Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja registrikood: 90000618 tänava/talu nimi, Sakala tn 3 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10141 telefon: +372 5217344 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 13 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 15 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 15 Lisa 10 Annetused ja toetused 15 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 16 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 13 Tööjõukulud 16 Lisa 14 Seotud osapooled 16 Aruande allkirjad 18 Vandeaudiitori aruanne 19 2 Tegevusaruanne Vastavalt asutajate—Kultuuriministeerium, Tallinna linn ja SEB Pank—otsusele 4. novembrist 1997 a. loodi Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja, eesmärgiga ehitada 20 aastat tegutsenud teatrile „Vanalinnastuudio“ oma hoone. 9. oktoobril 1999 AS Sakala Keskuse üldkoosolek otsustas anda osa Sakala tn 3 asuvast kinnistust tasuta hoonestusõiguse seadmiseks SA Vanalinna Teatrimaja käsutusse. Nimetatud hooneosa renoveeriti 2000 aasta jooksul tolle aja nõuetele vastavaks teatrimajaks. Renoveerimiseks ning teatrisaali tehnika ja inventari soetamiseks sõlmiti 2000. a maikuus SEB Pangaga investeerimislaenuleping summas 5 miljonit eesti krooni, tagasimaksu tähtajaga 5.12.2010. Hoolimata sellest, et laen on tagasi makstud, Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja lõpetamine päevakorral ei ole. SA edasiseks eesmärgiks on põhikirjaliste eesmärkide täitmine, sealhulgas maja heaperemeheliku kasutamise jälgimine ja tagamine, seniks kuni maja on hoonestusõigusega SA kätte usaldatud. 2018 aasta detsembris otsustati likvideerida Sihtasutus Teater NO99, kellega oli sõlmitud 2013 aastal pikaajaline ruumide tasuta kasutamise leping, kus üheks tingimuseks oli hoone halduskulude tasumine otse teenuse pakkujale. Sellega seoses läks hoone haldamine üle SA Vanalinna Teatrimajale ja Kultuuriministeerium eraldas 2019 aastaks selleks majandamiskuludeks üle 200 000 euro. Samuti anti tasuta üle SA Teater NO99 kuuluvad varad ning kokkulepped. Lavakunstikooliga sõlmitud kokkulepe oli 2019 aasta kevadel tuua lavale XXIX lennu ja Renate Keerdi lavastus Valgete Vete Sina. Etendust mängiti 2019 aastal 23 korda ja kokku käis etendust vaatamas 3081 teatrikülastajat. 2019 aastal jätkus Sakala 3 maja hooldamine ja remontimine, et saaks jätkuda ruumide rentimine etenduskunstidega tegelevatele kollektiividele. Restorani osas tegutseb püsirendilepingu alusel Foodgasm OÜ, samuti jätkuvad rendilepingud AS Eesti Teliaga, kes rendib ruume oma sidesõlme majutamiseks. 2019 aastal kuulusid SA Vanalinna Teatrimaja nõukogu koosseisu- nõukogu esimees Eduard Toman, nõukogu liige Monika Kuntsel Kultuuriministeeriumist asendati Katre Väliga, nõukogu liige Lennart Sundja Tallinna Linnavalitsusest ja nõukogu liige Katrin Solvak Rahandusministeeriumist. SA juhataja on Jaan Schmidt. 2020. aastal jätkab SA Vanalinna Teatrimaja struktuurselt jätkusuutliku majandustegevusega, milles kulude katmiseks piisavad vahendid tulevad lisaks riigitoetusele ka rendituludega teenitavast kasumist. Sihtasutuse majandustegevust iseloomustavad olulised suhtarvud on järgnevad: 2019 2018 Müügitulu 138 141 15 737 Müügitulu kasv (%) 778 10,53 Puhaskasum 25 008 -66 744 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) 2,36 9,40 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Müügitulu kasv (%) = (müügitulu 2019 - müügitulu 2018)/müügitulu 2018*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 87 295 7 198 2 Nõuded ja ettemaksed 36 633 4 400 3 Kokku käibevarad 123 928 11 598 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 411 550 2 699 6 Kokku põhivarad 411 550 2 699 Kokku varad 535 478 14 297 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 52 605 1 234 8 Kokku lühiajalised kohustised 52 605 1 234 Kokku kohustised 52 605 1 234 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 457 865 79 807 Aruandeaasta tulem 25 008 -66 744 Kokku netovara 482 873 13 063 Kokku kohustised ja netovara 535 478 14 297 5 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 271 329 8 164 10 Tulu ettevõtlusest 138 141 15 737 11 Kokku tulud 409 470 23 901 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -206 123 -2 017 12 Tööjõukulud -142 451 -16 425 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -35 952 -72 203 6 Kokku kulud -384 526 -90 645 Põhitegevuse tulem 24 944 -66 744 Muud finantstulud ja -kulud 64 0 Aruandeaasta tulem 25 008 -66 744 6 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 24 944 -66 744 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 35 952 72 202 6 Kokku korrigeerimised 35 952 72 202 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -32 229 -1 345 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 51 370 322 Kokku rahavood põhitegevusest 80 037 4 435 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 60 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 60 0 Kokku rahavood 80 097 4 435 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 198 2 763 Raha ja raha ekvivalentide muutus 80 097 4 435 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 87 295 7 198 7 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2017 79 807 79 807 Aruandeaasta tulem -66 744 -66 744 31.12.2018 13 063 13 063 Aruandeaasta tulem 25 008 25 008 Muud muutused 444 802 444 802 netovaras 31.12.2019 482 873 482 873 8 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad rahandusministri määrusega väljaantud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend. Raha Kirjel raha kajastatakse kassas olevat sularaha ja raha arvelduskontodel ning raha ekvivalente. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruande koostamisel rühmitatakse laekumised ja väljamaksed nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel kasutatakse kaudset meetodit, mille puhul korrigeeritakse põhitegevuse rahavoogude leidmiseks põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, põhitegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse tulemiaruande real muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi tulemiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Kinnisvarainvesteering kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvara parendusväljaminekud, mis suurendavad kinnisvara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis kinnisvarainvesteeringuna. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Juhul kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui kinnisvara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on kinnisvarainvesteeringu objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad 9 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Seoses SA Teater NO99 likvideerimisega saadi üleandmis-vastuvõtmise aktiga tasuta vara 444 801 euro väärtuses. Põhivarad on varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 20 aastat Masinad ja seadmed 10 aastat Muu amortiseeruv põhivara 5 aastat Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Varade väärtuse testi ei tehta ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Annetused ja toetused Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja; nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse 10 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse meetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Tegevustoetusi kajastatakse alates 1.1.2015 kassapõhiselt. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse raamatupidamises siis, kui on täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused: • olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; • müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; • tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; • tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; • tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata; Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende pereliikmeid, samuti sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelpoolnimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon eelpool nimetatud seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Vastavalt 2013. aastal sõlmitud tasuta kasutamise lepingule on SA Vanalinna Teatrimaja andnud SA Teater NO99-le tasuta kasutamiseks Tallinnas, Sakala 3 sasuva hoone üldpinnas 3220 m2. Vara kasutamisega seotud kulud (sh. tasu kommunaalteenuste eest) tasub SA Teater NO99 otse teenuse pakkujale. Alates 01.02.2019, seoses Teater NO99 likvideerimisega, on kõik majaga seotud halduskulud SA Vanalinna Teatrimaja kanda. Selleks suurendas Kultuuriministeerium tegevustoetust. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 SEB Pank 84 760 3 460 Riigikassa 1 925 3 738 Sularahakassa 610 0 Kokku raha 87 295 7 198 11 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 22 708 22 708 Ostjatelt laekumata 23 704 23 704 arved Ebatõenäoliselt -996 -996 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 9 667 9 667 4 tagasinõuded Muud nõuded 5 5 Intressinõuded 5 5 Ettemaksed 4 253 4 253 Tulevaste perioodide 4 188 4 188 kulud Muud makstud 65 65 ettemaksed Kokku nõuded ja 36 633 36 633 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 3 224 3 224 Ostjatelt laekumata 3 224 3 224 arved Ettemaksed 1 176 1 176 Tulevaste perioodide 1 176 1 176 kulud Kokku nõuded ja 4 400 4 400 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 9 513 0 0 514 Üksikisiku tulumaks 0 1 464 0 97 Sotsiaalmaks 0 2 824 0 338 Kohustuslik kogumispension 0 154 0 20 Töötuskindlustusmaksed 0 149 0 25 Ettemaksukonto jääk 154 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 667 4 591 0 994 12 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised 31.12.2017 Soetusmaksumus 85 956 85 956 Akumuleeritud kulum -85 956 -85 956 Jääkmaksumus 0 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 85 956 85 956 Akumuleeritud kulum -85 956 -85 956 Jääkmaksumus 0 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 85 956 85 956 Akumuleeritud kulum -85 956 -85 956 Jääkmaksumus 0 2019 2018 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 14 237 15 737 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 530 345 13 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Muud materiaalsed Muud masinad põhivarad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 608 618 6 900 183 862 1 799 380 Akumuleeritud kulum -1 544 928 -5 635 -173 915 -1 724 478 Jääkmaksumus 63 690 1 265 9 947 74 902 Amortisatsioonikulu -63 690 -1 265 -7 248 -72 203 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 608 618 6 900 182 906 1 798 424 Akumuleeritud kulum -1 608 618 -6 900 -180 207 -1 795 725 Jääkmaksumus 0 0 2 699 2 699 Lisandumised äriühenduste kaudu 396 754 35 403 12 644 444 801 Amortisatsioonikulu -19 768 -5 572 -10 610 -35 950 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 039 933 88 835 277 006 2 405 774 Akumuleeritud kulum -1 662 947 -59 004 -272 273 -1 994 224 Jääkmaksumus 376 986 29 831 4 733 411 550 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 32 428 32 428 Võlad töövõtjatele 12 586 12 586 Maksuvõlad 4 591 4 591 3 Saadud ettemaksed 3 000 3 000 Muud saadud ettemaksed 3 000 3 000 Kokku võlad ja ettemaksed 52 605 52 605 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad töövõtjatele 240 240 Maksuvõlad 994 994 Kokku võlad ja ettemaksed 1 234 1 234 14 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 12 586 0 Puhkusetasude kohustis 0 240 Kokku võlad töövõtjatele 12 586 240 2019 aastal töölepingu alusel töötajaid kokku 7, VÕS alusel 10 Töötasu võlgnevus 7 676 eurot, deklaleerimata sotsiaalmaksud kokku 4910 eurot. Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses Laekunud Kajastatud tulemiaruandes Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Personalikuludeks 130 854 130 854 10 Remondifond 12 800 12 800 10 Tegevuskuludeks 126 700 126 700 10 Kokku sihtfinantseerimine 270 354 270 354 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 270 354 270 354 tasud, annetused ja toetused Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 270 354 8 164 9 ELF 975 0 Kokku annetused ja toetused 271 329 8 164 sh eraldis riigieelarvest 270 354 8 164 9 15 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Ruumide rent 85 625 15 737 Piletitulu 38 072 0 Muud tulud 14 444 0 Kokku tulu ettevõtlusest 138 141 15 737 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Energia 34 478 0 Elektrienergia 16 158 0 Soojusenergia 18 320 0 Veevarustusteenused 2 553 0 Mitmesugused bürookulud 9 593 1 196 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 82 619 583 Infotehnoloogiline riistvara 5 925 238 Transport 1 488 0 Inventar 23 183 0 Autoriõigused 3 428 0 Etendusteeninduse kulud 41 799 0 Muud 1 057 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud 206 123 2 017 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 107 815 12 276 Sotsiaalmaksud 34 636 4 149 Kokku tööjõukulud 142 451 16 425 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 7 1 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 16 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne Arvestatud tasu 26 707 9 204 Arvestatud tasud on kajastatud tulemiaruandes kirjel tööjõukulud. 17  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Leppik Vandeaudiitori number 412 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 09.04.2020