Kiri

Kultuuriministeerium 02.07.2020 nr 1-19/412 Teavitus Eesti Rahvusraamatukogu on MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium täieõiguslik liige. Täna toimunud MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ühe päevakorra punktina arvamus rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas. Üldkoosolekul selgus, et eelnimetatud arvamus oli Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi juhatuse esimehe Liisi Lembinen´i poolt allkirjastatult edastatud Kultuuriministeeriumile juba 18. juunil 2020 (avalik dokumendiregister viit 1-11/1188-6). Käesolevaga teavitan Teid sellest, et Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ei ole 18. juunil 2020 välja saadetud arvamust Eesti Rahvusraamatukogu, kui ühe MTÜ liikmega kooskõlastanud ja liikme esindajana sain esitatud arvamusest esmakordselt teada alles tänasel üldkoosolekul. (allkirjastatud digitaalselt) Janne Andresoo peadirektor Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia / www.nlib.ee Registrikood 74000139, tel 630 7502, [email protected], Tõnismägi 2, 15189 Tallinn Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, Tallinn 15076 [email protected] Meie: 18.06.2020 Tõnis Lukas Kultuuriminister [email protected] Arvamus rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas Lugupeetud härra Tõnis Lukas Oleme arvamusel, et Kultuuriministeeriumi 25.05.2020 kirjaga nr 1-11/1188-1 esitatud „Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“ (edaspidi ka VTK) on osaliselt sisuliselt ja õiguslikult põhjendamatu, selle väljatöötamisel ei ole konsulteeritud puudutatud osapoolteks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste ja Eesti teadusraamatukogudega ning kohati on VTK-s toodud argumentatsioon paljasõnaline, tendentslik ja eksitav. Meie liikmeskonda esindavad Eesti teadusraamatukogude juhid tegid Haridus- ja Teadusministeeriumile ühispöördumise jätta VTK kooskõlastamata. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ühineb Eesti teadusraamatukogude esindajate ühispöördumisega täielikult. Ma lisame eelnimetatud ühispöördumise käesolevale arvamusavaldusele ja ei hakka selles toodud argumente üle kordama. Peame aga vajalikuks eraldi rõhutada, et tegelikult on täna Eestis olemas nii teadmine kui ka edukas praktika, kuidas raamatukogude teenuseid toetavat infosüsteemi arendada. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium on juba rohkem kui 20 aastat hallanud ja arendanud olemasolevate vahendite piires keskset raamatukogusüsteemi ESTER. Meil on olemas kogemused ja kompetents nii avalik-õiguslike raamatukogude infosüsteemide pidamisel ja arendamisel kui ka raamatukogude vahelise koostöö osas, sh koostöö osas rahvaraamatukogudega. VTK-s nimetatud kitsaskohad rahvaraamatukogude tegevuse toetamiseks ettenähtud infosüsteemide arendamisel on muuhulgas põhjustatud eelkõige väljakujunenud asjakorraldusest Kultuuriministeeriumi enda valitsemisalas. Oleme varasemalt Kultuuriministeeriumi poole pöördunud ettepanekutega osaleda ESTER’i haldamise ja arendamise kulude katmisel eesmärgiga rohkem toetada rahvaraamatukogude tegevusi (viimati tegevustoetuse taotlusega 2018.a sügisel), kuid kahjuks ei ole need viinud mõlemapoolse koostööni. MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Reg. nr. 80013459 10022055199002 Tõnismägi 2, Tallinn 10122 KMKR nr. EE100567317 SEB Pank Telefon: +372 630 7186 www.elnet.ee SWIFT kood/BIC:EEUHEE2X Telefon/Fax: +372 7375 736 [email protected] IBAN:EE691010022055199002  2 Arvamuse saamiseks esitatud seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega planeeritakse sisuliselt üks meie põhilisi tegevusvaldkondi üle võtta samal ajal meid ja meie liikmekonna huvisid ignoreerides. Väga nõrkadele argumentidele tuginedes või hoopis meist mööda minnes üritatakse seni edukalt toiminud ja pika aja jooksul välja kujunenud raamatukogusüsteemi ESTER haldamine lõhkuda. Need on aga suundumused, millega me ei saa nõustuda. Siira lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Liisi Lembinen Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi juhatuse esimees Lisatud: Eesti teadusraamatukogude ühispöördumine – 5. lehel  Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, 50088 Tartu [email protected] Meie: 11.06.2020 nr … Mailis Reps Haridus- ja teadusminister [email protected] Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamata jätmine Lugupeetud proua Mailis Reps Palume Kultuuriministeeriumi 25.05.2020 kirjaga nr 1-11/1188-1 esitatud „Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“ (edaspidi ka VTK ) jätta kooskõlastamata, arvestades järgmisi tähelepanekuid: VTK punkt 1.5. Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule ei ole VTK-s sisuliselt põhjendatud, samuti on ebaselge Eesti Rahvusraamatukogu poolt teostatava järelevalve ulatus ja õiguslik lubatavus: Tulenevalt rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS ) § 3 lõikest 1 on rahvaraamatukogu kohaliku omavalitsuse asutus. Seega ei ole haldusjärelevalvet rahvaraamatukogu üle võimalik käsitleda eraldi järelevalvest kohaliku omavalitsuse üle. Kohalikul omavalitsusel on aga laialdane põhiseaduslik autonoomia ja enesekorraldusõigus ning järelevalvet kohaliku omavalitsuse üle saab teostada ainult seaduse alusel. Samuti on oluline vahet teha, kas järelevalvet tehakse omavalitsuslike ülesannete või kohaliku omavalitsuse poolt täidetavate riiklike ülesannete üle. Riigi poolt kohaliku omavalitsuse üksuse üle järelevalve legitimeerimisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: järelevalve juhud, tingimused ja kord sätestatakse seadusega; järelevalve eesmärgiks on üldjuhul vaid õiguspärasuse tagamine, tegevuse kooskõla seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega; järelevalve peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, st järelevalve sekkumise ulatus ning viisid peavad olema tasakaalus kaitstavate avalike huvide tähtsusega. Mitte ühegi eelnimetatud põhimõttega arvestamist VTK-st ei selgu. VTK-s põhjendatakse haldusjärelevalve üleandmist Eesti Rahvusraamatukogule vaid sellega, et „ministeerium peaks olema ennekõike poliitikakujundaja ja suunama järelevalvefunktsiooni võimaluste piires valitsemisala asutustele“ ning „Et ministeerium saaks koondada oma tähelepanu ennekõike raamatukogunduse korraldamisele ja koordineerimisele ning kõnealuse valdkonna arendamise ja probleemide lahendamise suunamisele, võiks anda ka RaRS § 11 lõikes 2 sätestatud ülesande teha haldusjärelevalvet rahvaraamatukogude võrgu ja maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise üle KuM-ilt Eesti Rahvusraamatukogule.“ Need ei ole sisulised põhjendused ning nendest ei selgu vastavus eelpool nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse üle järelevalve seadustamise põhimõtetega. VTK-st jääb selgusetuks, mille üle täpselt siis Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi asemel tegelikult järelevalvet tegema hakkaks. Kuni 31.12.2017.a kehtinud RaRS § 11. Teenistuslik ja haldusjärelevalve ning aruandlus lõigete 1-3 kohaselt teostas teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle kohalik omavalitsus, haldusjärelevalvet rahvaraamatukogude võrgu üle Kultuuriministeerium ning haldusjärelevalvet maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise üle maavanem. Seoses maavanema ametikoha kaotamisega ja maavalitsuste likvideerimisega lisati ka haldusjärelevalve maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise üle Kultuuriministeeriumi kohustuste hulka. Eeltoodust ei tulene, et Kultuuriministeeriumil oleks õigus teostada haldusjärelevalvet rahvaraamatukogude üle. Seadus sätestab sõnaselgelt, et Kultuuriministeeriumil on haldusjärelevalve pädevus rahvaraamatukogude võrgu üle, mis on aga, lähtudes RaRS tekstilisest tõlgendamiseks, siiski hoopis teine kategooria. Nimelt kasutab seadus terminit „rahvaraamatukogude võrk“ ainult ühes kohas ja see on RaRS § 4. Rahvaraamatukogu asutamine lõikes 2 järgmises konstruktsioonis: „(2) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) igas kuni 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; 3) mujal vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonna kohta.“ Üheski teises seaduses rahvaraamatukogude võrgust ei räägita. Seega on Kultuuriministeeriumil haldusjärelevalve pädevus, lähtudes seaduse tekstilisest tõlgendamisest, vaid selles osas, et RaRS § 4 lõike 2 punktides 1-3 sisalduvad nõuded oleks täidetud. Maavanema pädevuses olnud maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise haldusjärelevalve üleandmine Kultuuriministeeriumilt avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks olevale Eesti Rahvusraamatukogule on ka riigiõiguslikult äärmiselt problemaatiline. Alates 01.01.2018.a kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 3 Haldusjärelevalve omavalitsusüksuste tegevuse üle lõike 11 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus kontrollida seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt halduslepinguga võetud riikliku ülesande täitmist. Sama seaduse § 105 12 Maavalitsuste lõpetamine lõike 2 kohaselt seaduses sätestatud maavalitsuste ülesannetega seotud õigused ja kohustused lähevad üle asjaomase valdkonna eest vastutavale ministrile, tema juhitava ministeeriumi valitsemisala asutusele või kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Muudest õigusaktidest ja lepingutest tulenevad maavalitsuse õigused ja kohustused lähevad üle asjaomase valdkonna eest vastutavale ministrile, tema juhitava ministeeriumi valitsemisala asutusele või ülesande endale täitmiseks võtnud kohaliku omavalitsuse üksusele. Eesti Rahvusraamatukogu töötajatest keegi ei ole ametnik, seega ei saa minister ka mitte kedagi neist volitada haldusjärelevalvet tegema. Samuti ei ole Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuseks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 lõike 2 kohaselt on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas ainult Muinsuskaitseamet. Lisaks sellele, et Eesti Rahvusraamatukogule haldusjärelevalve õiguse andmine rahvaraamatukogude ja maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise üle on problemaatiline formaalõiguslikult, on see problemaatiline ka sisuliselt. Eesti Rahvusraamatukogu on ise samuti samasuguste raamatukoguteenuste pakkujaks, mistõttu tema poolt teostatav haldusjärelevalve ei saaks olla objektiivne ja sõltumatu. Sisuliselt tekiks sama õiguslikult kaheldav olukord näiteks juhul, kui Terviseameti poolt teostatavat järelevalvet raviasutuste üle hakkaks hoopis teostama mõni haigla või haridusminister volitaks mõne kooli teostama järelevalvet kõikide teiste koolide üle. VTK-s toodud põhjendus, et KuM valitsemisalas on ainult üks asutus – Muinsuskaitseamet, kes raamatukogudega ei tegele, ja kuna kedagi teist pole, siis tuleb raamatukogundusega seotud järelevalveülesanded anda Eesti Rahvusraamatukogule, ei saa olla asjakohane ja õige. Sellega ei saa põhjendada Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üle haldusjärelevalve regulatsiooni eiramist. VTK punktid 1.6., 2.6., 3.6. Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine“ Teadusraamatukogude aspektist on problemaatiline ka väljatöötamiskavatsuse punktides 1.6., 2.6., 3.6. kirjeldatud „Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine“, milleks peaks siis olema VTK-s sisalduvate ettepanekute kohaselt Eesti Rahvusraamatukogu: Kogu see kontseptsioon lähtub eeldusest, et on võimalik luua infosüsteem, mis lahendab nii ülikoolide ja teadusraamatukogude kui ka rahvaraamatukogude vajadused. See aga ei pruugi olla eeldusena õige, kuna: - ülikoolid ja teadusraamatukogud võrrelduna rahvaraamatukogudega teenindavad erinevaid sihtgruppe (sellest sõltuvad tarbitavad teenused ja teenuste tarbimise viisid) - nende kogude sisu on olemuslikult erinev (rahvaraamatukogude kogude sisu on universaalne, teadus- ja erialaraamatukogude kogude sisu on eelkõige spetsialiseeritud) - nende tegevuse eesmärgid ongi olemuslikult erinevad (teadusraamatukogud on eelkõige suunatud teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse toetamiseks, rahvaraamatukogu aga peab „rahuldama teeninduspiirkonna elanike põhivajadusi“ (vt rahvaraamatukogu seaduse § 2 lõige 1 ja § 13 lõige 1)). Teisisõnu – teadusraamatukogude pidamisel ja arendamisel ning sellega seotud raamatukogusüsteemide arendamisel tuleb kogu aeg silmas pidada järgmisi aspekte: - tekstikorpuste digiteerimine ja digitaalne andmekaeve (sh ka teavikute trükieelsete failide osas) - Artiklitele jm tekstiosadele viidatavuse , identifitseeritavuse , tõendusväärtuse ja säilivuse omistamine ( Data DOI) - õppuri või teaduri „töölaua“ loomine erinevatest allikatest pärinevate teabematerjalide koondamiseks - raamatukogusüsteemi sidumine ainepakettide või uurimisvaldkondadega - kasutatud teavikute andmete ja teaduse toorandmete käideldavana säilitamine (kas või selleks, et teadustulemus oleks kontrollitav ja korratav) - võimaluste loomine teadusandmebaaside ja elektronkataloogi seostamiseks - erinevate lugejagruppide autentimise võimekuse rakendamine - avatud teadusandmete korpuste loomine ning teadusandmete taaskasutuse tagamine; - teadustööks vajalikud infopädevuse koolitused, mis lähtuvad teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest jne; Eelnimetatud aspektidel ei ole palju pistmist rahvaraamatukogu tegevuse eesmärkidega, seega ka ei ole võimalik neid funktsionaalsusi toetada ega välja arendada olukorras, kus raamatukogusüsteemi arendatakse keskselt Rahvusraamatukogu poolt. Sest rahvaraamatukogud pole teadus- ja arendusasutused. Loomulikult osutavad ka teadusraamatukogud nö klassikalisi raamatukoguteenuseid, milleks on teavikute kojulaenutus ja kohalkasutus (mis on ka rahvaraamatukogude põhiteenusteks). Kuid raamatukogusüsteemi keerukuse määratlevad ikkagi eelnimetatud teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse toetamise spetsiifilised aspektid, mida ei saa välja arendada rahvaraamatukogude arendusraamistikus, kahjustamata mõlema raamatukogutüübi põhifunktsioone. Väljatöötamiskavatsus tervikuna ei arvesta absoluutselt eeltoodud teadusraamatukogude spetsiifikaga. Raamatukogu keskset infosüsteemi on käsitletud selles lihtsustatult ainult rahvaraamatukogude tegevuse toetamisel. Argumenteerimisel tuginetakse muuhulgas KPMG Baltics OÜ analüüsile „Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüsi lõpptulem“, milles teadusraamatukogude vajadusi ei analüüsitud ning mille kokkuvõtete tutvustamisel (16.04.2019 Eesti Rahvusraamatukogus) asjaomased osapooled (sh Eesti Rahvusraamatukogu ise) leidsid, et see analüüs on ebaõnnestunud ja sellele ei saa tugineda. Tegelikult on kogu argumentatsioon väljatöötamiskavatsuses tervikuna selles osas pealiskaudne, paljusõnaline ja kohati ebaloogiline. Samuti ei saa pidada korrektseks, et kõnealust uuringut ei ole koos VTK- ga kooskõlastajatele või arvamuse andjatele kättesaadavaks tehtud (vastaval joonealusel viitel (lk 10) puudub link analüüsi lõpptulemile). Täna Haridus- ja Teadusministeeriumi toel Eesti parimat keskset raamatukogusüsteemi ESTER haldava Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga kavandatavaid ümberkorraldusi arutatud pole, nende ümberkorralduste mõjude analüüsist ESTER’i pidamisele on kas mööda mindud või käsitletud seda ebamäärase tulevikumõjuna, mis tekib peale seda, kui Eesti Rahvusraamatukogu on juba asunud uusi ülesandeid täitma. Samuti pole kavandatavaid ümberkorraldusi arutatud mitte ühegi teadusraamatukoguga, kelle tegevus põhineb suures osas seni arendatud ESTER’il . Mõnel korral küll mainitakse, et sellised institutsioonid nagu teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud on olemas, aga seda möödaminnes. Kõigest eeltoodust tulenevalt palume VTK jätta kooskõlastamata, sest selle kooskõlastamine võib tekitada korvamatu kahju meie teadus- ja kooliraamatukogudele, aga ka haridus- ja teaduselule. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalsel Krista Aru Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor allkirjastatud digitaalsel Andres Kollist Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor allkirjastatud digitaalsel Tõnis Liibek Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu direktor allkirjastatud digitaalsel Tiina Tohvre Eesti Maaülikooli R aamatukogu juhataja allkirjastatud digitaalsel Mait Väljas Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu juhataja allkirjastatud digitaalsel Ilvi Rauna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia R aamatukogu juhataja