MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja
registrikood: 90003491
tänava/talu nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 2a
maja ja korteri number:
linn: Rakvere linn
maakond: Lääne-Viru maakond
postisihtnumber: 44314
telefon: +372 3295448, +372 3295450
faks: +372 3295441
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 20
Bilanss 20
Tulemiaruanne 21
Rahavoogude aruanne 22
Netovara muutuste aruanne 23
Raamatupidamise aastaaruande lisad 24
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 24
Lisa 2 Raha 26
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 26
Lisa 4 Varud 27
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 27
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 28
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 29
Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 29
Lisa 9 Annetused ja toetused 31
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 32
Lisa 11 Muud tulud 32
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 32
Lisa 13 Tööjõukulud 33
Lisa 14 Muud kulud 33
Lisa 15 Intressitulud 33
Lisa 16 Seotud osapooled 33
Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 34
Aruande allkirjad 35
Vandeaudiitori aruanne 36
2
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA
2019. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE
1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON
Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus)
eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades
eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on
tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur
rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Rakvere kui teatrikeskuse tutvustamine välismaal on viimastel
aastatel hoogustunud ja on jätkuvalt sihtasutuse prioriteediks, nagu ka kohaliku kogukonna
kaasamine teatri ettevõtmistesse. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise
võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate
külalislavastajate abil.
Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või
vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2018. aasta lõpus oli teatri trupis 17 koosseisulist
näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid.
Külalisnäitlejad küll muudavad pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa
planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2019. aasta
pingelise eelarve juures võimalik.
Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (väikebuss, kaasaegne
helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas
seisus on laopinnad. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus on pea peale pööranud teatri
sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see
on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei võimalda muu personali järeleaitamist sama tormakas
tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt
kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii suureneb omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised
sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude
katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid),
erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad:
lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes
70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest
kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine toob küll kaasa väiksemad kulud, kuid
samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme
leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid
eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.
Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal
kõrgetasemelisel kursil.
2018. aasta lõpus sai valmis aastaid murekohaks olnud parkla laiendus, mis muudab meie senist
kaupade liikumist ja prügimajandust ning annab oluliselt leevendust parkimis- ja
3
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
evakuatsiooniprobleemidele. 2019. aasta kujuneb uue juurutamiseks majasiseselt ja publikule
harjumuse tekitamiseks.
Kultuuritöötaja miinimumpalga tõusu jätkuv doteerimine 2019. aastal jätkas laastamistööd
teatri sisemise palgahierarhia kallal. Riigipoolsed lisavahendid tulid miinimumi tõusuks ja
vähem kõigile ülejäänutele. Omatulu võimekus ei luba muu personali järeleaitamist sama
tormakas tempos. Selle tulemusena on miinimumi ja maksimumi vahe ebaproportsionaalselt
väike.
2019. aasta alguses saabus veoauto, mis on valmistatud just Rakvere Teatri vajadusi ja
spetsiifikat silmas pidades. Veoauto soetamine oli võimalik eelmiste perioodide tulemi arvelt.
Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii
ja Baltoscandal.
2. TEATER
2019. aasta on teatri jaoks sisemise töökorraldusega tegelemise aasta. Lahendamist vajavad
probleemid on:
* Kuidas leida enam aega lavastuste esietenduse-eelseks prooviperioodiks laval (kui seni on
peaproovideks planeeritud viis päeva, siis tehniliselt keerukamate lavastuste juures ei ole see
piisav). Lahenduseks on paindlike paralleelide loomine, võimalus mängida teiste truppidega
väljasõidus ja teises saalis.
Esietenduse-eelset prooviperioodi õnnestus pikendada: seitsmel lavastusel üheksast oli
võimalus tehniliseks ülesehituseks rohkem kui kaks nädalat enne esietendust. Kahel
uuslavastusel tuli leppida 1,5-nädalase ettevalmistusperioodiga laval (st, et täisdekoratsiooni
maha ei võeta ning on võimalus alustada valgusproovidega). See on võit ruumis ja tehnilistes
proovides, kuid paraku ei tähenda, et näitlejatel oleks võimalus nii pikalt enne eisetendust
ainult ühele tööle pühenduda. Võimaldamaks segamatut ettevalmistusaega ka näitlejaile,
tuleks truppi hüppeliselt suurendada. Saali vabaksjätmine on kergem väikeses saalis, suures
saalis reede ja laupäeva tühjaks jätmine toob kaasa languse sissetulekus.
* Kuidas planeerida nii, et ei tekiks kunstilise ja tehnilise koosseisu ülekoormatust esietenduse-
eelsel perioodil ja summeeritud tööaja arvestuse perioodil üldse. Lahenduseks on 2018. aasta lõpus
loodud täiendav ametikoht – etendusteenistuse juht, kes hakkab detailselt planeerima kogu
etendust teenindava personali tööd. Samuti on teater ühinenud nende etendusasutustega, kes
töötavad välja ressursiplaneerimise tarkvara. 2019. aasta teises pooles algab tarkvara juurutamine
teatrites. Programm võimaldab etenduste planeerimise algjärgus saada ülevaate tööaja hulgast iga
osakonna ja isiku lõikes. Kui detailse planeerimisega on tekkinud kogemus, saab sealt edasi
otsustada, kas aina keerukamateks muutuvate tehniliste lahenduste juures saab hakkama senise
tööjõuga või mitte.
Etendusteenistuse juhi ametikoha loomine on mõjunud tehnilise personali töökorraldusele
väga hästi – erinevad proovi- ja etenduseplaanid saavad detailselt läbi arutatud ning
ületunde reeglina ei teki. Ressursiplaneerimise programm ei valminud 2019. aasta teises
pooles, vaid 2020. aasta alguses – sellega saab planeerima hakata 2020/2021 hooaega.
4
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
* Kuidas leida paremini ühist keelt lavastajate ja kunstnikega, et võimalikult suure osaga
repertuaarist oleks võimalik sõita välja. Eelkavandite juurutamine on andnud häid tulemusi,
täpsustada tuleb teatrisisest raamistikku – juba loomenõukogus tuleb materjalide arutamisel
pöörata enamat tähelepanu sellele, kas ja millises mahus sobiks antud materjal väljasõitudesse.
Sellest teatrisisesest suunisest lähtudes saab loominguline juht alustada läbirääkimisi lavastajatega.
Tuleb kurbusega tunnistada, et sellel teemal esineb senini eriarvamusi lavastajate ja
kunstnikega, kelle jaoks väljasõidutingimustega arvestamine ei ole mitte väljakutse, vaid
loomingut piirav tegur.
* Tuleb jätkata tööd trupi suurendamise nimel. Aastaid püsinud probleem vajab riigi- ja
linnapoolset lahendust, sest omavahenditest ei suuda teater lisakohti luua. Ilma näitlejate arvu
suurendamata ei ole võimalik täita eeltoodud eesmärke – paindlikud paralleelid, töökoormuse
normi piiresse jäämine, kunstilise süvenemise võimalus.
Soovitud lisarahastust ei eraldatud.
Rakvere Teatri eesmärgid aastal 2019:
* Publikuarv 63500;
Publikuarv oli 2019. aastal 59 902. Plaanitud publikuarvu ei saavutatud. See oli teadlike
kunstiliste valikute tulemus. Mõlemad suvelavastused („Loojanguekspress” ja „Miks Jeppe
joob?”) olid nõudlikud materjalid ning mängupaikades oli publiku kohtade arv väike
(vastavalt 80 ja 120). Laste jõululavastus on üldjuhul üks publikumagneteid. Sel aastal
langes kunstiline valik eesti uuele algupärandile „Kuldse liilia saladus”, mis oli
loominguliselt huvitav, samas ette teada, et see ei suuda publiku arvu mõttes võistelda
aastakümneid südameid vallutanud Pipi Pikksuka tegemistega („Pipi peab jõule” 2018.
aastal). Paraku ei täitnud ootusi ka noortelavastus „Verikambi”, mis oleks võinud olla
publikumenukam.
* 9 uuslavastust;
Täidetud, lavale tuli 9 uuslavastust.
* repertuaaris erinevaid sihtgruppe kõnetavad lavastused;
Uuslavastustest on lastele mõeldud „Kuldse liilia saladus”, noortele kooli keskastmest
„Verikambi”. Komöödiahuviliste peale mõeldes on kavas „Kaks tosinat tulipunast roosi” ja „Miks
Jeppe joob?”, nõudlikuma huumorimeelega publikule „Made in China”. Mõtlemisainet
intellektuaalsete huvidega teatrikülastajale pakuvad „Kinnine kohus”, „Loojanguekspress”, „Nagu
peeglis”. Aegumatut traditsioonilist klassikat esindab „Onu Vanja”.
2019 esietendusid:
1. R. Reinaus „Verikambi”, lavastaja J. Juhanson
2. J-P. Sartre „Kinnine kohus”, lavastaja V. Kirs
3. A. de Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi”, lavastaja G. Bongiovanni
4. C. McCarthy „Loojanguekspress”, lavastaja P. Raudsepp
5. L. Holberg „Miks Jeppe joob?”, lavastaja H. Toompere
6. I. Bergman „Nagu peeglis”, lavastaja M. Kalmet
7. A. Tšehhov „Onu Vanja”, lavastaja E. Neuhaus
8. U. Lennuk „Made in China”, lavastaja U. Lennuk
9. M. Pihla „Kuldse liilia saladus”, lavastaja K. Heinloo
5
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
* väljasõitudes 40–45% etendustest.
Rakvere Teater andis 2019. aastal 352 etendust, neist 211 etendust statsionaaris (statsionaari
hulka on arvatud ka suveetendused). Seega toimus statsionaaris 60% kõigist antud
etendustest. Väljasõidus andsime 40% kõigist etendustest (141), neist omakorda 60 etendust
(17,3 % etenduste koguarvust) teatrilinnades ja 81 (22,7 %) maakultuurimajades.
Rakvere Teater jätkab suunda, kus repertuaaris on paralleelselt võrdselt olulisel kohal nii
komöödiad, psühholoogilised draamad kui ka laste- ja noortelavastused, nii suure saali
publikumagnetid kui väikese saali eksperimentaalsemad ja kammerlikumad lavastused. Uude
aastasse on planeeritud 9 uuslavastust, mis jagunevad oma maja lavastajate, tuttavate
külalislavastajate ja esimest korda Rakveres lavastavate vahel.
2019. aastal esietendus Rakvere Teatris 9 uuslavastust.
Psühholoogilised kammerdraamad
Väikeses saalis on esietendumas mitu kammerlikumat psühholoogilist draamat. Esimesena toob
Vallo Kirs Ugala teatrist publiku ette Jean-Paul Sartre’i näidendi „Kinnine kohus”. Tegu on
eksistentsialistliku näidendiga, kus kolm tegelast on pärast surma sattunud põrgulikku olukorda,
olles teineteisele nii kohtualused kui -mõistjad. Lavastuses kasutatakse kaasaegset teatrikeelt ning
seega võiks see olla huvipakkuv ka uuenduslikuma teatri austajatele üle Eesti.
Filosoofiline draama „Kinnine kohus” jõudis väikeses saalis publiku ette 15. veebruaril 2019.
Kevadel toob Peeter Raudsepp lavale Cormac McCarthy kirjutatud näidendi „Loojanguekspress”,
kahemehelavastuse, kus mängivad Toomas Suuman ja Tarmo Tagamets. See on kahe vastandliku
mehe, sügavalt jumalasse uskuva endise vangi ja ateistist filosoofiaprofessori, musta ja valge pinev
maailmavaadete põrkumine. Lavastuspaik väljaspool teatri ruume on hetkel veel otsimisel.
Rakvere Raudteegetos (Näituse 4a) esietendus suvelavastus „Loojanguekspress” 24. mail
2019.
Uuel hooajal on lavastama oodata Madis Kalmetit, kes toob publiku ette Ingmar Bergmani
kammerdraama “Nagu peeglis”, psühholoogilise, tundlikult ausa perekonnaloo. Esmakordselt
saab selles lavastuses suure ja vastutava peaosa teatri noor näitlejanna Grete Jürgenson. See
lavastus peaks just tegelaste vaheliste suhete kaudu kõnetama praeguse aja hirme, millele inimesed
ei oska nimetust anda, ning näitama inimlikku vajadust hoolivuse ja armastuse järele.
Rakvere Teatri 80. hooaja avas 13. septembril 2019 väikses saalis välja tulnud draama „Nagu
peeglis”. Lavastus sai Rakvere Teatri kolleegipreemiate jagamisel maksimaalse tunnustuse:
parim lavastaja Madis Kalmet, parim kunstnik Pille Jänes, parim naisnäitleja Grete
Jürgenson ja parim meesnäitleja Märten Matsu.
Grete Jürgenson nomineeriti Karini rolliga Eesti teatri aastaauhinnale kui parim
naispeaosatäitja.
Lavastused lastele ja noortele
Menuka noortelavastusega „See kõik on tema” on kahe aasta jooksul antud üle Eesti peaaegu 100
etendust. Nüüd on repertuaar jõudmas uus noortelavastus, gootilik ning põnevust tekitav
„Verikambi”. Jaanika Juhansoni lavastatud ning lavastaja ja menuka noorsookirjaniku Reeli
Reinausi kahasse kirjutatud näidend on lugu metsa eksinud noortekambast, kelle ees hakkab lahti
6
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
hargnema kummituslik lugu. Lisaks Rakvere Teatri noorematele jõududele teevad kaasa ka noored
vabakutselised ja teatri Must Kast näitlejad.
Tume noortepõnevik „Verikambi” esietendus 21. veebruaril 2019 suures saalis.
Traditsiooniliselt jõuab uue aasta jõuludel publiku ette suure saali lastelavastus, kuid selle materjal
on veel otsimisel.
Mehis Pihla kirjutatud ja Kersti Heinloo lavastatud seikluslik lastelavastus „Kuldse liilia
saladus” jõudis suures saalis esmakordselt väikeste vaatajate ette 7. detsembril 2019.
Maailmadramaturgia suurel laval
Kevadel on teatrisse oodata külalislavastajat Itaaliast – Giorgio Bongiovanni toob suures saalis
vaatajate ette itaalia näitekirjaniku Aldo De Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi” -
itaaliapärase komöödia abielusuhetest ja raisatud armastusest. Suvelavastusena toob Hendrik
Toompere majast väljas temaatilises kohas publiku ette taani näitekirjaniku Ludvig Holbergi
vaimuka loo „Miks Jeppe joob?”, peaosas Eduard Salmistu.
Itaalia komöödia „Kaks tosinat tulipunast roosi” esietendus suures saalis 15. märtsil 2019.
Suvelavastusena jõudis Kolgaküla rahvamajas alates 7. juunist 2019 publiku ette „Miks
Jeppe joob?”, mis pälvis Eesti teatri aastaauhindade žüriilt kolm nominatsiooni: Eduard
Salmistu parima meespeaosatäitja, Anneli Rahkema parima naiskõrvalosatäitja ja Pille
Jänes parima kunstniku kategoorias.
Rakvere Teatri sügishooaja avab suures saalis Eili Neuhausi lavastuses Anton Tšehhovi “Onu
Vanja”, kus lisaks Rakvere Teatri näitlejatele teevad kaasa ka Üllar Saaremäe ja Ines Aru, kelle 50.
ja 80. juubelit sellega tähistatakse. Vene klassikalise dramaturgia lavastamisse on jäänud päris suur
vahe, kuid vaatajad ootavad seda ning samuti on see heaks väljakutseks trupile, sest iga kohtumine
Tšehhoviga on näitleja loometeel märgilise väärtusega.
„Onu Vanja” esietendus suures saalis 4. oktoobril 2019. Kahjuks erinevatel põhjustel
kumbki juubilaridest siiski lavastuses kaasa ei teinud. Külalisena tegi nimirolli Hannes
Kaljujärv. Lavastus ehitas sümboolse silla Rakvere Teatri minevikuga. 40 aastat tagasi
astusid lavale noorte näitlejatena Helgi Annast ja Laura Baumverk, kes tänases lavastuses
kehastavad eakaid tegelasi.
Enne jõuluaegset lastelavastust esietendub Sarah Ruhli komöödia “Puhas maja” neljale nais- ja
ühele meesnäitlejale. Hetkel ei ole lavastaja veel teada, kuid lugu on woodyallenlik
absurdikomöödia, kus üleharitud kõrgklassi naised avastavad Brasiiliast pärit teenijanna abiga uue
ellusuhtumise, kus tähtsal kohal on anekdoodid ja oleviku nautimine. Perekriiside ja isegi surma
üleelamiseks pole paremat ravimit fantaasiarikkast naljast või vähemalt stoilisest muigest.
Sarah Ruhli komöödia asemel jõudis jõulueelsel ajal väikses saalis 9. novembril 2019 publiku
ette Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud „Made in China”, mis esitas tragikoomilise
versiooni maailma loomisest.
Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg):
1. Astrid Lindgren „Pipi peab jõule”, lavastaja Mari Anton (08.12.2018);
Lavastus võeti 04.02.2019 mängukavast maha.
2. Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018);
7
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
3. Urmas Lennuk, Oskar Luts „Paunvere poiste igavene kevade”, lavastaja Urmas Lennuk
(02.11.2018);
4. Magnus Carlsson „Põrsas Desmond ja sookolli lõks”, lavastaja Marko Mäesaar
(12.09.2018);
5. Urmas Lennuk, Peeter Raudsepp „Puudutada kuud”, lavastaja Peeter Raudsepp
(13.04.2018);
Lavastus võeti 16.11.2019 mängukavast maha.
6. Liisi Rohumäe „LA H US”, lavastaja Üllar Saaremäe (09.03.2018);
Lavastus võeti 30.06.2019 mängukavast maha.
7. Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields „Hullemast hullem”, lavastaja Elina Purde
( 19.01.2018);
8. Ken Kesey / Dale Wassermann „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017);
9. Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017);
10. Donald Tomberg „Gravitatsioon”, lavastaja Raivo Trass (04.03.2017);
Lavastus võeti 23.02.2019 mängukavast maha.
11. Beth Henley „Küllus”, lavastaja Filipp Los (20.01.2017);
Lavastus võeti 25.01.2019 mängukavast maha.
12. Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017);
13. Erki Aule „Astuge edasi!”, lavastaja Erki Aule (21.10.2016);
Lavastus võeti 04.12.2019 mängukavast maha.
3. KINO
2019. aastal on kino külastajatele avatud viis päeva nädalas, koolivaheaegadel kuus päeva.
Esmaspäeviti ja teisipäeviti on võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks.
2019. aastal planeerime Teatrikinos näidata umbes 260 erinevat filmi ligi 60 000 filmisõbrale nii
3D kui 2D formaadis. Pakume erilinastusi lasteaedadele ja koolidele, nii hommikusel kui ka
päevasel ajal ning võimalust vaadata programmiväliseid filme.
Jätkame Euroopa väärtfilmide programmiga ja juba edukalt käivitunud koostööd
filmifestivalidega. Kõige suuremat ekraaniaega saavad laste- ja koguperefilmid ning Eestis
toodetud linateosed. Oma kindel koht on filmiprogrammis Hollywoodi Oscari nominatsioonidega
teostel ja PÖFFil linastunud filmidel. Uute filmide esilinastused toimuvad Teatrikinos samaaegselt
pealinna ketikinodega. Teatrikino pakub oma ühes kinosaalis 2019. aastal jätkuvalt väga mahukat,
eripalgelist ja kõigile huvigruppidele suunatud programmi.
2019. aastal oli kino avatud viis päeva nädalas, kolmapäevast reedeni ja koolivaheaegadel ka
teisipäeviti. Kinoekraanil linastus 196 erinevat linateost ligi 69 tuhandele kinohuvilisele, kes
külastasid veidi rohkem kui 1100 seanssi.
Koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga toodi ekraanile kokku kolm väärtfilmi, mis olid
publikule tasuta: aprillikuus „Valss vahekäikudes”, sügisel „Mina, Leonardo” ja isadepäeva
puhul lõbus itaalia komöödia „Kui ema on ära”.
Oscari võitnud filmidest olid märtsikuus taas filmiekraanil „Bohemian Rhapsody”,
„Roheline raamat” ja „Soosik”.
Aprillikuu lõpus toimus üritus sarjast RT esitleb: BFMi tudengifilmide maraton, kus
näitamisele tulid tudengifilmid, milles on osalenud Rakvere Teatri näitlejad.
Kolmandat aastat järjest võõrustasime oktoobrikuus teatrikinos LGBTI Filmifestivali.
8
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
Aasta jooksul on olnud mitmeid eriseansse: sõbrapäeval, naistepäeval ja emadepäeval, kus
piletihinnad on olnud külastajatele soodsamad, samuti mitmeid eraseansse koolidele:
eelkõige filmile „Tõde ja õigus” ning ühiskülastused jõulufilmidel.
Programmi „Aitan lapsi” kampaania raames oli koolilastel võimalik tasuta külastada filmi
„Ott Tänak – the Movie” (17. ja 18. aprill ning 5. ja 6. juuni).
Novembri esimesest neljapäevast detsembrikuu esimese neljapäevani oli igal selle
nädalapäeva õhtul teatrikinos näitamisel üks Ingmar Bergmani film, mis oli
lisaprogrammiks 13. septembril esietendunud Madis Kalmeti lavastusele „Nagu peeglis”.
Ekraanil olid „Persona”, „Suvi Monikaga”, „Fanny ja Alexander”, „Saraband” ning
dokumentaalfilm „Trespassing Bergman”.
4. KOHVIK
Teatrikohviku peamine funktsioon on lisaväärtuste pakkumine teatrile, esmatähtis on etenduste
publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine
piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud
klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel
etendusepublikule õhtusöökide pakkumine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka
õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja
rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele.
Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum.
Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja
inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit-
mekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele.
Kohviku peamised ülesanded olid teatri- ja kohvikukülastajate teenindamine, valvelauana
tegutsemine ja kassa toetamine piletite müügiga. Lisaks päevatoitlustusele oli aasta jooksul
mitmeid grupitoitlustusi ja vastuvõtte. Teatripublikule pakuti ettetellimisel õhtusööke ja va-
heajalaudu. Teatri 80. hooaja sügisest mõeldi välja kolm eraldi õhtusöögi-pakkumist, mis
iseloomustaksid teatrimaja asukohaga seotud ajalugu (mungaklooster, mõisa ja teatri asu-
tamise aeg).
Sõbrapäeval ja naistepäeval peeti meeles kohvikukülastajaid, pakkudes neil päevil tasuta
kommi ja kohvi.
Teatriga koostöös toimus lavastuse „Kaks tosinat tulipunast roosi” raames ja esietenduse eel
Itaalia nädal, kus päevapakkumisteks olid itaalia toidud, lisaks valmistati ise itaalia po-
pulaarse likööri limoncello (valmistamise protsess võttis aega kolm nädalat) ja esietendusel
pakuti seda tasuta teatrikülastajatele. Külastajate tagasiside oli positiivne ja sooviti retsepti.
Suvelavastuse „Loojanguekspress” etendustel oli erimenüü ja müüdi spetsiaalset viskit. Tea-
trikohvik oli väljas ka kodukohvikute päeval. Kohvik asus lavastuse „Loojanguekspress”
etenduspaigas Näituse tänaval, et suurendada inimeste huvi lavastuse vastu ning tuua tähele-
panu loodud kohvikule ja erimenüüle.
Lastelavastuse „Kuldse liilia saladus” etenduste ajal olid pakkumisel kuldsed road.
Detsembrikuus pakuti pärast lavastuse „Made in China” etendusi juudi köögist inspireeri-
tud erimenüüd, mis sisaldus piletihinnas.
9
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
Aasta jooksul soetati kohvikusse juurde toidunõusid, kööki vajalikke töövahendeid ja kohvi-
kusse uued toolid. Renoveeriti maja publikuruumides olevad nahkdiivanid ja tugitoolid, mis
olid aastatega väsinud ja kulunud.
Kohvik lõpetas 2019. aasta kasumis.
5. LISAÜRITUSED
5.1 Sariüritus „RT esitleb”
Sarja eesmärk on tuua Rakvere kodanikeni võimalikult erilisi väiksemaid teatriprojekte, mis
reeglina jõuavad lavalaudadele Tallinna ja Tartu kultuuriruumis, kuid mis harva jõuaks Lääne-
Virumaale. Eesmärk on tuua eripalgelisi ja huvitavaid kunstiprojekte regulaarselt Lääne-Viru
teatrisõpradeni. Etendused toimuvad peamiselt teatri väikeses saalis, harvadel juhtudel ka mujal.
Piletihinda püüame alati võimalikult madalal hoida, pakkudes võimalust tulla teatrisse tavapärasest
mitu korda soodsamalt.
Meie plaan on sariürituse „RT esitleb” tegevust jätkata uuel hooajal kolme üritusega. Üritused on
žanriliselt eripalgelised (filmikunst, kultuuriteaduslik loeng-performace, sõnalavastus) ja kõik on
seotud otseselt Rakvere Teatriga. Nende kolme üritusega paneme ilusa punkti kümme hooaega
kestnud sarjale.
Lõpetasime kümme aastat kestnud sarja 2019. aasta alguses viimase kolme üritusega.
Soov oli lõpetada sari võimalikult eriliselt ja mitmekülgselt ning Rakvere Teatrile märgiliselt
oluliste esinejate/üritustega.
Veebruaris sai näha ON Teatri lavastust „Maailma ilusaim tüdruk”. Märtsis, rahvusvahelisel
teatrikuul tulid külla Veiko Tubin ja Henri Hütt kõikide Eesti teatrite ja etendusasutuste
helilisi publikukutsungeid käsitleva lavastusega „Sisenemine sisenemisse“. Viimaseks
ürituseks oli Balti Filmi- ja Meediakooli lühifilmide õhtu, kus näidati valikut filmidest, kus
mängivad Rakvere Teatri näitlejad.
Sarja lõpp oli väärikas, mitmekülgne ja korda läinud. Piletihindu hoidsime sarja lõpuni oma
eesmärkide kohaselt madalal.
5.2 Sariüritus „RT vestleb”
„RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari.
Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest
tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt.
Traditsiooniliselt modereerib vestlust Erni Kask, kuid vastavalt vestluse loomule ning temaatikale
võib vestluse juht olla ka keegi teine. Näiteks „Lendas üle käopesa” õhtut ehk „McMurphyde
kokkutulekut” modereeris Jüri Aarma. Lisaks lavastajale vestleb moderaator spetsiaalselt vestluse
tarbeks välja valitud külalisega. Võimalusel liituvad vestlusringiga ka äsja laval olnud näitlejad.
Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral
otse laval.
Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt
huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et
tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja
mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku
kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat
julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid
10
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari
kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestluste helisalvestused teatri kodulehelt
järelkuulatavad.
Vestlusõhtute sari on olnud järjepidev ning tänu huvitavatele vestlejatele, intrigeerivatele
teemadele ning publiku huvile on lisaks teatri kodulehele võimalik vestluste videosalvestusi
järgi vaadata ka ERRi kodulehelt.
Esimene vestlusring toimus lavastuse „Paunvere poiste igavene kevade” teemadel. Lutsu ja
Tammsaare ning kirjandusklassika ajakohasuse ja taaselustamise vajadusest vestlesid
ajakirjanik Rein Sikk ja lavastaja Urmas Lennuk.
Järgmises vestlusringis kohtusid lavastuse „Kinnine kohus” lavastaja Vallo Kirs, dramaturg
Tõnis Parksepp ja filosoofia õppejõud ning teatrikriitik Valle-Sten Maiste, et arutleda
Sartre’i elu ja filosoofia üle.
Suvel toimus kaks eripalgelist vestlust: esimeses vestles Kärt Devaney Minni Riariga
taaskasutusest, tekstiilitööstusest ja kõigest, mida Minni on näinud oma reisidel
arengumaade tööstusettevõtetesse; teine Urmas Lennuki juhtimisel Peeter Raudsepa
lavastuse „Loojanguekspress” teemadest tõukuv debatt USK vs TEADUS. Usu ja teaduse
teemadel diskuteerisid füüsik, kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma ja
Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen.
Sügist alustasime Ingmar Bergmani teemadel. Üle pika aja taastasime vestlusvormi, kus
vestlusringis on trupp ja lavastaja. Tegemist oli „Nagu peeglis” trupiga, koosseisus Grete
Jürgenson, Tarvo Sõmer, Madis Mäeorg, Märten Matsu ning lavastaja Madis Kalmet.
Vestlust juhtis Rakvere Teatri kunstiline juht Peeter Raudsepp. Aasta viimane vestlus oli
teatri 80. juubelihooajal märgilise tähendusega. Vestlejateks olid sel korral 40 aastat tagasi
„Onu Vanja” lavastuses Astrovit mänginud Raivo Trass ja täna Astrovi rollis üles astuv
Velvo Väli ning 40 aastat tagasi Vanjat mänginud Volli Käro ja täna Vanjat kehastav Hannes
Kaljujärv.
Vestlused on olnud teemade ja sihtrühma poolest väga eripalgelised. Vastavalt lavastusele on
tegu kas laiemale massile mõeldud vestlusõhtuga, mis on suure saali üritus, või siis pigem
just väiksemas ringis intiimsemat miljööd pakkuv kohvikuüritusega. RT vestleb sari on en-
nast sisse töötanud ning tõestanud väga oodatud üritusena meie publiku seas, seega jätkame
sarjaga kindlasti.
5.3 Sariüritus „RT muusika“
Rakvere Teatri uus sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi.
Hooaja lõikes püüame hoida kindlat raami korraldatavatel üritustel. Aasta jooksul toimub vähemalt
kuus kontserti. Kõik sarja kontserdid on omanäolised, nii sisu kui sihtgrupi poolest, mis annab
võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut.
2019. aasta esimesel poolaastal keskendume Rakvere Teatri näitlejatele. Sellest tulenevalt on sarja
alanimeks „Näitleja hetk muusikas”. Sari pakub näitlejatele võimalust avada end täpselt sellises
kokkupuutes muusika, helide ja lauluga, kuidas keegi neist end defineerida soovib.
Aasta teisel poolel keskendume Rakvere Teatrist lahkunud või kaugenenud olulistele isikutele ja
alates septembrist on sarja alanimi „Kadunud poegade tagasitulek“. Kutsume külla Rakvere Teatris
mingil ajahetkel töötanud tuntud inimesi, kes teatri juubeliaastal kingivad Rakverele muusikalisi
üllatusi.
Muusika-sarja üritused on olnud sel aastal planeeritult omanäolised. Kevadel alustas noor
11
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
näitleja Jaune Kimmel instrumentaalkonserdiga. Tema ise musitseeris akordionil ja klaveril,
teistel pillidel toetasid teda Imre Õunapuu, Kristjan Priks ja Margus Grosnõi. Suvel toimus
Rakvere Linna päevadel Getoekspressi kodukohviku programmi raames tänavadisko
Märten Matsu plaadikeerutamise saatel, kus ta andis publikule lubaduse teha uuel hooajal
oma esimene autorikontsert. Lubadusest peeti kinni ning omapärase arvutimuusika kontsert
toimus septembris. Aasta lõpupoole astus esmakordselt publiku ette kooslus nimega Margus
Grosnõi trio, koosseisus Margus Grosnõi, Ahti Bachblum ja Peep Pihlak.
Üritused olid populaarsed ning viimaste kontsertidega sai sujuvalt ulatatud käsi ka RT
muusika uuele teemafookusele „kadunud pojad”.
5.4 Sariüritus RT luuleõhtu „Kuu kutse”
Luuleõhtuid viivad läbi Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas
Suuman. Külalistena kutsutakse luulet lugema ja sellest rääkima nii näitlejaid meie endi teatrist kui
ka inimesi väljastpoolt teatrit. Külastajate sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning
gümnaasiuminoored. Ettekandmisele tulev luule ja proosa on sätitud raamistikku, mis pakub
rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti
juurde ka noori.
Aasta jooksul toimus neli luuleõhtut. Esimene oli varakevadel Deboora Vaarandile
pühendatud õhtu, kus Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman esitasid luuletaja
loomingut ja elulugu läbi luulelavastuse. Suve alguses oli itaalia tekstidele pühendatud
luuleõhtu „Magus elu”. Sügisel tutvustas musitseerides, luulet lugedes ja audioluulekogult
paremaid palasid mängides oma uuemat loomingut Rakvere Teatrile juba tuttav Vootele
Ruusmaa. Õhtut juhtis ja vestlust suunas Grete Jürgenson. Aasta viimase luuleõhtu puhul
tegime koostööd Lääne-Viru Keskraamatukoguga, kes suunas meid uute ja kõige enam
laenutatavate autoriteni. Niimoodi leidsime tee Kristel Rebaseni, kes samuti Grete
Jürgensoni juhatamisel tutvustas oma loomingut ja oma teed luuletajana.
5.5 Sariüritus RT muusikaviktoriin
Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport. Ühendab erineva
generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada
muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad
pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Läbivalt on osalejate
huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. 2019. aastal jätkub sügisel alanud
muusikaviktoriini neljas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal
keskmiselt 7–8 võistkonda.
Muusikaviktoriid on jätkuvalt populaarsed ja võistkondade arv on vaikselt kasvanud.
Vanemate melomaanide kõrvale ilmub järjest rohkem uusi noori nägusid ning rõõm on
tõdeda, et ürituse meelelahutuslik olemus ei välista harivat iseloomu. Viktoriinid toimusid
igakuiselt ning 2019. aastal oli kaks muusikaviktoriini pühendatud Rakvere Teatri
juubelihooajale. Viktoriinidega jätkame ka 2020. aastal.
5.6 Imagoloogilised üritused
Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi etenduste turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused,
mis on seotud uuslavastustega. Iga uuslavastusega kaasneb ürituse turundustegevus, mis leiab oma
konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri turundusosakonna
visioonikoosolekutel. Lisaüritustel on alati kaasatud Rakvere Teatri näitlejad.
12
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut
hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused
on taaskord vajalikud nii kogukonna sidumiseks teatriga kui ka turunduslikust aspektist.
2019. aasta märtsis on Rakvere Teatri korraldada Eesti Teatri aastaauhindade pidulik üleandmine.
2019. aastal tähistasime Rakvere Teatri 79. sünnipäeva tagasihoidlikumalt, vaadates
eesolevale juubelihooajale. Kaduviku mehed tervitasid teatrikülastajaid ning pakkusid
sünnipäeva puhul šokolaadi.
Teatri 80. hooaega alustasime see-eest erilisemalt kui tavaliselt. Koostöös RMK ja Rakvere
linnaga istutasime kogu teatri kollektiivi, praeguste ja endiste töötajate ja juhtidega maha
80 tamme ning tegime sellest ühe ilusa ja südamliku sündmuse. Kutsutud oli ka linnarahvas.
Lavastuse „Kaks tosinat tulipunast roosi” esietendumise puhul oli teatrikohvikus itaalia
toitude nädal, mille raames pakuti iga päev esimenüüd. Nädala krooniks sai Itaalia õhtu, kus
etenduse päeval pakuti publikule ise valmistatud limoncellot ja itaaliapäraselt romantiliseks
kujundatud kohvikus musitseeris Beati Mandolini ansambli osaline koosseis.
Rakvere linna päevade raames võtsime osa kodukohvikute programmist. Suvelavastuse
„Loojanguekspress” etenduspaigas, teatri ladude juures, oli terve päeva jooksul avatud
hoovikohvik „Getoekspress”. Kultuuriprogrammis oli taaskasutusele pühendatud getobutiik
kohaliku moekunstniku poolt ning toimus ka minivestlus taaskasutuse ja tekstiilistööstuste
teemal. Lisaks sai näha erinevaid tekstiilide taaskasutust illustreerivat moenäitust loojate
poolt nagu Nana Pipi, MonEriL ja Marta Cycles. Sarja RT muusika alt esines Märten Matsu
tänavadiskoga ning päeva tippsündus oli debatt USK vs TEADUS Urmas Lennuki
juhtimisel. Usu ja teaduse teemadel diskuteerisid füüsik, kosmose- ja kaitsetehnoloogia
professor Mart Noorma ja Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen.
Talvekuudel näitasime „Nagu peeglis” esietenduse puhul koostöös Rootsi Saatkonnaga
teatrikinos eriseanssidena viit Ingmar Bergmani filmi.
Teatri seesugused imagoloogilised üritused on hästi vastu võetud ning rahvaarvu üle ei ole sel
aastal pidanud kurtma. Seega järeldame, et publik ootab neid ning jätkame oma
lisaüritustega, hoides tasakaalus toimumiste tihedust.
6. GALERII
2018. aasta september tõi kaasa kaks huvitavat pikemaajalist kunstiprojekti, mis toimetavad
teatrimajas eriilmeliste visuaalsete lahendusvõimalustega kogu 2019. aasta. Esimene neist on
koostöö Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnaga, kust on tulnud
meile väga toredaid üliõpilastööde näituseid: teatrimaskid, butafoorsed pildiraamid, fotonäitus.
Sealseks koostööpartneriks on teatrikunsti visuaaltehnoloogia programmijuht ja teatridekoratsiooni
lektor Eve Komissarov. Teine koostöö on eesti valgustitootjaga 4ROOM. Disainvalgustid jõuavad
Rakvere Teatrikohvikusse nelja erineva näituse näol ilmestamaks 2018/2019 hooaaja erinevaid
üritusi ja igapäevast kohvikumelu. Läbi 4ROOM tegemiste jõuab meieni disainer Tarmo Luisu
looming.
2019. aastal jätkame ka kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes
ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud.
Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel.
Lisandunud on näitusepinnana teatrikino klaasfuajee.
13
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
Eesmärk on galerii tegevusega elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja
huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks.
2019. aastal jätkame koostööd erinevate disainerite ja kunstnikega. Veebruaris on tulemas majja
kellade näitus disainer Leonardo Meigaselt. Kunstnikest võib välja tuua vanema põlvkonna
maalijad: Mari Roosvalt, Tiiu Pallo-Vaik, Tiina Tammetalu.
Teatrikülastaja näeb 2019. aastal jätkuvalt head eesti disaini, kunstivaldkonnas enam klassikuid.
2019. aastal teatrikompleksi ruumides korraldatud näitused:
19.02–09.04.2019 Mara Ljutjuk „Keegi veel” suure maja galerii;
19.02–10.04.2019 Mari Roosvalt „Lavastus” väikese maja galerii;
19.02–09.05.2019 Leonardo Meigas „Ajavahe” suure maja kohvik;
19.02–09.05.2019 Karin Lasn & Jorge Ramos mikro-makramee ehtenäitus „Punutud” suure
maja galerii klaasnišš;
21.02–09.05.2019 4ROOM valgustinäitus suure maja kohvik;
10.04–17.05.2019 Tiiu Pallo-Vaik „Värveldus” suure ja väikese maja galerii;
10.04–08.05.2019 „Tehniliste töötajate näitus” suure maja kohvik;
09.05–29.08.2019 Kinoliit 55 „Kaadritagune elu” suure maja kohvik ja kino fuajee;
10.09–13.10.2019 Tiina Tammetalu „La Dolce Vita” maale aastatest 2001–2018 suure maja
galerii;
10.09–16.11.2019 Marilyn Piirsalu ja Kaija Kesa „Rännakud” väikese maja galerii;
13.08–04.10.2019 Triinu Sikk „Minu Mosambiik – mustad maasikad” suure maja kohvik;
10.09–15.11.2019 Rootsi suursaatkond „Ingmar Bergman – tema moe- ja kunstipärand” kino
fuajee ja väikese maja galerii;
10.09–13.10.2019 Urmas Lennuk „Lastelaulust ooperini” suure maja galerii klaasnišš;
14.10–24.11.2019 Lembe Ruben „Planeet Kodu” suure maja galerii;
14.10–24.11.2019 Mari Vitskovski „Teatri arhiivist” suure maja kohvik;
08.11.2019–02.02.2020 Mattias Sonnenberg „Led-luminarism” väikese maja galerii;
25.11.2019–05.01.2020 Olga Zulay „Läbi lapse silmade” suure maja kohvik.
7. BALTOSCANDAL
2019. aastal toimuvad ettevalmistavad tegevused 2020. aasta festivali korraldamiseks. Festivali
plaanitavad kuupäevad on 4.–7.juuli 2020. Festivali programmi plaanime erinevaid lavastusi, neist
kolm neljandikku välisesinejatelt ja vähemalt neljandik kohalikelt truppidelt ja kunstnikelt.
2019. aastal toimusid ettevalmistavad tegevused 2020. aasta festivali korraldamiseks.
Festivali kuupäevad on 1.–4. juuli 2020. Festivali kavas on lavastused välistruppidelt ja Eesti
kunstnikelt, filmid, vestlused, klubi.
Esinejate valimiseks planeerime järgmiste festivalide ja ürituste külastamist:
Festival Paraléle, Marseille (Prantsusmaa) 26. jaanuar–2. veebruar; Amsterdami SNDO (School
for New Dance Development) rahvusvahelise õppeprogrammi ülevaatefestival, kus näeb noorte
kunstnike töid (märtsis); Generation After festival, mille korraldab Novy Teatr Varssavis ja mis on
eelkõige Poola teatri showcase; Sick! Festival, mida korraldatakse üheaegselt nii Brightonis kui
Manchesteris, teatrit, tantsu, filmi ja kujutavat kunsti ühendav festival; Kunstenfestivaldesarts,
Brüssel (mais); Wiener Westwochen, Viin (juunis); Santarcangelo, Itaalia (juulis); Drodesera
14
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
festival, Trento; Zürcher Theater Spektakel, Zürich (augustis); Homo Novus festival, Riia
(septembris); Short Theatre Festival, Rooma, Itaalia (septembris), rahvusvaheline, aga palju Itaalia
teatrit; New Vision Arts Festival ja Black Box Festival, Hong Kong (oktoobris) – esimene on kahe
aasta tagant toimuv laiahaardelisem ja enam erinevaid valdkondi ühendavavaid projekte tutvustav
festival ja teine, väiksem festival, on Hong Kong Repertory Theatre’i ja West Kowlooni koostöös
korraldatav Black Box Festival (5–6 lavastust erinevatelt truppidelt); NO LIMITS International
Theatre Festival, Berliin (novembris); MIR festival, Ateena (rohkem kui 10 aastat korraldatud
teatrifestival, kus lisaks rahvusvahelisele programmile näeb Kreeka teatrit) (novembris); Les
Urbaines, Lausanne (uutele tõusvatele kunstnikele keskenduv ülevaatefestival, kus tutvustatakse
ligi 40 erinevat projekti ja prooviprotsessi, etendused, kontserdid, kujutav kunst jne) (detsembris);
Sama oluline kui etenduste vaatamine, on festivalidel ka Baltoscandali tutvustamine, lisaks
kunstnikele on festivalidel tihti ka kohalike kultuuriorganisatsioonide esindajad, kes jagavad
toetusi oma kunstnike osalemiseks välisfestivalidel (k.a Baltoscandalil).
Esinejate valimiseks külastas festivali kunstiline juht Priit Raud järgmisi festivale:
Amsterdami SNDO (School for New Dance Development) rahvusvahelise õppeprogrammi
ülevaatefestival (märts); Kunstenfestivaldesarts, Brüssel (mai); Wiener Westwochen, Viin
(juuni); Santarcangelo, Itaalia (juuni); Homo Novus festival, Riia (september); New Vision
Arts Festival ja Black Box Festival, Seoul (oktoober); NO LIMITS International Theatre
Festival, Berliin (november); DunaPart – Ungari teatrifestival (november);
Festivali ettevalmistamise kõige olulisem osa ongi 2019. aasta programmi kokkupanemine. Hilje-
malt oktoobris-novembris peavad olema põhiliste esinejatega eellepingud tehtud ja eelarveplaan
paigas ning taotlused erinevatesse rahvusvahelistesse ja kohalikesse organisatsioonidesse ja fon-
didesse tehtud (Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Goethe Instituut, Institut Francais, Pro Hel-
vetia jne). Eelkokkulepped tuleb teha kohalike asutuste ja firmadega (majutus, transport, etendus-
kohtade ja tehnika rent jne). Lisaks eelkokkulepetele majutusasutuste ja kohalike organisatsiooni-
dega alustame ka kujunduse väljatöötamist ja teeme eelkokkulepped erinevate reklaami- ja
turunduskanalitega.
Suuremad toetajad tegid oma otsused hiljem kui tavaliselt ja eelarve sai suures osas paika
alles jaanuaris 2020, seetõttu on ka läbirääkimised esinejatega veninud ja lõplikud
kokkuleped saab teha alles veebruaris 2020. Ootame veel viimaseid vastuseid välismaistelt
kultuuriorganisatsioonidelt (Austria Saatkond, Prantsuse Kultuurikeskus, Goethe Instituut).
Saalides ja majutusasutustes on eelbroneeringud tehtud. Alustatud on reklaamikampaania
planeerimist ja kujunduse loomist.
Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse
Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne.
Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Goethe Insti-
tuut, Flemish Government, Austria Saatkond, Prantsuse Kultuuriinstituut jt.
15
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
8. SUHTARVUD
2019 2018
Varade rentaablus (ROA) -2,79% 2,65%
Omakapitali (netovara) -2,93% 2,92%
rentaablus (ROE)
Maksevõime üldine tase 4,06 4,51
Võõrkapitali ja netovara suhe 0,08 0,07
Varade rentaablus
on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e bilansi mahuga).
Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava
teatrina, tingis 2019.a - 2,79 % ROA, eelmistel aastatel saadud sihtfinantseeringud põhivarasse
Netovara rentaablus
on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud
netovaraga). Samas sihtasutuse ja äriühingu tulemid pole omavahel päris võrreldavad.
Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud põhivara sihtfinantseerimine.
2019.a - 2,93% ROE osutab eelnevatel aastatel saadud põhivara sihtfinantseeringutele.
Maksevõime üldine tase
on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse),
mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad.
Riigi valitseva mõju all tegutseva etendusasutuse puhul, kus tulevaste rahavoogude määrajaks on
eelkõige riigi toetused ja teenuste müügitulu pole antud näitajana nii oluline kui
müügiga tegeleva äriühingu puhul. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on
otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 4,06 üliheale maksevõimele.
Võõrkapitali ja netovara suhe
on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga) ja iseloomustab
investeerijate riskimäära. Näitaja 0,07 viitab investeerijate peaaegu olematule riskimäärale.
SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA
2020. AASTA TEGEVUSED
1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON
Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus)
eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades
eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on
tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur
16
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise
võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate
külalislavastajate abil.
Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või
vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2019. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist
näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid.
Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa
planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2020. aasta
pingelise eelarve juures võimalik.
Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus eelnevatel aastatel on pea peale pööranud teatri
sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see
on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei ole võimaldanud muu personali järeleaitamist sama
tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt
kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii on suurenenud omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised
sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude
katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid),
erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad:
lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes
70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest
kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid
samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme
leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid
eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.
Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal
kõrgetasemelisel kursil.
Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (väikebuss, kaasaegne
helipark, valguspult) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti
kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides.
Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste
perioodide tulemi arvelt.
Kultuuriministeeriumi remondirahade eraldamise komisjon rahuldas ühe meie taotlustest, mille
tulemusena saame 2020. aastal ümber ehitada väikese maja amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi.
Järgnevalt sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja
Baltoscandal.
2. TEATER
2020. aastal tuleb endiselt silmas pidada eelmisel aastal paika pandud töökorralduslikke eesmärke:
pikem lavaaeg enne esietendust lavastuste kunstiliseks ja tehniliseks viimistlemiseks;
17
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
vältida inimeste ülekoormatust detailsema etteplaneerimisega;
võimalikult suur osa repertuaarist peab olema esitatav väljasõidupaikades;
Rakvere Teatri truppi tuleb võimalusel suurendada.
Numbrilised eesmärgid 2020. aastal:
publikuarv 61500;
8 uuslavastust (+ 80. juubeli gala);
žanriline ja vormiline mitmekesisus;
väljasõitudes 40–45% etendustest.
3. KINO
2020. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel.
Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja
konverentsideks. Aasta jooksul linastub Teatrikinos umbes 240 erinevat filmi ligi 60 000 vaatajale.
Esmakordselt laieneb kinoekraanile ka teatrifestival Baltoscandal.
4. KOHVIK
Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine, esmatähtis on etenduste
publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine
piletimüügiga. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes
teenitud kasum.
5. LISAÜRITUSED
5.1 Sariüritus „RT vestleb”
„RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Üritused on kõigile tasuta.
5.2 Sariüritus „RT muusika“
Rakvere Teatri sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi.
5.3 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse”
Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman loevad luulet ja
tutvustavad autoreid.
5.4 Sariüritus „RT muusikaviktoriin”
Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva
generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast.
6. GALERII
Galerii tegevuse eesmärk on elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja
huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks.
18
*Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas
7. BALTOSCANDAL
2020. aastal toimub Baltoscandal kuueteistkümnendat korda (samas möödub esimesest festivalist
30 aastat). Festival toimub 1.–4.juulil 2020. Nelja päeva jooksul plaanime näidata ligi 24 etendust
üheteistkümnelt kuni kolmeteistkümnelt esitajalt. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri suurt
ja väikest saali, kultuurikeskuse saali, Spordikirikut ja Rahu tänava spordisaal jt. Baltoscandali
toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut,
Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne.
8. ARUANDEPÄEVA JÄRGSED SÜNDMUSED
Aruandepäeva järgselt puhkenud koroonaviiruse pandeemia, mis on käsitletav vääramatu jõuna,
võib oluliselt mõjutada sihtasutuse tegevust. Mõju suurust ei ole võimalik veel hinnata, sest
puudub teave pandeemia ulatuse ja kestvuse kohta.
Velvo Väli
SA Rakvere Teatrimaja juhataja
19
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 1 910 481 1 902 716 2
Nõuded ja ettemaksed 88 046 103 964 3
Varud 16 788 17 618 4
Kokku käibevarad 2 015 315 2 024 298
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 4 495 518 4 620 395 6
Kokku põhivarad 4 495 518 4 620 395
Kokku varad 6 510 833 6 644 693
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 409 555 420 672 5,7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 87 135 28 490 8
Kokku lühiajalised kohustised 496 690 449 162
Kokku kohustised 496 690 449 162
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 517 298 5 341 376
Aruandeaasta tulem -181 388 175 922
Kokku netovara 6 014 143 6 195 531
Kokku kohustised ja netovara 6 510 833 6 644 693
20
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 667 971 2 006 781 9
Tulu ettevõtlusest 1 446 720 1 524 583 10
Muud tulud 7 242 9 827 11
Kokku tulud 3 121 933 3 541 191
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 152 868 -1 369 211 12
Tööjõukulud -1 938 892 -1 766 501 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -212 376 -229 841 6
Muud kulud -16 -10 14
Kokku kulud -3 304 152 -3 365 563
Põhitegevuse tulem -182 219 175 628
Intressitulud 831 294 15
Aruandeaasta tulem -181 388 175 922
21
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -182 219 175 628
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 212 376 229 841 6
Muud korrigeerimised 1 -266 076 9
Kokku korrigeerimised 212 377 -36 235
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 15 918 -12 910 3
Varude muutus 830 2 723 4
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 47 528 44 306 5,7
Kokku rahavood põhitegevusest 94 434 173 512
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-87 500 -281 939 6
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
0 266 076 8,9
toetustest
Laekunud intressid 831 294
Kokku rahavood investeerimistegevusest -86 669 -15 569
Kokku rahavood 7 765 157 943
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 902 716 1 744 773 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 765 157 943
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 910 481 1 902 716 2
22
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 678 233 5 341 376 6 019 609
Aruandeaasta tulem 175 922 175 922
31.12.2018 678 233 5 517 298 6 195 531
Aruandeaasta tulem -181 388 -181 388
31.12.2019 678 233 5 335 910 6 014 143
23
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2019.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga,
mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,
mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid või tehingu teostanud kommertspanga valuutakursid.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuni
31.12.2010 maksumusega alates 1917 eurost, alates 01.01.2011 2000 eurost ja alates 01.01.2017 maksumusega 5000 eurost. Põhivara
soetusmaksumusega alla 5 000 euro on kantud maha seisuga 31.12.2016. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse
vajadusel arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab
varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja
remondikulusid kajastatakse perioodikuluna.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse
ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse
vara amortiseerimine.
24
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Hooned ja rajatised
2%
Masinad ja seadmed
20%
Infotehnoloogilised seadmed
20-30%
Muu inventar
5-20%
Tarkvara
20%
Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse
kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumus või jääkväärtus on null.
Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,
mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või sihtasutusel
pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.
Annetused ja toetused
Toetustena kajastatakse vabatahtlikke ülekandeid teistelt riigi või omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad
olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavuse. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides,
mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et
sihtfinantseerimine leiab aset.
Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara
soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks.
Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks
tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.
Sihtfinantseerimisega seotud nõuded ja kohustused kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid
põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused
ei realiseerunud.
Tulud
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse mõistliku aja jooksul peale ürituste toimumist.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui
müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Kohvikute tulu kajastatakse mõistliku aja jooksul kauba müügi või teenuse osutamise järel,pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel.
Seotud osapooled
SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium.
Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende
olulise mõju all olevad ettevõtted.
25
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Sularaha kassas 4 419 3 137
Raha arvelduskontodel 1 804 796 1 798 500
Reservhoius 101 266 101 080
Ümardus 0 -1
Kokku raha 1 910 481 1 902 716
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 77 315 77 315
Ostjatelt laekumata
77 315 77 315 16
arved
Ettemaksed 7 514 7 514
Tulevaste perioodide
7 514 7 514
kulud
Nõuded toetuste eest 558 558 16
Muud nõuded 2 659 2 659
Kokku nõuded ja
88 046 88 046
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 93 594 93 594
Ostjatelt laekumata
93 594 93 594
arved
Ebatõenäoliselt
0 0
laekuvad nõuded
Nõuded seotud osapoolte
572 572 16
vastu
Ettemaksed 7 202 7 202
Tulevaste perioodide
7 202 7 202
kulud
Nõuded toetuste eest 609 609
Muud nõuded 1 987 1 987
Kokku nõuded ja
103 964 103 964
ettemaksed
*Ostjatelt laekumata arved sisaldavad 524 EUR, tasumata arveid asutajaliikmelt
(2018.a 0 eurot).
26
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
*Nõuded toetuste eest sisaldab 481 EUR laekumata toetusi asutajaliikmelt
(2018.a 0 eurot).
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Tooraine ja materjal 1 880 2 098
Lavastusmaterjalid laos 1 880 2 098
Müügiks ostetud kaubad 14 908 15 520
Teatri kohviku kaup müügiks 10 422 10 490
Kino kohviku kaup müügiks 4 486 5 030
Kokku varud 16 788 17 618
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 7 631 8 549
Üksikisiku tulumaks 39 062 37 507
Sotsiaalmaks 67 456 65 792
Kohustuslik kogumispension 3 180 3 063
Töötuskindlustusmaksed 4 526 4 422
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 121 855 119 333
Vaata lisa 7.
27
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Lõpetamata
põhivarad
projektid
31.12.2017
Soetusmaksumus 27 843 4 629 091 1 370 665 225 963 45 424 6 298 986
Akumuleeritud kulum -740 489 -849 878 -140 322 -1 730 689
Jääkmaksumus 27 843 3 888 602 520 787 85 641 45 424 4 568 297
Ostud ja parendused 1 555 11 800 268 584 281 939
Amortisatsioonikulu -107 885 -113 862 -8 094 -229 841
Ümberliigitamised 302 466 -302 466
31.12.2018
Soetusmaksumus 27 843 4 916 785 1 365 266 237 763 11 542 6 559 199
Akumuleeritud kulum -832 047 -958 341 -148 416 -1 938 804
Jääkmaksumus 27 843 4 084 738 406 925 89 347 11 542 4 620 395
Ostud ja parendused 87 500 87 500
Amortisatsioonikulu -109 891 -97 361 -5 124 -212 376
Ümberliigitamised 11 542 -11 542 0
Muud muutused -1 -1
31.12.2019
Soetusmaksumus 27 843 4 928 327 1 401 885 237 763 11 542 6 607 360
Akumuleeritud kulum -941 938 -1 004 822 -153 540 -11 542 -2 111 842
Jääkmaksumus 27 843 3 986 389 397 063 84 223 0 4 495 518
*Masinate ja seadmete ostude veerus on aruandeaastal soetatud, dekoratsioonide transportimiseks, veoauto 87 500 EUR.
28
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 56 513 56 513 16
Võlad töövõtjatele 153 107 153 107
Maksuvõlad 121 855 121 855 5
Saadud ettemaksed 78 080 78 080
Tulevaste perioodide tulud 61 573 61 573
Muud saadud ettemaksed 16 507 16 507
Kokku võlad ja ettemaksed 409 555 409 555
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 82 877 82 877
Võlad töövõtjatele 137 142 137 142
Maksuvõlad 119 333 119 333 5
Saadud ettemaksed 81 320 81 320
Tulevaste perioodide tulud 63 844 63 844
Muud saadud ettemaksed 17 476 17 476
Kokku võlad ja ettemaksed 420 672 420 672
Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
29
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 Lisa
tulemiaruandes
nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Rakvere Teatri parkla 3.
266 076 -266 076 0
etapp
Kokku
sihtfinantseerimine
266 076 -266 076
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Baltoscandal 2018 29 113 191 435 -198 421 22 127
EV 100 Toronto 3 600 624 -4 224 0
Hooldusremondi toetus 31 700 -25 337 6 363
EV 100 Sajandi lugu 39 000 -39 000 0
Etenduskunstide
regionaalse 19 409 -19 409 0
kättesaadavuse toetus
Muud erinevad
26 538 -26 538 0
sihtfinatseeringud
Ümardus -1 1
Kokku
sihtfinantseerimine 32 712 308 706 -312 928 28 490
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
32 712 574 782 -579 004 28 490
tasud, annetused ja
toetused
30
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa
tulemiaruandes
nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Baltoscandal 2020 22 127 87 415 -30 065 79 477 9
Hooldusremondi toetus 6 363 31 700 -31 556 6 507 9
Etenduskunstide
regionaalse 0 16 441 -16 923 482 0 9
kättesaadavuse toetus
Luulesari KUU KUTSE 0 0 1 950 -1 700 250 9
RT MUUSIKA 0 0 2 300 -1 700 600 9
Rakvere Teater
0 0 300 0 300 9
VESTLEB
TEATRIPÄEV Rakvere
0 0 16 261 -16 261 0 9
Teatris
Vaba Lava Narva
Teatrikeskuses 0 0 2 916 -2 916 0 9
külalisetendused
Ümardus 0 0 1 0 0 1
Kokku
sihtfinantseerimine 0 28 490 159 284 -101 121 482 87 135
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
0 28 490 159 284 -101 121 482 87 135
tasud, annetused ja
toetused
*Hooldusremondi toetuse kohustis on aruandeaastal kasutamata sihtfinantseerimiskohustis asutajaliikme ees.
Lisa 9 Annetused ja toetused
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 101 121 312 928 8
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 266 076 6
Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 1 566 850 1 427 777
Ümardus 0 0
Kokku annetused ja toetused 1 667 971 2 006 781
sh eraldis riigieelarvest 1 639 005 1 940 136
sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 13 400 13 000
sh välisabi tegevuskuludeks 12 650 10 645
sh.muud projektitoetused 2 916 43 000
31
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018
Etendusasutuse tasulised teenused 740 246 814 215
Reklaami tulud 4 784 5 450
Muud kultuuriasutuse tulud 696 909 701 367
Muud teenused 4 781 3 551
Kokku tulu ettevõtlusest 1 446 720 1 524 583
*Tulu ettevõtlusest sisaldab teenuseid asutajaliikmetele:
a)kultuuri ja kunstialasest tegevusest 13 401 EUR (2018.a 13 323 EUR);
b)kommunaalkulude katteks 4 781 EUR (2018.a 3 149 EUR).
Vaata lisa 16.
Lisa 11 Muud tulud
(eurodes)
2019 2018
Muud ebatavalised tulud 7 242 9 827
Kokku muud tulud 7 242 9 827
*Muud tulud on kohvikute müügiboonused ja saadud kahjutasud.
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Mitmesugused bürookulud 47 926 49 649
Lähetuskulud 9 797 23 168
Koolituskulud 2 103 2 795
Riiklikud ja kohalikud maksud 1 381 1 374
Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 163 356 143 152
Sõidukite majandamiskulud 43 558 54 511
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 16 656 23 241
Inventari majandamiskulud 56 295 48 364
Toiduained ja toitlustusteenused 138 880 147 436
Meditsiinikulud ja hügieenikulud 1 607 1 232
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 647 521 843 594 16
Eririietus 287 193
Mitmesugused majanduskulud 18 281 25 804
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 5 220 4 698
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 152 868 1 369 211
32
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
*Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt:
a)tegevjuhtkonnalt 3750 EUR
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Sotsiaalmaksud 486 205 442 010
Koosseisuliste töötajate töötasu 1 286 917 1 161 935
Nõukogu liikmete tasu 9 240 8 703
Juhatuse liikme tasu 33 200 31 200
Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 123 330 122 296
Erisoodustused 0 357
Kokku tööjõukulud 1 938 892 1 766 501
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 83 82
Lisa 14 Muud kulud
(eurodes)
2019 2018
Kahjum valuutakursi muutustest 16 10
Kokku muud kulud 16 10
Lisa 15 Intressitulud
(eurodes)
2019 2018
Intressitulu hoiustelt 831 294
Kokku intressitulud 831 294
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2019 31.12.2018
Füüsilisest isikust liikmete arv 6 6
Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
33
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2019. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 31.12.2018
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Asutajad ja liikmed 1 005 6 507 572 6 905
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
omanikud ning nende valitseva 750
või olulise mõju all olevad
ettevõtjad
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
2019 2018
Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja
teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid
Asutajad ja liikmed 900 18 182 3 248 16 472
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
omanikud ning nende valitseva 3 750 1 200
või olulise mõju all olevad
ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 42 440 39 903
Juhatuse liikme isikliku sõiduauto
2 337 2 034
kasutamise kompensatsioon
Vaata:
lisa 3 Nõuded ja ettemaksed;
lisa 7 Võlad ja ettemaksed;
lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused;
lisa 10 Tulu ettevõtlusest;
lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud.
Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Aruandepäeva järgselt puhkenud koroonaviiruse pandeemia, mis on käsitletav vääramatu jõuna, võib oluliselt mõjutada sihtasutuse
tegevust. Mõju suurust ei ole võimalik veel hinnata, sest puudub teave pandeemia ulatuse ja kestvuse kohta.
34
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule
Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja
netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendi nõuetega ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande
koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või
tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele
riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui
veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta
Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2019.a. IV kvartali andmetele.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anne Nuut
Vandeaudiitori number 485
ANTIMAR Audiitorid OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 195
A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114
19.03.2020