Kiri

Lp pr Riina Solman Rahvastikuminister Lp hr Tõnis Lukas Teie 27.05.2020 nr 1-13/138-2 Kultuuriminister Meie 17.06.2020 nr 1-10.1/208 Arvamus Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamise ettepaneku eelnõu kohta Austatud rahvastikuminister proua Solman ja kultuuriminister härra Lukas Siseministeerium ja Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamise ettepaneku eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Eelnõu käsitleti Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) töökoosolekul 16. juunil k.a Laulasmaal ning otsustati teha järgmised ettepanekud ja märkused: 1. EKN väljendab heameelt, et Eelnõus on välja toodud usuliste ühenduste oluline roll Eesti ühiskonnas (nt sotsiaaltöös, kultuuripärandi valdkonnas, kogukonnaürituste korraldamises; Eelnõu lk 1 6 (pdf-dok. lk 17) ) ja üleilmse eestluse hoidmisel (Eelnõu lk 1 8 (pdf-dok. lk 19) ) ning on rõhutatud usuvabaduse tagamise tähtsust (Eelnõu lk 1 6 (pdf-dok. lk 17) ). 2. Nagu eelnevalt nimetatud, on usulistel ühendustel selge puutumus (mis on juba ka Eelnõus kajastatud) nii kodanikuühiskonna kui üleilmse eestlusega seotud teemadega. Usulistel ühendustel on olemas läbi oma tegevuste aga ka selged seosed teiste Eelnõu lk 3 (pdf-dok. lk 4) nimetatud tulevase arengukava osadega – „Kestlik rahvastik“, „Tõhus kohanemis- ja lõimumispoliitika“ ning „Rahvastikutoimingud“. Sellest lähtudes teeme ettepaneku täiendada Eelnõu lõpuosas (pdf-dok. lk 22-24 ) Tabelis 3 „Ülevaade arengukava koostamisse kaasatavatest pooltest“ olevat loetelu Eesti Kirikute Nõukoguga, märkides lahtrisse „Teema, mille väljatöötamisse panustab“ – „Kõik“. 3. Usulis tesse ühendus tesse kuulu vad liikmetena paljude Eestis elavate rahvuste esindajad. Sellisena on võimalik näha ka usuliste ühenduste suurt rolli ja võimalusi ühiskonna sidususe edendamisel. Nagu teada, siis on mitmed kogudused andnud aktiivselt omapoolse panuse ka nendesse tegevustesse, mis seonduvad uussisserändajate ja sõjapõgenike kohanemisega meie ühiskonna s. Eeltoodust teeme järgmised ettepanekud: 1) lisada Eelnõu lk 1 0 (pdf-dok. lk 11) lõigu „Ühiskonna sidususe tagamiseks ja ...“ teises lauses olevasse loetellu ka „usulised ühendused“. 2) lisada Eelnõu lk 1 4 (pdf-dok. lk 15) punkti 1 esimeses lauses/küsimuses olevasse loetellu ka „usulised ühendused“. 4 . E elnõu lk 1 5 (pdf-dok. lk 16) peatüki 2.2.3 teise lõigu esimeses kahes lauses on statistika vabaühenduste kohta: „ Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 500 mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA). Neist umbes 800 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused.“ Peame oluliseks, et statistikas kajastuks selgemalt mittetulunduslike ühenduste (mittetulundusühenduste) kolmikjaotus – mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused. Sellest põhimõttest lähtuvalt on olnud sõnastatud ka kehtiv Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 (lk 5; „Eestis on kokku 31 581 mittetulundusühendust, sealhulgas 813 sihtasutust (SA) ja 579 usulist ühendust.“ ). Selline kolmikjaotus on sätestatud nt tulumaksuseaduse §-s 11 ning tegelikult teisal ka Eelnõus endas (lk 5 (pdf-dok. lk 6) – Kodanikuühenduste – mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste ning mitteformaalsete ühenduste, võrgustike ja seltsingute tegevus .. . ). Seega teeme ettepaneku sõnastada E elnõu lk 1 5 (pdf-dok. lk 16) peatüki 2.2.3 teise lõigu esimesed kaks lauset järgmiselt: „ Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis umbes 22 500 mittetulundusühendust. Neist umbes 800 on sihtasutused (SA) ning üle 500 usulised ühendused.“ Siiani esimeses lauses olnud lühendi „MTÜ“ võiks sisse tuua tekstis mõnes järgmises kohas, kus sõna „mittetulundusühing“ on kasutatud. Samasisulise ettepaneku on EKN teinud Siseministeeriumile aprillis 2020 Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu lõigu kohta, kus kasutati sama sõna s tust nagu käesolevas Eelnõus. 5 . E elnõu lk 1 6 (pdf-dok. lk 17) ülemises lõigus on järgmine lause: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel 246 000 (sisaldab korduvaid liikmeid) ning Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) 152 974 liiget , ent sõltumata liikmesusest suhtleb eeldatavasti enamik Eesti inimesi kellegi teisega, arutab huvipakkuvaid küsimusi ja võtab midagi koos ette.“ Peame informatsiooni sellist ülesehitust problemaatiliseks, kuivõrd erinevad usulised ühendused lähtuvad liikmeskonna määratlemisel erinevatest kriteeriumidest (osad on esitanud jooksva aasta liikmemaksu maksjate/liikmeannetuse teinute andmed, osad arvestavad liikmeskonda kõik need, kellel on olnud seotus konkreetse usulise ühendusega). Seetõttu ei ole ka statistiliselt korrektne, kui näidata, et usulistel ühendustel on kokku 246 000 liiget, millest EELK-sse kuulub ligi 153 tuhat. EKNi töökoosolekul aprillikuus, kui arutati analoogilise sõnastusega seotud problemaatikat Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõus, leiti ühiselt, et EELK liikmeskonna suuruse asemel võiks tuua välja kümne EKN-i kuuluva kiriku ja koguduste lii du liikmete koguarvu koos üldkirjeldusega koguduste poolt ühiskonna suunas tehtavast tööst. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku asenda da kõnealune ülalpool kursiivis toodud lause kolme lausega järgmiselt: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget . Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu panustatakse nii kogukonna kultuurilise, haridusliku, sotsiaal- kui noorsootöö edendamisse. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmelisusest MTÜs või usulises ühenduses.“ Samasisulise ettepaneku on , nagu eespool viidatud, EKN teinud Siseministeeriumile aprillis 2020 Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu lõigu kohta, kus kasutati sama sõnastust nagu käesolevas Eelnõus. 6. Kuivõrd on kindlasti olemas ühinguid puudutav statistika ka hilisema (nt 31.12.2019) seisuga, siis teeme ettepaneku kasutada nii eelpoolnimetatud tekstilõikude puhul (vt ülal p-d 4 ja 5) kui ka mujal Eelnõus võimalikult värskeid arvandmeid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president