Kiri

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, June 18, 2020 1:26 PM To: [email protected]; Karin Ligi <[email protected]>; Asta Trummel <[email protected]> Subject: Re: Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tere! Suur tänu arvamuse küsimise eest. Tõenäoliselt olete saanud tagasisidet ka teistelt organisatsioonidelt ja eelkõige raamatukogudelt, aga siin ka mõned meie mõtted. Tutvusime seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega (VTK) ja tekkisid mõned küsimused seoses Rahvusraamatukogule antavate lisakohustuste üle. VTK järgi jäävad Rahvusraamatukogu hallata nii riigieelarvest saadava arendustoetuse jaotamine kui ka haldusjärelevalve rahvaraamatukogude üle. - Kuna Rahvusraamatukogu pakub ka ise laenutusteenust ja tegelikult pakub nii konkurentsi ka teistele raamatukogudele, siis lugedes VTK-d tekkis mõte, kas Rahvusraamatukogu suudab jääda toetuste jagamise ja arenduse osas erapooletuks? Kirjastamisvaldkond on ise probleemi ees, kus raamatumüüja kirjastamine on küll juriidiliselt korrektne, aga eetilisest küljest tekitab see tegevus vastuolu, siis VTK-ga tutvudes tekkis sama tunne. Ehk oleks siin mõistlik leida lahendus, millega ei kirjutataks raamatukogudevahelisse suhetesse pingeid sisse? - Kehtiva rahvaraamatukogude seaduse järgi teostab rahvaraamatukogu tegevuse üle kontrolli kohalik omavalitsus ja rahvaraamatukogude võrgu üle Kultuuriministeerium. Kui rahvaraamatukogud on ka kohalike omavalitsuste finantseerida, siis ei ole arusaadav, miks VTK-s planeeritakse rahvaraamatukogude haldusjärelevalve viia Rahvusraamatukogu haldusalasse. - Lisaks tekkis küsimus seoses e-raamatute laenutuse teemaga. Seoses eriolukorraga muutus ELLU roll ja kas selles muutunud olukorras ei peaks neid arenguplaane ümber hindama/täiendama? Uue laenutuskeskkonna loomine, selle arendamine ja halduskulud on kõrged, samas kui meil on võimekus loodud keskkonda juba kasutada (seda näitas eriolukord). Saan aru, et see on põhimõtteline otsus, aga ehk saab siin siiski leida mõistliku kompromisslahenduse? Ja kindel on ka see, et e-raamatud ei tohi kahjustada paberraamatute olemasolu ja kättesaadavust. Eriolukord näitas, kuivõrd hea lahendus on e-raamatute olemasolu ja nende laenutus, aga nende puhul on suur sõltuvus nii tehnilistest vahenditest kui ka elektrist. Seega siit veel üks küsimus - kas lähitulevikus ei kannata praeguste hinnangute ja arvestuste järgi paberraamatute kättesaadavus, sest ilmselgelt tuleb ju teha valikuid, mitte et rahalisi vahendeid oluliselt juurde tuleks? Heade soovidega, Kaidi Urmet Eesti Kirjastuste Liit