Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 12.06.2020 nr 1-11/1315-1 Kultuuriministri määruse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastus ja arvamused esitada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 6 lehel 3. Eelnõu lisa 10 lehel Margus Klaan 628 2328, [email protected] Karin Ligi 628 2254, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Sama: Eesti Olümpiakomitee Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus Spordialaliidud Eesti Aerutamisföderatsioon Eesti Allveeliit Eesti Amburite Liit Eesti Autospordi Liit Eesti Bobisõidu ja Skeletoni Liit Eesti Budo Föderatsioon Eesti Castingu Liit Eesti Curlingu Liit Eesti Discgolfi Liit Eesti Golfi Liit Eesti Indiaca Liit Eesti Jahispordi Liit Eesti Jahtklubide Liit Eesti Jalgpalli Liit Eesti Jalgratturite Liit Eesti Judoliit Eesti Jõutõsteliit Eesti Jäähokiliit Eesti Kabeliit Eesti Karate Föderatsioon Eesti Kergejõustikuliit Eesti Kick-Boxingu Liit Eesti Kirimaleühing Eesti Korvpalliliit Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit Eesti Kurnimänguliit Eesti Käsipalliliit Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon Eesti Laskurliit Eesti Lauatenniseliit Eesti Lendavataldriku Föderatsioon Eesti Lennuspordi Föderatsioon Eesti Kabeliit Eesti Maadlusliit Eesti Maleliit Eesti Matkaliit Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon Eesti Muay Thai Föderatsioon Eesti Moodsa Viievõistluse Liit Eesti Orienteerumisliit Eesti Petanque’i Klubide Liit Eesti Piljardiliit Eesti Poksiliit Eesti Ragbi Liit Eesti Ratsaspordi Liit Eesti Ronimisliit Eesti Rulaliit Eesti Rulluisuliit Eesti Saalihoki Liit Eesti Samboliit Eesti Sportliku ja Traditsioonilise Wushu Föderatsioon Eesti Squashiföderatsioon Eesti Sulgpalliliit Eesti Sumoliit Eesti Suusaliit Eesti Sõudeliit Eesti Taekwondo Liit Eesti Taekwondo Föderatsioon Eesti Tennise Liit Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Triatloni Liit Eesti Turniiribridžiliit Eesti Tõstespordiliit Eesti Uisuliit Eesti Ujumisliit Eesti Veemoto Liit Eesti Veeremängude Liit Eesti Vehklemisliit Eesti Vibuliit Eesti Võimlemisliit Eesti Võrkpalli Liit  EELNÕU 04.06.2020 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 pealkirja täiendatakse pärast sõna „abikõlblikkus“ sõnadega „ja toetuse osakaal“; 2) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.“; 3) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „30. juunil“ tekstiosaga „31. augustil“; 4) paragrahvi 12 lõike 8 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „arv spordiklubides“ sõnadega „ja spordikoolides“; 5) paragrahvi 12 lõige 83 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise 1 otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia.“; 8) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler Lisa. Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 2  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga laiendatakse sportlaste ringi, kelle võimete arendamiseks eraldatakse spordialaliitudele saavutusspordi toetust, leevendatakse toetust saava spordiorganisatsiooni omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse nõuet rahvusvahelise spordisündmuse ootamatu ärajäämise korral korraldajast sõltumatul põhjusel ning täpsustatakse spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriume. Lisaks tehakse muudetavas määruses üksikuid vähem olulisi tehnilisi täpsustusi, nagu näiteks olemasolevate sätete sisult sobivamasse paragrahvi ümber paigutamine jms. Kavandatavad muudatused puudutavad ennekõike spordialaliite, ent mõjutatud võivad olla ka muud spordiorganisatsioonid, kes korraldavad Eestis rahvusvahelisi spordisündmusi. Muudatused avaldavad sihtrühmale valdavalt positiivset mõju. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 05.05.2020, 18 ja RT I, 05.05.2020, 19. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1 – täiendatakse sporditoetuste korra § 71 pealkirja. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 2, millega lisatakse kõnealusesse paragrahvi lõige 9. Eelnõu punkt 2 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse üheksanda lõikega. Säte on üle toodud sporditoetuste korra § 131 lõikest 3, kus ei olnud selleks sisuliselt sobivaim koht. Eelnõu punkt 3 – muudetakse sporditoetuste korra § 10 lõiget 3. Sätte senine sõnastus näeb ette, et taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal tuleb esitada hiljemalt jooksva eelarveaasta 30. juunil. Muudatuse kohaselt tuleb seda edaspidi teha jooksva eelarveaasta 31. augustiks. Kuna juuni lõpuks on riigieelarve strateegia juba kinnitatud, ei ole võimalik selleks ajaks esitatud taotluste alusel enam suuremahulisi muudatusi taotluste esitamisele järgneval aastal niikuinii ellu viia. Taotluste esitamisele järgneva aasta eelarve detailsem arutelu algab sügisel ning täiendavad 1 kaks kuud annavad spordiorganisatsioonidele võimaluse esitada Kultuuriministeeriumile täpsem ja ajakohasem teave. Lisaks algab sageli juba juunikuus ka puhkusteperiood. Eelnõu punkt 4 – muudetakse sporditoetuste korra § 12 lõike 8 punkti 1. Kõnealuses lõikes on sätestatud tingimused, millest vähemalt ühele vastamisel spordialaliidule toetust ei eraldata. Punkti 1 kohaselt on üheks selliseks tingimuseks asjaolu, et spordialade harrastajate arv spordiklubides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on väiksem kui 100. Punkti täiendatakse selliselt, et edaspidi arvestatakse ka harrastajate arvu spordikoolides. Viimasel ajal Eesti spordiregistris tehtud muudatused on võimaldanud harrastajate andmeid senisest täpsemini koguma hakata. Nüüd on võimalik eristada harrastajaid spordiklubides ja spordikoolides, vältides ühtlasi andmete dubleerimist. Kuna Eesti spordiregistri andmekoosseis on muutnud täpsemaks, siis on võimalik toetuse eraldamise otsustamisel arvestada lisaks harrastajate arvule spordiklubides ka harrastajate arvu spordikoolides. Eelnõu punkt 5 – sporditoetuste korra § 12 lõige 83, mille kohaselt ei eraldata spordialaliidule saavutusspordi toetust toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul rahvusliku olümpiakomitee A- või B-taseme olümpiaettevalmistustoetust saava sportlase võimete arendamiseks, tunnistatakse kehtetuks. Selline piirang kehtestati 2018. aastal, arvestades saavutussporti toetuse mahtu Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2019. aasta eelarves, mis oli toona 1 miljon eurot. Siis oli saavutusspordi toetuse eesmärk toetada ennekõike neid andekaid noorsportlasi, kes ei saa Eesti Olümpiakomitee kaudu olümpiaettevalmistustoetust. 2020. aastal tõusis saavutusspordi toetuse maht juba 3 miljoni euroni ja sama summa on kinnitatud riigieelarve strateegia 2020–2023 raames ka 2021. aastaks. 2021. aastal toimuvad ka Tokyo suveolümpiamängud. Seega on erinevalt 2019. aastast hetkel nii rahaline ressurss eelarves kui ka vajadus toetada täiendavalt rahvusliku olümpiakomitee A- või B-taseme sportlasi. Eelnõu punkt 6 – sporditoetuste korra § 131 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna kõnealuse sätte sisu on üle viidud § 71 lõikesse 9 (vt ka eelnõu punkti 2 selgitust). Eelnõu punkt 7 – sporditoetuste korra § 16, mis puudutab toetuse summa vähendamist, täiendatakse kuuenda lõikega. Sätte sõnastus näeb ette, et rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia. Vähemalt 50% suuruse omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse nõue tuleneb sporditoetuste korra § 71 lõikest 9 (seni § 131 lõikest 3). Lähiminevik on näidanud, et olukorras, kus planeeritav üritus tuleb ära jätta sellistel põhjustel nagu lume puudumine teatud talispordisündmuste puhul või ootamatu haiguspuhang COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse näitel, ei ole toetuse saajad suutelised esialgu kavandatud mahus omaosalusega panustama ning sageli väheneb ka teiste koostööpartnerite toetus. Kavandatav muudatus võimaldab taolisi erandlikke asjaolusid arvestada. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus toetuse saaja on kohustatud toetuse andjat sporditoetuste korra § 16 lõike 2 alusel sündmuse ärajäämisest teavitama, misjärel otsustatakse haldusmenetluse seaduse 4. jaos sätestatut arvestades toetusotsuse muutmine. Kui seni kehtis juba tehtud vajalike ja põhjendatud kulude osas tingimus, et vähemalt 50% ulatuses tulnuks need katta toetuse saaja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse arvelt, siis edaspidi võib toetuse andja otsustada, et rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus katab suurema osa. Näiteks võib toetuse andja sündmuse ärajäämise tõttu toetust 2 vähendada ja osaliselt tagasi nõuda, ent teha seda väiksemas mahus, kui sündmuse kavandamisel kehtiv 50% omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse nõue eeldaks. Eelnõu punkt 8 – sporditoetuste korra lisa „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“ kehtestatakse uues sõnastuses. Muudatuste aluseks on Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitude ettepanekud. Saavutusspordi toetuse protsentuaalne jaotus spordialaliitude rühmade vahel (lisa punktid 3.1–3.3) muudetakse paindlikumaks, asendades fikseeritud protsendimäärad protsendivahemikega. Sarnast lähenemist kasutatakse ka spordialaliidu tegevustoetuse ja noortespordi toetuse puhul. Muudatus tagab vajaliku kaalumisruumi olukorras, kus saavutusspordi toetuse vajadus võib spordialaliitude rühmade vahel aastati erineda. Lisa punktides 4.5, 11 ja 13 kasutatakse sõna „osalenud“ asemel edaspidi sõna „startinud“, mille tulemusena saab spordialaliit punkti ainult siis, kui sportlane on olümpiamängudel startinud. Seega ei saa spordialaliit punkti sportlase eest, kes on olümpiamängudel varuvõistlejana või haigestub olümpiamängude ajal ega tee ühtegi starti. Muudetakse olümpiaala spordialaliidu tegevustoetuse taotlejale täiskasvanute sportlike tulemuste eest antavaid saavutuspunkte (lisa tabel 1). Punkte antakse edaspidi ka MM etapi võidu ja MM üldarvestuse kõrge koha eest. Seni on komisjon neid saavutusi võrdsustanud MK etapi ja MK üldarvestuse kõrge kohaga. Edaspidi ei ole komisjonil enam vaja neid tulemusi subjektiivselt hinnata lisa punkti 8.1.7 alusel, vaid neid arvestatakse vastavalt saavutuspunktide tabelile. Kuna MK ja MM etapivõit või MK ja MM sarja kõrged kohad on haruldased ja kõrgetasemelised saavutused, siis tõstetakse ka spordialaliitudele nende saavutuste eest antavaid punkte. Muudatuste tulemustena võetakse nii olümpiamängude kavas olevate spordialade kui olümpiamängude kavas mitteolevate spordialade puhul arvesse samade võistluste tulemusi. Muudetakse muu spordialaliidu tegevustoetuse taotlejale täiskasvanute sportlike tulemuste eest antavaid saavutuspunkte (lisa tabel 2). Punkte antakse edaspidi ka MM sarja kõrgete kohtade eest. Seni on komisjon neid saavutusi võrdsustanud MK sarja kõrgete kohtadega. Edaspidi ei ole komisjonil enam vaja neid tulemusi subjektiivselt hinnata lisa punkti 9.1.7 alusel, vaid neid arvestatakse vastavalt saavutuspunktide tabelile. Kuna MM sarja kõrged kohad on haruldased ja kõrgetasemelised saavutused, siis tõstetakse ka spordialaliitudele nende saavutuste eest antavaid punkte. Hea juhtimistava järgimise hindamise osas täpsustatakse aruandevõlgnevustega seonduvat (lisa punkt 12.2). Aruannete õigeaegne ja korrektne esitamine on oluline, mistõttu on edaspidi võimalik varasema aruandevõlgnevuse tõttu kaotada senise 1 punkti asemel kuni 2 punkti. Kuna pärast Hasartmängumaksu Nõukogu tegevuse lõpetamist 2019. aasta alguses on spordialaliitude aruandluskohustuse maht vähenenud, on sobiv hetk selleks, et motiveerida spordialaliite esitama alles jäänud aruandeid toetuse andjale õigeaegselt. Spordialaliidud peavad alates 2020. aastast esitama maksimaalselt järgmised aruanded: tegevustoetuse kasutamise aruanne, noortespordi toetuse kasutamise aruanne, saavutusspordi toetuse kasutamise aruanne ning vastava toetuse saamise korral ka rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse kasutamise aruanne. 3 Hea juhtimistava järgimise hindamise osas täiendatakse ka spordi aususega seotud punkti (lisa punkt 12.8). Edaspidi annab kõnealuses küsimuses spordialaliitude tegevusele hinnangu Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Tegemist on Eesti Olümpiakomitee poolt asutatud sihtasutusega, mis 2020. aasta alguses ühines Eesti Antidopingu Sihtasutusega. Uue sihtasutuse eesmärk on tegeleda lisaks keelatud ainete vastasele võitlusele ka spordivõistlustega manipuleerimise ja vägivalla ennetamisega. Kuna spordivõistlusega manipuleerimine ja vägivald on teemad, mis järjest enam ohustavad sporti nii maailmas kui Eestis, siis on oluline toetuste eraldamisel arvestada ka ennetustööd nendes valdkondades. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus annab oma hinnangu lähtudes sellest, kas spordialaliit on tellinud dopinguproove ja asjakohaseid koolitusi või koolitusprogrammi ning on viinud oma dokumentatsiooni vastavusse rahvusvaheliste konventsioonide ja sihtasutuse soovitustega. Sporditoetuste korra lisa punktis 12.10 tehakse sõnastuslik täpsustus. Kuna lauseosa „Euroopa Liidu poolt toetatavas projektis“ on eelmistel aastatel tekitanud toetuse taotlejate hulgas segadust, siis täpsustatakse, et silmas peetakse ainult Euroopa Liidu Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projekte. Alates 2021. aastast toetatakse Erasmus+ programmist ka spordiga seotud inimeste õpirännet, kuid õpirände projektides osalemist spordialaliidu tegevustoetuse taotlejate hindamisel arvesse ei võeta. Õpirände programmi raha eraldatakse Eesti riigile ja erinevalt koostööpartnerluse projektist ei ole tegemist projektiga, mille raames spordialaliit toob Eestisse täiendavat Euroopa Liidu raha. Õpirände projektis osalemine tähendab juba Eestile eraldatud vahendite kasutamist sarnaselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Integratsiooni Sihtasutuse projektidega. Muudetakse noortespordi toetust taotlevate võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude hindamist puudutavaid lisa punkte 16.3.1 ja 16.3.2. Neist esimeses nimetatakse EM finaal- või valikturniiril osalemise kõrval ära ka MM finaal- või valikturniiril osalemine ning kuna kõigil spordialadel ei ole noortele igal aastal tiitlivõistlusi või toimuvad need teiste nimede all, lisatakse täpsustavalt ka „või samaväärsel võistlusel“. Muudatuste eesmärk on kõigi spordialade ja noortekoondiste toetamine võimalikult sarnastel alustel. Punkti 16.3.2 lisatakse uue tingimusena, et EM või MM finaalturniirile peab eelnema ka kvalifikatsioonivõistlus. On spordialasid, kus noorte võistkondi on vähe ja kõik osalejad pääsevad otse finaalturniirile. Kuna sporditoetuste korra lisa punktis 16.3.2 sätestatud täiendava toetuse mõte on algusest peale olnud, et täiendavalt toetatakse neid võistkondi, kes on olnud kvalifikatsioonimängudes edukad ja pääsenud sportliku edu läbi finaalturniirile, siis muudatusega täpsustatakse praegust olukorda ja täiendava toetuse mõtet. Täiendatakse spordikohtunike tegevuse arendamise toetust puudutavat lisa punkti 19. Kuna mitmel võistkondlikul spordialal (näiteks korvpall, võrkpall, käsipall) ei kattu hooaeg kalendriaastaga, siis toetuse jaotamiseks võrdsetel alustel võetakse nende spordialade puhul edaspidi aluseks viimane täispikk hooaeg, mitte viimane kalendriaasta. Kui hooaeg kestab sügisest kevadeni, siis on spordialaliidul keeruline esitada infot kahe erineva pooliku hooaja kohta (näiteks 2019. aasta kevade kohta, mis on hooaja 2018/2019 osa ning 2019. aasta sügise kohta, mis on juba hooaja 2019/2020 osa). Muudatus vähendab spordialaliitude halduskoormust ning annab toetuse andjale parema ülevaate võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude spordikohtunike kuludest hooaja lõikes. Sporditoetuste korra lisast jäetakse välja senine punkt 21, mistõttu ei saa spordikohtunike tegevuse arendamise toetust edaspidi enam need spordialaliidud, kellel puudus esitatud taotluse järgi spordikohtunike kulu. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetus loodi 2018. 4 aastal ja tol ajal oli kõnealuse sätte eesmärk toetada ka seni tasuta töötanud kohtunikke ning kohtunike koolitusi ja seminare. Toetuse eraldamisel võeti aastatel 2018–2020 aluseks 2016. aasta andmed. 2021. aastaks toetuse eraldamisel võetakse aluseks 2019. aasta andmeid ja olukord on võrreldes 2016. aastaga palju muutunud. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetusest maksavad täna mitmed spordialaliidud, kes 2016. aastal seda ei teinud, spordikohtunikele tasu. Aastast 2018 on loodud maksuvaba spordikohtuniku hüvitis, mille abil on võimalik kompenseerida vabatahtlikult tegutsevale spordikohtunikule kulusid. Mitmed spordialaliidud ei esitanud 2016. aastal andmeid spordikohtunikele makstud summade kohta, sest ei tahtnud neid avalikustada. Võttes arvesse riigi loodud võimalusi spordikohtunike toetamiseks, võib täna olla mõni üksik toetusele kvalifitseeruv spordialaliit, kes ei maksta spordikohtunikele töötasu või maksuvaba hüvitist. Seega puudub kõnealuse sätte järele sisuline vajadus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Enamik kavandatavatest muudatustest puudutab spordialaliite, ent mõjutatud võivad olla ka näiteks muud spordiorganisatsioonid, kes korraldavad Eestis rahvusvahelisi spordisündmusi. Eesti spordiregistrisse on kantud andmed 2 615 spordiorganisatsiooni kohta. Neist 70 on spordialaliidud. Kõigist äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. mai seisuga 270 378, moodustavad spordiorganisatsioonid pisut alla 1% ehk tegemist on väikese sihtrühmaga. Kavandatavad muudatused avaldavad spordiorganisatsioonidele valdavalt positiivset mõju. Näiteks laiendatakse sportlaste ringi, kelle võimete arendamiseks eraldatakse saavutusspordi toetust, leevendatakse spordiorganisatsiooni omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse nõuet rahvusvahelise spordisündmuse ootamatu ärajäämise korral ning täpsustatakse spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriume. Spordiorganisatsioonid oma igapäevatöös kavandatavatest muudatustest lähtuvalt märkimisväärseid ümberkorraldusi tegema ei pea. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Kavandatavad muudatused mõjutavad toetuse andjate ehk Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus ja üks haldusülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga. Seoses mõningate tehniliste täpsustustega tuleb spordialaliidu toetuse arvutamise keskkonnas teha mõned muudatused. Seda on võimalik teha olemasolevate ressurssidega ning kuna kõnealuse toetuse taotluste esitamise tähtaeg on 31. oktoober, siis on keskkonnas muudatuste teostamiseks ka piisavalt aega. Kavandatavad muudatused ei mõjuta Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee töökorraldust seega olulisel määral. 5 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks ei vajata riigieelarvest täiendavaid vahendeid, kuna uusi toetuseliike ei kehtestata ja kulukamaks ei muutu ka taotluste menetlemine. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele ja spordialaliitudele. 6  Kultuuriministri määrus „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel 1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud; 1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 1.3. 10–15% muud spordialaliidud. 2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas. 3. Saavutusspordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 3.1. 45–50% olümpiaalade spordialaliidud; 3.2. 45–50% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud; 3.3. 5–10% muud spordialaliidud. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord 4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa punktides 5–12.10 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised: 4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused; 4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv; 4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus. 5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt: 100–299 harrastajat 1 punkt 300–499 harrastajat 2 punkti 500–999 harrastajat 3 punkti 1000–1999 harrastajat 4 punkti 1  2000–2999 harrastajat 5 punkti 3000–3999 harrastajat 6 punkti 4000–4999 harrastajat 7 punkti 5000–5999 harrastajat 8 punkti 6000–6999 harrastajat 9 punkti 7000 ja enam harrastajat 10 punkti 6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–19 treenerit 1 punkt 20–49 treenerit 2 punkti 50–99 treenerit 3 punkti 100–199 treenerit 4 punkti 200 ja enam treenerit 5 punkti 7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–9 treenerit 1 punkt 10–19 treenerit 2 punkti 20–49 treenerit 3 punkti 50–99 treenerit 4 punkti 100 ja enam treenerit 5 punkti 8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2. 8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi; 8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on: 8.1.3.1. parim tulemus OM-l; 8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel; 8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 2  8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht OM ja MM EM Universiaad MK ja MM MK ja MM etapp üldvõit 1. koht 16 8 4 6 12 2. koht 14 7 2 4 8 3. koht 12 6 1 2 4 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti 80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti 90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti 100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti 110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti 9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2. 9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 3  9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM MK või MM etapp MK või MM üldvõit 1. koht 14 7 5 10 2. koht 12 6 3 5 3. koht 10 5 1 3 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti 4 10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid: 10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse; 10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega; 10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis; 10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis. 11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti. 12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal: 12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg; 12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega; 12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud; 12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis; 12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi; 12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga; 12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks; 12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös mitterahuldavaks; 12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1 punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega manipuleerimise vastu; 5  12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis. 13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust. Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse arvutamise kord 14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised: 14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased; 14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused. 15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt: 15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule; 15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule; 15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele. 16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte. 16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi; 16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 6  16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25; 16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM 1. koht 16 8 2. koht 14 7 3. koht 12 6 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 7  16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25; 16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale. Koht MM EM 1. koht 14 7 2. koht 12 6 3. koht 10 5 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti; 16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus. 17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt: 17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust; 8  17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust; 17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud osakaaludele. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma veebilehel. 19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed. 20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi: 20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu; 20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu; 20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu eest. 21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse, arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud summast. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 22. Saavutusspordi toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid: 22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel; 22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi; 9  22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele; 22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus. 23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. 24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks määratud summad liidetakse. 10