Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Vene Teater registrikood: 90008666 tänav, maja: Vabaduse väljak 5 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10141 telefon: +372 6114900 faks: +372 6114999 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Bilanss 16 Tulemiaruanne 17 Rahavoogude aruanne 18 Netovara muutuste aruanne 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 20 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20 Lisa 2 Raha 23 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 23 Lisa 4 Varud 23 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 24 Lisa 6 Kasutusrent 25 Lisa 7 Laenukohustised 26 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 27 Lisa 9 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 27 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 28 Lisa 11 Muud võlad 28 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 28 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 29 Lisa 14 Muud tulud 29 Lisa 15 Tööjõukulud 30 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 30 Lisa 17 Muud kulud 31 Lisa 18 Seotud osapooled 31 Aruande allkirjad 32 Vandeaudiitori aruanne 33 2 2019. AASTA TEGEVUSARUANNE SA Vene Teater lähtub oma tegevuses teatri arengukavas sõnastatud missioonist – Vene Teater on venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärgiks on olla venekeelse teatrikunsti eeskõneleja, suunanäitaja ning kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas. Teatrimaja peab olema koht, kus näitlejatel on hea töötada ning vaatajad tunnevad ennast oodatuna ja mugavalt; kus kunstiline, tehniline ja organisatsiooniline tase vastavad avalikkuse ootustele ning seda hindavad nii vene- kui ka eestikeelsed kultuuritarbijad. Sissejuhatuseks 2019. aasta oli Vene Teatrile loomingulises ja ka organisatsioonilises plaanis mitmekülgne ning sündmusterohke aasta. Uuslavastusi oli kavandatud välja tuua 10, aga kui lisada Vene Teatri Stuudio kaks nö aruandelavastust ja üks näitlejate omaalgatuslik töö, toodi aasta jooksul publiku ette 13 uuslavastust. Külastajate arv oli kavandatud mõnevõrra tagasihoidlikumaks 2018. aasta tulemusest, sest plaanitavad uuslavastused ei võimaldanud suuremat numbrit ette näha ja nagu selgub aasta kokkuvõttest, oli selline eesmärgipüstitus põhjendatud. 2019. aasta plaan õnnestus täita, aga võrreldes aasta varasema perioodiga vähenes külastatavus 4,7%. Tulud seevastu olid plaanitud kasvuga. Selleks võeti suund vähendada müügikampaaniatega kaasnevaid suuri allahindlusi ning teiseks seati eesmärk hoida keskmine pileti hind korrelatsioonis keskmise palgaga ja selle kasvuga. Need kaks meedet tagasid tulude kasvu võrreldes aasta varasema tulemusega, aga ei olnud piisavad, et täita 2019. aastaks kavandatud eesmärk. See täideti 98,9%. Võrreldes 2018. aastaga oli piletimüügitulu kasv siiski 3,5%. Kulude piiramisega ja nende hoidmisega eelarves planeeritud tasemel on olukord jätkuvalt pingeline. Tegemata ühtegi ülemäärast või mittepõhjendatud kulutust ja jälgides eelarveliste vahendite säästliku ja otstarbekohase kasutamise printsiipe, ületati esialgselt kavandatud kulusid 7,5%. Uuslavastused 2019. aasta tegi erakordseks see, et mitu uuslavastust oli kavandatud esietenduma väljaspool koduteatrit ja koostöös teise loomingulise institutsiooniga. Koostöös Narva Vaba Lavaga toodi välja näidend „Ära imesta, kui tullakse süütama sinu maja“. Peaproovid ja esietendus toimusid Narvas, mis tähendas kogu lavastusmeeskonna kolimist nädalaks Narva. Peale Narva etendusi toimusid uued proovid ja uus esietendus Tallinnas. Sarnaselt valmis Vene Teatri ja Sankt- Peterburgi teatri „Balti maja“ ühistööna lavastus „Olümpia“. Esmalt toimusid kõik proovid ja esietendus Peterburis ning seejärel lavaproovide tsükkel ja esietendus Tallinnas. Mõlemal juhul aitas koostööpartner katta lavastuse väljatoomisega seotud kulusid, aga tuleb märkida, et sellised koostöölavastused nõuavad erakordselt suurt administratiivset ressurssi ja kokkuvõttes on need kulukamad nö rea- ehk tavalavastustest. Samuti jätkas teater aasta varem esietendunud suvelavastuse mängimist väljaspool oma maja ehk Sagadi mõisas ja kahe aasta kokkuvõtteks võib lõpuks öelda, et majanduslikus mõttes jõudis see projekt tagasihoidlikku plussi, aga teatri mainekujunduse mõttes oli asjatundjate arvates tegemist igati eduka projektiga. Eraldi esiletõstmist väärib ka teatri suures saalis esietendunud „Charoni koor“, mis lava (saali) kujunduse, muusikalise kujunduse, näitlejate arvu ja kõigi muude parameetrite poolest vastab mastaapse suure saali lavastuse formaadile. Aga kuna näitlejad tegutsevad saalis ja vaatajad istuvad laval, kus on ainult 130 istekohta, oli algusest peale selge, et tegemist tuleb tulu ja kulu suhte seisukohalt piiripealse juhtumiga. Ja nagu teatris tihti juhtub, kunstiliselt põnev tulemus ei resoneeru vaataja arvamusega. Veelgi selgemalt leiab eeltoodud mõte kinnitust sügisel suures saalis esietendunud värss-draama „Ruslan ja Ljudmilla“ puhul. Vaatajate arvamus jaguneb selle lavastuse puhul järsult kaheks, aga need vaatajad, kes lavastusse suure poolehoiuga suhtuvad, on ülekaalukas arvulises vähemuses. Võib öelda, et ambitsioonikalt mitmekülgseks kavandatud aastasse mahtus ka mitu uuslavastust, mis loomingulises plaanis täitsid teatri poolt seatud eesmärgid ja samal ajal pälvisid ka publiku valdava poolehoiu. „Eesti matus“ ja „Vanamoodne komöödia“ suures saalis ning „Vasjake“ ja Goodbye Berlin“ väikeses saalis, samuti vahetult aasta lõpus sellesse loetellu lisandunud väikese saali lavastus „Headesse kätesse“. Alati on täissaalidele läinud ka lastele mõeldud jõululavastused. Nii ka 2019. aasta lastelavastus „Imede öö“. Need on lavastused, mis aitasid teatril hoida sidet laiema vaatajaskonnaga ja kahe lavastuse - „Eesti matus“ ja „Goodbye Berlin“ - puhul võib öelda, et huvi nende vastu on teatrisse toonud ka uusi vaatajaid. Esimene kindlat rohkesti eestikeelseid ja teine noori vaatajaid, kes muidu Vene Teatrisse satuvad harva. Nagu juba eelnevalt mainitud, valmis aasta jooksul 13 uuslavastust. Neist 6 lavastust esietendusid teatri suures saalis, 6 teatri väikeses saalis, 1 lavastus teatri hoovimaja ajutises ehk nö Punases saalis. Suures saalis esietendunud kuuest lavastusest üks oli lastele adresseeritud. Ülevaate aasta jooksul esietendunud lavastustes annab järgmine tabel: Autor Lavastaja Pealkiri Esietendus Saal P. Demirski Juri Muravicki „Ära imesta, kui 18. jaanuar Narva Vaba tullakse süütama ja lava; sinu maja“ 29. jaanuar Väike saal A. Kivirähk Üllar Saaremäe „Eesti matus“ 25. jaanuar Suur saal O. Muhhina Philipp Loss „Olümpia“ 12. veebruar Balti maja 08. märts Suur saal L. Andrejev Daniil žandberg „Vassili Fievski elu“ 28. märts Väike saal ainetel „Vasjake“ J. Pulinovitš Artjom Garejev „Charoni koor“ 12. aprill Suur saal J. Pulinovitš Philipp Loss „Kolm õde“ ainetel 12. Väike saal P. Porodina „Prozorovite maja“ septembril P. Loss A.Puškin Denis Azarov „Ruslan ja 20. Suur saal Ljudmillal“ september A. Arbuzov Aleksandr „Vanamoeline 25. oktoober Suur saal Kladko komöödia“ W. Herndorf Polina „Goodbye Berlin“ 15. Väike saal R. Koall Solotowitzki november Teatristuudio Stuudio kõik „#Kasseeonetendus“ 01. Väike saal ühistöö juhendajad september Teatristuudio Artjom Garejev „Jevgeni Onegin“ 21. Punane maja ühistöö Marina Malova november A. Bogatšea Philipp Loss „Imede öö ehk 07. Suur saal mänguasjad ärkavad detsember ellu“ - lastele A. Fink Anna Markova „Käest kätte“ 28. Väike saal detsember Lisaks eelkirjeldatud esietendustele mahtus 2019. aastasse veel kaks projekti, mille ettevalmistamise ja läbiviimisega teater vahetult seotud oli. Esimene neist oli koostöös festivaliga „Kuldne mask“ läbiviidud loominguline laboratoorium, mille käigus testiti ja arendati Vene autorite uusi draamatekste ja seda tegid Eesti lavastajad. Viiest sõelale jäänud tekstist, mis kõik ka publikule mõnekümneminutiliste katkenditena ette kanti, valiti välja üks, M.Durnenkovi „Utoopia“, mis 2020. aastal täispikkuses ka vaatajani jõuab. Teiseks esiletõstmist väärivaks projektiks oli lastele suunatud „Jõuluvana töötuba“, mille käigus mitusada last said näitlejate juhendamisel laulmist, tantsimist ja käsitööd õppida ja seda kõike lõbusas mänguhoos. Etendustegevus Kalendriaasta jooksul oli repertuaaris kokku 40 erinevat lavastust ja kokku andis teater 368 omalavastuste etendust, mida oli 14 etendust rohkem kui 2018. aastal. Kui lisada veel teatri poolt vahendatud külalisteatrite etendused, mille toimumist ning piletimüüki korraldas teater, toimus aasta jooksul kokku 372 piletitega üritust. Seda on 2 nimetust vähem kui aasta varem. Väljaspool oma maja anti kokku 26 etendust. Neist 8 anti Sagadi mõisas toimunud suveetenduste raames, 14 etendust erinevates Eesti linnades ning 2 etendust väljaspool Eestit: suure saali lavastus „Olümpia“ etendus Peterburis toimuva iga-aastase festivali „Kohtumised Venemaal“ raames ja väikese saali lavastus „Pardijaht“ etendus samuti Peterburis toimuval festivalil, mida korraldab sealne teater Театр на Васильевском. Aasta tagasi tuli tegevusaruandes kirjutada, et teistes Eesti linnades etenduste andmine oli teatrile peale aastaid kestnud pausi üsnagi tõsiseks väljakutseks. Kirjutasime, et Vene Teatrile lojaalne publik, eriti Ida-Virumaal, aga ka Rakveres ja Pärnus, oli teatri unustanud ning venekeelsele publikule oli armsaks saanud põhiliselt Peterburist, aga ka mujalt Venemaalt Eestit väisavad külalisteatrid ning nende teleseriaalidest tuttavaks saanud näitlejad. 2019. aasta kohta seda enam öelda ei saa. Eriti hästi on Vene Teater vastu võetud Narva publiku poolt. Sealne Vaba Lava on kujunenud väga mugavaks mängupaigaks, kus saal on peaaegu alati välja müüdud ja kõik tehnilised ja muud tingimused vastavad ideaalselt Vene Teatri ootustele. Külastatavus Pileti ostnud vaatajate arv, nagu sissejuhatuses ka mainitud, sai 2019. aastaks kavandatud mõnevõrra tagasihoidlikum. Kui 2018. aastal kasvas piletimüük jõudsalt ja aasta lõpuks oli müüdud 50 564 piletit, siis 2019. aasta plaaniks oli võetud 47200 külastajat. Tegelikuks tulemuseks kujunes 48170 pileti ostnud külastajat ehk pisut enam kui plaanitud. Ülevaate piletite müügist kuude kaupa võrdluses plaaniga ning aasta varasema perioodiga annab järgmine graafik: 12 000,00 10 000,00 2019 PLAAN 2018 TEGELIK 8 000,00 2019 TEGELIK 6 000,00 4 000,00 2 000,00 0,00 Graafikult on näha, et aasta ülekaalukalt parima tulemuse annab detsembri külastatavus ja seda tänu lasteetendustele, mis kõik lõpevad jõuluvana külaskäiguga. Augusti tulemus on tagasihoidlik ja põhjused on veel ebaselged. Varasematel aastatel on teater augustis andnud mõned üksikud etendused ja võimalik, et potentsiaalsel auditooriumil ei ole veel tekkinud harjumust augustis teatrisse tulla. Põhjus võib ka selles olla, et suur osa inimesi on augustis veel suvepuhkusel ja linnast eemal. Samas jällegi, teiste kultuurisündmuste külastatavus seda mõtet ei kinnita. Lootus augustis meelitada teatrisse Tallinna väisavaid turiste ei saanud 2019. aastal mingit kinnitust ja edaspidi sellele võimalusega ei arvestata. Äramärkimist väärib veel see, et praktiliselt kõigil Vene Teatri etendustel oli sünkroontõlge eesti keelde. Piletimüük ja muud tulud 2019. aasta müügitulu piletimüügist laekuv osa kasvas aasta varasema perioodiga võrreldes 1% , jõudes detsembri lõpuks tulemuseni 514 761 eurot, aga aasta eesmärgiks võetud 519 000 eurot jäi siiski täitmata. Kui septembri, oktoobri ja novembri tulemuste põhjal tundus, et repertuaar ei toeta aasta eesmärgiks võetud tulemust ühelgi moel ja plaani täitmisest jääb puudu 10 või enam protsenti, siis detsembrisse planeeritud laste jõuluetendused ja juba oktoobri lõpus esietendunud „Vanamoeline komöödia“ läksid täissaalidele ning müügitulu piletimüügi osa täideti 99%. Täpse ülevaate 2019. aasta piletimüügist võrdluses plaaniga ja aasta varasema perioodiga annab alljärgnev graafik: 120 000,00 100 000,00 2019 PLAAN 2018 TEGELIK 2019 Tegelik 80 000,00 60 000,00 40 000,00 20 000,00 0,00 Teatri kultuuri ja kunstialastest tuludest annab piletimüük reeglina enam kui 95%. Nii ka 2019. aastal, piletimüük moodustas müügituludest täpselt 95%. Kui võtta arvesse kõik teatri omateenitud tulud, sh renditulu ja muud tulud, andis piletimüük 75,5%. Kui liita omateenitud tuludele ka eelarveline toetus, moodustab piletimüük kõigist tuludest 17,6%. Võrreldes aasta taguse perioodiga on piletimüügist saadava tulu osakaal eelarves kasvanud 2,4 protsendipunkti. Teistest omatuludest kasvas absoluutarvudes enim artikkel „muud tulud“. Selle artikli alla paigutuvad tulud, mis on erakorrapärased ja reeglina eelarve koostamise käigus prognoosimatud. Võrreldes aasta varasema perioodiga oli erakorraliste tulude kasv neli korda ja seda tänu teatrile kuulunud, aga aastakümneid näitlejanna käsutuses olnud elamispinna (korteri) müügile. Eelarveline toetus Eelarveline toetus kujunes plaanitust ja Kultuuriministeeriumiga algselt sõlmitud lepingust mõnevõrra erinevaks. Aasta viimases kvartalis oli teater taas sunnitud käibevahendite puudujäägi katteks taotlema ministeeriumilt ettemakset järgmise aasta eelarvest summas 130 000 eurot, mille ministeerium ka täiendavalt eraldas. Ka aasta varem oli ministeerium teinud teatrile sarnase ettemakse, mis tähendas seda, et 2019. aastast oli juba „puudu“ 130 000 eurot. 2019. aasta eelarve oli küll koostatud selliselt, et kulud olid viidud tuludega tasakaalu, aga tegelik olukord ei võimaldanud ühelgi moel aasta jooksul kokku hoida 130 000. Lisaks sellele eraldas ministeerium täiendavalt purunenud tuletõkke eesriide ajami väljavahetamiseks 52 427 eurot. Investeeringud ja pikaajalise mõjuga soetused 2019. aasta investeeringud põhivarasse olid tagasihoidlikud, piirdudes põhiliselt aastaid edasilükatud probleemide lahendamisega esialgselt kavandatust oluliselt odavamal moel või soetati moraalselt ja füüsiliselt vananenud, aga etendustegevuseks vajalike seadmete asemele uued seadmed. Kohe aasta alguses soetati väikesesse saali uus valguspult ja selle asenduspult, sest enam polnud võimalik olemasoleva tehnikaga etendusi teenindada. Valgusrežii katkestused ja muud tõrked muutusid sedavõrd sagedaseks, et vana tehnikaga polnud võimalik jätkata. Tegemist oli nö hädaolukorra lahendamisega. Seadmete kogumaksumuseks koos erinevate installatsioonimaterjalidega kujunes 15960 eurot. Teiseks pikaajalise mõjuga investeeringuks oli lavastuse „Charoni koor“ helikujunduse tegemisest otseselt tõuke saanud, aga siiski juba aastaid ootel olnud täiendava helivõimendusseadmete komplekti soetamine. Komplekti maksumuseks kujunes 9811 eurot. 2007. aastal lõppenud suurremondi käigus jäeti välja ehitamata proovisaalide ja näitlejate garderoobide ja väikese saali jahutusseadmed, samuti maalrisaali ventilatsioon. Toonase projekti kohaselt oleks kõigi nende tööde maksumus kokku mitusada tuhat eurot. Kasutades kaasaegseid ja pisut lihtsustatud lahendusi õnnestus aasta jooksul ära lahendada maalrisaali ventilatsiooni küsimus, paigaldada proovisaalidesse ja pooltesse garderoobidesse jahutusseadmed. Maalrisaali ventilatsiooni maksumuseks kujunes 6300 eurot ja proovisaalide jahutusseadmed koos paigaldusega maksid 4060 eurot. Pikaajalise mõjuga kulutuseks tuleb lugeda ka lavaseadmetele (pöördlava ajamid) tehtud remont summas 1225 eurot ja suure lava põranda taastusremont ehk sügavlihvimine ning erivärviga värvimine kogumaksumuses ligi 4000 eurot. Esiletõstmist oma pikaajalise mõju kontekstis väärib veel näitlejate suitsuruumi ventilatsiooni täielik rekonstrueerimine. Õhuvahetus suitsuruumis paranes kordades ja lavatagusest koridorist ning peamisest trepikojast kadus seal varasemalt levinud tubaka ving. Selle renoveerimistöö maksumus oli 3300 eurot. Aasta viimases kvartalis lõpetas töö väikese saali videoprojektor ja selle asemele tuli kiirkorras hankida uus. Selle seadme maksumuseks koos lisadega kujunes 4950 eurot. Ainsaks nö investeeringuks ehk hankeks, mille maksumus ületab 10000 eurot kujuneb suure lava tuletõkke eesriide ja selle ajami vahetus, aga see investeering täismaksumuses lükkub 2020. aastasse. Ministeerium eraldas nendeks töödeks 52 427 eurot. Aasta lõpuks jõuti läbi viia sobivaima tehnilise lahenduse analüüs ning vastavalt sellele korraldada riigihange, aga seadmete hankimine ja paigaldus lükkuvad järgmise eelarve perioodi. Varasemalt võetud investeerimislaenu tagasimakse koos intressikuluga oli summas 407 243 eurot, millest Kultuuriministeerium kattis sihteraldisega laenu tagasimakse osa ehk 373 374 eurot ja intressi osa kattis teater üldeelarvest. Kulud 2019. aasta kulude plaani algselt kavandatud kujul ehk nagu nägi ette eelarve, ei õnnestunud täita. Jooksvad kulud ilma amortisatsiooni arvestamata ületasid eelarvega ettenähtud kulusid 7,5%. Olulisi põhjusi saab välja tuua neli. Esmalt see, et mittekoosseisuliste näitlejate, lavastajate ja kunstnike osakaal on eelarves erakordselt suur ja aasta alul pole lõpuni võimalik prognoosida mittekoosseisulist töötasu. Soov mittekoosseisuliste näitlejate osakaalu repertuaaris vähendada ei ole repertuaari eripärast tulenevalt õnnestunud realiseerida. Pigem vastupidi, on tulnud läbimüügi suurendamise nimel kaasata külalisnäitlejaid, kes toovad kaasa ka oma publiku või kaasata noori näitlejaid, kelle ealisi trupi koosseisus pole. See suurendab tulusid, aga suurenevad ka kulud. Nii kutsuti näidendi „Vanamoodne komöödia“ peaosatäitjaks Eduard Toman ja näidendi „Charoni koor“ peaossa nooruke Marika Otsa. Samuti on 5 Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud noort pidevalt seotud repertuaariga ja nendest loobumine pole praktiliselt teostatav. Põhikoosseisu vähendamine ei ole ka siiani teostunud. Teiseks see, et eelarvesse lavastuskulude planeerimisel ei ole teada aasta jooksul teostusele tulevad lavakujundused, kasutatavad materjalid ja lavakujunduste ekspluateerimisega kaasnevad kulud. Lavakujundustes kasutatavate materjalide nagu puit, metall, värvid, vineer jne hinnad on paari viimase aasta jooksul kasvanud märkimisväärselt ja mõnes kaubagrupis lausa 30%. Kolmas ülekulude põhjus on mitmesugused lisatasud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest. Senisest suurem esietenduste arv ja märgatavalt kasvanud reaetenduste arv ning neile lisanduvad väljasõiduetendused tingisid selle, et inimesi tuli alatasa kutsuda tööle puhkepäevadel. Lisaks sellele tuli korduvalt palgata lisajõude nii dekoratsioonide valmistamiseks kui ka väljasõitude teenindamiseks. Mitmesugused lisatasud ongi kolmas märkimist vääriv ülekulude põhjus. Neljandaks ülekulude põhjuseks on mitmesugused avariiremondid või vanade seadmete asemel uute soetamised. Osaliselt oli neist soetustest juttu eelmises peatükis, aga lisaks seal toodule tuli aasta jooksul pidevalt tegeleda vananenud ja kulunud seadmete, süsteemi osade, mööbli, interjööri jne remondi või uuendamisega. Täiesti ootamatuks ja seetõttu planeerimata kujunes naabrite poolt teatri hoovivärava omavolilise sulgemisega kaasnev kulu. Teater oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse ja sellega kaasnesid märkimisväärsed õigusabi kulud ning lisaks sellele tuli ümber korraldada teatrit teenindavate autode ja nende töötajate, kes kasutasid oma autosid ka ametisõitudeks, parkimine. Südalinnas teadagi ei ole see odav. Parkimiskohad tuli leida kahele teatrile kasutusõiguse alusel kuuluvale bussile ning veel seitsmele autole. Lisaks igakordne liikluskorralduse muutuse kulu, et veoautodel oleks dekoratsioonide laadimiseks või mahalaadimiseks peatuda Pärnu maanteel, teatri hoovivärava taga. Kõigi nende kulude suurusjärguks koos võimaliku kohtulahendi reserviga kujunes pea 22 221 eurot. Ülevaate 2019. aasta kulude jaotusest olulisemate kululiikide vahel annab järgmine graafik:  FINANTS- JA MUUD EHITUSLAENU KOHUSTUSED TAGASIMAKSE 1% 12% AUTORITASUD AGENTUURIDELE 1% LAVASTUSTE KORRASHOID JA EKSPLUATATSIOON 8% UUSLAVASTUSTE KULU 4% TÖÖTASUD 49% INFOTEH. KULUD KOKKU 1% HOONETE MAJANDAMISE KULUD KOKKU 5% ADMINISTREERIMISKULUD KOKKU 2% MAKSED (33,8%) 17% Tulem 2019. aasta tulem oli negatiivne summas 262 402,86 eurot, millest üle poole ehk 166 217,36 eurot moodustab amortisatsioon ehk põhivara väärtuse langus. Ülejäänud osa negatiivsest tulemist moodustab tulude ja kulude vahe ehk aruandeaasta jooksev kahjum. Teater ei ole oma praeguse majandusmudeli järgi võimeline katma põhivara kulumit ja väärtuse langust, mistõttu on majandusaasta tulem on ka varasematel aastatel olnud paratamatult negatiivne ja see on asutaja poolt igati aktsepteeritav. Negatiivse tulemi ülejäänud osa moodustab ülekulu, mille tekkepõhjustest oli pikemalt juttu eelmises alapunktis. Negatiivse tulemi üheks põhjuseks on kindlat ka see, et piletimüügist laekuvaid tulusid ei ole võimalik kasvatada kasvavate kuludega samas tempos. Ministeerium küll katab osaliselt ehk ca 80% kõigist tööjõu kuludest, aga 20% töötasudest ja sellega kaasnevast ning kõik ülejäänud kulud tuleb katta piletimüügist. Inflatsioonist tulenev kulude kasv on kordades kiirem teatripileti keskmise hinna võimalikust tõusust. 2019. aastal oli tunda, et meie soov tõsta pileti hinda jõudis pisut ette vaatajaskonna valmisolekust sellega kaasa tulla. Teater küll täitis külastajate plaani, aga müügiplaan jäi napilt täitmata, mis tähendab seda, et osa pileteid tuli loovutada kavandatust odavamalt. On selge, et venekeelse vaatajaskonna arvuline kasvatamine ja seeläbi piletitulu suurendamise võime on üsnagi piiratud ehk teatud vaatajate arvust alates on iga täiendava pileti müümiseks tehtav kulutus saadavast tulust suurem. Millise vaatajaskonna koondnumbri juures see tasakaalupunkt täpselt asub, on raske öelda. See sõltub väga palju teatrisisestest, aga ka välistest faktoritest. Sisesteks faktoriteks on repertuaar ja kandvaid rolle täitvad näitlejad. Suure saali kolme uuslavastuse puhul olid sisemised faktorid maksimaalselt piletimüüki toetavad ja ülejäänud juhtudel tuli vaatajaskonna kaasamiseks teha märkimisväärseid turunduslikke pingutusi. Välisteks faktoriteks on konkurents ehk külaliskollektiivid Venemaalt, kes täidavad Vene Kultuurikeskuse ja Alexela kontserdimaja saale, aga järjest enam ka teisi Tallinnas asuvaid etenduspaikasid. Organisatsioonilised arengud Organisatsiooni ja töökorralduse seisukohalt toimus kolm olulist muutust. Veebruaris taandus omal soovil juhatusese liikme kohalt Philipp Los ja jätkas teatri loomingulise juhina ning juhatuse liikme kohale nimetas nõukogu senise tegevjuhi Margus Allikmaa. Parandamaks teatri müügitööd ning tingituna vajadusest suurendada turundusega ning müügiga tegelevate inimeste arvu, loodi struktuuri juurde veel üks reklaamispetsialisti-toimetaja ametikoht. Vahetus ka teatri müügidirektor, Mari Torga asemel asus müügiosakonda juhtima Margarita Soskova. 2018. aasta teises pooles Venemaalt teatri dramaturgi kohale kutsutud Jaroslava Pulinovitš loobus juba mõne kuu pärast ehk 2019. aasta veebruarist kuni aasta lõpuni oli dramaturgi koht täitmata. Aruande aasta olulised finantsnäitajad 2019 2018 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,45 0,51 lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades)= käibevara/lühiajalised kohustised 2 ROA (%) -3,0 -3,4 ROA (%) = tulem/varad kokku *100 3 ROE (%) -4,6 -5,2 ROE (%) = tulem/netovara kokku*100 Tuleviku plaanid 2020. aasta on loomingulises plaanis kavandatud paarist viimasest aastast mõnevõrra erinema. Oluliselt on vähendatud uuslavastuste arvu. Suurde saali on kavandatud neli esietendust ja väikese saali esietenduste arv peaks piirduma kahega. Lisaks neile on repertuaari planeeritud uus suvelavastus, mis peab etenduma Vihula mõisa pargis. Teater on jõudmas arusaamisele, et suures saalis ei saa võtta loomingulisi ja majanduslikke riske ehk repertuaari võetavad uuslavastused peavad vastama ennekõike publiku ootustele. Väikese saali uuslavastused seevastu peavad pakkuma ennekõike loomisrõõmu näitlejatele ja lavastajatele ning seejärel tuleb alles plaane tehes mõelda ka auditooriumi ootustele. Seega on väike saal koht, kus esikohal on teatri loomingulised ambitsioonid. Suure saali repertuaari valikul on esikohal võimalikult laia auditooriumi ühishuvid. Nii on aasta esimesse poolde kavandatud suures saalis esietenduma muusikal „Minu veetlev leedi“, mis kõikide eelduste kohaselt peaks tooma täissaalid pikaks ajaks ja sellega õigustama erakordseid kulusid. Teadaolevalt ületavad selle muusikali lavastus- ja muud kulud tavalavastuse kulusid kolme kuni nelja kordselt. Seda ennekõike rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud lavastusmeeskonna honoraride tõttu, aga ka kulutused muusikale ja sellega seotud autoriõigustele on märkimisväärsed. Suurtest kuludest hoolimata on võimalik loota, et see lavastus hakkab teatrile peale kaheteistkümnendat etendust kasumit tootma ja see on väga hea tulemus. 2020. aasta eelarve on kavandatud konservatiivselt ja aasta lõpuks peavad kulud ja tulud olema tasakaalus ehk tulem peaks olema null või pisikese plussiga. Müügitulude kasvuks on planeeritud 16,8%, millest enamuse peab andma piletimüügist laekuvate tulude kasv. Kulud seevastu on planeeritud 2019. aasta tasemel. Eesmärk on järk-järgult lõpetada olukord, kus aasta lõpus tuleb küsida ministeeriumilt järgmise perioodi arvelt ettefinantseerimist, et tagada käibevahendite likviidsus. Eesmärk on ambitsioonikas, sest Kultuuriministeeriumi poolt 2019. aasta lõpus täiendavalt eraldatud 130 000 euro võrra on vähendatud 2020. aasta eelarvelist toetust. See summa küll taastub 2021. aasta eelarves, aga 2020. aasta eelarve kulude poolele seab see suure surve. Külastajate arvuks oleme planeerinud 52 000, mis on ligi 4000 külastajat enam kui 2019. aasta tegelik tulemus. Sellele vastavaks piletituluks oleme kavandanud 557 600 eurot ehk ligi 50 000 enam kui aasta varem. Sedavõrd suure müüginumbri kasvu taustaks on teadmine, et keskmine pileti väljamüügi hind peab tõusma ja saavutama taseme ca 1% keskmisest netotöötasust. Kui 2019. aastal maksis pilet ilma käibemaksuta keskmiselt pisut alla 11 euro, siis 2020. aastal peaks keskmiseks pileti käibemaksuta hinnaks kujunema 10 eurot ja 72 senti. Külastajale lisandub ka käibemaks ja see teeb ühe pileti keskmiseks väljamüügi hinnaks 13 eurot. Etendusi on plaanitud 341. Neist 310 etendust antakse teatri statsionaaris ehk suures ja väikeses saalis, 14 etendust Vihula mõisas, jätkates eelmiste suvede suvelavastuse traditsioone ning 15 etendust teistes saalides üle Eesti, põhiliselt Narvas ja mujal Ida-Virumaal. Kaks festivalidega seotud etendust antakse ka Peterburis Kokkuvõtteks Nagu sissejuhatuses sai juba öeldud, oli 2019. aasta teatrile sündmusterikas ja väga töine aasta. Võrreldes aastata varasema perioodiga külastatavus vähenes, aga piletimüügist laekuvad tulud pisut kasvasid. Kulude kasv oli kiirem kui esialgselt eelarvega kavandatu. Seisuga 31.detsember 2019.a. ületasid SA Vene Teater lühiajalised kohustised käibevara 553 tuhande euro võrra (seisuga 31.detsember 2018. a 455 tuhande euro võrra). Siiski ei sea selline käibevarade ja kohustiste suhe ohtu SA Vene Teatri tegevuse jätkuvust. Selline olukord on omane pea kõigile eelarvest toetust saavatele asutustele, sest kohe aasta alguses, koos eelarvest tuleva toetusega muutub seis vastupidiseks. Seega ei tekita negatiivne käibekapital 2019. aasta lõpus juhtkonna hinnangul SA Vene Teatrile majandusraskusi 2020. aastal, sest SA Vene Teater finantseerimine toimub stabiilselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingule. Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 7 934 9 212 2 Nõuded ja ettemaksed 445 898 441 940 3 Varud 6 602 4 944 4 Kokku käibevarad 460 434 456 096 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 1 727 594 2 104 786 3 Materiaalsed põhivarad 6 528 086 6 689 169 5 Kokku põhivarad 8 255 680 8 793 955 Kokku varad 8 716 114 9 250 051 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 382 981 379 015 7 Võlad ja ettemaksed 564 406 522 883 8 Eraldised 13 531 0 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 52 427 0 12 Kokku lühiajalised kohustised 1 013 345 901 898 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 1 974 088 2 357 069 7 Kokku pikaajalised kohustised 1 974 088 2 357 069 Kokku kohustised 2 987 433 3 258 967 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 780 865 2 780 865 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 210 219 3 521 177 Aruandeaasta tulem -262 403 -310 958 Kokku netovara 5 728 681 5 991 084 Kokku kohustised ja netovara 8 716 114 9 250 051 16 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 212 898 2 201 202 12 Tulu ettevõtlusest 678 544 684 304 13 Muud tulud 32 752 7 494 14 Kokku tulud 2 924 194 2 893 000 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -693 507 -725 719 16 Tööjõukulud -2 286 290 -2 269 437 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -166 217 -164 528 5 Muud kulud -9 907 -9 211 17 Kokku kulud -3 155 921 -3 168 895 Põhitegevuse tulem -231 727 -275 895 Intressikulud -30 676 -35 063 Aruandeaasta tulem -262 403 -310 958 17 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -231 727 -275 895 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 166 217 164 528 5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -29 174 -4 583 14 Muud korrigeerimised -2 212 898 -2 201 202 12 Kokku korrigeerimised -2 075 855 -2 041 257 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -140 -19 653 Varude muutus -1 658 -750 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 55 555 168 465 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 2 586 272 2 567 569 12 toetustest Muud rahavood põhitegevusest 13 531 0 Kokku rahavood põhitegevusest 345 978 398 479 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -26 285 0 5 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 40 000 4 583 5 müügist Kokku rahavood investeerimistegevusest 13 715 4 583 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -373 374 -367 867 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -5 641 -5 495 Makstud intressid -34 383 -39 789 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 52 427 0 12 toetustest Kokku rahavood finantseerimistegevusest -360 971 -413 151 Kokku rahavood -1 278 -10 089 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 212 19 301 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 278 -10 089 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 934 9 212 2 18 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 2 780 865 3 521 177 6 302 042 Aruandeaasta tulem 0 -310 958 -310 958 31.12.2018 2 780 865 3 210 219 5 991 084 Aruandeaasta tulem 0 -262 403 -262 403 31.12.2019 2 780 865 2 947 816 5 728 681 19 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Vene Teater (edaspidi „Teater“) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga. Eesti Finantsaruandluse Standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle lähendid kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on Teatri aruannetes kajastatud eurodes vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile. Välisvaluutas fikseeritud nõuded ja kohustised on ümber hinnatud vastavalt aruandepäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametlikule valuutakursile. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid, k.a rahaliste varade ja kohustiste tasumisel ja ümberhindlusel tekkinud valuutakursi erinevused, kajastatakse tulemiaruandes perioodi tulu või kuluna. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuded, viitlaekumised ja ettemaksed on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Nõuete hindamiseks hinnatakse nõuded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile, mille maksetähtaeg on ületanud: 1. 90-180 päeva võrra, alla 50 % ulatuses; 2. üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teatri puhul on selliseks varaks ennekõike lavakujundused mis koosnevad dekoratsioonidest, mööblist, kostüümidest, rekvisiitidest, etendusespetsiifilisest valgus- ja videoaparatuurist, konkreetse lavastuse tarbeks soetatavast eriaparatuurist ja muudest ühe konkreetse lavastuse esitamiseks vajalikest seadmetest ja materjalidest. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Lavakujunduse osad ükshaaval või lavakujundused tervikmaksumuses, sõltumata nende soetusmalksumusest loetakse väheoluliseks varaks. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal aruande kuupäeva hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud 20 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) võetakse langus arvesse perioodi kuluna. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead,võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta). Maad ja kunstväärtusi ei amortiseerita. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 EUR Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 50 aastat Masinad ja seadmed 5 aasta Transpordivahendid 5 aasta Muu vara 5 aasta Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Teater kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Teater kui rendileandja: Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad,ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või teatril pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui Teatril lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Annetused ja toetused Toetustena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning teatri poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk, ajakava ja 21 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval . Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine: Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Põhivarade katteks saadud sihtfinantseerimine: Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et toetuse saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisuse momendil , st. põhivarade soetamise perioodil. Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustisena või tuluna ja nõudena. Tulud Tulu etendusest ja kontsertidest kajastatakse peale etenduse ja kontserti toimumist. Piletide tagastamise tõenäosust hinnatakse lähtuvalt senisest kogemusest ning tagastused kajastatakse müügitehingu toimumise perioodil müügitulu vähendamisena. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Kulud Tegevuskuludena näidatakse ainult teatri tegevusega seotud kulusid. Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt kulukontodel vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga kinnitatud kontoplaanile. Kulu on aruandeperioodi väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine ja kohustiste suurenemine. Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt vastavalt esitatud algdokumentidele (arve, leping, aruanded, raamatupidamisõiendid). Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Teater raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a) tegev- ja kõrgemat juhtkonda; b) eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ega tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades juhul, kui need on olulised. 22 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Kassa 3 403 4 699 Pangakontod 4 531 4 513 Kokku raha 7 934 9 212 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 45 034 45 034 0 0 Ettemaksed 23 672 23 672 0 0 Tulevaste 23 672 23 672 0 0 perioodide kulud Saamata 2 104 786 377 192 1 727 594 0 12 finantskohustise toetus Kokku nõuded ja 2 173 492 445 898 1 727 594 0 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 46 201 46 201 0 0 Ostjatelt 46 201 46 201 0 0 laekumata arved Ettemaksed 22 365 22 365 0 0 Tulevaste 22 365 22 365 0 0 perioodide kulud Saamata 2 478 160 373 374 1 936 830 167 956 12 finatskohustise toetus Kokku nõuded ja 2 546 726 441 940 1 936 830 167 956 ettemaksed Aruandeperioodil kanti lootusetult laekuvaks nõudeks summa 0 eurot, 2018.a - 2 760 eurot. Vt. lisa 16. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Müügiks ostetud kaubad 6 602 4 944 Kavad, reklaamikaubad 6 602 4 944 Kokku varud 6 602 4 944 23 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne 2018.a ega 2019 a. jooksul allahindlusi pole toimunud. Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Muud põhivarad masinad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 159 996 7 243 642 37 838 401 367 439 205 131 330 8 974 173 Akumuleeritud kulum 0 -1 628 609 -9 061 -374 401 -383 462 -118 730 -2 130 801 Jääkmaksumus 1 159 996 5 615 033 28 777 26 966 55 743 12 600 6 843 372 Ostud ja parendused 0 0 0 10 325 10 325 0 10 325 Amortisatsioonikulu 0 -145 344 -6 668 -9 503 -16 171 -3 013 -164 528 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 159 996 7 243 642 28 838 411 692 440 530 108 141 8 952 309 Akumuleeritud kulum 0 -1 773 953 -6 729 -383 904 -390 633 -98 554 -2 263 140 Jääkmaksumus 1 159 996 5 469 689 22 109 27 788 49 897 9 587 6 689 169 Ostud ja parendused 0 0 0 15 960 15 960 0 15 960 Amortisatsioonikulu 0 -145 191 -5 767 -12 246 -18 013 -3 013 -166 217 Müügid (jääkmaksumuses) 0 -10 826 0 0 0 0 -10 826 31.12.2019 Soetusmaksumus 1 159 996 7 228 304 28 838 427 652 456 490 108 141 8 952 931 Akumuleeritud kulum 0 -1 914 632 -12 496 -396 150 -408 646 -101 567 -2 424 845 Jääkmaksumus 1 159 996 5 313 672 16 342 31 502 47 844 6 574 6 528 086 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 2018 Ehitised 40 000 0 Masinad ja seadmed 0 4 583 Transpordivahendid 0 4 583 Kokku 40 000 4 583 07.01.2019 tasuti 10325 eurot 2018 aastal soetatud põhivara eest. 24 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Lisa nr Kasutusrenditulu 136 827 146 817 13 2019 a. jooksul rendile antud ruume nii pikkaajaliste lepingute alusel, kui ka ühekordsete lepingute alusel. Pikaajaliste lepingute alusel renditakse kohvikut ja restorani. Uhekordsete lepingute alusel renditakse saale etenduste ja üürituste läbiviimiseks. Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Lisa nr Kasutusrendikulu 30 411 35 879 16 SA Vene Teater on aruandeperioodil rentinud äripindasid. Rendilepingud on tähtajalised ning nende lõpetamine on enne lepingu tähtaega võimalik poolte kokkuleppel. Samuti rendib SA Vene Teater oma tegevuseks ühte sõidukit kasutusrendi tingimustel. 25 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised võlakirjad Pangalaen Baasmäär -0,33%, 2 340 271 377 192 1 963 079 0 2024 intessimäär 1.17% Liising 16 798 5 789 11 009 0 2.59% EUR 2022 Pikaajalised võlakirjad 2 357 069 382 981 1 974 088 0 kokku Laenukohustised kokku 2 357 069 382 981 1 974 088 0 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pangalaen Baasmäär-0.257%, 2 713 645 373 374 1 936 831 403 440 intessimäär EUR 2024 1.243% Liising 22 439 5 641 16 798 0 2.59% EUR 2022 Pikaajalised laenud 2 736 084 379 015 1 953 629 403 440 kokku Laenukohustised kokku 2 736 084 379 015 1 953 629 403 440 SA Vene Teater vastutab laenulepingust tulenevate kohustiste täitmise eest kogu sihtasutusele kuuluva varaga. 26 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 52 056 52 056 Võlad töövõtjatele 173 856 173 856 10 Maksuvõlad 261 139 261 139 9 Muud võlad 26 822 26 822 11 Intressivõlad 25 664 25 664 Muud viitvõlad 1 158 1 158 Saadud ettemaksed 50 533 50 533 Muud saadud ettemaksed 50 533 50 533 Kokku võlad ja ettemaksed 564 406 564 406 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 92 926 92 926 Võlad töövõtjatele 184 228 184 228 10 Maksuvõlad 172 320 172 320 9 Muud võlad 31 113 31 113 11 Intressivõlad 29 372 29 372 Muud viitvõlad 1 741 1 741 Saadud ettemaksed 42 296 42 296 Muud saadud ettemaksed 42 296 42 296 Kokku võlad ja ettemaksed 522 883 522 883 Lisa 9 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 15 534 3 050 Üksikisiku tulumaks 43 913 25 694 Erisoodustuse tulumaks 0 26 Sotsiaalmaks 188 738 88 935 Kohustuslik kogumispension 3 830 1 912 Töötuskindlustusmaksed 7 205 2 965 Intress 1 919 1 408 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 48 330 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 261 139 172 320 vaata lisa 8. 27 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Töötasude kohustis 155 590 147 667 Puhkusetasude kohustis 18 266 36 561 Kokku võlad töövõtjatele 173 856 184 228 8 Lisa 11 Muud võlad (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Intressivõlad 25 664 25 664 Muud viitvõlad 1 158 1 158 Kokku muud võlad 26 822 26 822 8 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Intressivõlad 29 372 29 372 Muud viitvõlad 1 741 1 741 Kokku muud võlad 31 113 31 113 8 Lisa 12 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 846 026 0 2 517 617 2 149 750 2 478 160 0 Eesti Kultuurkapital 0 1 500 1 200 2 700 0 0 Välismaa asutused 0 0 21 252 21 252 0 0 Eesti Etendusasutuse 0 0 27 500 27 500 0 0 Liit Kokku sihtfinantseerimine 2 846 026 1 500 2 567 569 2 201 202 2 478 160 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 2 846 026 1 500 2 567 569 2 201 202 2 478 160 0 3 tasud, annetused ja toetused 28 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 0 0 52 427 52 427 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 52 427 52 427 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 478 160 0 2 556 287 2 182 913 2 104 786 0 Eesti Kultuurkapital 0 0 7 798 7 798 0 0 Välismaa asutused 0 0 9 066 9 066 0 0 Eesti Etendusasutuse 0 0 3 000 3 000 0 0 Liit Rahandusministeerium 0 0 5 806 5 806 0 0 Äriühingud 0 0 4 315 4 315 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 2 478 160 0 2 586 272 2 212 898 2 104 786 0 3 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 2 478 160 0 2 638 699 2 212 898 2 104 786 52 427 tasud, annetused ja toetused 2019 a. SA Vene Teater poolt on kasutamata jäänud põhivara soetuseks Kultuuriministeeriumi eraldatud toetus summas 52 427 EUR. Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Piletimüük 514 761 508 954 Reklaami müük 19 524 17 980 Renditulu 136 827 146 817 6 Muud tulud 7 432 10 553 Kokku tulu ettevõtlusest 678 544 684 304 Lisa 14 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 29 174 4 583 Kavade, kohvi ja muu müük 3 578 2 911 Kokku muud tulud 32 752 7 494 29 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 1 707 217 1 707 623 Sotsiaalmaksud 577 400 559 100 Erisoodustused 1 673 2 714 Kokku tööjõukulud 2 286 290 2 269 437 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 96 101 Juhatuse liikmete arv on 1. Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Energia 65 176 66 255 Elektrienergia 27 895 32 708 Soojusenergia 37 281 33 547 Veevarustusteenused 4 888 5 393 Lähetuskulud 1 938 1 227 Koolituskulud 2 027 1 928 Kulud eraldiste moodustamiseks 13 531 0 Ürituste- ja etenduste kulud 281 519 320 175 Autoriõiguse- ja litsentsitasud 66 807 87 219 Reklaamikulud 48 383 52 781 Hoone korrashoiu kulud ja teenused 63 265 42 246 Hoone kindlustusmaksed 2 966 3 996 Inventarikulud 8 423 5 477 Transpordikulud 29 648 13 231 Infotehnoloogia kulud 28 740 45 553 Administreerimiskulud 42 207 36 886 Kulu lootusetult laekuvatest nõuetest 0 2 760 3 Ruumide rent 23 529 33 070 6 Auto rent 6 882 2 809 6 Muud 3 578 4 713 Kokku mitmesugused tegevuskulud 693 507 725 719 Eraldise summa 13531 eurot on moodustatud 2019 aastal alustatud kohtuprotsessi kulude katteks. 30 Sihtasutus Vene Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Trahvid, viivised ja hüvitised 3 135 2 438 Muud maksed 6 772 6 773 Kokku muud kulud 9 907 9 211 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 42 622 95 346 Autokompensatsioon 891 342 SA Vene Teater juhatus koosneb ühest liikmest, nõukogu koosneb viiest liikmest, juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituse tähtaja lõppu on SA Vene Teater kohustatud maksma juhatuse liikmele kolme kuu tasu suurust lahkumishüvitist; välja arvatud juhul, kui tagasikutsumine oli tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmele soodustusi ei ole antud. 31  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Vene Teater nõukogule. Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Vene Teater (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutust likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ivi Kärt Vandeaudiitori number 580 Audiitorbüroo Rostok & Kärt OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 258 Kadaka tee 42a, Tallinn, Harju maakond, 12915 11.03.2020