MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus NUKU
registrikood: 90011094
tänav, maja number: Lai tn 1
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10133
telefon: +372 6679550
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.nuku.ee
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16
Lisa 4 Varud 17
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18
Lisa 7 Kasutusrent 19
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 20
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 20
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 22
Lisa 12 Muud tulud 22
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22
Lisa 14 Tööjõukulud 23
Lisa 15 Muud kulud 23
Lisa 16 Seotud osapooled 23
Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24
Aruande allkirjad 25
Vandeaudiitori aruanne 26
2
2019. majandusaasta aruande tegevusaruanne
SISSEJUHATUS
Lisaks missiooni ja visiooni täitmiseks jooksvalt võimaluste loomisele oli 2019. aasta
majanduslik eesmärk eelnevate perioodide investeeringute, arenduste jne katmine. Aasta
esimestel kuudel ilmnenud truppi puudutavad asjaolud tõid kaasa kogu aasta plaanide, sh. eelarve
põhjaliku ümber tegemise. Aasta majanduslikes eesmärkides tuli algselt plaanitu asemel
keskenduda tulude ja kulude tasakaalu saavutamisele. Tänu kollektiivi väga heale sisulisele ning
korralduslikule tegevusele ja suurele publikuhuvile see ka õnnestus.
Sisulises töös jätkati 2018. aastal väljatöötatud missiooni, visiooni ja väärtuste rakendamist ja
juurutamist. Aina paremini toimiv infrastruktuur võimaldas veel fokuseeritumat
repertuaariplaneerimist. Jätkus suures hulgas vahetunud juhtkonna kohanemine, õppimine ja
värskest pilgust ning liitunud kogemustest lähtuv areng. Tegeleti tehniliste võimaluste jm
töötingimuste kaasajastamise, kohandamise, arendamisega. Täiustati ja täiendati väikese ja
ovaalsaali lava-, valgus- ja helitehnilist infrastruktuuri, tagamaks kiiremad ja mugavamad
ettevalmistustööd ning laialdasemad kunstilised võimalused. Juurutati lavastuste tehniliste
lahenduste jms teostamiseks väljatöötatud põhjalikum kavandite vastuvõtmise süsteem.
TEATER
Üldist
NUKU on noore vaataja teater, mis kujundab noore inimese kultuuriruumi, avardab tema tajusid,
peegeldab tema maailmatunnetust, aitab tundma õppida iseennast ja maailma. NUKU juurde
kuuluvad ka muuseum ja festival, mis moodustavad teatriga sünergilise terviku, edendades
noorele vaatajale suunatud teatrit Eestis ja maailmas ning pakkudes inspireerivat keskkonda
loominguliseks arenguks ja eneseteostuseks.
NUKU otsib kontakti noore vaatajaga, aga kõnetab seejuures ka teisi vanusegruppe. Noorus ja
arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ning võib iseloomustada nii last, noorukit
kui täiskasvanut. Teatri ülesanne on see igas inimeses peituv hoiak üles leida ja sellega suhelda.
Teater võib aidata noorel inimesel mõista oma kohta maailmas või innustada ennast ja/või
maailma muutma. Teatri kaudu saab noor näha ja väärtustada suhteid ümbritsevaga – pere,
sõprade, ühiskonna, looduse ja erinevate kultuuridega –, aga näha ka seda, mis neis suhetes on
ebatervet või ohustavat. Sellise teatri mõjuväljas kasvanud inimene astub ellu loodetavasti
empaatiavõimelise, avatud meele ja inspiratsioonist laetud isiksusena.
Valides NUKU teatri repertuaari lavastusi, lähtume sisust, sihtgrupist ja lavastusliigist. Nendeni
jõuame vastates kolmele põhiküsimusele: 1. Miks antud lavastust tehakse? 2. Kellele on lavastus
suunatud? 3. Kuidas lavastus vormiliselt lahendatakse?
NUKU teatri peamine sihtgrupp on vaataja vanusevahemikus 5–15, kellele suunatud lavastused
on oma sisu, teatrikeele ja kunstilise kvaliteedi poolest kõnekad ka täiskasvanud teatrihuvilistele.
Igal hooajal esietendub vähemalt üks lavastus täiskasvanutele, vähemalt kahe hooaja jooksul
tuuakse repertuaari üks väikelastelavastus (vanusele 1–5).
NUKU teater on ainus teater Eestis, mille repertuaaris on järjepidevalt ka nuku- ja
visuaalteatrilavastusi. Nuku- ja visuaalteater võimaldab käsitleda teemasid tavapärasest erinevas,
etenduskunstivorme põimivas teatrikeeles. See annab vaatajale värske perspektiivi ning ergutab
ja arendab tema kujutlus- ja tõlgendusvõimet. Nuku- ja visuaalteatri edendamine ei ole NUKU
teatri ainus ega peamine eesmärk, kuid lahutamatu osa teatri identiteedist. Lavastusi luues otsime
sisuliste eesmärkide ja visuaalsete väljendusvormide dialoogi.
NUKU teater on erinevate vaatajagruppide seas teadvustatud kõrge kunstilise tasemega teatrina,
mis loob lavastusi noortele vaatajatele. Teatril on oma kindel koht ja hääl eesti teatri- ja
kultuurimaastikul ning ühiskonnas laiemalt. Publikut köidavad nii lavastuste teemad, mis
puudutavad ühiskondlikult ja üldinimlikult olulisi küsimusi, kui ka sisu ja vormi läbimõeldud
suhe. Oma professionaalse taseme poolest on NUKU teater oodatud külaline rahvusvahelistel
teatrifestivalidel.
Etendustegevus ja repertuaar
2019. aastal esietendus 7 uuslavastust (2018. aastal üksteist 11 uuslavastust). Andsime 588
etendust, mida külastas 80 392 vaatajat (2018. aastal anti 640 etendust, mida külastas 88 872
vaatajat).
Uuslavastused
„Ikaaria mängud“, autorid Kaja Kann ja Helle Laas, lavastaja Kaja Kann, esietendus jaanuaris
2019, täiskasvanutele;
„Apelsinitüdruk“, autor Jostein Gaarder, lavastaja Sander Pukk, esietendus märtsis 2019,
vanusele 12+;
„Momo“, autor Michel Ende, lavastaja Mait Joorits, esietendus aprillis 2019, kogupere;
„Röövel Hotzenplotz“, autor Otfried Preussler, lavastaja Mirko Rajas, esietendus septembris
2019, kogupere;
„Tõrksa taltsutus“, autor William Shakespeare, lavastaja Merja Pöyhönen, esietendus septembris
2019, noored ja täiskasvanud;
„Päike, kuu ja tähed“, Eesti rahvajutt, lavastaja Polina Stružkova, esietendus novembris 2019,
väikelapsed;
„Vapruse värinad“, autor Ott Kilusk, lavastaja Kaili Viidas, esietendus detsembris 2019,
kogupere;
Muu repertuaar
„Päris mäng”, autor ja lavastaja Leino Rei, esietendus veebruris 2018, väikelastelavastus;
„p(ÖÖ)”, autorid Andri Luup, Tiina Mölder ja Christin Taul, lavastajad Tiina Mölder ja Christin
Taul, esietendus aprillis 2018, lavastus koolilastele.
„Gulliveri reisid”, autor Jonathan Swift, lavastaja Taavi Tõnisson, esietendus juuli 2018,
koguperelavastus/suvelavastus.
„Noored hinged”, autor Anton Hansen Tammsaare, lavastaja Mirko Rajas, esietendus september
2018, lavastus noortele ja täiskasvanutele.
„Vari”, autor Hans Christian Andersen, lavastaja Leino Rei, esietendus oktoober 2018,
varjuteatrilavastus koolilastele.
„Protsess”, autor Franz Kafka, lavastaja Taavi Tõnisson, esietendus november 2018, TÜ
Viljandi kultuuriakadeema teatrikunsti 12. lennu diplomilavastus noortele ja täiskasvanutele.
„Bon Vojage ja teised valed”, autor Etgar Keret, lavastaja Yael Rasooly, esietendus september
2018, lavastus täiskasvanutele.
„Karjapoiss on kuningas”, tekst rahvaluulest, lavastaja Rein Agur, esietendus 17.06.1981,
lastelavastus vanusele al 4. eluaastast. „Museaalne” lavastus, mida mängitakse NUKU
muuseumis.
„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, autor Mark Haddon, lavastaja Sander Pukk, esietendus
08.03.2015, sõna- ja visuaalteatrilavastus noortele ja täiskasvanutele.
„Kodud”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus. 09.04.2011, väikelastelavastus vanusele al
3. eluaastast.
„Metsakülad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 17.11.2007, väikelastelavastus;
„Miisu”, autor Annie M. G. Schmidt, lavastaja Andres Roosileht, esietendus 18.10.2015, nuku-
ja sõnalavastus vanusele al 5. eluaastast.
„Nutude salajutud”, autorid Maria Usk ja trupp, esietendus 03.2018, lavastus beebidele.
„Pesamunad”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 18.05.2012, väikelastelavastus vanusele
al 2. eluaastast.
„Pollyanna”, autor Eleanor H Porter, lavastaja Mait Joorits, esietendus 01.10.2018,
koguperelavastus.
„Puuhaldjate lugu”, autor ja lavastaja Mirko Rajas, esietendus 23.02.2014, lastelavastus
vanusele al 4. eluaastast.
„Päike läheb puhkusele”, autor Kristi Kangilaski, lavastaja Taavi Tõnisson, esiet. 30.04.2016,
lastelavastus vanusele al 3. eluaastast.
„Timm Thaler ehk Müüdud naer”, autor James Krüss, lavastaja Taavi Tõnisson, esietendus
30.04.2018, koguperelavastus.
„Tsuhh, tsuhh, tsuhh...” autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 05.11.2006, väikelastelavastus
vanusele al 2. eluaastast.
„Vurr-vurr vurrkann”, autor ja lavastaja Helle Laas, esietendus 01.04.2010, väikelastelavastus
vanusele al 1. eluaastast.
„Vepsa muinasjutud”, rahvaluulel põhinev Helle Laasi ja Mihkel Tikerpalu lavastus,
taasesietendus 01.10.2014, lastelavastus vanusele al 4. eluaastast.
„Väike prints”, autor Antoine de Saint-Exupéry slavastaja Mirko Rajas, esietendus 29.01.2018,
koguperelavastus.
Festival
NuQ Treff on iga kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline teatrifestival, mille missioon on
kaasaegse visuaal-, nuku- ja objektiteatri vahendamine eesti vaatajatele, teatriprofessionaalide
silmaringi ja oskuste avardamine, rahvusvaheliste kontaktide loomine, väljundivõimaluste
pakkumine oma ala tipptegijatele. Nii lastele kui täiskasvanutele suunatud välislavastuste
programm tutvustab visuaalteatri võimalusi ning arendab universaalse teatrikeele lugemise
oskust. NUKU teatri omalavastuste programm võimaldab teatritöötajatel, -teoreetikutel ja
publikul asetada meie lavastused maailma tippteatri konteksti. Sel moel tõstab festival nii tegijate
kui vaatajate teadlikkust ja huvi erinevate teatrivormide vastu. NUKU teatri ja teiste Eesti teatrite
lavastused tutvustavad välisekspertidele meie visuaalteatrit, sõlmitakse kontakte erialaseks
koostööks ja välisfestivalidel osalemiseks.
Festival sai alguse 2007. aastal. 2016. aastal võeti kasutusele nimi NuQ treff ja seni iga- aastaselt
toimunud festival muutus bienaaliks.
2019. aasta festivali programmi koostas festivali uus kunstiline juht Leino Rei, programmis oli
21 lavastust, esindatud oli 12 erinevat riiki. Lisaks Eestile, Soome, Leedu, Poola, Bulgaaria,
Belgia, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa, Sloveenia ja Iisrael. Anti 41 etendust. Lisaks
toimusid töötoad ja seminar. Anti 38 etendust, mida külastas 3468 vaatajat.
MUUD TEGEVUSED
Üldist
Kuigi sihtasutuse põhitegevuseks on teatritegevus, koondab organisatsioon enda juurde veel
mitmeid teatriga seotud ja eraldiseisvaid kunsti- ja muid tegevusi. See pakub lisaväärtust ning
sidusust. Nii tegeletakse nimetatud teatrifestivali korraldamisega, uue põlvkonna kasvatamisega
noortestuudios, ollakse partneriks teatrialase (kõrg)hariduse andmisel Tartu Ülikoolis, Viljandi
Kultuuriakadeemias ja EMTA Lavakunstikoolis, peetakse muuseumi (püsiekspositsioon,
näitused, sariüritused, eriüritused, ekskursioonid jne) ning arendatakse muud näitusetegevust.
Lisaks sellele korraldatakse ka mitmesuguseid erisündmusi, ollakse aktiivsed rahvusvahelistes
suhetes ning pakutakse ja arendatakse muid tugiteenuseid, näiteks pood ja kohvik.
Muuseum
NUKU teater on ainus Eesti teater, mille juurde kuulub teatri missiooni ja visiooni toetav
muuseum. Muuseumi püsiekspositsioon ja ajutised näitused tutvustavad nukuteatrikunsti ja meie
teatri ajalugu. Muuseumis toimuvad haridus- ja teatriprogrammid, kohtumised, loengud ja
meistriklassid. Muuseumis suheldakse meie lavastuste sihtgruppidega, avatakse lavastuste tausta,
analüüsitakse teatris nähtut ja kogutakse tagasisidet. Muuseum uurib, kogub ja säilitab NUKU
teatriga seonduvaid materjale ning jäädvustab etendustegevust.
2019. aastal külastas NUKU muuseumi 20 579 inimest Jätkati sariürituste korraldamist ning
pakutavate koolituste, õpitubade jms arendamist ning täiendamist. Jätkati koostööd Tallinna
vanalinna muuseumidega.
Muuseum oli 2019. aastal külastajatele avatud kuuel päeval nädalas. Muuseumis jätkati
väljatöötatud ning täienenud programmiga, mida pakutakse täies mahus eesti ja inglise ning
osaliselt ka vene keeles.
Igapäevaselt toimusid muuseumis ekskursioonid, mille käigus sai tutvuda nukuteatri ajalooga ja
näitustega seotud teatriteemadega. Jätkusid üritustesarjad „Kohtumine nukkudega”
„Kohtumine näitlejaga”. Teatrihooaja igal laupäeval ja pühapäeval anti muuseumis etendusi, kord
kuus toimus muuseumis kontsert. Muuseumis korraldati sünnipäevi ja (jõulu)pidusid, mille
programmid koostati vastavalt külastaja soovile eelpool nimetatud muuseumitegevuste põhjal.
Muuseum osales aktiivselt erisündmuste läbiviimisel ja organiseerimisel. Jätkusid programmid,
mis pakkusid teatrietendustele lisaväärtusi mängude, õpitubade ja töötubade vormis.
Jätkus koostöö muuseumidevaheliste koostööprojektidega, milles osales üheksa vanalinna
muuseumi. Viidi läbi koolivaheaegadel toimuvaid lastelaagreid „Kaheksa ühe hoobiga” 1.–3.
klasside lastele ning seejärel koostööprojekt „Puust ja punaseks”, mille käigus saavad
üldhariduskoolide 4. klassid osaleda ühel neljatunnisel koolipäeval, mis toimub erinevates
muuseumides.
Uute algatustena osaleti edukalt programmis DisainMinds ja käivitati mudilaste teatriring.
Jätkati NUKU muuseumis uue ekspositsiooni planeerimise ja ehitamisega. Eesmärgiks oli välja
töötada platvorm, mis täiendaks nukuteatri diskursuse-sisest kvaliteeti ning oleks külastajatele
atraktiivne ka erialaüleselt.
Rahvusvahelised suhted
Lähtudes valdkondlikust eripärast ja sellega tegelejate vähesusest Eestis, samuti huvist mujal
maailmas toimuva vastu, aga ka enda loomingu tutvustamise ning teistelt õppimise ning
inspiratsiooni saamise eesmärgist, omab NUKU väga laiapõhjalist rahvusvaheliste suhete
võrgustikku.
Välisfestivalidel osalemine on NUKU teatrile suurepärane võimalus uute kontaktide loomiseks
ja enese näitamiseks rahvusvahelisele ringkonnale. Lisaks on festivalid Eesti nukunäitlejate ja
kunstnike jaoks peaaegu ainsaks enesearenduse ning kogemuste hankimise võimaluseks.
2019. aastal külastas NUKU teater lavastustega järgmisi festivale:
Lavastus “Vari”, Summer Pupet Pier, Sloveenias;
Lavastus “Bon vojage”, Metamorfozy Lalek, Poolas.
Pood
Kassa funktsiooni paremaks ärakasutamiseks ning teatrikülastaja vajaduste paremaks
rahuldamiseks tegutseb teatris pood, mis lisaks enda (teater, muuseum) ja teiste ürituskorraldajate
piletitele (Piletilevi müügivõrk) müüb külastajatele, linnakodanikele ning turistidele eestimaiseid
maiustusi, karastusjooke jms, samuti erinevaid (oma)meeneid ning mänguasju, suvisel ajal ka
kohvijooke ning jäätist.
Kohvik
Hendriku kohvik on eeskätt mõeldud oma maja töötajate ning teatri ja muusemi külastajate
teenindamiseks. Eesmärk on pakkuda piisavalt mitmekülgset ja kvaliteetset sortimenti
võimalikult soodsate hindadega nii korralikumaks kõhutäieks kui ka väiksemaks kohvikõrvaseks.
Menüüvalikus on lõunapakkumisena kaks valikut sooja sööki, lisaks salatid, võileivad, pirukad
ja vrapid, magusavalikus koogid ja saiakesed, maiustused ning puuviljad. Pakutakse kvaliteetseid
kohvi- ja teejooke ning erinevaid karastusjooke. Õhtustel täiskasvanutele suunatud etendustel on
võimalik osta alkohoolseid jooke, mis pidevalt saadaval ei ole. Kohvik on avatud kõigil teatri ja
muusemi lahtiolekupäevadel teisipäevast pühapäevani.
ORGANISATSIOON
Juhtimine ja struktuur
2019. aastal töötas SA NUKU nõukogu koosseisus:
nõukogu esimees: Hillar Sein;
nõukogu liikmed: Garmen Tabor, Mart Mägi, Mait Laas, Helje Päivil;
juhatuse liige: Joonas Tartu.
Haldus- ja ehitustegevus
SA NUKU-le kinnisvara ei kuulu. Põhitegevuseks vajalikke pindu kasutatakse üürilepingute
alusel. Teatri- ja muuseumihoonet üüritakse pikaajalise lepingu alusel Riigi Kinnisvara AS-lt,
muid ruume renditakse lühema-ajaliste lepingutega vastavalt vajadustele (ladu, etenduspaigad
jm). 2019. aastal korraldas ja koordineeris vajalikke haldustegevusi SA NUKU haldusjuht
koostöös Riigi Kinnisvara AS-i kliendihalduriga. Enamikku tegevustest teostas Riigi Kinnisvara
AS. Riigi Kinnisvara AS-i näol on tegemist eraldiseisva ning suuremahuliselt tegutseva
ettevõttega. Põhja piirkonna haldur on Liivi Sandra Arulaane.
Aruande koostamise perioodil kuulutas Vabariigi Valitsus seoses viirusepuhanguga 12.03.2020
välja eriolukorra. Eriolukorra ajal ei ole teatris võimalik anda etendusi ega hoida avatuna
muuseumi. Selle tulemusel kaotame omatulu. Lisaks on häiritud tavapärane töörütm ning täita on
võimalik vaid teatud tööülesandeid, mis ei võimalda kõigile töötajatele tagada pidevat hõivatust.
Majanduslikke negatiivseid mõjusid sihtasutusele vähendavad teatud kulude ära jäämine, teatud
kulude ära jätmine ja riiklikud toetusmeetmed. Esialgsel hinnangul tagab nimetatu tulevastel
perioodidel majandusliku tasakaalu.
Peamised finantssuhtarvud Valem 2019 2018
Tulude-kulude suhe Tulud kokku / kulud kokku 0,98 0,93
Netovara määr Netovara / varad kokku x 100 24,39 38,18
Puhastentaablus (%) Aruandeaasta tulem / tulu ettevõtlusest x 100 - 10,57 - 26,33
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja Käibevara / lühiajalised kohustused 0,37 0,29
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 29 683 23 423 2
Nõuded ja ettemaksed 73 407 51 657 3
Varud 19 307 20 449
Kokku käibevarad 122 397 95 529
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 306 323 439 768 6
Immateriaalsed põhivarad 4 327 0
Kokku põhivarad 310 650 439 768
Kokku varad 433 047 535 297
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 0 2 630
Võlad ja ettemaksed 323 437 328 283 8
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 4 000 0 10
Kokku lühiajalised kohustised 327 437 330 913
Kokku kohustised 327 437 330 913
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 531 131 531 131
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -326 747 -80 284
Aruandeaasta tulem -98 774 -246 463
Kokku netovara 105 610 204 384
Kokku kohustised ja netovara 433 047 535 297
9
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 2 908 234 2 588 536 10
Tulu ettevõtlusest 934 773 935 934 11
Muud tulud 0 1 300 12
Kokku tulud 3 843 007 3 525 770
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 727 209 -1 670 803 13
Tööjõukulud -2 087 587 -1 951 036 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -126 215 -136 390 6
Muud kulud -1 416 -13 923 15
Kokku kulud -3 942 427 -3 772 152
Põhitegevuse tulem -99 420 -246 382
Intressitulud 665 0
Intressikulud -19 0
Muud finantstulud ja -kulud 0 -81
Aruandeaasta tulem -98 774 -246 463
10
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -99 420 -246 382
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 126 215 136 390
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 1 246 -1 300 15
Muud korrigeerimised -1 -18 399
Kokku korrigeerimised 127 460 116 691
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -21 750 34 372
Varude muutus 1 142 -4 173
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -846 81 776
Kokku rahavood põhitegevusest 6 586 -17 716
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-1 675 -34 083 6
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
3 333 1 300 6
müügist
Laekunud intressid 665 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest 2 323 -32 783
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -2 630 -1 861
Makstud intressid -19 -81
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 649 -1 942
Kokku rahavood 6 260 -52 441
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 23 423 75 864 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 6 260 -52 441
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 29 683 23 423 2
11
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 531 131 -80 284 450 847
Aruandeaasta tulem -246 463 -246 463
31.12.2018 531 131 -326 747 204 384
Aruandeaasta tulem -98 774 -98 774
31.12.2019 531 131 -425 521 105 610
12
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standart
tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida
täiendavad Rahandusministri määrused ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu ning muud nõuded kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt
laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse
bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on
toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalse põhivarana arvestatakse varaobjektid soetusmaksumusega alates 5000 eurot ja kasutuseaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara
võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud
vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb
üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised : transpordivahendid 5-6 aastat ning
muu põhivara 5-10 aastat. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud
eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal
bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Igal bilansipäeval hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse
vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras,
kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara
kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara
kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks
vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Rendid
13
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete
miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud
põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel
juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi
maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi
jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud ning muud kohustused) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel
perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui sihtasutusel
pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus
bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldis kajastatakse juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline
kohustus, kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole
võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, avalikustatakse nende olemasolu korral aastaaruande lisas tingimuslike kohustustena.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel
või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval.
Sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara soetust kajastatakse mõlemaid eraldi.
Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena.
Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel
laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt
tuluna ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna hetkel, kui toetus on laekunud.
Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute
soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarve aasta lõpuks järelejäänud raha
võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist
kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt
määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui
teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Piletimüügitulu teatrietendustele
kajastatakse müügihetkel saadud ettemaksena ning kantakse tuludesse etenduse toimumise päeval.
Kulud
Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulevastel perioodidel toimuvate teatrietenduste ettevalmistamisega seotud otsesed kulutused kogutakse
bilansireale „Nõuded ja ettemaksed“ alakirjele „Tulevaste perioodide kulud“ ning kajastatakse kuludena esietenduse toimumise päeval.
Seotud osapooled
Seotud osapooltena käsitletakse:
1) Juhatuse ja nõukogu liikmed
2) punktis 1 nimetatud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
14
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
olevad majandusüksused.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude
seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei
vasta õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist
on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.
Korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju
on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Mittekorrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise
sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Kassa 6 209 1 856
Arvelduskonto (Riigikassa) 23 474 21 567
Kokku raha 29 683 23 423
15
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 39 182 39 182
Ostjatelt laekumata
39 182 39 182
arved
Maksude ettemaksed ja
24 059 24 059 5
tagasinõuded
Muud nõuded 7 442 7 442
Viitlaekumised 7 442 7 442
Ettemaksed 2 724 2 724
Tulevaste perioodide
2 153 2 153
kulud
Muud makstud
571 571
ettemaksed
Kokku nõuded ja
73 407 73 407
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 16 666 16 666
Ostjatelt laekumata
16 666 16 666
arved
Maksude ettemaksed ja
14 273 14 273 5
tagasinõuded
Muud nõuded 2 596 2 596
Viitlaekumised 2 596 2 596
Ettemaksed 18 122 18 122
Tulevaste perioodide
18 122 18 122
kulud
Kokku nõuded ja
51 657 51 657
ettemaksed
Tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2019 koosnevad töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksust summas 380 eurot, teatrietenduste
ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 1773 eurot ( 31.12.2018 seisuga: töötajatele tehtud majanduskulude ettemaksud summas
1327 eurot, puhkusetasude ettemaks summas 4217 eurot, teatrietenduste ettevalmistamisega seotud ettemaksed summas 12 578 eurot).
Viitlaekumised 31.12.2019 seisuga koosnevad Riigi Kinnisvara AS-i kõrvalkulude tasaarveldusest summas 4940 eurot ja rendi
tagatisdeposiidist Paavli Kinnisvarale summas 2503 eurot ( 31.12.2018 viitlaekumised: Paavli Kinnisvara tagatisdeposiit 2503 eurot
ja töötasudest kinnipidamisele kuuluv summa 93 eurot).
16
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Müügiks ostetud kaubad 19 307 20 449
Kaubad müügiks 19 307 20 449
Kokku varud 19 307 20 449
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 22 790 8 478
Üksikisiku tulumaks 21 408 21 010
Erisoodustuse tulumaks 664 2 064
Sotsiaalmaks 41 143 44 494
Kohustuslik kogumispension 2 379 2 765
Töötuskindlustusmaksed 2 889 2 257
Ettemaksukonto jääk 1 269 5 795
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24 059 68 483 14 273 72 590
Vaata ka lisa 3 ja lisa 8.
17
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Masinad ja Muud
Transpordivahendid seadmed materiaalsed
Muud masinad
põhivarad
ja seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 574 946 1 596 408
Akumuleeritud kulum -3 561 -2 446 -6 007 -1 048 326 -1 054 333
Jääkmaksumus 6 614 8 841 15 455 526 620 542 075
Ostud ja parendused 0 0 0 34 083 34 083
Amortisatsioonikulu -2 035 -2 257 -4 292 -129 743 -134 035
Muud muutused 0 0 0 -2 355 -2 355
31.12.2018
Soetusmaksumus 10 175 11 287 21 462 1 341 752 1 363 214
Akumuleeritud kulum -5 596 -4 703 -10 299 -913 147 -923 446
Jääkmaksumus 4 579 6 584 11 163 428 605 439 768
Ostud ja parendused 0 0 0 1 675 1 675
Muud ostud ja parendused 0 0 0 1 675 1 675
Amortisatsioonikulu 0 0 0 -123 957 -123 957
Müügid (jääkmaksumuses) -4 579 0 -4 579 0 -4 579
Ümberliigitamised 0 -6 584 -6 584 0 -6 584
Muud ümberliigitamised 0 -6 584 -6 584 0 -6 584
31.12.2019
Soetusmaksumus 0 0 0 1 343 427 1 343 427
Akumuleeritud kulum 0 0 0 -1 037 104 -1 037 104
Jääkmaksumus 0 0 0 306 323 306 323
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2019 2018
Masinad ja seadmed 3 333 0
Transpordivahendid 3 333 0
Muud materiaalsed põhivarad 0 1 300
Kokku 3 333 1 300
Materiaalse põhivara grupis "Masinad ja seadmed" on toimunud ümberliigitamine immateriaalseteks põhivaradeks.
18
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 1 053 662 1 010 529
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
12 kuu jooksul 1 085 188 1 057 961
1-5 aasta jooksul 4 340 751 4 231 843
Üle 5 aasta 7 336 296 8 169 152
NUKU SA üürib Riigi Kinnisvara AS-lt lepingu alusel kinnistutel asukohaga Tallinn, Lai tn. 1 / Nunne tn. 4 / Nunne tn 8 asuvaid hooneid (teater ja
muuseum). Leping on sõlmitud 23.12.2012, tähtaeg on 10 (kümme) aastat Lepingu jõustumisest arvates. Lepingule ennetähtaegse ülesütlemise
aluseid ei kohaldata.
Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on eesõigus alustada üürileandjaga läbirääkimisi kõnesoleva üüripinna suhtes uue üürilepingu
sõlmimiseks, esitades üürileandjale sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt 6 (kuus) kuud enne lepingus sätestatud tähtaja saabumist.
Üürile andja võib üüri suurust indekseerimise tulemusel muuta üks kord aastas kuni 3%. Üüri indekseerimisel kasutatavaks indeksiks on
Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) ja kokkulepitud koefitsiendi korrutis.
2019.a üüritasud Riigi Kinnisvara AS-le moodustasid 1 025 297 eurot (2018.a 976 751 eurot). Teatriruumide rent finantseeritakse
tegevustoetusega Kultuuriministeeriumilt.
Alates 2017 a. juulist renditakse laoruume Paavli Kinnisvara AS-lt aadressil Kopli tn. 25, rendikulu 2019.aastal 28 365 eurot (2018. aastal 29
535 eurot). Leping on katkestatav teatades ühepoolsest lõpetamisest ette vähemalt kolm kuud.
NUKU SA rentis Danske Bank AS-lt perioodil 2013-2018 kasutusrendi lepingute alusel väikebussi ja kaubikut. 2019. aasta jaanuaris
osteti sõidukid Danske Bank AS-lt välja.
19
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 135 835 135 835
Võlad töövõtjatele 32 088 32 088 9
Maksuvõlad 68 483 68 483 5
Muud võlad 10 706 10 706
Muud viitvõlad 10 706 10 706
Saadud ettemaksed 76 325 76 325
Tulevaste perioodide tulud 2 000 2 000
Muud saadud ettemaksed 74 325 74 325
Kokku võlad ja ettemaksed 323 437 323 437
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 147 011 147 011
Võlad töövõtjatele 12 671 12 671 9
Maksuvõlad 72 590 72 590 5
Muud võlad 22 089 22 089
Muud viitvõlad 22 089 22 089
Saadud ettemaksed 67 630 67 630
Muud saadud ettemaksed 67 630 67 630
Muud kohustused 6 292 6 292
Kokku võlad ja ettemaksed 328 283 328 283
Kirjel muud saadud ettemaksed on kajastatud järgneval perioodil toimuvatele etendustele ostetud piletid.
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Töötasude kohustis 25 551 4 216
Puhkusetasude kohustis 2 168 4 651
Muud võlad 4 369 3 804
Kokku võlad töövõtjatele 32 088 12 671
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
20
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2018
tulemiaruandes
Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Kultuuriministeerium 18 399 -18 399
Kokku
sihtfinantseerimine
18 399 -18 399
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 2 545 897 -2 545 897
Kultuuriministeerium 17 000 -17 000
Riesenkampff Stiftung
4 000 -4 000
gemeinnutzige GmbH
Eesti Kultuurkapital 3 145 -3 145
Eesti Töötukassa 95 -95
Kokku
sihtfinantseerimine 2 570 137 -2 570 137
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 18 399 2 570 137 -2 588 536 0
toetused
31.12.2018 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019
tulemiaruandes
Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 2 778 682 -2 778 682
Kultuuriministeerium 104 800 -104 800
Eesti Kultuurkapital 20 929 -885 -20 044
Prantsuse Instituut Eestis 2 000 -2 000
Eesti Töötukassa 1 058 -1 058
Poola Suursaatkond
850 -850
Tallinnas
Soome Instituut 800 -800
Riesenkampff Stiftung
4 000 0 4 000
gemeinnutzige GmbH
Kokku
sihtfinantseerimine 2 913 119 -885 -2 908 234 4 000
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised
tasud, annetused ja 2 913 119 -885 -2 908 234 4 000
toetused
Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumilt eraldatud põhitoetuse eesmärk on sihtasutuse põhitegevuse kulude kate.
2019. aastal Kultuuriministeeriumilt saadud muu toetus summas 100 000 eurot eraldati rahvusvahelise teatrifestivali NuqTreff
läbiviimiseks 2019.aasta maikuus. Festivali toetasid ka Eesti Kultuurkapital, Prantsuse Instituut ja Soome Instituut.
Kultuuriministeerium toetas lavastuse "VARI" osalemist rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil SUMMER PUPPET PIER Mariboris, Sloveenias.
Eesti Kultuurkapital toetas ka teatri tehniliste töötajate osalemist eriala messidel Frankfurdis ja Berliinis, mille kasutamata kulud 855 euro
ulatuses sihtasutus tagastas.
NUKU muuseumi patroon, perekond Riesenkampff, toetas oma fondi kaudu maapiirkondade ja raskustes perede laste
osalemist haridusprogrammides 4000 euroga. Kuna toetus laekus alles aasta lõpus, siis need tegevused saavad toimuma 2020. aasta jooksul.
Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise
21
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
seisuga tagastamisele.
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018
Etendusasutuse tasulised teenused 727 198 726 933
Muud kultuuriasutuse tulud 207 575 209 001
Kokku tulu ettevõtlusest 934 773 935 934
Etendusasutuste tasulised teenused koosnevad etenduste piletite tulust (2019. aastal 636 793 eurot; 2018. aastal 645 182 eurot), lisaks
tulu muuuseumi külastustest ning õpitubade läbiviimisest (2019. aastal 90 405 eurot; 2018. aastal 81 751 eurot).
Muud kultuuriasutuste tulud - kauba müük poes ja kohvikus, ruumide kasutamine, vahendustasud müügist ja muud tellitavad teenused
(nt. ürituste korraldamise teenus, jõuluvana teenus jne).
Lisa 12 Muud tulud
(eurodes)
2019 2018
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 300
Kokku muud tulud 0 1 300
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Üür ja rent -1 053 662 -1 006 287
Energia -77 243 -79 019
Elektrienergia -41 166 -46 813
Soojusenergia -36 077 -32 206
Veevarustusteenused -6 796 -3 433
Hoonete ja ruumide majandamiskulud -13 742 -53 386
Etendustegevuse kulud -442 075 -359 623
Müüdud kauba kulud -53 281 -68 752
Mitmesugused bürookulud -20 717 -27 188
Sõidukite majandamiskulud -11 432 -18 087
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -6 402 -7 712
Lähetuskulud -20 268 -3 324
Inventari majandamiskulud -3 159 -3 096
Koolituse kulud -1 860 -5 545
Meditsini kulud -5 545 -2 584
Väikevahendite soetus -11 027 -32 767
Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 727 209 -1 670 803
22
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Kultuuriministeeriumi toetusest soetati 2018. aastal väikevahendid summas 18 399 eurot. Soetused olid seotud teatrihoone
renoveerimisega. Aruandeaastal sellisteks soetusteks vahendeid ei eraldatud.
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu -1 549 931 -1 423 285
Sotsiaalmaksud -526 854 -506 152
Erisoodustused -10 802 -21 599
Kokku tööjõukulud -2 087 587 -1 951 036
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 88 85
Lisa 15 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Kahjum materiaalsete põhivarade müügist -1 246 0
Trahvid, viivised ja hüvitised -59 -10 803
Lootusetult laekuvate nõuete kulu 0 -2 939
Muud -111 -181
Kokku muud kulud -1 416 -13 923
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2019 31.12.2018
Kohustised Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 2 033 0
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 43 661 43 950
Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon 1 536 1 536
23
Sihtasutus NUKU 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Vabariigi Valitsus kuulutas seoses viirusepuhanguga 12.03.2020 välja eriolukorra.
Eriolukorra näol on tegemist mittekorrigeeriva sündmusega ja selle mõju ei ole kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Juhtkonna hinnangul ei ole eriolukorra mõju sihtasutuse järgnevate perioodide finantstulemusele aruande koostamise seisuga võimalik
täpselt määratleda.
Selle kehtimise ajal ei ole teatris võimalik anda etendusi ega hoida avatuna muuseumi, sellest tulenevalt ei ole võimalik teenida omatulu.
Lisaks on häiritud tavapärane töörütm ning täita on võimalik vaid teatud tööülesandeid, mis ei võimalda kõigile töötajatele tagada
pidevat hõivatust. Majanduslikke negatiivseid mõjusid sihtasutusele vähendavad teatud kulude ära jäämine, teatud kulude ära jätmine ja
riiklikud toetusmeetmed. Juhtkonna esialgsel hinnangul tagab nimetatu tulevastel perioodidel majandusliku tasakaalu.
31.12.2019 seisuga ületavad sihtasutuse lühiajalised kohustused käibevara summas 205040 eurot. Põhjuseks on 2018. aastal toimunu ja
sellest annab ülevaate vastavas aruandes selgitatu.
2019. aastaks planeeritud vastava puudujäägi vähendamist piirasid erinevad asjaolud, mis on käesoleva aruande sissejuhatavas osas lahti
kirjutatud (muudatused trupis ja repertuaaris, suur lisaproovide hulk, mis vähendas etenduste andmise ja seega omatulu teenimise võimalusi).
24
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus NUKU nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus NUKU (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja
netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud
info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ree Teinberg
Vandeaudiitori tegevusloa number 625
Audit & Consult OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 280
Telliskivi tn 60/1, Tallinn, Harju maakond, 10412
04.05.2020