Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 31.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum registrikood: 90014603 tänava nimi: Pirita tee 56 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10127 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad 13 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 8 Annetused ja toetused 14 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 15 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 16 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 12 Tööjõukulud 17 Lisa 13 Seotud osapooled 17 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 18 Aruande allkirjad 20 Vandeaudiitori aruanne 21 2 Tegevusaruanne 2019 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 21. jaanuaril 2019 ja majandustegevusega alustati 1. veebruaril 2019. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Sihtasutus moodustati riigimuuseumide Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse ühendamisel. Sihtasutuse juhtorganiteks on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Sihtasutuses on nõukogu otsusega kinnitatud 84 töökohta, millest 31.12.2019 seisuga on täidetud 76,36. Organisatsiooni eesmärgid ja olulisemad tegevused nende saavutamiseks SA Eesti Ajaloomuuseum missioon on avardada inimeste maailmapilti ja väärtustada Eesti maa, riigi ning rahva aja- ja kultuurilugu, pakkuda harivat ja mitmekülgset muuseumiteenust. Selle saavutamiseks oleme püstitanud aastateks 2019–2023 neli strateegilist eesmärki:  Kõnetav ja elamuslik sisuprogramm  Mitmekülgne haridustegevus  Aktiivses kasutuses esinduslikud kogud  Ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon  EESMÄRK: Sihtasutus on ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon Sihtasutuse moodustamine tõi kaasa olulised muutused organisatsioonis. Loodud on viis osakonda: finantsosakond, haldusosakond, turundus- ja kommunikatsiooni osakond, näituste ja ürituste osakond ning teadus- ja kogude osakond. Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi samalaadsed tegevused on uues struktuuris ühendatud. Sellest lähtuvalt on tehtud organisatsioonisisesed ümberkorraldused ametikohtade osas, üle vaadatud ja muudetud ametijuhendid lähtuvalt tööportsessidest. Loodi majakuraatorite rollid, mis on ennast õigustanud teatri, muusika ning filmisuunal. Kuraatorite puhul on tegu vastava valdkonna eestvedajaga nii sisuloojate kui projektijuhtidena.  EESMÄRK: Muuseum pakub külastajatele kõnetavat ja elamuslikku sisuprogrammi Sihtasutus jätkas pärast asutamist plaanide elluviimist ja alustas uute näituste ja ürituste kavandamist. Valmisid sündmusnäitus „Vali parem minevik“ 1992. aasta valimistest Maarjamäe lossis, „Minu laulupeo lugu“ Assauwe tornis, Eurovisiooni kostüümide näitus Eesti levimuusika ajaloo näitusel Maarjamäe tallihoones, Suurgildi hoones avati näitus „Georg Ots, armastan sind“. Koostöös SA Eesti Vabaõhumuuseumiga toimus Filmimuuseumis näitus „Eesti. Talu. Film“. Maarjamäe keskuse, kui perekülastuse sihtkoha arendamisel, on oluliseks edasiminekuks regulaarsete lastefilmipühapäevade käivitamine Filmimuuseumis, kord kuus toimuv Sinise Lõvi lõu(n)apoolik Maarjamäe lossis ja traditsioonilised pereüritused 24. veebruaril ja 20. augustil. Toimusid 2 suuremat suveüritust – Laulupeo lõpusimman ja Metsatölli ning Politesei- ja Piirivalveorkestri ühiskontsert. Assauwe tornis toimus publiku ja kriitikute tähelepanu pälvinud etendus „Leek“. Turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas algatasime muuseumide koostööprojekti „Museum Gate“ mille raames tutvustati Tallinna reisisadamas saabujatele Tallinna muuseume. Lisaks andsime koostöös teiste muuseumidega välja linnakaardi rõhuga muuseumide külastamisel.  EESMÄRK: Muuseumi mitmekülgsed haridustegevused on suunanäitajaks muuseumihariduse maastikul Valmisid uued programmid seoses Georg Otsa ja laulupeo näitustega. Oluline on olnud töö venekeelsete programmide tutvustamisel ja läbiviimisel koolides. Uuenduslik on Filmikohvri käivitamine.  EESMÄRK: Muuseumi esinduslikud kogud on aktiivses kasutuses Teaduse- ja kogude valdkonnas on peamine tähelepanu suunatud kogude kättesaadavuse ja digiteerimise parandamisele. Osalesime Rahvusarhiivi ning Eesti Rahva Muuseumi juhitavas dokumendipärandi ja esemepärandi digiteerimisprojektis. Kokku digiteeriti arhiivmaterjale 150 000 kaadrit ja kultuuriloolisest, tarbekunsti- ja tekstiilikogust 3000 eset. Külastatavus ja majandustegevus 2019. aastal külastas SA Eesti Ajaloomuuseumi tegevuskohti (Maarjamäe keskus - loss ja tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja muusikamuuseum, Särevi teatrituba, Suurgildi hoone) kokku 115 327 külastajat. Külastatavus tegevuskohtade lõikes 2019 12 119 53 495 33 779 15 934 SUURGILDI HOONE FILMIMUUSEUM MAARJAMÄE KESKUS (loss ja tallihoone) TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM (s.h Särevi teatrituba) Eelarve täitmine seisuga 31.12.2019 2019 eelarve 2019 täitmine TEGEVUSTULUD 2 577 796 2 426 843 s.h tulud kaupade ja teenuste müügist 839 222 874 993 s.h saadud toetused 1 538 574 1 551 850 TEGEVUSKULUD 2 468 381 2 217 222 s.h töötasukulud 1 474 641 1 457 972 s.h majandamiskulud 778 839 759 250 SIHTFINANTSEERING INVESTEERINGUKS 200 000 200 000 Ülevaade nõukogu tööst 2019. aastal Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruande perioodil olid nõukogu liikmed:  Merilin Piipuu - nõukogu esimees,  Linda Kaljundi – nõukogu liige  Tiit Pruuli – nõukogu liige  Raido Roop – nõukogu liige  Timo Steiner – nõukogu liige Juhatuse liige:  Peeter Mauer 2019. aastal toimus 5 nõukogu korralist koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused:  Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine  2019-2023 aasta arengukava ja 2019. aasta tegevuskava kinnitamine  Sihtasutuse finantsplaani kinnitamine aastani 2023   Audiitori kinnitamine  2019. aasta eelarve muudatuse kinnitamine Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Nimi Nõukogu/juhatus Periood Summa kokku (EUR) Merilin Piipuu Nõukogu esimees 21.01. – 31.12.2019 3 850,00 Linda kaljundi Nõukogu liige 21.01. – 31.12.2019 1 925,00 Tiit Pruuli Nõukogu liige 21.01. – 31.12.2019 1 925,00 Raido Roop Nõukogu liige 21.01. – 31.12.2019 1 925,00 Timo Steiner Nõukogu liige 21.01. – 31.12.2019 1 925,00 Peeter Mauer Juhatuse liige 21.01. – 31.12.2019 33 745,00 PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika Tulemi marginaal = tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustised Võlakordaja = kohustised/ koguvara Netovara määr = netovara / aktiva Finantssuhtarvude 2019.a. lähteandmed Käibevara 619 878 Kohustised 350 414 Lühiajalised kohustised 350 414 Netovara 18 302 672 Aktiva 18 653 086 Varad 18 653 086 Müügitulu 874 993 Tulem -1 050 822 Finantssuhtarvud 2019.a Tulemi marginaal -1,20 Netovara puhastootlus -0,06 Lühiajaliste kohustiste 1,77 kattekordaja Võlakordaja 0,02 Netovara määr 0,98 Peeter Mauer Juhatuse liige Tallinnas, 29.04.2020 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.01.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 619 878 35 996 2 Nõuded ja ettemaksed 104 841 186 749 3 Kokku käibevarad 724 719 222 745 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 17 909 620 19 137 316 4 Immateriaalsed põhivarad 18 747 23 680 5 Kokku põhivarad 17 928 367 19 160 996 Kokku varad 18 653 086 19 383 741 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 350 414 30 247 6 Kokku lühiajalised kohustised 350 414 30 247 Kokku kohustised 350 414 30 247 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 19 353 494 19 353 494 Aruandeaasta tulem -1 050 822 0 Kokku netovara 18 302 672 19 353 494 Kokku kohustised ja netovara 18 653 086 19 383 741 6 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 31.01.2019 - 31.01.2019 - Lisa nr 31.12.2019 31.01.2019 Tulud Annetused ja toetused 1 551 850 0 8 Tulu ettevõtlusest 874 993 0 10 Kokku tulud 2 426 843 0 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -759 250 0 11 Tööjõukulud -1 457 972 0 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 260 856 0 4 Kokku kulud -3 478 078 0 Põhitegevuse tulem -1 051 235 0 Muud finantstulud ja -kulud 413 0 Aruandeaasta tulem -1 050 822 0 7 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 31.01.2019 - 31.01.2019 - Lisa nr 31.12.2019 31.01.2019 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -1 051 235 0 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 260 856 0 4,5 Muud korrigeerimised -13 326 0 Kokku korrigeerimised 1 247 530 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 81 907 0 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 133 493 0 Kokku rahavood põhitegevusest 411 695 0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -28 226 0 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 200 000 0 9 toetustest Laekunud intressid 413 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 172 187 0 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud sihtkapital 0 35 996 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 35 996 Kokku rahavood 583 882 35 996 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 35 996 0 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 583 882 35 996 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 619 878 35 996 2 8 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital Asutajate ja liikmete 19 353 494 19 353 494 sissemaksed 31.01.2019 19 353 494 19 353 494 Aruandeaasta tulem -1 050 822 -1 050 822 31.12.2019 19 353 494 -1 050 822 18 302 672 9 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum 2019.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamistoimkonna juhendi (RTJ ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudset meetodit. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-180 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Ostul tasutud käibemaksu ei kapitaliseerita põhivara maksumusse. Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist. Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kulumit arvestatakse igakuiselt. Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kunstiväärtused, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad ja muuseumikogudesse kuuluvad varad) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumiabikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt välja. Üldjuhul lähtutakse põhivara kasuliku eluea määramisel järgmistest vahemikest: Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa ei amortiseerita Hooned ja rajatised 5- 50 aastat Masinad ja seadmed 5-20 aastat Muu amortiseeruv vara 5-20 aastat Muu immateriaalne vara 5 aastat Kunsti- ja kultuuriväärtused ei amortiseerita 10 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena. Sihtotstarbelised annetused ja toetused tegevuskuludeks kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt ja kantakse saamisel koheselt tuluks ja üle kandmisel kuluks. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisis eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.01.2019 Sularahakassa 17 204 0 Arvelduskonto Riigikassas 602 674 35 996 Kokku raha 619 878 35 996 Sihtasutus kajastab arvelduskontona e-kontot Riigikassas. Iseseisvaid arvelduskontosid kommertspankades sihtasutus ei oma. 11 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 71 489 71 489 Ostjatelt laekumata 71 489 71 489 arved Maksude ettemaksed ja 30 988 30 988 tagasinõuded Muud nõuded 1 150 1 150 Viitlaekumised 1 150 1 150 Ettemaksed 569 569 Tulevaste perioodide 569 569 kulud Saamata seadusest 645 645 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 104 841 104 841 ettemaksed 31.01.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 3 221 3 221 Ostjatelt laekumata 3 221 3 221 arved Maksude ettemaksed ja 183 164 183 164 tagasinõuded Muud nõuded 364 364 Viitlaekumised 364 364 Kokku nõuded ja 186 749 186 749 ettemaksed 12 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Lõpetamata põhivarad projektid 31.01.2019 Soetusmaksumus 287 692 6 544 730 1 089 104 11 215 791 19 137 317 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 287 692 6 544 730 1 089 104 11 215 791 19 137 317 Ostud ja parendused 14 900 13 326 28 226 Uute ehitiste ost, uusehitus, 14 900 13 326 28 226 parendused Amortisatsioonikulu -495 181 -212 341 -548 401 -1 255 923 31.12.2019 Soetusmaksumus 287 692 6 559 630 1 089 104 11 215 791 13 326 19 165 543 Akumuleeritud kulum -495 181 -212 341 -548 401 -1 255 923 Jääkmaksumus 287 692 6 064 449 876 763 10 667 390 13 326 17 909 620 31.01.2019 algsoetusmakusmuses kajastub riigimuuseumilt sihtkapitali katteks saadud materiaalne põhivara. Lõpetamata projektina kajastub sihtastuse Lai tn 14 renoveerimine. 2019.a. tehtud projekteerimistöid ja kooskõlastatud muinsuskaitselisi eritingimusi. Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud immateriaalsed põhivarad 31.01.2019 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 23 680 23 680 Amortisatsioonikulu -4 933 -4 933 31.12.2019 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum -4 933 -4 933 Jääkmaksumus 18 747 18 747 13 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne 31.01.2019 algsoetusmaksumuses kajastub riigimuuseumilt sihtkapitali katteks saadud immateriaalne põhivara. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 54 494 54 494 Võlad töövõtjatele 30 155 30 155 Maksuvõlad 78 186 78 186 7 Muud võlad 905 905 Muud viitvõlad 905 905 Saadud sihtfinantseerimise ettemaksed 186 674 186 674 9 Kokku võlad ja ettemaksed 350 414 350 414 31.01.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad töövõtjatele 30 247 30 247 Kokku võlad ja ettemaksed 30 247 30 247 Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.01.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Käibemaks 4 986 Üksikisiku tulumaks 24 108 Sotsiaalmaks 44 478 Kohustuslik kogumispension 1 793 Töötuskindlustusmaksed 2 821 Ettemaksukonto jääk 30 988 183 164 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 988 78 186 183 164 Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 31.01.2019 - Lisa nr 31.12.2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 37 339 9 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 13 326 9 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 1 502 229 Sihtfinantseerimise tagasimaksed -1 044 9 Kokku annetused ja toetused 1 551 850 14 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 200 000 13 326 186 674 Kokku sihtfinantseerimine 200 000 13 326 186 674 6,8 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Kultuurkapital 25 939 25 939 Haridus- ja 4 500 4 500 Teadusministeerium Kultuuriministeerium 7 944 1 044 6 900 Kokku sihtfinantseerimine 38 383 1 044 37 339 8 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 238 383 1 044 50 665 186 674 tasud, annetused ja toetused Kultuuriministeerium eraldas 2019.a. sihtasutusele Lai tn 14 hoone katuse vahetuseks ja elektrisüsteemi renoveerimiseks 200 000 eurot. 2019.a. sai selle lepingu raames teostatud projekteerimistöid ja kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused summas 13326 eurot. Eesti Kultuurkapital on finantseerinud muuseumi erinevaid näituste ja üritustega seotud kulusid. Suuremad projektid, millele Eesti Kultuurkapital toetus saadi olid - näitus "Georg Ots", lastelavastus "Tähemängud ja mängutähed" Särevi Teatritoas, välinäituse "Monumendid ja võim" kataloogi trükkimine, "Minu laulupeo" lugu. Haridus- ja Teadusministeerium toetas väliseestiga seotud isikute materjalide digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist summas 4500 eurot. Kultuuriministeerium toetas Heino Elleri orkestriteose "Valge öö" kirjastamist ja 2019.aasta oktoobris toimunud rahvusvahelise konverentsi "Argielu hansalinnas" korraldamist kokku summas 6900 eurot. 15 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 31.01.2019 - 31.12.2019 Piletitulu 398 258 Programmide läbiviimine 88 004 Meenete müük 144 381 Ruumide kasutus üritusteks 131 185 Mitteeluruumide üür ja rent 71 148 Muud majandustegevusest laekuvad tulud 42 017 Kokku tulu ettevõtlusest 874 993 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 31.01.2019 - 31.12.2019 Üür ja rent -37 539 Energia -140 296 Elektrienergia -71 563 Soojusenergia -67 514 Kütus -1 219 Veevarustusteenused -4 908 Mitmesugused bürookulud -118 963 Lähetuskulud -7 814 Koolituskulud -6 479 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -1 671 Ürituste ja vaba aja sisustamisega seotud kulud -210 829 Museaalidega seotud kulud -5 130 Inventari ja seadmetega seotud kulud -34 414 Kinnistute muud kulud -191 207 Kokku mitmesugused tegevuskulud -759 250 Mitmesuguste bürookuludena kajastuvad peamiselt administeerimiskulud, sõidukite ja masinate muud majandamiskulu. 16 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 31.01.2019 - 31.12.2019 Palgakulu -1 090 625 Sotsiaalmaksud -366 948 Erisoodustused -400 Kokku tööjõukulud -1 457 973 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 72 Täistööajale taandatult oli sihtasutuses töötajaid ametikohtade gruppide lõikes järgmiselt: 1 juhatuse liige, 3 juhti, 34 tippspetsialisti, 9 keskastme spetsialisti, 11 nooremspetsialisti ja 14 abitöötajat-töölist. Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 31.01.2019 - 31.12.2019 Arvestatud tasu 45 295 Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseumi juhatus on üheliikmeline, nõukogu koosneb viiest liikmest. Juhatuse liikmele arvestatud tasud kokku 2019.aastal oli 34 037 eurot. Nõukogule arvestatud tasud kokku 2019.aastal olid 11 550 eurot. Sihtasutuse soodustatud isikuteks on nõukogu ja juhatuse liikmed. Tehingud seotud osapooltega on toimunud üldistel turutingimustel. 17 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum nõukogu kinnitas 2020. aasta eelarve 13. detsembril 2019. aastal. Kinnitatud eelarve: Eelarve 2020 Tegevustulud 2 654 725 s.h tulud kaupade ja teenuste müügist 880 116 s.h saadud toetused 1 774 609 Tegevuskulud 2 630 174 sh personalikulud 1 644 474 sh majandamiskulud 982 099 Seoses Eesti Vabariigis välja kuulutatud Covid19 pandeemiast tingitud eriolukorraga on muuseum esialgu suletud külastajatele alates 13.märtsist kuni 1. maini 2020.a. Lähtuvalt eriolukorra kriisikomisjoni poolt kehtestatud piirangutele ja soovitustele on töötajad saadetud tööle kodukontorisse. 26 inimesele on väljastatud teade, et töölepingu kohast tööd neile anda ei ole. See puudutab neid, kes töötavad kassapidaja, külastusjuhi, poe müüja ja töölise ametikohal ja kelle tööülesanded nõuavad töökohal viibimist. Eriolukorrast tingitud muuseumi osade tegevuste katkestamise tõttu töötajate palka märtsis ja aprillis ei ole vähendatud. Töötajaid, eriolukorrast tingituna, koondatud ei ole. Nõukogu arutas kriisiplaane 3. aprillil toimunud veebikoosolekul. Lähtudes olukorrast, kus me ei tea, kui pikk on haiguspuhang ja kas sügisel tuleb uus puhang, millal ja kas välisturism ja siseturism taastuvad, kui pikk on eriolukord ja erinevad liikumis- ning kogunemispiirangud oli nõukogu ühine soovitus vähendada TLS §37 alusel töötajate palkasid, kellel ei ole antud hetkel tööd võimalik teha ega kellele ei ole tööd pakkuda. See võimaldaks Ajaloomuuseumil ka aprillis kvalifitseeruda Töötukassa meetmesse. Samuti otsustas nõukogu 14.aprilli avaldusega loobuda alates 1.aprillist kuni 30.juunini nõukogu liikmetele makstavast töötasust. Analüüs näitab, et märtsis ja aprillis sihtasutus ei täida nõutavaid kriteeriume, seega ei ole ka abikõlbulik. Küll aga maikuus. Esitame toetustaotluse. Covid19 kriisist on eriti mõjutatud turismisektor ja kultuurisektor, sealhulgas muuseumid, kes otseselt tegutsevad koostöös turismisektoriga. Turismi taastumise prognoosid 2020. aasta suveks ei ole realistlikud. Eeldatakse välisturismi täielikku kokkukuivamist samas hinnatakse siseturismis vähest tõusu. Koostasime esialgu kolm kriisistsenaariumi:  Eriolukord kestab kuni 1.05.2020  Eriolukord kestab kuni 1.06.2020  Eriolukord kestab kuni 1.07.2020 Prognooside eeldused:  muuseumi avaneb pärast erikolukorra lõppemist,  turismi taastumist 2019. aasta mahus ei toimu, külastajad peamiselt kohalik elanik,  aasta külastuste arvu vähenemine ca 40-60% (sõltuvalt eriolukorra kestvusest),  eeldame, et elu normaliseerub septembris-oktoobris,  üritustega alustame uuesti 20.augustil, 18   näituseprogrammides viima sisse muudatused,  töötajate palka ei vähendata ja kedagi ei koondata. Kaupade ja teenuste müügitulu väheneb prognoositavalt ca 40-60%, kogu eelarve tulude pool väheneb ca 15-18% planeeritavast, sõltuvalt sellest, kui kaua eriolukord kestab. EELARVE EA täitmise EA täitmise EA täitmise prognoos prognoos prognoos eriolukord eriolukord eriolukord kuni 1.05 kuni 1.06 kuni 1.07 TEGEVUSKULUD 2 654 725 2 294 720 2 232 231 2 155 342 s.h tulud kaupade ja teenuste müügist 880 116 554 611 484 822 407 933 s.h saadud toetused 1 774 609 1 740 109 1 747 409 1 747 409 TEGEVUSKULUD 2 654 174 2 346 269 2 346 269 2 346 269 s.h personalikulud 1 644 474 1 585 763 1 585 763 1 585 763 s.h majandamiskulud 985 700 760 506 460 506 760 506 Tegevustulem 24 551 -51 550 -114 039 -190 928 Tekkiv eelarve miinus on võimalik katta 2019. aasta eelarve tegevustulemi arvelt. Tegevustulem 2019. aastal oli 209 621 eurot. Arutelus nõukoguga leiti, et 2019. aasta tegevustulemi jäägi kasutamine sellises ulatuses ei ole mõistlik. Lepiti kokku, et tuleb leida kokkuhoiu kohti majandustegevuse kulude osas kavandades ümber tegevusplaan sealjuures lükates osa näitusi järgmistesse aastatesse, loobudes kavandatud trükiste väljaandmisest jmt. Tegevustoetused Leping Kultuuriministeeriumiga 2020. aasta tegevustoetuse eraldamise osas sõlmiti 17.01. Esimene osamakse 1 miljoni krooni mahus on laekunud, teine makse on kavandatud juuni kuus. Lisaks eraldati sihtasutusele täiendavalt 68 tuhat eurot tegevustoetust (kavandatud laekumine 16.04.2020) kogudes olevate Eesti heliloojate originaalkäsikirjade digiteerimiseks ja kasutajatele kättesaadavaks tegemiseks. Kultuuriministeerium ei ole hetkel kavandanud 2020. aasta toetuse vähendamist. Tegevustoetus ei ole sihtotstarbeline toetus, lubatud on ka toetusvahendite üleviimine ja kasutamine järgmistel eelarveaastatel. Riigieelarve muudatusega (menetluses hetkel Riigikogus) on kavandatud lisavahendid kultuuriasutustele s.h muuseumidele võimalike majandustegevuse tulude vähenemisest tingitud probleemide maandamiseks. Seega hindame riski 2020. aasta tegevustoetuse vähendamiseks madalaks. Probleemiks saab majandustegevustulude laekumine ja siin on rakse teha prognoose või anda hinnanguid. Muid sihtotstarbelisi toetusi, mille kasutamine võib tingituna eriolukorrast takerduda märkimisväärses mahus, ei ole. Kultuurkapital, kes on peamine sihtotstarbeliste toetuste andja, on teatanud, et võimaldab kavandatud tegevusi ajaliselt edasi lükata ja pikendades nii ka toetuse kasutamise aega. 19  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 29.04.2020