Kiri

Saatja: Riina Buldas <[email protected]> Saadetud: 17.06.2020 09:58 Adressaat: Kultuuriminister <[email protected]> Teema: Pöördumine, küsimused Manused: Reinu kiri.docx; ATT00001.htm; Harry kiri.docx; ATT00002.htm; Maile kiri .doc; ATT00003.htm Pö ördumine Lugupeetud hr. Minister Tõ nis Lukas Olen Rahvusvahelise NUKUTEATRITE Ü henduse UNIMA Eesti Keskuse juhatuse esimees ja sooviksin muret tundes teie käest kü sida: Kas ja miks on kultuuriministeerium nõ us, et NUKU teater kui ainuke professionaalne nukuteatriga tegelev institutsioon kaotab oma nimetusest sõ na, mis on olnud selle teatri põ hitegevuseks pea 70 aastat? Leian, et nime muutumisel on Eesti kultuuriruumis suurem ja olulisem roll kui vaid nime vahetamine.  - Nukuteatrile viitava sõ na kadumine teatri nimest vähendab kultuurilist mitmekesisust Eesti teatrimaastikul, eriti olukorras, kus noortel on Eestis juba niigi palju teatreid kus mängitakse vanusegrupile sobivaid lavastusi, kuid mitte ü htegi professionaalset nukuteatrit. Miks seda sel juhul lubatakse?  - Nukuteatri kanda on aastakü mneid olnud väikelastele esimese teatrikogemuse pakkumine. Milline teater võ taks ü le selle rolli, kui nime vahetanud teater fokusseerib peatähelepanu noorele vaatajale, mitte väikelastele?  - Kuidas te selgitate olukorda, kus nukuteatri liigi arendamise eest vastutavad inimesed ei usu ise piisava veendumusega nukuteatrisse, öeldes, et nimevahetus tuleneb osaliselt ka sellest, et nukuteatri nimetus ei ole publikule piisavalt atraktiivne?  - Mis on nukuteatris tegemata jäetud, et on kujunenud olukord, kus aastakü mneid kujundatud sisulised eesmärgid (luua ja edendada nukuteatrit) ei vasta tänaseks enam nukuteatri vormile ning seetõ ttu muudetakse teatri nime, selle asemel, et täita lubadus viia nukuteater lisaks väikelastele ka noorteni ja täiskasvanuteni? Kas hr. minister ja Kultuuriministeerium leiab, et nukuteater vajab igakü lgset toetust just nukuteatriliigi erilisuse tõ ttu ja seetõ ttu, et olla eesti teatripubliku kasvatajaks maast madalast? Miks sel juhul ollakse nõ us nimemuutusega, mis vähendab nukuteatri olulisust? Jään ootama vastuseid eelpool kü situd kü simustele. Olles ka Rahvusvahelise Nukuteatrite Ü henduse UNIMA (Union Internationale de la Marionette) volinik, siis olen ma isiklikult väga mures nukuteatri (nukuteatrivormi) saatuse pärast Eestis. Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui aitame esmapilgul vaid vormilise kü simusena näiva otsusega kaasa minnes kaasa sellele, et Eesti võ ib kaotab ü he erilise teatrivormi. Lugupidamisega Riina Buldas UNIMA Eesti Keskuse juhatuse esimees +372 5298199 Lisan ka manused NUKUTEATRIST NOORSOOTEATRIKS Lugesin lehtedest lugusid NUKU teatri nimevahetuse kohta ja vaata s in vi d eot ja imestasin, et sellise pommuudise kohta pole peaaegu ül d se kommentaare, nagu see kedagi Eestis ei huvitagi. Nii tundsin, et pean s õ na sekk a ütlema, et ei saa jääda pealtvaatajaks. Kuigi ma seda ju tegelikult polegi olnud. Oleme abikaasa Lullyga praegu vist vanimad tegevnukunäitlejad Eestis ja need kaks meest, kelle tsitaate videos nii püüdlikult ette loeti, pole meie jaoks mitte paljalt nimed. Mina olin Ferdinand Veike õpilane ja Lullyl oli õnn olla Leo Kalmeti õpilane. Kiituseks Pean ü tlema, et ma imetlen senise NUKU teatri juhte, kes seda nime muudatus t ellu vii va d. Imetlen nende tarkust, sõnaosavust, suutlikkust oma programmi pika aja peale ette planeerida , imetlen nende oskust musta valgeks rääkida. Imetlen, kui hästi oli selleks valitud aeg, mil kõik lastega tegelejad pärast pingelist kaugtöö perioodi suvepuhkuseks valmistuvad. On selline hapukurgihooaeg. Ilmselt siit ka see ükskõiksus, mis ei ärgita sõna sekka ütlema. Kiitus selle eest, kui hästi oli tehtud nö kodutöö, kuidas oli osatud ette näha kõiki võimalikke vastuväiteid ja oma samme juba ennetavalt põhjendada. Kas kõik ikka on nii, nagu räägitakse? Endise NUKU teatri juhtidel on tuline õigus, kui nad räägivad t eatri n i me vastavusse viimisest muutunud sisuga. Loomulikult on tulevasel Noorooteatril h o opis teine sisu kui kunagisel Nukuteatril. Aga lähemalt vaadates ei tinginud uut nime mitte muutunud sisu, vaid juba mõnda aega toimunud sihikindel töö selle sisu muut m i seks , kuni jõu ti välja tänasesse p äeva. Teat r i juh i d väidavad , et nukk sellest teatrist ei kao, aga ta on juba kadunud. Teater kinnitab küll, et Noorsooteatri juurde kuulub ka Nukuteatrimuuseum, aga kas see väide polnud ’tööõnnetus’ kinnitamaks, et nukk ongi taandu m as ainult muuseumieksponaadiks. Oleksin ääretult rõõmus, kui ma eksiksin. Ja h, nukk ilmub vahetevahel tõesti lavale , kuid see ei pruugi etendusest teha nukuetendust . Ta ei ole laval vältimatu. Ta ei ole laval eesmärk omaette. Ta on vaid üks vahenditest teiste visuaalsete efektide kõrval. Ja nii polegi häda, kui nukku ei ole. Hea lavastuse loomist nuku puudumine e i sega. Mul le on meelde jäänud üks Taavi Tõnissoni jõululavastus. Väga hea ja ilus asi. Kuigi see polnud nukuteater. Aga… Ja tore, et teater ikka kinnitab, et noor vaataja on temale oluline. Kas ka laps-vaataja ? O n ju otse välja öeldud, et oodatakse ikka sellist vaatajat, kes ise teatrisse tule b , mitte et teda pe a vad vanemad või õpetajad tooma. Andke andeks, missugune koolieelik saab-tohib iseseisvalt teatripiletid osta ja teatrisse tulla ? Ju siis väike laps pole sinna oodatud. Eks sell e pärast polegi Helle Laasi lastelava s tus te kõrvale midagi samaväärset tulnud. Aga nõudlus ju on. Miks muidu need tükid nii kaua kavas p ü sisid? Eks neid küsimusi – kas see ikka on nii – ole teisigi, aga nendest hiljem. Miks nukuteater Eestis üldse sündis? Jah, ta sündis Draamateatri rüpes ja nukuetendused oli d olemas ka erinevate noor s ooteatri nime kandva te teatrite mängukavas. Teatrid ei suple kunagi rahas, alati on seda vähe ja raha toob sisse ainult vaataja. Ka ju nö pearahana antav toetus sõltub ikka vaatajate arvust. Juba tollased Draama- ja N oorsooteatri te juhid mõistsid , et lapsed on see kindel sihtgrupp, kes alati leiab tee teatrisse (või tuuakse, mis on laste puhul ju loomulik). Nii et peale õilsa eesmärgi toita lapsi teatrikunstiga ja nukuteatri kaudu kasvatada uut publikut (seda r õ hutasid ka videos ette loetud tsitaadid nii Leo Kalmeti lt kui Ferdinand Veikelt ) oli asjal ikka rahaline külg ka taga. J a et lastele lähemale jõudmiseks oli nukuteater ( Leo Kalmetil algselt marionetiteater) kõige sobivam, siis sellisena see eesti laste jaoks ka sündis. Ikka selleks, et leevendad a publiku põuda. Praegusel juhul aga teater loobub kindlast sihtgrupist ja püüab endale nimevahetusega uut publikut saada. Asjatu lootus. Eesti teatrimaastikul on konkurents tihe. Ja kui ongi sõnal nukuteater liiga lastekeskne maik juures, mis peletab eemale teised vaatajagrupid, siis kumb on olulisem – kas lastekeskse st teatri st loobumisega keskenduda neile vaatajagruppidele, kelle jaoks on Eestis võimalusi piisavalt, või alluda ühiskondlikule tellimusele säilitada ja arendada just teatrit väikelastele, meie tulevasele täiskasvanud publikule? Kui on esimene eesmärk, siis võinuks oma ambitsioone teostada mujal. Kui aga laps on selles teatris ikka väga tähtis, ainult me seda nimes ei maini, si i s on see ju publiku püüdmine pettusega – tulge ikka nukuteatrisse, ainult me ei ütle teile, et see on nukuteater. Kuidas kaaperdati teater Eks kardeti juba ett e ka seda väidet, ega muidu poleks eraldi ära märgitud, et see ei toimu nii nagu Vanalinna Stuudio laialisaatmine ja No teatri asutamine. See oli tookord küll kole temp, aga oli sellal aus alt välja öeldud . Kuigi jah – kriips tõmmati peale ühele elujõulisele teatrižanrile , mille jaoks oli see teatrimaja pikkade aastate ja võitluse tulemusena n ing maksumaksja raha eest e h itatud. See maja võe t i lihtsalt päevapealt üle. Mis on nüüd teisiti? Mitte midagi. Nukuteater alustas o ma eksistentsi tühja koha pealt, ilma mingi baasi ta, ilma r uumi deta. Niimoodi eksisteeriti kolm aastat, kuni selle maja kitsukesest saalist ja paarist teisest ruumist aastakümnete jooksul võideldi välja ja ehitati üles praegune suurepärane teatrimaja. Ja seda maksumaksja raha eest. Maksumaksja andis raha just nimelt selle teatr i maja loomiseks, kus viljeldi nukuteatrit . Ja siin tuleb tunnustada ka Meelis Pai osa selles. Kui uutele tulijatele see t e ater ei sobinud ja nad tahtsid teha oma teatrit oma nägemuse järgi, milleks neil ka igasugune õigus on, siis oleks olnudki aus rajada oma uus teater ja läbi elada need valud ja oma koha leidmise vaevad Eesti teatrimaastikul , nagu on seda teinud pea kõik meie praegu sed tunnustatud teatrid – olgu VAT või Von Krahl või muud eriilmelised teatrid, mis minu silma all alustasid peaaegu nullist. Selle asemel alusta ti Nukuteatris pikaajalist kannatlikku protsessi, et lõpp t ulemusena maksumaksja raha eest nukuteatri jaoks üles ehitatud hoone enda kätte saada . Et teha OMA teatrit . Aga praegu on väga t urvaline rõhutada järjepidevust – ju ba 69-s hooaeg! Aga enne seda tehti üle 60 hooa ja selles m ajas ju NUKUTEATRIT . Ja küll pikapeale ka see järjepidevus kaob. Teatri sünnipäev ongi juba esialgsest 2. jaanuarist üle viidud hilisemale ajale, Hendriku kohviku külastajad ei tea enam, kes oli see Hendrik, ja kas ei muutu varsti ülearuseks Ferdinandi saali nimet uski , kui sisu on teine . Ja pea see Veike bareljeefki seinalt ei kao. Viitab see ju jälle nukule , mis vaataja sellest majast eemale peletab . Kas teater üldse teab , mis asi on nukuteater? Tulevase Noorsooteatr i juhid deklareeri vad , et on pelgalt nukuteatrist palju kaugemale edasi arenenud . „ Nukuteatri huviorbiidis ei olnud enam ammu üksnes nukulavastused , ehkki need jäävad endiselt olulisele kohale ka Eesti Noorsooteatri tegemistes, vaid kogu visuaalteater.“ See tähendab – nuku -, objekti-, materjali-, maski-, digitaal-, multimeedia- ja füüsiline teater . Aga ma imestan, et mujal maailmas õppinud ja maailma näinud inimeste arusaama pole jõudnud tõsiasi, et need kõik kokku ongi NUKUTEATRI väljendusvahendid. Nukuteater maailmas on nii mitmekesine, et see kõik on juba olnud ja on praegugi eri paigus kasutusel. Olen alates 2000. aastast käinud peale Hiina (seal käis etendusega Nukuteater!) kõikidel UNIMA ülemaailmsetel nukuteatrite festivalidel. Festivalietendustes on olnud kasutusel kõik need vormid, mille poole teater püüdleb. Aga pole häbenetud neid nimetamast NUKUTEATRITE festivalideks. Muidugi on tehniline baas edasi arenenud, aga see on ka kõik, mis areneda on saanud. Muu kõik on sellisena ammu olemas. Ja muidugi, mis sõnamoodustis on visuaalteater ? Kuna visuaal tähendab vaatamist, siis s eda me ju teatris teemegi, et vaatame, mis laval toimub. Vastand selle on kuuldemäng, aga see on ju hoopis teine mäng. Nagu ka improteater , kus vaata ja ainult ei vaata, vaid ka osaleb. UNIMA ja Nukuteater UN I MA on maailma vanim teatriorganisatsioon , loodud 1929. aastal. R ahvuslikud keskused on umbes 90 riigis. UNIMAsse kuuluvad nii professionaalid kui amat öö rteatrid. Ja see on loomulik , see on nukuteatri kunstile pühend un ud inimeste kogukond. Nendele on väga tähtsal kohal nukuteatrikunsti areng üksteiselt õppimise ja üksteise toetamise kaudu. UNIMA Eesti Keskuse algatajaks üle 20 aasta tagasi oli just Nukuteater, kes hakkas koondama teisi nuku teatriku nsti viljelejaid ühte organisatsiooni. Ja juba see pidi olema ohumärk, kui seni NUKU teatris asunud UNIMA Eesti Keskusel paluti sealt lahkuda. Lubadustega ikka olla seotud ja teha koostööd. Jutuks se e jäigi. Kui viimasel kohtumisel UNIMA juhatuse ja tea t ri juhtide vahel lepiti kokku, et UNIMA paneb kirja , millised on tema ootused NUKU teatrile, siis ne e d ettepanekud jäid sündimata, sest ainuke soov ja alus koostööks oleks, kui NUKU teater oleks asu nud täitma ainult temale Eestis jõukohast rolli, olla Eesti nukuteatri lipul a ev ja aidata oma materiaalsete ja tehniliste võimalustega kaasa kogu Eesti nukuteatrikunsti elujõulisusele. See roll aga teatrile ilmselt ei sobinud. Pealegi on nemad ju profid, kellel pole amatööridega midagi pistmist. Nukkudega täiskasvanutele Mina olen küll jäänud sirmiteatrile truuks, aga tunnustan ka kõigi teiste vahenditega tehtavat head nukuteatrit nii lastele kui täiskasvanutele. NUKU t ea t er püüab oma nimemuutust õigustada sellega, et tah etakse , et ka täiskasvanud vaataja sellesse teatrisse tuleks. Asjatu lootus! Publikut ei too teatri nim i , vaid hea lavastus. Ja pole see täiskasvanutele mängimine nukuteatris nukuteatri vahenditega mitt e nüüd avastatud Ameerika. Nukutea te r oli 10 aastat vana, kui etendus esimene täiskasvanute sirmilavastus „ Kuradiveski “ . Ja järgnenud on ridamisi teisigi. Väga edukad olid Eero Spriidi lavastused, eriti „ Imeline i mik “ . Rein Agur oma lavastu s tes muutis selle teatri ilmet väga tugevasti, aga jäi oma sümboolsel tasandil ikka nukuteatriks. „Suveöö unenägu“ täiskasvanutele on jäänud siiani selle näidendi parimaks lavastuseks Eestis. Nimetada võiks veel lavastusi „ Romeo ja Julia “ ja „ Gulliver ja Gulliver “ (koos Ruja unustamatu muusika ja Alenderi lauludega), n oortelavastustest olid olulised „ Väike Illimar “, „ Pessi ja Illuusia “ ja muidugi „ Punamütsike “ , mis ehk muutis nii mõnegi lapsevanema mõttemaailma. Nii et kõik see on olnud. Nukuteatri vahenditega ja Nukuteatri nimetuse all. Kokkuvõtteks Ei ole ma nii sinisilmne, et arvan, et seda rongi en a m peatada suudetakse. Millal enne kell e gi protestid on lugenud, kui asi juba kõrgemate instantsidega kokku lepitud ja heaks kiidetud. Kui veelkord üle vaadata teatri suured plaanid uueks hooajaks, siis torkab silma mitmekesisus ja uute tundmata ja tuntud lavastajate rohkus. Jääb vaid loota, et nende tundmatute hulgas on mõni tõeline nukuteatrist huvitatu ja enne lavastama asumist õpib ta ka nukuteatrit tundma. Kõige austuse juures Ott Aardami vastu ei usu ma , et tema lavastus draamalavastusest erineb (vaatamata võimalikele visuaalsetele vahenditele, mida ta usutavasti kasutamata ei jäta ). V äikelaste jaoks ei leidnud ma peale „ Tulipunase vihmavarju“ küll midagi u u t. Oleksin ülirõõmus , kui ma eksiksin. See tähendab a ga seda, et selleks, et nukuteatrikunst Eestis ei hääbuks , peavad teised Eesti nukuteatrid, eriti UNIMAsse kuuluvad teatrid , ennast kokku võtma ja püüdma ilmahooleks jäetud pisike sele vaatajale appi tul la . Üliraske ülesanne, sest me oleme enamuses tõesti selles mõttes amatöörid, et armastame asja oma leivatöö kõrvalt. Ja enamasti on meie tehnilised võimalused piiratud. Kuigi mõnel teatril on oma teatrisaal (Viljandi N ukuteater , Marionett, Vene Nukuteater, ka Tuuleveski), elatakse ikka kitsukestes oludes nagu Nukuteatergi oma algaastail. Kas me suudame selles kitsikuses ellu jääda? Enamus meist on kahe-inimese projektiteatrid, millest üheks huvitavamaks näib kujunevat Irina Marjapuu juhitav teater Projekt. Ei saa meie teatrid tegevustoetusi või kui, siis minimaalselt nagu Viljandi NT Viljandi linna alluvuses olles. Ja kui mõni trupp kõik raskused seljatab, ei ehita maksumaksja meile enam teist nukuteatrit. Üks juba ehitati ja see on nüüd Noorsooteater. Äkki läheb järgmisega samamood i ! Ja miks Noorsooteater? See ju üks nõukaaeg s e test pärand itest (noorsugu!) , millest nii väga vabaneda tahame. Siis oli tal vene keeles veel t eine nimi, tõlkes Noore vaataja teater. Seda nime kandis ka Linnateatri eelkäija vene keeles. Aga miks mitte, nagu pakkus üks vähestest nimeuudise kommenteerijatest – Noorteteater . Aga kui laps ikka jääb selle teatri prioriteediks, siis miks mitte Laste ja Noorteteater ? Aga soovin siiski Noorsooteatrile kõike head ja tehke ikka head teatrit. Ja kui vahel mõni nukulavastus sekka juhtub, ärg u siis häbeneg u . Jõudu n eile! Ja ärme unustame, et juba alates 2003. aastast tähistame igal aastal 21. märtsil Ülemaailmset Nukuteatrikunsti päeva. Nukk oli, on ja jääb! Harry Gustavson UNIMA EK asutaja ja juhatuse sekretär Rahvusvahelise UNIMA Nõukogu liige (2000-2008 ja 2016-2024). UNIMA on Nukuteatrite ja nukukunsti harrastajate internatsionaalne ühendus. UNIMA Eesti Keskus on ca. 50 liikmeline.Loodi see liit 1927. aastal eesmärgiga aidata oma liikmeid kui ollakse raskustes, korraldada õppust, mis aitaks areneda ja palju muud õilsat. Ja erilise hoolega leiab toetust lastele antav kunst. Kõik teemad ja vormid, mis nukukunsti arengu juurde kuulub leiab toetust ja sõbralikku levitamist Nüüd oleme me olukorras, kus me peame päästma Eesti nukuteatrit hävingust selle sama Nukuteatri poolt. Ootame üldsuse abi ja mõistmist selles aktsioonis. Nukuteatri väljatõrjumine Eesti teatri kultuuris on meie silmis pahategu Eesti teatrikultuuri suhtes. Põhjendused ja seletused teatri nime muutmise vajalikkusest ei veena. Teater on juba aastaid vältinud nukku ja UNIMA tegevust.Eriti valulikuks muudab situatsiooni lubadused nuku kestvusest Nuku muuseumi pinnal. Eesti vajab head ja tarka ning kunstiliselt kõrgel tasemel nukuteatrit. Meie, UNIMA liikmed ootame Eesti ainukeselt Maksumaksja poolt toetatud nukuteatrilt, et ta oleks meile lipulaev kes näitab meile ja oma vaatajaile mis tähendab püüda SINILINDU. Teatri kunstilise juhi üks põhjendus nime muutmisel on: :teatri areng on jõudnud staadiumisse, kus nimi pole tegevusega adekvaatne. Kui see on aus ülestunnistus ja aus see on, siis tuleb välja pilt : tuppa astusid võõrad ja võtsid kogu maja. Laul: Mägra maja. / R.Agur / 13.06.20