dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 18. juuni 2020
Viit
1-11/1188-5
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandimaa Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2020 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2020

Failid

  • 📎Kaaskiri Rahvaraamatukogude seaduse muutmise eelnõu.asice311 KB

Sisu (failidest)

VILJANDIMAA OMAVALITSUSTE LIIT Kultuuriministeerium Meie 17.06.2020 nr 8-1.2/111 Teie 25.05.2020 nr 1-11/1188-1 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Esitame Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ja Viljandi Linnaraamatukogu ühise arvamuse rahvaraamatukogu seaduse muutmise kohta seaduse eelnõu VTK-le. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mati Toomsalu tegevdirektor Lisa: Arvamuse avaldamine rahvaraamatukogu seaduse muutmise kohta.pdf ____________________________________________________________________________________________ Vabaduse plats 4 Tel +372 433 3297 Arvelduskonto EE041010302008920003 71020 Viljandi E-post [email protected] TP 597301 Reg kood 80179941 www.vol.ee Arvamus Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Viljandi maakonna omavalitsuste esindajad, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuurispetsialist ja Viljandi Linnaraamatukogu esindajad arutasid ühiselt rahvaraamatukoguseaduse muutmise kavatsust ja jõuti ühistele seisukohtadele. 1.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine Seadus peab määratlema, kas raamatukogu asukoht sõltub ajalisest kaugusest või asustustihedusest. Oluline on tagada kvaliteetse raamatukoguteenuse kättesaadavus kõigile piirkonna elanikele. Järeldati, et kehtivas seaduses nimetatud kuni 500 elanikuga teeninduspiirkonnaga kohta üks rahvaraamatukogu on haldusreformi järgselt ebamõistlik nõue. Olulisem on teenuse kvaliteet ja kättesaadavuse kiirus elanikule. 1.2. Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine Vajalik on täpselt defineerida terminid: keskraamatukogu, piirkonnaraamatukogu, haruraamatukogu, osakond, laenutuspunkt, teeninduspunkt. Seaduses tuleb loetleda põhiteenuste miinimumstandardid, mida peab pakkuma nimetatud üksus. Suure territooriumiga vallas, kus on palju raamatukogusid, on mõistlik moodustada piirkondlikud raamatukogud, et tagada raamatukoguteenuse kvaliteet. Viljandi maakonnas on sellise lahenduse kasuks otsustanud Viljandi vald. Järeldati, et seaduses tuleb defineerida terminid, põhiteenuste miinimumstandardid ja alati ei ole mõistlik moodustada omavalitsuses ühte keskraamatukogu, vaid piirkondlikud raamatukogud. 1.3. Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Viljandi maakonnas on keskraamatukoguna tegutseva Viljandi Linnaraamatukogu, omavalitsuste ja rahvaraamatukogude koostöö väga hea. Maapiirkondades on enamasti raamatukogu ainuke riigi käepikendus piirkonnas, seega vajavad raamatukogud kvaliteetse teenuse pakkumiseks kiiret nõustamist, vajadusel füüsilist kohale minekut. Viljandi maakonnas on olemasolev maakonnaraamatukogu lahendus hästi toiminud ja ei ole põhjust teha muudatusi, kui uuendused ei taga paremat kvaliteeti. Piirkonnaraamatukogu, mis ületab maakonna piire jääb omavalitsustele ja raamatukogudele kaugeks. Liiga suur piirkond halvendab teenuse nõustamise kvaliteeti. Lähtudes IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifestis nimetatud rahvaraamatukogude ülesannete peatüki esimesest punktist: kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada teeme ettepaneku RaRS § 5 lõikes 5 punktis 2 nimetatud andmebaaside loomine ja pidamine asendada laste- ja noortetöö ülesandega. Erialane nõustamine, täienduskoolituste ja komplekteerimise korraldamine maakonnapõhiselt on aja- ning finantsressursi kokkuhoid. Järeldati, et maakonna piire ületava piirkondliku keskraamatukogu loomine ei ole mõistlik lahendus. Andmebaaside loomise ja pidamise ülesanne asendada laste- ja noortetöö ülesandega. Säilitada maakonnapõhine erialase nõustamise, täienduskoolituste ja komplekteerimise ülesanne. 1.4. Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine Vajalik on kvalifikatsiooni tasemete kooskõlastamine kehtivate tasemetega. Kehtestada miinimumnõuded direktorile vastavalt raamatukogu tüübile (maakonnaraamatukogu, valla/linna keskraamatukogu, piirkonnaraamatukogu). Maakonnaraamatukogu direktori ametikoha miinimumnõuetes peab olema sätestatud varasem juhtimiskogemus. Viie aastase tähtajalise töölepingu sõlmimine on mõistlik lahendus, kui ametis oleval direktoril on uuesti kandideerimise võimalus. Järeldati, et kvalifikatsiooni nõuete kooskõlastamine kehtivate tasemetega on vajalik, erinevate kvalifikatsiooni tasemete nõuded on põhjendatud eri tüüpi raamatukogudes. Maakonnaraamatukogu direktori ametikoha konkursi komisjonis peab olema omavalitsuste liidu esindaja. Direktori ametikohale kandideerijal peab olema juhtimiskogemus ja võimalus uuesti kandideerida. 1.5. Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Järeldati, et järelevalve ja toetuste jagamise ülesande andmine rahvusraamatukogule on mõistlik lahendus. 1.6. Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine Ühe raamatukogusüsteemi kasutusele võtmine kõigis vabariigi raamatukogudes tagab kasutaja mugavuse ja teenuse kvaliteedi. Kasutusele võetav süsteem peab olema eestikeelne. Süsteemi arenduste kooskõlastamine toimub üle-eestilises töögrupis / nõukogus vms, et tagada erinevate raamatukogutüüpide vajadustega arvestamine. Maakonna raamatukogu ülesandeks peab olema piirkonna kõigi raamatukogude raamatukogusüsteemi-alane nõustamine. E-väljaannete laenutuskeskkond on vajalik, seda näitas ilmekalt eriolukord. Mõistlik on arendada juba olemasolevat ja toimivat keskkonda (ELLU), mitte kulutada piiratud ressurssi uue keskkonna loomiseks. Järeldati, et vajalik on üks eestikeelne raamatukogusüsteem terves vabariigis ja e-väljaannete laenutuskeskkond kõigile eesti elanikele. 1.7. Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga Järeldati, et Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga on mõistlik lahendus.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel