Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Teie: 20.04.2020 nr 3-3/943-1 10148 Tallinn Meie: 08.05.2020 nr 1.1-5/2020/180-1 Asutajaõiguste teostamise aruanne Üldine hinnang sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide ja 2019. aastaks seatud tegevuseesmärkide saavutamise kohta Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi sihtasutus) on Eesti Vabariigi Valitsuse asutatud kompetentsikeskus. Sihtasutuse põhikirjalisteks eesmärkideks on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. 2019. aasta tegevuste elluviimisel lähtus sihtasutus oma põhikirjalisi eesmärke täites tegevuse jätkumise põhimõttest, asutaja määratud rollist ja nõukogu 16. detsembril 2014 kinnitatud sihtasutuse strateegiast aastateks 2015–2020. Samal ajal tulenesid aastaeesmärgid ka valdkondlikest arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ ning Ida-Virumaa programmist. Lisaks eraldistele riigieelarvest viidi 2019. aastal tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ raames. Tegevuste plaanimine toimub koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning teiste lõimumisvaldkonnaga kokkupuutuvate ministeeriumitega. Valdkondliku arengukava rakendusplaanis on sihtasutuse roll määratud konkreetsete tegevuste teostajana koos tegevuste maksumuste prognoosi, rahastaja ja tulemusnäitajatega. Sihtasutuse 2019. aasta eelarve ja tegevuskava kinnitas nõukogu 05.12.2018. Organisatsiooni areng 2019. aasta jaanuarist alates asub sihtasutuse peakontor Narvas. Sihtasutuse 38 töötajast 20 töötab Narvas. Eelmisel aastal avasime Tallinnas ja Narvas eesti keele majad, millega tõhustatakse oluliselt keeleõppe võimalusi. Sihtasutuse eesti keele õpetajate jaoks oli 2019. aasta esimene täis-tööaasta. Sihtasutuse kollektiiviga liitus aasta jooksul 16 inimest. Teiste seas alustasid tööd rahvuskaaslaste nõustaja ja rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist. Organisatsioonikultuuri tugevdamiseks viidi läbi arengunõustamise koolitus juhtrühmale ning supervisioonid õpetajatele. Septembris alustasime regulaarse nõustamisega ning eesti keele praktiseerimist toetavate tegevustega Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Alustasime sihtasutuse uue strateegia koostamist. Sihtasutus kui kompetentsikeskus Veebruaris korraldasime koostöös Välisministeeriumiga OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku hr Zannieri visiidi Eestisse. Lisaks tutvustasime lõimumisvaldkonna ja rahvuskaaslaste programmi tegevusi 10 riigi delegatsioonile; toimus 50 kohtumist Tallinnas, Narvas, Tartus ja Viljandis, mille käigus külastasid sihtasutust lõimumisvaldkonna koostööpartnerid ja avaliku sektori asutuste, koolide ning mittetulundusühingute esindajad Eestist. Koostöös Kultuuriministeeriumiga koostasime 6 määrust, mille käigus korrastasime oluliselt toetuste eraldamise protsessi ja sisu. Riiklikest algatustest osalesid sihtasutuse esindajad haridusstrateegia 2035 koostamise juhtrühmas, ülemaailmse eestluse komisjonis, Narva kultuuripealinnaks kandideerimise töörühmas, keelenõukogu, riigikeele nõukoja, lõimumiskava juhtrühma ja strateegia „Eesti 2035“ tööprotsessis. Mais alustasime tagasipöördujate nõustamist. 14.–15.11 toimus Tallinnas rahvusvaheline lõimumiskonverents „Ühine keel: lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse”. Integratsiooni Sihtasutus hakkas uue tegevusena panustama Ida-Virumaa programmi elluviimisse. Olulised numbrid 3952 inimesele pakuti nõustamisteenust. 2609 inimest osales 40-s kogukondlikku koostööd soodustavas ühistegevuses. 2272 inimest asus õppima 142-l eesti keele A1–C1 taseme kursusel. 1090 inimest sai osa paindliku lõimumisprogrammi kultuurimoodulist. 308 inimest praktiseeris B2–C1 tasemel eesti keelt eesti keele ja kultuuri tundmise klubides üle Eesti. 191 Eestisse tagasipöördunut või nende pere nõustati. 28 kohas üle Eesti tegutsesid iganädalaselt keelekohvikud. Neid külastati 3676 korral. 18 rahvusvähemuste katusorganisatsiooni said kolmeks aastaks baasrahastuse. Sihtasutuse tegevuste kohta saab detailsema ülevaate 2019 majandusaasta aruandest, mille sihtasutuse nõukogu kiitis heaks 17.04.2020. Sihtasutus viis edukalt ellu põhikirjas seatud eesmärgid ja täitis olulises osas 2019. aastaks seatud tegevuseesmärgid. Eelarve täitmine oli 73,2 %. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Irene Käosaar juhataja Lisatud: Lisa 1 Integratsiooni Sihtasutuse tegevuseesmärgid 2019–2023 Lisa 2 Integratsiooni Sihtasutuse finantseesmärgid 2018–2024  Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ lisa 2 SIHTASUTUSE TEGEVUSEESMÄRGID SIHTASUTUS: Integratsiooni Sihtasutus Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas Alaeesmärk 1: lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine. Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti TEGEVUSEESMÄRK 1.1: EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a kajastati sihtasutuse tegevusi kokku 902 artiklis. Alustati Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ sihtasutuse veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse uuendamist. 4.09- demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud rakendusplaan aastateks 2018-2020 13.10 oli ETV ja ETV+ kanalitel eetris 6 osaline sari „ Meie Eestid“ riigiidentiteeti Korraldati 1 rahvusvaheline konverents. 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 14.–15.11.2019 toimus Tallinnas rahvusvaheline lõimumisalane konverents "Ühine keel: lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“. Osales 208 inimest, lisaks jälgiti otseülekannet konverentsi kodulehe ja Rahvusvaheline lõimumisalane www.err.ee kaudu. Läbi on viidud 1 Läbi on viidud 1 Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik teadus- ja rakenduskonverents Konverentsil esinesid 1.1.4 rahvusvaheline rahvusvaheline arengukava on arengukava on arengukava on juhtivad konverents konverents koostamisel koostamisel koostamisel Konverents lõimumisvaldkonna eksperdid, teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad järgmistest riikidest: USA, Kanada/Island, Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Soome, Läti, Norra, Tšehhi ja Eesti. Toimus 4 töötuba Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas. Toetatud on eelkõige eri piirkondades elavate ja eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste TEGEVUSEESMÄRK 1.2: omavahelisi praktilisi kontakte, kaasatud on eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesi ning nende osalusel põhinevaid organisatsioone aktiivsesse ühiskonnaellu EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2014: 0 in. 2015: eestlased - 1.8; teised rahvused - 2.1 (keskmine Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv) rakendusplaan aastateks 2018-2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Kolmandate riikide kodanike Keeleõppes osales 500 kaasatust ja ühiskonna protsessides Projekti „Eesti keele õpe sihtrühma esindajat. osalemist toetavad tegevused (mh kolmandate riikide Projekti mõjuhindamine kodanikuühiskonnas osalemise kodanikele Eestis“ on teostatud. 80% võimalustest teabe vahendamine, (AMIF2020-8) elluviimine. keeleõppes osalenutest Keeleõppes osaleb 500 1.2.1 kodanikuühiskonna Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu Sihtrühma vajaduste on positiivselt hinnanud, Tegevust ei toimu sihtrühma esindajat organisatsioonide ja nende analüüs on teostatud, et keeleõpe vastab nende omavahelise koostöö toetamine) riigihanke tulemusel on vajadustele ning on leitud keeleõppe kvaliteetselt korraldatud. Koostööprojektide arv pakkuja(d) Projekt on lõpetatud, lõpparuanne esitatud Vastav kultuuriministri määrus koostati ja avaldati Riigi Teatajas 29.03.2019. Toetuse pälvisid 6 spordi- ja 5 kultuuriprojekti, mida iseloomustas hoolikalt läbimõeldud ja tulevikku suunatud koostöö. Ühise teabevälja edendamine läbi Tegevusi viisid ellu Eesti kultuuri, sh kultuuri- ja spordialased Jalgpalli Liit, koostöötegevused eri regioonidest Mittetulundusühing Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik või keelelis-kultuurilise taustaga Toetatud on 4 kultuuri- ja Elamussport, Eesti Toetatud on 4 kultuuri- ja 1.2.2 arengukava on arengukava on arengukava on inimeste osalusel spordialast projekti Võrkpalli Liit, spordialast projekti koostamisel koostamisel koostamisel Mittetulundusühing Inimeste arv Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Loodusainete Õpetajate Liit, Sihtasutus Vaba Lava, Äkke Suusaklubi, ShiftWorks OÜ, Ühendus Sport Kõigile, MTÜ IdaEvent, Eesti Rahvusraamatukogu. Projektides osales ligikaudu 14 000 inimest Ühiskonna protsessides osalemist toetavates Ühiskonna protsessides osalemist tegevustes toetavad tegevused (sh Tegevuse periood lõpeb (koostöötegevustes) kodanikeühiskonna Aastal 2019 on Aastal 2020 on Aastal 2021 on 31.03.2022. Uus valdkondlik osales 40 üritusel 1.2.5 organisatsioonide ja nende koostöötegevustes koostöötegevustes koostöötegevustes Perioodi lõpuks on arengukava on (näiteks noorte info- ja omavahelise koostöö toetamine) osalenud 2137 inimest osalenud 1314 inimest osalenud 1000 inimest koostöötegevustes koostamisel aruteluseminarid ning osalenud 5000 inimest loovtöötoad, Inimeste arv meeskonnamängud, inspiratsioonipäevad,  avatud arutelud, õppereisid jne) 2609 sihtrühma liiget Lõimumisvaldkonna Lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta arenduspreemiad meedia- ja arenduspreemia pälvisid Eraldatud preemiate arv Välja on antud 4 Ida-Virumaa Tatari Välja on antud 4 Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik lõimumisvaldkonna Kultuuri Ühing, Tartu lõimumisvaldkonna 1.2.6 arengukava on arengukava on arengukava on meedia- ja Rahvusvaheline Maja, meedia- ja koostamisel koostamisel koostamisel arenduspreemiat Raadio 4 saate arenduspreemiat „Keelekõdi“ autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning Logistika Pluss OÜ "16.01.2019 avati Integratsiooni Sihtasutuse koosseisus Tallinna eesti keele maja ja 01.10.2019 avati Narvas Integratsiooni Sihtasutuse uued Vähelõimunud isikutele tööruumid (sh Narva eesti on keeleõppes A1, A2, keele maja). Novembris B1, B2, C1 tasemel valmis Tallinna eesti pakutud 3500 kohta keele maja ruumide laiendus. Käivitati Eesti keele majade märgi Vähelõimunud isikutele regulaarsed tegevused all suhtluskeele kursustel on keeleõppes A1, A2, eesti keele keeleõppes on osalenud B1, B2, C1 tasemel praktiseerimiseks 640 inimest. Iga kursuse pakutud 1120 kohta. Sillamäel ja Kohtla- raames toimus vähemalt Toetatud on 200 noore Järvel. Eesti keele majade loomine ning töö üks õppekäik, -reis. osalemist pereõppes. Eesti keele õppe Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik korraldamine 1.2.7 Alustatud on sisuliste mitmekesistamiseks arengukava on arengukava on arengukava on Ellu on viidud tegevuste elluviimist, sh pakkusid eesti keele koostamisel koostamisel koostamisel Inimeste arv tööjõuvahetus- toetatud on eestvedajate majad Tallinnas ja programmid, toetatud on ideede elluviimist, Narvas erinevaid noortele ja peredele keeletaseme testimise keeleõppe võimalusi: nt suunatud keeleõpet, võimalusi, grammatikakursus, mitmekesistatud tööjõuvahetusprogramme aruteluõhtud külalisega, keeletaseme testimise kirjutamise õpikoda võimalusi, toimunud on koostöös Eesti kodanikupäeva viktoriin, Töötukassaga, toetatud on erinevaid kokandusõpikoda, eesti keele õpikojad „Meedia 24“, praktiseerimise võimalusi lauaetikett, lugemisklubi Rahvusraamatukogus, filmiõhtud, tähtpäevade tähistamine, eestikeelne foorumteater, ellujäämiskursus Naissaarel, tandemõpe, keelejälgijad ning keelekohvik sisserändajatele. Neis tegevustes osales 2019. aastal Tallinnas 1625 ja Ida-Virumaal 2230 inimest. Keeleõppe eestvedajate abiga viidi läbi 9 keeleõpet toetavat tegevust, kus osales kokku 284 inimest. Eesti keele majade eestvedamisel ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Elroniga viidi 24.- 26.09.2019 ülemaailmse eesti keele nädala raames läbi projekt „Eesti keele rong“, mille käigus õpetati aktiivõppemeetodite abil Tallinn–Narva suunal sõitvas rongis reisijatele eesti keelt. Suhtluskeele kursuste gruppide moodustamiseks töötati välja uus süsteem: õppijad jõuavad eesti keele majade kursustele nõustamisteenuse kaudu, mille käigus kaardistatakse inimeste keeleõppe vajadused ning leitakse sobivaim õppevorm. Eesti keele majad pakkusid 580 õppekohta (470 on Tallinna ja Narva eesti keele maja suhtluskeelekursuste kohad ning 110 kohta moodustavad grammatika- ja häälduskursus, samuti Narva Haigla ja PPA töötajate kursused). Eesti keele majadel aitasid lisaks korraldada A1-C1 tasemel kursusi 4  keelefirmat, kokku 1088 õppijale. Eesti keele majade õpetajate kvalifikatsiooni ja motivatsiooni tõstmiseks ning professionaalse arengu toetamiseks korraldati täienduskoolitus, mille viis läbi Tartu Ülikool. Avatud Meele Instituut viis õpetajatele läbi supervisioone. Alustati koostööd Tallinna Ülikooliga. 18.–29.11.2019 toimus Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel eestikeelne 50 küsimusega kodanikupäeva e- viktoriin. 2019. aastal oli viktoriinis 4295 osalejat, neist 3854 lahendasid küsimustiku edukalt lõpuni. 9.-10. augustil 2019 vedas sihtasutus eest Arvamusfestivali „Keele ja meele ala“, kus osalesid ka Soome Instituut, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusvaheliste Suhete Ring ja Eesti Keele Instituut" Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine. Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik TEGEVUSEESMÄRK 1.3: toimimine ja süsteemne arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 1. Toetatud katusorganisatsioonide ja nende all-liikmetest 1. Iga-aastaselt on toetatud 17 katusorganisatsiooni ja 230 rahvusvähemuste Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rahvusvähemsute kultuuriseltside arv. Aastal 2017 on toetatud 15 kultuuriseltsi. rakendusplaan aastateks 2018-2020 katusorganisatsiooni ja 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi 2.Iga-aastaselt rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammis on toetatud 2. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammis on toetatud 23 60 organisatsiooni. projekti. Korraldatud 9 Eesti mitmekultuurilisust tähistatavat üritust. 3.Iga-aastaselt on läbi viidud 3 Eesti mitmekultuurilisust tähistatavat üritust. 3.Toetatud pühapäevakoolide arv 2017: 26 kooli 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Vastav kultuuriministri Iga-aastatelt on toetatud Rahvusvähemuste kultuuriühingute määrus koostati ja 20 organisatsiooni Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik toetusprogramm. Iga-aastaselt on toetatud 1.3.1 avaldati Riigi Teatajas arengukava on arengukava on arengukava on 20 organisatsiooni 19.02.2019.Toetust Alustatud on koostamisel koostamisel koostamisel Toetatud organisatsioonide arv eraldati 20 projektile (20 ettevalmistusi roomade  organisatsioonile) päeva- ja perekeskuse loomiseks Valga linna Vastav kultuuriministri määrus koostati ja avaldati Riigi Teatajas 03.01.2019. Taotlusvooru Rahvuskultuuriseltside tegevuse tulemusel eraldati toetus Iga-aastaselt on toetatud Iga-aastaselt on toetatud Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik baasrahastamine. kolmeks aastaks 18 1.3.2 orienteeruvalt 250 orienteeruvalt 250 arengukava on arengukava on arengukava on katusorganisatsioonile ja organisatsiooni organisatsiooni koostamisel koostamisel koostamisel Toetatud organisatsioonide arv nende liikmesorganisatsiooni- dele (257 rahvusvähemuste kultuuriseltsi) "17.04.2019 tähistati üle Eesti mitmekesisuse päeva. Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused toimusid Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Kultuuriministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, Integratsiooni Sihtasutuses ja SEB Pangas. Režissöör Aljona Toetatud on Suržikova käe all valmis mitmekesisuse päeva ja mitmekesisuse päeva rahvuste päeva video, mida näidati tähistamisega seotud avalikel ekraanidel ja Toetatud on üritusi, häkatoni levitati Facebookis. mitmekesisuse päeva ja Eesti mitmekultuurilisust korraldamist, Teeme Ära Mitmekesisuse teemat rahvuste päeva Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik tähistatavate ürituste läbiviimine. talgupäeva üritusi; käsitleti Tallinna ja Narva tähistamisega seotud 1.3.3 arengukava on arengukava on arengukava on koostöös Sihtasutusega keelemajade tundides. üritusi (sh Loomepaja koostamisel. koostamisel. koostamisel. Ürituste arv Rahvusvaheline 25.-26.05.2019 toimus korraldamine, erinevaid Kaitseuuringute Keskus Narvas ideede rahvusi tutvustavad on viidud läbi üks arendusmaraton Hack videod) kolmepäevane seminar Your City. (Kõrgemad Arendusmaratoni võitis ja Riigikaitsekursused) Integratsiooni Sihtasutuse eriauhinna sai meeskond Vitatiim Loomeväljak ideega rajada Narva noortele vaba aja veetmise ja loomekeskus. 16.-17.08.2019 kohtusid rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajad Viljandimaa omatulu teenivate ja kultuuri valdkonnas  tegutsevate eestikeelsete mittetulundusühingutega. Osales 40 inimest. 13.09.2019 toimus Mustpeade majas muuseumide ja etendusasutuste ning rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajate koostööpäev. Osales 65 inimest. 22.09.2019 toimus Jõhvis XVI vähemusrahvuste kultuurifestival „Kultuuride loomepada“ ning Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse rahvuste päeva vastuvõtt Kukruse Polaarmõisas. Rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuste päeva üritustele telliti sotsiaalmeedia- ja online reklaamikampaania. 12.-13.10.2019 ja 2.- 3.11.2019 korraldati rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele koolitus „Kultuuriürituste turundus“, mille viis läbi Natalja Matšenene. Osales 42 inimest" Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas Alaeesmärk 2: vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: ühiskondlike teadmiste kaudu Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolu taustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks. Koolitustel osalenud ning infot tarbinud püsielanikud on omandanud naturaliseerimiseks ning avalikkussfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja TEGEVUSEESMÄRK 2.1: oskusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 1.Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 2013: 0 in 1. Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv aastaks 2022 on 5500 in Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2. Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes 2. Aastaks 2022 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud – 75%. rakendusplaan aastateks 2018-2020 läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised tõusnud – selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, 86%. Rakendatakse kultuurimoodulit kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, 3. Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv aastaks 2022 on 10 500 in ühiskonna ja kultuuri kohta. Aastal 2016 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud – 70%. Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised tõusnud – 82%. 3.Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 2013: 0 in  2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2019. aastal osaleb eesti 2020. aastal osaleb eesti keele kursustel 660 2019. aastal õppis eesti keele kursustel 640 inimest, kodakondsuse Paindliku lõimumisprogrammi (1. keele kursustel 1169 inimest, kodakondsuse saamiseks naturaliseerimiseks ettevalmistumise inimest, saamiseks Tegevuse periood lõpeb ettevalmistaval kursusel Rakendatud 3 koolitus; 2. mitteformaalne keeleõpe, kodakondsusseaduse ettevalmistaval kursusel 31.03.2022. ca 250 inimest, koolitusmoodulit ja Uus valdkondlik 3. kultuurikümblus; 4. tundmise koolitusel ca 250 inimest, Perioodi lõpuks on 2.1.1 kultuuriõppemoodulis tegutsenud 150 eesti arengukava on kultuurikoolitus) väljatöötamine ja osales 181 inimest, kultuuriõppemoodulis lõimumisprogrammis osalemise võimalust keele ja kultuuri klubi koostamisel pakkumine. kultuurimoodulis 1090 osalemise võimalust osalenud ca 12 000 pakutakse 700-le inimest, keelelise ja pakutakse 250 inimesele, inimest inimesele, keelelise ja Osalejate arv kultuurilise kümbluse keelelise ja kultuurilise kultuurilise kümbluse klubis 308 inimest kümbluse klubides osaleb klubides osaleb ca 700 ca 380 inimest inimest "Nõustatute arv kasvas 3952 isiku võrra, neist Narva ja Tallinna eesti keele majas käis teavet saamas ligikaudu 1010 isikut. Novembrist 2018 pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas, kus nõustamisel on käinud ca 170 isikut. Alates septembrist 2019 nõustatakse elanikke 1 nõustamis- ja Nõustamis- ja kord nädalas nii Sillamäel infosüsteem on välja Tegevuse periood lõpeb Nõustamis- ja infosüsteemi infosüsteem on välja kui Kohtla-Järvel. Nelja töötatud, 200 31.03.2022.a. Uus valdkondlik väljatöötamine ja rakendamine töötatud ning teenust kuu jooksul oli kahes Teenust pakutakse 2020. 2.1.2 riigiasutuste, KOV-de ja Perioodi lõpuks on arengukava on pakutakse perioodil linnas kokku käinud aastal 1840 inimesele kolmanda sektori tugisüsteemi kasutajate koostamisel Osalejate arv 2014–2022 kokku 10 500 nõustamisel 114 asutuste töötajat arv 10500 inimest inimesele elanikku. koolitusel osalenud Eesti keele messidel ""KU-ky"" Tallinnas ja Narvas osales kokku ca 1300 inimest. Valmisid uued nõustamisalased teavitusmaterjalid. Töötab tasuta infotelefon. Nõustamis- ja infosüsteemi võrgustiku jätkukoolituste kava on kokku lepitud ja tegevused käivitatud. Võrgustiku tugimeetmete arendamisse on kaasatud  ekspertrühm ning läbi räägitud partnerite ootused võrgustiku tugimeetmetele. Nõustamis- ja infosüsteemi e-tööriista (sh teenuste teekonnakaart) prototüüp on valminud" Tegevus toimunud meetme 1.2.7 raames. Iga-aastaselt on toetatud Vastav kultuuriministri 32 noore osalemist määrus koostati ja Keeleõpe noortelaagrites ja pereõppes ja/või avaldati Riigi Teatajas Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik peredes. Toetatud on 80 noore 2.1.5 keelelaagris; Iga- 04.04.2019. Keeleõppes arengukava on arengukava on arengukava on osalemist pereõppes aastaselt on toetatud 165 Võrumaal (pereõppes) koostamisel koostamisel koostamisel Osalejate arv noore osalemist osales 86 noort, enamus noortelaagrite eesti keele Ida-Virumaalt. programmilistes tegevustes. Hangitud tehnilisi Partnerid on tehnilised Etendusasutustes ja Tegevuse periood lõpeb vahendeid kasutas 2019. Tehnilised vahendid vahendid või seadmed muuseumides muukeelse 31.03.2022.a. aastal 3615 inimest. etendusasutustes ja muuseumides hankinud ja kasutavad info paremaks ja Kultuuriministeerium Hangitud tehniliste Uus valdkondlik muukeelse info paremaks ja või testivad neid ning efektiivsemaks Hangitud tehniliste 2.1.9 avalikustas neljanda vahendite kasutajate arv arengukava on efektiivsemaks edastamiseks. koguvad vahendite edastamiseks on vahendite kasutajate arv ettepanekutevooru – 14 000 inimest koostamisel kasutamise statistilisi vajaduspõhiselt hangitud – 32 800 inimest perioodi tehniliste vahendite Kasutajate arv andmeid tehnilised vahendid ning lõpuks soetamiseks teatritele ja need töötavad muuseumidele Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine. Tugevnenud on ühist riigiidentiteeti, demokraatlikke ja kodanikeväärtusi toetavad hoiakud vähelõimunud Eesti püsielanike seas ja suurenenud on nende õigusteadlikkus. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Samuti on teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega isikud teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 1. Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv 2013: 1 org 2 organisatsiooni toetatud iga-aastaselt. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2. Toetatud organisatsioonide arv 2013: 2 org rakendusplaan aastateks 2018 - 2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Võrdse kohtlemise edendamine tööturul TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Suurenenud on organisatsioonide teadlikkus tööturul rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 2013: 0 org Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide 10 organisatsiooni Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2018 - 2020 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Võrdse kohtlemise edendamisega 1 projekt ettevalmistatud Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik töökollektiivides seotud projektide Esitatud projektid toetust 1 projekt ettevalmistatud 2.3.1 ja elluviimisel arengukava on arengukava on arengukava on elluviimise kaasrahastamine. ei saanud. ja elluviimisel (kaasfinantseering) koostamisel koostamisel koostamisel Projektide arv PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas  Alaeesmärk 4. eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine. TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolides on loodud keskkond, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastal 2017 kursustel õpib 196 õpetajat. Kursused jätkuvad 2018. aastal Eesti keelest erineva emakeelega haridusasutuste töötajatele on läbiviidud erinevad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolitused. „Üldharidusprogramm“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Keelekursusel õpib 120 haridustöötajat. Keelekursusi korraldab Eesti keele kursusel Eterna Koolituskeskus Eesti keelest erineva emakeelega osaleb vähemalt 120 Eesti keele kursusel OÜ. 14.12.2019 toimunud Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik haridusasutuste töötajatele on avaliku sektori töötajat osales vähemalt 120 4.1.1 seminari õpetajatele viis arengukava on arengukava on arengukava on läbiviidud erinevad koolitused. (haridustöötajat) avaliku sektori töötajat läbi Mare Kitsnik. koostamisel koostamisel koostamisel Osalejate arv (haridustöötajat) Keelekursused kestavad kuni 2020. aasta suveni. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas Alaeesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: osalemiseks tööturul TEGEVUSEESMÄRK 6.2: Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 70% eesti keele õppe lõpetanutest tõstab oma keeleoskust vähemalt ühe taseme võrra Eesti elukestva õppe strateegia 2020 „Üldharidusprogramm“ 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas Teiste programmide raames elluviimisel olevad tegevused: Riigikantselei EV100 programm. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: TEGEVUSEESMÄRK : Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega seotud projektide toetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Korraldatud on EV100 raames eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele ja Riigikantselei EV100 programm noortele suunatud projektikonkurss. Toetatud on 10ne uuendusliku ja unikaalse projekti käivitamist ja elluviimist 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Toetatud on eesti keelt Projektikonkurssi raames „EV100 emakeelena eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele Aasta jooksul lõpetati mittekõnelevate lastele ja noortele ja noortele suunatud kolm projekti. Tegevused EV suunatud projektikonkurss“ on uuenduslike unikaalsete Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu 100 toetatud eesti keelt emakeelena on lõppenud, projektide käivitamist ja mittekõnelevaid lapsi ja noori. elluviimist Eesti Vabariigi lõpparuande esitatud 100. aastapäeva Projektide arv tähistamise kestel  Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas Teiste programmide raames elluviimisel olevad tegevused: Ida-Virumaa programm. Alameesmärk 4. Tugevdada kodanikuühiskonda ning PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: suurendada piirkonna seotust ülejäänud Eestiga. TEGEVUSEESMÄRK 4.1.4: Kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise valdkonnas toetatakse otseselt Narva Eesti Maja tegevuskulusid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Käivitatud ja ellu viidud tegevused: Ida-Virumaa programm 1. Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele 2. Üle -eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Mais 2019 toimus inimeste leidmine keeleõppesse, registreerimine ja nende keeleoskuse väljaselgitamine. Riigihanke eesmärkide saavutamiseks moodustati kokku 7 enam-vähem ühtlase Keeleõppe põhiselt keeletasemega Keeleõppe põhiselt Keeleõppe põhiselt võrgustumisse kaasatud õppegruppi Jõhvis, võrgustamisse kaasatud võrgustamisse kaasatud Tegevuse periood lõpeb Eesti ja inglise keele õpe Ida- sihtgruppi kuuluvate Kohtla-Järvel, Narvas ja sihtgruppi kuuluvate sihtgruppi kuuluvate Tegevuste elluviimine 10.02.2022.a. Virumaa ettevõtete võtmetöötajatele isikute arv kuni 40 Sillamäel. Gruppides isikute arv kuni 40 isikute arv kuni 40 täpsustatakse 4.1.4 inimest. Keeleõppesse õpivad väga erineva inimest. Keeleõppesse inimest. Keeleõppesse Rahandusministeeriu- Lõpparuande on esitatud Osalejate arv kaasatud ettevõtjate arv ettevõtlustaustaga ja kaasatud ettevõtjate arv kaasatud ettevõtjate arv miga kuni 30, sh edukalt väga erinevate kuni 30, sh edukalt kuni 30, sh edukalt lõpetanute arv kuni 20 valdkondade inimesed. lõpetanute arv kuni 20 lõpetanute arv kuni 20 Ärikeele aktiivsete ja edukate õppijate arv oli 59 inimest. Keeleõpe on korraldatud keelekursustena ning keele praktiseerimine erinevate kohtumiste, õppekäikude raames. Tegevus jätkub 2020. aastal II taotlusvoorus toetati 3 Vastav riigihalduse Toetatud ürituste arv - 10 spordi- ja 3 ministri määrus nr 13 (sh uusüritusi 3); üritustel kultuurivaldkonna avaldati Riigi Teatajas osalenud külastajate arv projekti. Toetati eelkõige 13.04.2020. Sätestatud Üle- Eestilise ulatusega spordi- ja (sh väljastpoolt suurprojekte, milles eesmärgid: Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine Tegevuste elluviimine kultuuriürituste käivitamine ja maakonda) – 30 000; osaleb vähemalt 1000 toetatud ürituste arv - 10 täpsustatakse täpsustatakse täpsustatakse 4.1.4 arendamine ürituste korraldamisesse inimest. Toetati (sh uusüritusi 3); üritustel Rahandusministeeriu- Rahandusministeeriu- Rahandusministeeriu- kaasatud piirkonna Alutaguse osalenud külastajate arv miga miga miga Ürituste ja osalejate arv elanike ja suusamaratoni, sh (sh väljastpoolt organisatsioonide arv – öömaratoni läbiviimist, maakonda) – 30 000; 200 elanikku/10 Eesti Jalgpalli Liidu ürituste korraldamisesse organisatsiooni hooaja avamängu kaasatud piirkonna  „Superkarikas“ elanike ja esmakordset korraldamist organisatsioonide arv – Narvas, festivali "Station 200 elanikku/10 Narva 2019" organisatsiooni korraldamist, Peterburi teatrite nädala korraldamist, turismi- ja matkafestivali "SeiklusFest" korraldamist Ida-Virumaal ning Eesti tulevikust lavastuse loomist koostöös Ida-Virumaa ettevõtete ja elanikega. Tegevused kestavad 2020. aastal Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas Teiste programmide raames elluviimisel olevad tegevused: Integratsiooni Sihtasutuse tegevuskava. Annetusest rahastatud tegevus. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: TEGEVUSEESMÄRK : Soome suursaadiku Kristi Narise idee toetada Ida-Viru noori päästjaid (projekt „Ida-Viru Rescue Youth“) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Integratsiooni Sihtasutusele on tehtud annetused, mis on mõelnud projekti „Ida-Viru Integratsiooni Sihtasutuse aasta 2019 tegevuskava. Rescue Youth“ käivitamisele 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Toetati 6 noorte päästjate ringi: Iisaku Priitahtlik Pääste MTÜ (Jõhvi Projekti raames noorte päästjate ring), toetatakse Ida-Viru Soome suursaadiku Kirsti Narise Pääste MTÜ, noorte osalust idee toetada Ida-Viru noori MTÜ Ohutult Koos, MTÜ Projekt on ellu viidud Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu vabatahtlike päästjate päästjaid. Projekt "Rescue Youth" Purtse Vabatahtlik poolt läbiviidavates Pääste, Kadrina tuletõrje huvitegevustes Selts, Noorte ring Narva- Jõesuu Keskkoolis. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti keele ja meele laagrites aastal 2013 osales 60 last Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv: aastal 2017 - 80 last ja aastal Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 2020 - 100 last. Eesti keele õpivõimalused välismaal on suurenenud 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesti keele laagrite korraldamine 3 laagrivahetust 3 laagrivahetust etnilistele eestlastele Laagritegevuses ( 3 korraldatud, kuni 2- korraldatud, kuni 2- Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik vahetuses) osales kokku nädalane suvine laager nädalane suvine laager arengukava on arengukava on arengukava on Osalejate arv 66 väliseesti noort ning 66-le 13-18-aastasele 66-le 13-18-aastasele koostamisel koostamisel koostamisel 2.1.1 24 tuginoort Eestist väliseesti noorele väliseesti noorele TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toetatud kultuuriürituste arv aastal 2013 on 20 Kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 ühtekuuluvustunne .Toetatud kultuuriürituste arv aastal 2020 – 30 kultuuriüritust 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Väliseesti kultuuritegevuse toetamine. Uus valdkondlik Uus valdkondlik Uus valdkondlik 17 kultuuriüritust on 21 kultuuriürituste projekti 17 kultuuriüritust on 2.2.1 arengukava on arengukava on arengukava on toetatud on toetatud toetatud Toetatud kultuuriürituste arv koostamisel koostamisel koostamisel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Aasta jooksul lõpetati neli Toetatud on väliseesti tähistamisega seotud projektide projekti. Tegevused on kultuuriürituste läbiviimise 2.2.2 toetamine. lõppenud, lõpparuande Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu Tegevust ei toimu uudsete lahenduste esitatud leidmist Korraldatud projektikonkursside arv TEGEVUSEESMÄRK 4 : Väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastal 2013: 70 tagasipöördujat on saanud toetust Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 dokumendis on tagasipöördumistoetuse Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 eraldamise sihttasemeks märgitud 2017 - 110 ja 2020 - 140 inimest 2019 2020 2021 2022 2023 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk Perioodil jaanuar- detsember said 68 Eestisse naasjat tagasipöördumistoetust. 50 Eestisse naasnud Integratsiooni isikut on saanud Sihtasutuse ja Eesti.ee tagasipöördumistoetust veebilehti on täiendatud nõustamisalase teabega. Sihtrühmale pakuvad Tagasipöördumistoetuste Nõustamisteenust teenust rahvuskaaslaste eraldamine Eestisse naasnud tutvustati valdkondlikel nõustaja ning koostöö- ja eestlastele, Eesti kodanikele või üritustel. Kokku on infospetsialist. Nõustatud nende järglastele. 90 Eestisse naasnut on nõustatud 190 peret. on 1200 tagasipöördujat, Rahvuskaaslaste keskuse loomine Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava 2.1.4 saanud Tööle asusid toimunud on 40 on koostamisel on koostamisel on koostamisel tagasipöördumistoetust rahvuskaaslaste nõustaja nõustamiskohtumist. Toetusesaajate arv ja info- ja Ajakohastatud on teavet koostööspetsialist. Välja veebiaadressil Keskuse loomise indikaator on on töötatud globalestonian.com täpsustamisel nõustamisteenuse teavitusmaterjalide kontseptsioon. 16.12.2019 toimus „Info- ja koostööteenuse disainipäev“. Eesmärk oli koostöös väliseesti kogukondadega analüüsida  rahvuskaaslaste info- ja koostöötegevuste võimalusi ning kaardistada ootused teenus(te)le. Osales 20 inimest Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Integratsiooni Sihtasutus on täitnud olulisel määral 2019. aastaks püstitatud eesmärgid  juhend rida konto: liik/klass/rühm, gruppmärk Integratsiooni SA, TP015303 Kontakt: BILANSS, tuh EUR 31.12.2018 31.12.2019 B1 1 VARAD 1 797 2 084 B2 10 KÄIBEVARA 1 774 2 053 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 1 048 1 262 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 726 791 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 B6 108 Varud 0 0 B7 15 PÕHIVARA 23 31 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 15 26 B11 154 + Kinnisvara 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 8 5 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 B15 2 KOHUSTISED JA NETOVARA 1 797 2 084 B16 20+25+28 KOHUSTISED 734 1 539 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 734 1 539 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 734 1 539 B19 206+256 + Eraldised 0 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 0 0 B21 208+258 + Laenukohustised 0 0 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 B24 29 NETOVARA 1 063 545 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 0 0 B26 298 + Akumuleeritud tulem 425 1 063 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem 638 -518 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2018 2019 T1 3 TEGEVUSTULUD 5 747 4 666 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 0 0 T4 35 + SAADUD TOETUSED 5 740 4 664 T5 38 +/ ̶ MUUD TULUD 7 2 T6 4 ANTUD TOETUSED -1 741 -895 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused -102 -54 T8 45 ̶ Muud toetused -1 638 -842 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -3 368 -4 292 T10 50 ̶ Tööjõukulud -742 -1 090 T11 55 ̶ Majandamiskulud -2 340 -2 827 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -287 -372 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus 0 -3 T14 TEGEVUSTULEM 638 -521 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu 0 3 T16 MAJANDUSTULEM 638 -518 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 638 -518 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale 23 35 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2018 2019 I1 154+155+156+157 DT ̶ Põhivara soetus, tasumine -8 0 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 0 0 I3 3502+257 CT + Saadud SF - PV soetus 0 0 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 I8 101900+151910, DT 103690 ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 I9 101900+151910, CT 103690 + Muude aktsiate ja osade müük 0 0 I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0  I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 I13 65, v.a. mitterahaline: 652000, ̶ + / 652030, Finantstulu 655400, 655410 ja -kulu 0 0 I14 Kokku -8 0 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2018 2019 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 0 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine 0 0 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine 0 0 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) 0 0 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 0 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 F13 Kokku 0 0 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! 0 0 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 0 0 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! 0 0 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! 0 0 juhend Standard Positsioon - bilanss 2018 2019 A1a B2+B8+B9+B10+B11 Finantsvarad 1 789 2 079 A1b aastane muutus 635 290 A1c B16 Kohustused 734 1 539 A1d aastane muutus 5 805 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss 630 -515 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 8 5 A2b aastane muutus 8 -3 A2c B24 Netovara 1 063 545 A2d aastane muutus 638 -518 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll 630 -515 Positsioon - tulem ja RV 2018 2019 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11)Positsioon - tulem ja RV 630 -515 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! 0 0 Tegevuse tulemlikkus 2018 2019 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 638 -518 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 11% -11% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,1 0,9 5.4. A6a T14 tegevustulem 638 -521 5.5.1. A6b T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 11,1% -11,2% 5.5.2. A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 1 063 545 võlakohustised ja likviidsus 2018 2019 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 1 048 1 262 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 734 1 539 6.1.3. A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad -314 278 6.1.4. A8 A7/T1 40% L Neto-Võlakoormus -5% 6% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood -0,5 -0,5 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 0 0 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 L fin-kohustise kattekordaja (DSCR) #DIV/0! #DIV/0! 6.4.1. A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 1 040 513 6.4.2. A11 B2/B17 1 L lühikohustise kattekordaja 2,4 1,3 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 2,5 2,9 antud laenumahu riskisus 2018 2019 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2018 2019 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 1% 2% 8.1.2. A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 100% 0% 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 3,2 2,2 8.1.4. A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 690,6 877,6 8.2. A19 B24/B1 50% 33% L omakap e. netovara kordaja 59% 26% omatulu ja toetused 2018 2019 9.1.1. A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 0% 0% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 100% 100% 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 34% 17% 2018 2019 10.1.1. A23 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad N/A N/A 10.1.2. A24 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv N/A N/A 10.2.1. A25 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus N/A N/A 10.2.2. A26 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär N/A N/A 10.2.3. A27 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) N/A N/A 10.2.4. A28 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) N/A N/A Koondpilt 2018 2019 Tulud kokku 5 747 4 666 sh müügitulu 0 0 sh saadud toetused 5 740 4 664 Kulud kokku -5 109 -5 187 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -3 368 -4 292 sh antud toetused -1 741 -895 Ärikasum 638 -521 Puhaskasum 638 -518 Varad kokku 1 797 2 084 Käibevara 1 774 2 053 Põhivara 23 31 Kohustised kokku 734 1 539 sh lühikohustised 734 1 539 sh laenukohustised 0 0 Omakapital e. netovara 1 063 545 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tul Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormus Marina Mõškova 6 599 845 SELGITUSTE 31.12.2020 31.12.2021 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 VEERG 1 716 951 525 334 334 1 687 925 499 308 308 550 550 420 230 230 1 137 375 79 78 78 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 29 26 26 26 26 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 26 26 26 26 26 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 716 951 525 334 334 1 490 723 297 107 107 1 490 723 297 107 107 1 490 723 297 107 107 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 226 228 228 228 228 0 0 0 0 0 545 226 228 228 228 -319 2 0 0 0 0 0 0 0 0 2020 2021 2022 2023 2024 7 758 5 376 3 682 3 428 3 428 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 758 5 376 3 682 3 428 3 428 0 0 0 0 0 -2 722 -1 068 -941 -941 -941 -60 -60 -60 -60 -60 -2 662 -1 008 -881 -881 -881 -5 355 -4 306 -2 741 -2 486 -2 486 -1 053 -1 060 -1 060 -1 060 -1 060 -3 583 -2 702 -1 401 -1 188 -1 188 -717 -540 -280 -238 -238 -3 -3 0 0 0 -319 2 0 0 0 0 0 0 0 0 -319 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -319 2 0 0 0 0 0 0 0 0 38 38 38 38 38 2020 2021 2022 2023 2024 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0  0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2020 2021 2022 2023 2024 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2020 2021 2022 2023 2024 1 713 951 525 334 334 -366 -762 -426 -191 0 1 490 723 297 107 107 -49 -767 -426 -191 0 -317 5 0 0 0 3 0 0 0 0 -2 -3,000 0 0 0 226 228 228 228 228 -319 2 0 0 0 -317 5 0 0 0 2020 2021 2022 2023 2024 -317 5 0 0 0 0 0 0 0 0 2020 2021 2022 2023 2024 -317 5 0 0 0 -4% 0% 0% 0% 0% 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 -319 2 0 0 0 -4,1% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 226 228 228 228 228 2020 2021 2022 2023 2024 550 550 420 230 230 1 490 723 297 107 107 940 173 -123 -123 -123 12% 3% -3% -4% -4% -3,0 34,6 -122 790,0 ############ ############### 0 0 0 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 197 202 202 201 201 1,1 1,3 1,7 2,9 2,9 0,8 1,2 1,4 0,8 0,8 2020 2021 2022 2023 2024 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2020 2021 2022 2023 2024 2% 3% 5% 8% 8%  0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 4,5 5,7 7,0 10,3 10,3 2 586,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 13% 24% 43% 68% 68% 2020 2021 2022 2023 2024 0% 0% 0% 0% 0% 100% 100% 100% 100% 100% 34% 20% 26% 27% 27% 2020 2021 2022 2023 2024 N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A 2020 2021 2022 2023 2024 7 758 5 376 3 682 3 428 3 428 0 0 0 0 0 7 758 5 376 3 682 3 428 3 428 -8 077 -5 374 -3 682 -3 428 -3 428 -5 355 -4 306 -2 741 -2 486 -2 486 -2 722 -1 068 -941 -941 -941 -319 2 0 0 0 -319 2 0 0 0 1 716 951 525 334 334 1 687 925 499 308 308 29 26 26 26 26 1 490 723 297 107 107 1 490 723 297 107 107 0 0 0 0 0 226 228 228 228 228 ägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga use tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba se meetmete arvutusmetoodika gevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika