Vastus

Mailis Reps Teie 30.03.2020 nr 8-1/20/1372 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-12/782-2 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ kooskõlastamine Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Haridusvaldkonna arengukava 2021– 2035“ kinnitamine“ eelnõu märkuste ja ettepanekutega. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ sissejuhatuses viidatakse, et arengukava koostamisel on muu hulgas aluseks võetud haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused, avalike arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend. Märgime, et kooskõlastatavas arengukava eelnõus ei ole töögrupi kohtumistel tehtud ja varasemas dokumendi koostamise etappides Kultuuriministeeriumi esitatud ettepanekuid arvesse võetud. Samuti ei ole meie andmetel kooskõlastamisele saadetud materjal töögrupi tasemel heaks kiidetud. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ sätestab, et valdkonna arengukava koostatakse üldjuhul seitsmeks kuni kümneks aastaks. Leiame, et ka haridusvaldkonna arengukava võiks lähtuda sellest põhimõttest, et olla kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse ning teiste valdkondlike arengukavadega. Märgime, et riigihalduse ministri 02.04.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele järgi tuleks haridustaristu kavandamisel ja arendamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana. Kindlustamaks, et riik väärtustab ruumiliselt kvaliteetset haridustaristut kui olulist komponenti säästva arengu eesmärkide saavutamisel, teeme ettepaneku viidata haridusvaldkonna arengukavas kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, mis aitab neid paremini lõimida erinevatesse haridustaristu arendusprotsessidesse. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted kätkevad nii ressursitõhususe põhimõtteid kui ka muid olulisi aspekte, mida tuleb ruumiotsuste tegemisel kaaluda ja arvesse võtta. Leiame, et tugevamalt tuleks rõhutada ka raamatukogude rolli elukestva õppe toetajatena. Raamatukogud pakuvad juba praegu väga mitmekesiseid teenuseid ja koolitusi kõigile eagruppidele, kuid nad võiksid olla veel rohkem kaasatud ka formaalõppesse. Raamatukogu on koht igas kohalikus omavalitsuses, kus kõik eagrupid saavad tasuta osa elukestvast õppest. Raamatukogud tegelevad intensiivselt tulevikuoskustega, lugemisoskusega, kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevustega, meedia- ja digipädevustega kõigis eagruppides, uue meedia kirjaoskusega jne. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Palume saata arengukava arvamuse avaldamiseks lisaks Eesti Muuseumiühingule ka teistele kultuurisektori esindusorganisatsioonidele. Samuti palume arvestada järgmiste märkustega:  Peame oluliseks hariduse liikide puhul rääkida nii formaal- kui ka mitteformaalõppest. Seetõttu peaks õppijakesksest haridusest rääkides see põhimõte olema arengukava sissejuhatuses esimeste lausete, mitte eelviimaste veergude sees.  Märgime, et peatükis „Arengukava aluspõhimõtted ja väärtused“ on kultuur välja toodud ühena aluspõhimõtetest, kuid kultuurivaldkonnale ei ole tähelepanu pööratud arengusuundades ega edasises arengukava tekstis, pigem on fookus IT, tehnoloogilistel erialadel ja suure lisandväärtusega erialadel (sh kutseõppes). Samuti ei ole loovuse komponenti arvestatud innovatsiooni puhul.  Peame oluliseks rõhutada ka spordi ja liikumise olulisust nii vaimsele ja füüsilisele tervisele kui ka tervisekirjaoskuse välja arendamisel ja terviseteadlikkuse tõstmisel. Terviseriskide valguses (laste ja noorte ülekaalulisus, liikumise vähesus) juhime tähelepanu, et haridustaristu peaks kutsuma lapsi ja noori rohkem liikuma.  Leiame, et põhimõtete ja väärtuste, millest on lähtutud arengukava koostamisel ja mis on aluseks selle elluviimisel, juures peaks olema ka ühiskonna sidusus.  Lisaks tööturule tuleb arvestada Eesti kultuuripärandi kestmist ja arenemist ning kultuurivaldkonna järelkasvu ja seetõttu ei saa piirduda tööturu vajadustega vaid hariduse hindamisel. Selleks, et ka kultuurivaldkond kui üks põhimõte oleks kaasatud lk-l 5 viidatud arengukava üldeesmärgi saavutamist toetavasse kolme strateegilisse eesmärki, palume sõnastada kolmas eesmärk järgmiselt: „Õpivõimalused vastavad ühiskonna, Eesti kultuuriruumi ja tööturu arenguvajadustele.“  Üldeesmärgi mõõtmiseks soovitame lisada veel mõned indikaatorid. Kui eesti keel ja kultuur on põhiväärtus, siis peavad põhinäitajad kajastama ka keeleoskust (nt „Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust“ – mõõdikut kavatsetakse kasutada ka Eesti 2035 strateegias). Veel ühe mõõdikuna soovitame kasutada õpilaste huvihariduses osalemise määra, sest huviharidusel on suur kaal mitmekülgsel haridusel erinevatele õppeastmetele ning ka kultuurivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamisel.  Üks üldeesmärgi indikaator on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr. Selle indikaatori juures on oluline välja tuua, et eestlaste ja teisest rahvusest inimeste näitajate vahel on suured erinevused. Näiteks 2019. a erinevus eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel oli vastavalt 22,1% ja 16,1% (2019. a koondnäitaja oli 20,1%.)  Üldeesmärgi indikaatori „tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%)“ juures tuleb välja tuua, et erinevused vene ja eesti õppekeelega koolide vahel on suured (Loodusteadused: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eestikeelne kool: 5,3/14,6; Lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eestikeelne kool: 5,7/ 16,7. Andmed 2018. a kohta).  Riigi ja kohalike omavalitsuste rolli juures võiks välja tuua ka KOVi teiste asutuste rolli, mitte ainult õppeasutuste rolli. Seepärast palume lk-l 6 täiendada teksti järgmiselt: „Riik ja kohalik omavalitsus tagavad valikurohked ja kvaliteetsed õpivõimalused, ligipääsetavuse ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas optimaalse õppeasutuste ja seda toetavate asutuste võrgu“.  Lk-l 7 esimese strateegilise eesmärgi käsitlemisel võiks rõhutada eestikeelse hariduse kättesaadavust kõigile, sõltumata rahvusest, rändetaustast jne.  Lk-l 7 viidatud kitsaskohtade all tuleks välja tuua, et teistest rahvustest inimeste osalemine elukestvas õppes on endiselt madalam kui eestlastel. Samuti palume kitsaskohtade all eraldi välja tuua, et mitte kõigis piirkondades ei ole kõigil soovijatel võimalust saada kvaliteetset eestikeelset haridust.  Lk-l 7 kitsaskohtade all palume märkida, et eesti keelest erineva õpekeelega koolides on probleemiks õpetajate kasin eesti keele oskus, eesti keelt valdavate õpetajate nappus,  eesti keele õppemetoodika vähene valdamine ning tihti ebasoodsad hoiakud eesti keele õppimise suhtes.  Lk 7 viidatud õpetaja definitsiooni palume laiendada ning lisada loetellu ka huvihariduse õpetaja.  Leiame, et lk-l 8 on puudu mitteformaalse hariduse väljakutsed. Kuidas on plaanis haridusstrateegia raames tegeleda mitteformaalse haridusega? Näiteks on positiivsena välja toodud õpetajate palgad, kuid mitteformaalses hariduses on see jätkuvalt väga suur väljakutse.  Lk-l 9 viidatud kitsaskohtade all teeme ettepaneku välja tuua, et välisüliõpilaste osakaalu kiire suurenemine toob Eesti kõrgharidusele kaasa mitmeid väljakutseid. Eesti üliõpilaskond on kultuuriliselt mitmekesistumas. Välisüliõpilaste arv Eesti kõrghariduses üha kasvab – nende osakaal Eesti kõrgkoolide õppuritest on jõudnud juba 11%-ni ja ületanud seega programmi sihi (10%). Välisüliõpilaste osakaalu kiire suurenemine toob Eesti kõrgharidusele kaasa mitmeid väljakutseid – lisaks sobiva eesti- ja inglisekeelse õppe tasakaalu leidmisele tuleb parandada õppejõudude inglise keele taset ning luua paremaid praktikavõimalusi välistudengitele. Viimane aitaks suurendada ka välistudengite panust Eesti tööturule nii õpingute ajal kui ka pärast lõpetamist. 2017/18. õa lõpetanud välistudengitest jätkas aasta hiljem Eesti tööturul kas lühi- või pikaajaliselt 51%. Kohalike üliõpilaste puhul on järgmisel õppeaastal töötavate vilistlaste osakaal üle 90%.  Leiame, et lk-l 11 toodud sihtide all on oluline välja tuua formaalse ja mitteformaalse hariduse suurem lõimumine.  Lk 11 on sihina märgitud: „Hariduskorraldus toetab ühiskonna sidusust.“ Kahjuks tegevussuundade kirjeldusest ei selgu, millised nendest panustavad sidusa ühiskonna loomisesse. Samuti oleme arvamusel, et strateegia kavandatavad muudatused ja/või meetmed peavad sisaldama tegevusi, mis aitavad kujundada nii noorte kui ka täiskasvanute (kõrgharidus, rakenduslik haridus, elukestev õpe, mitteformaalne haridus) väärtushinnanguid lõimumist toetavateks.  Teeme ettepaneku sõnastada lk-l 11 siht järgmiselt: „Koolivõrk: õppekeskkonnad toetavad kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust, suureneb haridus, kultuuri- ja sporditaristu ühiskasutus, ruumiline kvaliteet ja ressursitõhusus.“  Palume ressursitõhususe asemel kasutada sõna „kestlik“, sest ressursitõhusus mahub mõistena selle sisse. Sellest tulenevalt palume tegevussuund 1.1. sõnastada järgmiselt: „Tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste ja seda toetavate asutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust.“  Lk 12 lõigus „kohalikul omavalitsusel tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse;“ teeme ettepaneku viidata ka vajadusele tagada ligipääsetavus, st õpikodude, toetuste vms näol.  Arengukava eelnõu on seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega, kuid selle sisustamiseks taristu osas valitud energiatõhususe mõiste on liiga kitsas ja kõrvale on jäetud muud faktorid. Energiatõhusus võtab arvesse kitsalt hoone käitamiseks kuluva energia ja selle kulutõhususe, jättes täiesti tähelepanuta muud aspektid, nagu hoone ehitamiseks kulutatud energia, selle asukohavaliku, olemasolevate hoonete kasutamise kõrge energiapotentsiaali (kõige rohelisem on hoone, mis on juba ehitatud) ning kogukulu ühiskonnale juhul, kui uue hoone ehitamisega jääb tühjaks üks või mitu olemasolevat, kuid säilitamist vajavat kultuuriväärtuslikku hoonet. Kõiki neid aspekte peab arvesse võtma kestliku arengu kontekstis. Seepärast palume sõnastada lk-l 12 tekst järgmiselt: „taristu ja õpperuumid viia kooskõlla nüüdisaegse õpikäsitusega ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh arvestades energiatõhususe põhimõtetega.”  Tegevussuuna 1.2 juures märgime, et haridusprogrammid on lisaks muuseumidele ka galeriidel, teatritel, raamatukogudel jt asutustel, seepärast palume lk-l 13 asendada sõna „muuseumis“ sõnaga „kultuuriasutustes“.  Ka spordiklubides omandatakse teadmisi ja oskusi, mida tuleb ja saab arvestada formaalõppes. Seepärast palume lk-l 13 vastav lõik sõnastada järgmiselt: „luua terviklik lahendus mitteformaal- ja informaalõppe arvestamiseks formaalõppes, et tasemeõppe õppekavade täitmisel saaks senisest suuremal määral arvestada mitmesugustes keskkondades (digikeskkonnas, töökohal, kultuuriasutustes, noortekeskuses ja -programmis, huvikoolis ja spordiklubis, keskkonnahariduskeskuses jne) õpitut;“.  Märgime, et lk-l 13 viidatud mõiste STEAM on võetud üheks läbivaks mõisteks, kuid kogu dokumendis on proportsionaalselt Arts komponendile sellest mõistest vähem tähelepanu pööratud.  Palume täiendada lk 13 sõnastust järgmiselt: „kohalikul omavalitsusel tagada info kättesaadavus ja tugi täiskasvanute osalemiseks elukestvas õppes, seda saab teha näiteks raamatukogus pakutavate teenuste kaudu.“ Kohalik omavalitsus tagab toe ja info kättesaadavuse suuresti just rahvaraamatukogude pakutavate teenuste kaudu. Leiame, et seda võiks rõhutada. Seni ei ole haridussüsteem näinud raamatukogusid kui elukestva õppe toetajaid, kuid tegelikkuses on see rahvaraamatukogu seadusest tulenevalt üks raamatukogu põhieesmärke.  Märgime, et haridusliku erivajadusega, sh andeka õppija juhtumipõhiseks toetamiseks alates alusharidusest terviklähenemise välja töötamise juures peab olema kaasatud ka spordivaldkond, et tagada andeka sportlase õpitee paindlikumaks muutmine.  Teeme ettepaneku, et lk-l 15 toodud kolmandas indikaatoris „Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%)“ võiks olla kajastatud ka huvikooli õpetaja, analoogselt kutseõppeasutuse õpetajaga, sest ta on oluline osa terviklikus haridussüsteemi vaates.  Lk-l 15 viidatud viies indikaator „Eesti keele oskus põhikooli lõpetajatel vähemalt B1- tasemel eesti keelest erineva kodukeelega õppijal (%)“ on vastuolus eesmärgiga tagada kõigile lõpetajatele piisav eesti keele oskus, mis võimaldab vabalt edasi õppida järgmisel haridustasemel (vt lk 18: tuleb tagada eesti keelest erineva ema- või kodukeelega põhikoolilõpetajatele nii edasiõppimiseks kui ka tööturul toimetulekuks piisav eesti keele oskus ning vajaduse korral ka pärast põhikooli eesti keele lisaõpe või tasandusõpe), sest näiteks B1-tasemest jääb ilmselt gümnaasiumis õppimiseks väheks.  Lk-l 16 keeleoskuse sihi sõnastusest jääb ebaselgeks, kas aastaks 2035 on kavas välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan või selleks ajaks on üleminek eestikeelsele haridusele juba toimunud.  Lk-l 16 palume õppekavade sihti täiendada selliselt, et see lähtuks ka Eesti kultuuriruumi vajadustest, arvestades põhimõtet, et strateegia peab panustama eesti keele ja kultuuri säilimisse.  Tegevussuuna 2 juures leiame, et tööturu vajadused on arengukava eelnõus kajastatud liiga kitsalt, enam rõhku võiks panna sotsiaalsete kompetentside arendamisele. See võiks olla strateegia üks sihtidest.  Märgime, et lk-l 17 on mainitud lapsevanematele toe ja võimaluste pakkumist end toetava ja teadliku lapsevanema rollis arendamiseks, aga arengukava eelnõus ei ole mainitud lastevanemate laiemat rolli hariduse omandamisel või haridussüsteemis.  Tegevussuuna 2.1 eesmärgi sõnastuses on välja toodud soov parandada füüsilist tervist. Selleks tuleks tagada ka liikumist soodustav õppekeskkond. Seetõttu palume lk-l 17 sõnastust täiendada järgmiselt: „luua vaimselt ja füüsiliselt turvaline ning liikumist soodustav õppekeskkond, mis toetab kõiki õppeprotsessis osalejaid;“.  Tegevussuuna 2.2. juures palume lk-l 17 sõnastada tekst järgmiselt: „rakendada enam praktilist õpet (nt probleem- ja projektõpet, ruumiharidus), mis võimaldab muuta õppeülesandeid tähenduslikumaks ning kujundada võimekust lahendada isikliku elu,  õppetöö, kohaliku kogukonna või ühiskonna väljakutseid loovalt, koostöiselt ja uuenduslikult;”  Lk-l 18 palume lauset „seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks, väärtustades eesti keele kui emakeele õpet;“ laiendada sellega, et keskenduma peab kogu Eesti kultuuriruumile, mitte kitsalt eesti kultuurile, et tagada kultuuriteadmiste mitmekesisus ning tolerantsus.  Lk-l 18 palume lisada tegevusena: „Tõsta võimekust pakkuda kvaliteetset eesti keele õpet kutseõppeasutustes“.  Lk-l 21 „Sihid aastaks 2035“ palume sõnastada järgmiselt: „Inimeste õpivalikud: nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks ja arendamiseks olulised ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkonnad on eelisarendatud“.  Palume lk-l 21 sihti „Elukestev õpe ja karjääripöörde võimalused“ täiendada Eesti kultuuriruumi mainimisega ja sõnastada see järgmiselt: „väärtustatud on oskused, mis loovad suuremat lisandväärtust, aitavad kaasa Eesti kultuuriruumi säilimisele ja arengule, ning kõigil Eesti inimestel on võimalik omandada tööturul edukaks toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused täiendus- ja ümberõppe kaudu. On loodud tugimeetmed erivajadustega inimeste tööturule suundumiseks ja seal muutustega kohanemiseks.“  Palume 2035. a sihtidesse lisada ka „Haridustaristu vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele“.  Kas lk 23 tekstis „luua meetmed (stipendiumid, õppelaenu tagasimaksmine vms, sh õppeks välismaal) õppijate hulgas väheatraktiivsete, kuid ühiskonnas vajalike ja suuremat lisandväärtust loovate erialade omandamiseks“ on silmas peetud ka eesti keele ja kultuuri arendamise ja uurimise seisukohalt olulisi erialasid, mis ei pruugi samuti olla atraktiivsed (filoloogia, viipekeele tõlk jt humanitaarvaldkonna erialad)? Kui mitte, siis palume täpsustada, sest vastasel korral ei ole kultuurivaldkonda meetmetes hõlmatud.  Haridussüsteem võiks näha raamatukogusid kui infokirja- ja digioskuste õpetajaid kõikides eagruppides. Raamatukogud on haridussüsteemi partnerid. Raamatukogus saavad kõik eagrupid oskused, teadmised ja võimaluse digilahenduste kasutamiseks. Seepärast palume lk-l 23 sõnastada järgmiselt „tõsta inimeste teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning arendada digioskusi kõikides eagruppides digitaalse kaasatuse eesmärgil, seda saab teha koostöös raamatukogudega, kes vastavaid teenuseid juba pakuvad.“  Mõistete peatükis lk-l 25 palume lahti seletada ka terminite „Erinevad õpiteed“ ja „Rändetaustaga õpilane“ tähendused.  Palume muuta termini „Mitteformaalõpe“ sõnastust järgnevalt: „Mitteformaalõpe on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel, kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalseks õppeks võimaluste tagamisel on kaalukas roll huviharidusel, noorsootööl, vabaharidusel ja täiskasvanute täiendkoolitustel“.  Peatükki „Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondlike arengukavadega“ palume lisada kultuuri ja lõimumise valdkonna strateegilised dokumendid: koostamisel olevad „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030“ ning „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“. Koostamisel olev „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ on haridusvaldkonnaga seotud elukestva õppe ning mitteformaal- ja formaalhariduse põimimise eesmärkide kaudu.  Samuti rõhutab kultuuripoliitika Eesti kultuuri mitmekesisust ja avatust (sh välisõppuritele), digipädevuste ning loovuse olulisust kõikides õpekavades kõikidel õppeastmetel. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030“ on seotud haridusvaldkonnaga ühtse eestikeelse haridussüsteemi kaudu, mis aitab kaasa ühiskonna sidususe kasvule. Samuti nagu haridusvaldkonna arengukava, panustab rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava eesmärki arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Maiu Merihein 628 2204 [email protected]