Aruanne

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Teater Vanemuine registrikood: 90011065 tänava nimi, Vanemuise tn 6 maja number: linn: Tartu linn, Tartu linn vald: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 51003 telefon: +372 7440100 faks: +372 7440116 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Tulemiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Netovara muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 6 Kasutusrent 20 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 21 Lisa 10 Annetused ja toetused 22 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 13 Tööjõukulud 23 Lisa 14 Seotud osapooled 23 Lisa 15 Bilansijärgsed sündmused 23 Lisa 16 Tegevuse jätkuvus 23 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Tegevusaruanne Teater Vanemuine, Eesti vanim teater, annab jätkuvalt traditsiooniliselt etendusi kolmes eri žanris. Teatri repertuaaris on draama-, muusika- ja tantsulavastused ning kontserdid. 2019.aasta oli märkimisväärne teatri jaoks mitmeski mõttes - vahetus teatrijuht ja algas teatri 150.hooaeg, mis ühtlasi tähistab Eesti emakeelse teatri 150.aastapäeva. Ühtekokku anti 2019. aastal 531 etendust ja kontserti (2018. aastal 505). Repertuaarivalikus oli 51 lavastust. Kokku toimus 185 936 teatrikülastust (2018.aastal 181 217), millest 170 265 (2018.aastal 171 029) olid etenduste ja kontsertide külastused, 10 805 osalemine erinevates haridusprogrammides ja noortetöö üritustel, 4 866 muudel teatri korraldatud üritustel. Teatri repertuaar on mitmekesine. 2019. aastal oli valikus 26 draamalavastust (sh. lastele 3), 10 tantsulavastust (sh. lastele 4), 6 muusikali (sh. lastele 3), 8 ooperit (sh. lastele 1) ja 1 operett. 2019. aasta kõige külastatum lavastus oli muusikal „Kaunitar ja koletis“, mida käis vaatamas 16 852 inimest. Menukas oli ka teine lastemuusikal „Detektiiv Lotte“. Draamalavastustest olid populaarseimad „Elamise reeglid“, „Pikk päevatee kaob öösse“ ja „Kirvetüü“, tantsulavastustest „Armastuse tango“, ooperitest „Madama Butterfly“. 2019. aasta jooksul esietendus 16 uuslavastust, neist 11 draamalavastust, 1 muusikalavastus, 4 tantsulavastust. Uuslavastustest 2 olid lastelavastused. Taasesietendus lastemuusikal „Detektiiv Lotte“. Lisaks toimus 6 kontsertprojekti ja balletigala. REPERTUAAR Uuslavastused suures majas • Kaukaasia kriidiring - Bertolt Brecht draama, esietendus 23.02.2019. Dramaturg ja lavastaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Gija Kantšeli. • Armastuse tango ehk aegade lõpus - Gabriel Garcia Marqueze loomingust inspireeritud tantsulavastus Astor Piazolla muusikale. Esietendus 06.04.2019. Lavastaja-koreograaf Mai Murdmaa, kunstnik ja videoinstallatsiooni autor Kaspar Jancis, Piazolla loomingu interpreteerimine akordionil ja live elektroonika abil Jaak Lutsoja. • Lageda laulud - Tõnu Kõrvitsa muusikale ballett, esietendus 28.09.2019. Koreograaf-lavastaja Wang Yuanyuan (Hiina), kunstnik, video-ja valguskunstnik Han Jiang (Hiina), kostüümikunstnik Wu Lei (Hiina), muusikajuht Martin Sildos. • W - Teatrisaaga, idee autor Ain Mäeots, esietendus 16.11.2019. Lavastaja Ain Mäeots, kunstnik ja videokunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Gerly Tinn. 1 Uuslavastused väikses majas • Persona - Autor Ingmar Bergman, esietendus 26.01.2019. Lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Kristjan Suits, originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres. • Madama Butterfly - Giacomo Puccini ooper, esietendus 16.03.2019. Lavastaja Robert Annus, kunstnik Maarja Meeru. • Pikk päevatee kaob öösse - Autor Eugene OŃeill, esietendus 20.04.2019. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Marion Undusk. • Teravmeelne hidalgo don Quijote la Manchast - Heroiline tantsuvestern vähese jutuga, esietendus 06.06.2019. Lavastaja-koreograaf Janek Savolainen, lavastaja-libretist Katrin Pärn, kostüümikunstnik Triinu Pungits. • Tere, kallis! - Autor Tiit Palu, esietendus 21.09.2019. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg. • Faehlmann - Autorid Vaino Vahing ja Madis Kõiv, esietendus 30.10.2019. Lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Maret Tamme. Uuslavastused Sadamateatris • Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal - Autor Henning Mankell, esietendus 19.01.2019. Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits. • Naiste kool - Moliere komöödia, esietendus 27.04.2019. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Strandberg, kunstnik Maarja Meeru, kostüümikunstnik Gerly Tinn. • Armuke - Autor Harold Pinter, esietendus 05.10.2019. Lavastaja Andres Mähar, kunstnik Martin Mikson. Uuslavastused Teatrikodus • Klaabu - Tantsulavastus lastele Jaan Rannapi ja Avo Paistiku raamatu põhjal, esietendus 12.01.2019. Libretist, lavastaja, kunstnik Katrin Pärn, lavastaja-koreograaf, kunstnik Janek Savolainen. • Virvarr - Autor ja lavastaja Jüri Lumiste, esietendus 26.09.2019. Kunstnik Siiri Jüris. Suvelavastus Tartu Kammivabriku sündmuskeskuses Kirvetüü Autor Ott Killusk, esietendus 27.06.2019. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin 2 Kontserdid Memory Viieteistkümnendat korda toimusid 8 kontserti: 4 teatri suures majas, 1 Pärnu kontserdimajas, 1 Paide kontserdimajas, 1 Estonia kontserdimajas ja 1 Ugala teatris. Esinesid tuntud muusikalisolistid, konfereeris Hannes Võrno. Vanemuise sümfooniaorkestrit ning bändi juhatas Martin Sildos. Ooperigala Gala toimus Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööna 31. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas. Dirigeeris Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi, osalesid Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor. Galal astusid üles Vanemuise solistid: Pirjo Jonas, Karmen Puis, Rasmus Kull ja Märt Jakobson. Laval olid külalissolistid Hiromi Omura, Rafael Bartminski, Jevgenij Chrebtov. Kõlasid tuntud muusikapalad ooperitest „Madama Butterfly“, „Turandot“, „Tosca“, „Lucia di Lammermoor“ jt. Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Kontsert toimus 10. mail 2019 Vanemuise kontserdimajas. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi. Ettekandele tulid Liis Viira teos „Värav“ (esiettekanne), Rolf Martinssoni teos „Ich denke Dein…“, solist Lisa Larsson ja Nikolai Rimski-Korsakovi sümfooniline süit „Šeherezade“ op.35. Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert Kassitoome orus toimus 28. juulil üheksandat korda tasuta suvekontsert. Kontserti dirigeeris Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi, konfereeris Hannes Kaljujärv. Solistidena astusid üles Anna Denisova (sopran, Peterburi Maria teater) ning viiuldajad Linda- Anette Verte ja Laura Miilius. Kavas olid Pjotr Tšaikovski, Amilcare Ponchielli, Charles Gounod, Giuseppe Verdi, Vincenzo Bellini, Aleksand Borodini ja Hans Christian Lumbye teosed. Kontserdist tegi ülekande Eesti Rahvusringhääling. Kontserdiülekandele eelnes saade Tartust ja tartlastest. Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise Kontserdimaja hooaja avakontsert Avakontsert toimus 13.septembril 2019. Vanemuise Sümfooniaorkestrit juhatas Paul Mägi. Ettekandele tulid Benjamin Britteni ja Gioachino Rossini teosed. Solistid olid Maria Fontosh, Helen Lepalaan, Boldizsar Laszlo, Tuncay Kurtoglu. Kaasa tegi Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor. 3 Advendikontsert Traditsiooniline advendikontsert Tartu Jaani kirikus toimus 22.detsembril Taavi Kulli dirigeerimisel. Kontserdil kõlasid Antonin Dvoraki ja Wolfgang Amadeus Mozarti teosed ning tuntud jõululaulud. Balletigala 03.märtsil toimus balletigala, millega tähistati Vanemuise balleti 80 juubelit. Etendused anti ka Estonia teatris ja Ugala teatris. Esinesid Vanemuise balletiartistid ja külalissolistid. Näitused Fotonäitus „Tantsides Tartut“ Tartu kaarsilla näitusel esitati tantsufotosid ja näitust täiendas kaunis helitaust, kus kõlas muusika tuntud ballettidest „Pähklipureja“, „Casanova“ ja „Peer Gynt“ Vanemuislased kunstis 06.septembril avati suures majas teatri 150. hooaja kunstinäitus, mis on pühendatud Vanemuise inimestele. Näituse kuraator oli Reet Mark ja eksponeeritud maalidel on kujutatud Vanemuise teatri näitlejaid, muusikuid, tantsijaid ja teisi teatri töötajaid. Koos näitusega avati aastaid kadunud olnud ja nüüdseks taastatud Aleksander Vardi pannoo „Otepää maastik“ Vanemuine 150 Alguse said Vanemuise 150.hooajaga seotud eritegevused. Avasime hooaja suurejoonelisemalt kui tavaliselt ja ootasime oma publikut ka teatri tagumistesse ruumidesse ekskursioonidele. Alguse said fuajeekontserdid, mis tähendab, et aeg ajalt enne etenduse algust toimub fuajees spontaanne kontsert meie maja muusikutelt või teistelt muusikat teha armastavatelt kolleegidelt. Koos Tartu teiste linnaosade kodukohvikute päevaga toimus ka vanemuislaste kodukohvikute päev, millest võttis osa 10 kodu. Läbi hooaja on lisaks märgilistele uuslavastustele plaanitud veel mitmeid tegevusi juubeliga seoses. TURUNDUSTEGEVUS Teatri turundustegevus käib ajaga kaasas. Stabiilse publiku tagamisel kasutatakse traditsiooniliste reklaammaterjalide kõrval sotsiaalmeediat, kodulehte ja teisi reklaamikanaleid, et info uuslavastustest, sooduspakkumistest ja kampaaniatest jõuaks võimalikult kiiresti vaatajani. Koostöö toimub koolide, reisibüroode, hotellide, muuseumide jpt. asutustega. Ramp Traditsiooniline Vanemuise hooajaajakiri ilmus septembris. Tiraaž 6000 eksemplari. Sel korral oli Ramp mahukam kui varem ja seda just juubelihooaega silmas pidades. 4 Piletisadu 2 korda aastas, jaanuaris ja septembris, korraldati traditsioonilist piletite soodusmüüki 3 päeva järjest. Eriti edukaks osutus septembri soodusmüük. Kõigile Vanemuise teatri etendustele pakuti pileteid vähemalt 30% soodsamalt. Lisaks oli palju päevapakkumisi ja võimalus võita piletid loosiratast keerutades. HARIDUS- JA NOORTETÖÖ Noortetöö 295 üritustel osales kokku 10 805 külastajat. • Konkurss „Arukas arvustaja“ - Traditsiooniliseks muutunud konkursil kutsus teater gümnasiste osalema arutlusel Vanemuise teatri lavastuste üle. Võistlusele saadetud tööd kajastasid lavastusi eri žanritest. Töid hindas neljaliikmeline žürii, kuulutas võitjad, kelle tööd avaldati ka hooajakirjas Ramp. • Appi! Ooper!? - Muusikatunnis räägitakse mis on ooper, mis on talle iseloomulik. Septembris anti meie muusikatunniga etendusi ka Ameerika Ühendriikides. • Vanemuise Kollase Kassi suvekool - Augustis toimus noorte seas populaarne suvekool, juba 10. korda. Lavastajate Karl Laumetsa ja Veiko Porkaneni kaasabil toodi lavale Peeter Jakobsoni „Udumäe kuningas“. Suvekoolis osales 28 noort. • Koolinoorte teatripäev • 12. märtsil leidis aset viies koolinoorte teatripäev, kus osalesid teatrid üle Eesti, ühtekokku 14 teatrit. Ligikaudu 1400 Tartumaa õpilast sai tutvuda teatrite tegemistega ja õppida tundma erinevaid töövaldkondi teatris • Õpetajate päeva üritus • 11.septembril 2019.a. osales Vanemuise suures majas õpetajate üritusel ligi 700 õpetajat. Noortetöö osakond tutvustas haridusprogramme, toimusid töötoad ja anti ülevaade repertuaarist ja 150. hooaja sündmustest. • Koolipäev teatris - sisaldab kolme ainetundi: kirjandus, kehaline kasvatus ja füüsika. Põnev programm tutvustab muu hulgas ka teatri uue lavatehnika demonstratsioonetendust. • Klassist välja! - Haridusprogrammid erinevatele kooliastmetele, mida tehakse koostöös TÜ Loodusmuuseumiga. • Teatriekskursioonid - Kollased kassid viivad läbi etenduse-eelseid ekskursioone suures ja väikses majas. • Kollase kassi teatritunnid „Lastele keelatud! “,“Kostüümimäng“, butafoorse koogi töötuba tutvustavad koolilastele, mis toimub lava taga lavastuse ettevalmistamisel. • Koolivaheaja kollased kassid, sünnipäev Kollaste kassidega - juhendajad tutvustavad teatrit ja mängivad koos teatriteemalisi mänge. 5 PERSONAL SA Teater Vanemuine juhatus on üheliikmeline. 2019. aastal vahetus teatris juhatuse liige ja augustist alustas teatrijuhina Kristiina Alliksaar. Juhatusele arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 78 827 eurot. SA Teater Vanemuine nõukogu oli aruandeaastal viieliikmeline. Nõukogule arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega 16 758 eurot. Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ja nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. Koosseisulisena (ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta) töötas Vanemuise teatris 2019.a. lõppedes 364 töötajat. sh. muusikavaldkonnas 112 inimest, draamas 27, balletis 44, hooaja koordineerimise keskuses 7, etendusi ettevalmistavas ja teenindavas 113, turunduses 15, halduses 8, teeninduses 23, finantsalal 4 ja mujal 11 inimest. Kokku olid tööjõukulud koos maksudega 7 698 197 eurot, millest mittekoosseisuliste töötajate osa moodustas 290 195 eurot. AUHINNAD JA TUNNUSTUSED Hotelli London stipendium Aprillis 2009 asutas Hotell London Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali, millest makstava stipendiumiga toetatakse igal aastal Vanemuise draamanäitlejat. 2019. aastal toetas Hotell London draamatruppi reisil Kreeka pealinna Ateenasse. Eesti Teatriliidu auhinnad Lavastaja auhinna võitis Karl Laumets lavastuse „Kalevipoeg“ eest. Muusikaauhinna võitis Rasmus Kull. Sweeney Tood rolli eest muusikalis „Sweeney Todd“ ja Josefi lavakuju maitseka kehastamise eest Johann Straussi operetis „Viini veri“. Teatri tehniliste töötajate auhinna kategoorias sai lavastust ettevalmistava töötaja auhinna Ivika Jõesaar. Rahel Olbrei nimelise auhinna sai Rufina Noor. Vanemuise loomenõukogu aastapreemiad Larsen Balletiteatri aastaauhind – Rita Dolgihh Kia Autospirit Sõnateatri aastaauhind – Veiko Porkanen Tallinki Muusikateatri aastaauhind – Oliver Timmusk Kinema Tehnilise töötaja aastapreemia – Ken Konrad Kerm Giga Administratiivtöötaja aastapreemia- Even Poltan 6 Vanemuise draamatrupi kolleegipreemiad Naispeaosa preemia pälvis Linda Kolde, keda tunnustati silmapaistvate rollide eest lavastustes „Persona“ (Elisabet Vogler), „Naiste kool“ (Agnès), „Armuke“ (Sarah) ja “Kirvetüü“ (Vaike). Parima meespeaosa preemia sai suure häälteenamusega Karol Kuntsel Arnolphe’i rolli eest lavastuses „Naiste kool“ (lisaks nimiosa lavastuses „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ ja Viktor lavastuses „Tere, kallis!“) Naiskõrvalosa preemiaga tunnustati sel aastal Maria Annust rollide eest lavastustes „W“ (Pauliine Ubaõis, Elle), „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ (Hasse ema) ja „Tere, kallis!“ (Pille). Parima meeskõrvalosa preemia vääriliseks tunnistati Veiko Porkanen (Mürka lavastuses “Kirvetüü”, Kolmas juhatuse liige ja Maanus lavastuses “W”, Edmund Tyrone lavastuses “Pikk päevatee kaob öösse”). Möödunud aasta parimaks lavastuseks valiti Priit Strandbergi lavastatud Molière komöödia “Naiste kool”. Võit tuli ülitihedas konkurentsis “Kirvetüü” ja “W”-ga (mõlema lavastaja Ain Mäeots). Aasta hõivatuima draamaartisti eripreemia teenis aga Karl Laumets, kes käis 2019. aastal publiku ees 105 korral. Parimaks kolleegiks valiti inspitsient Siim Sareal. Preemiate väljaandmisele panid õla alla Tallink, Kaubamaja ja restoran Kivi Paber Käärid. RAHASTAMINE Riigi tegevustoetus Sihtasutusele Teater Vanemuine eraldati EV Kultuuriministeeriumi poolt 2019. aastal toetuseks 7 728 953 eurot, mille sihtostarve oli katta personalikulusid, halduskulusid, toetada hooldusremonti, välissõitusid, orkestri instrumentide ja töövahendite soetust ning katta väikese maja hoolduskulusid Riigi Kinnisvarale. Kultuuri arendamiseks sai teater Tartu linnalt toetust 94 000 eurot ja lisaks Kassitoome suvekontserdi teleülekande kulude katteks 7 500 eurot. Teater sai projektipõhist toetust Kultuuriministeeriumilt 2 000 eurot. Eesti Töötukassalt 1 993 eurot. Erakapitali toetajad 2019. aastal sõlmiti reklaamleping Eesti laevanduskontserniga AS Tallink Grupp, kes on teatri peatoetaja 150., 151., ja 152. hooajal. Jätkuvalt on meie hea partner ja ürituse toetaja Kassitoome suvekontserdil AS Giga. Lisaks toetavad teatrit Tarmetec, Kinema, Autospirit Tartu, ja Altia Eesti. Majandustegevus Vanemuise eelarvemaht oli 2019.a 10,625 miljonit eurot. Omatulu moodustas sellest 2,82 miljonit eurot (26,5%). Omatulu kahel viimasel aastal on olnud sama. Teatri tegevustulem oli kahjum -1 678 639 eurot (2018. aastal kahjum -1 945 174 eurot). Tegevustulem sisaldab põhivara soetuseks ja renoveerimiseks saadud toetust, kui ka põhivara 7 amortisatsiooni. Vastavalt raamatupidamislikele arvestuspõhimõtetele kajastatakse toetus tuluna selle saamise aastal. Toetuse eest soetatud varade kulumit arvestatakse kasutusea jooksul ehk oluliselt pikema perioodi jooksul kui toetuse arvele võtmise aasta. Investeeringud ja renoveerimised Aruande aastal suuri renoveerimisi ja investeeringuid ei tehtud. Parendutööd teostati üksnes Jaamamõisa kaarhalli katusega. Peamised tegevuse finantssuhtarvud 2019 2018 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (käibevarad / lühiajalised kohustised) 0,27 0,31 Maksevõime ehk likviidsuskordaja (raha ja nõuded / lühiajalised 0,25 0,29 kohustised) Võlakordaja (kohustised / varad) 0,11 0,11 Lugupidamisega, Kristiina Alliksaar SA Teater Vanemuine juhatuse liige 8 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 262 489 319 514 2 Nõuded ja ettemaksed 292 047 337 769 3,4 Varud 41 300 41 942 Kokku käibevarad 595 836 699 225 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 0 5 000 3 Materiaalsed põhivarad 18 819 291 20 415 387 5 Kokku põhivarad 18 819 291 20 420 387 Kokku varad 19 415 127 21 119 612 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 165 506 2 242 340 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 50 988 0 9 Kokku lühiajalised kohustised 2 216 494 2 242 340 Kokku kohustised 2 216 494 2 242 340 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 11 184 488 11 184 488 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 7 692 784 9 637 958 Aruandeaasta tulem -1 678 639 -1 945 174 Kokku netovara 17 198 633 18 877 272 Kokku kohustised ja netovara 19 415 127 21 119 612 11 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 7 783 458 7 200 484 10 Tulu ettevõtlusest 2 874 930 2 819 778 11 Muud tulud 0 60 000 Kokku tulud 10 658 388 10 080 262 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -2 991 990 -3 379 899 12 Tööjõukulud -7 698 197 -7 034 675 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 647 423 -1 608 618 5 Muud kulud -1 557 -2 244 Kokku kulud -12 339 167 -12 025 436 Põhitegevuse tulem -1 680 779 -1 945 174 Intressitulud 2 140 0 Aruandeaasta tulem -1 678 639 -1 945 174 12 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -1 680 779 -1 945 174 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 647 422 1 608 619 5 Muud korrigeerimised 0 -96 491 Kokku korrigeerimised 1 647 422 1 512 128 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 50 722 66 928 Varude muutus 642 -2 892 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -25 846 153 728 Kokku rahavood põhitegevusest -7 839 -215 282 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -51 326 -687 477 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -51 326 -687 477 Rahavood finantseerimistegevusest Muud laekumised finantseerimistegevusest 2 140 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 2 140 0 Kokku rahavood -57 025 -902 759 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 319 514 1 222 273 Raha ja raha ekvivalentide muutus -57 025 -902 759 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 262 489 319 514 13 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 11 184 488 9 637 958 20 822 446 Aruandeaasta tulem 0 -1 945 174 -1 945 174 31.12.2018 11 184 488 7 692 784 18 877 272 Aruandeaasta tulem 0 -1 678 639 -1 678 639 31.12.2019 11 184 488 6 014 145 17 198 633 14 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Teater Vanemuine (edaspidi Teater) 2019.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend või lühendatult edaspidi üldeeskiri). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Majandusaasta algas 1.jaanuaril 2019 ja lõppes 31.detsembril 2019. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes Raha Raha ja raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha ekvivalentidena kajastatakse ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju,põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning sihtfinantseerimise saamisega seotud tulud. Nõuded ja ettemaksed Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teada olevaid kui ka peale aruandekuupäeva kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse lootusetuks kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase põhitegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalsed põhivarad on varad, mida Teater kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad. Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2017.a. 5000 eurot(ilma käibemaksuta) välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast(kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud) ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead,võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta). Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse 15 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumusst kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 50 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Muu materiaalne põhivara 3-30 aastat Arvutid ja arvutisüsteemid 3 aastat Transpordivahendid 5 aastat Rajatised 10-30 aastat Maad ei amortiseerita. Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest.Raha mittegenereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks kaalutakse järgnevaid tegureid: 1)Varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud. 2)Märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus keskkonnas. 3)Varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne. 4)Pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi. 5)Katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis saamist. 6)Oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi. Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutmine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel Teatri väliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruande kirjel Põhivarade kulum ja väärtuse langus. Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus. Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna Finantskohustised Finantskohustised (näiteks võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. 16 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetustena kajastatakse saadud vahendeid(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.Toetuste kajastamisel lähtutakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: -sihtfinantseerimine -teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; -tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse Teatrile lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: -kodumaine sihtfinantseerimine -välismaine sihtfinantseerimine Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine(välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Väismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseeimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamiseperioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude hüvitamisviiside alusel(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruandeperioodil. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist.Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et Teater toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivarad soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksuna bilansikirjel "Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused" saadud ettemaksetena Tulud Tulud etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Piletite tagastamise tõenäosust hinnatakse lähtuvalt senisest kogemusest ning tagastused kajastatakse müügitehingute toimumise perioodil müügitulu vähendamisena. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist. Intressitulu kajastatakse siis kui: (a) tulu laekumine on tõenäoline ja (b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil Seotud osapooled Teatri aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1)tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps 2)sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused. 17 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 5 162 4 787 Arvelduskontod pankades 257 327 314 727 Kokku raha 262 489 319 514 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 220 255 220 255 Ostjatelt 220 255 220 255 laekumata arved Muud nõuded 3 465 3 465 Viitlaekumised 3 465 3 465 Ettemaksed 68 327 68 327 Tulevaste 68 327 68 327 perioodide kulud Kokku nõuded ja 292 047 292 047 ettemaksed 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 252 302 252 302 0 Ostjatelt 252 572 252 572 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad -270 -270 0 nõuded Maksude ettemaksed 20 20 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 6 317 1 317 5 000 Viitlaekumised 6 317 1 317 5 000 Ettemaksed 84 130 84 130 0 Tulevaste 84 130 84 130 0 perioodide kulud Kokku nõuded ja 342 769 337 769 5 000 ettemaksed 18 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 9 137 0 13 559 Üksikisiku tulumaks 0 76 511 0 66 870 Erisoodustuse tulumaks 0 0 0 8 Sotsiaalmaks 0 159 701 0 150 615 Kohustuslik kogumispension 0 8 015 0 7 569 Töötuskindlustusmaksed 0 10 993 0 10 361 Ettemaksukonto jääk 0 20 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 264 357 20 248 982 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 47 837 12 651 039 465 100 30 197 10 205 342 10 700 639 1 885 050 682 865 25 967 430 Akumuleeritud kulum 0 -2 291 491 -465 100 -9 879 -980 313 -1 455 292 -525 032 0 -4 271 815 Jääkmaksumus 47 837 10 359 548 0 20 318 9 225 029 9 245 347 1 360 018 682 865 21 695 615 Ostud ja parendused 0 173 449 5 069 0 0 5 069 11 937 137 935 328 390 Amortisatsioonikulu 0 -336 301 -845 -7 098 -1 052 128 -1 060 071 -212 246 0 -1 608 618 Ümberliigitamised 0 76 477 0 0 664 585 664 585 38 053 -779 115 0 Ümberliigitamised 0 76 477 0 0 664 585 664 585 38 053 -779 115 0 ettemaksetest 31.12.2018 Soetusmaksumus 47 837 12 900 966 470 169 30 197 10 848 517 11 348 883 1 923 201 41 685 26 262 572 Akumuleeritud kulum 0 -2 627 793 -465 945 -16 977 -2 011 031 -2 493 953 -725 439 0 -5 847 185 Jääkmaksumus 47 837 10 273 173 4 224 13 220 8 837 486 8 854 930 1 197 762 41 685 20 415 387 Ostud ja parendused 25 756 25 570 51 326 Amortisatsioonikulu -363 411 -1 014 -7 098 -1 064 404 -1 072 516 -211 495 -1 647 422 31.12.2019 Soetusmaksumus 47 837 12 926 722 470 169 30 197 10 848 517 11 348 883 1 948 772 41 685 26 313 899 Akumuleeritud kulum 0 -2 991 204 -466 959 -24 075 -3 075 435 -3 566 469 -936 935 0 -7 494 608 Jääkmaksumus 47 837 9 935 518 3 210 6 122 7 773 082 7 782 414 1 011 837 41 685 18 819 291 19 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu -107 023 -103 404 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul -95 847 -91 609 1-5 aasta jooksul -197 258 -117 087 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 278 509 278 509 Võlad töövõtjatele 1 074 206 1 074 206 8 Maksuvõlad 264 357 264 357 4 Muud võlad 47 260 47 260 Muud viitvõlad 47 260 47 260 Saadud ettemaksed 501 174 501 174 Tulevaste perioodide tulud 501 174 501 174 Kokku võlad ja ettemaksed 2 165 506 2 165 506 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 321 420 321 420 Võlad töövõtjatele 972 980 972 980 8 Maksuvõlad 248 982 248 982 4 Muud võlad 30 942 30 942 Muud viitvõlad 30 942 30 942 Saadud ettemaksed 668 016 668 016 Tulevaste perioodide tulud 668 016 668 016 Kokku võlad ja ettemaksed 2 242 340 2 242 340 20 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 410 311 362 509 Puhkusetasude kohustis 402 853 382 921 Võlad majanduskulude eest 2 616 2 725 Muud võlad töövõtjatele 2 270 1 882 Deklareerimata kinnipeetud maksud 256 156 222 943 Kokku võlad töövõtjatele 1 074 206 972 980 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2017 Laekunud 31.12.2018 Lisa soetusmaksumuses tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 96 491 0 -96 491 -96 491 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 96 491 0 -96 491 -96 491 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 0 217 430 -217 430 0 0 0 projektitoetused 0 10 353 -10 353 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 227 783 -227 783 0 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 96 491 227 783 -324 274 -96 491 0 0 10 tasud, annetused ja toetused Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2018 Laekunud 31.12.2019 Lisa soetusmaksumuses tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 0 0 234 300 -183 312 0 50 988 Projektitoetused 0 0 1 993 -1 993 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 236 293 -185 305 0 50 988 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 0 0 236 293 -185 305 0 50 988 10 tasud, annetused ja toetused 21 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetusest jäi seisuga 31.12.2019 kasutamata 50 988 eurot, mida kasutatakse 2020. aastal. Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 185 305 227 783 9 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 96 491 9 Tegevustoetus 7 598 153 6 876 210 Kokku annetused ja toetused 7 783 458 7 200 484 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Etendustegevuse tulu 2 344 157 2 305 748 Reklaami müügi tulud 123 600 51 430 Ruumide rent 124 943 161 526 Muud majandustegevuse tulud 282 230 301 074 Kokku tulu ettevõtlusest 2 874 930 2 819 778 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent -135 707 -113 776 Energia -231 107 -233 948 Elektrienergia -124 566 -129 253 Soojusenergia -106 541 -104 695 Mitmesugused bürookulud -39 214 -42 602 Lähetuskulud -60 383 -104 193 Koolituskulud -6 864 -16 272 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -270 Etendustegevusega seotud kulu -2 067 099 -2 336 112 IT alased kulud -44 455 -61 944 Kinnistute majandamiskulud -236 375 -248 999 Muud -170 786 -221 783 Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 991 990 -3 379 899 22 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -5 763 265 -5 263 887 Sotsiaalmaksud -1 933 764 -1 768 701 Erisoodustused -1 168 -2 087 Kokku tööjõukulud -7 698 197 -7 034 675 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 347 334 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 2018 Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 0 2 237 0 4 314 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 95 585 68 710 SA Teater Vanemuine juhatus koosneb ühest liikmest, nõukogu koosneb viiest liikmest.Aruandeaastal vahetus juhatuse liige. Juhatuse liikme lepingu lõppedes maksti hüvitist kahe kuupalga ulatuses. Lisa 15 Bilansijärgsed sündmused 12. märts 2020 kuulutas Valitsus seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. Otsus keelas muu hulgas ka etendustegevuse. 2019 aastaruande kinnitamisel kehtis eriolukord. Sellest tingituna vähenevad märgatavalt SA Teater Vanemuine 2020 aasta tulud, mille summat ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Lisa 16 Tegevuse jätkuvus Seisuga 31.detsember 2019 ületasid SA Teater Vanemuine lühiajalised kohustised käibevara 1 620 658 euro võrra (seisuga 31.detsember 2018 1 543 115 euro võrra). SA Teater Vanemuine raamatupidamise aruanne on koostatud lähtudes teatri tegevuse jätkuvusest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne 23 Sihtasutus Teater Vanemuine 2019. a. majandusaasta aruanne käibekapital SA Teater Vanemuine majandusraskusi 2020.aastal. Rahavoogude prognoosi kohaselt suudab SA Teater Vanemuine katta kõik lühiajalised kohustised. SA Teater Vanemuine finantseerimine toimub stabiilselt vastavalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine ei tekita probleeme. 24  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Teater Vanemuine nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Teater Vanemuine (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Leppik Vandeaudiitori number 412 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 02.04.2020