Vastus pöördumisele

Riina Solman Teie 13.04.2020 nr 1-13/137-1 Siseministeerium [email protected] Meie 05.05.2020 nr 1-12/875-2 Arvamuse avaldamine kodanikuühiskonna programmi „Tugev kodanikuühiskond“ 2021-2024 eelnõu kohta Edastame Kultuuriministeeriumi arvamuse programmi „Tugev kodanikuühiskond“ 2021-2024 eelnõu kohta. Kodanikuühiskonna programmi „Tugev kodanikuühiskond“ 2021-2024 alguses viidatakse, et programm on jätkuks kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015-2020 ja varasematele arengukavadele ning selles täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste üldosa on koostatud 2030. aastani. Juhime tähelepanu, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusele nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ ning lähtudes tegevuspõhise riigieelarve raamistikust ei vasta antud dokument üheselt programmi ega ka valdkonna arengukava ülesehitusele, mistõttu sellel puudub kooskõlastamise mõttes staatus riigi strateegilise juhtimise ahelas. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku esitada pikem strateegiline vaade Vabariigi Valitsuse kinnitatavas valdkonna arengukavas, mis toob kaasa ametliku kooskõlastamise ministeeriumidega ning heakskiitmise Vabariigi Valitsuse poolt. Programmi raamistikus saavad kajastuda teiste ministeeriumide tegevused juhul kui otsustatakse koostada ühisprogramm. Järgnevalt toome Kultuuriministeeriumi tähelepanekud ja ettepanekud täpsemalt: 1. Määruse nr 117 paragrahv 7 sätestab, et programmiga viiakse ellu valdkonna arengukava alaeesmärki. Kui tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud valdkonna arengukava, võib koostada programmi, millega viiakse ellu Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalisi strateegilisi sihte. Kodanikuühiskonna programmi esimesel leheküljel viidatakse, et programmi üldeesmärk lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest. Juhime tähelepanu, et nimetatud strateegia ei ole programmi kooskõlastamiseks esitamise hetkeks Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Samal ajal on koostamisel Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühise valdkonna arengukava „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastateks 2021-2030“ koostamise ettepanek, mille kohaselt saab kodanikuühiskonna temaatika olema osa arengukavast. 2. Määruse nt 117 paragrahv 8 näeb ette, et programmis esitatakse sellega seotud valdkonna arengukava ja tulemusvaldkonna nimetus ja eesmärgid, mille elluviimisele programm kaasa aitab. Kodanikuühiskonna programmis seotud tulemusvaldkonda välja toodud ei ole. 3. Leiame, et programmis esineb ka teisi aspekte, mis ei ole kooskõlas määrusest nr 117 tulenevate nõuetega, mh ei eristu selgelt hetkeolukorra analüüs, puudub programmile omane eelarvevaade ning täpselt ei ole võimalik aru saada, kuidas sobituvad programmi Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  raamistikku teiste ministeeriumide läbiviidavad tegevused (nimetatud kui alatulemused), arvestades, et tegemist ei ole ministrite poolt ühiselt kinnitatava ühisprogrammiga. 4. Tulenevalt sellest, et tegemist ei ole tegevuspõhise eelarvestamise mõistes ühisprogrammiga, ei saa selles ette näha ka kohustust, milles programmi elluviimises osalevad ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta tulemusaruande Siseministeeriumile, nagu on toodud programmi juhtimiskorralduses leheküljel 16. 5. Programmi tekstis ei ole mainitud kultuuri- ja spordiorganisatsioone, millest paljud kuuluvad mittetulundussektorisse. Palume üldisel tasandil välja tuua, et spordi ja kultuuri valdkond on suur osa vabaühenduste ehk kodanikuühiskonna poliitikast. 6. Palume välja tuua ka huvi- ja ühistegevuse organisatsioonid, kuna vabatahtlikud kooskäimised, nagu käsitööringid, laulukoorid, tantsurühmad, näitemänguseltsid jt on kohalikes kogukondades väga olulisel kohal ning toovad kokku nii noored kui vanad ning eestlased kui ka eesti keelest erineva emakeelega inimesed. 7. Leheküljel 2 on välja toodud mõõdik „Siseministeeriumi partnerite rahulolu poliitika kujundamisega“. Teeme ettepaneku, et siin käsitletaks laiemat sihtrühma kui vaid Siseministeeriumi partnerid, kuna kodanikuühiskonna poliitikat viiakse ellu üleriigiliselt. 8. Leheküljel 3 on toodud: „Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika algatus, Ettevõtlik kool ja Junior Achievementi ettevõtlusõpe. Samuti tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“. Märgime, et ka enamik muuseume tegeleb kodanikuharidusega, sh Eesti Rahva Muuseum, Ajaloomuuseum, Vabamu. 9. Leheküljel 3 on: „Oma roll on ka kauni kodu, aasta küla jt konkurssidel, mis toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel.“ Tulenevalt sellest, et oluline pole vaid keskkonna hoidmine vaid ka näiteks külades erinevate ringide eestvedamine, siis teeme ettepaneku lisada ka vaimse kultuuri hoidjate roll. 10. Leheküljel 4 on kirjas: „Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolide panus.“ Teeme ettepaneku kaaluda ka raamatukogude lisamist, kuna raamatukogud on toimiv platvorm vanemaealisteni jõudmiseks. 11. Seoses annetamise soodustamisega (lk 5) teeme ettepaneku võtta eesmärgiks analüüsida maksusüsteemi ja selle kaudu annetamise soodustamist ka välismaa kogemuste näitel. 12. Leheküljel 5 on toodud oodatava tulemuse „Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ mõõdikud. Teeme ettepaneku võimalusel hinnata ka vanemaealiste osalemist vabatahtlikus tegevuses. Samuti palume kaaluda mõõdiku „Mitte-eestlaste osalemine vabatahtlikus tegevuses“ (lk 6) asemel arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ kasutatud mõõdikut „Erinevus kodanikuühiskonna organisatsioonides osalemises eestlaste ja teistest rahvusest elanike vahel“, kuna see võimaldab kavandada koostöötegevusi ja vahetada parimaid praktikaid. 13. Leheküljel 7 on kirjas, et ministeeriumid mõtleksid läbi ja kaardistaksid võimalused vabatahtlike kaasamiseks riigi pakutavate teenuste osutamisse, et vältida olukorda, kus vabatahtlikele nähakse ette ülesandeid ilma, et vastav võimekus kodanikuühiskonnas olemas on. Näeme, et seda võiksid teha ka kohalikud omavalitsused, kuna seal on sageli veelgi suurem potentsiaal kaasamiseks, nt kohaliku raamatukogu teenuse pakkumine. 14. Leheküljel 7 on toodud lause: „Selline tegutsemine panustab kodanikusubjektsusse, elukvaliteeti, demokraatiasse, sotsiaalsesse ja paikkondlikku sidususse, turvalisusesse jm“. Palume lisada, et ühistegevus panustab ka füüsilisse ja vaimsesse heaolusse. 15. Leheküljel 8 on: „Mitmed selle suuna tegevustest on kaetud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks panustavad elukvaliteeti paljud Heaolu arengukava tegevused, kogukondade suunal aga Maaeluministeeriumi koordineeritav LEADER meede, Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 ning Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse.“ Märgime ära, et kohaliku kultuuri- ja spordielu arendamisel panustavad elukvaliteeti ka kultuuri ja spordiprogrammid. 16. Märgime, et leheküljel 8 toodud oodatava tulemuse „Võimekad ja hoolivad kogukonnad“ saavutamisse panustab ka Kultuuriministeerium kohaliku kultuurielu toetamise kaudu. Sama eesmärgi all on leheküljel 9 toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi alatulemus „Jätkatud on väärikate ülikooli vm vanemaealiste kooskäimiskohtadega koostööd ühistegevuse leidmiseks“. Pöörame tähelepanu, et kõige rohkem pakuvad täna vanemaealistele tegevust laulukoorid ja rahvatantsu ning käsitöö seltsid. Palume seda arvestada kui kodanikuühiskonna temaatika koondatakse valdkonna arengukavasse. 17. Leheküljel 9 on lause: „Vabaühenduste eesmärgi järgi on olulised nii sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused kui ka uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused“. Palume lisada „ühistegevust pakkuvad“. 18. Leheküljel 11 on mõõdikud, millega hinnatakse oodatava tulemuse „Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted“ täitmist. Juhime tähelepanu, et väljatoodud mõõdikud mõõdavad pigem võimestamist kui vabaühenduste võimekust ning teeme ettepaneku kaaluda, kas on sobivamaid või täiendavaid mõõdikuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Mare Melder 628 2315 [email protected]