Mailis Reps Teie 30.03.2020 nr 8-1/20/1372
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-12/782-2
„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“
kooskõlastamine
Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Haridusvaldkonna arengukava 2021–
2035“ kinnitamine“ eelnõu märkuste ja ettepanekutega.
„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ sissejuhatuses viidatakse, et arengukava koostamisel
on muu hulgas aluseks võetud haridusvaldkonna arengukava töörühmade töö tulemused, avalike
arutelude ja kaasamisürituste raames kogutud tagasiside ja sisend. Märgime, et kooskõlastatavas
arengukava eelnõus ei ole töögrupi kohtumistel tehtud ja varasemas dokumendi koostamise
etappides Kultuuriministeeriumi esitatud ettepanekuid arvesse võetud. Samuti ei ole meie
andmetel kooskõlastamisele saadetud materjal töögrupi tasemel heaks kiidetud.
Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava
ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ sätestab, et
valdkonna arengukava koostatakse üldjuhul seitsmeks kuni kümneks aastaks. Leiame, et ka
haridusvaldkonna arengukava võiks lähtuda sellest põhimõttest, et olla kooskõlas Vabariigi
Valitsuse määruse ning teiste valdkondlike arengukavadega.
Märgime, et riigihalduse ministri 02.04.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome
töörühma ettepanekutele järgi tuleks haridustaristu kavandamisel ja arendamisel läbivalt
arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana.
Kindlustamaks, et riik väärtustab ruumiliselt kvaliteetset haridustaristut kui olulist komponenti
säästva arengu eesmärkide saavutamisel, teeme ettepaneku viidata haridusvaldkonna arengukavas
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, mis aitab neid paremini lõimida erinevatesse haridustaristu
arendusprotsessidesse. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted kätkevad nii ressursitõhususe
põhimõtteid kui ka muid olulisi aspekte, mida tuleb ruumiotsuste tegemisel kaaluda ja arvesse
võtta.
Leiame, et tugevamalt tuleks rõhutada ka raamatukogude rolli elukestva õppe toetajatena.
Raamatukogud pakuvad juba praegu väga mitmekesiseid teenuseid ja koolitusi kõigile
eagruppidele, kuid nad võiksid olla veel rohkem kaasatud ka formaalõppesse. Raamatukogu on
koht igas kohalikus omavalitsuses, kus kõik eagrupid saavad tasuta osa elukestvast õppest.
Raamatukogud tegelevad intensiivselt tulevikuoskustega, lugemisoskusega, kultuuriteadlikkuse
ja kultuurilise eneseväljenduse pädevustega, meedia- ja digipädevustega kõigis eagruppides, uue
meedia kirjaoskusega jne.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Palume saata arengukava arvamuse avaldamiseks lisaks Eesti Muuseumiühingule ka teistele
kultuurisektori esindusorganisatsioonidele.
Samuti palume arvestada järgmiste märkustega:
Peame oluliseks hariduse liikide puhul rääkida nii formaal- kui ka mitteformaalõppest.
Seetõttu peaks õppijakesksest haridusest rääkides see põhimõte olema arengukava
sissejuhatuses esimeste lausete, mitte eelviimaste veergude sees.
Märgime, et peatükis „Arengukava aluspõhimõtted ja väärtused“ on kultuur välja toodud
ühena aluspõhimõtetest, kuid kultuurivaldkonnale ei ole tähelepanu pööratud
arengusuundades ega edasises arengukava tekstis, pigem on fookus IT, tehnoloogilistel
erialadel ja suure lisandväärtusega erialadel (sh kutseõppes). Samuti ei ole loovuse
komponenti arvestatud innovatsiooni puhul.
Peame oluliseks rõhutada ka spordi ja liikumise olulisust nii vaimsele ja füüsilisele
tervisele kui ka tervisekirjaoskuse välja arendamisel ja terviseteadlikkuse tõstmisel.
Terviseriskide valguses (laste ja noorte ülekaalulisus, liikumise vähesus) juhime
tähelepanu, et haridustaristu peaks kutsuma lapsi ja noori rohkem liikuma.
Leiame, et põhimõtete ja väärtuste, millest on lähtutud arengukava koostamisel ja mis on
aluseks selle elluviimisel, juures peaks olema ka ühiskonna sidusus.
Lisaks tööturule tuleb arvestada Eesti kultuuripärandi kestmist ja arenemist ning
kultuurivaldkonna järelkasvu ja seetõttu ei saa piirduda tööturu vajadustega vaid hariduse
hindamisel. Selleks, et ka kultuurivaldkond kui üks põhimõte oleks kaasatud lk-l 5
viidatud arengukava üldeesmärgi saavutamist toetavasse kolme strateegilisse eesmärki,
palume sõnastada kolmas eesmärk järgmiselt: „Õpivõimalused vastavad ühiskonna, Eesti
kultuuriruumi ja tööturu arenguvajadustele.“
Üldeesmärgi mõõtmiseks soovitame lisada veel mõned indikaatorid. Kui eesti keel ja
kultuur on põhiväärtus, siis peavad põhinäitajad kajastama ka keeleoskust (nt „Eesti keelt
kasutavate inimeste osakaal rahvastikust“ – mõõdikut kavatsetakse kasutada ka Eesti
2035 strateegias). Veel ühe mõõdikuna soovitame kasutada õpilaste huvihariduses
osalemise määra, sest huviharidusel on suur kaal mitmekülgsel haridusel erinevatele
õppeastmetele ning ka kultuurivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamisel.
Üks üldeesmärgi indikaator on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr. Selle
indikaatori juures on oluline välja tuua, et eestlaste ja teisest rahvusest inimeste näitajate
vahel on suured erinevused. Näiteks 2019. a erinevus eestlaste ja teistest rahvustest
inimeste vahel oli vastavalt 22,1% ja 16,1% (2019. a koondnäitaja oli 20,1%.)
Üldeesmärgi indikaatori „tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme
saavutanud) õpilaste osakaal (%)“ juures tuleb välja tuua, et erinevused vene ja eesti
õppekeelega koolide vahel on suured (Loodusteadused: eesti keelest erineva õppekeelega
kool/ eestikeelne kool: 5,3/14,6; Lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool/
eestikeelne kool: 5,7/ 16,7. Andmed 2018. a kohta).
Riigi ja kohalike omavalitsuste rolli juures võiks välja tuua ka KOVi teiste asutuste rolli,
mitte ainult õppeasutuste rolli. Seepärast palume lk-l 6 täiendada teksti järgmiselt: „Riik
ja kohalik omavalitsus tagavad valikurohked ja kvaliteetsed õpivõimalused,
ligipääsetavuse ja kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas optimaalse õppeasutuste ja
seda toetavate asutuste võrgu“.
Lk-l 7 esimese strateegilise eesmärgi käsitlemisel võiks rõhutada eestikeelse hariduse
kättesaadavust kõigile, sõltumata rahvusest, rändetaustast jne.
Lk-l 7 viidatud kitsaskohtade all tuleks välja tuua, et teistest rahvustest inimeste
osalemine elukestvas õppes on endiselt madalam kui eestlastel. Samuti palume
kitsaskohtade all eraldi välja tuua, et mitte kõigis piirkondades ei ole kõigil soovijatel
võimalust saada kvaliteetset eestikeelset haridust.
Lk-l 7 kitsaskohtade all palume märkida, et eesti keelest erineva õpekeelega koolides on
probleemiks õpetajate kasin eesti keele oskus, eesti keelt valdavate õpetajate nappus,
eesti keele õppemetoodika vähene valdamine ning tihti ebasoodsad hoiakud eesti keele
õppimise suhtes.
Lk 7 viidatud õpetaja definitsiooni palume laiendada ning lisada loetellu ka huvihariduse
õpetaja.
Leiame, et lk-l 8 on puudu mitteformaalse hariduse väljakutsed. Kuidas on plaanis
haridusstrateegia raames tegeleda mitteformaalse haridusega? Näiteks on positiivsena
välja toodud õpetajate palgad, kuid mitteformaalses hariduses on see jätkuvalt väga suur
väljakutse.
Lk-l 9 viidatud kitsaskohtade all teeme ettepaneku välja tuua, et välisüliõpilaste osakaalu
kiire suurenemine toob Eesti kõrgharidusele kaasa mitmeid väljakutseid. Eesti
üliõpilaskond on kultuuriliselt mitmekesistumas. Välisüliõpilaste arv Eesti kõrghariduses
üha kasvab – nende osakaal Eesti kõrgkoolide õppuritest on jõudnud juba 11%-ni ja
ületanud seega programmi sihi (10%). Välisüliõpilaste osakaalu kiire suurenemine toob
Eesti kõrgharidusele kaasa mitmeid väljakutseid – lisaks sobiva eesti- ja inglisekeelse
õppe tasakaalu leidmisele tuleb parandada õppejõudude inglise keele taset ning luua
paremaid praktikavõimalusi välistudengitele. Viimane aitaks suurendada ka
välistudengite panust Eesti tööturule nii õpingute ajal kui ka pärast lõpetamist. 2017/18.
õa lõpetanud välistudengitest jätkas aasta hiljem Eesti tööturul kas lühi- või pikaajaliselt
51%. Kohalike üliõpilaste puhul on järgmisel õppeaastal töötavate vilistlaste osakaal üle
90%.
Leiame, et lk-l 11 toodud sihtide all on oluline välja tuua formaalse ja mitteformaalse
hariduse suurem lõimumine.
Lk 11 on sihina märgitud: „Hariduskorraldus toetab ühiskonna sidusust.“ Kahjuks
tegevussuundade kirjeldusest ei selgu, millised nendest panustavad sidusa ühiskonna
loomisesse. Samuti oleme arvamusel, et strateegia kavandatavad muudatused ja/või
meetmed peavad sisaldama tegevusi, mis aitavad kujundada nii noorte kui ka
täiskasvanute (kõrgharidus, rakenduslik haridus, elukestev õpe, mitteformaalne haridus)
väärtushinnanguid lõimumist toetavateks.
Teeme ettepaneku sõnastada lk-l 11 siht järgmiselt: „Koolivõrk: õppekeskkonnad
toetavad kvaliteetse ja tulevikku suunatud hariduse kättesaadavust, suureneb haridus,
kultuuri- ja sporditaristu ühiskasutus, ruumiline kvaliteet ja ressursitõhusus.“
Palume ressursitõhususe asemel kasutada sõna „kestlik“, sest ressursitõhusus mahub
mõistena selle sisse. Sellest tulenevalt palume tegevussuund 1.1. sõnastada järgmiselt:
„Tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste ja seda toetavate
asutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond
toetaks nüüdisaegset õpikäsitust.“
Lk 12 lõigus „kohalikul omavalitsusel tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades
kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada
kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse;“ teeme ettepaneku viidata ka
vajadusele tagada ligipääsetavus, st õpikodude, toetuste vms näol.
Arengukava eelnõu on seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega, kuid selle
sisustamiseks taristu osas valitud energiatõhususe mõiste on liiga kitsas ja kõrvale on
jäetud muud faktorid. Energiatõhusus võtab arvesse kitsalt hoone käitamiseks kuluva
energia ja selle kulutõhususe, jättes täiesti tähelepanuta muud aspektid, nagu hoone
ehitamiseks kulutatud energia, selle asukohavaliku, olemasolevate hoonete kasutamise
kõrge energiapotentsiaali (kõige rohelisem on hoone, mis on juba ehitatud) ning
kogukulu ühiskonnale juhul, kui uue hoone ehitamisega jääb tühjaks üks või mitu
olemasolevat, kuid säilitamist vajavat kultuuriväärtuslikku hoonet. Kõiki neid aspekte
peab arvesse võtma kestliku arengu kontekstis. Seepärast palume sõnastada lk-l 12 tekst
järgmiselt: „taristu ja õpperuumid viia kooskõlla nüüdisaegse õpikäsitusega ja kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtetega, sh arvestades energiatõhususe põhimõtetega.”
Tegevussuuna 1.2 juures märgime, et haridusprogrammid on lisaks muuseumidele ka
galeriidel, teatritel, raamatukogudel jt asutustel, seepärast palume lk-l 13 asendada sõna
„muuseumis“ sõnaga „kultuuriasutustes“.
Ka spordiklubides omandatakse teadmisi ja oskusi, mida tuleb ja saab arvestada
formaalõppes. Seepärast palume lk-l 13 vastav lõik sõnastada järgmiselt: „luua terviklik
lahendus mitteformaal- ja informaalõppe arvestamiseks formaalõppes, et tasemeõppe
õppekavade täitmisel saaks senisest suuremal määral arvestada mitmesugustes
keskkondades (digikeskkonnas, töökohal, kultuuriasutustes, noortekeskuses ja
-programmis, huvikoolis ja spordiklubis, keskkonnahariduskeskuses jne) õpitut;“.
Märgime, et lk-l 13 viidatud mõiste STEAM on võetud üheks läbivaks mõisteks, kuid
kogu dokumendis on proportsionaalselt Arts komponendile sellest mõistest vähem
tähelepanu pööratud.
Palume täiendada lk 13 sõnastust järgmiselt: „kohalikul omavalitsusel tagada info
kättesaadavus ja tugi täiskasvanute osalemiseks elukestvas õppes, seda saab teha näiteks
raamatukogus pakutavate teenuste kaudu.“ Kohalik omavalitsus tagab toe ja info
kättesaadavuse suuresti just rahvaraamatukogude pakutavate teenuste kaudu. Leiame, et
seda võiks rõhutada. Seni ei ole haridussüsteem näinud raamatukogusid kui elukestva
õppe toetajaid, kuid tegelikkuses on see rahvaraamatukogu seadusest tulenevalt üks
raamatukogu põhieesmärke.
Märgime, et haridusliku erivajadusega, sh andeka õppija juhtumipõhiseks toetamiseks
alates alusharidusest terviklähenemise välja töötamise juures peab olema kaasatud ka
spordivaldkond, et tagada andeka sportlase õpitee paindlikumaks muutmine.
Teeme ettepaneku, et lk-l 15 toodud kolmandas indikaatoris „Õpetajate keskmine töötasu
võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%)“ võiks olla kajastatud ka huvikooli õpetaja,
analoogselt kutseõppeasutuse õpetajaga, sest ta on oluline osa terviklikus haridussüsteemi
vaates.
Lk-l 15 viidatud viies indikaator „Eesti keele oskus põhikooli lõpetajatel vähemalt B1-
tasemel eesti keelest erineva kodukeelega õppijal (%)“ on vastuolus eesmärgiga tagada
kõigile lõpetajatele piisav eesti keele oskus, mis võimaldab vabalt edasi õppida järgmisel
haridustasemel (vt lk 18: tuleb tagada eesti keelest erineva ema- või kodukeelega
põhikoolilõpetajatele nii edasiõppimiseks kui ka tööturul toimetulekuks piisav eesti keele
oskus ning vajaduse korral ka pärast põhikooli eesti keele lisaõpe või tasandusõpe), sest
näiteks B1-tasemest jääb ilmselt gümnaasiumis õppimiseks väheks.
Lk-l 16 keeleoskuse sihi sõnastusest jääb ebaselgeks, kas aastaks 2035 on kavas välja
töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan või selleks ajaks on üleminek eestikeelsele
haridusele juba toimunud.
Lk-l 16 palume õppekavade sihti täiendada selliselt, et see lähtuks ka Eesti kultuuriruumi
vajadustest, arvestades põhimõtet, et strateegia peab panustama eesti keele ja kultuuri
säilimisse.
Tegevussuuna 2 juures leiame, et tööturu vajadused on arengukava eelnõus kajastatud
liiga kitsalt, enam rõhku võiks panna sotsiaalsete kompetentside arendamisele. See võiks
olla strateegia üks sihtidest.
Märgime, et lk-l 17 on mainitud lapsevanematele toe ja võimaluste pakkumist end
toetava ja teadliku lapsevanema rollis arendamiseks, aga arengukava eelnõus ei ole
mainitud lastevanemate laiemat rolli hariduse omandamisel või haridussüsteemis.
Tegevussuuna 2.1 eesmärgi sõnastuses on välja toodud soov parandada füüsilist tervist.
Selleks tuleks tagada ka liikumist soodustav õppekeskkond. Seetõttu palume lk-l 17
sõnastust täiendada järgmiselt: „luua vaimselt ja füüsiliselt turvaline ning liikumist
soodustav õppekeskkond, mis toetab kõiki õppeprotsessis osalejaid;“.
Tegevussuuna 2.2. juures palume lk-l 17 sõnastada tekst järgmiselt: „rakendada enam
praktilist õpet (nt probleem- ja projektõpet, ruumiharidus), mis võimaldab muuta
õppeülesandeid tähenduslikumaks ning kujundada võimekust lahendada isikliku elu,
õppetöö, kohaliku kogukonna või ühiskonna väljakutseid loovalt, koostöiselt ja
uuenduslikult;”
Lk-l 18 palume lauset „seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks,
väärtustades eesti keele kui emakeele õpet;“ laiendada sellega, et keskenduma peab kogu
Eesti kultuuriruumile, mitte kitsalt eesti kultuurile, et tagada kultuuriteadmiste
mitmekesisus ning tolerantsus.
Lk-l 18 palume lisada tegevusena: „Tõsta võimekust pakkuda kvaliteetset eesti keele õpet
kutseõppeasutustes“.
Lk-l 21 „Sihid aastaks 2035“ palume sõnastada järgmiselt: „Inimeste õpivalikud: nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks ja
arendamiseks olulised ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkonnad on
eelisarendatud“.
Palume lk-l 21 sihti „Elukestev õpe ja karjääripöörde võimalused“ täiendada Eesti
kultuuriruumi mainimisega ja sõnastada see järgmiselt: „väärtustatud on oskused, mis
loovad suuremat lisandväärtust, aitavad kaasa Eesti kultuuriruumi säilimisele ja arengule,
ning kõigil Eesti inimestel on võimalik omandada tööturul edukaks toimetulekuks
vajalikud teadmised ja oskused täiendus- ja ümberõppe kaudu. On loodud tugimeetmed
erivajadustega inimeste tööturule suundumiseks ja seal muutustega kohanemiseks.“
Palume 2035. a sihtidesse lisada ka „Haridustaristu vastab kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetele“.
Kas lk 23 tekstis „luua meetmed (stipendiumid, õppelaenu tagasimaksmine vms, sh
õppeks välismaal) õppijate hulgas väheatraktiivsete, kuid ühiskonnas vajalike ja suuremat
lisandväärtust loovate erialade omandamiseks“ on silmas peetud ka eesti keele ja kultuuri
arendamise ja uurimise seisukohalt olulisi erialasid, mis ei pruugi samuti olla atraktiivsed
(filoloogia, viipekeele tõlk jt humanitaarvaldkonna erialad)? Kui mitte, siis palume
täpsustada, sest vastasel korral ei ole kultuurivaldkonda meetmetes hõlmatud.
Haridussüsteem võiks näha raamatukogusid kui infokirja- ja digioskuste õpetajaid
kõikides eagruppides. Raamatukogud on haridussüsteemi partnerid. Raamatukogus
saavad kõik eagrupid oskused, teadmised ja võimaluse digilahenduste kasutamiseks.
Seepärast palume lk-l 23 sõnastada järgmiselt „tõsta inimeste teadlikkust infoühiskonna
võimalustest ja ohtudest ning arendada digioskusi kõikides eagruppides digitaalse
kaasatuse eesmärgil, seda saab teha koostöös raamatukogudega, kes vastavaid teenuseid
juba pakuvad.“
Mõistete peatükis lk-l 25 palume lahti seletada ka terminite „Erinevad õpiteed“ ja
„Rändetaustaga õpilane“ tähendused.
Palume muuta termini „Mitteformaalõpe“ sõnastust järgnevalt: „Mitteformaalõpe on
eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel, kindlatele
huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalseks õppeks võimaluste tagamisel
on kaalukas roll huviharidusel, noorsootööl, vabaharidusel ja täiskasvanute
täiendkoolitustel“.
Peatükki „Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste
valdkondlike arengukavadega“ palume lisada kultuuri ja lõimumise valdkonna
strateegilised dokumendid: koostamisel olevad „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna
arengukava aastani 2030“ ning „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“.
Koostamisel olev „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ on
haridusvaldkonnaga seotud elukestva õppe ning mitteformaal- ja formaalhariduse
põimimise eesmärkide kaudu.
Samuti rõhutab kultuuripoliitika Eesti kultuuri mitmekesisust ja avatust (sh
välisõppuritele), digipädevuste ning loovuse olulisust kõikides õpekavades kõikidel
õppeastmetel. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030“ on seotud
haridusvaldkonnaga ühtse eestikeelse haridussüsteemi kaudu, mis aitab kaasa ühiskonna
sidususe kasvule. Samuti nagu haridusvaldkonna arengukava, panustab rahvastiku ja
sidusa ühiskonna arengukava eesmärki arendada ja säilitada eesti keelt ja kultuuri.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Maiu Merihein 628 2204
[email protected]