Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0790 - Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff15d2d9-23d1-4435-946a-ef3a9cf56e1a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff15d2d9-23d1-4435-946a-ef3a9cf56e1a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 18.06.2020 nr 1.2-2/78-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõu. Eelnõu koostamise vajadus kerkis üles COVID-19 haiguse leviku tõkestamisega ning see on seotud 18. mail 2020 jõustunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatustega. Palume kooskõlastusi ja arvamusi eelnõule 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Karantiininõuded EN_03.06.2020 2. Karantiininõuded SK_03.06.2020 Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Eesti Haigekassa Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsler Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Õdede Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Kärt Sõber 715 3471 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ uus terviktekst. Määrusega täpsustakse karantiininõudeid eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel ning vastavaid teavitusnõudeid. Samuti kehtestatakse tegevusjuhised karantiini kehtestamise, pikendamise ja lõpetamise otsuse tegemisel ning käsitletakse ettepaneku tegemist karantiini kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse tasandil. Varem sai karantiini kehtestada kohalik omavalitsus Terviseameti ettepanekul. Edaspidi on vastav õigus Terviseametil ning olulise majandusliku või ühiskondliku mõju puhul Vabariigi Valitsusel. Käesoleval juhul kehtestatakse määrus NETS § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]; 626 9127), Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna juhataja Mari-Anne Härma ([email protected]; 794 3524), sama osakonna nõunik Irina Dontšenko ([email protected]; 794 3545), ja sama osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina ([email protected]; 794 3522). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 4. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks. Haiguskolle on piiritletud territoorium, kus asuvad haiged või nakkushaiguse kahtlusega isikud. Haiguskoldena võib käsitada ka territooriumi, kus asub üks eriti ohtliku nakkushaiguse või selle kahtlusega isik. Eriti ohtlik nakkushaigus on NETS § 2 kohaselt suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS-i tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos. Tervishoiuteenuse osutamise käigus saab eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlus tekkida siis, kui nakkus on juba jõudnud Eestisse ja Eestis levima hakanud. Tuberkuloosi puhul sarnaselt kehtiva korraga antud määrust ei kohaldata. Tuberkuloos on küll NETS-i tähenduses eriti ohtlik nakkushaigus, kuid selle puhul on kriitilise tähtsusega eelkõige õigeaegne ravi ja ravirežiimist kinnipidamine. Selle saavutamiseks kohaldatakse vajaduse korral tahtest olenematut ravi, eelkõige ravirežiimi rikkujate puhul. Samuti on tuberkuloosi puhul nakkusohtlikud vaid aktiivset tuberkuloosi põdejad, kuid nendega kokkupuutunud isikute isoleerimine ja hospitaliseerimine ei ole asjakohane. Lõikes 2 sätestatakse, et määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja kahtlustab, et tegu võib olla eriti ohtliku nakkushaigusega. Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral ei ole nakkuse leviku tõkestamise seisukohast võimalik laboriuuringute tulemusi ära oodata (see võib võtta päevi) ning tuleb tegutseda viivitamata. Lõikes 3 sätestatakse, et määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega. Uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste lisati NETS-i 2020. aasta maikuus ning selle all mõeldakse nakkushaigust, millel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused (st kiire ja ulatuslik levik või mille kulg on raske või eluohtlik) ja millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Kuivõrd karantiini kehtestamine on edaspidi võimalik ka uudse ohtliku nakkushaiguse puhul, peavad sellele kehtima ka määruses sätestatud nõuded. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhul võib rakendada kõiki kõnealuses määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele kehtestatud nõuded, kui määruses ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega (vastavalt NETS § 27 lõikele 3 võib Terviseamet või Vabariigi Valitsus otsustada haldusaktiga teisiti). Haldusaktiga võib karantiini puhul kehtestada teised nõuded, näiteks mõne uudse ohtliku nakkushaiguse esinemise korral, mille puhul teatud aja möödudes selgub, et määruses sätestatud nõuete rakendamine pole enam vajalik või on vajalik vaid osaliselt nakkuse leviku taandumise või nakkuse iseloomu tõttu. Paragrahviga 2 kehtestatakse nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele ja sellest teavitamisele. Paragrahvi 2 sõnastamisel on lähtutud kehtiva määruse loogikast. Lõikes 1 sätestatakse nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamisele ning haigestumisest või haigestumise kahtlusest teavitamisele. Haiguskolle on piiritletud territoorium, kus asuvad haiged või nakkushaiguse kahtlusega isikud. Haiguskoldena võib käsitada ka ühte eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunud või selle kahtlusega isikut. Punktides 1–3 sätestatakse perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja kohustused juhul, kui vastuvõtule satub nakkushaige või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isik. Nimetatud kohustusi järgitakse kooskõlas NETS §-s 6 kehtestatud tervishoiuteenuse osutaja ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. Eriti ohtliku nakkushaiguse tunnuste tuvastamise või nende kahtluse korral peab perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja teavitama kohe Häirekeskust haigustunnustega isiku hospitaliseerimise vajadusest ja vajadusest kasutada spetsiaalvarustust. Samuti peab tervishoiuteenuse osutaja teavitama eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusest viivitamata Terviseametit NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud korras. Haige võib hospitaliseerida vaid spetsiaalvarustusega kiirabibrigaad, st kiirabibrigaad peab olema varustatud asjakohaste isikukaitsevahenditega. Kuivõrd eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega haige nõuab nakkusohutuse tagamiseks ja nakkuse leviku vältimiseks erikäsitlust, peab kiirabibrigaad ühtlasi eelnevalt teavitama haiglat, kuhu haige hospitaliseeritakse, et haigla saaks patsiendi vastuvõtmiseks valmistuda. Eriti ohtliku 2 nakkushaiguse kahtlusega patsiendi võib hospitaliseerida vaid nakkusosakonda, kus on tagatud vajalikud tingimused nakkushaige käsitlemiseks ja nakkuse edasise leviku vältimiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise korral kehtib erisus ning haige või haigustunnustega isik hospitaliseeritakse vastavalt Terviseameti juhistele. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhangu korral ei pruugi alguses olla piisavalt andmeid nakkuse iseloomu, leviku ja kulu kohta ning haigestunute käsitlus ja nakkuse leviku tõkestamise nõuded võivad ajas muutuda. Näiteks võidakse esimesed uudse ohtliku nakkushaigusega patsiendid hospitaliseerida, kuid teatud aja möödudes, kui teavet on juba rohkem, toimub hospitaliseerimine vaid kliinilisel näidustusel. Seetõttu võib Terviseamet kui pädev asutus anda teistsugused juhised. Ka eelnõu koostamise ajal kulgeva COVID-19 pandeemia puhul hospitaliseeritakse vaid kliinilisel näidustusel ning need isikud, kelle seisund seda võimaldab, määratakse kodusele ravile. Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseamet teavitab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kui minister või kantsler ei ole otsustanud teisiti. Teavitamine on vajalik operatiivse infovahetuse ja valmisoleku tagamiseks, et tõkestada nakkushaiguse edasist levikut. Info edastamisel ei edastata isikuandmeid. Lõikes 4 sätestatakse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nõuded isikutele, kes on olnud kontaktis nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega isikuga. Punktis 1 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja koostab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute nimekirja koos elukoha ja kontaktandmetega ning edastab selle viivitamata Terviseametile. Kontaktis olnud või kontaktsete isikute all mõeldakse haigestunud või haigustunnustega isikuga suhelnud või kokkupuutunud isikuid, kellel pole haigustunnuseid. Nimetatud kohustust täidetakse kooskõlas NETS §-s 6 sätestatud tervishoiutöötaja ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. Tervishoiuteenuse osutaja on see, kellel on esmane kokkupuude haigestunud isikuga ning seetõttu on mõistlik, et esmase epidemioloogilise uuringu, st nakatumise asjaolude ja haigestunuga kontaktis olnud isikute väljaselgitamise patsiendi anamneesi põhjal teeb tervishoiuteenuse osutaja. Haigestunu avaldatud andmed temaga kontaktis olnud isikute kohta tuleb Terviseametile edastada viivitamata, et Terviseamet saaks alustada omalt poolt põhjalikumat epidemioloogilist uuringut ning ühtlasi nende isikutega ühendust võtta edasiste juhiste andmiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks. Nimetatud andmed edastatakse kokkulepitud korras, üldjuhul telefoni teel, harvem krüpteeritult e-posti teel, nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus (andmeväljal „märkused“). Punktis 2 sätestatakse Terviseameti kohustused eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse teate saamisel. Neid kohustusi täidetakse kooskõlas NETS §-s 18 sätestatud Terviseameti ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel. Terviseamet teeb pärast eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse kohta teabe saamist epidemioloogilise uuringu nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrjemeetmeid. Epidemioloogiline uuring hõlmab endas tervishoiuteenuse osutaja edastatud haigestunud isikuga kontaktis olnud isikutega ühenduse võtmist ja nende juhendamist, täiendavalt haigestunuga kontaktis olnud isikute väljaselgitamist (kuivõrd haigestunu ei pruugi oma seisundi tõttu olla võimeline kohe edastama tervishoiuteenuse osutajale kõigi isikute kontakte, kellega tal kokkupuude oli) ning haigestumise asjaolude ja leviku asjaolude kindlakstegemist. Samuti võib epidemioloogiline uuring hõlmata keskkonna või muude välisobjektide uuringuid epidemioloogilisel näidustusel ning veterinaaria valdkonna uuringuid. Kogutud andmete põhjal rakendab Terviseamet vajalikke epideemiatõrjemeetmeid, sh juhendab nende rakendamist inimeste rühmaviisilise haigestumise korral ning määrab elanike immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel (nt juhul, kui on olemas vastav vaktsiin). 3 Punktis 3 sätestatakse, et ka eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, kuid haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt § 2 lõikes 1 sätestatuga. Nendele isikutele on oluline tagada isolatsioon ja tervishoiutöötaja jälgimine ning võimaluse korral kokkupuutejärgne profülaktiline ravi. Hospitaliseerimise vajadust hindab Terviseamet ning annab vastavad juhised. Punktis 4 sätestatakse eriti ohtlike nakkushaiguste peiteajad. Peiteaeg on aeg, mis kulub nakatumisest kuni esimeste haigustunnuste avaldumiseni. Katku puhul on peiteaja kestus seitse, katku puhul kuus, koolera puhul viis ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva. Punktis 5 sätestatakse, et juhul, kui keegi kontaktsetest haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi ning toimitakse vastavalt § 2 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatule. Lõikes 5 sätestatakse erisused uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks haigestunu või nakkushaiguse kahtlusega isikuga kontaktis olnud isikute seas. Punktis 1 sätestatakse, et uudsesse ohtlikku nakkushaigusesse haigestunuga kontaktis olnud, kuid haigustunnusteta isikud peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele eneseisolatsioonis kuni nakkushaiguse maksimaalse peiteaja lõpuni. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhul ei pruugi olla tingimata vajalik kõigi haigestunute hospitaliseerimine. Näiteks COVID-19 puhul, mille puhul on praeguse teadmise kohaselt tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega, võivad kergemate haigusnähtudega isikud jääda perearsti otsusel kodusele ravile. Samas peavad kodusel ravil olijad järgima eneseisolatsiooni nõudeid. Eneseisolatsioon tähendab, et isik peab viibima kodus või muus teistest inimestest eraldumist võimaldavas kohas, vältima kontakte teiste inimestega nii palju kui võimalik ning pidama rangelt kinni hügieeninõuetest (sh kätepesu, hingamisteede hügieen jms) ja tervishoiutöötaja antud suunistest. Punktis 2 sätestatakse, et eneseisolatsiooni pikkuse ja uudse ohtliku nakkushaiguse maksimaalse peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest. Uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul ei pruugi nende leviku algfaasis olla veel piisavalt teavet ning aja möödudes võivad andmed nakkuse kulu, leviku ja peiteaja kohta muutuda. Terviseamet kui pädev asutus nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel koostab, kaasajastab ja avaldab talle laekuvate andmete põhjal vastavaid juhiseid. Lõikes 6 sätestatakse, et Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesandeks on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ja eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi. Sätet võib rakendada ka uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul. Näiteks uudse ohtliku nakkushaiguse puhul, millele puudub efektiivne ravi, võib olla vastutava arsti ja konsiiliumi ülesandeks tagada, et ravivõtted oleksid põhjendatud ning parema raviplaani väljatöötamine tervishoiuteenuse osutajate üleselt koordineeritud. Paragrahviga 3 kehtestatakse tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel. Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet lähtub karantiini kehtestamise vajaduse hindamisel, muude epideemiatõrjemeetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel epidemioloogilise uuringu tulemustest ja eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel. 4 Lõikes 2 sätestatakse Terviseameti tegevused karantiini kehtestamisel haiguskoldes. Karantiini kehtestamisel kaasab Terviseamet viivitamata asjassepuutuvad isikud, teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit ja teisi asjassepuutuvaid riigiasutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust, kohaldab vajalikke meetmeid ja piiranguid, määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud kujul pikendada, ning teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe massiteabevahendis. Samuti võib Terviseamet kaasata karantiininõuetest kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti. Kuna Terviseametil puudub vahetu sunni rakendamise õigus, saab ta vajaduse korral ametiabi korras (halduskoostöö seaduse § 17 jj; vt ka KorS § 74) karantiininõuetest kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks kaasata Politsei- ja Piirivalveameti. Lõikes 3 sätestatakse, et kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsuse ettepaneku karantiini kehtestamiseks. Vastavalt NETS-i muudatusele anti õigus karantiini kehtestamiseks Terviseametile, kuid juhul, kui karantiini kehtestamisega kaasneb oluline ühiskondlik või majanduslik mõju, on karantiini kehtestamise õigus Vabariigi Valitsusel. Epidemioloogilise olukorra ning eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu kohta hinnangu andmise pädevus on Terviseametil ning kui amet veendub karantiini kehtestamise vajaduses, mis nõuab kõrgemat otsustustasandit, tehakse vastav ettepanek esimesel võimalusel kas suuliselt või kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile, kes esitab selle viivitamata Vabariigi Valitsusele otsuse tegemiseks. Nakkuse leviku tõkestamise seisukohast on oluline, et ettepaneku edastamine ja otsustamine toimuks võimalikult kiiresti ja operatiivselt. Lõikes 4 sätestatakse tingimused, millest lähtutakse karantiini lõpetamise otsuse tegemisel. Terviseamet otsustab karantiini lõpetamise talle laekuvate andmete põhjal, arvestades kehtestatud piirangute majandusliku ja ühiskondlikku mõjuga. NETS-i muudatuse kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Paragrahvis 4 sätestatakse järelevalvepädevus. Lõikes 1 määratakse määruse nõuete täitmise üle järelevalvet tegema Terviseamet. Vajaduse korral kaasab Terviseamet ametiabi korras järelevalvesse Politsei- ja Piirivalveameti. Lõikes 2 antakse järelevalves osalemise õigus määruse § 2 lõikes 6 nimetatud infektsioonhaiguste arstile. Nimetatud arst allub Terviseameti juhistele ning tal on õigus hinnata raviasutustes eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse ravi tõenduspõhisust ja käsitlust ning kontrollida, kas ja kuidas asjakohaseid nakkustõrje- jm nõudeid on järgitud. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord”. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega kaasneb positiivne mõju ühiskonnale ja rahvatervishoiule, kuivõrd määruse nõuete täitmine võimaldab tagada tõhusama ja operatiivsema sekkumise kaudu rahva tervise kaitse ning tõkestada eriti ohtlike nakkushaiguste levikut. Määruses on võrreldes kehtiva õigusega karantiininõudeid täpsustatud ja kaasajastatud ning lisatud tegutsemisjuhised, mis muudavad Terviseameti ülesanded karantiini kehtestamisel selgemaks. Määrusega tagatakse selgem 5 otsustus- ja teavitusahel riigiasutuste ning asjassepuutuvate asutuste ja isikute vahel eriti ohtlike ja uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul ning see võimaldab kiiremat ja efektiivsemat reageerimist ja otsuste jõustamist. Mida operatiivsemalt tehakse otsused ja seeläbi tõkestatakse nakkuse levik, seda vähem koormav on see tervishoiusüsteemile ja kogu ühiskonnale. Tervishoiuteenuse osutajatele määrusega olulist mõju ei kaasne, kuivõrd vastavad nõuded nakkushaiguste leviku tõkestamiseks kehtivad juba praegu. 5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Võrreldes kehtiva määrusega ei tehta muudatusi edastatavate andmete koosseisus ega edastamise viisis. Ka kehtiva määruse kohaselt koostab tervishoiuteenuse osutaja eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute nimekirja koos elukoha ja kontaktandmetega, mille ta edastab viivitamata Terviseametile kokkulepitud korras. Samuti edastatakse teave eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse kohta nakkusehaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetes 61 ja 7 kehtestatud korras ning kehtivat korda määrusega ei muudeta. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Karantiini kehtestamise õigusega suureneb Terviseameti haldus- ja töökoormus ning vastutus seoses vastavate otsuste tegemise, nendest teavitamise, nende rakendamise ja järelevalvega. Määrusega on täpsustatud karantiini kehtestamise protsessi ja tegevusjuhiseid Terviseameti jaoks, muutes need selgemaks, sh otsuste viimine kõrgemale otsustustasandile. Määruse rakendamisel võib suureneda Politsei- ja Piirivalveameti töökoormus sõltuvalt sellest, kui sageli on karantiininõuetest kinnipidamise järgimisel vahetu sunni rakendamine vajalik ning Terviseamet vastava ametiabi palve esitab. Määruse rakendamisega tagatakse operatiivne info liikumine asjassepuutuvate asutuste ja osapoolte vahel ning sellega ka vajalik valmisolek nakkushaiguste tõkestamiseks. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Haigekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile. 6  EELNÕU 15.06.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve korra eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks juhul, kui haigestumine eriti ohtlikku nakkushaigusesse, välja arvatud tuberkuloos, esineb või selle kahtlus tekib. (2) Käesoleva määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja kahtlustab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisvõimalust, ootamata diagnoosi täpsustamiseks vajalike laboriuuringute tulemusi. (3) Käesolevas määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega. § 2. Nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja sellest teavitamiseks (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks kehtivad nakkushaige ja nakkushaiguse kahtlusega isiku kohta järgmised nõuded: 1) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused, edastab teabe vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust isiku hospitaliseerimise vajadusest; 2) isiku hospitaliseerib spetsiaalvarustusega kiirabibrigaad, kes teavitab eelnevalt haiglat haige hospitaliseerimisest; 3) eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega või kinnitatud diagnoosiga haige isoleeritakse nakkusosakonda. (2) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel kehtib lõikest 1 erisus, mille kohaselt hospitaliseeritakse nakkushaige või nakkushaiguse kahtlusega isik Terviseameti juhistest lähtuvalt.  2 (3) Terviseamet teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest, kui minister ja kantsler ei ole otsustanud teisiti. (4) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad nõuded: 1) tervishoiuteenuse osutaja koostab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute elukoha ja kontaktandmetega nimekirja ning edastab selle viivitamata Terviseametile kokkulepitud korras; 2) Terviseamet teeb pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teate saamist epidemioloogilise uuringu eriti ohtliku nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrje meetmeid, sealhulgas juhendab tõrjemeetmete rakendamist isikute rühmaviisilise haigestumise või selle kahtluse korral ja määrab isikute immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel; 3) eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga; 4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva; 5) kui keegi tervishoiutöötaja jälgimise all olevatest haigega kontaktis olnud inimestest nakkushaiguse maksimaalse peiteaja jooksul haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi. (5) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad erisused: 1) haigestunud isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele eneseisolatsioonis haiguse maksimaalse peiteaja lõpuni; 2) eneseisolatsiooni pikkuse ja maksimaalse peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest. (6) Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi. § 3. Tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel (1) Terviseamet lähtub karantiini kehtestamise vajaduse hindamisel, muude epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel epidemioloogilise uuringu tulemustest ning eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust. (2) Karantiini kehtestamisel haiguskoldes Terviseamet: 1) kaasab viivitamata asjassepuutuvad isikud vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule; 2) teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust; 3) kohaldab peale epidemioloogilist uuringut või epideemilise leviku ohuhinnangut meetmeid ja piiranguid haiguskoldes või -kolletes; 4) määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud juhul pikendada; 5) teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe massiteabevahendis; 6) kaasab vajaduse korral karantiinist kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti. (3) Kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks.  3 (4) Karantiini lõpetamise otsuse tegemisel lähtub Terviseamet talle laekuvatest epidemioloogilistest, laboratoorsetest ja kliinilistest andmetest, arvestades kehtestatud piirangute majanduslikku ja ühiskondlikku mõju. § 4. Järelevalve (1) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral järelevalvesse Politsei- ja Piirivalveameti halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides. (2) Terviseamet kaasab vajaduse korral järelevalve tegemisse § 2 lõikes 6 nimetatud arsti ja arstliku konsiiliumi, kes alluvad järelevalvemenetluses Terviseameti juhistele. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler