Kultuuriministeerium · 4. mai 2020
Sisu (failidest)
04.05.2020
Eriolukorra leevendusmeetmetest
Lugupeetud minister Tõnis Lukas
Viirusest tingitud eriolukord on toonud meid uude reaalsusesse, kus kultuurihuviline ei ole saanud
kultuuri tegijatega vahetult kohtuda. Neil nädalail on meie ühiseks eesmärgiks olnud viiruse kontrolli
alla saamine. Oleme keskendunud tervise hoidmisele ja elude säästmisele. Nii nagu teater, nii ka
muusika ja kino, aga ka sport.
Nüüd oleme liikumas järgmisesse etappi, kus taas tekib võimalus vahetuteks kohtumisteks.
Mõistame, et kuna viiruse vastu ei ole ravi, siis on publikuga kohtumise võimaluste taasavamine
ühtlasi nii lootust andev kui muret tekitav.
Kui kultuuriüritusel on viibinud nakatanu - tegevuskava
Teadlased on praeguseks jõudnud ühisele arusaamale, et viirus, vähemalt esialgu, täielikult ei kao.
Seega, meil tuleb leida viis, kuidas koos viirusega elada. Elades koos viirusega on juhuslik
nakatumine paratamatu. Seepärast teeme ettepaneku töötada välja üheskoos kultuurivaldkonnale
tegevuskava, mis annaks juhtnöörid, kui tuvastatakse, et mõnel üritusel on viibinud viirusesse
haigestunud inimene. Kavas peaks sisalduma tegevused, mis on vajalikud selleks, et ruum järgmisteks
üritusteks avada. Sellise plaani olemasolu on vajalik selleks, et kõik organisatsioonid käituksid
ühtviisi. Et kõik viiruse tõrjeks vajalik saaks tehtud ja kultuurisõbral oleks kindlus, et tema eest
kantakse parimal võimalikul moel hoolt.
Erineva publiku arvuga üritused
Viiruse leviku tõkestamise ühe olulise meetmena on arutatud ürituste suuruse piiramist. On selge, et
mida vähem inimesi on ühes kohas koos, seda vähem on viirusel võimalust levida, kui peaks juhtuma,
et koos olijate hulka satub keegi, kes on haigestunud. Seega mõistame, et tavaellu naasmisel on
üleminekuaeg: alguses lubatakse väiksemaid kogunemisi, hiljem järjest suuremaid, kuni naaseme
inimhulgapiiranguteta tavaellu.
Soovime piirangute osas juhtida tähelepanu, et etenduste publikuhulk (ühel ajal ja ühes kohas viibiv
publik) võib olla isegi vaid üks. Heaks näiteks sellisest lavastusest on Tartu Uue Teatri repertuaaris
olev lavastus „Fantoomvalu“. Sellised etendused viiruse levikule kaasa ei aita, seega saavad need olla
lubatud isegi eriolukorras. On lavastusi, mida saab edukalt etendada ka väiksele publikuhulgale, 20-
30 inimesele. See inimhulk on võrreldav näiteks kohviku külastajate hulgaga.
Tõsi, kui inimesed on ühes kohas koos, kaasneb sellega mõningane viiruse levimise risk. Samas, kui
seda riski on tervise aspektist võimalik vabaajategevustes võtta (hetkel on see risk võetud, kuna
näiteks kohvikud on avatud), siis võiks seda riski võtta sõltumata valdkonnast.
On selge, et inimesed lõputult üksnes oma lähima perega kodus püsida ei suuda ja viirusega koos
elamise tavaellu tuleb naasta. Mida rohkem erinevaid võimalusi on inimestel avalike ürituste raames
kohtuda väiksemates gruppides (väikesed etendused, kontserdid, spordiüritused jne), seda enam
rahvas hajub ning kogunemistega kaasuv viiruse leviku risk väheneb. Viiruse leviku vaatest ei oma
tähendust, kas kogunemine toimub era- või avalikus ruumis, kas kogunevad tuttavad või võõrad
inimesed. Seega, kontrollitud suurusega avalike ürituste lubamine aitab vältida ka olukorda, kus
eraalgatuslikult kogunevad suuremad tuttavate grupid (grillõhtud, sünnipäevapeod koos esinejaga
jne). Sellised kogunemised on praegu lubatud ja nagu teame, üks viiruspuhangutest Lõuna-Eestis sai
alguse just sellisest erapeost.
Kohvikus kogunemine on ka hetkel, eriolukorras, lubatud. Palume Teil kaaluda ja viia valitsusse
otsustamiseks võimalus, et ka juba maikuus, kui lõppeb eriolukord, aga kindlasti juunis-juulis
on võimalik ka etenduskunsti tarbeks koguneda, kui publiku hulk on väike (tavapärasest
väiksem). Kas väike tubane kogunemine on kogunemine, kus osaleb 100, 50 või 30 inimest ja kas
väike vabaõhukogunemine on selline, kus osaleb 1000 inimest, vajab ilmselt täiendavat arutelu ja
nõuannet ka epidemioloogidelt. Samas, palume, et selline piir seataks esimesel võimalusel, sest see
on kriitiliselt oluline just väiketeatritele, kelle olukord on eriti keeruline, kuid konkreetse piirarvu
teadmine samas oluline kõigile etendusasutustele plaanide tegemiseks. Teatrite avamine pärast loa
saamist võtab aega, sest pärast pika pausi eelnevad igale etendusele uuesti taastusproovid.
Soovime rõhutada, et viiruse leviku takistamisel on oluliseks meetmeks üheskoos viibivate
inimeste hulk. Küll aga ei mõjuta viiruse levikut see, kas rahvas viibib koos eesmärgiga nautida
teatrit, sporti, kontserti või kino või on kokku tuldud teenistusele. Erinevatel inimestel on
erinevad eelistused – viiruse tõkestamisel ei tohiks üht eelistada teisele. Kui lubatakse teatud
suurusega kogunemisi, siis peaks need olema lubatud valdkondade üleselt. Mõistagi omab viiruse
levikul tähendust, kas kokkusaamine toimub suletud ruumis või vabas õhus, seega on teatavad
erireeglid põhjendatud. Kuid siis juba viirusest, mitte kokku tulemise sisulisest eesmärgist tulenevalt.
Kinkekaartidest ja edasilükatud ürituse piletitest
Me kõik eeldame ja loodame, et täna ära jäävad üritused toimuvad tulevikus. Et üritused saaks
toimuda on vaja, et üritusi korraldavad organisatsioonid, olgu need etendusasutused või muud
organisatsioonid, püsiksid elus ajani, mil uuesti saab publikuga kohtuda. Kuna eriolukord on
pikenenud, on suurenenud ka surve piletiraha tagasi küsimiseks. Organisatsioonide ellujäämiseks ja
lubatud ürituste toimumiseks oleks oluline, et piletite tagasiostmise asemel oleks õigus need asendada
kinkekaardi või uuel kuupäeval toimuva ürituse piletitega. Mitmetes Euroopa riikides on algatatud
seaduse muudatus, mis looks ajutiselt olukorra, kus organisatsioonidel on õigus pileti tagasiostu
asemel pakkuda kinkekaarti või uue kuupäevaga piletit. Näiteks on selline regulatsioon algatatud
Saksamaal. Palume algatada selline seadusemuudatus ka Eestis.
Valdkonna esindaja kaasamine meetmete väljatöötamisse
Kui inimesed kohtuvad, siis on paratamatu, et keegi ka haigestub. On selge, et haiguspuhangute
vältimine on meie ühine huvi. Haiguse leviku tõkestamiseks saavad otsustajatele praktilisi soovitusi
anda eelkõige meditsiinivaldkonna spetsialistid. Samas, saame meie etenduskunstide valdkonna
praktikutena anda soovitusi selle kohta, millised viirust tõkestavad meetmed on meie valdkonnas
valdkonna eripäradest tulenevalt toimivad, millised mitte. Praktilisi detaile, mis vajavad otsuste
tegemisel tähelepanu, on palju. Palume, et kaasaksite ka meie esindaja vastavatesse aruteludesse.
Täname Teid senise hea ja tiheda koostöö eest ja soovime jõudu sel keerulisel ajal.
Lugupidamisega
Aivar Mäe
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/