Aruanne

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Kunstihoone registrikood: 90014112 tänava nimi, maja: Vabaduse väljak 6 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10146 telefon: +372 6442818 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.kunstihoone.ee Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 16 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad 16 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 17 Lisa 8 Liikmetelt saadud tasud 18 Lisa 9 Annetused ja toetused 19 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 11 Muud tulud 19 Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 19 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 14 Tööjõukulud 20 Lisa 15 Seotud osapooled 20 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2 SA Tallinna Kunstihoone Fondi 2019. aasta tegevusaruanne Sihtasutusest 2019 aasta oli SA Kunstihoone teine tegutsemisaasta. SA Kunstihoone asutati 04.11.2017 Eesti Vabariigi ja Eesti Kunstnike Liidu poolt ning kanti äriregistrisse 12.12.2017 SA Kunstihoonega ühines SA Tallinna Kunstihoone Fond millest oli varasemalt jagunemise teel eraldatud kunstikogu. Varasemate aastate andmed käesolevas tegevusaruandes puudutavad just SA Tallinna Kunstihoone Fondi tegevust. Reformi täpsem käik on kirjeldatud SA Tallinna Kunstihoone Fondi viimases (2017. a) tegevusaruandes. Näitusetegevus Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on Kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalne näitusetegevus. 2019. aastal tõime kokku välja 16 uut näitust — mitmel näitusepinnal toimus korraga 1, Kunstihoones 4, Linnagaleriis 5 ning Kunstihoone galeriis 5. Lisaks korraldasime näituse Joensuu kunstimuuseumis. Kaasaegse kunsti valdkond on olemuslikult rahvusvaheline, võib isegi öelda, et tegemist on ühe kõige rahvusvahelisema kultuurinähtusega üldse. Nii on seda loomulikult ka Tallinna Kunstihoone programm. Enamikul meie näitustest on oluline rahvusvaheline aspekt — osalevad väliskunstnikud või on kaasatud väliskuraator. Pakume kvaliteetset ja kaasaegset näituseprogrammi Eesti publikule. Kunstihoone roll on anda siinsele vaatajaskonnale võimalus osaleda rahvusvahelises kunstielus. Seetõttu on meie programmis oluline koht rahvusvahelistel rühmanäitustel. Iga selline näitus on sisuliselt ka uus organisatsioon, mis hõlmab kunstnikke ja kuraatoreid nii Eestist kui välismaalt. Näituse ettevalmistuse käigus sündivad isiklikud ja institutsionaalsed töösuhted jäävad sageli kestma ka peale näitust. Üks oluline tulemus on seejuures Eesti kunstnike (ja eesti kultuuri) kaasatus rahvusvahelisse kultuuriellu ning osalemiskutsed näitustele piiri taga. 2019 aastal leidis aset 4 rahvusvahelist rühmanäitust, milledest 3 leidsid aset Kunstihoones. Meie roll Eesti kunstielus on ka siinsete kunstnike, kunstielu ja produktsiooni toetamine. Eriti olulised selle rolli täitmisel on kunstnike isikunäitused. Arvestatav rõhk isikunäitustel on just meie galeriide (Kunstihoone galerii ja Linnagalerii) programmis. Lisaks püüame keskmiselt korra aastas tuua välja ka suure Kunstihoones aset leidva isikunäituse, 2019 aastal oli selleks Liina Siibi isikunäitus „Paradiisi poliitika“. 2019. aasta märkis kahe pikaajalise rahvusvahelise koostööprojekti algust. Sõlmisime koostöölepingu Freiburgi kaasaegse kunsti muuseumiga. Selle raames toome ühiselt välja Katerina Gregose kureeritud näituse „Kaasaegne Armastus“ („Modern Love“). Näitus avatakse Freiburgis 2020 aasta oktoobris ning Tallinnas 2021 aasta suvel. Seejuures panustavad mõlemad näituseasutused näituse valmimisse võrdselt viiekümne tuhane euroga. Samuti käivitus ühisprojekt „Beyond Matter“ koostöös Euroopa suurima meediakunstikeskuse, ZKM’iga Karlsruhes. Meie jaoks on projekti peamiseks tulemuseks Tallinna Kunstihoones 2022 aastal aset leidev näitus koos sellele eelnevate kunstnikuresidentuuridega. Projekti eelarve kunstihoones on 306000 millest 50% katab Euroopa Komisjon ning 50% loodab Kunstihoone katta Kultuuriministeeriumi toel oma eelarvest. Projekti kureerivad ühiselt Tallinna Kunstihoone kuraator Corina L. Apostol ning ZKM’is töötav Lívia Nolasco-Rózsás. Lisaks Tallinna Kunstihoonele ja ZKM’le osalevad projektis ka Pompidou keskus, Weiss AG, Ludwigi muuseum Budapestis, Tirana Art Lab ja Aalto ülikool. Meeskond 2019 aasta alguses koosnes kunstihoone meeskond järgmistest töötajatest: juhataja, 2 kuraatorit (Siim Preiman, Tamara Luuk), projektijuht, galeriiassistent ning 3 saalitöötajat. 2019 aasta kevadel viis kunstihoone läbi rahvusvahelise kuraatoriotsingu, mille lõppvooru Tallinnas tuli üle kümne kandidaadi tervest maailmast. Konkursi võitis Corina L. Apostol kes asus Tallinnasse ümber New Yorgist. 2019 aasta lõpul alustasime saalitöö reformiga. Reformi käigus asendame saalivalvurite ametikohad külastusjuhi ametikohaga. Külastusjuhtide tööülesannete hulka kuulub lisaks korra tagamisele näituseruumis ka iseseisev näituseringkäikude läbiviimine ning näituse tutvustamine internetiplatvormidel. Näituste teostamisel mängis olulist rolli ka meie väga hea koostöö partneritega. OÜ Valge Kuup, tagab meie näituste tehnilise toe ja professionaalse näituseehituse ning MTÜ Sally Stuudio vastutab haridusprogrammide eest. Investeeringud 2019. aastal investeerisime põhivarasse 43 919 eurot. Millest 23 950 eurot moodustas Kunstihoone digitaalgiidi süsteemi soetamisele tehtud kulutus. Lisaks soetasime näitusetehnikat ning mööblit. Üleminek digitaalsele näitusegiidisüsteemile võimaldab suuremat paindlikkust ning annab kokkuhoiu trükikuludelt. Muudatuse peamiseks eesmärgiks oli suurendada kunstihoone näituste ligipääsetavust. Digigiid on kasutatav erinevate ligipääsetavuse abivahenditega, pakub audiosisu ning viipekeeletõlkeid. Digigiidi kasutuselevõtt oli eelduseks 2020 aastal välja toodud virtuaalsete kunstinäituste platvormile. Rahastus 2019. aastal oli kunstihoone kogutulu €784 291. Peamine toetaja oli Kultuuriministeerium. Kultuurkapitalist 2019 aastal vahendeid ei taotletud. Kõigist kuludest kattis Kultuuriministeeriumi toetus €685 572 (87%), ja Tallinna linna toetus €7100 (0,9%). Muud (sh. rahvusvahelised) toetajad finantseerisid meie tegevust summas €49 566 (6,3%). 2019. aastal eratoetajaid ei lisandunud. Kunstihoone teenis 2019 aastal omatulu €40 876 (5,2%). Kunstihoone omatulu puhul peab arvestama, et enam kui 2/3 meie pakutavast programmist on vaatajatele tasuta. Piletitulu ei anna Kunstihoone galerii, Linnagalerii ning välismaal produtseeritud näituseprogramm. Kunstihoone näituste külastatavus on seejuures aga väga hea. 2020 aasta kriisi mõju 2020. aasta kriis mõjutab SA Kunstihoone tegevust olulisel määral. Peamiselt kolmes aspektis. Vähenev vaataj askond j a omatulu. Kunstihoone on vähemalt osa aastast vaatajatele suletud ja tõenäoliselt ei taastu külastatavus väga kiiresti ka peale piirangute kaotamist. Samuti võib ette näha ruumide rendist ja muust müügist laekuva tulu olulist vähenemist. Sellega seoses planeerime 2020 aasta omatuluks vaid 9000 eurot. Vähenev töö. Seoses eriolukorra tõttu asutuse sulgemisega on kõigi töötajate töökoormus määramata ajaks vähenenud vähemalt 30%. Vähenevad välistoetused. Võime eeldada, et toetuste hankimine välisriikidest kunstihoone näitustele on 2020 aastal raskendatud. Sellega seoses ei prognoosi me 2020 aasta eelarves välistoetusi. Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagab stabiilne finantseerimine Kultuuriministeeriumilt. Kunstihoone 2020 aasta tegevustoetus on täies ulatuses laekunud. Pöördume ministeeriumi poole ka erakorralise kriisiabi taotlusega, mis katab välistoetuste äralangemise ning omatulu kahanemisest tingitava tulude vähenemise. Seoses töökoormuse vähenemisega oleme vähendanud ka töötajate palkasid ning kavatseme seoses sellega taotleda abi selleks puhuks loodud töötukassa toetusmeetmest. Erakorralise vahendinda on varuks 2020 aasta viimase suure näituse üle viimine 2021 esimesse aastasse koos 2021 aasta programmi lühendamisega. Nende meetmete abil suudame tagada jätkusuutliku tegutsemise ka 2020 ja 2021 aastal. Haridus- ja publikuprogrammid Kunstihoone jätkas haridusprogrammide osas koostööd Sally Stuudioga. Neis osales kokku 1343 inimest, mis on 2017 ja 2018 aastaga võrreldes, mil osalejaid oli 3386 (2017) ja 2233 (2018) väga märkimisväärne langus. On ilmne, et haridusprogrammid ning nende turundus vajavad uut lähenemist. Lisaks jätkusid kunstnikuvestlused, loengud, kontserdid, ringkäigud kuraatoriga ja teised publikuprogrammid. Külastatavus Näituste arv külastatavust kirjeldavas tabelis kajastab kõiki näitusi, mille külastajaid loeti kirjeldatava aasta külastatavuse hulka. Külastusi loeme 01.01 kuni 31.12 perioodis ning aastavahetusele jäävate näituste külastatavus jaguneb statistikas kahe aasta vahel. Hoolimata otsusest näituste koguarvu märkimisväärselt vähendada püsib külastatavus Kunstihoones praktiliselt samal tasemel. Näeme juba mitmendat aastat, et näituste arvu vähenedes on näituste keskmine külastatavus kasvutrendis. Kõik näitusepaigad kokku 2017 2018 2016 2017 2018 2019 vs 2018 vs 2019 Külastajaid kokku 48392 52112 55326 61537 6,20% 11,20% Näitusi kokku 20 22 17 16 -22,70% -5,90% Külastajaid näituse kohta 2420 2369 3254 3846 37,40% 18,20% Kunstihoone Külastajad kokku 16770 18813 18292 16153 -2,80% -11,70% Sealhulgas piletita 2800 3277 4486 2343 36,90% -47,80% (ei sisalda avamiste ja tasuta päevade külastusi) Näitusi kokku 7 8 6 5 -25,00% -16,70% Külastajaid näituse kohta 2396 2352 3049 3230 29,60% 5,90% Kunstihoone galerii Külastajad kokku 16596 14056 16715 17217 18,90% 3,00% Näitusi Kokku 6 8 7 6 -12,50% -14,30% Külastajaid näituse kohta 2766 1757 2388 2869 35,90% 20,10% Linnagalerii Külastajad kokku 15026 20094 13793 19538 -31,40% 41,70% Näitusi Kokku 7 8 7 6 -12,50% -14,30% Külastajaid näituse kohta 2147 2512 1970 3256 -21,60% 65,30% Vabaduse galerii (Riik ei ole kunstiteos) Külastajad kokku - 2060 - - - Näitused välismaal (Helsingi Taidehalli, Hordaland Kunstsenter, Joensuu) Külastajad kokku 4466 8629 - - Näitusi Kokku 2 1 - - Külastatavus näituste kaupa KUNSTIHOONE 16.11.2018–03.02.2019 Marko Mäetamm, Rita Bozi, Ken Cameron. Üks kuu Kanadas 1795 külastust (külastused 2019. aastal) 16.02–14.04.2019 Liina Siib. Paradiisi poliitika 2079 külastust 22.06–01.09.2019 Hea olemise kunst 1417 külastust 14.09–17.11.2019 Tallinna Fotokuu: Elavhõbe 2189 külastust 14.12–24.02.2020 Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus 848 külastust (näitus j ätkus 2020. aastal) LINNAGALERII 30.11–27.01.2019 Varvara & Mar. Kameeleon 769 külastust 01.02–31.03.2019 Taavi Suisalu. Valgus ookeanide vahel 1618 külastust 14.06–18.08.2019 Misanstseen 1992 külastust 23.08–20.10.2019 Jüri Arrak. Roheline tuli 4118 külastust 25.10–15.12.2019 Jane Remm. Vaateid maastikule 5781 külastust 21.12–09.02.2020 Edgar Tedresaar ja Sten Saarits. Must kuld 415 (näitus j ätkus 2020. aastal) KUNSTIHOONE GALERII 07.12–10.02.2019 Imat Suumann ja Eike Eplik. Õhtu varjus 2004 külastust 15.02–21.04.2019 Noora Nio-Juss. Kaetud 2475 külastust 20.06–11.08.2019 Britta Benno. Düstoopiline Tallinn 1906 külastust 17.08–13.10.2019 Kate Lyddon ja Angela Maasalu. Throbwerk 2667 külastust 18.10–15.12.2019 Vello Vinn. ∞ & ○ 2440 külastust 20.12–09.02.2020 Mall Paris ja Edith Karlson. Õed 503 külastust (näitus j ätkus 2020. aastal) NÄITUSED KÕIGIL NÄITUSEPINDADEL 27.04–09.06.2019 Kevadnäitus 2019 18661 külastust (Kunstihoone, Kunstihoone galerii j a Linnagalerii) NÄITUSED VÄLISMAAL 01.12–13.01.2019 Helsingi Taidehallis Alice, Neeme & Jass 3836 külastust 06.02–05.05.2019 Joensuu Kunstimuuseumis Alice Kask, Neeme Külm, Jass Kaselaan, Holger Loodus. Neljal käel 4793 külastust Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 172 391 20 442 Nõuded ja ettemaksed 34 060 15 657 2 Kokku käibevarad 206 451 36 099 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 191 210 198 132 4 Immateriaalsed põhivarad 23 950 0 5 Kokku põhivarad 215 160 198 132 Kokku varad 421 611 234 231 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 62 477 63 006 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 95 826 0 7 Kokku lühiajalised kohustised 158 303 63 006 Pikaajalised kohustised Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 81 802 0 7 Kokku pikaajalised kohustised 81 802 0 Kokku kohustised 240 105 63 006 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 001 2 001 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 169 224 166 689 Aruandeaasta tulem 10 281 2 535 Kokku netovara 181 506 171 225 Kokku kohustised ja netovara 421 611 234 231 9 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 912 433 8 Annetused ja toetused 742 445 751 136 9 Tulu ettevõtlusest 40 876 37 184 10 Muud tulud 58 381 11 Kokku tulud 784 291 789 134 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -317 853 -486 932 12 Mitmesugused tegevuskulud -236 281 -96 322 13 Tööjõukulud -188 852 -174 771 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -26 890 -25 472 4,5 Muud kulud -4 010 -3 113 Kokku kulud -773 886 -786 610 Põhitegevuse tulem 10 405 2 524 Intressitulud 30 0 Muud finantstulud ja -kulud -154 11 Aruandeaasta tulem 10 281 2 535 10 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 10 405 2 524 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 26 890 25 472 4,5 Muud korrigeerimised -737 445 -742 466 11 Kokku korrigeerimised -710 555 -716 994 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -18 403 -15 657 2 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -529 63 006 6 Laekunud intressid 30 18 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 828 834 579 294 11 toetustest Muud rahavood põhitegevusest -9 586 179 008 11 Kokku rahavood põhitegevusest 100 196 91 199 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -43 919 -73 233 4,5 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -43 919 -73 233 Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 95 826 0 11 toetustest Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 475 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 95 826 475 Kokku rahavood 152 103 18 441 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 20 442 2 001 Raha ja raha ekvivalentide muutus 152 103 18 441 Valuutakursside muutuste mõju -154 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 172 391 20 442 11 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 2 001 2 001 Aruandeaasta tulem 2 535 2 535 Muud muutused 166 689 166 689 netovaras 31.12.2018 2 001 169 224 171 225 Aruandeaasta tulem 10 281 10 281 31.12.2019 2 001 179 505 181 506 12 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Kunstihoone 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga. Standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit). Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase põhikirjalise tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) innatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kui immateriaalse vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, eeldatakse, et kasulik eluiga on 5 aastat. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 800 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Muu materiaalne põhivara 2-3 Arvutid ja arvutisüsteemid 2-5 Ehitised, rajatised 5-20 Muu immateriaalne põhivara 5-10 Finantskohustised 13 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused). Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulemiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Tulu ürituste läbiviimisest kajastatakse ürituste toimumise hetkel. Kui tasu hõlmab kahest või enamast üritusest koosnevate paketti, kajastatakse tulu iga üritusega seotud kuludest lähtuvalt. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on sihtasutuse asutaja-, juhatuse ja nõukogu liikmed. 14 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 733 1 733 Ostjatelt laekumata 1 733 1 733 arved Nõuded seotud osapoolte 4 793 4 793 vastu Maksude ettemaksed ja 18 556 18 556 3 tagasinõuded Ettemaksed 8 978 8 978 Tulevaste perioodide 8 880 8 880 kulud Muud makstud 98 98 ettemaksed Kokku nõuded ja 34 060 34 060 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded seotud osapoolte 14 14 vastu Maksude ettemaksed ja 11 975 11 975 3 tagasinõuded Ettemaksed 3 668 3 668 Tulevaste perioodide 3 570 3 570 kulud Muud makstud 98 98 ettemaksed Kokku nõuded ja 15 657 15 657 ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 3 383 2 222 Erisoodustuse tulumaks 62 219 Sotsiaalmaks 6 044 4 520 Kohustuslik kogumispension 185 201 Töötuskindlustusmaksed 266 181 Ettemaksukonto jääk 18 556 11 975 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 556 9 940 11 975 7 343 15 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Muud materiaalsed Arvutid ja arvutisüsteemid põhivarad Ostud ja parendused 33 723 31 655 7 855 73 233 Lisandumised äriühenduste kaudu 122 330 11 638 16 403 150 371 Amortisatsioonikulu -5 262 -12 026 -8 184 -25 472 31.12.2018 Soetusmaksumus 156 053 56 316 42 530 254 899 Akumuleeritud kulum -5 262 -25 049 -26 456 -56 767 Jääkmaksumus 150 791 31 267 16 074 198 132 Ostud ja parendused 4 323 15 646 19 969 Muud ostud ja parendused 4 323 15 646 19 969 Amortisatsioonikulu -6 854 -11 914 -8 123 -26 891 31.12.2019 Soetusmaksumus 156 053 58 812 53 044 267 909 Akumuleeritud kulum -12 116 -35 136 -29 447 -76 699 Jääkmaksumus 143 937 23 676 23 597 191 210 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid Ostud ja parendused 23 950 23 950 31.12.2019 Soetusmaksumus 23 950 23 950 Akumuleeritud kulum 0 Jääkmaksumus 23 950 23 950 16 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 46 161 46 161 Võlad töövõtjatele 4 463 4 463 Maksuvõlad 9 940 9 940 3 Muud võlad 1 813 1 813 Muud viitvõlad 1 813 1 813 Saadud ettemaksed 100 100 Tulevaste perioodide tulud 100 100 Kokku võlad ja ettemaksed 62 477 62 477 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 49 499 49 499 Võlad töövõtjatele 4 903 4 903 Maksuvõlad 7 343 7 343 3 Muud võlad 1 194 1 194 Muud viitvõlad 1 194 1 194 Saadud ettemaksed 67 67 Tulevaste perioodide tulud 67 67 Kokku võlad ja ettemaksed 63 006 63 006 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 17 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 59 391 -59 391 Kokku sihtfinantseerimine 59 391 -59 391 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuurkapital 252 800 -252 800 Riigieelarveline eraldis 99 000 -99 000 Kultuuriministeerium 285 564 -285 564 Tallinna Kultuuriamet 8 400 -8 400 Muud toetused 45 939 -45 939 Kokku sihtfinantseerimine 691 703 -691 703 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 751 094 -751 094 toetused Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Riigieelarveline eraldis 95 826 95 826 Kokku sihtfinantseerimine 95 826 95 826 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Riigieelarveline eraldis 685 572 685 572 Tallinna Kultuuriamet 7 100 7 100 Muud toetused 136 162 -9 587 49 566 4 793 81 802 Kokku sihtfinantseerimine 828 834 -9 587 742 238 4 793 81 802 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 924 660 -9 587 742 238 4 793 177 628 toetused Lisa 8 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 912 433 Kokku liikmetelt saadud tasud 912 433 18 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 742 238 751 094 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 207 42 Kokku annetused ja toetused 742 445 751 136 Rahalised ja mitterahalised annetused 2019 2018 Rahaline annetus 742 445 751 136 Kokku annetused ja toetused 742 445 751 136 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Näitusepiletite müük 35 652 28 561 Kataloogide ja trükiste müük 3 304 6 938 Vahendustasu 0 135 Ruumide üür 1 920 1 550 Kokku tulu ettevõtlusest 40 876 37 184 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Kasum valuutakursi muutustest 8 18 Muud 50 363 Kokku muud tulud 58 381 Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2019 2018 Lähetuskulud 290 2 010 Näituste kulud 230 141 388 494 Tööjõukulu 77 891 90 929 Muud 9 531 5 499 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 317 853 486 932 otsesed kulud 19 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Mitmesugused bürookulud 65 629 60 770 Uurimis- ja arengukulud 31 179 0 Lähetuskulud 11 806 7 533 Koolituskulud 1 900 0 Ostetud teenused 75 436 22 764 Remont 46 657 4 009 Muud 3 674 1 246 Kokku mitmesugused tegevuskulud 236 281 96 322 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 206 438 212 230 Sotsiaalmaksud 60 305 53 470 Kokku tööjõukulud 266 743 265 700 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 77 891 90 929 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 9 10 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 5 352 2 347 0 3 064 Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste ostud müügid Asutajad ja liikmed 30 535 10 203 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 20 Sihtasutus Kunstihoone 2019. a. majandusaasta aruanne 2019 2018 Arvestatud tasu 43 869 49 402 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (COVID-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades eriolukorra väljakuulutamise ning probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele. Asutus käsitleb seda haiguspuhangut ja eriolukorda mittekorrigeeriva aruandekuupäeva järgse sündmusena. 21  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Kunstihoone nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Kunstihoone (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kalmer Keevend Vandeaudiitori number 147 Osaühing K-Kreedit Audiitorettevõtja tegevusloa number 54 Mehaanika tn 9, Türi linn, Türi vald, Järva maakond, 72214 27.04.2020