Kiri

EkakMeis21-30koda620 Kae kommentaare Ekak Meis 21 koos 620. Ekak 21-24 KH 420. Juuni 13, 20. https://www.kul.ee/et/uudised/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-ootab-tagasisidet Lp. Piret Hartman ja Raivo Küüt! Täname võimaluse eest analüüsida ja hinnata t e ie ministeeriumi te poolt kokku pandud R ahvastiku ja sidusa ühiskonna arengu kava 2021-2030 ettepanekut! See kava võtab ühiste kaante vahele mitu varasemat temaatilist kava, sealhulgas nii erinevad nagu rahvastik, lõimumine ja kodanikuühiskond. Nende erinevate teemade ühe mütsi alla viimise idee ilmus viimasel minutil ja ei ole sisuliselt põhjendatud. Te viit ate sellistele fraasidele nagu „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed” ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud” (Eesti kava 2035) . Need fraasid ei ole adekvaats e d . Igaüks, kes on Eestis mõnda aega elanud teab, et siin elavad ka inimesed, kes pole arukad ega tegusad. Samuti p ole suur osa ühiskonnast ei hooliv, avatud ega koostöömeelne. Selline peaks olema kõigepealt avalik sektor, riigi ja KOV asutused, kuid mõnedel avaliku sektori asutustel ja ametnikel on avatusest, hoolivusest ja koostöömeelest kõvasti puudu. Seda on näidanud ka teiste seniste riiklike kavade koostamine. Strateegiline kava eeldab seda, et paljudest omavahel seotud probleemidest l eitakse üks sõlmprobleem, mille st sõltub kõige enam ka teiste probleemide lahendus. Antud Kava koostajad ei ole määratle nudk i ühte peamist eesmärki, vaid on pan nu d kokku „rahvastiku ja sidusa ühiskonna“. Seejärel sõnastatakse neli programmi, mis kordavad neid kahte isoleeritud teemat ja jagavad need viieks programmiks , mida võib siduda kokku kolmeks : a) kestlik rahvastik, rahvastikutoimingud ja üleilmne eestlus, ning b) lõimumine ja c) aktiivne kodanikuühiskond. Teiste sõnadega, rahvastiku ja sidusa ühiskonna probleemi lahendusest sõltuvad rahvastiku ja sidusa ühiskonna alamprobleemide lahendused. See ei ole ratsionaalne. Kui d neid erinevaid teemasid saab siduda ühe teema alla, milleks on kodanikeü hiskon d. Me peame silmas kodanikeü hiskon na kontseptsioon i selle laiemas, ühiskonna keskses käsitluses. (Kui käsitleda kodanikeühiskonda kitsalt kui vabaühenduste kogu, mis ei tee koostööd avaliku sektoriga, siis selline kontseptsioon ei saa tõesti olla keskne .) Seega on peami n e strateegiline eesmär k kodanikeü hiskonna arengu kava 2021-2030 . Selle alleesmärkideks oleksid kodanikuharidus (mis sisaldab ka ühiseid väärtusi), lõimumine, uusimmigrandid, rahvuskaaslased ja rahvastiku areng. S trateegiline eesmärk on anda kõigile arukatele, tegusatele, hoolivatele, koostöömeelsetele ja avatud inimestele piisavalt võimalusi teha koostööd samasuguste arukate, tegusate, hooliv ate , koostöömeelse te ja avatud poliitikute, ametnike ja ametiasutustega. (Siin on selle seos Eesti arengu kavaga 2035). See kodanike ja ametnike koostöö riigi ja ühiskonna hüveks tähendab reaalset kodanikeühiskonda. Seda koostööd on vaja nii rahvastiku ja eestluse, kui ka kohanemise ja lõimumise valdkondades. 2.Valdkonna taust, olukorra analüüs, suundumused ja olulisimad probleemid. See t aust on eelnimetatud viie teema osas avatud väga ebaühtlaselt, ebavõrdse mahuga ja erineva argumentatsiooniga. See e i ava kodaniku ühiskon n a ja kaasamise teemat. See taust kirjeldab kahel l eheküljel (lk. 4 ja 5) peamiselt rahvastiku muutuste ja migratsiooni probleeme, viidates põhjalikult ka vastavatele andmetele ja uurimustele. Lõimumisest ja kodanikuühiskonnast on vaid ca 20 rida, kusjuures need read on normatiivsed: miks on lõimumine ühiste väärtuste alusel hea, miks on kodanike osalus demokraatlikes protsessides hea. Samas ei viidata uurimustele, kuivõrd on tegemist ühiste väärtustega . See taust on lõimumise ja kodanike osas normatiivne, autorid kor davad, kui tähtsad on ühtsed demokraatlikud väärtused lõim u mise jaoks. Seda on deklareeritud alates esimesest integratsioonikavast 2000-2007. Samas pole järgnevates kavades võetud arvesse ekspertide soovitusi, uurida nende demokraatlike või autoritaarsete väär tuste leviku ulatust, analüüsida neid kujundavaid tegureid ja nende tendentse, kujundada abinõusid demokraatlike teadmiste ja väärtuste tugevdamiseks, analüüsida ka seniseid õ ppekav u (sotsiaalainete kavu ja õpikuid), võtta arvesse seni 20 aasta jooksul tehtud analüüse, uuringuid ja publikatsioone. Neid uurimusi on tehtud alates 1986 aastast ( Haav, K., Ruutsoo, R. 1990, Eesti rahvas ja stalinlus. ) V. Kalmus ühiskonna aine õpikutest 2000-2003. K. Haav ühiskonna aine kavadest ja õpikutest 2010, 2018 jt. Kodanik e ühiskonna käsitlus on mitte ainult normatiivne, vaid ka tendentslik. See jätab mulje, nagu sõltuks kodanike osalus otsuste langetamises ainult kodanikest, nende ühendustest ja ekspertidest. Kõigepealt on vaja ametnike ja ametkondade soovi kasutada vabatahtlike kodanike ja ekspertide abi, lubada neil abistada riigi ja ühiskonna probleemide lahendamisel. Seejuures pole ühtegi viidet EKAK esialgsetele eesmärkidele ja kodanikuhariduse analüüsile aastatel 2003-2007 (P. Talur, 2008). 2.2. Ülevaade probleemidest . Rahvastikust 4 lk. (7-10). Viited 23-44 ( kokku 22). Sidus ühiskond . 5 lk. (10-15). Viited 45 -57 ( kokku 13). Eesmärgid on lai ad ja õilsad , need sisaldavad ühiseid demokraatlikke või autoritaarseid väärtusi, demokraatlikku riigi identiteeti, osalust demokraatlikus otsustamises koolides, erafirmades, KOV ja riigi asutustes jne . Kuid neid eesmärke ei kata järgnev teemade loetelu: „Ühtne inforuum. Sotsiaalsed kontaktid. Tööturg. Eesti keele oskus. Hariduslik ja elukoha põhine segregatsioon. Teenust e killustatus. Kohalik tasand“. Erandiks on eesti keele oskuse teema, mis sisaldab 8 rida r iigi identiteedi mõistest. Selliselt jäävad need eesmärgid deklaratiivseteks, kuna nende saavutamiseks vajalikke vahendeid ei mainitagi, nende eesmärkide saavutamist tegelikult ei soovitagi. Ühtse inforuumi osas ei mainita üldse õpikute osa. S enised s otsiaalainete kavad ja õpikud ei puuduta eestlaste ja venelaste demokraatlike või autoritaarsete teadmiste, hoiakute ja väärtuste probleeme. Vene koolides peaksid need õpikud arvestama ka Venemaa kodakondsuspoliitikat ja suurriiklikku propagandat. Ka eesti koolide õpilased peaksid teadma, miks Venemaa ja ka paljud venelased Eestis ja Eesti koolides endiselt ülistavad Stalinit ja on kinni Stalini ajalookäsitlustes. Samuti üleks vaja teada, kuidas suhelda selliste inimestega, kes samal ajal on siiski Eesti kodanikud ja riigile lojaalsed. Juba esimene integratsiooni kava pidas vajalikuks lõimumist ühiste demokraatlike väärtuste alusel. Järgnevate kavade koostamise ajal tegid paljud eksperdid ettepanekuid hakata uurim a , mi k s autoritaarse hoiaku d on püsi nud elanikkonnas ja eriti noorte ja õpilaste hulgas on aastakümneid . ( Näiteks Stalini õigustamine, 1940 aasta okupatsiooni ja küüditamiste eitamine või õigustamine. ) Oleks vaja hakata neid ettepanekuid arvestama. Kui tausta osas (lk. 5 ) on ca 10 rida sellest, kui tähtsad on ühtsed demokraatlikud väärtused lõim u mise jaoks , siis sidusa ühiskonna probleemide avamisel (lk. 10-15) neid väärtusi ei mainitagi. Millele keskenduda programmide väljatöötamisel . Lähtudes senistest integratsiooni ja lõimumise programmidest, rahvussuhete, rahvusliku identiteedi ja poliitika uurimustest, me soovitame järgmist. Alustada autoritaarsete ja demokraatlike väärtuste ja hoiakute lülitamist lõimumise monitooringut esse , analüüsi da nende väärtuste trende , töötada välja abinõu si d ja õppevahend e id ühi ste demokraatlike hoiakute ja identiteetide kujundamiseks. ( Paraku senine ühiskava ei maini üldse peamise eesmärgi saavutamise vahendeid. ) Mis juhtub, kui nendele küsimustele programme ei koostata . Kava koostajad toovad välja eeskujulik u loetelu negatiivsetest tagajärgedest. - Rahvuste ja (keele)kogukondade vahel võivad tekkida konfliktid, pinged ja lõhed ühiskonnas, mida on võimalik (välispoliitiliselt) kasutada Eesti sisemise stabiilsuse nõrgestamiseks. - Eestis elavad inimesed ei võta omaks ega kanna Eesti identiteeti ja võõranduvad Eesti ühiskonnast. - Riigi kulud kasvavad. - Suurenevad kommunikatsiooniraskused: sõnumite edastamine avalikus ruumis on takistatud, vastandumine, suurem aja- ja rahakulu. - Sotsiaalmajanduslikud lõhed suurenevad. - Inimesed võivad lahkuda Eestist. Lk. 14. Kõik see on juba juhtunud ja võib juhtuda ka edaspidi , kui kavva ei võeta autoritaarsete ja demokraatlike väärtuste monitooringut, nende analüüsi, abinõude ja ka õppevahendite välja töötamist demokraatlike hoiakute ja identiteetide kujundamiseks. Kodanike ühiskonnast veidi üle 2 lk. 15-17. Viited 58-66. (9). Selle mõiste tõlgendamine on selles tekstis tendentslik. Kodanikeühiskonda ja selle osa kirjeldab tekst lk. 5 adekvaatselt , see on kodanike osalus avalike asjade arutamises ja otsustamises . See kodanikuühiskonna käsitlus on põhimõtteliselt väga õige , nii on seda määratlenud ka Mikko Lagerspetz (Kodanikuühiskonna lühisõnastik 2004, 2006 ja 2007) ja Rein Taagepera (Kodaniku käsiraamat, 2006) . Kuid kahjuks ei tehta Ühiskavas sellest vajalikke järeldusi. Nagu me märkisime Tausta kommenteerimisel, Kava tekst jätab mulje, nagu sõltuks kodanike osalus otsuste langetamises ainult kodanikest, nende ühendustest ja ekspertidest. Tegemist on kahe osapoolega, kus kodanikud on nõrgem pool, sest nad on valimistega oma poliitilised õigused delegeerinud RK liikmetele ja KOV-dele . Kui ametnik ud ja ametkon nad on valmis ja soovi vad kasutada vabataht like kodanike ja ekspertide abi ja kui nad luba vad rahva l o sa le da riigi ja ühiskonna probleemide lahendamisel , siis see innustab väga ka kodanike aktiivsust . Seda seost on vaja rõhutada. Punkt 2.2.3 lahutab kodani keühiskonna avalikust sektorist ja eirab selle laia, ühiskonna keskset käsitlust. K ordame: k odanikeühiskonna olemuseks on kodanike ja riigi koostöö ühiskonna ja riigi probleemide lahendamisel (vt. M. Lagerspetzi Kodanikuühiskonna lühisõnastik 2004, 2006 ja 2007, Kava tekst lk. 5 ja Kodaniku käsiraamat, 2006) . Kodanike omavaheline seltskondlik suhtlemine, mis ei seostu kohaliku omavalitsuse ja riigi probleemidega ei ole kodanike riigi tunnus. Teema „ Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ (lk. 15) tunnistab kodanikuhariduse osa, kuid see ei viita üldse varasematele EKAK käsitlustele, kus seati esiplaanile ühiskonnaõpetuse kaasajastamine koolides ja ülikoolides. Meie ühiskonna aine kavade ja õpikute mittevastavust aktiivse kodaniku kujunemise eesmärgile on täheldatud juba mitukümmend aastat. Tuleb viidata ka kodanikuhariduse probleemide aruteludele (Õpetajate leht 2 2 veebr uar 200 8 ja 23 märts 2018 jm. ) , samuti artiklitele massimeedias ja teadusartiklitele (Kalmus 2000 ja 2003, Talur kodanikuhariduse ülevaade 2008, Haav 2008, 2010, 2018 jne. ). Teeme ettepaneku viia selle teema kirjeldusse järgmised laused: A rvestada E uroopa N õukogu demokraatiahariduse ja demokraatliku kultuuri käsitlusi, seniseid uurimusi ja artikleid kaasamise, osalusdemokraatia ja demokraatiahariduse kohta, samuti nende käsitlemise kohta ühiskonnaõpetuse ainekavades ja õpikutes Eestis ja Euroopa Liidus. Alustada kodanikuhariduse õppematerjalide koostamist, mis käsitleks ka lõimumise teemasid (demokraatlikke väärtusi ja hoiakuid), rahvuskaaslasi välismaal ja uusimmigrante. See täiendaks ja kaasajastaks ka seniseid ühiskonna aine kava si d ja õpiku id. See ü ldista ks viimase 20 aasta jooksul tehtud demokraat l i ku kodaniku hariduse uurimusi ja ettepanekuid . See vii ks sotsiaalse ja kodanikupädevuse mõisted vastavusse EL vastavate mõistetega . See võta ks kasutusele adekvaatsed ühiskonnaõpetuse ja kodanikuhariduse põhi mõisted, mis on tuletatud sotsiaalteaduslikelt alustelt (tõendus põhiselt). See seosta ks need mõisted ja õppematerjalid õppijate isiklike kogemustega ja ajakirjanduses avaldatud Eesti riigi praktiliste probleemide kirjelduste ga. Selles t lähtudes töötada välja vajalikud materjalid, täiendavad mõisted ja mõistesüsteemid. Need materjalid digitaliseeri t a kse ja ava t a kse avalikuks kasutamiseks Sise - ja Kultuuri ministeeriumi ning kodanikuharidusega tegelevate vabaühenduste koduleh t e de l. Selliselt ulatuvad poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused ka tänase keskealise ja vanema põlvkonnani. Neid materjale hakatakse kasutama ka lõimumise, uusimmigrantide ja rahvuskaaslaste programmides. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse kõiki sotsiaalteaduste ja demokraatiahariduse eksperte ja ühendusi nii ülikoolide s ja koolides , kui ka vaba hariduses ja ühendustes . Lähtudes nimetatud õppematerjalidest, k oostada demokraatliku kodaniku hariduse käsiraamat, viia läbi koolitusi kodanikuhariduse õpetajatele koolides ja vabahariduses. Anda võimalus vabatahtlikele kodanikele, aktivistidele ja spetsialistidele kodanikuhariduse õppematerjalide välja töötamiseks ja levitamiseks. Võtta arvesse nende seniseid uurimusi, publikatsioone ja jõupingutusi, mitte takistada nende tegevust. Olulisemad küsimused, millele arengukava ja programmide väljatöötamisel keskendutakse 1. Kuidas kasutada vanemaealiste, noorte ja teisest rahvusest inimeste ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali? Kodanikuhariduse käsiraamatu välja töötamine ja levitamine, koolituste korraldamine. 2. Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi? Kodanikuhariduse käsiraamatu levitamine, koolituste korraldamine. 3. Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust? Lk. 16. Kodanikuhariduse käsiraamatu levitamine ja koolituste korraldamine . 4. Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindada, reageerida ja kaasa rääkida? Kodanikuhariduse käsiraamatu välja töötamine , levitamine ja koolituste korraldamine. Olulisim negatiivne mõju, mis võib kaasneda, kui ei tegelda eelkirjeldatud küsimuste lahendamisega , kui ei koostata kodanikuhariduse õppematerjale ega kasutata neid kodanike koolitamisel. Sel juhul ei saavutata meetme eesmärke . - Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus väheneb, nende side riigiga kaugeneb ning see põhjustab ohtu ühtekuuluvustundele ja riigi julgeolekule. - Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus väheneb. See ohustab läbimõeldud otsuste tegemist, vabaühenduste pakutavate teenuste järjepidevust ja suurendab koormust riigieelarvele. Lp. Piret Hartman ja Raivo Küüt! Eesti Kultuuri Kojas on peale kultuuri asjatundjate ka hariduse, kasvatuse, kodanikuhariduse, väärtuskasvatuse, rahvussuhete , kultuuri ja hariduse poliitika eksperte. Mõnel neist on pikaajalised kogemused riiklike arengukavade koostamisel ja hindamisel. Me oleksime väga rõõmsad, kui te oleksite avatud ja valmis koostööks nende vabatahtlike ekspertidega. Dr. Kaarel Haav, Sotsiaalteadusliku ja kodanikuhariduse ekspert, Eesti Kultuuri Koja eestseisuse ja Haridusfoorumi juhatuse liige. Tallinnas, 17 juunil 2017.