses ohvriabisüsteemi analüüsis9 kui 2019. aastal läbi viidud kvantitatiivses küsitluses,10 mille käigus ohvriabitöötajad kirjeldasid probleeme psühholoogilise abi andmisega seoses. Probleemile on korduvalt tähelepanu juhitud huvirühmade ning Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmete, samuti Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma poolt.11,12,13,14 Järgnevalt selgitatakse, millistel puhkudel ei ole võimalik psühholoogilist abi hüvitada. Psühholoogilise abi hüvitamise eelduseks ohvriabisüsteemis on süüteomenetluse algatamine. Psühholoogilise vägivalla puhul väga sageli ei algatata menetlust, sest tegu ei täida ühtegi süüteokoosseisu või puuduvad tõendid. Karistusseadustiku (KarS) põhjal on võimalik kasutada psühholoogilise vägivalla juhtumi menetlemiseks küll nt raske tervisekahjustuse tekitamise (§ 118), ähvardamise (§ 120) või ahistava jälitamise koosseise (§ 1573), kuid seda juhtub küllaltki harva võrdluses vägivallajuhtumite üldarvuga.15 Mõnikord ei algatata menetlust ka füüsilise või seksuaalvägivalla kogemuse puhul, nt juhtunust on liiga kaua möödas, et oleks enam mõttekas menetlustoiminguid teha. Lapsena kogetud seksuaalsest väärkohtlemisest hakkab inimene sageli aru saama või julgeb sellest rääkida alles aastaid hiljem. Suur osa ohvritest ei pöördu politseisse ja seda olenemata vägivallakogemusest (ei pöörduta sageli ei füüsilise, seksuaalse ega vaimse vägivalla puhul)16, st ei teki isegi menetluse võimalust. Ka juhul, kui isik pöördub politsei asemel ohvriabitöötaja poole, ei pöördu 7 Abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. 8 Luht, K. (2019). Psühholoogilise abi kättesaadavus ohvriabi seaduse vaates. Avaldamata analüüs. 9 Luht, K. (2018). Professionaalne ohvriabi ohvriabitöötajate hinnangul. Tallinn: Tallinna Ülikool. 10 Luht, K. (2019). Psühholoogilise abi kättesaadavus ohvriabi seaduse vaates. Avaldamata analüüs. 11 Albrant, M. (2012). Perevägivalla ohvrite õiguste kaitse Eestis. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool; Lastefond toetab psühholoogilise abiga Tartu naiste varjupaigas viibivaid lapsi (2014). GoodNews/Heategu. https://heategu.goodnews.ee/lastefond-toetab-psuhholoogilise-abiga-tartu-naiste-varjupaigas-viibivaid-lapsi/; Laanpere, M. (2012). Lähisuhtevägivald – kui palju me suudame taluda? Eesti Päevaleht, 12.06.2012, https://epl.delfi.ee/arvamus/lahisuhtevagivald-kui-palju-me-suudame-taluda?id=64530036; Koik, K. (2019). Perevägivalla vastu võitleb aina enam spetsialiste. Lõuna-Eesti Postimees, 5.08.2019, https://lounapostimees.postimees.ee/6745515/perevagivalla-vastu-voitleb-aina-enam-spetsialiste 12 Kersna, L. (2015). Me ei tohi leppida normaliseeritud vägivallaga. https://naistetugi.ee/2015/10/liina-kersna-me- ei-tohi-leppida-normaliseeritud-vagivallaga/; Kuusk, J.-K. Riigikogus moodustati lähisuhtevägivalla ohvrite toetusrühm, mida hakkab juhtima Liina Kersna. Õhtuleht, 7.05.2019, https://www.ohtuleht.ee/959355/riigikogus- moodustati-lahisuhtevagivalla-ohvrite-toetusruhm-mida-hakkab-juhtima-liina-kersna; Saadikud võitlevad lähisuhtevägivalla vastu. Lõuna-Eesti Postimees, 8.05.2019, https://lounapostimees.postimees.ee/6677793/saadikud-voitlevad-lahisuhtevagivalla-vastu 13 Anvelt, K. (2020). Seksuaalne väärkohtlemine lastelaagris jättis jälje 25 aastaks. Eesti Päevaleht, 2.03.2020. https://epl.delfi.ee/uudised/seksuaalne-vaarkohtlemine-lastelaagris-jattis-jalje-25-aastaks?id=89080377 14 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond (2020). Lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud lapsed vajavad abi! 26.05.2020. https://www.lastefond.ee/uudised/pressiteade-lahisuhtevagivalla-tottu-kannatanud-lapsed-vajavad- abi/ 15 2019. aastal registreeriti 8773 vägivallakuritegu, neist 74% kehaline väärkohtlemine. Kuritegevus Eestis (2019). https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/vagivallakuriteod.html 16 FRA (2014). Violence against women: an EU-wide survey. Main results report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 3 ohvriabitöötaja tema eest politseisse, sest täiskasvanud vägivallaohvrist teavitamise kohustus puudub. Vägivallaohvrist lapse puhul on teavitamise kohustus sätestatud LasteKS §-s 27 ja teavitada võib ka ilma vanema/eestkostja nõusolekuta. Samas on lapse vastu suunatud psühholoogilist vägivalda üldjuhul veelgi raskem tuvastada ja tõendada. Seda näitab ka perevägivallakuritegude statistika: lapse vastu suunatud ähvardamisi registreeritakse pea poole vähem kui täiskasvanute vahelisi.17 Seksuaalselt väärkoheldud laste puhul on SKA lastekaitse osakond toonud välja, et vajalik on ka vanemate nõustamine, et nemad olukorraga toime tuleks.18 Ka laste seksuaalse kuritarvitamise vastane direktiiv soovitab kaaluda abi ja nõuannete andmise laiendamist lapsohvrite vanematele või eestkostjatele, kes ei ole süüteos kahtlustatavad, et aidata neil lapsohvrit kogu menetluse ajal toetada. Vanemate nõustamine pole praegu võimalik nendel juhtudel, kui süüteomenetlust ei ole alustatud. Murekoht on lapsed, kes näevad vägivalda pealt, kuid kelle ohvrist vanema suhtes toime pandud vägivalla osas ei algatata menetlust. Seega ei laiene neile pereliikme õigus ohvriabi kaudu psühholoogilist abi saada. Seda küsimust on huvirühmade poolt korduvalt tõstatatud. Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon19 näeb artiklis 26 ette kaitse ja toe vägivalla tunnistajaks olnud lastele. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvrite kaitsmisel ja tugiteenuste osutamisel arvestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kõigi vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste õigusi ja vajadusi. Meetmed peavad hõlmama konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kõigi vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste eakohast psühholoogilist nõustamist ning arvestama lapse parimate huvidega. Juba varem on Euroopa Nõukogu juhtinud tähelepanu murekohale, et hoolimata kõigil poliitilistel tasanditel laste õiguste kaitsmiseks tehtud järjestikustest edusammudest on vaja rohkem spetsiifilisi tegevusi vägivalda pealt nägevate laste kaitsmiseks. Lapsed on liigagi sageli jäetud tähelepanuta kui vägivalla psühholoogiliste tagajärgede ohvrid, kui võimalikud tulevased ohvrid või vägivallaahela lülid, kes võiks aidata kaasa potentsiaalselt vägivaldsete situatsioonide kindlakstegemisele ja uute vägivallaaktide ärahoidmisele tulevikus.20 Vägivalla või kuriteo pealtnägijad võivad samuti olla väga traumeeritud (terrorism, perevägivald), aga ei ole praegu sihtrühm, kui ei ole juhtumisi ohvri pereliikmed. Ohvri õel või vennal ei ole seaduse praeguse sõnastuse puhul õigust psühholoogilise abi teenust ohvriabi kaudu saada, kui ta ei ela ohvriga ühises majapidamises, kuigi võib väga traumeeritud olla. See piirang on seotud asjaoluga, et kehtivas seaduses viidatakse pereliiget defineerides SHS § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmele, ehk siis tegemist peab olema ühises majapidamises elavate inimestega. Istanbuli konventsioon ja kuriteoohvrite direktiiv perevägivalda defineerides sellist piirangut ette ei näe. Inimesed reageerivad kuriteo või vägivalla ohvriks langemisele erinevalt ja mitte kõik ohvrid ei vaja psühholoogilist abi. Rohked uuringud siiski näitavad, kui oluline on õigeaegne abi inimestele, kes on kannatanud kuritegude pärast. Kuriteost tulenev turvatunde puudumine mõjutab inimese elu kõiki aspekte ja halvendab oluliselt elukvaliteeti. Ühendkuningriigis läbi viidud uuringus tunnistas 60% osalejatest negatiivseid mõjusid füüsilisele tervisele ja üldse 17 2019. a moodustas ähvardamine kõigist perevägivallakuritegudest 11%, aga lapsohvriga perevägivallakuritegudest vaid 6%. Kuritegevus Eestis (2019). https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse- statistika/vagivallakuriteod.html 18 Kohtumine Lastemaja töötajatega 4.02.2020. 19 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002 20 Perevägivalda pealt nägevad lapsed. EN Resolutsioon 1714 (2010). http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=435 4 heaolule.21 Kuriteo mõjul on inimesed loobunud laste saamisest (kartus, et ei suuda oma lapsi kaitsta vägivalla eest), loobunud lähedastest suhetest, üldse väljas käimisest või üksinda väljas käimisest, tööl käimisest.22 USA-s läbi viidud uuring näitab, kuidas kuriteo kartus põhjustab viletsamat vaimset tervist, vähenenud füüsilist funktsioneerimist nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate põhjal ja madalamat elukvaliteeti.23 On tõenäoline, et kuriteoohvrid, kes ei ole õigel ajal (st võimalikult kiiresti peale kuritegu) abi saanud, võivad hakata kartma uuesti kuriteo ohvriks langemist. Erinevate kuritegude ohvrite probleemid ja vajadused võivad erineda. Seksuaalvägivalla ohvrite puhul on nimetatud pikaajalise emotsionaalse või terapeutilise toe vajalikkust. Esile toodud on probleeme nagu üksildustunne, ärevus, tagasilangused tervenemisprotsessis, stress, madal enesehinnang, enese süüdistamine ja enese kahjustamine.24 Meessoost seksuaalvägivalla ohvrite puhul on täheldatud mh viha, hirmu, abitust, üksildustunnet, seksuaalsusega seotud probleeme, enesesüüdistamist ja häbi.25 Perevägivalla ohvritel võivad sarnaselt olla laiaulatuslikud vajadused, eriti arvestades seda, et perevägivald võib kesta pikka aega ja korduda. Usalduse puudumine, hirm ja ärevus on perevägivalla ohvrite puhul levinud probleemid. Uuringud on näidanud, et mõned ohvrid kõhklevad, kas teatada juhtumist politseile, ja ohvristamine võib jätkuda pikka aega, enne kui abi otsima hakatakse.26 Väärkohtlemise kogemine lapsepõlves tõstab erinevate probleemide esinemise riski nii lapsena kui hiljem täiskasvanuna, sh terviseprobleeme, sotsiaalseid ja käitumisprobleeme, madalamat kognitiivset ja akadeemilist võimekust, majanduslikke probleeme.27 Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toovad nimetatud probleemid laiemas vaates kaasa riigi majanduse ja sotsiaalse arengu aeglustumise.28 Seega asjaolu, et vägivalla ja kuriteo ohvriks langenud inimeste võimalus riikliku ohvriabi kaudu psühholoogilist abi saada on kohati väga piiratud, mõjutab pikemas perspektiivis riigi arengut. 1.2 Nõuded teenuseosutajatele ei arvesta sihtrühma vajadusi ning raskendavad abi pakkumist, kasutusel on eksitav terminoloogia Olukord ja probleem Vastavalt OAS §-le 61 psühholoogilise abi kulu hüvitatakse, kui nimetatud abi osutajaks on Terviseametis tervishoiutöötajana või kutseregistris kliinilise psühholoogina või kutseregistris koolipsühholoogina registreeritud isik või psühhoterapeut, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või kes on töö- või võlaõiguslikus suhtes füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isikuga, kellel on psühhiaatrilise eriarstiabi osutamise tegevusluba või kellele psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine on põhikirjaliseks tegevuseks. 21 Dinizman, T. & Moroz, A. (2017). Understanding victims of crime: The impact of the crime and support needs. Victim Support UK. https://www.victimsupport.org.uk/sites/default/files/ VS_Understanding%20victims%20of%20crime_web.pdf 22 Dinizman, T. & Moroz, A. (2017). Understanding victims of crime: The impact of the crime and support needs. Victim Support UK. https://www.victimsupport.org.uk/sites/default/files/ VS_Understanding%20victims%20of%20crime_web.pdf 23 Stafford, M., Chandola, T., & Marmot, M. (2007). Association Between Fear of Crime and Mental Health and Physical Functioning. Am J Public Health, 97(11), 2076–2081. doi: 10.2105/AJPH.2006.097154 24 Skinner, T. & Taylor, H. (2005). Providing counselling, support and information to survivors of rape: an evaluation of the Surviving Rape and Trauma After Rape (STAR) young persons' project. Home Office Online Report 51/04. London: Home Office. 25 Lisak, D. (1994). The psychological impact of sexual abuse: Content analysis of interviews with male survivors. Journal of Traumatic Stress, 7, 525–548. 26 Callanan, et al (2012). Evidence and Practice Review of support for victims and outcome measurement. Minisry of Justice Reearch series 19/12. 27 WHO (2013). Guidelines for the Management of Conditions Specifically Related to Stress. https://www.who.int/mental_health/emergencies/stress_guidelines/en/ 28 Ibid. 5 Nende nõuetega seoses on mitmeid probleeme ja vähetähtis ei ole siinkohal asjaolu, et psühholoogide tegevus on Eestis õigusaktide ja tegevuslitsentsidega vähe reguleeritud. 2012. aastal avaldatud valdkonna ekspertide töörühma sisenditel põhinevas analüüsis on viidatud, et puudub selge seisukoht, millise taseme spetsialist peaks psühholoogilise nõustamise teenuseid osutama.29 Vastavalt Eesti jaoks kohandatud WHO mudelile kirjeldatakse vaimse tervise teenuseid kuue teenusegrupi vaates, mis näitab, kui palju avaramad on abistamise võimalused tegelikult eri vajadustega inimeste lõikes. Kehtivate nõuete seadmist 2004. aastal põhjendati OAS-i eelnõu seletuskirjas sooviga tagada abivajajatele osutatava psühholoogilise abi võimalikult kõrge tase.30 Kuigi kutse omamine peaks tagama teatud kvaliteedi kriteeriumid, ei tähenda see tingimata automaatselt võimekust või oskust vägivalla ja kuriteo ohvritega töötada. See tuleb esile 2015. aasta Justiitsministeeriumi tellitud uuringus31, samuti ohvriabitöötajaid haaravast analüüsist32 ja suhtlusest seksuaalselt väärkoheldud lastele mõeldud SKA lastemaja teenuse töötajatega.33 Probleemiks on osutunud ka kliiniliste psühholoogide kohatine soovimatus raske vägivalla ohvritega töötada, ühelt poolt oskuste ja kogemuse puudumise, osalt sihtgrupi keerukuse tõttu. Eelmainitud allikatele lisaks toob samad probleemid välja ka väärkoheldud lapse abistamise süsteemi analüüs.34 Lisaks on probleemiks, et kliinilisi psühholooge ei ole piisavalt ja järjekorrad nende juurde võivad olla pikad.35 SKA lastemaja eksperdid on toonud ka esile, et kõigil kliinilistel psühholoogidel ei ole lastega töötamise kogemust ja lapsepsühholooge on Eestis vähe. Eraldi teemaks on ka psühhoterapeudi mõiste, mille sisu ei ole õigusaktidega määratletud. Väljendatud on muret, et psühhoterapeudina esitlevad end inimesed, kellel selleks piisav väljaõpe puudub.36 Psühhoterapeudi kutset ei ole Eestis eraldiseisvana olemas, seda saab taotleda lisaspetsialiseerumisena kliinilise psühholoogi kutse juurde ning sarnane psühhoterapeudi lisapädevuse omistamise süsteem on ka psühhiaatritel.37 See tähendab, et Eestis on psühhoterapeudi kutse omandamisele seatud sellised piirid, mida mitmed teised riigid ei ole vajalikuks pidanud (nt Austria38, Soome39, Ungari40, Iirimaa41, UK42, Belgia43), kus on võimalik ka nt sotsiaaltöö, eripedagoogi, õpetaja, kunstiteraapia baasharidust täiendada psühhoteraapia õppimisega. Saksamaal on täiskasvanute puhul nõutud samasugune baasharidus nagu Eestiski, kuid laste ja noortega töötamisel võib baasiks olla ka sotsiaal- ja haridusvaldkonna haridus.44 Seega lähenemised on erinevad ja osalt seotud ka teenuse rahastusega. 29 Bogdanov, H. & Pertel, T. (2012). Vaimse tervise teenuste kaardistamine ja vajaduste analüüs. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 30 Seletuskiri ohvriabi seaduse (RT I 2004, 2, 3; 2006, 26, 191) muutmise eelnõu juurde. 31 Psühholoogilist nõustamisteenust osutavate psühholoogide koolitus- ja töönõustamisvajadus (2015). https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/psuhh._noustajate_toonoustamis- _ja_koolitusvajadus.pdf 32 Luht, K. (2018). Professionaalne ohvriabi ohvriabitöötajate hinnangul. Tallinn: Tallinna Ülikool. 33 Kohtumine psühholoogilise abi teemal lastemajas 4.02.2020. 34 Väärkoheldud lapse abistamise süsteem. Poliitikaülevaade (2015). Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/poliitikaanaluus_-_vaarkoheldud_lapse_abistamise_susteem_2015.pdf 35 Kohtumine väärkoheldud lastele mõeldud psühholoogilise abi teemal Lastemajas 26.03.2019. 36 Kalaus, K.-E. Psühholoogidest ja psühhoterapeutidest. http://www.ekka.ee/lugemisnurk/psuhholoogidest-ja- psuhhoterapeutidest 37 Ibid. 38 Austria. The Situation of Psychotherapy in Austria. https://www.europsyche.org/situation-of-psychotherapy-in- various-countries/austria/ 39 Psykologiliitto. Psykoterapia https://www.psyli.fi/psykoterapeuttiluettelo/tietoa_psykoterapiasta 40 Network for Psychotherapeutic Care in Europe. Hungary. http://www.npce.eu/hungary.html 41 Network for Psychotherapeutic Care in Europe. Ireland. http://www.npce.eu/ireland.html 42 Network for Psychotherapeutic Care in Europe. United Kingdom. http://www.npce.eu/united-kingdom.html 43 Situation of psychotherapy in various countries. Belgium. https://www.europsyche.org/situation-of- psychotherapy-in-various-countries/belgium/ 44 Network for Psychotherapeutic Care in Europe. Germany. http://www.npce.eu/germany.html 6 Eksperdid on tõdenud, et Eestis on puudu nn traumaterapeutidest, kes oskaksid töötada traumeeritud laste ja nende peredega.45 Spetsialistide arvamusel oleks vajalik lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate (sh ohvriabitöötajate) traumapõhine väljaõpe, võimaldamaks abivajajate paremat toetamist. On leitud, et riigil on vaja arendada ja pakkuda leinanõustamist, kriisinõustamist, kunstiteraapiat jms, sest traumeeritud klientide abivajadused on erinevad. Sama kehtib täiskasvanute puhul, kõikidele ei ole vajalik psühhiaatri või kliinilise psühholoogi abi. Isegi raskemate kuritegude ohvritele ei ole alati vaja teraapiat, vaid nõustamist juhtunust aru saamiseks ja emotsionaalse tasakaalu taastamiseks.46 Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et SKA korraldatav ohvriabi ei ole tervishoiuteenusega võrreldav abi osutamise vorm, vaid sellest oluliselt laiem abi osutamise vorm, mille keskmes on psühhosotsiaalne nõustamine ning mille raames on siiski võimalik saada ka professionaalset psühholoogilist nõustamist vastava ettevalmistuse saanud spetsialistidelt. Vaieldamatult kehtivad tervishoiuvaldkonnas ehk haigekassa rahastusel tegutsevas süsteemis teised nõuded. Kui inimese seisund nõuab tervishoiuteenust, siis on võimalik ohvriabi vahendusel suunata inimene tervishoiusüsteemi. Ohvriabisüsteemis on sellisel juhul võimalik abistada vastuvõtuaja leidmisega või kriitilises seisundis inimese EMO-sse suunamisega. Ohvriabi eesmärk on inimese kui terviku toimetuleku tõstmine lühikese aja vältel ja võimalikult koheselt peale traumeerivat sündmust. Selleks sobivad ka teistsuguse ettevalmistusega isikud kui psühhiaater või kliiniline psühholoog psühhoteraapia lisapädevusega (või koolipsühholoog, kellel samuti puuduvad täienduskoolituseta oskused raske kuriteo ja vägivalla ohvreid nõustada). Seega on praegune seaduse sõnastus efektiivse ja tõhusa abi osutamiseks selgelt liiga piirav ja ei vasta ohvrite tegelikele vajadustele. Lisaks on teenuseosutajale esitatavate nõuete puhul seaduses erisused, mille argumenteerituses on olulisi küsitavusi. Kui psühholoogilise abi andmine on lubatud vaid OAS § 61 sätestatud nõudeid täitvate isikute puhul, siis inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja terrorismiohvritele psühholoogilise abi osutajate kohta seaduses nõuded puuduvad. Nõuded on ainult teenusekirjelduses või muus sarnases dokumendis, mida kasutatakse teenuse ostmise hankes või nõustajate värbamisel. Naistevastase vägivalla ohvrite puhul on nõuded siiski seaduses esitatud, kuid need erinevad OAS § 61 sätestatud nõuetest olulisel määral, on sisulisemad. Vastavalt naiste tugikeskuse teenust kirjeldavale peatükile peab psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul olema kõrgharidus psühholoogias; psühhoteraapia teenust osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja ta peab olema läbinud psühhoteraapia väljaõppe ning lisaks, teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud naistevastase vägivalla teemal täienduskoolituse või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine ülikoolis (OAS § 67). Lisaks, psühholoogilist abi on võimalik saada ka kuriteoohvrite riikliku hüvitise toel, ka sellisel puhul ei ole teenuseosutajale mitte mingisuguseid nõudeid esitatud. Selliste nõuete erisuse puhul on kättesaadava abi iseloom ja kvaliteet ebaselge nii abivajajale kui teda teenusele suunavale spetsialistile. Täiendav probleem on seotud seaduses kasutatava terminoloogiaga. SKA ei maksa tegelikult inimestele hüvitist psühholoogilise abi kasutamise eest. Kogu tasu ja arveldus toimub vaid SKA ja teenuse osutaja vahel. Sisuliselt on tegemist teenusega, mille eest tingimuste täidetuse korral tasub SKA. Seega on hüvitise termini kasutamine seaduses vale. Kuna seaduse mõistes on tegemist hüvitisega, puudub alus viia läbi riigihankeid teenuse osutajate leidmiseks või mingil muul seaduslikul viisil sõlmida teenuse osutajaga lepinguid. See aga põhjustab olukorra, kus teenuse osutamise põhimõtted ja kokkulepped SKA-ga teenuse korralduse, kvaliteedi, järelevalve, nõuete jm tingimuste osas ei ole reguleeritud. 45 12.09.2019 toimus Sotsiaalministeeriumis seminar „Traumeeritud laste ja nende perede psühholoogilise abi tõhustamine,“ kus nimetatud küsimusi arutati. 46 VS Victim Support. Emotional support. https://www.victimsupport.org.uk/help-and-support/how-we-can- help/emotional-support 7 Sisuliselt puudub SKA-l teenuse osutaja pakutava teenuse kvaliteedi üle igasugune ülevaade ja ka võimalus seda läbi seaduses toodud nõuete ja lepingu tingimuste kuidagi mõjutada. Puudub ka kindlus, et teenuse osutaja on teadlik erinevatest vägivallavormidest ja nende mõjudest ning tal on valmisolek ohvritega töötada. Puudutatud sihtrühm Psühholoogilise abi saajaid oli 2019. aastal 1919 inimest, neist 283 olid seksuaalselt väärkoheldud alaealised. Kui palju tegelikult abivajajaid on, on raske hinnata, kuid uuringute põhjal vajavad vägivallakuritegude ohvrid üldjuhul psühholoogilist abi juhtunuga toimetulekuks. 2019. aastal registreeriti 8773 kuritegu, nendest 74% moodustas kehaline väärkohtlemine. 44% vägivallakuritegudest oli perevägivald, mille puhul eksperdid hindavad psühholoogilise abi vajadust 100%-liseks (potentsiaalne sihtrühm seega minimaalselt 4119 inimest, esimestel aastatel prognoositakse võrreldes praegusega 40% kasvu ehk u 2700 lisanduvat abisaajat). Politsei hinnangul 30% juhtudest on lapsed vägivalla pealtnägijateks, st ametliku statistika järgi võib vägivalla pealtnägemisest kahjustatud olla umbes 1200 last. SKA andmetel osutas 2019. aastal psühholoogilise abi teenust kokku 119 teenusepakkujat. Eesmärk ja saavutatav olukord Eesmärk on psühholoogilise abi kättesaadavuse parandamine ja teenuseosutajate ringi laiendamine ning teenuse korralduse täpsustamine. Muudatuse tulemusena on ohvriabi poolt psühholoogilise abi andmise süsteem selge ning tagab abi haavatavatele sihtrühmadele sõltumata menetluse olemasolust. Nõuded teenuseosutajatele, kellega SKA lepingud sõlmib teenuse eest maksmiseks, võimaldavad tagada abi kõikidele ohvriabi klientidele. Sihtrühmade laiendamine Kui kehtivas seaduses on psühholoogilisele abile psühholoogilise abi kulu hüvitise peatükis õigus ainult nendel ohvritel, kellega toimunu suhtes on algatatud süüteomenetlus, siis eelnõuga võimaldatakse vajadusel abi ka süütegude tunnistajatele (eelduseks menetluses olev süütegu) ning kuriteoohvrite direktiivis nimetatud eriti haavatavatele sihtrühmadele (seksuaalvägivalla, lähisuhtevägivalla ohvrid) menetluseta juhul kui ohvriabitöötaja on hinnanud sellise abi vajaduse põhjendatuks. SKA loob hindamisinstrumendi (või võtab kasutusele mõne olemasoleva) psühholoogilise abi vajaduse hindamiseks, eelnõus on hindamise kohustus ja vajadusel kinnitatakse ministri määrusega hindamise reeglistik. Lapse puhul, kelle abivajadus on lastekaitsesüsteemis kohaselt hinnatud, tugineb ohvriabitöötaja juba läbi viidud hindamisele. Abivajaduse esmane hindamine jääb toimuma sama süsteemi järgi kui see on senises praktikas olnud ning nagu OAS-is on ette näinud.47 Eelnõus luuakse ka võimalus valdkonna eest vastutava ministri määrusega täpsustada hindamisinstrumendi ülesehitust. Edasist abivajadust – kas on vajalik psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia, kogemusnõustamine või tugigrupis osalemine – hinnatakse eraldi ning ohvriabitöötaja aitab klienti vastava teenuse saamisega seoses. Erandina hindab lapsohvri abivajadust lastekaitsetöötaja LasteKS § 28 alusel ning seejärel koostöös ohvriabitöötajaga suunab lapse sobivale psühholoogilise abi teenusele. Väärkohtlemise ohver või arvatav ohver on abivajav laps lastekaitseseaduse mõistes, kelle abivajadust tuleb hinnata terviklikult ja pakkuda meetmeid nii lapse kui vajadusel tema pere abistamiseks (arvestades ka, et lapsed on valdavalt peresisese väärkohtlemise ohvrid). LasteKS § 17 järgi on need kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV üksus) ülesanded, kes saab vajadusel tuge SKA-lt (LasteKS § 15 lõige 2 punkt 3 ja lõige 3 punkt 3). Lisaks üldisele lastekaitsejuhtumite nõustamisele pakub SKA lastekaitse osakond lastemajateenust, mis on mõeldud just väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. 47 Ohvriabi seaduse muutmise seadus 07.09.2006 8 Perevägivalla ohvrite paremaks abistamiseks täiendatakse eelnõuga pereliikme definitsiooni (OAS § § 61 lg 2), mis läheb kehtivas seaduses vastuollu sellega, kuidas perevägivalda defineeritakse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis. Tuuakse sisse Istanbuli konventsiooni perevägivalla definitsiooni põhimõte, ehk ühine majapidamine ei pea olema eelduseks abi saamisel. Kuritegevuse statistika näitab selgelt, et enamus ahistavast jälitamisest pannakse toime endiste elukaaslaste poolt, kellega enam koos ei elata. Samuti rünnatakse ohvreid füüsiliselt endiste elukaaslaste poolt, kuigi enam ei jagata ühist majapidamist. Perevägivallaks Istanbuli konventsiooni järgi peetakse igasuguseid füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas. Sõnastust muudetakse selliselt, et oleks tagatud abi ka (täiskasvanud ja mitte koos elavatele) vendadele-õdedele, kui nad on kannatanud ohvrile osaks saanud vägivalla või kuriteo tõttu. Teenuseosutajate ringi täpsustamine ja laiendamine, teenuse korralduse täpsustamine Arvestades kirjeldatud probleeme ja psühhoterapeudile esitatavaid nõudeid paljudes teistes riikides, on mõistlik laiendada kõrghariduse baasi ka Eesti ohvriabis ning diferentseerida teenuseosutajatele esitatavaid nõudeid vastavalt abivajadusele. Kui tervishoiusüsteemis rahastatavate vaimset tervist toetavate teenuste puhul võib kliinilise psühholoogi, vaimse tervise õe ja psühhiaatri baashariduse nõue olla põhjendatud, siis psühhosotsiaalse abi osutamisel töö- ja sotsiaalvaldkonnas on põhjendatud kaaluda meditsiinivaldkonnast erinevate baaspädevuste aktsepteerimist, millele lisandub psühhoteraapia õpe. SKA ohvriabi- ja ennetusteenuste osakond on juba välja töötanud põhimõtted, mille alusel värvatakse psühhoterapeute ohvriabi klientidele teenust osutama, vältimaks ebapiisava väljaõppega inimeste kaasamist kuriteo ja vägivalla ohvrite abistamisse.48 Psühhoterapeutide sobivuse hindamisel lähtutakse olemasolevate erialaliitude poolt aktsepteeritud ja tunnustatud psühhoterapeutidest. Aktsepteeritakse neid terapeute, keda on tunnustanud Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsioon49, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon50, Eesti Kognitiivse Käitumisteraapia Ühing, Eesti Psühhoanalüütiline Selts ja Eesti Pereteraapia Ühing. SKA lastemaja teenuse puhul kasutatakse mh nõustajaid, kellel on sotsiaaltöö magistrikraadile lisaks omandatud psühhoteraapia koolkonna ühingu poolt väljastatud pädevust tõendav tunnistus.51 Kuni lastega töötamise pädevustega kutse kirjeldamise ja kehtestamiseni võib praeguse seaduse kvalifikatsiooninõuete leevendamine võimaldada pakkuda kvaliteetsemat abi. Järgnevalt kirjeldatakse, kuidas on kavandatud psühholoogilise abi andmine diferentseerida ning millised on planeeritavad nõuded teenuse osutajatele.  Psühholoogiline nõustamine. Psühholoogilise nõustamise teenuse hüvitamine on võimalik juba kehtiva seaduse alusel. On kavandatud lubada rahastada psühholoogilist nõustamist juhul, kui teenust osutab psühholoog, kellel on kõrgharidus psühholoogias selle eriala õpetamiseks akrediteeritud kõrgharidusasutusest (kehtivas seaduses on sätestatud kliinilise psühholoogi kvalifikatsioon). Psühholoogilise nõustamise pakkumisel ei ole kliinilise psühholoogi pädevuse nõudmine piisavalt põhjendatud. Kuigi hiljuti on välja töötatud ka psühholoog-nõustaja kutsestandard, ei ole käesolevalt selle alusel kutseid välja antud, mistõttu ei saa regulatsioonis arvestada ka selle kutsepädevusega. Tagamaks paindlik reageerimine kutsenõuete järkjärguliseks tõstmiseks, on kavas viia teenuseosutamise kvalifikatsiooninõuded ministri määruse tasandile. 48 Ohvriabi psühholoogilise abi teenus: infoleht teenuse osutajale. (2020). Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakond. 49 European Certificate of Psychotherapy https://www.europsyche.org/ecp/about-ecp/ 50 http://xn--pshhoteraapia-xob.ee/psuhhoterapeutide-register/ 51 Soovitused lapsevanemale, kelle laps on kogenud traumat. Sotsiaalkindlustusamet, Lastemaja. 9  Psühhoteraapia. Psühhoteraapia teenuse hüvitamine on võimalik juba kehtiva seaduse alusel. Psühhoteraapia põhineb unikaalsel terapeudi ja patsiendi suhtel ning kasutab erinevaid psühhoterapeutilisi tehnikaid muutuse saavutamiseks.52 Psühhoteraapia meetodeid on väga palju, nende hulka kuuluvad nt psühhoanalüütiline psühhoteraapia, skeemiteraapia, kognitiiv-käitumuslik teraapia, pereteraapia, kunstiteraapia, muusikateraapia, psühhodraama, käitumisteraapia jpm; psühhoteraapia koolkondi on maailmas üle 400.53 Kavandatud on psühholoogilise abi kulu hüvitamiseks lepingute sõlmimine teenuseosutajatega, kelle pakutavat teenust osutavad isikud, kellel on kõrgharidus meditsiinis, psühholoogias, pedagoogikas või sotsiaaltöös, ning kes on läbinud psühhoteraapia suuna väljaõppe ning on tunnustatud ja aktsepteeritud olemasolevate erialaliitude poolt. Siingi on kavas paindliku reageerimise tagamiseks viia teenuseosutamise täpsete kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ministri määruse tasandile.  Tugigrupp. Tugigrupi teenuse hüvitamine on võimalik juba kehtiva seaduse alusel. Tugigrupp või eneseabigrupp koosneb ühise probleemiga inimestest, kes on otsustanud regulaarselt koos käia ja toetada üksteist ühise probleemiga paremaks toimetulemiseks.54 Näiteks on naistevastase vägivalla ohvritele pakkunud tugigrupiteenust erinevad kodanikuühendused nii vabatahtliku tegevusena, Hasartmängumaksu nõukogu kui riigieelarve rahastusel (naiste tugikeskused üle Eesti, MTÜ Eluliin, MTÜ Sotsiaalprogrammide Keskus). Vägivallatsejatele on pakkunud SKA rahastusel tugigrupiteenust EELK Perekeskus ja MTÜ Abi Võti. Tugigruppide läbiviimine võib põhineda tõenduspõhistel programmidel, mida korraldavad programmispetsiifilise väljaõppe saanud nõustajad, aga ka Eestis katsetatud lähenemistel, mis võivad baseeruda positiivse mõjuga praktikatel (nt nagu naiste tugikeskuste pakutavad naiste tugigrupid perevägivalla all kannatavatele naistele). OAS-i alusel rahastatava tugigrupiteenuse puhul peab olema välja töötatud tugigrupikontseptsioon, tegevuskava ja metoodika, sh tagasiside kogumise ja analüüsimise süsteem. Tugigrupi läbiviijatele peab olema korraldatud supervisioon. Iga tugigrupi puhul teeb otsuse teenuse rahastamiseks SKA, hinnates tugigrupi eesmärke, läbiviijate ettevalmistuse piisavust ning sobivust konkreetse sihtrühma toetamisel. Tugigrupi läbiviijal peab olema kõrgharidus meditsiinis, psühholoogias, pedagoogikas või sotsiaaltöös ning tal peab olema sihtgrupiga töötamise kogemus vähemalt 3 aastat. Teenuseosutamise täpsete kvalifikatsiooninõuete kehtestamine on kavandatud viia ministri määruse tasandile.  Kogemusnõustamine. Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel toimuv teadmiste- ja kogemustevahetus ja/või nõustamine, mille käigus pakutakse kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset- ja/või praktilist tuge.55 Kogemusnõustamise osutamine teenusena eeldab, et kogemusnõustaja on saanud vähemalt esmase kogemusnõustamise alase väljaõppe ja kuulub meeskonda ja/või kovisioonigruppi. Teenust osutatakse nii individuaalselt kui ka grupis, kasutades aktiivse kuulamise ja/või nõustamise meetodeid. Töö aluseks on sageli võrdsete tugiisikute või mentorluse mudel. Eelnõus on kavandatud sätestada kogemusnõustamine psühholoogilise abi teenuse osana, tuginedes Kogemuskoja vastavatele suunistele.56 Täpsustatud nõuded kehtestatakse vajadusel ministri määrusega. 52 Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon, http://xn--pshhoteraapia-xob.ee/tere-tulemast/psuhhoteraapiast/ 53 Sensus. Hea teada. https://www.sensus.ee/hea-teada 54 Seletuskiri ohvriabi seaduse (RT I 2004, 2, 3; 2006, 26, 191) muutmise eelnõu juurde. 55 Kogemusnõustamise teenus – soovituslik juhend. Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Muud_toetused_ja_teenused/kogemusnoustamise_teenuse _juhis.pdf 56 Kogemusnõustaja baaskoolitus - erialane täienduskoolitus. Kogemuskoda (2018). https://www.kogemuskoda.ee/wp-content/uploads/2019/07/%C3%95PPEKAVA_KINNITATUD_-2018_182- akh.pdf 10 Teenuse korralduse täpsustamiseks ja ohvrite vajadustega kooskõlla viimiseks ei sätestata eelnõus enam psühholoogilise abi kulu hüvitamist, vaid psühholoogilise abi teenus. Eelnõus on kavandatud psühholoogilise abi andmine sätestada teenuse ja teenuse eest tasu maksmise ülevõtmise kohustuse kaudu sarnaselt SHS-is abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Seaduses on kavas sätestada õigustatud isikud, tasu maksmise ülevõtmise piirmäärad, tasu maksmise ülevõtmise kohustuse ülevõtmise taotlemine ja otsustamine, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping ning lisaks lisanõuded nõustajate isiksuseomadustele ja lisanõuded ka spetsiifiliste koolituste läbimise osas. 2. Kuriteoohvrite riikliku hüvitise maksmise reeglid on bürokraatlikud ja hüvitiste tase ei toeta ohvrit ning tema lapsi piisavalt Kuriteoohvritele hüvitise maksmise süsteem on püsinud küllaltki muutumatuna juba 2005. aastast ega vasta tänasel kujul oma eesmärkidele. Hüvitise maksmine peab aitama leevendada inimestele osaks saanud raskete vägivallakuritegude materiaalseid tagajärgi ja seeläbi aitama kaasa, et kuriteo tõttu kannatanud inimesed tuleksid eluga paremini toime ega ohvristuks täiendavalt kuriteo tagajärgede tõttu. Probleemid on seotud nii kuriteoohvri hüvitise maksmise menetlusega kui hüvitise tasemega, mis pole aastate jooksul muutunud. Uue OAS hüvitiste peatükis säilitatakse täna kehtiva seaduse hästi toimivad põhimõtted, kaasajastatakse aga neid norme, mis on ajale jalgu jäänud. 2.1 Kuriteoohvri hüvitise maksmise menetlusega seotud probleemid 2.1.1 Hüvitiste peatüki tekst on raskesti arusaadav ning peatüki struktuur ei toeta piisavalt tekstist arusaamist, sh kasutatakse vananenud või ebaselget terminoloogiat Olukord ja probleem Probleemiks on hüvitiste peatüki raskesti mõistetav tekst ning ebaselge struktuur, mistõttu on raske aru saada vägivallakuriteo ohvri õigustest. Kasutusel on mitmed terminid, mis on vananenud ja pole kooskõlas teistes seadustes kasutatavate terminitega. Vägivallaohvrile makstava hüvitise eesmärk on vägivalla tagajärjel raske tervisekahjustuse saanud isikule tekitatud materiaalse kahju hüvitamine. OAS alusel hüvitatakse tekkinud kahju kuni 80% ulatuses ja see piirang kehtib ka iga varalise kahju liigi kohta eraldi. Hüvitist makstakse iga vägivallaohvri kohta kogusummas maksimaalselt kuni 9590 eurot. Hüvitist makstakse SKA kaudu riigieelarve vahenditest. Kahju hüvitatakse, kui vägivallakuriteo tagajärjeks on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt neli kuud kestev tervisehäire. OAS kohaselt on hüvitise maksmise aluseks järgmised vägivallakuriteoga kaasnenud varalise kahju liigid: 1) töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju; 2) ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud; 3) ohvri surmast tulenev kahju; 4) prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju; 5) ohvri matusekulud. 11 Eelnimetatud kahju alusel kindlaksmääratavaid riigi poolt hüvitatavaid summasid saab liigitada kaheks suuremaks grupiks - ühel juhul on tegemist kulude hüvitamisega, teisel juhul on sisuliselt tegemist täiendava asendussissetuleku tagamisega, mida makstakse lisaks muudele sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavatele hüvitistele. OAS struktuuris see praegu selgelt välja ei tule. Kuluhüvitised on ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud; prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju; ohvri matusekulud. OAS kohaselt makstakse kuluhüvitised isiku poolt SKA-le esitatud kuludokumentide alusel. Enamasti on tegemist ühekordse väljamaksega. Asendussissetulek tagatakse, kui on tekkinud töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju, st et kuriteoohvrihüvitist makstakse lisaks haigekassa poolt makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele (haigushüvitisele) või Töötukassa poolt makstavale töövõimetoetusele. Hüvitist makstakse ka, kui ohvri surma tõttu on vähenenud ülalpeetavate sissetulek, st et kuriteoohvrihüvitist makstakse lisaks SKA poolt makstavale toitjakaotuspensionile. OAS kohaselt arvestatakse asendussissetuleku suurus võttes arvesse ohvri varasemat sissetulekut. Asendussissetulekut makstakse igakuulise väljamaksena kuni ohvri tervise taastumiseni või kui tegemist on ülalpeetavatega, siis kuni ülalpeetav vastab seaduses sätestatud tingimustele, kuid igal juhul mitte kauem, kuni hüvitise ülempiirini (kehtivas seaduses 9590 eurot). Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Samas Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 8773 vägivallakuritegu57. Kuigi ei ole teada, kui paljud nendest vägivallakuritegude ohvritest said raske tervisekahjustuse või kauem kui neli kuud kestva tervisehäire, võib eeldada, et suure tõenäosusega on puudutatud sihtrühm suurem kui SKA-le hetkel teada. Eesmärk ja saavutatav olukord Eesmärk on saavutada seadusest parem arusaadavus. Selleks:  kajastatakse uues OAS-is selgemini ohvrile tekitatud kahju liikidest tulenevaid hüvitise suuruse arvestamise ja maksmise erisusi;  OAS alusel makstav hüvitis seotakse läbipaistvamalt teiste sotsiaalkindlustusskeemide alusel makstavate hüvitistega;  uue seadusega asendatakse vananenud, ebaselged ja SÜS-iga mitte kooskõlas olevad mõisted (nt tööettevõtuleping, hädavajalikud kulud, enammakstud summa) teiste õigusaktidega kooskõlas olevate mõistetega. Selliselt läbikirjutatud ja ümberstruktureeritud tekst on paremini arusaadav ja toetab õigusselguse eesmärgi saavutamist. 2.1.2 Hüvitise taotlemise kord on ohvrit koormav Olukord ja probleem OAS näeb ette kulude (nt kulud abivahenditele nagu prillid või hambaproteesid jne, riiete ja matusekulude) tõendamist. Menetluslikult on kulude hüvitamine isiku poolt esitatavate 57 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/vagivallakuriteod.html 12 kuludokumentide alusel nii ohvrile kui hüvitise määrajale kõige töömahukam ja kulukam. Hüvitatakse isiku sõidukulu, visiiditasu, kulutused ravimitele ja abivahenditele, mida kurjategija poolt ei ole kahju heastamisena makstud või mida era- või sotsiaalkindlustusskeemide või hoolekandemeetmete alusel ei hüvitata. Kuluhüvitisi saab põhimõtteliselt maksta: • isiku poolt esitatavate kuludokumentide alusel või • mujalt registritest (nt STAR) saadavate andmete alusel või • seaduses kindlaksmääratud summas eeldatavate kulude alusel kuludokumente esitamata. Kahju hindamine on keeruline, kuna alati ei ole ohvril kuludokumendid säilinud. Kuludokumentide esitamise nõue pikendab menetlusaega, kuna tuleb tegeleda kuludokumentide otsimisega, kontrollimisega, esitada päringuid ekspertarstile jne. Matusekulude puhul on tihti tegu kulutustega, kus ei väljastatagi kuludokumente (nt hauakaevamine; kirikuõpetaja teenus jms) või siis ei ole leinas inimene taibanud neid dokumente küsida. Seega on tegelikud kulud tavaliselt suuremad, kui on võimalik tõestada. 2019.aastal maksis SKA ravi- jm kuludena kokku 14 192 eurot. Matusekulud on SKA-le esitatud dokumentide põhjal vahemikus 500-1800 eurot, keskmine jääb 750-950 euro vahele. Keskmised tegelikud kulud kirstumatuse korral on 950 eurot, tuhastamismatuse puhul 750 eurot (peielauata). OAS näeb ette, et vägivallakuriteo ohvriks langenud inimene arvestab ise välja, mis suuruses hüvitist ta taotleb ning SKA vaid kontrollib, kas esitatud andmed on õiged. Praktikas see ei toimi. Hüvitise suuruse arvutab tegelikult SKA, kes saab isiku nõusolekul ise küsida meditsiinidokumente, vaadata riiklikest registritest haigushüvitise suuruse jne. Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ravi- jm kulusid maksti 15-le isikule. Matusekulud hüvitati 2019. aastal 20-le isikule (keskmiselt viimasel kuuel aastal makstud 23-le isikule). Eesmärk ja saavutatav olukord Eesmärk on saavutada olukord, kus hüvitise taotlemise kord on ohvrile vähemkoormav.  Menetlust lihtsustab oluliselt see, kui seadusega kehtestatakse varalise kahju hüvitamise alampiir, näiteks 600 eurot. Kui alampiiri ei soovita seaduses summana kehtestada, sest sellisel juhul oleks see summa fikseeritud ja kaotaks aja jooksul tarbijahinna tõusu tõttu olulise osa oma väärtusest, võiks selle summa kehtestada näiteks teatud protsendina või koefitsiendina hüvitise ülempiirist. Mis puudutab hüvitise alampiiri kehtestamist ca 600 eurose summana, siis SKA hinnangul katab selline summa nende praktika põhjal suurema osa sihtgrupi vajadusest. Kahju hüvitataks edaspidi ühekordse maksena uurimisasutuse andmete alusel (mis näitavad, et selline kahju on tekkinud) ilma kuludokumente esitamata. Kui vägivallakuriteo ohvriks langenud inimese kulud on suuremad, hüvitataks täiendav kulu inimese esitatud kuludokumentide alusel.  Sarnane lähenemine oleks matusekulude hüvitamisel, mis juba praegu hüvitatakse kindla summana. 13 Uues OAS-s on kavandatud tõsta vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 600 eurot (senise 448 euro asemel) ning maksta see hüvitis välja uurimisasutuse info alusel ühele ohvri pereliikmele või lähedasele kuludokumente nõudmata. Kui matusetoetuse suurust ei soovita seaduses summana kehtestada, võib selle summa kehtestada teatud protsendina või koefitsiendina hüvitise ülempiirist. Hüvitatava kahju suuruse kindlaksmääramine teatud summa piires kuludokumente esitamata on nii vägivalla ohvriks langenud inimesele kui ka SKA-le vähemkoormav ning lühendab hüvitise määramise menetlusaega.  Menetluse lihtsustamise eesmärgil tehakse uues OAS-is ka muudatus, mis võtab vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeselt kohustuse arvestada ise välja, mis suuruses hüvitist ta taotleb. SKA küsib erinevatest riiklikest andmebaasidest andmed ja arvestab hüvitise suuruse.  Inimene märgib tulevikus taotlusel ära vaid hüvitise liigid (ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju; ravikulud jne), mida soovib taotleda, täiendavalt esitatud lisadokumentide arvu ja sõidukulude selgituse. 2.1.3 Psühholoogilise abi kulusid hüvitatakse sama seaduse alusel neljal erineval viisil, sh kuriteoohvrite hüvitise raames Olukord ja probleem Psühholoogilise abi andmine on kehtivas OAS-s sätestatud neljas kohas, erinevad nii nõuded teenuseosutajatele kui teenuse saamise korraldus. Psühholoogilist abi on võimalik saada:  naiste tugikeskuse teenuse raames (tegemist on sisuliselt madala läve teenusega);  inimkaubanduse, terrorismi või seksuaalse väärkohtlemise alaealise ohvrina (täpselt piiritletud sihtrühm, kuid piiramatu võimalusega abi saada);  süüteo ohvrina, kui menetlus on algatatud (abivajadust hindab ohvriabitöötaja ja suunab inimese vastava spetsialisti poole);  vägivallakuriteoohvrina (isik saab rahalist hüvitist, kuna psühholoogiline abi kvalifitseerub tervise kahjustamisest tingitud kuluks). Teenusena osutatakse psühholoogilist abi kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses ja ohver selle eest tasu maksma ei pea, SKA hüvitab kulud otse teenuse osutajale. Kuriteoohvrihüvitisena hüvitatakse psühholoogilise abi kulu 80% ulatuses. Samal eesmärgil osutatav abi mitmel erineval viisil ei ole mõistlik. See tekitab segadust nii abivajajas kui spetsialistis, kes peab teenuseid korraldama/hüvitise andmist otsustama ning see ei ole ohvrite suhtes õiglane lahendus, et ühel juhul on abi isikule tasuta, teisel juhul on ohvril kulude kandmisel 20-protsendiline omavastutus. Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ravi- jm kulusid maksti 15-le isikule. Välismaalasi on läbi aastate olnud üksikuid, kellele on hüvitist makstud. Eesmärk ja saavutatav olukord Muudatuse eesmärk on saavutada selgus psühholoogilise abi hüvitamise süsteemis.  Eesti elaniku puhul on otstarbekas psühholoogilise abi osutamine ainult teenusena. Teenuse osutamisel jääb inimesele selle summa võrra rohkem rahalisi vahendeid muude vägivallaohvri hüvitisega kaetud kulude katteks. 14   Piiriülesel juhtumil, kus inimene on langenud vägivalla ohvriks Eestis, kuid elab välisriigis, jätkub senine olukord, et inimesele tagatakse psühholoogiline abi rahalise hüvitisena. Hüvitist makstaks Eesti ühe kuupalga alammäära ulatuses (seega rahaliselt Eestis elava isikuga võrdses summas). Välismaal elavale isikule rahalise hüvitise maksmise põhjuseks on see, et inimene saab psühholoogilist abi oma elukohariigis. Kavandatav muudatus seisneb antud juhul selles, et kui SKA ohvriabitöötaja on vastava vajaduse tuvastanud, siis inimene kuludokumente esitama ei pea ning talle makstakse hüvitist. Praktikas ei ole piiriüleseid juhtumeid palju, viimastel aastatel ei ole SKA välisriigi elanikele hüvitisi maksnud. 2.1.4 Regressinõuete esitamise regulatsioon ei ole efektiivne, sest kurjategijalt hüvitise sissenõudmiseks saab nõude esitada alles peale kriminaalmenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist Olukord ja probleem Regressinõude esitamine on ajamahukas kõikidele osapooltele. Kehtiva õiguse alusel toimub regressinõude esitamine järgmiselt:  SKA teeb kord kvartalis kohtuinfosüsteemi päringu selle kohta, kas antud kriminaalasi on kohtusse jõudnud ja kohtulahend jõustunud;  jõustunud kohtulahendi korral esitatakse kahju tekitajale regressinõue (pakutakse võimalust vabatahtlikult tasuma hakata);  kui kahju tekitaja ei nõustu vabatahtlikult kahju hüvitamisega, esitab SKA kohtule tsiviilhagi kahjunõudega;  kui kohtuotsusega on kahju välja mõistetud ja võlgnik vabatahtlikult tagasi ei maksa, esitab SKA kohtutäiturile täitmisavalduse. Praeguse menetluse miinused:  kuna kriminaalasjade menetlus on pikk protsess, peab SKA pikka aega jälgima kriminaalasja seisu;  kui kriminaalasi lõpetatakse ja asi kohtusse ei jõua, siis ei saa SKA sellest teada, ta peab tegema täiendavaid päringuid PPA-le;  SKA peab Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kaudu otsima kahju tekitaja viibimiskoha andmeid;  SKA esitab hagiavalduse, mille alusel toimub kahju sissenõudmiseks uus kohtumenetlus. Regressnõuete statistika 2019. aasta novembrikuu seisuga, SKA andmed: Esitatud regressnõuded summas (eur) 1 129 847,57 - Neist tasutud (ca 16,1%) 182 176,95 - Maksmata 947 670,62 Kokku 277 toimikut - Täielikult tasutud 17 toimikut - Laekumised 141 toimikut - Laekumine puudub 119 toimikus Puudutatud sihtrühm Muudatusest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA. Muudatus mõjutab veidi ka kohtute, PPA ja Justiitsministeeriumi tööd. 15 Eesmärk ja saavutatav olukord Uues OAS-is sätestatakse regressinõude esitamine juba kriminaalmenetluse raames. Sellega saavutatakse see, et:  võidetakse menetlusaega;  jäävad ära täiendavad päringud PPA-le ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale;  ei pea täiendavalt esitama tsiviilhagi kahju tekitaja vastu (väheneb tsiviilhagide arv);  ei teki olukorda, kus samade kuludokumentide alusel on nõue kahju tekitajale esitanud nii kannatanu kui SKA. 2.1.5 Hüvitise maksmist välistavad asjaolud on stigmatiseerivad ning ei arvesta ülalpeetava isiku alaealisust Olukord ja probleem OAS näeb muuhulgas ette, et hüvitist ei maksta, kui ohver on kuriteo toimepanemise või kahju tekkimise esile kutsunud või seda soodustanud oma „kergemeelse käitumisega“. Praktikas pole kergemeelse käitumise pärast kedagi siiski hüvitisest ilma jäetud, kuid sõnastus on ohvrit stigmatiseeriv ega sobi kaasaegse ohvriabi ja kannatanu õiguste põhimõtetega kokku. Kaasaegses vägivalla ennetuses ja ohvriabis on ohvri stigmatiseerimise vältimine üks kriitilise tähtsusega teema, mida õpetatakse nii tulevastele õiguskaitseorganite töötajatele kui sotsiaalvaldkonna spetsialistidele. Ühtlasi on üheks suurimaks mureks ja põhjuseks, miks paljud vägivallaohvrid abi küsima ei tule, just nimelt ohvri süüdistamine, ohvrile üle jõu käiva vastutuse panek, sealhulgas ka vägivallatseja käitumise eest vastutuse panemine. Uus OAS sõnastatakse moel, mis ei stigmatiseeri vägivalla ohvreid. OAS näeb ette ka ohvri ülalpeetavale hüvitise maksmise välistamise võimaluse. Kuna kurjategija ülalpeetav on enamasti alaealine, siis ei saa eeldada, et ta on piisavalt küps käitumaks mõistlikult, kui ta vanem käitub ebamõistlikult. Alaealine ülalpeetav ei saa olla vastutav oma vanema käitumise eest või saada karistatud selle eest, kui ta on ise ebamõistlikult käitunud. Alaealise võimekus tajuda keerulistes olukordades oma käitumise tagajärgi on piiratud ja seda tuleb arvestada kõikides olukordades. Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist maksti 66-le isikule, 54 neist olid ohvrite ülalpeetavad lapsed. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõus kaotatakse järgmised hüvitiste maksmist välistavad asjaolud:  ohver on kuriteo toimepanemise või kahju tekkimise „esile kutsunud või seda soodustanud oma kergemeelse käitumisega“;  ohvri ülalpeetavale keeldutakse teatud juhtudel hüvitise maksmisest. 2.2 Kuriteoohvri hüvitise maksmise ebapiisav tase 2.2.1 Hüvitise maksimummäär ei ole piisav 16 Olukord ja probleem Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadusega (esimene seadus, mis reguleeris vägivallaohvritele hüvitise maksmist) kehtestati 1998. aastal hüvitise maksimummääraks 50 000 EEK-i. Selle summa põhjendus oli järgmine: „hüvitise summa jääb tsiviilõigusliku kahju hüvitamise ja sotsiaalkindlustuse korras makstavate summade vahele, olles esimesest väiksem ja teisest suurem“.58 2007. aastal tõsteti hüvitise maksimummäär 150 000 EEK-ini, kuna „hüvitise piirmäär 50 000 krooni takistab hukkunud ohvrite ülalpeetavatele perioodilise hüvitise maksmist pikema ajavahemiku vältel. … Meie hinnangul on ohvrite ja nende ülalpeetavate majandusliku olukorra kergendamiseks esmatähtis tõsta hüvitise piirmäära 50 000 kroonilt 150 000 kroonile. …Kui hüvitise määr on 80% ja piirmäär 150 000 krooni … saaks ohvri ülalpeetavale maksta … [hüvitist] 3 aastat ja 5 kuud.“59 Seega on kuriteoohvritele makstava hüvitise maksimummäär kokkuleppeline summa, mida seadusandja arvates on olnud rahaliselt võimalik vägivallaohvriks sattunud inimestele kahjuhüvitisena maksta ja mille suurus on ühiskondliku tunnetuse järgi õiglane. Sama loogikat kasutavad ka teised riigid. Kehtiv maksimummäär 9590 eurot pärineb 2011. aastast, mil see tuletati eurole üleminekul aastast 2007 kehtinud summast 150 000 EEK. Tänaseks ei täida vägivallaohvritele makstava hüvitise piirmäär enam oma eesmärki. Arvestades tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) kasvu, peaks see piir olema 2020. aastal vähemalt 13 000 eurot, arvestades aga ka üldise heaolu ja palkade kasvuga, peaks see piir olema tänavu vähemalt 20 000 eurot. 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 Kehtiv 95 piirmäär 90 Korrigeeri- 10 10 10 11 11 12 12 12 12 12 12 13 13 13 tud THI-ga 587 577 894 439 885 218 205 145 157 570 998 297 376 671 Korrigeeri- tud pensioni- 11 12 12 12 12 13 14 15 15 16 18 19 21 21 indeksiga 661 245 245 245 783 422 201 096 956 770 044 560 125 125 Eriti kriitiline on kehtiv piirmäär toitja kaotusel, kus kehtivast piirmäärast ei piisa, et tagada toitja lastele ülalpidamine vähemalt laste täisealiseks saamiseni. Näiteks kui peres on kolm alaealist last ja nende vanem sai vägivallakuriteo tagajärjel surma, arvestatakse hüvitis kokku kolme lapse peale summas 9590 eurot (miinus matusetoetus). Seega üks laps saab hüvitist kokku maksimaalselt 3047,33 eurot. Kui laps on nt 2-aastane, täitub hüvitise piirmäär ammu enne tema täisealiseks saamist. 2016. aastast alates on 47 toitja surmast tingitud kahjuhüvitise saajat, kelle õigus saada hüvitist lõppes seoses hüvitise piirmäära täitumisega enne täisealiseks saamist. Praeguse piirmääraga täituks hüvitise piirmäär ca 1,5 aastaga. Puudutatud sihtrühm 58 Seletuskiri kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise eelnõu juurde. 1998. 59 Seletuskiri ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. 07.09.2006. 17 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist maksti 66-le isikule, 54 neist olid ohvrite ülalpeetavad lapsed. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõus on kavas sätestada hüvitise sellised piirmäärad, mis tagavad ohvrite parema toimetuleku pikemaks ajaks.  Sätestatakse hüvitise uueks piirmääraks kas 15 000 eurot või 25-kordne alampalga määr. Toitja kaotanud laste puhul oleks selle suuruseks 4-kordne määr (ehk 60 000 eurot) ja seda makstakse kuni laste täisealiseks saamiseni ning õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Uut piirmäära kohaldatakse ka nendele ülalpeetavatele, kes on veel alaealised või õppimise korral alla 24-aastased ja kellele on lõpetatud hüvitise maksmine seoses praegu kehtiva piirmäära täitumisega. Uue OAS jõustumisel ei pea lapsed hüvitise saamiseks uut avaldust esitama, SKA saab hüvitise määrata oma andmete alusel. Vahepealse perioodi eest, mil hüvitist ei makstud, hüvitist tagantjärgi ei maksta. Ehkki ülalpeetavatele makstava piirmäära tõstmine 60 000 euroni võib tunduda suure summana, siis praktikas katab see ohvri surmast tuleneva sissetuleku puudumise ainult mõneks aastaks. Näiteks, kui ohvri netopalk oli Eesti keskmine (2019. aastal 1162 eurot) ja sellest maha arvestada riigi poolt makstav toitjakaotuspension (2019. aastal makstud keskmine 181 eurot), siis oleks võimalik maksta ohvri ülalpeetavatele hüvitist 6,5 aasta jooksul (hüvitise suurus kuus oleks 785 eurot ning aastas kokku 9418 eurot). Kui lähtuda 2019. aasta andmetest, siis võib arvata, et enamus ohvrite puhul oli tegu alla keskmise palga teenijatega, seega kataks ülalpeetavatele makstava piirmäära tõstmine 60 000 euroni mõnevõrra pikema perioodi, kui 6,5 aasta puuduva sissetuleku. Kui hüvitise piirmäära ei soovita kindla summana kehtestada, sest sellisel juhul oleks see summa fikseeritud ja kaotaks aja jooksul tarbijahinna tõusu tõttu olulise osa oma väärtusest, võiks summa kehtestada näiteks iga-aastase riigieelarve seadusega nii nagu seda tehakse mitme teisegi seadustest tuleneva määra ja piirsumma puhul. Võimalik oleks ka kehtestada, et piirmäär vaadatakse üle pikema ajavahemiku tagant, nt iga kolme aasta tagant, nagu seda tehakse Soomes või et seaduses sätestatud piirmäära korrutatakse igal aastal THI-ga või pensioniindeksiga (nagu seda tehakse töövõimetoetuse puhul), või siduda hüvitise piirmäär alampalgaga, mis vähendaks samuti summa fikseeritusest tulenevaid probleeme. 2.2.2 Ülalpeetavatele arvutatava summa valem ei toeta nende toimetulekut piisavalt Olukord ja probleem Ülalpeetavatele hüvitise arvutamise valem ei soodusta ülalpeetavate toimetulekut piisavalt. OAS-is sätestatud hüvitise arvutamise reegel näeb ette ohvri eelneva tulu jaotamise järgnevalt:  ühele ülalpeetavale 75%;  kahele ülalpeetavale 85%;  kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100%. Saadud suurusest arvutatakse maha makstud toitjakaotuspension. Näide: ohvri ühe kalendripäeva tulu oli 20 eurot. Tal oli kaks ülalpeetavat: vanaduspensionieas ema ja 14-aastane laps. Lapsele on määratud toitjakaotuspension 170 eurot kuus. Emale toitjakaotuspensioni määratud ei ole. Arvutuse käik: ühe kalendripäeva tulu x 30 x hüvitatav osa 85% kahele ülalpeetavale (20 X 30) x 85% = 510 eurot. Lahutatakse maha 18 toitjakaotuspension 510 – 170 = 340 eurot. Saadud summast hüvitatakse 80 %, seega 340 x 80% = 272 eurot. Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist maksti 66-le isikule, 54 neist olid ohvrite ülalpeetavad lapsed. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõuga sätestatakse tingimused, mis toetavad paremini ülalpeetavate toimetulekut.  Muudatuste tegemisel jääb hüvitise suuruse arvestamise raam samaks, mis kehtivas seaduses, kuid ohvri eelneva tulu jaotamisel perekonnaliikmeid arvesse võttes järgitakse liikluskindlustuse seaduses (LKindlS) sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole oluline, mitu ülalpeetavat on ohvril, vaid seaduses sätestatud reeglite alusel arvutatav hüvitise summa jagatakse õigustatud isikute vahel võrdsetes osades. Näiteks, kui ohvril on kolm ülalpeetavat, siis jagatakse antud summa kolmeks; kui viis ülalpeetavat, siis jagatakse summa viieks. Ülalpeetavatena võetakse antud juhul arvesse nii lapsed, ülalpeetavad abikaasad kui ülalpeetavad vanaduspensioniealised vanemad. Enam ei vähendata ühe ülalpeetava hüvitise saamise õigust 75 protsendile ohvri tulust ja kahe ülalpeetava hüvitise saamise õigust 85 protsendile ohvri tulust. 2.2.3 Kuriteoohvrile omavastutuse panemine 20% ulatuses ei ole alati õigustatud Olukord ja probleem Probleemiks on kehtivas OAS-s sätestatud tekkinud kahju hüvitamine kuni 80% ulatuses, piirang kehtib ka iga varalise kahju liigi kohta eraldi, sealhulgas ohvri tervise kahjustamisest tingitud kuludele. Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulu hüvitamisele 80% piirangu seadmine ja ohvrile endale kuriteo tagajärjel tekkinud varalise kahju eest 20% ulatuses varalise vastutuse panemine ei ole õiglane. Selline piirang ei aita kaasa ohvri tervise taastamisele, sest kui ohvril endal vahendid puuduvad, jääb tulemus poolikuks, ehkki muidu oleks võimalus tervise taastumisele olemas. Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist maksti 66-le isikule, 54 neist olid ohvrite ülalpeetavad lapsed. Eesmärk ja saavutatav olukord  Eelnõu tegemisel vaadatakse kuriteo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise 80% piirang hüvitatavate kulude kaupa üle. Tervise kahjustamisest tingitud kulude hüvitamisele 80% piirangust loobumine ei too riigile kaasa ülemäärast kulude kasvu, sest igal juhul kehtib kuriteoohvri hüvitisele maksimumpiir, seega ei saa kulutused ohvri tervise taastamisele kasvada ebamõistlikult suureks. 2.2.4 Määratud hüvitise vähendamine, kui tarbijahinna indeks on väiksem kui üks, ei ole põhjendatud Olukord ja probleem 19 OAS kohaselt arvestatakse kord aastas perioodiliselt makstavate hüvitiste puhul hindade ja elukalliduse muutumist. Kui tarbijahinna väärtus on väiksem kui üks, siis määratud hüvitist vähendatakse. Hüvitise vähendamine ei ole põhjendatud, see tekitab ohvrites ebakindlust ja arusaamatust. Puudutatud sihtrühm 2019. aastal maksti kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist maksti 66-le isikule, 54 neist olid ohvrite ülalpeetavad lapsed. Eesmärk ja saavutatav olukord  Eelnõuga sätestatakse, et kui tarbijahinna väärtus on väiksem kui üks, siis säilitatakse hüvitis määratud suuruses. 3. Mitmed SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna korraldatavad või osutatavad teenused on seaduses sõnastamata, või on nende teenuste kirjeldus väga põgus või ebatäpne, mistõttu ei ole selge, kes on õigustatud isikud teenusele, millised on teenuse eesmärgid või nõuded teenuseosutajale, sh vahetult teenust osutavale isikule 3.1 Ohvritega tegelevatele spetsialistidele esitatavad nõuded ei ole piisavad ja ohvriabitöötaja roll on ebamäärane Olukord ja probleem Ohvriabiteenuse eesmärk on aidata ohvril peale traumaatilist sündmust taastuda. Uuringud näitavad, et ohvriabi sihtrühmad ja nende vajadused on väga erinevad, mis eeldab spetsialistidelt väga laiaulatuslikke teadmisi ja oskusi erinevatest valdkondadest ning võimekust töötada kiiresti muutuvas ja ebakindas olukorras, st head hariduslikku ettevalmistust. Viimase viie aasta jooksul on lisandunud uued ohvriabi sihtrühmad ja uued teenused (nt teenused seksuaalvägivalla ohvritele, psühhosotsiaalne kriisiabi), mis seab täiendavaid ootusi töötajate oskustele ja suutlikkusele.60 Kehtivas OAS-is ei ole defineeritud ohvriabitöötajale esitatavaid nõudeid ja ametikoha rolli ohvri abistamisel. OAS § 5 lõikes 3 on vaid nimetatud, et ohvriabiteenuse osutaja kaudu seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud teenust osutaval füüsilisel isikul peavad olema ohvriabitööks vajalikud kõlbelised omadused ja pädevus. Kogu vastutusala, tegevus ja nõuded on toodud vastavate spetsialistide ametijuhendites. Mis peab olema see pädevus (haridus, kogemus, täienduskoolitused) on sõnastamata. Eriti silmatorkav on nõuete sisuline puudumine võrreldes peatükis 23 toodud naiste tugikeskuse teenuse osutajale esitatavate nõuetega. Vastutusvaldkonna suurust arvestades ei ole praegune kirjeldus kindlasti piisav (tööd tehakse väga haavatavate sihtrühmadega, nt inimkaubanduse ohvrid, seksuaalse väärkohtlemise ohvrid, terrorismiohvrid jne). Võrdluseks võib tuua ka LasteKS-i, mis kirjeldab nõuded lastekaitsetöötajatele ja lapsega töötavatele isikutele. Puudutatud sihtrühm Kavandatavatest muudatusest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas töötavad ohvriabitöötajad (u 65 töötajat) ja potentsiaalsed uued ohvriabitöötajad, samuti ohvriabiteenuse osutajad ja ohvritega tööalaselt kokku puutuvad spetsialistid (politseinikud, prokurörid, sotsiaaltöötajad jt). Eesmärk ja saavutatav olukord 60 Luht, K. (2018). Professionaalne ohvriabi ohvriabitöötajate hinnangul. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool. 20 Eelnõuga kavandatakse ohvriga tegelevate spetsialistide ringi kolmeks jaotamine. See võimaldab määratleda selgelt nõuded ja pädevused, mis aitavad tagada ohvritele pakutavate teenuste kvaliteeti ja toetada väljaõpet. Eelnõuga tekivad mõisted ohvriabitöötaja, ohvriga töötav spetsialist ning ohvriga kokkupuutuv spetsialist. 1) Ohvriabitöötaja on SKA ametnik, kes täidab talle seaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid ohvrite õiguste, heaolu ja turvalisuse tagamisel. 2) Ohvriga töötav spetsialist on OAS-i alusel ohvrile vahetult teenuseid pakkuv isik. 3) Ohvriga kokkupuutuv spetsialist on töös või kutsetegevuses ohvriga vahetult kokkupuutuv isik. Ohvriabitöötajad on SKA ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonnas töötavad ohvriabi ja kriisiabi telefoni spetsialistid ning piirkondade juhid. Ohvriga töötavad spetsialistid on naiste tugikeskuste, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste, inimkaubandusohvritele suunatud teenuste juhtumikorraldajad, OAS-i alusel psühholoogilist ja juriidilist abi pakkuvad spetsialistid, vägivalla toimepanijatele nõustamisteenuste pakkujad, ohvriabi vabatahtlikud, inimkaubandusohvrite nõuandeliini töötajad. Ohvritega kokkupuutuvad spetsialistid on erinevate valdkondade professionaalid, kelle põhitöö ei ole ohvrite abistamine, kuid kelle teadlikkus ohvrite abistamisest ja kohtlemisoskused on olulised ohvri turvatunde ja heaolu tagamisel. Kokkupuutuvate spetsialistide ringi kuuluvad näiteks politseiametnikud, prokurörid, kohtunikud, sotsiaaltöötajad, tervishoiutöötajad jne. Kavandatavad nõuded ohvriabitöötajale Ohvriabitöötajale on nõuded kavas sätestada järgmiselt: 1) Ohvriabitöötajal peavad olema ohvriabi tööks vajalikud isikuomadused ja sotsiaaltöö valdkonna kõrgharidus. 2) Sotsiaaltöö kõrghariduse puudumisel peab ohvriabitöötajal olema kõrgharidus ning omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega ohvriabile või vähemalt 18EAP ulatusel läbitud õppeaineid sotsiaaltöö valdkonnas. 3) Valdkonna eest vastutav minister võib ohvriabitöötajale kehtestada täiendavad kvalifikatsiooninõuded. Paljud uuringud ja analüüsid rõhutavad, et kuriteoohvri kohtlemise ja kaitsevajaduste mõistmiseks tuleb mõista kannatanuid laiemas sotsiaalses võrgustikus. Kuritegu ei mõjuta ainult ohvrite enesetunnet, vaid ka suhteid lähedaste, naabrite ja töökaaslastega ning sotsiaalset, füüsilist, vaimset ja majanduslikku toimetulekut.61 On oluline, et ohvriabi korraldus ulatub sügavamale ohvrit ümbritsevasse võrgustikku. Sotsiaaltöö kõrgharidus annab ohvriabitöötajale võimekuse, oskused ja teadmised toimunut mõista, teha klienditööd, korraldada sotsiaalteenuseid ja võrgustikutööd, samuti loob eeldused koostööks sotsiaaltöö valdkonnas, et toetada inimeste toimetulekut nii üksikisiku, perekonna kui ühiskonna tasandil. On oluline, et ohvriabitöötaja mõistab enda kui spetsialisti rolli ja piire, on teadlik ning oskab töös ära tunda ametieetika küsimusi ja põhimõtteid. Ka võimaldab ohvriabitöötajate ühtlane hariduslik ettevalmistus toetada kannatanute võrdset kohtlemist sõltumata piirkonnast, kuhu inimene abi küsimiseks pöördub. Sotsiaaltöö valdkonna õppeainete mahu (18EAP) määratlemisel on aluseks võetud kriminaalhooldajatele ette nähtud ainete maht, mis võimaldab omandada teadmised ohvriabi töötajatele vajalike üld- ja erialaste kompetentside kujunemiseks järgmistel teemadel: sissejuhatus erialasse, sotsiaaltöö teooriad ja meetod, tänapäevased sotsiaalprobleemid, sotsiaaltöö väärtused ja eetika, psühhosotsiaalne töö ja nõustamine. 61 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool 21 Paragrahvis toodud nõuete kehtima hakkamiseks on vajalik üleminekuaeg. Nõuete kehtima hakkamine on planeeritud alates seaduse jõustumisest ametisse nimetatavatele ametnikele ning SKA-l tuleb tagada kõigi varem tööle asunud ohvriabitöötajate nõuetele vastavus 2 aasta jooksul alates seaduse jõustumisest. Kavandatavad nõuded ohvriga töötavale spetsialistile Ohvriga töötavale spetsialistile on kavas sätestada nõuded järgmiselt: 1) Ohvriga töötavad spetsialistid peavad läbima ühe aasta jooksul alates teenuse osutamise algusest SKA korraldatava ohvriabi baaskoolituse. 2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada ohvriga töötavale isikule täiendavad kvalifikatsiooninõuded. Ohvriga töötavate spetsialistide nõuete määratlemise vajadus tuleneb sellest, et uue OAS-i alusel asutakse osutama mitmeid teenuseid, mis varem seaduses kirjeldatud ei olnud. Ühtne baasväljaõpe toetab ohvriabi reformi eesmärke ning toetab erinevatest teenustest ühtsetel alustel põhineva ohvriabisüsteemi kujunemist, kus ohvriabitöötajatel ning muudel ohvritega töötavatel spetsialistidel on ühtlustatud ja kaasaegsed teadmised ohvritega tehtava töö väärtustest, tööd reguleerivatest õigusaktidest ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö põhimõtetest. Ohvriabi baaskoolituse eeldatav maht on 3-5 tööpäeva. Lähtuvalt sihtgrupi erivajadustest, kellega spetsialist töötab, võib ohvritega töötavatele spetsialistidele esitada täiendavaid nõudeid määruses – nt võivad sellised nõuded olla määratletud inimkaubanduse, perevägivalla ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega ning alaealiste ohvritega töötavatele spetsialistidele. Kavandatavad ohvriga kokkupuutuva spetsialisti õigused ja kohustused Ohvriga kokkupuutuva spetsialisti õigused ja kohustused on kavas eelnõus sätestada järgmiselt: 1) Ohvriga kokkupuutuval spetsialistil on õigus saada lähtuvalt ohvri abivajadusest ohvriabitöötajatelt ning ohvriga töötavatelt spetsialistidelt nõu ja toetust abi osutamisel. 2) Ohvriga kokkupuutuv spetsialist peab oma töös järgima OAS-is toodud ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtteid. 3) Ohvriga kokkupuutuv spetsialist peab tegema ohvri turvalisuse ja heaolu huvides koostööd teiste ametkondadega ning toetama ohvrit täiendava abini jõudmisel. Ohvriga töötavale spetsialistile kvalifikatsiooninõudeid ei esitata, küll aga on iga asutuse kohustus tagada, et ohvritega kokkupuutuvad spetsialistid tunneks ja järgiks töös ohvrite kohtlemise põhimõtteid. Nõue ei ole uus, sama eeldavad Istanbuli konventsioon ja kuriteoohvrite direktiiv.62 Mida tõenäolisem on spetsialisti kokkupuude ohvritega, seda enam tuleb igal asutusel panustada oma töötajate koolitamisse ning teadlikkuse tõstmisse, samuti tuleb toetada ja lihtsustada koostööd teiste asutustega, sh ohvriabiteenuste pakkujatega. Kuna on selge, et ohvrite toetamine ei pruugi olla lähtuvalt olukorra keerukusest või traumatisatsioonist lihtne, siis tuleb tagada ka ohvritega kokkupuutuvatele spetsialistidele vajalik abi tööks ohvritega – nt tagab SKA selliste nõuannete kättesaadavuse ööpäevaringselt kriisiabitelefoni 116 006 kaudu või ka teenuste juhtide ja teenuspakkujate kaudu. Kavandatavad ohvriabitöötaja ülesanded Eelnõus tuuakse eraldi ohvriabitöötaja ülesanded, milleks on: 62 Direktiivi artikkel 25 Õigusala töötajate koolitamine. Liikmesriigid tagavad, et ametnikud, kes tõenäoliselt puutuvad kokku kuriteoohvritega, näiteks politseinikud ning kohtute töötajad, läbivad üld- ja erikoolituse, mille tase vastab nende kokkupuudetele kuriteoohvritega, et suurendada nende teadlikkust kuriteoohvrite vajadustest ning vajadusest suhtuda kuriteoohvritesse erapooletult, austavalt ja professionaalselt. Samad nõuded esitatakse ka kohtunikele, prokuröridele, juristidele, ohvriabi osutajatele. 22  1) ohvrite ja nende lähedaste nõustamine; 2) juhtumikorralduslik töö ja vabatahtliku töö koordineerimine; 3) võrgustikutöös osalemine ja selle korraldamine; 4) psühhosotsiaalne toetus ja kriisiabi pakkumine ning korraldamine; 5) lepitusmenetluse läbiviimine. 3.2 Inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistele pakutavad teenused ei ole selgelt sõnastatud ja puuduvad nõuded teenuseosutajatele, alaealiste ohvrite puhul vajab täpsustamist koostöö lastekaitsega Olukord ja probleem Kehtiva seaduse § 3, mis sätestab ohvriabi sihtrühmad ja eesmärgid, on raskesti loetav ning seaduse korduvad täiendused on teinud paragrahvi raskesti rakendatavaks nii mitmeti mõistetavuste kui kohati puuduliku info tõttu. Jääb arusaamatuks, mis asi on ohvriabiteenus ja kas inimkaubanduse ohvri ning seksuaalselt väärkoheldud alaealise ohvri teenused on osa ohvriabiteenusest või mitte. Kui inimkaubanduse ohvrite abistamine on ohvriabiteenus, siis vastavalt kehtiva seaduse § 3 lõikele 4 peaks see olema kättesaadav igas Eesti maakonnas (turvaline majutus, psühholoogiline abi, toitlustus jne). Seda ta praktikas ei ole, ja selleks puudub ka vajadus. Seega on tegemist ebaselgelt sõnastatud paragrahviga ja sellisel kujul tekitab see segadust. Samuti laieneb peatüki praeguse ülesehituse ja sõnastuse puhul SKA- le kohustus kontrollida iga asutuse, kellele ta on teenuse osutamise üle andnud (nt mõni MTÜ või KOV üksuse, töötajate sobivust ohvriabitööks. SKA peaks andma nõusoleku või keelduma nõusoleku andmisest, kui nad ei ole sobivad (§ 5 lõige 4). See tähendab sisuliselt nagu peaks SKA tegelema MTÜ-de või KOV üksuste töötajate värbamisega. Segadust lisab veelgi terrorismiohvri defineerimine, kellele on teatud teenused ette nähtud, kuid ühekordsel lugemisel sellest aru ei saa. Kokkuvõtvalt on kehtivast seadusest keeruline üheselt aru saada, mis teenuseid kellel on õigus saada. Lisaks on kehtivas seaduses keeruline kogu inimkaubanduse ohvri tuvastamise ja teenusele suunamise protsessi kirjeldus (§ 3 lõiked 22-24). On raske hoomata, kes peab keda teavitama milliste ohvrite puhul. Lisaks ei ole teavitamine kooskõlas praktikaga, nt OAS § 3 lõige 22, kus lisaks PPA-le oleks vajalik teate esitamine ka prokuratuuri poolt. Kuna õigus teenustele tekib juba kuriteoteate esitamise hetkest, on oluline nimetada seaduses ka prokuratuuri. Kehtiv OAS ei käsitle välismaalaste abistamise erisusi, kuigi välismaalaste seadus (VMS) sätestab osad nende abistamisega seotud tingimused. Praktikas on kerkinud küsimused, mis hetkest tuleb välismaalasele teenuseid pakkuda. VMS võimaldab järelemõtlemisaja andmise neile, 30-60 päeva prokuröri otsusega (VMS § 205); teenuste saamiseks on vajalik kriminaalmenetluses osalemine (VMS § 203). Inimkaubanduse direktiivi kohaselt tuleb juhtudel, kui ohver ei ela seaduslikult asjaomases liikmesriigis, abi ja toetust osutada vähemalt järelemõtlemisaja jooksul. Kui pärast tuvastamismenetluse lõpuleviimist või järelemõtlemisaja möödumist ei tunnistata ohvrit liikmesriigi elamisloa saamise tingimustele vastavaks või tal ei ole muude tingimuste kohaselt riigis seaduslikku elukohta või kui ohver on selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud, ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud jätkama abi ja toetuse pakkumist sellele isikule kõnealuse direktiivi alusel. Selgemat reguleerimist vajavad ka seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega alaealistele pakutavad teenused ja koostöö lastekaitsega lapsohvrite abistamisel. Ohvriabiteenuse osutamine seksuaalselt väärkoheldud alaealistele sätestati OAS-is 2013. aastal eesmärgiga tagada väärkoheldud lastele vajaliku abi ja teenuste kättesaadavus, sh turvalise majutuse, toitlustamise ja materiaalse abi võimalus. 2017. aastal lisati teenusele õigustatud isikutena ka eeldatavad seksuaalse väärkohtlemise ohvrid, kellega toimunu osas ei ole kriminaalmenetlust alustatud. 2016. aastal kehtima hakanud uus LasteKS, samuti 2018. aastal SHS-i lisatud asendushooldusteenuse regulatsioon on muutnud õiguslikku olukorda ja väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamise võimalusi lastekaitsesüsteemis. Väärkoheldud või arvatavalt 23 väärkoheldud laps on LasteKS mõistes abivajav (§ 26) või hädaohus olev (§ 30) laps, kelle vajaduste hindamise ja abistamise kohustus on eeskätt KOV üksusel (lastekaitsetöötajal). KOV üksuseid nõustab ja abistab vajadusel SKA lastekaitse osakond. Seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega laste abistamiseks on SKA-s 2017. aastal loodud eraldi lastemajateenus, mis on mõeldud KOV üksuste toetamiseks laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite tuvastamisel ja lahendamisel ning väärkoheldud laste ja nende lähedaste abistamiseks.63 Kehtiva OAS § 3 lg 21 alusel saavad seksuaalselt väärkoheldud alaealised § 3 lõikes 2 nimetatud ohvriabiteenuseid, millest osa kattuvad lastekaitsesüsteemis lastele pakutava abiga. Eeskätt on KOV üksuse lastekaitsetöötajal kohustus hinnata lapse abivajadust ja seejärel pakkuda tema abistamiseks sobivaid meetmeid (LasteKS § 28 ja § 29). KOV üksuse lastekaitsetöötaja peab toimetama hädaohus (s.o elu või tervist ohustavas olukorras) oleva lapse ohututesse tingimustesse ja vajadusel paigutama ta selleks sobiva teenuseosutaja juurde (LasteKS § 32). SHS § 455 lõige 3 võimaldab osutada lapsele asendushooldusteenust ka lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul, kusjuures sätte loomisel nähti ühe sihtrühmana ette ka seksuaalselt väärkoheldud alaealisi.64 Vastava nõusoleku mitteandmisel on KOV üksusel või SKA-l õigus LasteKS § 33 lõike 1 alusel laps ajutiselt perekonnast eraldada ja asendushooldusele paigutada. SHS § 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostab KOV üksus sellises olukorras lapsele juhtumiplaani ja täiendab seda – tuleb märkida, et säte on vastuolus OAS §-ga 31, mille kohaselt teeb juhtumiplaani SKA, kuid vastava seadusemuudatuse seletuskirjast võib siiski järeldada, et eesmärk on olnud jätta SKA kohustuseks üksnes saatjata alaealise välismaalase juhtumiplaani koostamine.65 OAS-s puuduvad nõuded teenuseosutajatele. Puudutatud sihtrühm SKA abistas 2019. aastal 67 inimkaubandusega seotud kuriteos ohvristunud inimest. Registreeriti 82 inimkaubandusega seotud kuritegu, neist 32 alaealise suhtes. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks on SKA-l sõlmitud leping ühe MTÜ-ga (Eluliin, u 15 spetsialisti) ja Eestis hetkel rohkem selle sihtrühmale keskendunud teenuseosutajaid ei ole. 2019. aastal registreeriti 549 lapskannatanuga seksuaalkuritegu. SKA ohvriabi kaudu suunati psühholoogilisele nõustamisele 223 seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega last. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõus kavandatakse sätestada selgelt inimkaubanduse ohvrite õigused ja SKA kohustused nende sihtrühmade osas, samuti nähakse eelnõus ette loogiline, lapsohvri vajadustele ning rahvusvahelistele nõuetele vastav teenuste korraldus. Eelnõuga ei muudeta inimkaubanduse ohvri ja eeldatava ohvri mõistet, kuid viidatud sihtgrupile mõeldud eriteenused sätestatakse eraldi peatükis. Seega on edaspidi üldise ohvriabiteenuse alt võimalik kõikidel kuriteo ja vägivalla ohvritel, sh inimkaubanduse ohvritel või eeldatavatel ohvritel, saada nõustamist oma õiguste, saadaval olevate teenuste jms osas (mida pakuvad nii ohvriabitöötajad, ohvriabi kriisitelefon 116 006 kui SKA korraldatav inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin 660 732066). Suurema 63 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja. Lastemajateenus reguleeritakse SHS-is riikliku teenusena. 64 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (489 SE) seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc- 69e3dc8ba598/Sotsiaalhoolekande%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20se aduste%20muutmise%20seadus 65 Ibid, lk 11. 66 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/inimkaubanduse-ennetamise-nouandeliin 24 teenusevajaduse korral, mis haarab psühholoogilist nõustamist, turvalist majutust, toitlustust jms kehtivas seaduses loetletut, on kättesaadavad sihtrühmale kavandatud eriteenused. Ohvri puhul on planeeritud jätkata kehtiva seaduse põhimõttega, mis tekkis inimkaubandusevastase direktiivi ülevõtmisel, ehk ohver on ka edaspidi kriminaalmenetlusega seotud isik (kehtivas seaduses § 3 lõikes 1 sätestatud). Eeldatava ohvri puhul räägitakse inimkaubanduse kahtlusest, menetlust ei ole alustatud. Järelemõtlemisaja andmine on ette nähtud direktiiviga 2004/81/EÜ. Direktiivi 2004/81/EÜ kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on või on olnud inimkaubandusega seotud rikkumiste ohvrid. Järelemõtlemisaja eesmärk on otsustada, kas ollakse valmis tegema koostööd kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Eelnõu koostamise käigus otsustatakse, kas on vajalik järelemõtlemisajal teenuste osutamise nimetamine OAS-s. Eraldi mõttekoht on, kas VMS-is sätestatud välismaalastest tunnistajate abistamine on jätkuvalt asjakohane, kui Eesti kodanikel on võimalik abi saada ainult kui ohvritel või eeldatavatel ohvritel, mitte aga inimkaubanduse kuriteo tunnistajatel. VMS järgi on kolmandate riikide kodanikele hetkel tagatud laiem kaitse kui Eesti kodanikele. Eelnõuga sätestatakse nõuded inimkaubanduse ohvreid abistavatele spetsialistidele. Eelnõus kavandatakse selgelt sätestada seksuaalselt väärkoheldud alaealiste õigused teenustele ja täpsustada erinevate neid abistavate asutuste (KOV üksuse lastekaitse, SKA ohvriabi, SKA lastemaja) kohustused selle sihtrühma osas. Eelnõus nähakse ette loogiline, lapsohvri vajadustele ning rahvusvahelistele nõuetele vastav teenuste korraldus, võttes arvesse ka LasteKS ja SHS regulatsioone. Eelnõus täpsustatakse psühholoogilise abi andmise tingimusi väärkoheldud või selle kahtlusega lapsele juhul, kui juhtunu osas ei alustata kriminaalmenetlust. Kehtiv seadus võimaldab anda sellisele lapsele psühholoogilist abi kuni 60 päeva ulatuses, kui uurimisasutus kriminaalmenetlust ei alusta või kui uurimisasutusele ei olegi kuriteoteadet esitatud (OAS § 3 lõike 22 punktid 2 ja 6). Seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega lapsi nõustavate spetsialistide hinnangul võib mõnel juhul sellest väheks jääda, eriti kui väärkohtlemine toimus kaua aega tagasi, võib lapsega usaldussuhte loomine ning juhtunu avamine võtta kauem aega (nõustamiskordade vahele peab jääma ka mõistlik aeg, mis on individuaalne). Samuti ei ole täna võimalik nõustamise perioodi pikendada juhul, kui laps jääb haigeks või muul põhjusel ei saa teenust ettenähtud aja jooksul kasutada. Otstarbekas oleks ajalise piirangu asemel või koos perioodi pikendamisega määrata võimalik nõustamiskordade arv. Samuti on kaalumise koht, kas oleks vajalik luua võimalus jagada nõustamised pikemale perioodile nendeks juhtudeks, mil väärkohtlemise ohver on väike laps, kes vahetult pärast juhtunut ei pruugi põhjalikku teraapiat vajada (väikese lapse puhul on teraapiameetodite valik ka piiratud), kuid vajab seda nt teismelisena. Samuti on eelnõuga kavas sätestada, et lapsele määratud teenus jätkub ettenähtud mahus ka juhul, kui laps saab teenuse kasutamise ajal täisealiseks. 3.3 Naiste tugikeskuse teenuse vahetute osutajate haridusnõuded ei vasta vajadusele Olukord ja probleem Naiste tugikeskuse teenus on kõige detailsemalt kirjeldatud teenus OAS-is ja seega erinevalt teistest teenustest ei ole selle puhul probleemiks nõuete puudumine ohvritega töötavatele isikutele või ebaselgus teenuse komponentides vms. Probleemiks on asjaolu, et kehtivas OAS- is on psühholoogide ja juristide ringist välja jäävate tugikeskuse töötajate puhul minimaalseks nõudeks keskhariduse olemasolu, mis ilmselt siiski ei ole piisav nõue nt juhtumikorraldust tegeva töötaja puhul. Naiste tugikeskused on ise esile toonud probleemi, et naiste tugikeskuse töötaja ei ole ekspert kohtu silmis. Seda probleemi võib seostada madala haridusnõudega 25 praktikas sotsiaaltööd tegevale töötajale (võrdluseks – lastekaitse töötajal võib olla nt sotsiaaltöö magistrikraad ja lisaks veel kutse). Puudutatud sihtrühm SKA-l on lepingud sõlmitud 12 MTÜ-ga, mis osutavad naiste tugikeskuse teenust. Kvaliteetne teenuseosutamine puudutab kõiki naiste tugikeskuse kliente, keda on u 2000 aastas. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõuga täiendatakse vahetult teenust osutavale isikule esitatavaid haridusnõudeid. Lisatakse naiste tugikeskuse teenust vahetult osutava isiku haridusnõudena, arvestades naiste tugikeskuste töö iseloomu, sh vajadust teha juhtumikorraldust, vähemalt ühe sotsiaaltöö kõrgharidusega spetsialisti olemasolu tugikeskuse töötajaskonnas. Kavandatav muudatus on naiste tugikeskustega läbi räägitud ega põhjusta probleeme senises töökorralduses, puudub ka vajadus üleminekuaja andmiseks, kuna juba praegu on praktikas vastava ettevalmistusega spetsialistid keskustel olemas. Seadusest kaotatakse keskhariduse nõue, mis on vahetult ohvriga töötavate spetsialistide puhul ebapiisav. Ühtlustatakse teenusekirjeldus teiste teenuste kirjeldusega, kattuvad nõuded teenuseosutajatele tuuakse seaduses ühes kohas, vältimaks dubleerimist. 3.4 Ohvriabi vabatahtlikele esitatavate nõuete ja kaasamise süsteem on ebapiisav Olukord ja probleem Ohvriabi vabatahtlike osas ei ole seaduses sätestatud koolitusnõudeid ega toodud erisusi vastavalt nende töölõikudele. Ohvriabiga on juba seotud või seostumas sellised vabatahtlike grupid nagu ohvriabitöötajate juhendamisel tegutsevad vabatahtlikud, kõrge riskiga perevägivalla juhtumite vabatahtlikud tugiisikud, psühhosotsiaalse kriisiabi vabatahtlikud, naiste tugikeskuste vabatahtlikud ja vabatahtlikud lepitajad. Arvestades vabatahtlike olulisust ja nende tehtava töö keerukust, ei piisa praegustest sätetest tehtava töö kvaliteedi tagamisel. Samuti ei ole sätestatud teenuse osutamise korda (nt mida vabatahtlikud teha üldse võivad, millised on nende õigused ja kohustused SKA struktuuris). Ka vabatahtlike kulude hüvitamise protsess on kehtivas OAS-is bürokraatlik – ohvriabitöötaja peab allkirjastama vabatahtliku koostatud kuluaruande, mida kontrollib SKA teenuse koordinaator või teenuse juht ning kus on kirjas selgitused kõneminutite ja sõitude kohta. Lisaks kontrollitakse tšekke. Inimesed, kes oma vabast ajast ja tahtest teevad vabatahtlikku tööd, ei ole huvitatud keerukast asjaajamisest. See on ka üks põhjuseid, miks vabatahtlike süsteem peale selle loomist 2006. aastal kokku tõmbus. Vabatahtlikule hüvitatakse vaid side- ja sõidukulud. Praktikas on aga vabatahtlikud nt kontakti loomise eesmärgil oma raha eest ostnud abistatava lapsele süüa. Pikas perspektiivis ei ole praegune süsteem mõistlik ja võib olla ka demotiveeriv. Puudutatud sihtrühm SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakond koordineerib viie vabatahtlike grupi tegevust. 2020. aastal tegutseb ohvriabi juhendamisel 30 vabatahtlikku. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõuga sätestatakse vabatahtlike puhul praegu puuduvad ettevalmistusnõuded, vajadusel täpsustatakse nõudeid, sh koolitusnõudeid, ministri määrusega. Kõikidele vabatahtlikele nõuded on järgmised:  vähemalt 18-aastane (kõrge riskiga perevägivalla juhtumite puhul 25-aastane);  tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara;  tal on ohvriabitööks vajalikud isikuomadused (olemas ka kehtivas OAS-is);  tema tervislik seisund võimaldab vabatahtliku ülesannete täitmist (olemas ka kehtivas OAS-is); 26   on läbinud oma tegevusala spetsiifikat käsitleva koolituse SKA poolt nõutud mahus;  vabatahtlikel on kohustus anda tagasisidet oma tegevuse kohta ning osaleda täienduskoolitustel. Lisaks on kavas eelnõuga sätestada vabatahtliku õigused SKA struktuuris (info saamine, töövahendite kasutamine, juhendamine, staatus võrdluses ohvriabitöötajaga). Kõikidele ohvriabisüsteemis tegutsevatele vabatahtlikele sätestatakse nõuded ühes kohas ja nad kohustatakse läbima lisaks oma valdkonna spetsiifilisele koolitusele ka ohvriabi osakonna korraldatavat baaskoolitust sarnaselt kõikidele teistele ohvriabiteenuse osutajatele. Eelnõu ettevalmistamisel kaalutakse ka võimalust hüvitada vabatahtlike kulusid ilma tšekkide esitamise kohustuseta. Kui igal juhtumil oleks oma „hind“, nagu nt on tehtud Norras, siis oleks lihtsam arveldada. Nt otsustatakse fikseeritud summa iga lepituse pealt, või iga kliendikohtumise pealt. Võrdluseks saab vaadata ka Euroopa Sotsiaalfondi projektide süsteemi, kus on ühiku hind välja arvutatud. Kuludokumente ei peaks uue lahenduse korral kasutama. Ettepanek ja võimalikud lahendused räägitakse läbi Maksu- ja Tolliametiga (edaspidi EMTA) ja Rahandusministeeriumiga eelnõu ettevalmistamise ajal. 3.5 Psühhosotsiaalse kriisiabi teema puudumine kehtivas OAS-is Olukord ja probleem Puudub regulatsioon psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks õnnetustest või hädaolukordadest mõjutatud inimestele. Viimastel aastakümnetel on Eestis toimud mitmeid kriisiolukordasid, mis on nõudnud asutuste koordineeritud tegevust olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. Näiteks, parvlaev „Estonia“ katastroof 1994. aaastal (hukkus 852 inimest), Pala koolibussiga toimunud õnnetus 1996. aastal (hukkus 8 inimest), Haapsalu lastekodu põleng 2011. aastal (hukkus 10 inimest), tulistamine Viljandi Paalalinna koolis 2014. aastal (hukkus 1 inimene). Lisaks, rahvusvaheliste kriiside ja konfliktide mõjud puudutavad Eestit üha vahetumalt. Näiteks, Nice terrorirünnak Prantsusmaal 14. juulil 2016. aastal (vigastada sai 2 ja hukkus 2 Eesti kodanikku). 2020. aastal COVID-19 viiruse levikust tingitud eriolukord on samuti seadnud keerulisse olukorda nii eesliini spetsialistid, riskirühmad kui Eesti inimesed laiemalt. Inimeste kannatused terrorirünnakutes, hädaolukorras ja õnnetustes on kinnitanud vajadust tervikliku psühhosotsiaalse kriisiabi osutamiseks, et pakkuda kriisidest puutatud inimestele kaitset. Psühhosotsiaalse kriisiabi õigeaegsel mitteosutamisel võivad olla pikaajalised ja kulukad tagajärjed. 2018. aasta teisel poolaastal alustasid Sotsiaalministeerium ja SKA ohvriabi osakond koostöös psühhosotsiaalse kriisabi korralduse süsteemi väljatöötamist. Kokku on lepitud, et SKA ohvriabi on kontaktpunktiks hädaolukordades psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisel. Võimalik, et sellekohane regulatsioon sobitub olemuslikult ka paremini SHS-i. Puudutatud sihtrühm Psühhosotsiaalse kriisiabi sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik nimetada, kuna sihtrühmaks võib olla nii üks perekond, töökollektiiv, haridusasutus, kui kogu Eestis tegutsevad inimesi abistavad spetsialistid, eelkõige eesliinitöötajad (politsei, sotsiaaltöötajad, meditsiinitöötajad). Sihtrühm võib olla ka kindel riskirühm (viiruse COVID-19 leviku puhul nt eakad, hoolekandeasutustes või haiglates viibivad inimesed). Psühhosotsiaalse kriisiabi korraldajate ja koordineerijate sihtrühm on SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töötajad (kokku u 65 inimest). Kriisiabi korraldamine puudutab ka KOV üksusi, kuna peamiseks abi tagajaks oma inimestele hädaolukordades on just KOV üksused. Eestis on 79 KOV üksust. Eesmärk ja saavutatud olukord Eelnõu ettevalmistamise käigus on kavas sõnastada uued sihtrühmad – õnnetuste ja hädaolukordade ohvrid – kelle toimetuleku taastumisele aitab kaasa SKA korraldatav kriisiabi. 27 Psühhosotsiaalne kriisiabi defineeritakse ja sätestatakse selle komponendid, sh vajadusel nõuded psühhosotsiaalse kriisiabi osutajatele. Eelnõu loomise käigus arutatakse Eesti Linnade ja Valdade Liiduga läbi edasine koostöö SKA-ga ning kriisiolukordadele reageerimisel psühhosotsiaalse kriisiabi osa. 3.6 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenuse puudumine kehtivas OAS-s Olukord ja probleem Hetkel puudub teiste teenustega sarnane regulatsioon seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse (edaspidi SAK) kompleksteenuse ja teenuseosutajate nõuete osas. 2017. aastast saavad seksuaalvägivalda kogenud inimesed pöörduda standardiseeritud tervishoiuteenuste saamiseks ja kriminaalmenetluse jaoks tõendite kogumiseks ööpäevaringselt avatud keskustesse, mis asuvad neljas Eesti piirkonnas haiglate juures: Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus (Põhja-Eesti), Tartu Ülikooli Kliinikumis (Lõuna-Eesti), Pärnu Haiglas (Lääne- Eesti) ja Ida-Viru Keskhaiglas (Ida-Eesti). Neis haiglates on toimunud meditsiinipersonali koolitused ja väljaõpe ning on tekkinud piisav kogemus kvaliteetsete ja ohvrisõbralike teenuste osutamiseks seksuaalvägivalla ohvritele. Teenust korraldab SKA. Iga SAK juures on ka teenusele spetsialiseerunud ohvriabitöötaja, kelle ülesanne on juhtumikorraldajana toetada järelravi, pakkuda psühhosotsiaalset tuge, leida sobiv psühholoogilise abi pakkuja ning toetada kannatanut lähtuvalt individuaalsetest vajadustest kas ise, läbi vabatahtliku tugiisiku või läbi naiste tugikeskuse spetsialisti toe. Esmasele abile haiglas järgneb aktiivne järelravi, mida saab pakkuda koostöös teiste tervishoiuasutustega. Selleks, et toetada ohvri traumast taastumist, tuleb pakkuda talle lisaks otsestele meditsiinilistele sekkumistele ka psühhosotsiaalset abi pikema perioodi vältel. Puudutatud sihtrühmad 2019. aastal sai SAK teenust 133 inimest, aasta varem 92 inimest ja 2017. aastal 48 inimest, see tähendab sihtrühm kasvab pidevalt ja kvaliteetne teenuseosutamine puudutab neid kõiki. Otseselt mõjutab muudatus nelja haiglat ja kahte psühholoogilise abi pakkujat ning haigla personali, ohvriabitöötajaid, psühholooge, juriidilisi nõustajaid. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõus sätestatakse teenuse komponendid ja teenuse osutamise olulised üksikasjad, sh vajadusel nõuded teenuseosutajatele. 3.7 Lepitusteenuse sihtrühm erineb KarS-is nimetatust, mõiste on segadust tekitav ja lepitus on võimalik vaid seoses menetlusega Olukord ja probleem OAS § 63 lõike 2 punktis 3, mis viitab lepitusteenusele KarS § 87 kontekstis, on kirjas sõna „alaealise“. KarS § 87 kohaldamine on võimalik teatud tingimustel ka kuni 21aastastele noortele ja seetõttu ei peaks OAS viitama ainult alaealiste suhtes kohaldatavale lepitusteenusele. Mõttekohaks on lepitusteenuse puhul termin ise. Rahvusvahelistes instrumentides ja teoreetilises kirjanduses käsitletav „mediation“ on eesti keeles võetud kasutusele terminina „lepitus“ või „lepitusmenetlus“, mis praktikute hinnangul ei ole kõige sobivamad vasted ning on soodustanud kriminaalmenetluses kasutatava lepituse eesmärkide ja sisu osas mitmete eksiarvamuste levikut.67 67 Anvelt, K. (2020). Perevägivalla kuritegude arv on paari aastaga kasvanud ligi tuhande võrra. Eesti Päevaleht, 29.04, https://epl.delfi.ee/uudised/perevagivalla-kuritegude-arv-on-paari-aastaga-kasvanud-ligi-tuhande- vorra?id=89702991; Kangur, J. (2020). Taastavast õigusest tegelikult. https://www.err.ee/1087550/jaanus-kangur- taastavast-oigusest-tegelikult 28 Samuti on mõttekohaks, kas kõnealune menetlus võiks olla alaealistele kättesaadav sõltumata menetluse olemasolust. Seoses alaealiste komisjonide kaotamisega loodi OAS-i alus, et lepitusteenust on õigustatud saama nooremad kui 14-aastased, kelle suhtes on jäetud väärteo- või kriminaalmenetlus alustamata või lõpetatud põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine (vt OAS § 63 lõike 2 punktid 4 ja 5). Juurdepääsu (vabatahtlike poolt osutatavale) lepitusteenusele või konfliktivahendusele võiks kannatanu nõusolekul võimaldada sõltumata menetluse olemasolust ka täiskasvanutele. Kehtiva OAS § 63 lõike 2 sõnastus eeldab, et lepitusteenuse pakkumisele eelneb lahend süüteomenetluse lõpetamise või mõjutusvahendi kohaldamise kohta. Praktikas, eriti alaealiste õigusrikkumiste puhul on tõusetunud vajadus konfliktivahenduse järele vahetult peale konflikti. Puudutatud sihtrühm Alaealistele menetluse väliselt lepituse pakkumise sihtrühma suurus on umbes 100 inimest aastas. Täiskasvanute puhul oleks sihtrühma suurus esimestel aastatel paarkümmend juhtumit aastas, teenusest teadlikkuse kasvades võib eeldada, et inimeste huvi teenuse järele järk-järgult kasvab, ulatudes kuni paarisaja juhtumini aastas. Sihtrühma täpset suurust on keeruline prognoosida, kuna see sõltub olulisel määral teavitustöö aktiivsusest ja üldisest teadlikkuse kasvust taastavast õigusest. Eesmärk ja saavutatav olukord Eelnõus jäetakse ära kehtiva seaduse kitsendus, kus lepitusteenuse kontekstis viidatakse alaealisele (§ 63 lõike 2 punktis 3, viide lepitusteenusele KarS § 87 kontekstis). KarS § 87 kohaldamine on võimalik teatud tingimustel ka kuni 21-aastastele noortele ja seetõttu ei tohi OAS viidata ainult alaealiste suhtes kohaldatavale lepitusteenusele. OAS-i muutmise raames on plaanis avada arutelu eeskätt ohvriabisüsteemi lepitajate poolt pakutava „mediation“ jaoks sobivama tõlketermini leidmiseks, et veenduda pikka aega eri menetlustes kehtinud üldise mõiste muutmise vajalikkuses. Justiitsministeerium eestvedamisel arutatakse võimalikku uut terminit ja võimalusel võetakse kasutusele „lepituse“ või „lepitusteenuse“ asemel muu termin. Uue termini ühe alternatiivina võib kaaluda ohvriabi poolt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) revisjoni raames tehtud ettepanekut - vahendus, vahendusmenetlus, vahenduslepe või vahendatud kokkulepe. Kui termini muutmise vajalikkus on põhjalikult läbi kaalutud, siis tuleks muuta terminit ka vastavalt KrMS-is, väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ja KarS-is. Eelnõu ettevalmistamisel kaalutakse, kas võiks OAS-is avada lepitusteenuse alaealistele sõltumata menetluse olemasolust ja seda nii nooremate kui 14-aastaste ja ka 14-17aastaste puhul, aga ka täisealiste puhul. Alaealiste puhul võiks lepitusteenus olla erinevate konfliktide puhul käsitletav kui nn madala läve teenus, millele on võimalikult avatud juurdepääs. Kõnealuse muudatuse rakendamist toetab Norra projekti raames SKA poolt 2020. aastal loodav vabatahtlike lepitajate süsteem. Teenuse laiem avamine eeldaks edaspidi lepitusteenuse laialdasemat tutvustamist lastekaitsetöötajate ja koolitöötajate seas. Täiskasvanute puhul vajab täiendavat analüüsi osapoolte teenuseni jõudmise protsess, see, millistel tingimustel konfliktivahendust võimaldada, konflikti osapooltega seotud andmekaitseküsimused ning lepitaja või mõne muu spetsialisti roll võimalike kohustuste täitmise jälgimisel. Lepitusteenuse paindlikumaks rakendamiseks on kaalumisel muuta sätte sõnastust, et võimaldada teenuse/konfliktivahendusega alustada menetlusega paralleelselt, juhul kui see on kannatanu huvides ning ei kahjusta menetlust. 29  4. Ohvri kohtlemise põhimõtted, koostöö eri asutuste vahel ning ohvrile abi tagamiseks vajalikud tingimused ei ole seaduses sõnastatud, mistõttu abi võib viibida või jääda osutamata Olukord ja probleem OAS-is puuduvad erinevalt nt LasteKS-st ja SHS-st sätted, mis käsitlevad abivajajate kohtlemise põhimõtteid ja koostööd. Ohvrite õigusi ja kohtlemise põhimõtteid käsitlevad aga mitmed rahvusvahelised kokkulepped, millega Eesti on liitunud ja millega peaks ohvriabi seaduses arvestama (vt loetelu punktis 10). Uus ohvriabi seadus peab kajastama ka selliseid olulisi põhimõtteid, tagamaks ohvritele adekvaatne kohtlemine, nende vajaduste ja õigustega arvestamine ning taasohvristamise vältimine. Uuringud on probleemkohana esile toodud ohvrite kaitsesüsteemi kurjategijakesksust68, kus teo toimepanijal on rohkem eeliseid kui ohvril. Probleemiks on ka ebapiisav infovahetus ja puudulik koostöö seotud asutuste vahel, olgugi et koostööta ei ole võimalik keerukaid juhtumeid lahendada ja ohvritele tuge pakkuda. Vähem kui pooled Eestis tehtud küsitluses osalenud ohvritest teavad, et riigilt on võimalik saada rahalist hüvitust kulude katteks, mis tekivad seoses politseis, prokuratuuris ja kohtus käimisega; koostöö ja infovahetuse probleeme esineb töös haavatavate sihtgruppidega, näiteks eakate lähisuhtevägivalla ohvritega. Selgelt sätestatud on teatamiskohustus, mille järgi uurimisasutus on kohustatud teavitama OAS-i sisust ohvreid ja ülalpeetavaid, kes võiksid saada käesoleva seaduse alusel ohvriabiteenust või hüvitist (§ 33). Ohvri õigus saada abi ei ole aga tagatud, kuna selleks on vajalik kehtivate reeglite järgi korduv pöördumine – isegi kui ohver läheb ise politseisse või politsei saab teadlikuks vägivallajuhtumist, st riik on juba saanud teadlikuks inimese abivajadusest, ei piisa sellest tugiteenuste saamiseks ja inimene peab korduvalt abi küsima. Siiani on kasutatud sellest tõkkest üle saamiseks nt perevägivalla puhul lähisuhtevägivalla infolehte, kus ohver annab nõusoleku (või ei anna seda) oma andmete edastamiseks ohvriabisse. Kõikide teiste vägivalla ja kuriteo ohvrite puhul ei rakendata isegi sellist info edastamise viisi ja ohvriabiteenuste saamine sõltub ohvri enda aktiivsusest ja julgusest. Samas andmeid, mis on riigil olemas, ei peaks isik uuesti esitama ega uuesti pöörduma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, tuntud kui isikuandmete kaitse üldmäärus, sätestab, et andmesubjekti nõusolek on kasutatav, kui see vastab konkreetsetele nõuetele – st isikut on eelnevalt informeeritud, nõusolek põhineb isiku vabal tahtel ja on tagasivõetav jne.69 See aga ei lahenda probleemi avaliku ülesande täitmisel, mis ei tohiks, tulenevalt poolte ebavõrdsusest ja haldusmenetlusest üldisemalt, põhineda isiku nõusolekul. 70 Inimesed, kes on õigustatud ohvriabiteenusele, peaksid seda kindlasti saama. Kuriteoohvrite direktiivi artiklis 8 lõikes 2 nõutakse, et liikmesriigid hõlbustaksid ohvrite suunamist ohvrite tugiorganisatsioonidesse kaebuse saanud pädeva asutuse või muude asjakohaste üksuste kaudu.71 See on teenuste osutamise oluline aspekt, kuna suunamissüsteemi puudumine on asjakohast tuge vajavate ohvrite jaoks sageli kitsaskoht. Mõnes liikmesriigis ei ole suunamisi (enamasti politseist) vormistatud, samas kui teistes on väljakujunenud tavad, kus politsei suunab ohvrid automaatselt asjaomastele teenustele. Juurdepääsu tagamine, mida direktiiv nõuab, on Eestis KrMSis sätestatud „õiguse selgitamisena“ – sellist lähenemist on eri uuringud kritiseerinud kui direktiiviga mitte kooskõlas olevat, kuna see tegelikult ei taga ligipääsu 68 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool 69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679, artikkel 4 p 11 ning art 7 lg 3. 70 Vt täpsemalt isikuandmete kaitse üldmäärus, põhjenduspunkt 68. 71 Direktiivi seletuskiri https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/13_12_19_3763804_guidance _victims_rights_directive_eu_en.pdf 30 teenusele, milleks ohvril õigus on (aga millest ta soovi korral hiljem loobuda saaks).72 Ka Euroopa Ohvriabi (Victim Support Europe) direktiivi jõustamist toetav parima praktika juhendmaterjal toob esile, et uuringute kohaselt sooviks valdav enamus ohvreid ennetavalt tugiteenuste pakkumist saada, ilma et nad peaksid seda ametlikult taotlema.73 Muret, et kõik vägivalla ja kuriteo ohvrid ei saa neile eluliselt vajalikke ohvriabiteenuseid, on väga selgelt esile toodud Tartu Ülikooli kuriteoohvrite õigusi ja kaitset käsitlevas mahukas uurimuses.74 Võrreldes ohvrite klastrite suurusi nende vastajate hulgaga, kes on tegelikult õiguskaitsesüsteemi pakutavat abi kasutanud, selgub, et arvestatav osa ohvritest, kes vajaksid näiteks ohvriabi, rahalist hüvitist või õigusabi, ei ole seda saanud. Ligipääsu osutatavale abile on vaja seetõttu oluliselt lihtsustada. Soovitud tulemuste tagamiseks ei piisa praktikast hinnata ohvri vajadusi ja jagada talle infot õiguste, võimaluste, ohvriabi ja hüvitiste kohta esmaste kokkupuudete ajal, sest keerulisemate juhtumite ohver ei suuda sel hetkel sellist infot vastu võtta ega hinnata vajadusi, mis võivad tekkida alles hiljem. Uuringu järeldustes tuuakse esile, et süsteemi vaikimisi valik peaks olema anda abi. Sama muret on väljendanud nii prokuratuur kui nt Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.75 Prokuratuuri mitteametlikul seisukohal peaks politseil olema õigus edastada infot juhtunu kohta naiste tugikeskusele või ohvriabile ka ilma kannatanu nõusolekuta alati raskematel juhtudel ja alati, kui on kahtlus, et kannatanu ei saa avaldada oma vaba tahet. Sealjuures peaks ohvriabisse mitteteatamine olema pigem erand. Lääne-Viru Omavalitsuste Liit on leidnud, et OAS-i tuleb muuta nii, et kõrge ja keskmise riskiga isikutelt politsei ei pea küsima nõusolekut, vaid saadab info koheselt SKA ohvriabitöötajale. Madala riskiga juhtumite korral teavitatakse seaduse sisust ohvreid ja küsitakse nõusolekut edastada info SKA ohvriabitöötajale. Muret abist teadmatuse või abi mitteküsimise pärast on väljendanud ka teised organisatsioonid ja ohvritega kokku puutuvad inimesed. Lapsohvrite puhul tuleb arvestada LasteKS-st tulenevate nõuetega ning täpsustada lastekaitse ja ohvriabi omavaheline koostöö, infovahetus ja ülesannete jaotus lapse abistamisel. LasteKS § 26 kohaselt laps, kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, on abivajav laps, kelle abistamise kohustus on eelkõige KOV üksusel, koostöös teiste ametiasutuste ja isikutega. Vägivallaohvrist lapse abivajadus on üldjuhul laiem, kui vaid vägivallast põhjustatud trauma; lastekaitsesüsteem peab tagama lapse heaolu kõige laiemas mõttes (LasteKS § 4). Lisaks KOV üksustele täidab lastekaitsealased ülesandeid ka SKA lastekaitse osakonna kaudu, sh pakub lastemajateenust väärkoheldud või selle kahtlusega lastele. Puudutatud sihtrühm Sihtrühmaks on nii teenuse saajad kui vägivalla ohvrid, aga ka spetsialistid (politsei, ohvriabitöötajad). Vägivallakuritegusid pandi 2019. aastal toime 8773, neist 4119 olid perevägivallakuriteod. Seksuaalvägivalla kuritegusid oli 94 täisealise kannatanuga ja 549 lapskannatanuga. Seksuaalset ahistamist oli 35 kuritegu, ahistavat jälitamist 202 kuritegu, 72 Strenghtening Victims’ Rights: from compensation to repatriation. For a new EU Victims’ Rights strategy 2020- 2025 (2019). European Commission: Publications Office of the European Union https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/strengthening_victims_rights_- _from_compensation_to_reparation_rev.pdf; FRA (2019). Transfer of victim's personal data from police to victim support services, https://fra.europa.eu/en/publications-and-resources/data-and-maps/comparative-data/victims- support-services/transfer 73 Victim Support Europe (2013). Handbook for implementation of legislation and best practice for victims of crime in Europe. http://victimsupporteurope.eu/activeapp/wp- content/files_mf/1385974688NewVersionVSEHandbookforImplementation.pdf 74 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool 75 Kiri Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile 04.06.2019. 31 inimkaubandust 82 kuritegu. Psühholoogilist abi sai 1919 inimest, kuriteoohvrite riiklikku hüvitist 122 inimest, ohvriabi nõustamisteenust sai 4871 inimest, naiste tugikeskuse teenust 2176 inimest, inimkaubanduse ohvritele suunatud teenuseid 67 inimest ja lastemaja teenuse saajaid oli 402 inimest. Ohvreid abistab 65 SKA töötajat. Eesmärk ja saavutatav olukord Ohvri kohtlemise põhimõtted ning ohvrile abi tagamiseks vajalikud tingimused on seaduses sõnastatud, sh on tagatud ohvri ligipääs teenustele. Ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtete nimetamine OAS-is võimaldab rõhutada kannatanukeskse lähenemise olulisust kuriteoga toimetuleku protsessis. Oluline on tagada ka õigusselgus ja läbipaistvus andmete töötlemisel, mistõttu täpsustuvad asutuste vahelise koostöö raames edastatavad andmed ning võttes arvesse juba toimivaid tööprotsesse ja riiklike andmekogude andmeid. Eelnõus on kavas sõnastada ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted nagu ohvri ärakuulamise tagamine ja mõistmise pakkumine, informeerimine õigustest ja abivõimalustest, taasohvristamise vältimine, abivajaduse ja riskide hindamine, ohvri kaasamine otsustesse ja ohvri kohtlemine teda austaval ja tema olukorda arvestaval moel, samuti koostöö tegemine asjakohaste asutustega. Selleks, et kuriteo ja vägivalla ohvril oleks võimalik saada ohvriabi poolt pakutavaid teenuseid ja hüvitisi, on vajalik eelnõu ettevalmistamise käigus läbi mõelda, kuidas jõuab ohver SKA vaatevälja. PPA, prokuratuuri, SKA, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi diskussioonis on arutatud kolme võimalikku lähenemist, mille puhul tuleb kaaluda, milline on ohvri jaoks kõige vähemkoormavam ja tema õigust abile kõige rohkem tagav. Järgmised alternatiivid käsitlevad olukorda, kus isik ise ei ole SKA poole pöördunud, kuid on ohvriks OAS-i alusel. 1) Andmetöötlus seaduse alusel Automatiseeritud teavitus ohvri nõusolekust või taotlusest sõltumata, et SKA saaks pakkuda isikule ohvriabi nõustamisteenust. Arvestades praktika ja teadusuuringute andmetega, on vägivalla ohvritel raske abi paluda. See on emotsionaalselt raske ja nõuab vägivalla ohvrilt eneseületamist, seega lisapingutust. Kui ohvriabil ei ole infot ohvrite kohta, ja ohvrid ise ei pöördu, siis ei saa ka inimesi reaalselt aidata. Isik võib olla juhtunu järgselt šokis ning ta ei suuda pakutavat infot lihtsalt vastu võtta või mõtleb, et ohvriabi pole tema jaoks (seda viimast kinnitab ka Tartu Ülikooli tehtud uuring 2017. aastast). Kuidas mõjutab traumakogemusega elamine inimese edasist elu, on põhjalikult uuritud valdkond, seega on oluline riigipoolne adekvaatne reageerimine ja vähemalt teatud sihtgruppide puhul andmete automatiseeritud edastamine nõustamisteenuse võimaldamiseks. Positiivsed küljed:  Sellise lähenemise suurim pluss on see, et isik satub spetsialisti vaatevälja, kellega teemat arutada. See ei tähenda, et isik sellest koheselt keelduda ei võiks.  Isik ei pea eraldi ühendust võtma SKA ohvriabi osakonnaga ehk otsima kontakte, tuletama meelde, mis talle räägiti (nt PPA ametniku poolt), vaid spetsialist võtab ise isikuga ühendust.  Lisaks loob võimalus isikuga ühendust võtta kindluse, et kannatanud saavad soovi korral lisaks ohvriabi nõustamisteenusele ka muid teenuseid ja hüvitisi, millele neil õigus on (kõikidest võimalikest teenustest ja hüvitistest lihtsalt ei teata). 32   Ohvriabitöötajate praktika näitab, et kui isikuga otse ühendust võetakse, siis üldjuhul pakutud teenuseid ka soovitakse. Oluline ongi siin ohvriabitöötajate pädevus ja oskus isikutega sellistel puhkudel suhelda.  Sellisel juhul möödub teatud aeg enne, kui ohvriabi töötaja isikuga ühendust võtab, selmet, kus süüteomenetluse käigus tuleks isikul kohe otsustada, kas muu protsessi käigus tutvustatud teenuseid või hüvitisi ohver sooviks või mitte.  Laheneks uurimisasutuste ja sotsiaalvaldkonna ühine mure raskelt kannatanud inimeste abita jäämise pärast. Pärast esmakontakti loomist saab SKA ametnik teha hüvitise pakkumuse kõigile, kes on selleks õigustatud isikud (hõlmab ka vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud isikute ülalpeetavaid, kellel oleks õigus kuriteoohvrite hüvitisele).  Positiivseks pooleks on ka bürokraatia vähenemine ja niigi keerukas olukorras inimese säästmine endaga juhtunu korduvast rääkimisest erinevatele ametnikele. Abi – nii teenuste kui hüvitiste – saamine ei oleks inimesele täiendavaks koormaks.  Väheneb ka politsei halduskoormus.  Õiguslikul alusel toimuv andmetöötlus fikseeritakse õigusakti tasandil, andmekoosseisud ja säilitamine reguleeritakse, see on ettenähtav ja läbipaistev. Kõige selle juures kaalutakse proportsionaalsust – nii vähe kui võimalik, et saavutada soovitud eesmärk. See tähendab, et ohvriabitöötaja ei pea saama teadlikuks asjade detailist, vaid piisab minimaalsest koosseisust, mis on PPA-lt edastatud (kehtivad eeldused, et tegemist on ohvriga ning täpsemaid süüteomenetluse andmeid ei vajata). Lähenemine on kooskõlas ka sotsiaalhoolekande üldise menetluspõhimõttega, SÜS-ga: proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt on isikuandmete töötlemise riive põhjendatud asjaoluga, kus kirjeldatud menetlusskeem ei pane isikule kohustusi, vaid tekitab neile toetuse või hüvitise saamise õigusi ja suurendab oluliselt soodustavate teenuste kättesaadavust. SÜS § 16 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et õigus hüvitisele tekib seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates ning seaduses sätestatud juhul tekib õigus hüvitisele taotluse esitamisest või seaduses sätestatud ooteaja möödumisest arvates. SÜS-i muudatuste üheks eesmärgiks oli vältida, et isik ei jätaks oma sotsiaalseid õigusi teadmatusest, kogenematusest või saamatusest realiseerimata. Sestap ongi sellised põhimõtted ka sotsiaalseadustiku üldossa jõudnud. Isik saab alati teenusest (suhtlusest) koheselt loobuda. Negatiivsed küljed:  Lähenemise miinuseks võib olla ohvri soovimatus kokku puutuda lisaks PPA-le ka SKA ametnikuga ning ühenduse võtmine võib riivata isiku eraelu ja tulla üllatusena, isegi kui PPA teavitab isikut, et temaga võetakse ühendust.  Ohver võib olla nii traumeeritud, et ta ei ole võimeline abi vastu võtma ega soovi ka abi proaktiivset pakkumist. Tema hoiakud muutuvad ka süüteomenetluste suhtes, kus isik edaspidi enam PPA poole ei pöördu (ei tee avaldust).  Miinuseks võib olla ka kõikide vägivallakuritegude ohvrite puhul SKA inimressursi vähesusest tingitud suutmatus ohvritega kiiresti kontakti võtta. Siiski tuleb põhjalikult kaaluda isikuandmete töötlemise küsimust, sest pakutud lahenduse puhul töödeldakse isikuandmeid ilma isiku taotluse ja nõusolekuta. Isikul on õigus eraelu puutumatusele, mis on põhiseadusega kaitstav väärtus. Isegi, kui pakutavatel teenustel või hüvitistel on positiivne tulem, võib isik soovida neid mitte kasutada ja leida, et hüve saamise asemel eelistab ta mitterääkimist ning isiku privaatsus ületab hüve saamise eelise tema jaoks. 33 Selle vastu võib ette näha ühe kaitsemeetmena luua võimalus öelda etteulatuvalt „ei“ (nn opt- out põhimõte, kus isik keeldub etteulatuvalt, et tema seda teenust tulevikus ei taha). Nagu positiivse küljena viidatud, siis ohvriabitöötajate praktika näitab, et kui isikuga otse ühendust võetakse, siis üldjuhul pakutud teenuseid ka soovitakse. Seega saavutab selline mudel ülekaalukalt oma eesmärgi nende isikute osas, kes „ei“ öelda pole soovinud ning ülejäänud saaksid oma õigusi teostada etteulatuva opt-out põhimõtte läbi. Võib eeldada, et hüve või soodustuse saamiseks on isiku tahe eeldatavalt siiski olemas ning tulenevalt praktikast, on valdav osa seda kõne järgselt soovinud. Haldusmenetluse tähenduses on proaktiivne teenus haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus. Avalikus sektoris on tekkinud mitmeid soodustavaid proaktiivseid teenuseid, näiteks lapsele ravikindlustuse andmine ja tema kandmine ema raviarsti nimistusse lapse sünnil, üksi elava pensionäri toetuse jne. Tõsi on see, et kaalumise koht on see, mis andmeid vahetatakse ja kelle vahel - sama oluliseks võib pidada eeldust, et inimene ei taha enda ohvriks langemisest kellelegi teatada ega soovi ka täiendavat abi. Samas näitab praktika siiski vastupidist, mis ajendab seda alust ka kaaluma. Sõltuvalt käesoleva kavatsuse tagasisidest, on võimalik valida riigis seaduse alusel andmetöötlusel ka kitsamad valikuteed sihtgruppide osas. Teabe edastamine toimub PPA-st SKA-sse juhul kui PPA saab teadlikuks abivajavast ohvrist. Teave võib olla kas ühe või kõigi järgmiste (c ja d osaliselt kattuvad) kohta: a) kõikide isikute korral, kes on ohvriks OAS-is sätestatud juhul; b) kõikide vägivallakuritegude ohvrite korral; c) kõikide perevägivalla, inimkaubanduse, seksuaalvägivalla, vaenukuritegude ohvrite korral, kui toimunu osas on algatatud süüteomenetlus (kitsam valik ka süütegudest); d) kõik juhtumid, kus on põhjustatud surm, raske tervisekahjustus, või üle 4 kuu kestev tervisehäire (st kehtiva OAS § 8 sätestatud kriminaalkorras karistatavate vägivallakuritegude ohvrid, kellel on õigus kuriteoohvrite hüvitisele), lisaks vaenukuriteod, kõrge riskiga perevägivalla juhtumid, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse juhtumid. 2) Andmete edastamine isiku nõusoleku alusel Isik annab nõusoleku, et tema andmed edastatakse PPA poolt SKA-le, et SKA saaks pakkuda isikule ohvriabi nõustamisteenust. Sellise lähenemise korral PPA ametnik tutvustab ohvriabi teenuseid, sh hüvitise saamise võimalusi (see kohustus tuleneb OAS § 33 ja KrMS § 8) ning küsib lisaks ohvri nõusolekut tema andmete edastamiseks SKA-sse. Tuleb välja töötada nõusoleku vorm ja valida selle edastamise kanal. Samuti tuleb tagada, et nõusolek vastaks nõusoleku tingimustele (teadlik, vabatahtlik, konkreetne jne). Nõusoleku vormil peab olema määratud töötlemise eesmärgid (sh mille jaoks annab isik nõusoleku) ja andmete töötlejad (sh kellele mida edastatakse), isikuandete säilitamine (sh kes andmeid hoiab, kus hoiab, kui kaua andmeid säilitatakse) ning teave selle kohta, et nõusoleku tagasivõtmine on isikul igal ajal võimalik (sh kuidas nõusolek tagasi võtta, kellele see esitada). SKA ohvriabitöötaja võtab isikuga ühendust ja sarnaselt punktis 1 pakutud lahendusega, algab haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil. See oleks aga nn opt-in põhimõte, kus midagi ei tehta enne, kui isik ise seda selgesõnaliselt soovis. Positiivsed küljed:  Isik saab osaleda otsustusprotsessis vahetult ning teha kohe otsuse, kas ta SKA poolt nõustamisteenuseid sooviks (sh saab ta teadlikuks võimalikest hüvitistest ja teistest teenustest milles ta teadlik ei ole). 34   Ohvriabitöötajate praktika näitab, et kui inimesega otse ühendust võetakse, siis üldjuhul pakutud teenuseid ka soovitakse. Oluline ongi siin ohvriabitöötajate pädevus ja oskus isikutega sellistel puhkudel suhelda. Negatiivsed küljed:  Uuringud ja praktika näitavad, et isik võib olla juhtunu järgselt šokis ja ta lihtsalt ei suuda pakutavat infot vastu võtta (tekib nõusoleku kehtivuse küsimus) või mõtleb, et ohvriabi pole siiski tema jaoks.  Miinuseks on halduskoormus ka politsei töös.  Samuti on põhimõtteline õigusteoreetiline küsimus, kas haldusmenetluses on nõusoleku andmine kohane alus?76 Õiguskirjanduses seda pigem taunitakse, kuna tegemist on väga ebavõrdses seisus olevate osapooltega.  Isegi, kui õigusteoreetiliselt nõusolekut haldusmenetluses jaatada, on selle kriteeriumide täitmisel see üsna pikk ning mitmeleheküljeline tingimuste jada, mis ei soodusta isikuid teenuseid kasutama või tekib taas küsimus nõusoleku enese kehtivusest (kas isik sai aru, mille jaoks nõusoleku andis/ei andnud, jms). 3) Andmetöötlus isiku taotluse/avalduse alusel Isik esitab taotluse/avalduse läbi PPA SKA-le nõustamisteenuse saamiseks Sellist lahendust tuntakse kui ühe ukse põhimõtet ehk „one door“ põhimõte, mida on teatud valdkondades juba kasutatud. Nimetatud lahendus säästab nii isiku kui ka haldusmenetluseks kuluvat aega. Selle lahenduse puhul võimaldatakse isikul esitada taotlus nõustamisteenuse saamiseks SKA-le läbi PPA. Sellega võimaldatakse PPA-l võtta vastu teisele asutusele suunatud taotlus või avaldus. See ei muuda olemuslikult asutuste pädevust ega sisulist tööd, kus OAS-is sätestatud teenuste ja hüvitiste määramine on SKA pädevuses. Küll lihtsustatakse seeläbi taaskord isiku kaasamist ohvriabiteenustele ja võimaldatakse eesmärgipärast hüvitiste saamist. Kuivõrd valdavalt on ohvriga esmakontakt PPA ametnikul, kes tutvustab isikule ohvriabiteenuseid ja hüvitisi, on mõistlik, kui isik saaks soovi korral taotluse nn madala lävendi teenuse ehk nõustamisteenuse saamiseks esitada PPA kaudu (kes on juba isikuga kontakti saavutanud). Selliselt ei pea isik eraldi pöörduma SKA poole, vaid PPA edastab isiku taotluse SKA-le. Positiivsed küljed:  Isik saab osaleda otsustusprotsessis vahetult ning teha kohe otsuse, kas ta SKA poolt nõustamisteenuseid (sh saab ta teadlikuks võimalikest hüvitistest ja teistest teenustest).  Esmakontakt ohvriga on üldjuhul PPA-l, kes mh tutvustab isikule ohvriabiteenuseid, mistõttu saab isik kohe esitada taotluse/avalduse sama menetluse juures.  Isik ei pea eraldi ühendust võtma ohvriabi osakonnaga ehk otsima kontakte, tuletama meelde, mis talle räägiti, vaid isikule tagatakse üks protsess ja sujuv riiklike teenuste ja hüvitiste kättesaamine võimalikult mugaval moel.  Võrreldes andmete edastamise nõusolekuga, toimub andmete töötlemine haldusorgani poolt seaduste alusel (haldusmenetluse seadus (HMS), SÜS, valdkondlikud eriseadused nagu OAS jms) ning isik saab küll üldjoontes teada andmete töötlemise eesmärgi ning miks midagi tehakse ja isikut säästetakse 76 GDPRi põhjenduspunktid: (43) Selle tagamiseks, et nõusolek on antud vabatahtlikult, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, eriti juhul kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult. 35  pikkadest andmekaitseliste tingimuste lugemisest, mis polegi haldusmenetluses kohane.  Taotlus saab olla oma olemuselt kokkuvõtlikum, kuna andmete edasine töötlemine ja säilitamine tugineb õigusaktidel, mistõttu on ta isikule vastuvõetavam ja arusaadavam. Negatiivsed küljed:  Ka taotluse esitamise juures jääb alati risk, et isik ei saa aru saadava hüve kasumlikkusest ja taotlust ei esitata. Selle poolt räägib ka asjaolu, et taotlus võetakse uurimisasutuse juures, kes on olemuslikult süüteomenetleja ning mis võib eksitada isikut suunas, et taotlust pigem mitte esitada (olukord on niigi häiriv ja stressi tekitav).  Taaskord sõltub kõik isiku arusaamise võimest, vastuvõtlikkusest ja PPA suutlikkusest ohvriabiteenuste ja hüvitiste positiivse külje selgitamisest, kus ei pruugita taas jõuda isegi mitte nn madala lävendi teenuse ehk nõustamisteenuse osutamiseni, psühholoogilisest abist ja hüvitistest rääkimata.  Miinuseks on halduskoormus ka politsei töös. Sellise lähenemise korral algab haldusmenetlus taotluse esitamisega ning selleks tuleb luua loomulikult vastav õigusruum (töödeldavate andmete koosseis ja eeldused, mis peavad olema täidetud). SKA alustab omapoolse menetlusega taotluse saamisega. Taotluse andmete loetelu ning esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu sõnastamisel saab kasutada nt perehüvitiste seaduse eeskuju (PHS § 51), kus isik saab täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitada taotluse SKA-le täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu. Võrreldes nõusoleku küsimisega on taotluse esitamine konkreetsem, andmetöötlus põhineb õiguslikul alusel ehk õigusnormil, mitte isiku nõusolekul. Planeerimisel on ohvriabiteenuste menetluste üleviimine täies mahus STARi (praegu kogutakse ja töödeldakse andmeid SKAISis), mistõttu tuleb eelnõu välja töötamise faasis vajadusel teha täpsustusi ka andmekogusid puudutavates regulatsioonides. 5. Kriminaalmenetluse tulusid ei kasutata sihtotstarbeliselt kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks, kuigi kehtiva OAS-i § 32 lõike 2 punkti 1 kohaselt on ohvriabiteenuse ja -hüvitiste katteallikaks muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Puudub mehhanism, kuidas sundraha ja muid kriminaalmenetluses kurjategijalt välja mõistetud rahalisi nõudeid ohvrite abistamiseks kasutada77 Olukord ja probleem Riigile laekus 2017. aastal süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud, hinnanguliselt veidi enam kui 900 000 eurot ja sundraha hinnanguliselt ligi kolm miljonit eurot. Need summad laekuvad otse riigieelarvesse ja neid ei kasutata sihtotstarbeliselt kuriteoohvrite abistamiseks või kuriteo ennetuseks. Samas loodi nii sundraha78 kui oportuniteedinõuete süsteem selleks, et rahastada kuriteoohvrite ja - 77 Kõik ohvriabi fondi puudutavad märkused ja arvutused on justiitsministri 5.12.2019 memost valitsuskabineti nõupidamisele, koostaja Kätlin-Chris Kruusmaa, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik. 78 Sundraha on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev rahaline koormis, mille suurus sõltub kuriteo raskusastmest. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. 36 ennetusega seotud tegevusi.79 Hetkel kasutusel oleva süsteemi puhul ei ole sundraha määramisel õiguslikku põhjendust, sest sundraha läheb üldisesse riigieelarvesse, mitte sihtotstarbeliselt ohvriabi teenuse katteallikaks. Riigil puudub ülevaade, kui palju riigi kasuks mõistetud sundraha laekub. Perioodil 2015−2017 on riik esitanud oportuniteedi nõudeid aastas vahemikus 821 038 kuni 985 854 eurot ja riigile on laekunud aastas nõudeid vahemikus 678 315 kuni 914 315 eurot. Oportuniteedi nõuete täitmise määr on kõrge (nt 2017. aastal veidi enam kui 90%), kuna nõude mittetäitmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. Sundraha suurus on fikseeritud vastavalt kuriteo raskusastmele: 2018. aastal oli sundraha I astme kuritegudes 1250 eurot ja II astme kuritegudes 750 eurot. Sundraha arvestust peetakse menetluskulude kogusumma kohta ühe nõudena ja eraldi menetluskulu liikide lõikes laekumise kohta ülevaade puudub, sellist arvestust ei võimalda ka tänane menetluskulude nõuete esitamise süsteem ja infotehnoloogilised lahendused. Seetõttu saab sundraha summade väljatoomisel tugineda kaudsetele arvutustele. Viimasel kolmel aastal on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) ja riigiprokuratuuri andmetel laekunud menetluskulusid aastas vahemikus 4,2−5,2 miljonit eurot. Sundraha moodustab menetluskuludest hinnanguliselt 69%80, seega laekub riigile sundrahana aastas 2,9 kuni 3,6 miljonit eurot (2015. aastal 2,9, 2016. aastal 3,6, 2017. aastal 2,9 miljonit eurot, 2018. aastal 2,5 miljonit eurot). Euroopas on mitmeid riike (nt Soomes, Taanis, Belgias, Suurbritannias), kus süüdimõistetud isikutelt riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või –ohvrite toetamiseks. Ka Eestis tuleks osa vahendeid kasutada sihtotstarbeliselt ohvri kasuks kurjategijalt välja mõistetud kahjude katteks, juhul kui kurjategija kahjusid ei hüvita. OAS-is oleks võimalik luua alused sellise täiendava hüvitise süsteemi kasutuselevõtuks. Puudutatud sihtrühm Sihtrühmaks on inimesed, kelle kasuks on välja mõistetud tsiviilhagi, kuid kes ei ole läbi kohtutäituri saanud süüdimõistetult kohtu poolt väljamõistetud summat kätte. 2018. aasta aprillis jõustus kohtuotsus 480 inimese suhtes, neist 15% mõisteti kannatanu kasuks välja ka tsiviilhagi (74 juhtumit). Kõigist väljamõistetud tsiviilhagidest 51% (38 juhul) oli hagejaks füüsiline isik, kokku oli nendes juhtumistes kahju välja mõistetud 56 inimesele. 61% (23) füüsilisele isikule väljamõistetud tsiviilhagi juhtumistest oli seotud varavastaste kuritegudega, eelkõige vargustega, 34% (13) oli tegemist isikuvastase kuriteoga, millest omakorda valdavalt oli tegemist kehalise väärkohtlemisega ning ühel juhul tapmisega. Justiitsministeeriumi hinnangul tõenäoliselt ohvriabifondi loomisel suureneb mõnevõrra kriminaalasjades tsiviilhagi esitamiste arv ning samuti täitemenetluses olevate nõuete arv, kuid väga olulist kasvu ei saa prognoosida. Eesmärk ja saavutatav olukord Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab81, et osa vahenditest, mis laekuvad süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud, tuleb kasutada sihtotstarbeliselt ohvri kasuks kurjategijalt välja mõistetud kahjude katteks kui kurjategija 79 Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus 991 SE (1998), mille seletuskiri muuhulgas ütleb, et hüvitiste maksmiseks vajalikud rahalised vahendid saadakse kriminaalmenetluse koodeksis sätestatava kohtukulude uue komponendi sundraha - laekumise arvel. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5d9f49fe-62d4-3bb2- 827d-11682cc00494/Kuriteoohvritele%20riikliku%20hüvitise%20maksmise%20seadus Seoses kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse koodeksit RT I 1998, 111, 1834, nähes ette riikliku hüvitise maksmiseks vajalike rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse ette kriminaalmenetluse koodeksis sätestatava kohtukulude uue komponendi - sundraha - näol. https://www.riigiteataja.ee/akt/76639 80 Sundraha osakaalu arvutamiseks menetluskuludest on tuginetud lahenditele perevägivalla kuritegudes (§ 121 lg p 2). 81 Arutelu ja otsustamine pidi toimuma 2020. aprilli alguses, kuid seoses koroonakriisist tingitud eriolukorraga lükkus see sügisesse. 37 kahjusid ei hüvita, alustatakse uue hüvitise (töönimega ohvriabi fond) aluste väljatöötamisega. OAS-i täiendatakse sellisel juhul sätetega, mis on ohvriabi fond ning milline on selle eelarve, kes on hüvitist saama õigustatud isik, millised on hüvitise maksmise alused, hüvitise taotlemise kord, hüvitise määramise ja maksmise kord, kahjunõude üleminek riigile ning selle sissenõudmise kord. Loodavat fondi hakkaks administreerima SKA. Fondi iga-aastane suurus ei hakka Justiitsministeeriumi hinnangul ületama 2 miljonit eurot. Esialgse plaani kohaselt82 saaks ohvriabi fondi pöörduda kannatanu, kellele on füüsilise isikuna kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju katteks tsiviilhagi väljamõistetud. Kahju hüvitamise eelduseks oleks täitemenetluse alustamine ning selle tulemuseta jäämisel vastav avaldus koos kohtutäituri poolt väljastatud tõendiga ohvriabifondile. Ohvriabi fondist hüvitatakse väljamõistetud kahju täies ulatuses kuni 1000 euro suuruse kahju korral, üle selle summa ulatuvatest kahjunõudetest hüvitatakse 80%, kuid mitte vähem kui 1000 eurot. Peale summa hüvitamist liigub vastavas ulatuses nõudeõigus üle riigile. 6. Kehtiv OAS-i ülesehitus on ebaloogiline, seaduse tekst on kohati raskesti mõistetav ja seadus ei ole SÜS-iga kooskõlas Olukord ja probleem OAS-i on alates selle kehtestamisest korduvalt muudetud (kolmekümnel korral), mistõttu on seaduse struktuur ja mitmed normid kaotanud oma õigusselguse, mis omakorda on kaasa toonud regulatsiooni sisulise arusaadavuse vähenemise. Eelnevates probleemikirjelduse punktides on ebaselguse probleemile ka korduvalt viidatud. Lisaks võeti 09.12.2015 vastu SÜS, millega kodifitseeriti Eesti õiguses esmakordselt sotsiaalseadustiku üldosa ning mis sai üldseaduseks sotsiaalõiguse paljudele eriseadustele, sh OAS-ile. Kuivõrd SÜS ja OAS on omavahel vastavalt üld- ja eriseaduse vahekorras, on vajalik OAS-i üldosa süsteemile ja terminoloogiale vastavaks kujundamine. Puudutatud sihtrühm Kuriteo, vägivalla, õnnetuste ja hädaolukorra ohvrid, neid abistavad spetsialistid nii sotsiaal- kui õiguskaitsesüsteemis. Eesmärk ja saavutatav olukord Uue seaduse terviktekstiga tagatakse loogilise ülesehitusega, selgelt loetav ja mõistetav ohvriabi seadus ning teiste seadustega kooskõlas olev terminoloogia. Kavandatud muudatusega tuuakse eraldi peatükki üldine ohvriabiteenus ja eriteenused teatud sihtrühmadele. Nõuded teenuseosutajatele ühtlustatakse selliselt, et põhinõuded tuuakse seaduses ühes kohas ja eriteenuste puhul täiendavad nõuded teenuste sätestamise peatükkides. Ka kehtivast seadusest üle toodavad osad analüüsitakse läbi mõistetavuse ja selguse vaates ning kirjutatakse vajadusel ümber, sisulist tähendust muutmata. Seaduse tekst viiakse kooskõlla SÜS-iga. 2. Sihtrühm Väljatöötamiskavatsuses tõstatud probleemid ja kaalumisel olevad lahendused mõjutavad kuriteo ja vägivalla ohvreid. Kuriteoohvri riikliku hüvitise sihtrühmaks on vägivallakuriteo ohvrid ja nende ülalpeetavad, ohvrit põetav isik, ohvri matusekulud kandnud isik. Lisaks tuuakse eraldi sihtrühmana OAS-i psühhosotsiaalse kriisiabi sihtrühmad, kes on hädaolukordadest ja õnnetustest mõjutatud inimesed. Psühhosotsiaalne kriisiabi on suunatud sündmuses vahetult kannatada saanud isikutele või sellest pääsenutele, kuid ka 82 Kätlin-Chris Kruusmaa memo Raivo Aegile, 03.09.2019. 38 sündmusest kaudselt mõjutatud isikutele nagu lähedased ja pereliikmed ning sündmuse pealtnägijad ja päästjad/abistajad (nt hukkunutega õnnetuse vahetud tunnistajad). Sihtrühmaks on lapsed ja noored, eakad, erivajadustega inimesed, korduvalt traumaatilisi sündmusi kogenud inimesed jt. Samuti on kriisiabi sihtrühmaks nn eesliini spetsialistid, käesoleva koroonakriisist tingitud eriolukorra vaates on nendeks meditsiinitöötajad, politseinikud, sotsiaaltöötajad jt. Täpsemalt on sihtrühmad toodud iga probleemikirjelduse juures punktis 1. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärgid ja saavutatava olukorra kirjeldus on toodud iga probleemikirjelduse juures punktis 1. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Ohvriabi andmist reguleerib OAS, mis on vastu võetud 17.12.2003, ning selle rakendusaktid. Ohvriabi kättesaadavuse suurendamist, teenuste arendamist ja mitmekesistamist ning kvaliteedi tõstmist käsitlevad mitmed strateegiad ja tegevuskavad. Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–202083 eesmärgiks on muuhulgas vägivallaohvrite abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamine, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi. Heaolu arengukava 2016-202384 eesmärk on parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile. Arengukava hoolekande programm 2019-202185 näeb ette OAS-i alusel pakutava psühholoogilise abi kulu hüvitiste reeglite ümber vaatamise ja ohvriabiteenuse arendamise, sh uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamise. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030.86 Põhialuste eelnõu kohaselt peavad ohvriabiteenused olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka vajadusel väljaspool menetlust. Kuritegevusest saadav tulu peab jõudma ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Keskenduda tuleb ühiskonnale kõige enam kahju tekitavate õigusrikkumiste ärahoidmisele, sh eelkõige vägivalla (lähisuhte- ja laste vastu suunatud vägivalla) ennetamisele. Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-202387. Tegevuskava üldeesmärgi kaitstud ja toetatud kannatanud all nähakse ette OAS-i muutmine psühholoogilise abi ja hüvitiste kättesaadavuse parandamiseks ning vabatahtlike tugiisikute süsteemi loomine ohvriabi juurde. Ohvriabiteenuse kättesaadavus peab paranema, asutuste vaheline infovahetus lihtsustuma. Tugiisikuteenus peab olema kättesaadav igas Eesti piirkonnas ning 83 Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vagivalla-vahendamise- arengukava/vagivalla-ennetamise-strateegia-2015-2020 84 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/heaolu_arengukava_eelnou_0.docx 85 Hoolekande programm 2019-2023 https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_3_hoolekandeprogramm_2019_2022_0.pdf 86 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 eelnõu: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika- arengusuunad/kriminaalpoliitika-pohialused-aastani-2030-eelnou 87 Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/lahisuhtevagivalla_ennetamise_tegevuskava_2019- 2023_memorandum_1.pdf 39 olema pakutud vastavalt hinnatud riskidele ja vajadusele. Eesmärk on tagada lähisuhtevägivalla kannatanule valdkondadeülene, sidus, kompetentne, toetav ja kiire kaitse, et mõjutada pere sotsiaalset toimetulekut ja heaolu terviklikult. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-202388 kohustab pakkuma enam tuge kuriteoohvritele ning kohaldama kurjategijate suhtes mõjusaid karistusi. Kuriteoga omandatud vara tuleb konfiskeerida ja suunata ohvrite abistamiseks. Samuti pööratakse tegevusprogrammis tähelepanu väärkohtlemise ohvriks langenud laste tõhusamale abistamisele, sh teenustele (lastemajateenuse laiendamine). Valitsus võitleb perevägivallaga, analüüsib praegusi menetluspraktikaid ning kujundab välja tõhusamad meetmed, sh täiendades seadusi. Siseturvalisuse arengukava 2020-203089. Arengukava eelnõu üks eesmärk on, et vaimne ja füüsiline vägivald on vähenenud. Tagada tuleb vägivallaohvrite terviklik abistamine, lähtudes individuaalsetest vajadustest, inimväärikusest ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Tuleb parandada spetsialistide oskust märgata abivajavaid või hädaohtu sattunud lapsi ja täiskasvanuid, nendest teavitada ja igaühe olukorrale asjakohaselt reageerida, ning korraldada vägivallaohvri aitamine kannatanu ja spetsialistide koostöös, mille keskmes on kannatanu heaolu ja turvalisus. Laste ja perede arengukava 2012-202090 rõhutab, et kohalikele omavalitsustele langeb põhiline vastutus laste kaitsmisel ja abistamisel. Väärkoheldud lapse märkamine ja abistamine peab olema süsteemne. Elanikkonnakaitse kontseptsioonis (2018)91 on rõhutatud vajadust töötada välja psühhosotsiaalse kriisiabi süsteem, millesse on kaasatud ka vajaliku ettevalmistusega erasektori ja vabatahtlike ühenduste esindajad ning mida on võimalik rakendada eri ulatusega kriiside korral. 5. Tehtud uuringud Eestis on tehtud mitmeid uuringuid, mis näitavad ohvriabi pakkumise ja korraldamisega seonduvaid probleeme:  Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool.92  Luht, K. (2018). Professionaalne ohvriabi ohvriabitöötajate hinnangul. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool.  Luht, K. (2019). Psühholoogilise abi andmine ohvriabi seaduse vaates.93 88 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 89 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 90 Laste ja perede arengukava 2012-2020, https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/lpa_2012-2020_taiendatud_2013.pdf 91 Elanikkonnakaitse kontseptsioon (2018). Kättesaadav https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pdf 92 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ kuriteoohvrite_kaitse_ja_kohtlemine_ptk4_lisa1-2_analululs.pdf 93 Avaldamata analüüs. Uuring viidi läbi 2019 juunis-juulis, küsimustikule vastas 70% sel hetkel tegutsevatest ohvriabitöötajat. 40   Kallaste, E., Luuk, E., Järve, J., Kaska, M., & Räis, M. L. (2015). Vägivallakuritegude hind. Tapmise, röövimise ja vägistamisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar.94  Pettai, I., Tiit, E.-M., Ruubel, L., Rist, J., & Laidmäe, V.-I. (2016). Perevägivalla hind Eestis. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut.95  Vollmer, M. & Markina, A. (2017). Developing Directive-Compatible Practices for the Identification, Assessment and Referral of Victims. National report. Estonia. Tartu: Institute of Baltic Studies.96  Hillep, P. & Pärnamets, R. (2020). Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring. Tallinn: Justiitsministeerium.97 Samuti on võimalik toetuda rahvusvaheliste uuringute andmetest tulenevatele tähelepanekutele ja soovitustele teadusartiklites ja uuringuraportites:  FRA (2014). Victims of crime in the EU: the extent and nature of support for victims. Luxembourg: Publications Office of the European Union.98  Jiménez-Becerril Barrio, T., & Mlinar, A. (2018). Raport direktiivi 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded) rakendamise kohta (2016/2328(INI))99  Strenghtening Victims’ Rights: from compensation to repatriation. For a new EU Victims’ Rights strategy 2020-2025 (2019). Report of the Special Adviser J.Milquet to the President of the European Commission. European Commission: Publications Office of the European Union100  Day. T., McKenna. K., Bowlus. A. (2005) The Economic Costs of Violence Against Women: An Evaluation of the Literature. United Nations.101  Stafford, M., Chandola, T., & Marmot, M. (2007). Association Between Fear of Crime and Mental Health and Physical Functioning. Am J Public Health, 97(11), 2076– 2081.102  Dinizman, T. & Moroz, A. (2017). Understanding victims of crime: The impact of the crime and support needs. Victim Support UK.103  Bryce, J., Brooks, M., Robinson, P., Stokes, R., Irving, M., Graham-Kevan, N., Willan, V. J., Khan, R., Karwacka, M., & Lowe, M. (2016). A qualitative examination of engagement with support services by victims of violent crime. International Review of Victimology, 22(3), 239-255. 94 https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/03/vagivallakuritegude_hind_centar_loplik.pdf 95 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/vagivalla_hind.pdf 96 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/VICT-report-ESTONIA-3.pdf 97 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/laste_ja_noorte_seksuaalse_vaarkohtlemise_uuring_2020_euk.pdf 98 https://fra.europa.eu/en/publication/2014/victims-crime-eu-extent-and-nature-support-victims 99 http://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2018-0168_ET.html 100https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/strengthening_victims_rights_- _from_compensation_to_reparation_rev.pdf 101 https://www.un.org/womenwatch/daw/vaw/expert%20brief%20costs.pdf 102 https://ajph.aphapublications.org/doi/10.2105/AJPH.2006.097154 103 https://www.victimsupport.org.uk/sites/default/files/VS_Understanding% 20victims%20of%20crime_web.pdf 41 Psühhosotsiaalse kriisiabi kohta ei ole Eestis tehtud kriisijärgseid analüüse, kuid saab toetuda rahvusvahelisele kogemusele:  Neria Y1, Gross R, Litz B, Maguen S, Insel B, Seirmarco G, Rosenfeld H, Suh EJ, Kishon R, Cook J, Marshall RD (2007). Prevalence and psychological correlates of complicated grief among bereaved adults 2.5-3.5 years after September 11th attacks.104  Norris, G. H. (2007) Impact of mass shootings on survivors, families and communities. PTSD Research Quarterly, 18/3), 1-8.105  Dyregrov, K., Kristensen, P., Johnsen, I., Dyregrov, A. (2015). The psychosocial follow- up after the terror of July 22nd 2011 as experienced by the bereaved. Scandinavian Psychologists. Statistika106 2019. aastal registreeriti Eestis 8773 vägivallakuritegu, 74% nendest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Tapmise ja mõrva tagajärjel hukkus 23 inimest. Perevägivallakuritegusid registreeriti 4119, nende arv kasvas 14% võrreldes 2018. aastaga. Perevägivalla tõttu hukkus 5 inimest. Suurima osa perevägivallakuritegudest moodustasid kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. Viimase viie aasta jooksul on perevägivalla tõttu elu kaotanud vähemalt 46 inimest. Perevägivalla toimepanijatest 85% olid mehed ja ohvritest 81% naised. 29% juhtudest on politsei andmetel lapsohvri või –pealtnägijaga. 2019. aastal registreeriti 202 ahistava jälitamise kuritegu, 92% toimepanijatest olid mehed, 88% ohvritest naised. 97% seksuaalse ahistamise (35 registreeritud juhtumit) toimepanijatest olid mehed ja 97% ohvritest naised. Registreeritud seksuaalkuritegude arv kasvas 11%. Toimus 261 kontaktset seksuaalkuritegu, kus kannatanuks oli laps, sh 112 vägistamisjuhtumit ja 10 suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist. 91 registreeritud vägistamise juhtumi ohvriks oli täiskasvanu. Inimkaubandusega seotud kuritegusid registreeriti 2019. aastal 82, kuritegude kasv võrreldes eelmise aastaga oli 55% ja enamus ohvreid olid kolmandate riikide kodanikud. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringus küsitletud 15–74aastastest Eesti naistest oli 33% sattunud elu jooksul partneri füüsilise ja seksuaalse vägivalla ohvriks.107 6. Kaasatud osapooled Käesoleva VTK koostamisel on olnud kaasatud SKA, PPA, Riigiprokuratuuri, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi eri osakondade töötajad. Kaasatud osapooltega on toimunud 2019-2020 üle 30 kohtumise. Lähisuhtevägivalla ekspertrühmale tutvustati muudatusplaane ja spetsialistidega toimunud arutelude tulemusi 16.10.2019 ja 13.02.2020. Inimkaubandusevastasele võrgustikule, mis 104 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17597124 105 doi: 10.1037/e721792007-001 106 Kuritegevus Eestis 2019. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/index.html 107 FRA (2014). Violence against women: an EU-wide survey. Main results report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 42 ühendab enam kui 60 spetsialisti nii MTÜ-dest kui riigiasutustest, tutvustati plaane 18.10.2019. Naiste tugikeskustele, kes abistavad naistevastase vägivalla ohvreid, tutvustati muudatusplaane 05.03.2020. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule tutvustati plaane 17.04.2020 toimunud kohtumisel. Probleemide arutellu oli kaasatud lähisuhtevägivalla ennetamise juhtrühma liikmena Linnade ja Valdade Liit. Juba lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023 koostamise ajal saatis oma ettepanekud OAS-i muutmise osas Lääne-Viru Omavalitsuste Liit. Ohvrile teenustele kergema ligipääsu võimaldamise teemal konsulteeriti VTK koostamise ajal õiguskantsleri kantselei, Andmekaitse Inspektsiooni ning Justiitsministeeriumiga. Psühhosotsiaalse kriisiabi temaatika arutamiseks on Sotsiaalministeeriumi algatusel moodustatud psühhosotsiaalse kriisiabi juhtrühm, kuhu kuuluvad esindajad Terviseametist, PPA-st, Päästeametist, Häirekeskusest, Välisministeeriumist, Siseministeeriumist ja SKA ohvriabi osakonnast. Juhtrühma kohtumistel on arutatud psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisega seotud küsimusi. 2019. aastal toimusid kohtumised 17.06 ja 16.12. Lisaks on kaasatud eksperdina Maire Riis, kes on psühhosotsiaalset kriisiabi osutanud ja korraldanud alatest Estonia parvlaeva hukkumisest 1994. aastal. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine Avalikkuse jätkuv teavitamine ohvriabi olemasolust ja ohvrite õigustest aitab kindlasti kaasa sellele, et senisest enam inimesi pöörduks kuriteo või vägivalla ohvriks sattumise korral ohvriabisse. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ohvriabi võimalustest ja ohvrite toetamise vajalikkusest. Samas jääb ainuüksi avalikkuse teavitamisest väheseks, sest vajalik on sätestada ka selged alused SKA korraldatavatele teenustele ja hüvitistele, sõnastada teenusepakkujate kohustused ja õigused ning sõnastada olulised ohvri kohtlemise ja asutuste vahelise koostöö põhimõtted nagu ette nähtud mh kuriteoohvrite direktiivis. Avalikkuse teavitamine ei lihtsusta hüvitistega seotud menetlust, sellega ei saa hüvitiste taset tõsta ega seaduse rakendamisega seotud kulutuste rahastamist korrastada. Mitte midagi tegemine Regulatsiooni muutmata jätmisel ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Olemasolev regulatsioon on raskesti loetav ja mõistetav nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seaduse struktuur on ebaloogiline, uute teenuste kohta käivad sätted on sisestatud olemasolevate sisse sellisel moel, et jääb arusaamatuks, millised teenused kellele ette nähtud ja võimalikud on. Kahtlemata on võimalik jätkata ohvriabi pakkumist ka vana seaduse alusel, kuid arvestades VTK ettevalmistamisel kogutud probleemide rohkust ja lahendamata küsimuste keerukust, sh seaduse mittevastavust SÜS-i nõuetele, on asjakohane siiski uue tervikteksti loomine. Lisaks, kuna ohvriabi uue vastutusvaldkonna ehk psühhosotsiaalse kriisiabi puhul puudub üldse igasugune regulatsioon või nõuded teenuseosutajale, siis on oluline see luua. Olemasoleva korra säilitamisel jätkub olukord, kus 43 isikud ei tea oma õigusi või loobuvad menetluste keerukuse tõttu oma õigustest, mis tekitab olukorra, kus nad võivad uuesti langeda vägivalla ohvriks või, kui isik/perekond elab kuriteo tagajärjel vaesuses, siis toob see isikule/perele kaasa sotsiaalseid probleeme. Senise regulatsiooni parem rakendamine Erinevate koostööpartneritega aruteludes on jõutud seisukohale, et senise regulatsiooni paremast rakendamisest ei piisa seatud eesmärkide saavutamiseks ja see võrduks mitte midagi tegemisega, mille probleeme kirjeldab eelmine lõik. Seetõttu ei ole kasu ka regulatsiooni paremast rakendamisest. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei aitaks kaasa süsteemi korrastamisele, ei lihtsustaks seaduse tekstist paremat arusaamist ega võimaldaks tõsta hüvitiste taset. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Sotsiaalministeerium on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud probleeme ei saa lahendada avalikkuse teavitamisega, senise regulatsiooni parema rakendamise ega mitte-midagi- tegemise kaudu. Kõige kohasem lahendus on olemasoleva regulatsiooni muutmine eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses, ehk uue tervikseaduse teksti välja töötamine. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Kuriteoohvrite hüvitise maksmise süsteemidest on vaadatud Hollandi, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani kogemust. Psühholoogilise abi osutamise süsteemidest on vaadatud Saksamaa, Rootsi, Belgia, Tsehhi jt riikide praktikaid. Psühhosotsiaalse kriisiabi korralduse reguleerimisel on kavas analüüsida Norra, Hollandi ja Rootsi regulatiivseid valikuid. Riikide valikul on lähtutud asjaolust, et neis on toimunud laiemat avalikkust mõjutanud õnnetused või terrorirünnakud. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Regulatiivsed võimalused on kirjeldatud punktis 1. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kuriteoohvrite õigusi ja riigi kohustusi nende kaitsmisel ja toetamisel käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, 25. oktoober 2012, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK.108 Isikut tuleks käsitleda kuriteoohvrina sõltumata sellest, kas kurjategija on kindlaks tehtud, vahistatud, kohtu alla antud või süüdi mõistetud, ja sõltumata sellest, kas nende vahel on perekondlikud suhted või mitte. Riigid peavad tagama, et kuriteoohvritele on tagatud vastavalt nende vajadustele enne kriminaalmenetlust, selle ajal ja asjakohase ajavahemiku jooksul pärast seda juurdepääs tasuta konfidentsiaalsetele ohvriabiteenustele. Inimkaubanduse ohvrite abistamist käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning 108 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32012L0029 44 inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK. 109 Inimkaubanduse ohvrite kohtlemist käsitleb ka ÜRO organiseeritud kuritegevuse konventsioon ja selle nn inimkaubanduse lisaprotokoll110 ning inimkaubandusevastase Euroopa Nõukogu konventsioon111, mõlemad on Eesti ratifitseerinud. Nimetatud kaks direktiivi on Eestil üle võetud, kuid teatud sätete osas on jõutud seisukohale, et OAS ei kata täielikult direktiivides sätestatud nõudeid (nt kuidas ohver saaks abi, millele tal on õigus, ja et abi peab olema tagatud nii enne kriminaalmenetlust, selle ajal ja asjakohase ajavahemiku jooksul pärast seda). Uue OAS tegemisel arvestatakse nende nõuetega. Naistevastase vägivalla, sh perevägivalla ohvrite abistamise nõuded tulenevad naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioonist112, kehtiv seadus on konventsiooniga vastavuses ja nõuetega arvestatakse ka uue OAS tegemisel. Terrorismiohvrite abistamine on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/541, 15. märts 2017, terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK.113 Seksuaalselt väärkoheldud laste abistamine on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/93/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK.114 Samuti on see seotud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooniga.115 Vägivalla ohvritele hüvitiste maksmine on seotud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2004/80EÜ, 29. aprillist 2004, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist116 ja Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Nõukogu Vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga.117 Kehtiv seadus on nimetatud dokumentidega vastavuses ja nendega on arvestatakse ka uue OAS tegemisel. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Muudatused psühholoogilise abi kättesaadavuse tagamisel 11.1.1 Psühholoogilise abi saajate sihtrühma laiendamine 11.1.1.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt vägivallakuriteo ohvrite õigust psühholoogilise abi saamisele, abi kättesaadavust ning seeläbi ohvrite vaimset tervist ning üldist heaolu ja toimetulekut. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel sai 2019. aastal psühholoogilise abi 1919 isikut. Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2019. aastal 8773 vägivallakuritegu, 4119 perevägivallakuritegu, 35 seksuaalse 109 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0036 110 https://www.riigiteataja.ee/akt/733018 111 https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002 112 https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002 113 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32017L0541 114 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011L0093 115 https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016002 116 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32004L0080 117 https://www.riigiteataja.ee/akt/964574 45 ahistamise väärtegu, 202 ahistava jälitamise kuritegu, 643 seksuaalkuritegu ning 82 inimkaubanduse juhtumit118. Antud statistika näitab, et potentsiaalselt oleks abivajavate isikute sihtrühm palju suurem võrreldes sellega, kui paljud täna psühholoogilist abi saavad. Esialgse prognoosi kohaselt oleks psühholoogilise abi saajate sihtrühma kasv hinnanguliselt 40% (ca 2700 psühholoogilise abi saajat). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus: Paljudel erinevatel vägivallakuriteo ohvrite sihtrühmadel ei ole täna õigust saada psühholoogilist abi, kuna kehtiva seaduse sõnastus annab psühholoogilise abi saamise õiguse väga kitsale sihtrühmale. Täna on probleemiks psühholoogilise vägivalla kuriteod, kuna nende osas ei algatata tihti süüteomenetlust ning sellisel juhul ei ole õigust psühholoogilise abi taotlemiseks. Õigust ei ole psühholoogilisele abile ka vägivallakuriteo pealtnägijatel või tunnistajatel, kui nad pole ohvri pereliikmed. Kuriteost tingitud vaimse tervise probleemid võivad mõjutada tugevalt ka inimese füüsilist tervist ning sotsiaalset elu, tekitades halvimal juhul probleeme tööelus, mis omakorda võivad mõjutada isiku majandusliku olukorra halvenemist. Seega on oluline tegeleda vaimse tervise probleemidega ning pakkuda abi võimalikult paljudele ohvritele. Muudatusena kehtestatakse psühholoogilise abi saamise õigus edaspidi ka menetluses olevate süütegude tunnistajatele ning kuriteoohvrite direktiivis nimetatud eriti haavatavatele sihtrühmadele (seksuaalvägivalla, lähisuhtevägivalla ohvritele) ilma menetluseta kui ohvriabitöötaja on hinnanud psühholoogilise abi vajadust. Lapsohvri vajadust hindab lastekaitsetöötaja ning koostöös ohvriabitöötajaga suunatakse laps sobivale psühholoogilise abi teenusele. Perevägivalla ohvrite paremaks abistamiseks muudetakse seaduses pereliikme definitsiooni selliselt, et ühine majapidamine ei ole enam eelduseks psühholoogilise abi saamisel. Muudatused tagavad psühholoogilise abi kättesaadavuse rohkematele abivajajatele. Psühholoogilise abi võimaldamine mõjutab positiivselt ohvrite vaimset tervist, sh kaudselt ka füüsilist tervist, sotsiaalset heaolu ning majanduslikku toimetulekut. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.1.1.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Võib hinnata, et kavandatavad muudatused toovad SKA töökorraldusele ja -koormusele kaasa olulise mõju, kuna abivajajate sihtrühm suureneb ning SKA peab hakkama hindama rohkemate isikute psühholoogilise abi vajadust. Abivajaduse esmaseks hindamiseks tuleb SKA-l luua hindamisinstrument. 11.1.1.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavad muudatused toovad SKA eelarvele kaasa täiendava kulu ligikaudu 215 000 eurot aastas (arvestades, et psühholoogilise abi saajate hulk kasvab esialgu ca 40%). 2019. aastal maksti psühholoogilise abi hüvitist 537 482 euro ulatuses. Kokkuvõttes on muudatuste mõju SKA eelarvele väheoluline, kuna täiendav kulu ei ole suur. 11.1.2 Teenuseosutajate ringi täpsustamine ja laiendamine ning teenuse korralduse täpsustamine 11.1.2.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju ja mõju majandusele Teenuseosutajad 118 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/ 46 Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt psühholoogilise abi teenusosutajatele kehtestatud nõuete täpsustamist ning teenuseosutajate ringi laiendamist. See mõjutab omakorda antud sihtrühma tööalaseid võimalusi ning nende majanduslikku tegevust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel osutas 2019. aastal psühholoogilise abi teenust kokku 119 teenusepakkujat. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Täna raskendavad ohvritele abi andmist psühholoogilise abi pakkuvatele teenuseosutajatele kehtestatud ranged nõuded. Ohvrite abistamiseks sobivad lisaks psühhiaatritele, kliinilistele psühholoogidele, koolipsühholoogidele ka teistsuguse ettevalmistusega spetsialistid. Oluline on, et spetsialistil oleks vastavad oskused ja kogemused tegelemaks raske kuriteo ja vägivalla ohvrite nõustamisega. Lisaks on kehtivas seaduses teenuseosutajatele esitavate nõuete osas tehtud põhjendamatuid erisusi. Selliste nõuete erisuste tõttu jääb täna psühholoogilise abi teenuse sisu ja kvaliteet ebaselgeks. Vägivallaohvrid võivad seetõttu saada väga erineva kvaliteediga psühholoogilise abi teenust. Kavandatav muudatus, millega diferentseeritakse teenuseosutajatele esitatavaid nõudeid vastavalt ohvrite abivajadusele, aitab tagada teenuste kvaliteeti, kuna nõuded teenuseosutajatele on üheselt mõistetavad. Muudatus loob võimaluse rohkematel teenuseosutajatel pakkuda vägivallakuriteo ohvrite psühholoogilise nõustamise teenust, kuna esitatud nõuded ei ole liialt piiravad ja lähtuvad vastavalt kuriteoohvrite abivajadusest - teenust saavad osutada antud valdkonna ettevalmistuse ja väljaõppega spetsialistid laiemalt. See mõjutab positiivselt antud valdkonna teenuseosutajate majanduslikku tegevust ja seeläbi ka potentsiaalse sihtrühma majanduslikku toimetulekut. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega teenuseosutajate jaoks oluline mõju. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Teenuse saajad Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt kvaliteetse ja vajaduspõhise psühholoogilise abi kättesaadavust kuriteoohvritele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel sai 2019. aastal psühholoogilise abi 1919 isikut. Punktis 11.1.1.1 nimetatud muudatusega laiendatakse psühholoogilise abi saajate sihtrühma. Esialgse prognoosi kohaselt oleks psühholoogilise abi saajate sihtrühma kasv ligikaudu 40% (ca 2700). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatavad muudatused parendavad kvaliteetse ja vajaduspõhise psühholoogilise abi kättesaadavust kuriteoohvritele. Laiem teenusosutajate ring aitab tagada selle, et abi jõuab rohkemate ohvriteni, kuna esiteks teenuseosutajate valik on laiem ja osaliselt muutuvad ootejärjekorrad lühemaks ning teiseks saab iga ohver vastavalt oma vajadustele õige ettevalmistusega spetsialisti teenusele. Teenuseosutajatele esitatud nõuete täpsustamine ja teatud erisuste kaotamine tagab kvaliteetsema psühholoogilise abi teenuse saajatele. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.1.2.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Teenuseosutajatele esitatud nõuete täpsustamine, erisuste kaotamine ja teenuseosutajate ringi laiendamine ei too eelduslikult kaasa suurt mõju SKA töökorraldusele ja –koormusele. SKA-l tuleb kirjeldada iga teenuseliigi puhul selged ja ühesed nõuded selle osas, millise 47 ettevalmistusega spetsialist võib kuriteoohvritele psühholoogilise abi teenust osutada. Kehtivas seaduses on psühholoogilise abi sätestatud hüvitisena, kuid SKA ei maksa ohvrile selle eest hüvitist, vaid tasub selle eest otse teenuseosutajale. Seega on reguleerimata teenuse osutamise põhimõtted ja kokkulepped SKA-ga teenuse korralduse, kvaliteedi, järelevalve ja nõuete osas. Lahendusena sätestatakse psühholoogilise abi hüvitis seaduses psühholoogilise nõustamise teenusena ning reguleeritakse teenusega seotud põhimõtted ja tingimused. 11.1.2.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavad muudatused, mis on seotud teenuseosutajatele esitatud nõuete täpsustamise, erisuste kaotamise ja teenuseosutajate ringi laiendamisega, ei too SKA eelarvele kaasa täiendavat kulu. 11.1.3 Psühholoogilise abi kulude hüvitamine ainult psühholoogilise abi teenuse peatüki reeglistiku järgi 11.1.3.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt vägivallakuriteo ohvrite õigust psühholoogilise abi saamisele, abi kättesaadavust ning seeläbi ka kaudselt ohvrite vaimset tervist ning üldist heaolu ja toimetulekut. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel sai 2019. aastal psühholoogilise abi 1919 isikut (punktis 11.1.1.1 nimetatud muudatusega seoses suureneb sihtrühm ca 40%). Kehtiva seaduse alusel on võimalik psühholoogilise abi kulusid hüvitada ka kuriteoohvrite hüvitise raames, ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulude hüvitamise kaudu. 2019. aastal hüvitati ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud 15-le isikule (täpselt pole võimalik eristada, kui paljude isikute puhul oli tegu psühholoogilise abi hüvitamisega). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse psühholoogilise abi kulusid neljal erineval viisil. Mõistlik ei ole psühholoogilise abi kulude hüvitamine rahalise hüvitisena, kuna kuriteoohvrite hüvitiste puhul on sätestatud 80% piirang kulude hüvitamisel (antud piirangut teenuste puhul ei ole). Kui ohver saab psühholoogilist abi teenusena, saab talle maksta selle võrra rohkem kuriteoohvrite hüvitisi vastavalt ohvri vajadustele. Kavandatava muudatusega hakatakse edaspidi Eesti elanike puhul psühholoogilist abi hüvitama vaid teenusena psühholoogilise abi teenuse peatüki reeglite järgi. Välismaalaste puhul hüvitatakse psühholoogilise abi kulu edasi kuriteoohvrite hüvitiste reeglite alusel (viimastel aastatel ei ole SKA välisriigi elanikele hüvitisi maksnud). Muudatuseks piiriüleste juhtumite puhul on see, et ohver ei pea enam SKA-le kuludokumente esitama ning hüvitist makstakse Eesti ühe kuupalga alammäära ulatuses, sarnaselt psühholoogilise abi hüvitamise reeglitele. Kavandatav muudatus teeb psühholoogilise abi osutamise põhimõtted arusaadavamaks ja selgemaks nii abivajajate kui ka abipakkujate jaoks. Muudatus on eelduslikult ohvritele ka rahalises vaates kasulikum (teenuse puhul kaob hüvitamise 80% piirang ning kuriteoohvrite hüvitiste jaoks jääb selle võrra rohkem rahalisi vahendeid), mis omakorda mõjutab positiivselt ohvrite majanduslikku toimetulekut. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.1.3.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. 48 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatav muudatus ei too SKA töökorraldusele ja -koormusele kaasa olulist mõju. Süsteemi korrastamine muudab SKA töö mõnevõrra lihtsamaks, kuna kaob vajadus nii mitme eri formaadi alusel abi korraldada. 11.1.3.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus ei too kaasa SKA eelarvele olulist täiendavat kulu. 11.2. Muudatused kuriteoohvrite hüvitiste määramisel 11.2.1 Kuriteoohvrite hüvitiste taotlemiskorra muutmine 11.2.1.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavate muudatuste peamine mõju seisneb selles, et lihtsustatud kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise kord aitab vähendada ohvrite koormust hüvitiste taotlemisel ning see omakorda võib suurendada hüvitiste taotlemiste arvu – abi jõuab rohkemate ohvriteni. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud sihtrühmaks on kõik vägivallakuriteo ohvrid ning kuriteoohvrite hüvitiste taotlejad. SKA andmetel maksti 2019. aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Võrdluseks, Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2019. aastal 8773 vägivallakuritegu119. Seega taotleb kõikidest vägivallakuriteo ohvritest hüvitisi väga väike osa (veidi üle 1%). Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulude (sh abivahendite ja riiete kulude) hüvitist maksti 14-le isikule. Matusekulud hüvitati 2019. aastal 20-le isikule. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Täna on hüvitiste taotlemise kord ohvrit koormav. Kehtiva seaduse järgi peavad ohvrid või nende lähedased tõendama kuriteo tagajärjel abivahenditele ja riietele tekkinud kahju kulusid kuludokumentide alusel. Kuludokumentide esitamiskohustus on problemaatiline, kuna ohvrite jaoks on täpse kahju hindamine keeruline ning alati pole säilinud kõik kuludokumendid. Samuti tuleb matusekulude puhul esitada kuludokumendid. Matusekulude puhul ei väljastata tihti kuludokumente ja seega on tavaliselt kulud matustele suuremad, kui kuludokumentide abil saab tõestada. SKA andmetel jääb keskmine matusekulu vahemikku 750-950 eurot. Kuludokumentide tõendamiskohustuse kaotamine muudaks hüvitiste taotlemiskorra vähemkoormavaks ning lühendaks hüvitiste määramise menetlusaega (SKA-l kaoks ära kuludokumentide kontrollimise kohustus). Taotlemiskorra lihtsustamiseks pakutakse välja järgnevad alternatiivsed lahendusvariandid: 1) kehtestatakse varalise kahju hüvitamise alammäär, mille puhul ei nõuta kuludokumentide esitamist. SKA eksperthinnangul oleks adekvaatne hüvitise alammäära summa 600 eurot, mis katab enamiku ohvrite vajadustest. Kui ohvri kulud on suuremad, hüvitatakse varaline kahju kuludokumentide alusel. Matusekulud hüvitatakse täna juba kindla summana (448 eurot). Sarnaselt varalise kahju hüvitamise alammäära summaga tõstetakse matusekulude hüvitis 600 euroni ilma kuludokumente nõudmata. 2) ilma kuludokumentideta hüvitatava varalise kahju hüvitise summa ja matusekulude hüvitise summa seotakse üldise hüvitiste piirmääraga – hüvitatakse teatud protsent või koefitsient hüvitiste piirmäärast (nt 4% uuest hüvitise piirmäärast oleks ca 600 eurot). Antud lahenduse eeliseks oleks see, et kui hüvitiste üldist piirmäära hakatakse iga- aastaselt korrigeerima THI-ga või pensioniindeksiga, siis käiks ka abivahendite ja riiete ning matusekulude hüvitise summa ajas kaasas vastavalt palkade ja hindade muutustega ning pakuks ohvrile parema sotsiaalse kaitse pikemas perspektiivis. 119 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/vagivallakuriteod.html 49 Praktikas muudab ohvri jaoks hüvitise taotlemise keeruliseks ka see, et ohver ise peab arvestama taotletava hüvitise summa suuruse. Ohvril ei pruugi olla piisavalt infot hüvitise suuruse arvutamiseks. Menetluse lihtsustamiseks määrab ohver hüvitise taotlemisel ära ainult hüvitise liigi ning SKA ise arvestab hüvitise suuruse kasutades selleks erinevate riiklike andmebaaside andmeid. Kokkuvõttes antud muudatused vähendavad ohvri tõendamiskoormust hüvitiste taotlemise käigus ning lühendavad ja lihtsustavad hüvitiste määramise menetlusprotsessi. Lihtsam hüvitiste taotlemise kord tagab selle, et ohvrid ei loobuks hüvitiste taotlemisest ning vastav abi jõuaks rohkemate ohvriteni. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.2.1.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA. Kuriteoohvrite hüvitiste määramise menetluse kiiremaks ning efektiivsemaks muutmine mõjutab SKA töökorraldust ja –koormust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Täna peab SKA ohvrite esitatud kuludokumente kontrollima ja tegema täiendavaid päringud kulude osas ekspertarstidele. SKA menetluste töömaht väheneb, kui abivahendite ja matusekulude hüvitamine toimub seaduses kindlaksmääratud summa alusel (kas fikseeritud summa seaduses või kindel protsent/koefitsient üldisest hüvitiste piirmäärast). Samuti vähendab SKA töömahtu ning lihtsustab menetluse kulgu see, kui SKA hakkab ise arvutama taotletud hüvitiste suurusi erinevate riiklike andmebaaside andmete põhjal (kaob ära ohvri poolt esitatud andmete kontroll). Kokkuvõttes toovad antud muudatused kaasa olulise mõju SKA töökorraldusele ja – koormusele. 11.2.1.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavad muudatused toovad SKA eelarvele kaasa väheolulise mõju, kuna täiendav kulu on väike. Matusekulu hüvitise suuruse tõstmine 600 eurole tooks hinnanguliselt aastas ligikaudu 3200 euro suuruse lisakulu (2019. aastal maksti hüvitist ligikaudu 9000 euro ulatuses). Abivahendite ja riiete hüvitamise alammäära kehtestamise täiendavat kulu täpselt arvestada ei saa, kuna andmed selles osas puuduvad (ei ole võimalik eristada ravikulusid liikide kaupa ehk pole teada palju kulus eraldi abivahenditele, ravimitele, sõidukuludele, taastusravile ja voodipäevatasule, riietele). 2019. aastal maksti ravikulusid (sh abivahendite kulud) 15-le isikule summas 14 192 eurot, seega võib eeldada, et muudatuse täiendav lisanduv kulu on minimaalne. 11.2.2 Regressinõude esitamine kurjategijalt hüvitise sissenõudmiseks kriminaalmenetluse raames 11.2.2.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus mõjutab peamiselt SKA töökorraldust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kavandatavatest muudatusest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA. Muudatus mõjutab veidi ka kohtute, PPA ja Justiitsministeeriumi tööd. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse kohaselt saab regressinõuded kurjategijalt hüvitise sissenõudmiseks esitada alles peale kriminaalmenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist. Kavandatava muudatusena planeeritakse regressinõuete esitamine juba kriminaalmenetluse käigus, mille tulemusena muutub menetlusaeg lühemaks. SKA töökoormus väheneb, kuna menetleja ei pea 50 tegema täiendavaid päringuid PPA-le ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale. Väheneb ka kohtute koormus, kuna SKA ei pea täiendavalt esitama tsiviilhagi kahju tekitajate vastu. Muudatus aitab vältida olukorda, kus nõude on kahju tekitajale esitanud nii ohver kui SKA. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega SKA töökorraldusele ja –koormusele oluline mõju. 11.2.2.2 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Muudatustega ei kaasne SKA eelarvele täiendavat kulu. 11.2.3 Hüvitise maksmist välistavate asjaolude muutmine 11.2.3.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt vägivallakuriteo ohvrite õigust hüvitise saamisele ning seeläbi nende majanduslikku toimetulekut ja tervist. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel maksti 2019. aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse kohaselt ei maksta ohvrile hüvitist, kui ohver on kuriteo toimepanemise või kahju tekkimise ise esile kutsunud või seda soodustanud oma kergemeelse käitumisega. Samuti välistatakse kehtivas seaduses ohvri ülalpeetavale hüvitise maksmine, kui ülalpeetav ise on käitunud tänase seaduse mõistes ebasobivalt. Kavandatavad muudatused aitavad muuta tänast stigmatiseerivat suhtumist ohvritesse. Kui ohvrid tunnevad, et neisse suhtutakse hästi ning mittesüüdistavalt, julgevad nad rohkem abi küsida. Muudatused avaldavad positiivset mõju nii ohvri majanduslikule toimetulekule, kui ka kaudselt ohvri tervisele (pöördutakse rohkem ja saadakse abi ka tervise probleemide (sh vaimne tervis) puhul). Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.2.3.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatavad muudatused ei too kaasa olulist mõju SKA töökorraldusele ega –koormusele. Muudatusega kaob SKA-l ära hüvitise maksmise välistavate asjaolude kontrollimise vajadus. 11.2.3.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatava muudatusega ei kaasne SKA eelarvele täiendavat kulu (praktikas pole kergemeelse käitumise pärast kedagi siiani hüvitisest ilma jäetud). 11.2.4 Hüvitise piirmäära tõstmine (nii üldine kui ohvri surmast tuleneva kahju hüvitamine ülalpeetavatele lastele) 11.2.4.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatused mõjutavad peamiselt vägivallakuriteo ohvrite, eelkõige toitja kaotanud laste majanduslikku toimetulekut ja vaesusriski. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel maksti 2019. aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist maksti 66-le isikule, 54 neist olid ohvrite ülalpeetavad lapsed. 2016. aastast alates on 47 toitja surmast tingitud kahjuhüvitise saajat, kelle õigus hüvitisele lõppes hüvitise piirmäära täitumisega enne täisealiseks saamist. 51 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse järgi on kuriteoohvrite hüvitiste kogusumma piirmääraks 9590 eurot. Piirmäära suurus on kehtinud muutmata kujul alates 2007. aastast (2011. aastal teisendati 150 000 EEK-i suurune piirmäära summa eurodesse). Arvestades palkade ja elukalliduse tõusu on kehtiv piirmäära tase tänaseks liiga madal. Näiteks, kui korrigeerida hüvitise piirmäära alates 2007. aastast THI-ga, oleks adekvaatne hüvitise piirmäära suurus 2020. aastal hinnanguliselt 13 000 eurot. Korrigeerides piirmäära pensioniindeksiga, oleks hüvitise piirmäär täna 21 000 eurot. Selleks, et viia kehtiv hüvitiste piirmäär tasakaalu palkade ja hindade muutustega ning parandada vägivallakuriteo ohvrite majanduslikku olukorda, pakutakse välja järgnevad lahendusvariandid: 1) Hüvitiste kogusumma piirmäära tõstetakse 15 000 euroni. Võrdluseks, Soomes on hüvitise kogusumma isikukahju ja kannatuste eest 61 500 eurot, Rootsis 84 362 eurot, Hollandis 35 000 eurot, Lätis 2150 eurot ja Leedus 4560 eurot. Hispaanias on hüvitis seotud riikliku töötasuindeksiga (IPREM, 2017. a 537,84 eurot kuus). Kui ohver saab kuriteo käigus püsiva töövõimetuse igasuguse töö tegemiseks makstakse talle hüvitist 90 kuud summas 48 405 eurot (537,84 eurot kuus). Raske puude korral makstakse ohvrile hüvitist 130 kuud summas 69 919 eurot. Uus piirmäär katab keskmist palka teeninud kuriteo tagajärjel töövõimetuks jäänud isikule hüvitise summas ca 598 eurot kuus kaheks aastaks ja üheks kuuks (aluseks 2019. aasta keskmine netokuupalk ja 2019. a töövõimetoetuse suurus kuus puuduva töövõime korral)120. Seega oleks ohvrile tagatud hüvitis 25 kuuks, et ohver jõuaks taastuda ja vajadusel ümberõpet saada. Antud lahenduse puuduseks on see, et hüvitiste piirmäär on kehtestatud seaduses fikseeritud summana. Seega kaotaks piirmäära summa aja jooksul tarbijahinna ja palkade tõusu tõttu olulise osa oma väärtusest ning ei toetaks piisavas ulatuses ohvrite toimetulekut. 2) Hüvitiste piirmäär tõstetakse 15 000 euroni ning selleks, et antud piirmäär ei kaotaks aja jooksul elukalliduse tõusuga olulist osa oma väärtusest, kehtestatakse piirmäära summa iga-aastase riigieelarve seadusega või korrigeeritakse piirmäära summat iga- aastaselt THI-ga (arvestab tarbekaupade ja teenuste hindade muutusega) või indekseeritakse piirmäära summat iga aasta 1. aprillil kehtestatud riikliku pensioni indeksiga (arvestab lisaks hindade muutusele ka palkade ja üldise heaolu kasvu). Näide, kui piirmäär oleks 2020. aastal 15 000 ning kui seda korrigeeritakse järgneval aastal THI-ga või pensioniindeksiga (prognoositud pensioniindeks 2021.a 1,000): 2020 2021* Uus piirmäär 15 000 Korrigeeritud THI-ga 15 315 Korrigeeritud pensioniindeksiga 15 000 *Prognoosi aluseks Rahandusministeeriumi 2020.a kevadprognoos Lahenduse eeliseks on see, et piirmäära summa käiks kaasas iga-aastaselt vastavalt palkade ja hindade muutustega ning seega pakuks ohvritele parema sotsiaalse kaitse pikemas perspektiivis. 3) Hüvitiste piirmäär tõstetakse 15 000 euroni ja seaduses kehtestatakse säte, et piirmäära suurust vaadatakse üle teatud ajavahemiku tagant, selleks, et hinnata selle adekvaatsust seonduvalt elukalliduse ja palkade tõusuga. Näiteks Soomes vaadatakse kuriteoohvritele makstavate hüvitiste maksimumsummad iga kolme aasta tagant üle. Lahenduse puuduseks on see, et seadus ei sätesta kohustust piirmäära suurust muuta 120 Töövõimetusest või vöövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitise suurus on 80% ohvri varasema töötasu ja töövõimetoetuse vahest. 52  iga teatud aja tagant. Nt kui piirmäära üle vaatamise aasta satub majanduslanguse perioodile, siis ei pruugita piirmäära tõsta. See võib tuua kaasa olukorra, kus piirmäära suurus on muutmata pikki aastaid ning seega ei toeta piisavalt ohvrite toimetulekut. 4) Hüvitise piirmäär seotakse alampalgamääraga. EL riikidest on kuriteoohvrite hüvitise piirmäära sidunud alampalgaga Läti ja Slovakkia. Näiteks Lätis on hüvitise maksimumsumma viiekordne Läti kuupalga alammäär (2019.a 2150 eurot). Slovakkias on hüvitise maksimumsummaks kehtestatud 50 miinimumpalka (hetkel 21 750 eurot). Selleks, et kuriteo käigus töövõime kaotanud ohver jõuaks vigastustest taastuda ja vajadusel ümberõppida vähemalt kahe aasta jooksul (vt lahendusvariant 1), peaks hüvitise piirmäär olema vähemalt 25-kordse alampalga suuruses. Kui võtta aluseks kehtiva alampalga 25-kordne määr, oleks hüvitise piirmäär sel aastal 14 600 eurot (näidetena välja toodud ka 26 ja 27-kordne alampalga määras piirmäära suurused): 2020 2021* Hüvitise piirmäär 25-kordse alampalga määras 14 600 14 865 Hüvitise piirmäär 26-kordse alampalga määras 15 184 15 460 Hüvitise piirmäär 27-kordse alampalga määras 15 768 16 055 *Alampalga prognoosi aluseks Rahandusministeeriumi 2020.a kevadprognoos Lahenduse eeliseks on see, et piirmäär ei ole seaduses fikseeritud kindla summana ning vastavalt alampalga iga-aastasele tõusule (viimasel kahel aastal olnud kasv võrreldes eelneva aastaga ca 8%), tõuseb ka hüvitise piirmäär. Lahenduse negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et ohvriabi kontekstis ei pruugi majanduslanguse ajal ohvrite abivajadus väheneda, mistõttu võib tekkida olukord, kus piirmäär ei ole vajadustega vastavuses (eelmise majanduslanguse perioodil ei tõusnud alampalk aastatel 2008-2011). Lisaks antud variandi puuduseks on see, et alampalga tõus ei sõltu riigieelarve võimalustest ega poliitilisest tahtest, vaid alampalga tõusu eelduseks on tööandjate ja töövõtjate kokkulepe. Samuti võib hüvitise piirmäära sidumine alampalgaga raskendada alampalga tõusu osas kokkuleppe saavutamist, kuna kasvavad kulud riigieelarvele. Eriti halvas olukorras on täna toitja kaotuse korral ohvri lapsed, kuna hüvitise piirmäär ei taga laste ülalpidamist kuni laste täisealiseks saamiseni. Teistest ebavõrdsemas olukorras on väikelapsed ning lapsed, kelle surnud vanema sissetulek oli keskmisest suurem. Nende puhul hüvitise piirmäär täitub ammu enne lapse täisealiseks saamist. Arvestades tänast keskmist palka ja toitjakaotuspensioni, täituks kehtiv hüvitise piirmäär ligikaudu 1,5 aastaga. Selleks, et toetada rohkem toitja kaotanud laste toimetulekut, hakatakse maksma ohvri surmast tingitud kulude hüvitist kuni laste täisealiseks saamiseni (õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni) või kuni 4-kordse hüvitiste kogusumma piirmäära täitumiseni (60 000 eurot). Keskmise palga ja ühe perekonnaliikme keskmise toitjakaotuspensioni puhul oleks hüvitise suurus kuus hinnanguliselt 785 eurot ning hüvitise uus piirmäär täituks sel juhul ligikaudu 6,5 aastaga. 2019. a andmetel oli toitja kaotuse korral hüvitist saanud ülalpeetavate laste keskmine vanus 14 aastat. Samuti on 2019. a andmete pealt näha, et paljude ohvrite puhul on ohvri eelnev tulu olnud keskmisest palgast väiksem. Seega võib eeldada, et uus piirmäär aitab tagada laste ülalpidamise kauemaks kui 6,5 aastat ning paljudel juhtudel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kokkuvõttes kavandatavad muudatused avaldavad positiivset mõju peamiselt vägivallakuriteo tõttu toitja kaotanud laste ja nende leibkondade, kui ka kõigi kuriteoohvrite ja nende leibkondade majanduslikule toimetulekule. See aitab ennetada antud sihtrühma langemist 53 vaesusriski. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.2.4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Uue üldise piirmäära ning ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise piirmäära kehtestamine ei too SKA jaoks kaasa olulisi muudatusi töökorralduses ega töökoormuses, kuna tegu on ühekordse muudatusega. 11.2.4.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavad muudatused toovad SKA eelarvele kaasa täiendava kulu. 4-kordse piirmäära kehtestamine alaealiste ülalpeetavate puhul tooks hinnanguliselt kaasa ligikaudu 353 000 euro ulatuses lisanduva kulu (2019. aastal oli kulu ligikaudu 46 500 eurot). Kulu on arvestatud kõigi lisanduvate aastate peale kokku, st antud kulu ei ole iga-aastane (kulu arvestamiseks leiti iga hüvitist saanud lapse kohta lisanduvad hüvitise saamise aastad ehk mitme aasta pärast saab laps 24-aastaseks). Üldise hüvitiste kogusumma uue piirmäära kehtestamine tooks täiendava kulu hinnanguliselt 22 000 euro ulatuses aastas. Kokkuvõttes on tegu väheolulise mõjuga SKA eelarvele, kuna täiendav kulu on väike. 11.2.5 Ülalpeetavatele arvutatava summa valemi muutmine 11.2.5.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise ülalpeetavatele arvutatava summa valemi muutmine mõjutab peamiselt vägivallakuriteo tõttu surnud ohvrite ülalpeetavate majanduslikku toimetulekut ning nende vaesusriski. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA 2019. aasta andmetel maksti ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist 66-le ülalpeetavale (30 hüvitise saaja puhul oli tegu esimese ülalpeetavaga, 24 hüvitise saaja puhul oli tegu teise ülalpeetavaga ning 12 isiku puhul kolme ja enama ülalpeetavaga). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Vägivallakuriteo tagajärjel surnud ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise arvutamise valem ei toeta ohvri ülalpeetavate pereliikmete majanduslikku toimetulekut piisavalt. Kehtiva seaduse järgi arvutatakse antud hüvitise suurus ohvri eelnevast tulust järgnevalt: ühele ülalpeetavale hüvitatakse 75% ohvri eelnevast tulust, kahele ülalpeetavale 85% ning kolmele ja enamale ülalpeetavale 100%. Ülalpeetavate majandusliku toimetuleku parendamiseks muudetakse hüvitise suuruse arvutamise valemit nii, et ohvri eelneva tulu jaotamisel perekonnaliikmeid arvesse võttes järgitakse LKindlS-is sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole oluline, mitu ülalpeetavat on ohvril, vaid seaduses sätestatud reeglite alusel arvutatav hüvitise summa jagatakse õigustatud isikute vahel võrdsetes osades. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.2.5.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. 54 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse puhul tuleb SKA-l teha ühekordne hüvitiste suuruste ümberarvutamine vastavalt uuele valemile. Tegemist on ühekordse muudatusega, mis ei too SKA töökorraldusele ja – koormusele kaasa olulist mõju. 11.2.5.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus ei too kaasa SKA eelarvele olulist mõju. 2019. aastal maksti ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist ligikaudu 65 000 euro ulatuses. Valemi muutmisest tulenev täiendav kulu oleks hinnanguliselt ligikaudu 18 000 eurot aastas. 11.2.6 Omavastutuse kaotamine teatud kuriteoohvrite hüvitiste puhul 11.2.6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt vägivallakuriteo ohvrite majanduslikku toimetulekut ja vaesusriski. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel maksti 2019. aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulud hüvitati 15-le isikule. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse järgi on hüvitise suuruseks määratud 80% ohvri varalisest kahjust. Kuriteoohvrile omavastutuse panemine 20% ulatuses ei ole alati õigustatud. Selline piirang tuleks kaotada tervise kahjustamisest tingitud kulude hüvitamise puhul, kuna see võib kaasa tuua negatiivsed tagajärjed ohvri tervisele, kui ohvril endal puuduvad rahalised vahendid tervise taastamiseks. Antud muudatus mõjutab eelkõige vägivallakuriteo ohvrite majanduslikku olukorda, kui ohvritele hüvitatakse 100% nende varalistest kahjudest. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.2.6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse puhul on tegu ühekordse hüvitiste suuruste ümberarvutamisega, mis ei too SKA töökorraldusele ja –koormusele kaasa olulist mõju. 11.2.6.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus ei too kaasa SKA eelarvele olulist mõju. Kui hüvitada tervise kahjustamisest tingitud kulud 100% ulatuses, oleks täiendav kulu hinnanguliselt 3500 eurot aastas (2019. aastal maksti vastavat hüvitist ligikaudu 14 200 eurot). 11.2.7 Määratud hüvitise summa säilitamine sõltumata THI muutumisest 11.2.7.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt vägivallakuriteo ohvrite majanduslikku toimetulekut ja vaesusriski. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel maksti 2019. aastal kuriteoohvrite hüvitisi kokku 122-le isikule. Perioodiliselt makstavat töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenevat kahju hüvitist maksti 21-le isikule ja ohvri surmast tingitud kahju hüvitist 66-le isikule. 55 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse kohaselt hüvitise vähendamine THI väärtuse vähenemisel alla ühe mõjutab negatiivselt sihtrühma majanduslikku olukorda ning lisaks tekitab ohvritele arusaamatust hüvitise maksmise põhimõtete osas. Määratud hüvitise summa säilitamine sõltumata THI vähenemisest omab positiivset mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega sihtrühmale oluline positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju. 11.2.7.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatav muudatus ei too SKA töökorraldusele ja –koormusele kaasa olulist mõju. Võib eeldada, et SKA töökoormus veidi väheneb, kui kaob ära kohustus arvutada ümber määratud hüvitise suurust, kui THI on alla ühe. Kui määratud hüvitise suurust ei vähendata, siis võib eeldada, et vähenevad ka hüvitise saajate päringud seoses muutunud hüvitise suurusega. 11.2.7.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatava muudatusega ei kaasne SKA eelarvele täiendavat kulu. 11.3. Muudatused SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna korraldatavate või osutatavate teenuste osas 11.3.1 Ohvritega kokku puutuvate spetsialistidele esitatavad nõuded ja ohvriabitöötaja roll 11.3.1.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töökorraldust, ohvriabitöötajatele ja ohvriga töötavatele spetsialistidele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, sh nende täiendõppe vajadust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmaks on SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas töötavad ohvriabitöötajad (2019. aastal 65 töötajat) ja potentsiaalsed uued ohvriabitöötajad. Samuti on mõjutatud ohvriabiteenuse osutajad ning ohvritega tööalaselt kokku puutuvad spetsialistid, kelle täpset arvu on keeruline hinnata (politseinikud, prokurörid, sotsiaaltöötajad, jt). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kuna ohvriabi sihtrühmad ja nende vajadused on väga erinevad, on vajalik, et ohvriabi spetsialistidel oleks laiaulatuslikud teadmised ja oskused erinevatest valdkondadest. Selleks kirjeldatakse ohvriabitöötajatele, ohvritega töötavatele spetsialistile ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele selged kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded, sh toetatakse ohvriabi spetsialistide väljaõpet. Selged ja ühtsed ohvriabi spetsialistide kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded aitavad tagada pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Muudatused avaldavad kaudset positiivset mõju ka vägivallakuriteo ohvritele, kuna ühtsed kohustuslikud pädevusnõuded ohvriabi spetsialistidele aitavad tagada ohvrite võrdsema kohtlemise ja kvaliteetsema teenuse sõltumata piirkonnast. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega sihtrühmale oluline mõju. 56 11.3.1.2 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavate muudatustega ei kaasne SKA eelarvele täiendavat kulu. 11.3.2 SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna korraldatavad või osutatavad teenused 11.3.2.1 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ja sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töökorraldust ning teenuseosutajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, sh nende täiendõppe vajadust. Samuti mõjutavad muudatused kvaliteetsema abi ja teenuste kättesaadavust kuriteoohvritele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmadeks on SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, ohvriabiteenuste teenuseosutajad ning teenuse saajad:  SKA abistas 2019. aastal 67 inimkaubanduse ohvrit (registreeriti 82 inimkaubandusega seotud kuritegu, neist 32 alaealise suhtes). Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2019. aastal 549 lapskannatanuga seksuaalkuritegu, SKA ohvriabi kaudu suunati psühholoogilisele nõustamisele 223 seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega last. Inimkaubanduse ohvrite abistamisega tegeleb üks MTÜ 15 spetsialistiga.  Naiste tugikeskuse teenust osutab 12 MTÜ-d ligikaudu 100 spetsialistiga. Naiste tugikeskuse kliente on aastas hinnanguliselt 2000.  SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakond koordineerib 30 vabatahtliku tegevust.  Psühhosotsiaalse kriisinõustamise teenust korraldavad SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töötajad (kokku u 65 inimest). Kriisiabi korraldamine puudutab ka KOV üksuseid, kuna peamiseks abi tagajaks inimestele hädaolukordades on KOV üksused. Kriisinõustamise teenuse saajate sihtrühma suurust on raske hinnata, kuna teenus on alles välja töötamisel ja potentsiaalseks teenuse saajateks on terrorirünnakus ellujäänud, hädaolukorras ja õnnetustes olnud inimesed.  Seksuaalvägivalla kriisabikeskuseid on kokku neli (neljas haiglas). Kriisiabikeskuse teenuse juurde kuuluvad haigla personal, ohvriabitöötajad, psühholoogid, juriidilised nõustajad. 2019. aastal sai seksuaalvägivalla kriisiabi teenust 133 inimest.  Justiitsministeeriumi andmetel on alaealiseid menetluse väliseid lepitusteenuse kasutajaid ca 100 inimest aastas, täiskasvanute puhul paarkümmend juhtumit aastas. Teenuse sihtrühma täpset suurust on keeruline prognoosida, kuivõrd sõltub olulisel määral teavitustöö aktiivsusest ja üldisest teadlikkuse kasvust taastavast õigusest (teenusest teadlikkuse kasvades võib eeldada, et inimeste huvi teenuse järele järk- järgult kasvab, ulatudes kuni paarisaja juhtumini aastas täiskasvanute puhul, alaealiste puhul ca 300). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna korraldatavad või osutatavad teenused on seaduses sõnastamata või sõnastatud puudulikult. Kavandatavate muudatustega sõnastatakse selgelt SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna korraldatavad või osutatavad teenuste eesmärgid, nõuded teenuseosutajatele ja teenuse saajate õigused teenustele. Muudatustega kirjeldatakse selgelt inimkaubanduse ohvrite õigused, teenuse eesmärgid ja SKA kohustused inimkaubanduse ohvrite osas. Sätestatakse nõuded inimkaubanduse ohvritega tegelevatele spetsialistidele. Samuti sätestatakse seksuaalselt väärkoheldud alaealiste õigused teenustele ja täpsustakse neid abistavate asutuste (KOV üksuse lastekaitse, SKA ohvriabi, SKA lastemaja) koostöö. Täpsustatakse psühholoogilise abi andmise tingimusi väärkoheldud või selle kahtlusega lapsele juhul, kui juhtunu osas ei alustata kriminaalmenetlust (kehtiva 60 päevase nõustamisperioodi pikendamine, nõustamiskordade arvu määramine, nõustamiskordade jagamine pikemale perioodile ning teenuse jätkumine, kui 57 laps saab teenuse kasutamise hetkel täisealiseks). Antud muudatused arvestavad lapsohvrite vajadustega ning tagavad neile parema ja kvaliteetsema abi kättesaadavuse. Täiendatakse naiste tugikeskuse teenust osutavate isikute haridusnõudeid ning ühtlustatakse teenuste kirjeldused. Ohvriabi vabatahtlike puhul kehtestatakse praegu puuduvad ettevalmistusnõuded ning vabatahtliku õigused SKA struktuuris. Defineeritakse psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse sisu seaduses (sh uued sihtrühmad õnnetuste ja hädaolukordade ohvrid) ning kirjeldatakse nõuded psühhosotsiaalse kriisiabi osutajatele. Samuti kirjeldatakse seaduses seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenuse komponendid ning nõuded teenuseosutajatele. Ühtsed kehtestatud kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele aitavad tagada parema teenuste kvaliteedi, sh toetatakse ohvriabiteenuseid osutavate spetsialistide väljaõpet. Muudatused avaldavad kaudset positiivset mõju ka vägivallakuriteo ohvritele, kuna ühtsed kohustuslikud kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele aitavad tagada ohvrite võrdsema kohtlemise ja kvaliteetsema teenuse sõltumata piirkonnast. Lepitusteenuse puhul on üheks probleemkohaks lepituse termin, mis on põhjustanud praktikas segadust ja valestimõistmist (nii seoses kriminaalmenetluses kasutatava lepituse mõistega, kui ka lepitusmenetluse mõistega tsiviilasjades). Eelnõu koostamise käigus hinnatakse termini muutmise vajadust ja vastavalt sellele muudetakse termin. Samuti kaalutakse lepitusteenuse sihtrühma laiendamist alaealistele sõltumata menetluse olemasolust, nii nooremate kui 14-aastaste kui ka 14-17aastaste puhul. Lepitusteenus võiks alaealiste puhul olla madala läve teenus, millele on võimalikult avatud juurdepääs. Samuti kaalutakse juurdepääsu võimaldamist lepitusteenusele kannatanu nõusolekul sõltumata menetluse olemasolust ka täiskasvanutele. Teenuse laiema avamisega võib kasvada mõnevõrra ohvriabitöötajate-lepitajate töökoormus. Kehtiva seaduse järgi peab enne lepitusteenuse pakkumist olema olemas lahend süüteomenetluse lõpetamise või mõjutusvahendi kohaldamise kohta. Praktikas on (eriti alaealiste õigusrikkumiste puhul) tekkinud vajadus konfliktivahenduse järele vahetult peale konflikti. Seega kaalutakse muuta lepitusteenuse sõnastus seaduses paindlikumaks, mis võimaldaks teenuse/konfliktivahendusega alustada menetlusega paralleelselt (juhul kui see on kannatanu huvides ning ei kahjusta menetlust). Kokkuvõttes kaasneb muudatustega mõjutatud sihtrühmadele oluline mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud (kvalifikatsiooni- ja haridusnõuete täitmiseks kehtestatakse vajadusel üleminekuperiood ning teenuseosutajatele pakutakse koolitust). 11.3.2.2 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavate muudatustega ei kaasne SKA eelarvele täiendavat kulu. 11.4. Muudatused ohvri kohtlemise põhimõtetes, koostöös eri asutuste vahel ning ohvrile abi tagamiseks vajalikes tingimustes 11.4.1 Ohvri kohtlemise põhimõtete, ohvrile abi tagamiseks vajalike tingimuste ja koostöökohustuste sõnastamine seaduses 11.4.1.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt vägivallakuriteo ohvrite õigust ohvriabi teenustele ja abi kättesaadavust ning seeläbi ka ohvrite üldist heaolu ja toimetulekut. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud sihtrühmaks on vägivallakuriteo ohvrid. Vägivallakuritegusid pandi 2019. aastal toime 8773. Psühholoogilist abi sai 1919 inimest, kuriteoohvrite riiklikku hüvitist 122 inimest, 58 ohvriabi nõustamisteenust 4871 inimest, naiste tugikeskuse teenust 2176 inimest, inimkaubanduse ohvritele suunatud teenuseid 67 inimest ja lastemaja teenust 402 isikut. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtivas seaduses puuduvad sätted, mis käsitlevad ohvrite kohtlemise põhimõtteid ja abi tagamiseks vajalikke tingimusi. Täna on probleemiks ka ebapiisav infovahetus ja koostöö erinevate asutuste vahel, mis piirab ohvrite jõudmist ohvriabi teenustele. Tugiteenusele saamiseks ei piisa sellest, kui ohver pöördub politseisse. Uurimisasutusel on vaid kohustus teavitada ohvrit ohvriabi teenustest, kuid ohver ise peab uuesti pöörduma ohvriabi poole abi küsimiseks. See toob kaasa olukorra, kus kõik vägivallaohvrid ei saa vajalikke ohvriabiteenuseid, kuna teenustele saamine sõltub ohvri enda aktiivsusest ja julgusest. Muudatustena sõnastatakse seaduses ohvrite õiguseid ja heaolu tagavad põhimõtted, ohvrite abi tagamiseks vajalikud tingimused ning koostöökohustused erinevate asutuste vahel. Antud muudatused tagavad ohvritele parema ligipääsu teenustele. Seaduses kirjeldatud ohvrite heaolu tagavad põhimõtted arvestavad ohvrite kõikide vajaduste ja õigustega, mis tagab ohvrite õige kohtlemise. Ohvrite adekvaatne kohtlemine vastavalt ohvri vajadustele aitab vältida ka ohvrite taas ohvriks langemist. Lapsohvrite puhul täpsustatakse lastekaitse ja ohvriabi omavaheline koostöö, infovahetus ja ülesannete jaotus lapse abistamisel. Kokkuvõttes muudatustega pareneb abi kättesaadavus ohvritele, mis omakorda toob kaasa positiivse mõju ohvri üldisele heaolule ja toimetulekule. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 11.4.1.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused mõjutavad erinevate ohvritega kokku puutuvate asutuste koostööd seoses info liikumisega. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamiseks sihtrühmadeks on SKA ja uurimisasutused, muudatused mõjutavad SKA ja PPA töökorraldust ja -koormust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Selleks, et kuriteo ja vägivalla ohvril oleks võimalik saada ohvriabi poolt pakutavaid teenuseid ja hüvitisi, on vajalik, et kõik ohvrid jõuaksid õigeaegselt SKA-ni. Tagamaks kõikide politseisse jõudnud vägivallajuhtumitele õigeaegse ja asjakohase reageerimise, pakutakse välja järgnevad lahendusvariandid PPA ja SKA vahelise koostöö ja info liikumise parendamiseks: 1) Automatiseeritud teavitus ohvri nõusolekust või taotlusest sõltumata, et SKA saaks pakkuda isikule ohvriabi nõustamisteenust. Teabe edastamine toimub PPA-st SKA-sse kui PPA saab teadlikuks abivajavast ohvrist, ilma ohvri taotluse ja nõusolekuta. Laheneks uurimisasutuste ja sotsiaalvaldkonna ühine mure raskelt kannatanud inimeste abita jäämise pärast. Positiivseks mõjuks on bürokraatia vähenemine ja inimese säästmine endaga juhtunu korduvast rääkimisest erinevatele ametnikele. Õiguslikul alusel toimuv andmetöötlus fikseeritakse õigusakti tasandil, andmekoosseisud ja säilitamine reguleeritakse, see on ettenähtav ja läbipaistev. Lähenemine on kooskõlas sotsiaalhoolekande üldise menetluspõhimõttega: isikuandmete töötlemise riive on põhjendatud asjaoluga, kus kirjeldatud menetlusskeem ei pane isikule kohustusi, vaid tekitab neile toetuse või hüvitise saamise õigusi ja suurendab oluliselt soodustavate teenuste kättesaadavust. Negatiivseks mõjuks võib olla ohvri soovimatus kokku puutuda lisaks PPA-le ka SKA ametnikuga ning ühenduse võtmine võib riivata isiku eraelu ja tulla üllatusena, isegi kui PPA teavitab isikut, et temaga võetakse ühendust. Negatiivseks mõjuks võib olla ka kõikide vägivallakuritegude ohvrite puhul SKA inimressursi vähesusest tingitud suutmatus ohvritega 59 kiiresti kontakti võtta. Otsustada tuleks, millise sihtrühma puhul automatiseeritud andmeedastus toimuks (vt valikuvariante VTK punktis 4). 2) Isik annab nõusoleku, et tema andmed edastatakse PPA poolt SKA-le, et SKA saaks pakkuda isikule ohvriabi nõustamisteenust. PPA ametnik tutvustab ohvrile ohvriabi teenuseid ja hüvitise saamise võimalusi ning küsib ohvri nõusolekut tema andmete edastamiseks SKA-sse. Selleks tuleb välja töötada vastav nõusoleku vorm ja vormi edastamise viis SKA-le. SKA ohvriabitöötaja võtab seejärel ohvriga ühendust ja algab haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil. Antud lahenduse negatiivne mõju on säiliv haldus- ja töökoormus PPA-le seoses teavitustöö tegemisega. Isikult nõusoleku saamiseks tuleb talle oluliselt rohkem selgitada ohvriabiteenuse olemust ja võimalusi. Samuti tekib õigusteoreetiline küsimus, kas haldusmenetluses on nõusoleku andmine kohane alus, kuna tegemist on väga ebavõrdses seisus olevate osapooltega. Võib esineda ka olukordi, kui ohver on vägivallajuhtumist liialt traumeeritud, et ei pruugi nõusoleku küsimise hetkel adekvaatselt hinnata oma soovi abi saada. Samuti muudab nõusoleku kehtivuse küsitavaks see, et nõusoleku küsimuse protsess (kriteeriumite täitmine ja tingimuste lugemine) on küllaltki aeganõudev ja kurnav ohvri jaoks ning võib pigem soodustada seda, et ohver keeldub abist. See on oluline negatiivne mõju ohvrile. 3) Isik saab läbi PPA esitada taotluse/avalduse SKA-le, et SKA saaks pakkuda isikule ohvriabi nõustamisteenust. Lahenduse positiivne mõju on see, et see säästab nii isiku kui ka haldusmenetluseks kuluvat aega. Selle lahenduse puhul võimaldatakse isikul esitada taotlus/avaldus nõustamisteenuse saamiseks. Mõju asutuste pädevusele või sisulisele tööle on neutraalne. Küll lihtsustatakse seeläbi taaskord isiku kaasamist ohvriabiteenustele ja võimaldatakse eesmärgipärast hüvitiste saamist. Aga ka taotluse esitamise juures jääb alati risk, et isik ei saa aru saadava hüve kasumlikkusest ja taotlust ei esitata, samuti suureneb politsei halduskoormus, kuna selgitustöö osakaal on niivõrd oluline. Seega on sellel lahendusel mitmeid olulisi negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes kõik lahendusvariandid toovad kaasa mõningased töökorralduse ja -koormuse muudatused nii PPA-le kui SKA-le. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega SKA ja PPA töökorraldusele ja –koormusele oluline mõju. 11.4.1.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Täiendav ühekordne kulu tekib asutustevahelise andmevahetuse ülesehitamisega. 11.5. Muudatused sundraha ja muude kriminaalmenetluses kurjategijalt välja mõistetud rahaliste nõuete kasutamises ohvrite abistamiseks 11.5.1 Ohvriabi fondi loomine 11.5.1.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt tsiviilhagi esitanud ohvrite abistamist väljamõistetud kahjusumma kättesaamisel, mis omakorda mõjutab ohvrite majanduslikku toimetulekut. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Mõjutatud sihtrühmaks on inimesed, kelle kasuks on välja mõistetud tsiviilhagi, kuid kes ei ole läbi kohtutäituri saanud kurjategijalt kohtu poolt väljamõistetud summat kätte. Justiitsministeeriumi andmetel mõisteti 2018. aasta aprilli seisuga 74 juhtumi osas kannatanu kasuks välja tsiviilhagi. Kõigist väljamõistetud tsiviilhagidest 38 juhul oli hagejaks füüsiline isik ning kokku mõisteti nendes juhtumistes kahju välja 56 inimesele (23 füüsilisele isikule väljamõistetud tsiviilhagi juhtumistest oli tegu varavastaste kuritegudega, 13 puhul oli tegemist 60 isikuvastase kuriteoga). Justiitsministeeriumi hinnangul ohvriabifondi loomisel suureneb mõnevõrra kriminaalasjades tsiviilhagi esitamiste arv ning samuti täitemenetluses olevate nõuete arv, kuid väga olulist kasvu ei prognoosita. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Täna ei kasutata kriminaalmenetluse tulusid (sundraha ja muud kriminaalmenetluses kurjategijatelt välja mõistetud rahalised nõuded) sihtotstarbeliselt kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Osa nendest vahenditest tuleks kasutada ohvri kasuks kurjategijalt välja mõistetud kahjude katteks, juhul kui kurjategija kahjusid ei hüvita. Muudatusena kaalutakse luua mehhanism (ehk ohvriabi fond), mille abil sundraha ja muid kriminaalmenetluses kurjategijalt välja mõistetud rahalisi nõudeid ohvrite abistamiseks kasutada, juhul kui kurjategija ohvrile kahjusid ei hüvita. Ohvriabi fondist saaks hüvitist taotleda ohver, kellele on füüsilise isikuna kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju katteks tsiviilhagi väljamõistetud, kuid kurjategija on jätnud kahjud hüvitamata. Ohvriabi fondist hüvitatakse väljamõistetud kahju täies ulatuses kuni 1000 euro suuruse kahju korral, üle selle summa ulatuvatest kahjunõudetest hüvitatakse 80%, kuid mitte vähem kui 1000 eurot. Peale summa hüvitamist liigub vastavas ulatuses nõudeõigus üle riigile. Muudatus aitaks ohvritel, kellele ei ole kurjategija tsiviilhagis välja mõistetud kahjusummat hüvitanud, saada oma kahjude eest hüvitist. See omakorda mõjutab positiivselt ohvrite majanduslikke toimetulekut. Kokkuvõttes kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 11.5.1.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm Kavandatud muudatusest mõjutatud peamiseks sihtrühmadeks on SKA, muudatused mõjutavad SKA töökorraldust ja -koormust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Ohvrifondi hakkab administreerima SKA. Muudatus toob kaasa mõningased töökorralduse muudatused SKA-le. Kokkuvõttes kaasneb muudatusega SKA töökorraldusele väheoluline mõju. 11.5.1.3 Mõju riigieelarve kuludele ja tuludele Kavandatavate muudatustega ei kaasne SKA eelarvele olulist täiendavat kulu. Fondi iga- aastane suurus on Justiitsministeeriumi hinnangul kuni 2 miljonit eurot. Fondi vahendid laekuvad süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes on kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike (kuriteoohvrite) ja SKA halduskoormust. Teatud kuriteoohvrite hüvitiste puhul (matusekulu hüvitis ja ohvri tervise kahjustamist tuleneva kulu hüvitis) kaob ära ohvritel kohustus esitada kuludokumente hüvitise taotlemisel (vt täpsemalt ptk 11.2.1). See omakorda vähendab ka SKA menetluste töömahtu, kuna kaob ära vajadus kontrollida kuludokumentide õigsust ja teha nendega seoses täiendavaid lisapäringuid ekspertarstidele. Teised planeeritud muudatused ei too eelduslikult kaasa olulist mõju halduskoormusele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega seotud eelduslikud kulud on välja toodud ptk 11. 61  14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu koostamise raames on kavas hinnata lõplikke muudatuste mõju. Selleks kasutatakse varasemalt valminud uuringute ja analüüside andmeid, sihtrühma suuruste ja riigieelarvele mõju hindamiseks kasutatakse peamiselt SKA andmeid. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Kui mõjude osas on võrreldud alternatiivseid regulatiivseid lahendusi, peab siin põhjendama, milline alternatiiv valitakse. Kui mitte, nimetatakse kokkuvõtvalt lahendus, mida VTK-s käsitleti. 15.1. Töötatakse välja uus X 15.2. Muudatused tehakse senise tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Esitatakse kaasamise ajakava ja meetodid. Kui vajalik on põhjalik mõjuanalüüs, peab selle koostamisse kindlasti huvirühmi kaasama. Samuti tuleb jätta huvirühmadele piisav aeg nii mõjuanalüüsi kui ka eelnõu ja seletuskirjaga sisuliseks tutvumiseks. 1. VTK kooskõlastamiseks jäetakse piisav ajavaru, umbes kaks kuud, et kõik huvirühmad saaksid sellega tutvuda. 2. Peale VTK-le kommentaaride saamist vaadatakse üle tagasisidet saanud küsimused ja võetakse ühendust organisatsioonidega, kes on kommentaarid esitanud. Toimub suhtlus e-kirja ja telefoni teel ning vajadusel koosolekutel. 3. Samal ajal jätkub juba 2019. alanud töö Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, SKA, PPA, prokuratuuri ja teenusejuhtidega ning kaasatakse konkreetsete teenuste puhul teenuseosutajad eelnõus esitatavate lahenduskäikude täpsustamiseks. 4. Peale VTK-le saadud kommentaaride osas lahenduste leidmist algab töö eelnõu ja seletuskirjaga, mille valmimise tähtaeg on 30.03.2021. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Eraldi põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita. Eelnõu koostamise raames on kavas hinnata lõplikke muudatuste mõju (vt punkt 14). 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.2022 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juht Kristiina 62 Luht (tel 6269 254, [email protected]) Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Merle Malvet (tel 6269 163, [email protected] ) Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Merilin Oldekop (tel 6269 165, [email protected]) Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kadi Talinurm (tel 6269 754, [email protected]) 63