Vastus pöördumisele

Jaak Valge Teie 13.05.2020 nr 2-7/20-140/1 Riigikogu [email protected] Meie 17.06.2020 nr 11-2/1134-2 Rahvastikupoliitika põhialustest Edastame Kultuuriministeeriumi arvamused ja ettepanekud seoses dokumendiga „Rahvastikupoliitika põhialused 2021–2050“. 1. Põhialuste sissejuhatuses on välja toodud: „Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on rahvastiku kestlikkuse ja sidususe kindlustamine, et hoolitseda rahvusriigi püsimise ja arengu eest“. Palume seda täiendada nii, et selles oleks arvestatud ka rahvusliku kultuuri säilitamise ja arenguga, ehk: „Eesti rahvastikupoliitika eesmärk on rahvastiku kestlikkuse ja sidususe kindlustamine, et hoolitseda rahvusriigi ja kultuuri püsimise ja arengu eest.“ 2. Palume kaaluda peatüki „Rahvastikupoliitika põhimõtted“ alajaotuses „Valikuvabadus, võrdõiguslikkus ja võimestamine“ ka elukoha valikuvabaduse mainimist. Me ei saa survestada inimesi Eestisse jääma. Lühi- või pikemaajalised eemalolekud võivad tervikuna meie ühiskonda hoopis võimestada. Erinevad välismaal saadud kogemused ja kontaktid hoiavad eesti kultuuri ja ühiskonna elujõulisena ning tagavad arengu. 3. Palume lisada sama peatüki alajaotusesse „Lõimitus erinevate valdkondlike poliitikatega“, kultuuripoliitika. Kultuuripoliitika on oluline ühiskonna sidususe loomiseks ja hoidmiseks. 4. Alajaotuses „Elukaarepõhisus“ on öeldud, et elukaarepõhine vaade väärtustab iga eluetappi ning aitab hoiduda põlvkondade üksteisele vastandamisest. Teeme ettepaneku võtta veelgi ambitsioonikam eesmärk, mille kohaselt soovitakse saavutada põlvkondade vaheline koostöö, sidusus, kogemuste ja oskuste vahetamine. 5. Peatükis „Tervis ja ühiskonna vananemisega kohanemine“ on välja toodud, et meetmete arendamisel pööratakse eraldi tähelepanu neile rahvastikurühmadele, kelle terviseriskid on keskmisest suuremad. Eesti väiksus võiks siin olla eeliseks, et jõuda mitte ainult erinevate rahvastikurühmadeni, vaid iga inimeseni. Näiteks võetakse kasutusele innovaatilisi meetodeid indiviidi tervise parendamiseks. 6. Sama peatüki tegevussuunas „Tervisliku eluviisi edendamine“ on muu hulgas välja toodud vaimse tervise probleemide levimus vanemaealiste hulgas. Soovime tähelepanu juhtida, et see on suur ning eraldi tähelepanu vajav probleem ka noorte seas. 7. Teeme ettepaneku, et peatüki „Tervis ja ühiskonna vananemisega kohanemine“ alajaotustes „Riskikäitumise vähendamine“ ja „Tervishoiusüsteemi arendamine“ rõhutataks rohkem ennetuspoolt. Tervishoiu puhul on küll välja toodud, et täiustatakse meetmeid vaimse tervise probleemide ennetamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks, kuid samas on ka muude haiguste puhul (nt kroonilised haigused, mis on väga kohaselt märgitud tervisliku eluviisi edendamise punktis) ennetuse osakaalu tõstmine vajalik ja oluline. Riskikäitumise all räägitakse küll ennetustegevustest, kuid palume ära märkida ka selliste tegevuste edasiarendamise, mis Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  aitavad eriti lapsi ja noori positiivselt hõivata. Seetõttu palume lisada: „Suurendatakse huvihariduse ja -tegevuse mitmekülgsust ja kättesaadavust.“ 8. Palume sama peatüki alajaotuses „Eakate aktiivsus“ kasutada mõiste „palgatöö“ asemel mõistet „töö“, mis arvestaks ka vabatahtlikku tööd. See aitab samuti alal hoida sotsiaalseid sidemeid, füüsilist ja vaimset tervist ning käia kaasas ühiskonna muutumisega. Praegusel juhul on see välja toodud alles lõigu lõpus ning jääb mulje nagu see ei kannaks samu eesmärke. 9. Palume samas alajaotuses lisaks töö nimetamisele välja tuua huvitegevus, aktiivne kultuuritarbimine ja liikumisharrastused. Uuringud näitavad, et vaimne ja füüsiline pingutus hoiab vanas eas aju vormis ning loob head eeldused ka pikaajaliseks tööks. Parimateks vahenditeks on siin just nimetatud tegevused. Lisaks pakuvad need kuuluvustunnet ja eesmärgistatud tegevust, mis on viljakaks ja õnnelikuks vanaduspõlveks samuti väga olulised. 10. Alajaotuses „Eakate aktiivsus“ on välja toodud: „Samuti toetatakse senisest suuremal määral vanemaealiste võimete rakendamist kogukondlikus ja vabatahtlikus tegevuses, mille eelduseks on avaliku ruumi, ka inforuumi, ligipääsetavus puudega ja vähenenud võimega inimestele“. Palume seda täpsustada, tuues lisaks inforuumile välja kultuuriruumi. Nii tervise kui ka kultuuri pidevuse seisukohalt on oluline, et Eesti kultuur oleks kättesaadav igas vanuses, eri võimetega inimestele. 11. Ühtlasi teeme ettepaneku võimete rakendamise asemel viidata vanemaealiste panusele, sest see väljendab paremini selle vanusegrupi väärtustamist. 12. Sama peatüki alajaotuses „Eakate toimetulek“, ei ole tekstis täpsustatud, kes on eakas. Eeldada võib, et silmas peetakse eelkõige pensioniealist inimest, kuid teeme ettepaneku lisada vastav viide või selgitus. 13. Samas alajaotuses on välja toodud, et eakana aktiivsuse säilitamine sõltub suuresti inimese eelnevate eluetappide mõjust ning aktiivsuse säilitamist peaks toetama ka soodne ühiskondlik hoiak. Mainimata on aga vanuseline tõrjumine tööturul, mis muudab väga sageli keeruliseks aktiivse eluviisi säilitamise eakana, s.o pensionieas, ka siis, kui eaka tervis on korras. See mõjub omakorda negatiivselt inimese tervisele. See, et just vanus on kõige tugevam ebavõrdse kohtlemise põhjus Eestis, selgus Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringust (2018)1. 70% vastajatest leidis, et vanuses 50+ on olemas vanusest tulenevad takistused tööturul, ning vastanutest vaid 13% hinnangul takistusi ei ole. Küsitletutest ainult 45% töötas kollektiivis, kus nende hinnangul vanuselist tõrjumist ei ole. Viimase aasta jooksul hinnangulist tööalast ebavõrdset kohtlemist kogenud inimesed nimetasid tõrjumise kõige sagedasemaks põhjuseks vanust (19%), samuti peeti kõrgemat vanust kõige sagedasemaks takistuseks töö leidmisel. Vanemad töötajad saavad vähem palka, osalevad vähem täiendõppes ja saavad harva ametikõrgendust. Lisaks negatiivsele mõjule vanemaealiste aktiivsusele võib vanuseline tõrjumine mõju avaldada ka sündimusele – eriti teise ja kolmanda lapse sünnile, sest iga järgmise lapse saamise otsus on olulises seoses sotsiaalse turvalisusega, ennekõike kindlusega tööturul. Kuna ema (aga ka isa) vanus lapse sünnil on Eestis pidevalt kasvanud, on suurel osal 50aastastel ja vanematel ülalpeetavaid lapsi. 14. Peatükis „Ränne ja lõimumine“ on kirjas: „Eesti kuulub rändest tugevasti mõjutatud riikide hulka. Euroopa Liidus paistab Eesti silma sisserände tulemusena kujunenud välispäritolu rahvastiku kõrge osatähtsusega, olles selle poolest liikmesriikide hulgas teisel kohal.“ Teeme ettepaneku täpsustada, et kokku moodustavad teisest rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed ligi kolmandiku Eesti kogurahvastikust. Eestis elab püsivalt 1 https://humanrights.ee/app/uploads/2019/03/Ealine-diskrimineerimine-uuringu-tulemused.pdf  198 erineva rahvuse esindajaid. Eestlaste kõrval on suuremateks rahvusrühmadeks venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. 15. Samas peatükis on ühtlasi välja toodud, et Eesti rändepoliitika eesmärk on rände juhtimine nii, et eestlaste osatähtsus pereloomeealises rahvastikus ei lange. Palume seda täpsustada, kasutades mõiste „eestlased“ asemel laiendust „end eestlasena määratlevad inimesed“. Muutes seega ka eesmärki järgnevalt: „… end eestlasena määratlevate inimeste osakaal pereloomeealises rahvastikus kasvaks.“ 16. Peatükis kasutatakse läbivalt mõistet „lõimumivõimekus“. Teeme ettepaneku täpsustada, mida lõimumisvõimekuse ja -valmiduse all silmas peetakse. Näiteks võib see tähendada kõrgharidusega spetsialiste ja nooremaealisi, aga ka riigis enamlevinud keeli valdavaid inimesi. 17. Peatüki „Ränne ja lõimumine“ tegevussuunas „Väljarände vähendamine“ pööratakse tähelepanu eelkõige majanduslikele ja tööturuga seotud aspektidele. Samas põhjused, miks inimesed soovivad Eestist lahkuda, ei ole ainult majanduslikud. Erinevate uuringute järgi on elukeskkonna roll kolimisel isegi olulisem. Kui ei ole raamatukogusid, koole ja teisi kultuuri- ning haridusasutusi, ei jää ka pered maakondadesse ja Eestisse elama ning järglased ei naase tagasi traditsioone jätkama. Seetõttu palume täiendada lauset: „Väljarände vähendamiseks viiakse erinevate poliitikate toel Eesti palgataset ja heaolu lähemale rände peamiste sihtmaade omale ning vähendatakse rahvastikurühmade ja maakondade vahelist majanduslikku ebavõrdsust Eestis“, lisades sinna, et vähendatakse lisaks rahvastikurühmade ja maakondade vahelisele majanduslikule ebavõrdsusele ka sotsiaalset ja kultuurilist ebavõrdsust Eestis. 18. Samas lõigus on öeldud: „Majandus-, maksu- ja regionaalpoliitika abil toetatakse ettevõtluse arengut, tootlikkuse suurenemist, madalapalgalise töö osatähtsuse kahanemist ja nüüdisaegsete töökohtade teket kõikides Eesti maakondades“. Palume lisada kultuuripoliitika, sest ka kultuur loob nüüdisaegseid töökohti, võimaldab kaugtööd jm. 19. Tegevussuunas „Väliskogukondadega sideme hoidmine ja tagasirände soodustamine“ on välja toodud, et keskse tähtsusega on välismaal tegutsevate eesti koolide toetamine, õpilasvahetuse ja suvelaagrite korraldamine ning õppevahendite arendamine väljaspool Eestit kasvavate eesti laste emakeeleoskuse säilitamiseks ja eesti kultuurist osasaamiseks. Palume lisada ka avalike teenuste piiriülese kättesaadavuse tagamise. Kriisi aeg näitas selgelt, et vajatakse ka avalikke kultuuriteenuseid, näiteks raamatukogude valdkonnas e- laenutust, -konsultatsioone jm. 20. Samuti juhime tähelepanu, et oluline on tagada Eesti kultuuri kättesaadavus välisriikides. Eesti kultuuri peab olema võimalik välismaal nii ise teha kui ka vahetult kogeda. See aitab hoida sidet Eestiga. 21. Alajaotuses „Kõrgelt kvalifitseeritud ja lõimumisvalmis sisserändajate eelistamine“ on välja toodud: „Kokkulepitud tasemest (nt pooleteisekordsest riigi keskmisest) madalama palgaga töötajatele kehtestatakse täiendavaid kriteeriume, näiteks lõimumisvõimekuse ja -valmiduse kohta. See aitab tugevdada eesti keele positsiooni ühiskonnas“. Palume täpsustada, et see aitab tugevdada lisaks eesti keele positsioonile ka kultuuri positsiooni ühiskonnas. 22. Samas alajaotuses on välja toodud, et arendatakse edasi Eesti kui uuendusliku ja kõrgesti kvalifitseeritud oskustöötajatele atraktiivse riigi mainet. Teeme ettepaneku lisada, et Eestil on ühtlasi rikkaliku kultuuriga riigi maine ning seda tuleb samuti edasi arendada. Kultuuris ja kultuurielus osalemine rahuldab olulisi psühholoogilisi vajadusi. Sealhulgas fundamentaalset vajadust kõrgemate psühhoemotsionaalsete seisundite järele. Kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud spetsialistid hindavad kultuuri pakutavaid võimalusi väga. 23. Sama peatüki tegevussuunas „Ühiskonna sidususe suurendamine“ on kirjas: „Ühiskonna sidususe tagamiseks aidatakse senisest rohkem kaasa sisserännanute ja nende Eestis sündinud  järeltulijate lõimimisele, kaasates sellesse tegevusse rohkem osapooli – ettevõtjad, haridus- ja sotsiaalasutused ning kohalikud omavalitsused“. Palume lisada kultuuriasutused. 24. Samuti tuleks selles lõigus eesti keele õppe (ja ühtse Eesti kooli) kõrval mainida ka sotsiaalseid kontakte eri rahvustest inimeste vahel ning ühist info- ja kultuuriruumi. Positiivsed sotsiaalsed kontaktid eri kodukeelega inimeste vahel parandavad üksteise mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi, suurendavad ühtekuuluvustunnet ja sidet Eesti kui kodumaaga ning loovad ühiskonnas eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks. Eesti ühine kultuuriruum põhineb eesti keelel ja kultuuril. Eesti kultuuriruumi iseloomustavad eesti traditsioonil põhinevad tavad käitumises, suhetes, elukorralduses. Eesti kultuuriruum on laiemalt loodus- ja elukeskkond. Ühine inforuum on vajalik ühiste väärtuste ja arusaamade kujunemiseks. 25. Lisaks teeme ettepaneku sama tegevussuuna all mainida lisaks elukohapõhisele segregatsioonile tööturu rahvuslikku segregatsiooni, mis võib ajaga veelgi kasvada, kui sellega ei tegeleta. Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest ja erineva kodukeelega inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl. 26. Alajaotuses „Ühiskonna sidususe suurendamine“ öeldakse ka, et kodakondsuspoliitika abil toetatakse teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta püsielanike laste Eesti kodanikeks saamist ja nende Eesti-identiteedi tugevnemist. Palume defineerida, mida tähendab Eesti identiteet. Meie ettepanek on see sõnastada järgmiselt: „Eesti identiteet tähendab seda, et inimesed jagavad põhiseaduslikke väärtusi ja arusaamu, väärtustavad eesti kultuuri ning määravad endid Eesti ühiskonna liikmena. Oluline on, et kõik Eesti inimesed siin ja võõrsil tunnetaksid endid Eesti riigi ja eesti kultuuriruumi osana. Riik omalt poolt austab igaühe soovi säilitada oma rahvuskuuluvus ja kultuur ning võimaluste piires toetab seda.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Mare Melder 628 2315 [email protected]