Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 10 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõnu „iga-aastases riigieelarves“ sõnadega „ja riigi 2020. aasta lisaeelarves“; 2) paragrahvi 1 tekstist jäetakse välja sõnad „ja riigi 2020. aasta lisaeelarves“; 3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada: 1) liikumisharrastuse edendamiseks (edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus); 2) rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus); 3) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) levikuga seotud kriisist mõjutatud võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigade jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus); 4) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud spordialaliitude ja spordialade jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus); 5) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus).“; 4) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada liikumisharrastuse edendamiseks (edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus) või rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus).“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2020. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab spordialade mitmekesisust, spordialaliitude toimimist ja sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigade toimumise järjepidevust, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud. (52) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2020. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste toimumist, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud.“; 6) paragrahvi 7 lõiked 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Spordialaliit võib juhatuse otsusel jaotada meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust edasi täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubidele. Spordialaliit kinnitab juhatuse otsusega enne toetuse edasijaotamise põhimõtted, mis arvestavad käesoleva määruse § 131 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriume. Toetuse edasijaotamise põhimõtted ja summad avalikustab spordialaliit oma veebilehel viie tööpäeva jooksul juhatuse otsuste vastuvõtmisest arvates.“; 8) paragrahvi 7 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusele, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele. (8) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud on 2020. aasta tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt eraldatud vahenditest hüvitatud.“; 10) paragrahvi 71 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.“; 12) paragrahvi 10 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlemisel esitab võistkondlikku sportmängu arendav spordialaliit ühes taotluses nii spordialaliidu täiskasvanute Eesti meistriliigadega seotud andmed kui ka täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide andmed.“; 14) paragrahvi 10 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „(91) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule järgmistele tingimustele: 1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on suurem kui 100; 2) spordialadel on taotluste esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks treenerikutsega treener; 3) töötamise registrisse on kantud 2020. aasta 12. märtsi seisuga andmed vähemalt ühe tööd tegeva isiku kohta töötamise liigist sõltumata; 4) taotlejal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid. (92) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda spordiorganisatsioon, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule järgmistele tingimustele: 1) spordiorganisatsioon ei ole 2020. aastal saanud käesoleva määruse § 2 punktides 1–4 nimetatud toetust ega muud riigieelarvelist tegevustoetust; 2) spordiorganisatsioon on aastatel 2018 ja 2019 korraldanud üleriigilise tähtsusega traditsioonilist liikumisharrastuse üritust või sarja, kus osaleti aasta jooksul vähemalt 2 500 korral; 3) spordiorganisatsioon on teinud ettevalmistusi käesoleva lõike punktis 2 nimetatud liikumisharrastuse ürituse või sarja korraldamiseks 2020. aastal; 4) taotlejal puuduvad tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid.“; 16) paragrahvi 10 lõiked 91 ja 92 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul kontrollitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimusele vastavust 2020. aasta 1. märtsi seisuga.“; 18) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) spordialaliidul ja täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubidel koroonaviiruse leviku tõttu väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) perioodil vähenenud täiskasvanute Eesti meistriliigadega seonduvaid tulusid ja kulusid, välja arvatud spordiobjektide ülalpidamise ja noorte treeningrühmade osalustasudega seotud tulusid ja kulusid; 2) sponsortulu mahtu täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide ja spordialaliidu eelarves täiskasvanute Eesti meistriliigadega seonduvalt; 3) eriolukorra prognoositavat mõju spordialaliidu ja täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide 2020. aasta eelarvele; 4) Vabariigi Valitsuse 2016. aasta 17. novembri määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017– 2020“ § 191 alusel spordialaliidu ja täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide töötajatele makstava töötasu hüvitise prognoositavat suurust; 5) 2019. aastal spordialaliidu poolt riigile tasutud tööjõumakse; 6) eriolukorra perioodil täiskasvanute Eesti meistriliigadega seonduvalt täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubidel ja spordialaliidul tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt, spordialaliidu ja täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide eriolukorra perioodiks kavandatud eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite põhjendatust; 7) spordiala kuulumist olümpiamängude kavasse; 8) spordiala mõju Eesti ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust. (5) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) taotlejal eriolukorra perioodil vähenenud tulusid ja kulusid, välja arvatud spordiobjektide ülalpidamise ja noorte treeningrühmade osalustasudega seotud tulusid ja kulusid; 2) sponsortulu mahtu taotleja eelarves; 3) eriolukorra prognoositavat mõju taotleja 2020. aasta eelarvele; 4) Vabariigi Valitsuse 2016. aasta 17. novembri määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017– 2020“ § 191 alusel taotleja töötajatele makstava töötasu hüvitise prognoositavat suurust; 5) 2019. aastal taotleja poolt riigile tasutud tööjõumakse; 6) eriolukorra perioodil taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt, taotleja eriolukorra perioodiks kavandatud eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite põhjendatust; 7) spordiala kuulumist olümpiamängude kavasse; 8) spordiala mõju Eesti ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust. (6) Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) liikumisharrastuse ürituse või sarja üleriigilist tähtsust ja valdkondlikku mõju; 2) liikumisharrastuse ürituse või sarja traditsioonilisust; 3) taotleja planeeritud liikumisharrastuse ürituste arvu 2020. aastal; 4) taotleja korraldatud 2019. aasta liikumisharrastuse ürituste osalemiskordade üldarvu; 5) eriolukorra tõttu taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei ole võimalik katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijate poolt, taotleja 2020. aasta eelarve realistlikkust ning esitatud kuluartiklite põhjendatust; 6) eriolukorra prognoositavat mõju taotleja 2020. aasta eelarvele; 7) 2019. aastal taotleja poolt riigile tasutud tööjõumakse; 8) avaliku sektori toetuste ja sponsortoetuste osakaalu taotleja 2020. aasta eelarves. (7) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud hindamiskriteeriume.“; 20) paragrahvi 131 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 131 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1–6“ tekstiosaga „lõigetes 1–3“; 22) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluste puhul võib komisjon teha toetuse andjale ettepaneku lahendada taotlus mitmes osas.“; 23) paragrahvi 14 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 punktid 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 21 ja 23 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks kolm spordivaldkonna toetusmeedet, mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Kahest uuest sihtotstarbelisest taotlusvoorust saavad toetust taotleda spordialaliidud (meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus) ning üks taotlusvoor on mõeldud üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste korraldajatele (liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus). Toetusmeetmetest kompenseeritakse spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on eriolukorrast tulenevalt oluliselt vähenenud. Meetmetest saab abi umbes 80 spordiorganisatsiooni. Määruse toetusmeetmeid puudutavad sätted jõustuvad üldises korras ja kehtivad 2020. aasta lõpuni. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja Jarko Koort ([email protected], 628 2239) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 24.11.2018, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks toetusmeetmed, mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Kuna uued meetmed on mõeldud spordiorganisatsioonidele, kellele riigieelarvest vahendite eraldamiseks on juba kehtestatud sporditoetuste kord, kavandatakse asjakohane regulatsioon kõnealusesse korda. Sporditoetuste korra kehtestamise aluseks olev volitusnorm spordiseaduse § 9 lõikes 3 võimaldab korda vajalikul määral täiendada. Kavandatavate meetmete näol on tegemist Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi toetusmeetmete üldtingimused) § 7 punkti 2 tähenduses toetusega juriidilistele isikutele. Eraldatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1 Eelnõu § 1 punkt 1 – sporditoetuste korra reguleerimisala täiendatakse viitega riigi 2020. aasta lisaeelarvele. Sätte uus sõnastus näeb ette, et kõnealuse määrusega kehtestatakse iga- aastases riigieelarves ja riigi 2020. aasta lisaeelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise täpsem kord. Täiendus on vajalik, kuna sätte senine sõnastus viitab iga-aastasele riigieelarvele ja see ei hõlma lisaeelarvet, mida igal aastal ei koostata. Eelnõu § 1 punktid 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 21 ja 23 ning § 2 – eelnõu § 1 viidatud punktidega tunnistatakse kehtetuks sporditoetuste korda lisatavad koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks mõeldud toetusmeetmeid puudutavad sätted (eelnõu § 1 punktid 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20 ja 23) või muudetakse nende sõnastust selliselt, et need puudutaksid edaspidi üksnes iga-aastaselt eraldatavaid sporditoetusi (eelnõu § 1 punktid 2, 4 ja 21). Eelnõu § 2 näeb ette, et kõnealused eelnõu § 1 punktid jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Kuna koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks mõeldud toetusmeetmed on tähtajalise iseloomuga, puudub vajadus kõnealust regulatsiooni sporditoetuste korras tähtajatult säilitada. Et ajutised sätted ei jääks pärast oma toime lõppemist õigusakti teksti tarbetult koormama, kehtivad need 2020. aasta lõpuni. Eelnõu § 1 toetusmeetmete sisulist regulatsiooni puudutavad punktid (eelnõu § 1 punktid 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19 ja 22) jõustuvad üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu § 1 punkt 3 – muudetakse sporditoetuste korra § 7 lõiget 3, täiendades seda kolme uue sihtotstarbelise taotlusvooruga (sporditoetuste korra § 7 lõike 3 punktid 3–5). Kaks uut taotlusvooru on mõeldud spordialaliitudele (meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus) ja üks üleriigilise tähtsusega traditsiooniliste liikumisharrastuse ürituste korraldajatele (liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetus). Sihtgrupid on valitud, lähtudes koostöös valdkonnaga koostatud esmasest eriolukorra mõju analüüsist spordivaldkonnale. Spordialaliitude puhul luuakse kaks erinevat taotlusvooru, sest eriolukorra mõju ja rahalised mahud ning rahalised vajadused on alaliitude lõikes erinevad. Esimene spordialaliitudele suunatud taotlusvoor on mõeldud kitsamalt sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigadega seotud kulude kompenseerimiseks ning teine kõigile spordialaliitudele kulude kompenseerimiseks. Ka spordialaliitude iga-aastase tegevustoetuse ja noortespordi toetuse eraldamisel käsitletakse sportmängude spordialaliite teistest erinevalt. Sportmängude spordialaliitude puhul on oluline arvestada toetuste eraldamisel ka mõju täiskasvanute Eesti meistriliigade klubidele, samuti erinevad hindamiskriteeriumid ning mõju avaldumise aeg ja rahavoo vajadused. Kuna hetkel ei ole teada hasartmängumaksu laekumise vähenemise mõju, mis puudutab enam individuaalalasid, siis toimub sportmängudele suunatud taotlusvooru avamine esimesel võimalusel ning teise spordialaliitudele suunatud taotlusvooru avamine, kui on selgunud hasartmängumaksu laekumise vähenemine. Eelnõu § 1 punkt 5 – sporditoetuste korra § 7 täiendatakse lõigetega 51 ja 52, milles sätestatakse uute taotlusvoorude eesmärgid. Kokkuvõtlikult on kolme taotlusvooru eesmärk leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud. Taotlusvoorude eesmärk on kooskõlas toetusmeetmete üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 2. 2 Eelnõu § 1 punkt 7 – sporditoetuste korra § 7 täiendatakse lõikega 14, mis näeb ette, et spordialaliit võib juhatuse otsusel jaotada meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust edasi täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubidele. Seejuures peab spordialaliit kinnitama juhatuse otsusega enne toetuse edasijaotamise põhimõtted, mis arvestavad sporditoetuste korra § 131 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriume. Toetuse edasijaotamise põhimõtted ja summad peab spordialaliit avalikustama oma veebilehel viie tööpäeva jooksul juhatuse otsuste vastuvõtmisest arvates. Toetuse edasijaotamise võimalus on ette nähtud selleks, et meistriliigade spordiklubidel oleks võimalus katta põhjendatud ja vältimatuid kulutusi, mis on tekkinud seoses eriolukorra väljakuulutamisega peatatud või katkestatud hooaja tõttu. Peatatud sportmängude hooaegade tõttu jäid meistriliigade spordiklubidel saamata piletitulu kodumängudelt ja sponsortoetused, samas palgad treeneritele ja mängijatele ning muud võistlus- ja treeningtegevusega seotud kulud vajavad katmist. Kuna spordialaliit spordiala arendava spordiorganisatsioonina omab pädevust ja teadmisi spordiklubide olukorrast ja vajadustest, siis on toetuse edasijaotamise võimaluse andmine otstarbekas. Spordialaliidul on võimalik teha samas ka strateegiline otsus, kas jaotada toetus edasi spordiklubidele või katta sellega meistriliigade peatamisega seotud keskseid kulusid. Toetuse edasijaotamine spordialaliidu poolt spordiklubidele toimub ka iga- aastase noortespordi toetuse puhul. Seega on spordialaliidud aastate jooksul juba tõestanud oma võimekust teha kvaliteetseid otsuseid toetuste edasi jaotamisel. Toetuse edasijaotamise läbipaistvuse tagab edasijaotamise põhimõtete ja toetussummade avalikustamise kohustus, samuti asjaolu, et edasijaotamise põhimõtted peavad lähtuma sporditoetuste korras sätestatud hindamiskriteeriumidest. Eelnõu § 1 punkt 9 – kulude abikõlblikkust puudutavat § 71 täiendatakse lõigetega 7 ja 8. Lõige 7 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusele, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele. Viidatud sätted puudutavad iga- aastaseid sihtotstarbelisi taotlusvoore, ega ole kavandatavatele kriisiabimeetmetele kohaldamiseks sobivad. Näiteks ei võimaldata sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatud vahendite arvelt tavaolukorras katta taotleja regulaarseid tegevuskulusid ja spordirajatiste ülalpidamiskulusid, kuid uued taotlusvoorud selliste hädavajalike püsikulude katmiseks mõeldud ongi. Lõikega 8 sätestatakse, et abikõlblikud on 2020. aasta tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt eraldatud vahenditest hüvitatud. Eriolukord kuulutati välja käesoleva aasta 12. märtsil ja paar päeva hiljem lõpetati või peatati hooajad sportmängude meistriliigades. Kuna pidamata jäid otsustavad põhiturniiri kohtumised ja kohamängud, millest saadav piletitulu ja sponsortulu on spordiklubidele oluline, et katta ka varem tekkinud kulusid, siis on kulude abikõlblikkuse perioodi algus varasem kui eriolukorra väljakuulutamine. Samuti võis liikumisharrastuse ürituste korraldajatel tekkida juba enne eriolukorra väljakuulutamist kulutusi seoses hiljem eriolukorra tõttu ära jäänud üritustega. Kuna on võimalus, et Eesti Jalgpalliliit võib saada eriolukorra tõttu tekkinud kulude katteks toetust ka Euroopa või maailma jalgpalli liidult, siis nähakse ette, et kavandatavate taotlusvoorude kaudu eraldatavast toetusest ei või katta muu hulgas ka selliseid kulusid, mille tarbeks on raha eraldanud mõni rahvusvaheline organisatsioon. 3 Eelnõu § 1 punkt 11 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 12, mille kohaselt tuleb meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitada lisaks muudele nõutud andmetele ka andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Kõnealune nõue (välja arvatud rahvusvahelist organisatsiooni puudutav osa) tuleneb toetusmeetmete üldtingimuste § 5 lõike 1 punktist 3. Säte ei välista toetuse saamist mitmest meetmest, kuid selle alusel kogutavad andmed on informatiivse tähendusega ja aitavad tagada, et mitmest meetmest ei eraldataks toetust samal eesmärgil. Andmed rahvusvaheliselt organisatsioonilt toetuse saamise kohta tuleb esitada seetõttu, et sporditoetuste korra § 71 lõike 8 kohaselt ei ole abikõlblik muu hulgas selline kulu, mis on varem rahvusvahelise organisatsiooni eraldatud vahenditest hüvitatud (vt ka eelnõu § 1 punkti 9 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 13 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 71, mis näeb ette, et meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlemisel esitab võistkondlikku sportmängu arendav spordialaliit ühes taotluses nii spordialaliidu täiskasvanute Eesti meistriliigadega seotud andmed kui ka täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide andmed. Säte tagab spordiklubide poolt esitatud andmete kontrollimise spordialaliitude poolt ning adekvaatsete ja usaldusväärsete andmete jõudmise Kultuuriministeeriumisse, lihtsustades seeläbi haldusmenetluse läbiviimist. Spordialaliit spordiala katusorganisatsioonina oskab kõige paremini hinnata spordiklubide andmete kvaliteeti. Eestis on seitse võistkondlikke sportmänge arendavat spordialaliitu, kellest kõnealusele toetusele kvalifitseerub kuus. Viimati alustatud hooajal osales täiskasvanute meistriliigades kokku 60 spordiklubi. Toetuse andjal on lihtsam menetleda kuut kvaliteetset taotlust, kuhu on koondatud kogu vajalik teave, kui kümnete spordiklubide eraldiseisvaid taotlusi. Eelnõu § 1 punkt 15 – sporditoetuste korra paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 91 ja 92, milles sätestatakse kriisiabimeetmetele kvalifitseeruvad spordiorganisatsioonid. Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusele ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele kvalifitseeruvad spordialaliidud, kes vastavad lisaks sporditoetuste korra §-s 11 sätestatud üldtingimustele veel neljale lisatingimusele. Neljast tingimusest kahte esimest (harrastajate arv üle 100 ja vähemalt üks treenerikutsega treener) rakendatakse ka spordialaliidu iga-aastase tegevustoetuse ja noortespordi toetuse eraldamisel. Kolmanda tingimusena on lisatud, et töötamise registrisse peavad olema kantud 2020. aasta 12. märtsi seisuga andmed vähemalt ühe tööd tegeva isiku kohta töötamise liigist sõltumata. Nimetatud tingimus on lisatud sel põhjusel, et välistada toetuse saajate hulgast projektipõhiselt tegutsevad spordialaliidud, kellel ei ole püsivaid personali- ega majandamiskulusid. Eesmärk on suunata toetus nendele spordialaliitudele, kus toimub igapäevane ja regulaarne tegevus ning sel põhjusel on seal ka regulaarsed aastaringsed püsikulud, mille katmiseks vajalik piletitulu, sponsortulu või muud tulud on eriolukorra väljakuulutamisest tulenevalt oluliselt vähenenud. Neljanda tingimuse kohaselt ei tohi taotlejal olla tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone. Kõnealune nõue tuleneb toetusmeetmete üldtingimuste § 9 lõikest 2, mis näeb lisaks ette ka maksuvõla puudumise ja majandusaasta aruande tähtaegse esitamise. Majandusaasta aruande õigeaegse esitamise ja maksuvõla puudumisega seonduv on juba reguleeritud sporditoetuste korra §-s 11. Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele kvalifitseeruvad spordiorganisatsioonid, kes vastavad lisaks sporditoetuste korra §-s 11 sätestatud 4 üldtingimustele samuti veel neljale lisatingimusele. Üks lisatingimus kattub meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejatele esitatava tingimusega ning selleks on toetusmeetmete üldtingimuste § 9 lõikest 2 tulenev tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonide puudumise nõue. Teised lisatingimused on kehtestatud eesmärgiga toetada neid üleriigilise tähtsusega liikumisharrastuse üritusi korraldavaid spordiorganisatsioone, kes ei saa riigilt püsiva iseloomuga tegevustoetust ning kelle jätkusuutlikkus sõltub suurel määral erasektori toetustest ja omatulust. Selleks, et toetusest saaksid osa need spordiorganisatsioonid, kellel on aastaringselt tegutsev meeskond ning kes korraldavad üritusi, mis on tõestanud, et on rahva hulgas populaarsed ja omavad märkimisväärset mõju rahvatervise seisukohast, on lisatud tingimusena, et spordiorganisatsioon on korraldanud vähemalt 2 500 inimese osalusega (arvestatakse osaluskordi, mitte erinevaid inimesi) üritusi kahel koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisile eelnenud aastal. Kui tavapäraselt saavad igal aastal eraldatavat liikumisharrastuse edendamise toetust sporditoetuste korra § 10 lõike 8 punkti 3 kohaselt taotleda spordiorganisatsioonid, kes korraldavad vähemalt 5 000 osavõtjaga (5 000 osavõtja kriteeriumi all peetakse siin silmas 5 000 erineva inimese osalemist, mitte osalemiskordi sarjas) üritust või sarja, siis kriisiabimeetme puhul poole väiksema osalejate hulga ja osalejate asemel osaluskordade arvestamise eesmärgiks on, et ka mõnevõrra väiksemad, kuid valdkonna jaoks olulised korraldajad, kes on hätta sattunud, saaksid toetusest osa. Lisaks on üheks kriteeriumiks ka ettevalmistuste tegemine käesoleva aasta ürituste või sarjade jaoks, et välistada neid spordiorganisatsioone, kes küll varasemalt tegutsesid, kuid käesoleval aastal üritusi või sarja korraldada ei planeerinud. Eelnõu § 1 punkt 17 – sporditoetuste korra § 11, mis puudutab spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimusi ja kohaldub seega ka kavandatavatest uutest taotlusvoorudest toetuse taotlejatele, täiendatakse teise lõikega. Kõnealuse sättega nähakse ette erisus tavapärasest maksuvõla puudumise kontrollimise ajast. Kui muidu kontrollitakse sporditoetuste korra alusel eraldatava mistahes toetuse taotlejal maksuvõla puudumist taotluse esitamise tähtpäeva seisuga, siis meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul tehakse seda 2020. aasta 1. märtsi seisuga. Maksu- ja Tolliameti veebilehel saab praegu kontrollida ainult enne kõnealust kuupäeva tekkinud maksuvõlga, sest eriolukorra ajal tekkinud maksuvõlg ei näita ettevõtjast tavapärast ja adekvaatset majanduspilti. Eelnõu § 1 punkt 19 – sporditoetuste korra § 131 täiendatakse lõigetega 4–7. Lõigetes 4–6 nähakse ette meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid. Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse hindamiskriteeriumidena (sporditoetuste korra § 131 lõiked 4 ja 5) võetakse arvesse koroonaviiruse leviku tõttu väljakuulutatud eriolukorrast tulenevalt hooajaks planeeritud tulude ja kulude vähenemist, eriolukorra perioodil tekkinud vältimatuid kulusid ja selleks ajaks kavandatud eelarve realistlikkust ning kaasfinantseerijate poolt (teised valdkondadeülesed meetmed, kohaliku omavalitsuse üksused, rahvusvahelised organisatsioonid) eraldatavaid prognoositavaid toetusi koroonakriisi mõjude vähendamiseks. Nimetatud andmed esitab taotleja taotluse lisana ning nendest peab selguma, milliste kulude katmisega ei tule taotleja iseseisvalt toime ja vajab riigi toetust. Samuti võetakse arvesse eelmisel aastal riigile tasutud tööjõumakse, mille kohta on info avalikust andmebaasist kättesaadav. Lisaks juba nimetatule arvestatakse sporditoetuste korra § 9 lõike 1 alusel moodustatud nõuandva komisjoni subjektiivse hinnangu põhjal ka spordiala mõju Eesti 5 ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust. Samuti mõjutab toetuse summat asjaolu, kas tegemist on olümpiakavasse kuuluva spordialaga või mitte. Ka spordialaliidu iga-aastase tegevustoetuse ja noortespordi toetuse eraldamisel jaotatakse taotlejad vastavalt spordialale olümpiamängude kavasse kuuluvateks ja mittekuuluvateks. Seega ei ole viimati nimetatud põhimõttes midagi uut võrreldes tavapäraste toetustega. Liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse hindamiskriteeriumidena (sporditoetuste korra § 131 lõige 6) võetakse arvesse eriolukorra tõttu tekkinud vältimatuid kulusid ja eelarve realistlikkust, eriolukorra prognoositavat mõju 2020. eelarvele, taotleja planeeritud liikumisharrastuse ürituste arvu 2020. aastal, taotleja korraldatud 2019. aasta liikumisharrastuse ürituste osalemiskordade üldarvu ning avaliku sektori toetuste ja sponsortoetuste osakaalu taotleja 2020. aasta eelarves. Ka need andmed esitab taotleja taotluse lisana ning nendest peab selguma, milliste kulude katmisega ei tule taotleja iseseisvalt toime ja vajab riigi toetust. Sellegi toetusliigi puhul arvestatakse lisaks eelmisel aastal riigile tasutud tööjõumakse ning juba nimetatud nõuandev komisjon annab subjektiivse hinnangu liikumisharrastuse ürituse või sarja üleriigilise tähtsusele, valdkondlikule mõjule ja liikumisharrastuse ürituse või sarja traditsioonilisusele. Kõike eelnevat arvesse võttes teeb komisjon kultuuriministrile ettepaneku, kas taotleja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja riigipoolset abi ning millises summas taotlus rahuldada. Sporditoetuste korra § 131 lõikes 7 nähakse ette, et sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning sama paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud hindamiskriteeriume. Säte puudutab nii koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi leevendamiseks mõeldud ajutisi toetusmeetmeid kui ka iga-aastaselt korraldatavaid sihtotstarbelisi taotlusvoore, mistõttu jääb see korrigeeritud viitega (eelnõu § 1 punktiga 21 asendatakse alates 2020. aasta 1. jaanuarist viide § 131 lõigetele 1–6 viitega sama paragrahvi lõigetele 1–3, kuna lõiked 4–6 tunnistatakse samal ajal kehtetuks) kehtima tähtajatult. Eelnõu § 1 punkt 22 – sporditoetuste korra § 14 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt võib komisjon teha meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ja liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse taotluste puhul toetuse andjale ettepaneku lahendada taotlus mitmes osas. Tegemist on asja osalise lahendamisega HMS § 52 lõike 1 punkti 1 tähenduses ehk ettepanekuga osahaldusakti andmiseks. Kuna otsuste tegemiseks eriolukorras ning sellele järgneval perioodil on vaja luua piisavalt paindlik ja kiiresti rakendatav toetuste eraldamise süsteem, siis on komisjonil võimalus teha sama taotluse osas mitu otsuse ettepanekut. Selline kaalutlusõigus võimaldab näiteks jätta alguses osa raha reservi ning teha täiendavad otsused, kui on selgunud uusi asjaolusid eriolukorrast tingitud mõjude kohta ilma, et oleks vaja uuesti välja kuulutada aeganõudev taotlusvoor ja spordiorganisatsioonidel esitada uusi taotlusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele 6 Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Mõjutatud on kõik uutest sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetust taotlema õigustatud spordiorganisatsioonid. Nendeks on 70 spordialaliitu ning umbes kümme suuremat liikumisharrastuse ürituste korraldajat. Muudatus mõjutab mittetulundussektorit, kuna sporditoetuste korra § 10 lõike 10 kohaselt ei saa kõnealustest taotlusvoorudest toetust taotleda äriühinguna tegutsevad spordiorganisatsioonid. Kõigist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. aprilli seisuga 22 778, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid 0,35%. Spordiregistris on andmed 2 683 spordiorganisatsiooni kohta, millest 80 organisatsiooni moodustavad ligi 3%. Kavandatavatest taotlusvoorudest toetuse saajate näol on seega tegemist väikese sihtrühmaga. Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb toetus spordiorganisatsioonidele kokku maksimaalselt umbes 2,3 miljoni euro võrra sõltuvalt hasartmängumaksu aasta alguses prognoositud laekumise vähenemisest. Toetuse arvelt on võimalik katta põhjendatud regulaarseid kulusid, mille katmiseks on eriolukorra tõttu ära kadunud spordiorganisatsioonide omafinantseering või kaasfinantseerijate panus. Taotlusvoorude tulemusena tagatakse spordiorganisatsioonide tegevus minimaalsel vajalikul tasemel ning nende jätkusuutlikkus ja valmidus korraldada üritusi pärast eriolukorra lõppemist. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Kavandatavad muudatused mõjutavad toetuse andja ehk Kultuuriministeeriumi töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Kuna paari kuu jooksul on vaja menetleda kolme täiendava taotlusvooru raames esitatud taotlused, siis Kultuuriministeeriumi teenistujate töökoormus ajutiselt mõnevõrra suureneb. Taotluste menetlemisel on abiks ministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem ja taotlusvoorude korraldamise osas on Kultuuriministeeriumil aastatepikkune kogemus. Mõju ministeeriumi töökorraldusele on seega kokkuvõttes ebaoluline, kuna kestab lühikest aega ega nõua teenistujatelt uute oskuste ega teadmiste omandamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Uute taotlusvoorude raames antavaid toetusi eraldatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt. Eelarvevahendite täpsem jaotus taotlusvoorude vahel kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga. Taotlusvoorude korraldamiseks on planeeritud maksimaalselt 2,3 miljonit eurot. Taotluste menetlemisega seotud kulude katmiseks täiendavaid vahendeid ei vajata ja need kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. Osa eraldatavast toetusest laekub maksudena tagasi riigieelarvesse ning omab seega ka mõju riigieelarve tuludele. 6. Määruse jõustumine Eelnõu § 1 toetusmeetmete sisulist regulatsiooni puudutavad punktid (eelnõu § 1 punktid 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19 ja 22) jõustuvad üldises korras ehk HMS § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Tulenevalt loodavate toetusmeetmete tähtajalisest iseloomust jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril eelnõu punktid, millega 7 tunnistatakse ajutisi toetusmeetmeid puudutavad sporditoetuste korra sätted kehtetuks (vt ka eelnõu § 1 punktide 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 21 ja 23 ning § 2 selgitusi käesoleva seletuskirja punktis 2). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati tulenevalt 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse § 4 lõikest 2 ja toetusmeetmete üldtingimuste §-st 2 heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 2020. aasta 30. aprilli istungil. 8