Kiri

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaatide valiku põhimõtted I. Sissejuhatus 1. Käesolevad põhimõtted (edaspidi põhimõtted) reguleerivad Sotsiaalministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele esitatavate Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) liikme kandidaatide ja asendusliikme kandidaatide valiku korraldust. 2. Põhimõtted on juhendmaterjaliks, mis täiendavad Euroopa Liidu õigusaktides, Vabariigi Valitsuse seaduses (edaspidi VVS) ja Vabariigi Valitsuse 13.01.2011. a määruses nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi reglement) sätestatud komitee liikme kandidaatide valiku ja Vabariigi Valitsusele esitamise korraldust. II. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 3. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 4 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõigetele 1 ja 2 on komitee Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistav nõuandva pädevusega organ, mis koosneb: 3.1 tööandjate organisatsioonide esindajatest (edaspidi I rühm); 3.2 töötajate organisatsioonide esindajatest (edaspidi II rühm) ning 3.3 muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal (edaspidi III rühm). 4. Vastavalt komitee poolt 14.07.2010. a vastu võetud „Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee kodukorra kodifitseeritud versiooni“ (edaspidi komitee kodukord) sissejuhatuse punktidele 1–4: 4.1 on komitee nõuandev organ, mis tagab organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvate majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindatuse; 4.2 võimaldab komitee nõuandev ülesanne komitee liikmetel ja nende esindatavatel organisatsioonidel osaleda Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis, mis eeldab lisaks traditsioonilistele tööturu osapooltele nagu tööandjad (I rühm) ja töötajad (II rühm) ka kõigi teiste ühiskonna- ja majanduselu valdkondade esindajate osalemist;  2 4.3 on komiteel Euroopa Liidu institutsioonilises raamistikus eriline koht organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja ja auditooriumina, sillana organiseeritud kodanikuühiskonna ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel; 4.4 aitab komitee foorumina ja arvamusi kujundava organina kaasa demokraatia paremale mõjulepääsule Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisel, sealhulgas Euroopa Liidu suhetes kolmandate riikide majandus- ja ühiskonnaelu esindajatega, ning seega tõelise euroopaliku identiteedi kujundamisele. 5. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 301 kohaselt määrab komitee koosseisu kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. 5.1 Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 36) üleminekusätete kohta VI jaotise artikli 7 kohaselt on kuni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 301 osutatud otsuse jõustumiseni Eestist komitee liikmeid seitse. 5.2 Võttes arvesse „Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete põhikirja“ artiklites 17 ja 19 ning komitee kodukorra artiklis 18 sätestatut, samuti asjakohast head tava, on Eesti poolt nimetatud komitee asendusliikmete arv võrdne komitee liikmete arvuga. III. Komitee liikmed 6. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõike 4 kohaselt ei seo komitee liikmeid mingid kohustuslikud juhised ning Euroopa Liidu üldistes huvides on komitee liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. 6.1 Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta IV peatüki artiklile 10 võimaldatakse komitee liikmetele nende kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused. 7. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 302 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatakse komitee liikmed ametisse viieks aastaks järgmiselt: 7.1 nõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu komitee liikmete nimekirja, mis on koostatud liikmesriikide ettepanekute põhjal. 7.2 nõukogu võib komitee liikmete ametisse nimetamisel küsida arvamusi Euroopa organisatsioonidelt, mis esindavad liidu tegevusega seotud majandus- ja sotsiaalsektoreid ning kodanikuühiskonda. 8. Vastavalt komitee kodukorra artikli 70 lõigetele 1 ja 2 lõpevad komitee liikme volitused: 8.1 kui lõpeb komitee koosseisu uuendamisel nõukogu poolt kindlaksmääratud viieaastane ajavahemik (artikkel 70 lg 1); 8.2 liikme tagasiastumisel (artikkel 70 lg 2); 8.3 liikme ametist tagandamisel (artikkel 70 lg 2); 8.4 liikme surma korral (artikkel 70 lg 2); 8.5 vääramatu jõu korral (artikkel 70 lg 2); 8.6 liikmesuse välistatuse tõttu (artikkel 70 lg 2).  3 9. Vastavalt komitee kodukorra artikli 70 lõikele 3 välistavad komitee liikmesuse: 9.1 liikmesus valitsuses; 9.2 liikmesus parlamendis; 9.3 liikmesus Euroopa Liidu institutsioonides; 9.4 liikmesus Euroopa Liidu Regioonide Komitees; 9.5 liikmesus Euroopa Investeerimispanga haldusnõukogus; 9.6 alaline töö Euroopa Liidu ametniku või teenistujana. IV. Komitee liikme kandidaatide ja asendusliikme kandidaatide esitamise ja valiku põhimõtted 10. VVS § 202 lõike 1 ja lõike 2 kolmanda lause kohaselt esitab komitee liikme ametikohtadele Eesti kandidaadid Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus esitab ka asendusliikme kandidaadid. 10.1 Kandidaatide esitamisel tutvub valitsus eelnevalt asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide arvamusega vastavalt käesolevate põhimõtete punktile 27. 11. Vabariigi Valitsuse töö kavandamist, valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitavate küsimuste ettevalmistamist reguleerib reglement, mille kohaselt muuhulgas: 11.1 vastavalt reglemendi § 4 lõigetele 1 ja 2 teeb Vabariigi Valitsusele esitatava küsimuse ettevalmistaja aegsasti koostööd ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning kaasab küsimuse ettevalmistamisse asjaomased huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale. 11.2 Lähtudes reglemendi § 12 punktist 4 esitab komitee liikme (sealhulgas asendusliikme) kandidaadid Vabariigi Valitsusele otsustamiseks töövaldkonna eest vastutav minister järgmiselt: 11.2.1 töövaldkonna eest vastutav minister esitab komitee liikme ja asendusliikme kandidaadid kooskõlastatult asjaomaste ministritega; 11.2.2 töövaldkonna eest vastutav minister kuulab enne kandidaatide esitamist ära asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ettepanekud vastavalt käesolevate põhimõtete punktile 27. 12. Arvestades komitee ülesandeid, komitee liikmele ja asendusliikmele, samuti nende kandidaatide valikule õigusaktidest tulenevaid nõudeid, viib Sotsiaalministeerium komitee liikme kandidaatide ja asendusliikme kandidaatide leidmiseks ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks läbi valikumenetluse: 12.1 I rühm – kahe liikme kandidaadi ja kahe asendusliikme kandidaadi leidmiseks; 12.2 II rühm – kahe liikme kandidaadi ja kahe asendusliikme kandidaadi leidmiseks; 12.3 III rühm – kolme liikme kandidaadi ja kolme asendusliikme kandidaadi leidmiseks.  4 13. Mõistlik aeg enne Vabariigi Valitsusele sellekohase kandidaatide nimekirja esitamist avaldab Sotsiaalministeerium vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate komitee liikme kandidaatide ja asendusliikme kandidaatide leidmise menetluse alustamise kohta. 14. Sotsiaalministeerium avaldab teabe kandidaatide valikumenetluse läbiviimise kohta ka oma veebilehel, märkides vähemalt informatsiooni: 14.1 kandidaatide leidmise menetluse läbiviimise korra ja tähtaegade kohta; 14.2 komitee liikme (sh asendusliikme) kandidaadi esitamise õigust taotlevale organisatsioonile esitatavate nõuete kohta, mis on toodud käesolevate põhimõtete punktis 15; 14.3 komitee liikmesust (sh asendusliikmesust) välistavate asjaolude kohta, mis on toodud käesolevate põhimõtete punktis 9. 15. Taotluse komitee liikme kandidaatide ja asendusliikme kandidaatide esitamiseks võivad, lähtuvalt komitee struktuurist, kandidaatide esitamisel väljakujunenud riigisisesest tavast ning võimalikult ulatusliku esindatuse eesmärgist, esitada vastavalt: 15.1 I rühma liikme ja asendusliikme kandidaadid – tööandjate keskliidud ja ettevõtjate üleriigilised esindusühingud; 15.2 II rühma liikme ja asendusliikme kandidaadid – ametiühingute keskliidud; 15.3 III rühma liikme ja asendusliikme kandidaadid – väljaspool I ja II rühma tegevusvaldkonda tegutsevad kodanikuühendused, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal tegutsevad isikud. Lähtuvalt komitee eesmärkidest, ülesannetest ja struktuurist ei saa taotlust kandidaatide esitamiseks esitada: 15.3.1 erakonnad; 15.3.2 erakondadega vahetult seotud ühingud; 15.3.3 äriühingud; 15.3.4 füüsilised isikud. 15.4 Punktis 15 nimetatud isikute (välja arvatud füüsilised isikud) ühiseks nimetajaks käesolevas dokumendis on organisatsioonid. 16. Igal organisatsioonil on õigus taotleda ühe oma rühmale vastava komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitamist. 17. Kirjalik taotlus kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks tuleb esitada Sotsiaalministeeriumile. Taotluses tuleb märkida vähemalt: 17.1 taotluse esitava organisatsiooni andmed; 17.2 kuni kaheleheküljeline selgitus taotlust esitava organisatsiooni või organisatsioonide kohta, millest nähtub taotleja vastavus taotluse esitamise õiguse aluseks olevatele kriteeriumidele vastavalt käesolevate põhimõtete punktile 15 ning taotleja esinduslikkust iseloomustavad andmed eelkõige lähtuvalt käesolevate põhimõtete punktis 21 nimetatud kriteeriumidest. 18. Sotsiaalministeerium edastab peale taotluste esitamise tähtaja möödumist taotluse esitajale teabe temaga samas rühmas taotluse esitanud ning käesolevate põhimõtete punktis 15 toodud tingimustele vastavate organisatsioonide kohta.  5 19. Kui taotluse komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitamiseks on esitanud rohkem organisatsioone kui vastava komitee rühmale ettenähtud liikmete arv, on organisatsioonidel võimalik rühma sees kahe nädala jooksul kokku leppida, millised organisatsioonid antud rühmale ettenähtud liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kohad täidavad. 20. Käesolevate põhimõtete punktis 19 toodud kokkuleppe saavutamisel edastavad organisatsioonid Sotsiaalministeeriumile ühise kirjaliku avalduse, milles: 20.1 teatavad komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitavate organisatsioonide nimed; 20.2 tuuakse selgesõnaliselt välja, millised organisatsioonid loobuvad komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitamise taotlusest. 21. Kui taotluse komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitamiseks on esitanud rohkem organisatsioone kui vastava komitee rühmale ettenähtud liikmete arv ning käesolevate põhimõtete punktides 19 ja 20 toodud kokkulepet saavutatud ei ole, koostab Sotsiaalministeerium iga rühma kohta eraldi taotlejate paremusjärjestuse, hinnates taotluses esitatud organisatsiooni iseloomustavate andmete alusel organisatsioonide esinduslikkust eelkõige järgmiste kriteeriumide koosmõjus: 21.1 organisatsiooni võime ja motiveeritus oma huvide esindamiseks; 21.2 organisatsiooni tegevuse kaalukus ühiskonnas; 21.3 organisatsiooni liikmeskonna suurus; 21.4 organisatsiooni tegevuse ulatus riigisiseselt ja Euroopa Liidu tasandil; 21.5 organisatsiooni esindatavate tegevusvaldkondade mitmekesisus ning 21.6 vastavus komitee eesmärkidele ja ülesannetele. 22. Taotlejate paremusjärjestuses kõrgema järjekorranumbriga organisatsioonil on eesõigus nimetada üks komitee liikme kandidaat koos asendusliikme kandidaadiga. 23. Kui taotluse komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadi nimetamiseks on esitanud vähem organisatsioone kui vastava komitee rühmale ettenähtud liikmete arv, tekib taotluse esitanud organisatsioonidel vastavalt nende järjekohale taotlejate paremusjärjestuses õigus esitada täiendav kandidaat. Täiendavaid kandidaate võib esitada kuni asjaomasele rühmale vastava arvu kandidaatide leidmiseni. 24. Sotsiaalministeerium teavitab kõiki komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadi esitamiseks taotluse esitanud organisatsioone kirjalikult sellest, kes taotlejatest, arvestades käesolevate põhimõtete punkte 19-23, saab õiguse esitada komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga. Vastava õiguse saanud organisatsioonile antakse vähemalt viis tööpäeva aega komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks. Kandidaadi esitamiseks edastab organisatsioon kirjaliku avalduse Sotsiaalministeeriumile. 25. Komitee liikme ja asendusliikme kandidaatide puhul peavad puuduma liikmesust välistavad asjaolud, mis on toodud käesolevate põhimõtete punktis 9. 26. Komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi nimetamiseks esitatud kirjalikus avalduses märgitakse andmed, millest nähtub kandidaadi vastavus komitee  6 liikmele kehtestatud nõuetele, mis on toodud käesolevate põhimõtete punktis 9. Avaldusele lisatakse kandidaadi kirjalik nõusolek kandideerimise kohta. 27. Nõuetekohaselt esitatud kandidaatide nimekirja esitab Sotsiaalministeerium arvamuse avaldamiseks kõigile komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadi esitamiseks taotluse esitanud organisatsioonidele, kooskõlastab teiste asjaomaste ministeeriumidega ning esitab Vabariigi Valitsusele õigusaktides sätestatud korras.  Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaatide esitamise õigust taotlevate organisatsioonide esinduslikkuse hindamine paremusjärjestuse koostamiseks PROTOKOLL Tallinnas, 07 . 0 4 .2020 Paremusjärjestuse koostasid Sotsisaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos ja nõunik Pirjo Turk. 1. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaatide valiku põhimõtete (edaspidi põhimõtted) punkti 21 kohaselt esines paremusjärjestuse hindamise vajadus I ja III rühma puhul. 2. II rühma kandideerivaid taotlusi laekus kaks, mis vastab Eesti kohtade arvule Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee II rühmas. Mõlemad taotluse esitanud organisatsioonid vastavad põhimõtete punktis 15.2 toodud kirjeldusele. Seetõttu puudus vajadus hinnata organisatsioonide esinduslikkust vastavalt põhimõtete punktile 21. 3. Paremusjärjestuse koostamisel hinnati kogumis eelkõige taotluses toodud ning põhimõtete punktis 21 nimetatud kriteeriumeid kajastavaid organisatsioone iseloomustavaid andmeid (vt protokolli lisa). 4. Hindamise käigus kontrolliti võimaluse piires taotluses esitatud informatsiooni õigsust avalikult kättesaadavate materjalide alusel (nt majandusaasta aruanne, kodulehekülg). 5. Juhul, kui erinevatest andmeallikatest nähtuv informatsioon oli vastukäiv või puudus, pöörduti taotleja poole täiendava informatsiooni saamiseks. 6. Esinduslikkuse hindamine ja paremusjärjestuse koostamine I rühmas 6.1. I rühmas said taotluse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks, vastavalt põhimõtete punktile 15.1, esitada tööandjate keskliidud ja ettevõtjate üleriigilised esindusühingud. 6.2. Tähtaegselt (25.03.2020) laekus taotlusi kolm. Taotluse I rühma kandideerimiseks esitasid: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. 6.3. Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) avaldas oma taotluses soovi kandideerida nii I rühma kui III rühma nimekirjas. Arvestades aga EVEA põhikirjalisi eesmärke, jäi Sotsiaalministeerium seisukoha juurde, et EVEA vastab I rühma tunnustele ning ei kvalifitseeru III rühma nimekirjas kandideerima. 6.4. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) avaldas oma taotluses soovi kandideerida III rühma nimekirjas. Sotsiaalministeerium tutvus EPKK põhikirjaliste eesmärkidega ning jõudis otsusele, et EPKK vastab I rühma esindavate organisatsioonide tunnustele ning kvalifitseerub III rühma asemel I rühma nimekirjas kandideerima. Vastavalt EMSK kodukorrale koosneb komitee tööandjate organisatsioonide esindajatest (I rühm), töötajate organisatsioonide esindajatest (II rühm) ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus-ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal (III rühm). Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 2015. aastal koostatud põhimõtete punktile 15 kuuluvad I rühmatööandjate keskliitude ja ettevõtjate üleriigilised esindusühingud. Ka EMSK ametlikul kodulehel on tutvustatud tööandjate rühma (ehk I rühma) kui gruppi, mis ühendab EL-i liikmesriikide ettevõtjaid ja ettevõtjate ühenduste esindajaid, kes tegutsevad tööstus-, kaubandus-, teenuste ja põllumajandussektoris. Kodulehe kohaselt tegutsevad rühma liikmed aktiivselt ettevõtluses ning on kursis igapäevase tegelikkusega. EPKK põhikirjas on organisatsiooni nimetatud eraõiguslikuks põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa-ja maamajandusettevõtjate mittetulundusühinguks. Samuti nähtub põhikirjas toodud EPKK eesmärkidest, et organisatsioon esindab igapäevaselt põllumajandussektori ettevõtjate huve. Olles valimisprotsessi käigus põhjalikult analüüsinud EPKK kodulehel toodud tegevusi, põhikirjas esitatud eesmärke ja ka liikmeskonda kuuluvaid organisatsioone ning nende vastavust EMSK I ja III rühma eesmärkidega, jõudis Sotsiaalministeerium seisukohale, et EPKK-l on võimalik kandideerida I rühmas. 6.5. Seega kandideerivad EMSK liikme ja asendusliikme kandidaadi kohale I rühmas neli organisatsiooni: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 6.6. Arvestades, et Eestil on komitee I rühmas kaks kohta, kuulus kohaldamisele põhimõtete punkt 19 ning taotlejatel paluti rühma sees kahe nädala jooksul kokku leppida, millised organisatsioonid antud rühmale ettenähtud liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kohad täidavad. Taotlejatel paluti Sotsiaalministeeriumi teavitada kokkuleppele jõudmisest või kokkuleppele mittejõudmisest hiljemalt 22.03.2020. Nimetatud kuupäevaks edastasid Sotsiaalministeeriumile teated kokkuleppe mittesaavutamisest Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. 6.7. Seetõttu kuulu kohaldamisele põhimõtete punkt 21, mille kohaselt koostab Sotsiaalministeerium rühma kohta taotlejate paremusjärjestuse. 6.8. Hindamise tulemusena paigutusid taotluse esitanud organisatsioonid paremusjärjestusse järgmiselt: Eesti Tööandjate Keskliit; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. 6.9. Järgevalt selgitame paremusjärjestuse kujunemise peamisi põhjuseid: 6.9.1. Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Tööandjate Kesklii du näol on tegemist finantsiliselt sõltumatu, esindusliku tööandjate katusorganisatsiooniga. Taotluse kohaselt kuuluvad Tööandjate Keskliitu kõik peamised majandusharuliidud ja paljud Eesti suurettevõtted (2020. a veebruarikuu seisuga otseliikmeteks 23 liitu ja 123 ettevõtet). Kokku esindatakse otse ja läbi haruliitude ligi 2000 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 250 000 töötajale. Liikmeskonna suurust samas suurusjärgus kinnitab ka keskliidu 2018-2019. aasta majandusaasta aruanne ning organisatsiooni koduleht. Taotluse kohaselt esindab keskliit nii tööstus- kui teenindussektori, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid kui ka suurettevõtteid. Teistest I rühmas kandideerinud organisatsioonidest eristab keskliitu nende aktiivne tegevus sotsiaalpartnerina. Põhikirja kohaselt on Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Vabariigis tegutsevate tööandjate ja nende liitude vabatahtliku koondumise teel moodustatud mittetulundusühing, kes on Euroopa Sotsiaalmudeli põhimõtete alusel tööandjaid ja ettevõtlust esindav sotsiaalpartnerlusorganisatsioon Eestis. Keskliit on Eesti Ametiühingute Keskliidu partneriks töötasu alammäära kokkuleppimisel. Samuti on Tööandjate Keskliit olnud ametiühingutele partneriks mitmete töösuhte tingimusi käsitleva raamlepingu sõlmisel (näiteks kaugtöö kokkulepe, kollektiivlepingute laiendamise hea tava kokkulepe). Just Tööandjate Keskliit nimetab ettevõtjate esindajad mitmetesse Eestis moodustatud koostööorganitesse, nagu Haigekassa nõukogu, Töötukassa nõukogu, Kutsekoda, töövaidluskomisjonid. Seega on Tööandjate Keskliidu tegevuse kaalukus ühiskonnas märkimisväärne. Arvestades, et Tööandjate Keskliidu tegevus hõlmab nii ettevõtluskeskkonna parendamisele suunatud tegevusi kui aktiivset sotsiaalpartneri rolli, on tegemist mitmekülgse ja esindusliku organisatsiooniga. 6.9.2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) Tegemist on taotluse esitanud organisatsioonidest kõige suurema liikmeskonnaga organisatsiooniga. EKTK taotluses on Kaubanduskoda nimetatud Eesti mõjukaimaks ettevõtlusorganisatsiooniks ning välja toodud, et mitmetes erinevates valdkondades tunnistab riik Kaubanduskoda oma põhilise partnerina ettevõtjate esindajana. Samuti võib EKTK taotluses toodud statistika põhjal järeldada, et EKTK esindab mitmekesiseid tegevusvaldkondi ning nende tegevust võib pidada kaalukaks Eesti ühiskonnas. Kaubanduskoja tööd juhib liikmete poolt otsevalitud 15-liikmeline juhatus ning kodulehe informatsioonile tuginedes töötab EKTK-s 33 töötajat (kellest 5 viibib lapsehoolduspuhkusel). EKTK-l on esindused mitmes Eesti linnas ning organisatsioon pakub oma liikmetele mitmekülgseid võimalusi oma teadmisi täiendada Eesti ja teiste riikide ettevõtluskeskkonnast ja leida koostööpartnereid. Taotluse kohaselt on EKTK-l ca 3400 otseliiget ning arvestades ka kaudselt liikmeks olevaid ettevõtteid ehk liikmeskonda kuuluvate erialaorganisatsioonide liikmeid, on Kaubanduskojaga seotud aktiivselt tegutsevate ettevõtete hulk ca 4500. Kaubanduskoja liikmetel on kokku ca 160 000 töötajat. Liikmeskonna suurust samas suurusjärgus kinnitab ka EKTK koduleht. 2018. a majandusaasta aruande järgi oli 31.12.2018 seisuga EKTK-l 3 241 liiget. Taotluse kohaselt on 50% liikmeskonnast ehk ca 1700 ettevõtet 1- 9 töötajaga mikroettevõtted; 32%-l liikmetest on 10–49 töötajat; 14%-l 50–249 töötajat ja 3%-l 250 ja enam töötajat. Lisaks on veel 1% toetajaliikmeid. Seega on tegemist mitmekülgset liikmeskonda esindava organisatsiooniga, mis esindab nii mikro- ja väikeettevõtteid 82% ulatuses, 14% ulatuses keskmise suurusega ettevõtteid ning 3% ulatuses suuri ettevõtteid. Taotluse kohaselt osaleb EKTK aktiivselt kokku enam kui 50-s komisjonis, ekspertkogus või töörühmas alates näit. rahapesu tõkestamisest kuni kutsekvalifikatsiooni omistamiseni. Tänu süsteemsele tegevusele ja hästi korraldatud organisatsioonisisesele kaasamissüsteemile suudab EKTK katta laia valdkonda erinevaid teemasid ning anda tagasisidet või omapoolset sisendit nii riigile kui Euroopa Komisjonile vm rahvusvahelistele organisatsioonidele. Läbi aastate on riik arvesse võtnud ca 75% EKTK poolt esitatud ettepanekutest. Esindatavate isikute profiil kattub nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni omaga, kuid liikmeskond on tunduvalt suurem. EKTK näol on tegemist kõigis suuruses ning väga mitmetes tegevusvaldkondades tegutsevaid ettevõtjaid esindava organisatsiooniga, kellel on ka vajalikud ressursid oma liikmeskonna esindamiseks. 6.9.3. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda EPKK on taotluse kohaselt põllumajandus-, toiduainetööstuse-, maamajanduse ja metsanduse valdkonna organisatsioonide katusorganisatsioon, mis on aastate jooksul kujunenud Eesti riigi üheks olulisemaks ja suurimaks sotsiaalpartneriks maaelu-, põllumajandus- ja keskkonnapoliitiliste otsuste väljatöötamisel. EPKK eesmärk on soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja võrdsete konkurentsitingimuste eest seismine Eesti põllumajandustootjate, toiduainetööstuste, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks. Samuti liikmete huvide esindamine ja kaitsmine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel; Eesti toidu, põllumajandus- ja metsandussaaduste kvaliteedi tõstmine ning maine ja tuntuse parandamine nii kodu- kui välisturul; biomajandusettevõtjate horisontaalse ja vertikaalse koostöö ning ühistegevuse arendamine ning maa-majandusvaldkonna hariduse edendamine. Kojal on taotluse kohaselt 103 otseliiget, nende hulgas 27 toidutööstust, 26 põllumajandusettevõtet, 19 muud maamajanduse ettevõtet ning 31 mitmesugust ühendust (üleriigilised erialased ja piirkondlikud ettevõtjate ühendused). Seega on EPKK nii otseliikmete kui liikmesorganisatsiooni liikmete kaudu Eesti suurima liikmeskonnaga põllumajandusvaldkonna organisatsioon Taotluse kohaselt on EPKK liikmete arv kokku ca 8800, nendest ligi 3300 on seotud põllumajanduse ja toidutootmisega ning üle 5500 on erametsa-omanikud. EPKK kuulub mitmete valitsusasutuste juures tegutsevate nõuandvate kogude koosseisu, eelkõige Maaelu-ministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi juures. EPKK osaleb maaelu arengukava seirekomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu, metsanduse arengukava juhtkogu, põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 juhtkogu, põllumajandusteaduste nõukogu, põllumajanduse ja toiduainetööstuse kutsenõukogu, nitraaditundliku ala nõukogu, veekeskkonna töörühma, nõuandeteenistuse nõukoja, maaeluvõrgustiku koostöökogu, ekspordinõukogu, valitsusasutuste kliendikodade, Eesti Maaülikooli mitmete kogude, Olustvere TMK ning Järvamaa Kutse-hariduskeskuse nõukogu ja mitmete teiste komisjonide ning töörühmade töös. EPKK teeb aktiivset koostööd erinevate ministeeriumide ja Riigikogu komisjonidega. Koda on Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca liige ( al 2001), Euroopa piima-kauplejate liidu Eucolait liige ( al 2004), Euroopa Piimanduse Assotsiatsiooni EDA liige ( al 2016) ja Läänemere Põllumeeste Keskkonnafoorumi (BFFE) liige ( al 2019). EPKK-l on arvestatava suurusega töötajaskond (13 inimest). ELi info vahendamiseks ning Eesti maamajandus-ettevõtjate esindamiseks on kojal Brüsselis esindaja. Seega on tegu suure liikmeskonnaga ning võimeka põllumajandusettevõtluse organisatsiooniga. 6.9.4. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) Tegemist on taotluse esitanud organisatsioonidest liikmeskonna poolt kõige väiksema organisatsiooniga. Sarnaselt Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, on tegu ettevõtlus-organisatsiooniga. Taotluse kohaselt on EVEA-s otseliikmed kui kollektiivliikmed (valdkondlikud või regionaalsed ettevõtjate ühendused) ning kokku liikmetena esindatakse ca. 1500 ettevõtjat. 2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt: 31.12.2018 seisuga oli liikmeid 316 (kõik juriidilisest isikust liikmed). Kodulehel on samuti toodud, et EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu umbes 1500 VKE-d (väikese ja keskmise suurusega ettevõtet). Kuna taotluses ja majandusaasta aruandes toodud info on mõnevõrra erinev, EVEA kodulehel ei ole välja toodud liikmeid, mille alusel saaks järeldada, et EVEA esindab 1500 VKE-d, palus Sotsiaalministeerium 27.03.2020 saadetud e-kirjas täpsustada liikmete kohta käivaid andmeid. Taotluse kohaselt moodustavad EVEA liikmeskonna valdavalt mikroettevõtted: 23% liikmetest on 0-1 töötajaga ning 35% 2-9 töötajaga. Väikeetevõtete osakaal (10-49 töötajat) on 26% ja keskmiste ettevõtete osakaal (50-249 töötajat) 16%. Taotluse kohaselt hõlmab EVEA liikmeskond kõiki maakondi ning liikmete jaotus regiooniti järgib üsna lähedalt Eesti ettevõtluse geograafilist struktuuri, ehk Tallinnas ja Harjumaal asub ca. 2/3 liikmetest. Taotluse kohaselt on EVEA-l kaks töötajat. Seega ei esinda EVEA, võrreldes teiste taotlejaga, suurettevõtteid, mis on kooskõlas ka nende põhikirjalise eesmärgiga (põhikirjaliseks eesmärgiks on muuhulgas väikeste- ja keskmiste ettevõtjate ning füüsilistest isikutest ettevõtjate toetamine ning nende ühishuvide esindamine ja kaitsmine regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil). Samas võrreldes EKTK liikmeskonda, mis esindab 2788 mikro- või väikeettevõtet ja 476 keskmise suurusega ettevõtet, on EVEA poolt esindatavate VKE-de osakaal kõikidest Eesti VKE- dest väiksem. 6.9.5. Järeldus Kõigil taotluse esitanud organisatsioonidel on oma väljund Eestis ning Euroopa Liidus. Kõik organisatsioonid kuuluvad erinevaid organisatsioone ühendavatesse Euroopa katuseorganisatsioonidesse. Kõigi organisatsioonide tegevusvaldkond ning liikmeskond on mitmekesine. Samas eristuvad organisatsioonid üksteisest esindatavate isikute arvu, suuruse ja sihtrühma poolest, Eesti Tööandjate Keskliit ka oma täiendava rolliga sotsiaalpartnerina ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda põllumajandus-, toiduainetööstuse-, maamajanduse ja metsanduse valdkonna organisatsioonide katusorganisatsioonina. Seda arvestades, leidsid hindajad, et EMSK liikme ja asendusliikme kandidaadi võiksid esitada Eesti Tööandjate Keskliit, kui tööandjate katusorganisatsioon ja ametiühingute sotsiaalpartner ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mis on kõige esinduslikum ja laialdasem ettevõtjaid esindav organisatsioon I rühmas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda sarnaneb küll Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga, kuid on oluliselt suurem ning esindab suuremas mahus väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid kui EVEA ning lisaks sellele ka suurettevõtteid. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurima liikmeskonnaga põllumajandusvaldkonna organisatsioon, mis on läbi aastate tõendanud oma võimekust ja kaalukust oma valdkonna ettevõtjate huvide esindamisel nii Eestis, kui ka rahvusvaheliselt. Samas on nende esindavate tegevusvaldkondade loetelu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja omaga võrreldes kitsam. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulka kuulub aga ka liikmeid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tegevusvaldkondadest. 6.10. Sellest lähtudes leiame, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee I rühma liikme ja asendusliikme kandidaadi esitamise õigus kuulub Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. Esinduslikkuse hindamine ja paremusjärjestuse koostamine III rühmas III rühmas said taotluse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks, vastavalt põhimõtete punktile 15.1, esitada väljaspool I ja II rühma tegevusvaldkonda tegutsevad kodanikuühendused, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal tegutsevad isikud. Tähtaegselt (25 .0 2 .20 20 ) laekus kuus taotlust. Taotluse III rühmas kandideerimiseks esitasid: MTÜ Eesti Leader Liit, Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Juristide Liit, Eesti Rooma Klubi ja Eesti Väike- ja Keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon. 7.3. Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) avaldas oma taotluses soovi kandideerida nii I rühma kui III rühma nimekirjas. Arvestades aga EVEA põhikirjalisi eesmärke, jäi Sotsiaalministeerium seisukoha juurde, et EVEA vastab I rühma tunnustele ning ei kvalifitseeru III rühma nimekirjas kandideerima. 7.4. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) avaldas oma taotluses soovi kandideerida III rühma nimekirjas. Sotsiaalministeerium tutvus EPKK põhikirjaliste eesmärkidega ning jõudis otsusele, et EPKK vastab I rühma esindavate organisatsioonide tunnustele ning kvalifitseerub III rühma asemel I rühma nimekirjas kandideerima. Vastavalt EMSK kodukorrale koosneb komitee tööandjate organisatsioonide esindajatest (I rühm), töötajate organisatsioonide esindajatest (II rühm) ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus-ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal (III rühm). Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 2015. aastal koostatud põhimõtete punktile 15 kuuluvad I rühmatööandjate keskliitude ja ettevõtjate üleriigilised esindusühingud. Ka EMSK ametlikul kodulehel on tutvustatud tööandjate rühma (ehk I rühma) kui gruppi, mis ühendab EL-i liikmesriikide ettevõtjaid ja ettevõtjate ühenduste esindajaid, kes tegutsevad tööstus-, kaubandus-, teenuste ja põllumajandussektoris. Kodulehe kohaselt tegutsevad rühma liikmed aktiivselt ettevõtluses ning on kursis igapäevase tegelikkusega. EPKK põhikirjas on organisatsiooni nimetatud eraõiguslikuks põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa-ja maamajandusettevõtjate mittetulundusühinguks. Samuti nähtub põhikirjas toodud EPKK eesmärkidest, et organisatsioon esindab igapäevaselt põllumajandussektori ettevõtjate huve. Olles valimisprotsessi käigus põhjalikult analüüsinud EPKK kodulehel toodud tegevusi, põhikirjas esitatud eesmärke ja ka liikmeskonda kuuluvaid organisatsioone ning nende vastavust EMSK I ja III rühma eesmärkidega, jõudis Sotsiaalministeerium seisukohale, et EPKK-l on võimalik kandideerida I rühmas. 7 .5. Seega kandideeri vad EMSK III rühma liikme ja asendusliikme kandidaadi kohale seitse organisatsiooni: Vabaühenduste Liit , MTÜ Eesti Leader Liit , MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit , Eesti Korteriühistute Liit , Eesti Puuetega Inimeste Koda , Eesti Rooma Klubi ja MTÜ Eesti Juristide Liit . 7.6. Arvestades, et Eestil on komitee III rühmas kolm kohta, kuulus kohaldamisele põhimõtete punkt 19 ning taotlejatel paluti rühma sees kahe nädala jooksul kokku leppida, millised organisatsioonid antud rühmale ettenähtud liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kohad täidavad. Taotlejatel paluti Sotsiaalministeeriumi teavitada kokkuleppele jõudmisest või kokkuleppele mittejõudmisest 22.03.2020. Nimetatud kuupäeval edastasid Sotsiaalministeeriumile teate kokkuleppe mittesaavutamisest MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, Vabaühenduste Liit ja Eesti Korteriühistute Liit. 7.7. Seetõttu kuulus kohaldamisele põhimõtete punkt 21, mille kohaselt koostab Sotsiaalministeerium rühma kohta taotlejate paremusjärjestuse. 7.8. Hindamise tulemusena paigutusid taotluse esitanud organisatsioonid e esikolmikusse : 1. Vabaühenduste Liit 2. Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ; 3. MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit; Ülejäänud organisatsioonide puhul paremus järjestust ei koostatud. Järgevalt selgitame paremusjärjestuse selliseks kujunemise peamisi põhjuseid. Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ ( EPIKoda ) EPIKoda on taotluse kohaselt puuetega inimesi ja krooniliste haiguste patsientide organisatsioone ühendav katusorganisatsioon, millel on 48 liikmesorganisatsiooni, mille liikmeteks omakorda on üle 200 ühingu ning 22 000 üksikisikut. EPIKoda seisab hea kõigi puuetega inimeste ja krooniliste haigete heaolu eest ka väljaspool oma liikmeskonda, kuna kõik sihtgrupi esindajad ei ole aktiivselt organisatsioonide tegevusega seotud. Taotluse kohaselt hõlmab EPIKoja tegevus pea kõiki elualasid, millega organisatsiooni liikmeskond kokku puutub, seega on tegemist väga laiapõhjalise tööga ühiskonnas suhtumise kujundamisel ning sihtgrupi elukvaliteedi tõstmisel. Taotluses on siseriiklikest olulistest algatustest, mille nimel EPIKoda on viimastel aastatel aktiivselt tööd teinud, esile toodud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni elluviimisele kaasaaitamine, panustamine töövõimereformi elluviimisse, puuetega laste olukorra parandamine, k.a. haridustee hõlbustamine, universaalse disaini/ligipääsetavuse edendamine, e-tervise valdkonna algatustes aktiivne kaasarääkimine, toetavate teenuste kättesaadavus kogu Eestis, haavatavate gruppide kaitse diskrimineerimise vastu ning palju muid valdkondi. EPIKoda panustab aktiivselt ka Eesti 2035 strateegia väljatöötamise protsessi. Euroopa Liidu tasandil on EPIKoda Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi ( European Disability Forum ) täisliige ning Euroopa Patsientide Foorumi liige. Tihedat koostööd tehakse ka Euroopa Harvaesinevate Haiguste katusorganisatsiooniga Eurordis . Seega on tegu küll ühte sihtrühma esindava, kuid horisontaalselt kõiki Eesti elu aspekte mõjutava organisatsiooniga. Vabaühenduste Liit Taotluse kohaselt tuleneb Vabaühenduste Liidu võime ja motiveeritus oma huvide esindamiseks olemuslikult tema missioonist aidata areneda vabaühenduste tegevust toetaval keskkonnal ja tugevdada vabaühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Liidu peamiseid tegevussuundi on olnud huvikaitse, esindades enda liikmeskonnast laiemaltki vabaühenduste huve mitmekümnes komisjonis, töörühmas ja võrgustikus. Lisaks on Vabaühenduste Liidu loodud ja tänaseks valdavalt eraldi kasvanud paljud laia kandepinnaga algatused nagu regionaalsete tugikeskuste võrgustik (nüüd maakondlikud arenduskeskused), Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Teeme Ära, Arvamusfestival, kogukonnapraktika, Rahvakogu, annetamistalgud, Aktiivsete Kodanike Fond jt. Katuseorganisatsioonina koondab Vabaühenduste Liit hetkel 106 liikmesorganisatsiooni, kellest suur hulk on omakorda katusorganisatsioonid, suurendades võrgustiku koguhaaret. 2018. aasta majandusaastaaruande järgi oli Vabaühenduste L iidul 2018. aasta lõpuks 98 liiget. Liikmeskond katab pea kõiki eluvaldkondi: haridus, sotsiaalteemad, keskkond, inimõigused ja võrdsed võimalused, arengukoostöö, loomakaitse, noored, kultuur, heategevus, sotsiaalne ettevõtlus, tervishoid ja küla- ning asumiseltsid. Pea kunagi ei kaasa liit seisukohtade kujundamisse üksnes enda liikmeid, vaid kogu oma võrgustikku. Taotluse kohaselt osaleb Vabaühenduste Liit enda sarnaste katusorganisatsioonide võrgustikus ENNA (The European Network of National Civil Society Associations ) ja kuulutakse üleilmsesse vabaühenduste katusorganisatsiooni CIVICUS (www.civicus.org), olles aktiivsed selle rahvuslike esindusühingute grupis AGNA. Seega on tegu just kodanikuühiskonna arengut paljudes eluvaldkondades vedava ja toetava organisatsiooniga. MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) Taotluse kohaselt on ETKL-i põhitegevuseks oma liikmete majanduslike ja sotsiaalsete huvide esindamine kõigil tasanditel alates kohalikust kuni Euroopa Liidu institutsioonideni. Kodulehe kohaselt on ETKLi põhi eesmär kideks: liikmete majanduslike, sotsiaalsete ja erialaste huvide kaitse kõikides instantsides; põllumajandussaaduste tootmise, ümber töötlemise ja turustamise ning metsamajanduse edendamine; asendusteenuse korraldamine, nõustamisteenus, täiendõpe; oma liikmetele soodsa majanduskeskkonna loomine; ühistegevuse arendamine; maaturismi arendamine; koostöö rahvusvaheliste põllumajandusorganisatsioonidega; liikmete tegevuse koordineerimine ja infovahetus. ETKL-i kui katuseorganisatsiooni liikmeteks on kohalikud ja regionaalsed esmatasandi organisatsioonid, üleriigilised ühingud ja tootjate ühistud. Eelnimetatud ETKL-i kollektiivliikmed, taotluse kohaselt 19 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget. Kodulehe kohaselt on liikmesorganisatsioone 20. Taotluse kohaselt teeb ETKL igakülgset koostööd Riigikoguga, selle komisjonide ja fraktsioonidega, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite ning teiste riiklike institutsioonidega. Koostööd tehakse väga paljude põllumajanduse, maaelu ja maaettevõtluse, metsanduse ja keskkonnaorganisatsioonide ja kodanikeühendustega . Ollakse heaks partneriks Maaeluministeeriumile, nii valdkonna seadusloome, arengukavade koostamise kui seire juures. Osaletakse põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus, maaelu arengukava seirekomisjonis ja erinevates töörühmades. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on välja töötatud ja ellu kutsutud ETKL-i talupidajate asendusteenistus, mis pakub talupidajatele puhkuse või haiguspäevadeks asendustöötaja võimaluse, annab tööd ligikaudu 30 inimesele ja teenindab enam kui 250 loomakasvatusega tegelevat talu. ETKL on ellu kutsunud talutoidu tootjate ühise katuskaubamärgi „Ehtne Talutoit“. Üle- euroopalisel tasandil tegutsetakse põhiliselt läbi katusorganisatsioonide COPA (põllumajandusliku tootmise ja maaelu arenguga seotud küsimused) ja COGECA (põllumajandusliku ühistegevusega seotud küsimused). ETKL-i esindajad on kaasatud Euroopa Komisjoni maaelu arengu, põllumajanduse otsetoetuste ja rohestamise ekspertrühmadesse. Eesti Korteriühistute liit Taotluse kohaselt on Eesti Korteriühistute L iit (edaspidi EKÜL) vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis ühendab korteri-, hooneühistuid ning muul õiguslikul alusel korteri- ja majaomandite majandamisega seotud ühistegevuslikel printsiipidel koondunud isikuid, esindades liikmeskonna sotsiaalseid ja majanduslikke huvisid. Taotluse kohaselt on EKÜL-il 1348 liiget. EKÜL liikmeteks on korteriühistud, kes esindavad kokku ligi 55 000 eluaset ja leibkonda ning 125 000 elanikku. 01.01.2018 jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ( KrtS ), milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Uue seaduse kohaselt majandatakse Eestis kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isikuna mittetulundusühingu - korteriühistu vormis. 13.02.2019 seisuga on korteriühistute registris 22 996 korteriühistut. Riigisiseselt on EKÜL seadnud eesmärgiks suurendada korteriühistute kaudu kodanikuühiskonna võimekust tema ees seisvate ülesannete lahendamisel ning kortermajades elava elanikkonna kaasatust elamuvaldkonna jätkusuutlikku arengusse. Liit osaleb aktiivselt seadusloomes, olles üks konsultatsioonipartnereid 1.01.2018 jõustunud KrtS ettevalmistamisel. EKÜL on aktiivne ka mitmetes poliitika kujundamisega tegelevates töörühmades. EKÜLile kuulub erakool Eesti Korteriühistute Koolituskeskus ning Liit tegutseb kirjastajana, andes välja elamuvaldkonna käsiraamatuid ning Eesti ainsat korteriühistutele suunatud ajakirja „Elamu“. EKÜL soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees esindada kodanikuühiskonna organisatsioone. EKÜLi erialased teadmised tarbija-, kodanikuühiskonna-, keskkonna-, kliima- ja majandusteemadel komitee liikmete vahelises dialoogis aitavad nende taotluse kohasel t kaasa Euroopa Liidu poliitiliste otsuste kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Eesti Rooma Klubi Eesti Rooma Klubi (edaspidi ERK) kvalifitseerus põhimõtete kohaselt taotluse esitamiseks. Samas ei ole tegemist Eestis klassikalise kodanikuühendusega. Taotluse kohaselt ühendab ERK teadlasi ja eksperte, kes mõtlevad planeedi Maa oleviku ja tuleviku üle, looduskeskkonna jätkusuutliku arengu ning majanduse kasvu piiride teemadel ametkondlikest ja poliitilistest piiridest vabas õhkkonnas. ERK põhikirja kohaselt on ERK eesmärgiks kodanikuühiskonna arendamine, taotluseks on tuua avalikkuse ette globaalprobleemid, tulevikunägemused ja -stsenaariumid suhestatuna Eesti kultuuriruumiga läbi autoriteetsete teadlaste, majandus-, kultuuri- ja riigitegelaste arusaamade, taotledes üldsuse paremat arusaamist inimese vastutusest Maa saatuse eest. ERK liikmete hulgas on nii loodus- majandus- kui ka sotsiaalteadlasi, kelledest mitmed on vahetult osalenud ka Euroopa Liidu erinevate institutsioonidega koostöö arendamisel. ERK asutati missioonist tulenevalt heas mõttes elitaarsena, suletuna vaid personaalses ja organisatsioonilises tähenduses (kuni viiskümmend liiget ERK taotluse kohaselt on nende tegevus aktualiseerunud hüppeliselt seoses Euroopa Liidu Komisjoni initsiatiivil vastu võetud Euroopa Rohelise Leppe sõlmimisega. 7.9.6 . Eesti Juristide Liit Eesti Juristide Liit (edaspidi EJL) kvalifitseerus põhimõtete kohaselt taotluse esitamiseks. Taotluse kohaselt on EJL vabaühendus, mis on moodustatud kutsetegevuse põhimõttel ja liitu kuuluvad kõrgemat õigusalast haridust omavad või omandavad isikud. EJL liikmed jagunenud eriala spetsiifika, eriala valdkondade ja tegevusvajaduse järgi 6 ühendusse: haldusjuristide-, ettevõtlusjuristide-, noorjuristide-, naisjuristide -, euroopaõiguse- ja büroopidajate ühendusse. Igal ühendusel oma valdkond, millele õiguslikult keskendutakse ja mida arendatakse. Naisjuristide ühendus on moodustatud eesmärgiga tegeleda sotsiaalvaldkondade, sotsiaalõiguse ja sotsiaalturvalisusega ning rakendada ja kasutada neid valdkondi reguleerivate seaduste, määruste ning õigusaktide arendamise ja kommenteerimisega. Ettevõtlusjuristide ühendus koondab endas 143 ettevõtte juristi, kellede põhieesmärgiks on ühtlustada eraõiguslikus asutusest töötavate juristide tegevust, töömahtu, juristide esitatavaid nõudeid ja kvaliteeti. Ettevõtlusjuristide Ühendus on liitunud Euroopa Ettevõtlusjuristide Assotsiatsiooniga – ECLA. Euroopa Õiguse Ühenduse pikaajaline tegevus on seadnud eesmärgiks EL seaduste ja õigusaktide ning EL õigusinstitutsioonide tegevuse ja pädevuse tutvustami s e ning sellega õigusteadlikkuse tõstmi s e. Kõigi nende eelnevate kolme ühenduse tegevus haakub küsimustega, millega tegeleb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee. Taotluse kohaselt on EJL-il 745 liiget. Kodulehe kohaselt: 728 liiget (seisuga 27.02.2020). Riigisiseselt annab EJL tasuta õigusabi sotsiaalselt nõrgematele ja majanduslikult vähekindlustatud isikutele. EJL korraldab riigisiseseid koolitusi ja konverentse, millega tõstetakse juristide, sotsiaaltöötajate, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike õigusteadlikkust ja töö kvaliteeti. Euroopa Liidu tasandil on EJL liitunud või tehakse koostööd mitmete EL-i õigusala organisatsioone ja inimesi koondavate ühendustega. Samuti on EJL osalenud välisministeeriumi arengukoostöö projektides. MTÜ Eesti Leader Liit LEADER ( Liaison Entre Actions de Développement de l'Economie Rurale ) on ELi algatus, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas kohalike inimeste initsiatiivi ning koostöös ettevalmistatava ja rakendatava piirkonna arengustrateegia kaudu. Eesti Leader Liit (edaspidi ELL) on kohalikke LEADER tegevusgruppe koondav katusorganisatsioon, liikmete arv on hetkel 20. ELL eesmärk on ühendada LEADER tegevusgruppe ja kaitsta nende huve ning toetada tegevusgruppide tasakaalustatud teadmispõhist arengut, kaasates neid endid. Strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks moodustatakse partnerlusel põhinevad kohalikud tegevusgrupid (ingl. k. local action group ). Partnerlus tähendab koostööd tegevusgrupis kohalikul tasandil avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Tegevusgrupid koostavad laia kaasamise põhise kohaliku arengustrateegia ning disainivad meetmed, mille alusel viiakse läbi toetuste konkursse. Igal tegevusgrupil on omakorda liikmed, iga organisatsiooni kohta mitukümmend ettevõtet, vabaühendust ja omavalitsust —võrgustikus on kokku 1757 juriidilisest isikust liiget. ELL kaudu on kohalikud tegevusgrupid esindatud mitmetes Eesti ja rahvusvahelise tasandi kogudes. Eesti Leader Liit osaleb ka kolmes rahvusvahelises koostööprojektis, mille fookuses on maaelupoliitika kujundamine ning teenuste disain ja innovatsioon. Järeldus Taotluse esitanud organisatsioonid, välja arvatud Eesti Rooma Klubi , on sarnase ülesehitusega ning omavad märkimisväärset liikmeskonda. Kõige suurema liikmeskonnaga jäävad silma Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ , Vabaühenduste Liit ja MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit . Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ tegevus on Eesti ühiskonnas silmapaistev, kaalukas ning kokkupuute tõttu kõigi eluvaldkondadega üksikisikuid ning ühiskonda tervik una oluliselt mõjutav ja siduv. Liikmeskonna suurusega ja heterogeensusega paistab silma ka Vabaühenduste Liit, mis tegeleb vabaühendusi ning kodanikuühiskonda puudutavate horisontaalsete teemadega nagu kodanikuaktiivsus, vabaühenduste rahastamine, kodanike kaasamine, kodanikuharidus, demokraatia, vabaühenduste osalus teenuste osutamisel, ning laiem ühiskonnakorraldus. Samas on tegemist organisatsiooniga, mille missiooniks on aidata areneda vabaühenduste tegevust toetaval keskkonnal ja tugevdada vabaühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Taotluse esitanud organisatsioonidest kaks on seotud põllumajanduse, toidutootmise ja maaeluga üldisemalt. Kõige spetsiifilisema põhitegevusega ( Leader meetme projektitoetuste taotlustega tegelemise) võib välja tuua MTÜ Eesti Leader Liidu. MTÜ Eesti Leader Liit seisab kohaliku elu edendamise eest, kuid nende kaalukus ja mõjukus ühiskonna tasandil on väiksem kui MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliidul. MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit on oma tegevuses laiahaardelisem, ning esindab selliseid põllumajandusettevõtjaid, kes on ise endale tööandjad , pakub mitmekesist tuge Eestimaa talupidajatele ning tegeleb maaelu edendamisega . Eesti Korteriühistute Liidu liikmeskond on suur ning vaadates laiemalt isikute arvu, keda nende liikmed esindavad, võib organisatsiooni esindatust pidada väga laiahaardeliseks. Samas tuleb siinkohal silmas pidada (nagu ka EKÜL-i taotluses toodud), et 01.01.2018 jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ( KrtS ), mille kohaselt majandatakse Eestis kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isikuna ehk mittetulundusühingu - korteriühistu vormis. Seega on korteriühistute kui juriidiliste isikute suur osakaal seotud seadusjärgse kohustusega. EKÜL liikmeskond on seega üpris homogeenne ning EKÜL pakub oma liikmetele praktilist tuge seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Eesti Juristide Liidu puhul on tegu tugeva kutseala liiduga, mille tegevuse eesmärk on edendada juristikutset, aidata kaasa usaldusväärse ja kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavuse tagamisele, arendada jurist ide ühistegevust, arendada liidu ning kodu- ja välismaa juris tide organisatsioonide koostööd ning osaleda õigusloomes. EJL-i tegevusel on ühiskondlik mõju ühe kutseala raames . Samas kuna EJL-i liikmed ühendavad peamiselt füüsilisi isikuid , on mõju ulatus ühiskonnas väiksem. Eesti Rooma Klubi ü hendab taotluse kohaselt võrreldes teiste organisatsioonidega väiksemal arvul füüsilisi isikuid. Tegu pole teatud kutse- või sihtgrupi huvisid esindava organisatsiooniga, vaid p igem võib ERK-i pidada oma liikmeskonna ja eesmärkide poolest mõttekojaks . Tegu on a rvamusliidrite mõttevahetuse platvorm iga, millel on oluline osa ühi skondlike debattide tekitamisel. Hoolimata oluliste ühiskondlikule ja ka osalusdemokraatiat edendavale funktsioonile, on ERK liikmeskond väike ning EMSK kontekstis ei täidaks organisatsioon esindusdemokraatia eesmärki. Kaks kandideerinud , kuid valituks mitte osutunud organisatsioon i (Eesti Juristide Liit, Eesti Leader Liit) on omakorda Vabaühenduste Liidu liikmed, mistõttu on neil võimalik EMSK-is oma huvigruppi kõnetavaid teemasid Vabaühenduste Liidu kaudu edendada. 7.10 Sellest lähtudes leiame, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee III rühma liikme ja asendusliikme kandidaadi esitamise õigus kuulub järgmistele organisatsioonidele: Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ; Vabaühenduste Liit; MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit. (Allkirjastatud digitaalselt) Mariliis Proos protokollija Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 09.04.2020 nr 4.1-1/1250-1 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Vabaühenduste Liit Eesti Leader Liit MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Korteriühistute Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Rooma Klubi Eesti Juristide Liit MTÜ Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaatide esitamise õigust taotlevate organisatsioonide esinduslikkuse hindamine Lugupeetud taotluse esitajad Vastavalt Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (edaspidi EMSK) liikme ja asendusliikme kandidaatide valiku põhimõtete (edaspidi põhimõtted) punktile 24 teavitab Sotsiaalministeerium kõiki EMSK liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi kohale taotluse esitanud organisatsioone kirjalikult sellest, kes taotlejatest saab õiguse esitada komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga. Edastame teile protokolli, mis kajastab Sotsiaalministeeriumi seisukohti taotluse esitanud organisatsioonide paremusjärjestuse kohta. EMSK liikmete ja asendusliikmete valimise põhimõtted lepiti huvigruppidega kokku 2015. aastal. Sotsiaalministeerium on seisukoha kujundamisel ja paremusjärjestuste koostamisel lähtunud põhimõtetest tulenevatest kriteeriumidest, mis on: organisatsiooni võime ja motiveeritus oma huvide esindamiseks; organisatsiooni tegevuse kaalukus ühiskonnas; organisatsiooni liikmeskonna suurus; organisatsiooni tegevuse ulatus riigisiseselt ja Euroopa Liidu tasandil; organisatsiooni esindavate tegevusvaldkondade mitmekesisus, ning vastavus komitee eesmärkidele ja ülesannetele. Protokollis on antud seisukoht vaid I ja III rühmas kandideerinud organisatsioonide kohta, kuna II rühmas kandideeris sama palju kandidaate, kui Eestil selles rühmas kohti. Seega saavad II rühmas esitada oma liikmekandidaadi ja asendusliikme kandidaadi Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon. I ja III rühma hindamise tulemusena leiti, et komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitamise õigus kuulub: I rühmas - 1. Eesti Tööandjate Keskliit; 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 III rühmas - 1. Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ; 2. Vabaühenduste Liit; 3. MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit. Punkti 24 kohaselt antakse komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadi esitamise õiguse saanud organisatsioonile vähemalt viis tööpäeva aega komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks. Kandidaadi esitamiseks edastab organisatsioon kirjaliku avalduse Sotsiaalministeeriumile. Eelnevast lähtudes palume vastava õiguse saanud organisatsioonidel esitada komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi andmed Sotsiaalministeeriumile (aadressil [email protected]) hiljemalt 17.04.2020. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et komitee liikme ja asendusliikme kandidaatide puhul peavad puuduma liikmelisust välistavad asjaolud, mis on toodud põhimõtete punktis 9. Põhimõtete punkti 26 kohaselt märgitakse komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi nimetamiseks esitatud kirjalikus avalduses andmed, millest nähtub kandidaadi vastavus komitee liikmele kehtestatud nõuetele, mis on toodud käesolevate põhimõtete punktis 9. Avaldusele lisatakse kandidaadi kirjalik nõusolek kandideerimise kohta. Lisame veel, et vastavalt põhimõtete punktile 27 esitab Sotsiaalministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaatide nimekirja arvamuse avaldamiseks kõigile komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadi esitamiseks taotluse esitanud organisatsioonidele, kooskõlastab teiste asjaomaste ministeeriumidega ning esitab Vabariigi Valitsusele õigusaktides sätestatud korras. Sellel korral rakendame teist korda 2015. aastal kokku lepitud EMSK liikmete ja asendusliikmete valimiskriteeriumeid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kokkulepitud põhimõtted muutnud kandideerimisprotsessi eelneva olukorraga võrreldes palju läbipaistvamaks. Samas teeme ettepaneku avada 2020. aasta viimases kvartalis arutelu, kas muuta tuleviku valimisprotsesse silmas pidades EMSK liikmete valimiskriteeriume. Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiks kaaluda senisest suuremale hulgale organisatsioonidele EMSK-i liikmekogemuse saamise võimaluse andmist. Eestile eraldatud kohtade arvu me muuta ei saa, kuid võime soovi korral muuta põhimõtteid, millest riigisiseselt lähtume. Seega palume teil märku anda soovist osaleda EMSK liikmete ja asendusliikmete valimiskriteeriumeid puudutavas arutelus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sten Andreas Ehrlich tööala asekantsler Lisa: EMSK_paremusjärjestus_protokoll Pirjo Turk 6269 179 [email protected]  Ministeeriumid Meie 30.04.2020 nr 1.2-2/55-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine“ eelnõu. Palume arvamused esitada hiljemalt 13. mail 2020, seoses vajadusega esitada Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide nimekiri Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. EMSK põhimõtted_31032015.pdf 4. EMSK kandidaatide esitamise õigust taotlevate organisatsioonide esinduslikkuse hindamine.pdf 5. EMSK_paremusjärjestus_protokoll_07.04.20.pdf Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Puuetega Inimeste Koda Vabaühenduste Liit MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Juristide Liit MTÜ Eesti Korteriühistute Liit Eesti Rooma Klubi MTÜ Eesti Leader Liit Pirjo Turk 626 9179 [email protected]  EELNÕU 28.04.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2020 nr Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 202 lõike 1 alusel: 1. Kinnitada Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete kandidaatideks: I rühm – tööandjate esindajad Reet Teder – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kristi Sõber – Eesti Tööandjate Keskliit II rühm – töötajate esindajad Aija Maasikas – Eesti Ametiühingute Keskliit Mare Viies – Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO III rühm – muude huvirühmade esindajad Monika Haukanõmm – Eesti Puuetega Inimeste Koda Alari Rammo – Vabaühenduste Liit Kerli Ats – Eestimaa Talupidajate Keskliit 2. Kinnitada Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee asendusliikmete kandidaatideks: I rühm – tööandjate esindajad Mait Palts – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Maarika Liivamägi – Eesti Tööandjate Keskliit II rühm – töötajate esindajad Kaia Vask – Eesti Ametiühingute Keskliit Regina Varret – Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO III rühm – muude huvirühmade esindajad Toomas Mihkelson – Eesti Puuetega Inimeste Koda Kai Klandorf – Vabaühenduste Liit Tanel-Taavi Bulitko – Eestimaa Talupidajate Keskliit 3. Kinnitada liikmete ja asendusliikmete kandidaadid ajavahemikuks 21. septembrist 2020. a kuni 20. septembrini 2025. a. 4. Punktis 2 nimetatud asendusliikmekandidaadid esitatakse Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmekandidaatideks samasse gruppi kuuluva komitee liikme tagasi astumise, ametist tagandamise, surma, vääramatu jõu või liikmesuse välistatuse puhul. 5. Välisministeeriumil korraldada punktis 1 nimetatud liikmekandidaatide esitamine Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile. Kinnitatud liikme tagasiastumisel esitada pärast Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadilt vastava kirja saamist uueks liikmekandidaadiks punktis 3 toodud tingimustel punktis 2 nimetatud asendusliikmekandidaat. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee (edaspidi komitee) on Euroopa Liidu (EL) nõuandva staatusega alaline organ, mis esindab liikmesriikide erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid rühmitusi. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) kohaselt konsulteerivad Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon komiteega aluslepingutes ettenähtud juhtudel. Samuti võivad need institutsioonid komiteega konsulteerida kõikidel juhtudel, kui nad peavad seda asjakohaseks. Samuti võib komitee arvamust avaldada omal algatusel. ELTL artikli 300 kohaselt koosneb komitee tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (tel. 626 9179, [email protected]). 2. Korralduse eesmärk Korraldusega esitatakse järgmiseks ametiajaks komiteesse Eesti kandidaadid, et uuendada komitee koosseisu ajavahemikuks 21. september 2020 kuni 20. septembrini 2025. 3. Eelnõu sisu Asendusliikme kandidaadid nimetatakse juhuks, kui komitee liikme volitused lõppevad enne tema ametiaja lõppu. Vastavalt komitee kodukorra artikli 70 lõike 2 kohaselt lõppevad komitee liikme volitused liikme tagasiastumisel, ametist tagandamisel, surma korral, vääramatu jõu korral või liikmesuse välistatuse tõttu. Juhul, kui komitee liikme volitused lõppevad eelnevalt nimetatud põhjustel, ei teki asendusliikmel kohe õigust komitee töös osaleda. Komitee uue liikme nimetamine toimub läbi vastava asendusmenetluse. Selleks tuleb tagasiastunud põhiliikme asemel esitada komitee liikmekandidaadiks samasse rühma kuuluv asendusliikme kandidaat. Euroopa Liidu Nõukogu 21. mai 2019. a otsusega määrati Eestile komitees endise 6 koha asemel 7 kohta, mistõttu on Eestil III rühmas (muude huvirühmade esindajad) võimalik uueks ametiajaks nimetada taas 3 liiget. Ka enne eelmist (2015. septembris alanud) komitee ametiaega oli Eestil komitees kokku 7 ametikohta. Ametikohtade arvu suurenemine ühe koha võrra on tingitud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisest. Kandidaatide kohad kolme esindatud rühma vahel jagunevad alljärgnevalt: - I rühm: tööandjate esindajad – 2 liikme ja 2 asendusliikme kohta - II rühm: töötajate esindajad – 2 liikme ja 2 asendusliikme kohta - III rühm: muude huvirühmade esindajad – 3 liikme ja 3 asendusliikme kohta. Esimese rühma (tööandjate esindajad) praegused liikmed on Eve Päärendson (Eesti Tööandjate Keskliit) ja Reet Teder (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ning asendusliikmed Marika Merilai (Eesti Kaupmeeste Liit) ja Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda). Teise rühma (töötajate esindajad) liikmed on Liina Carr (Eesti Ametiühingute Keskliit) ja Mare Viies (Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO) ning asendusliikmed Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit) ja Kadi Alatalu (Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO). Kolmanda rühma (muude huvirühmade esindajad) liikmed on Roomet Sõrmus (MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) ja Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda), asendusliikmed on Kadri Tillemann (MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu) ja Mall Hellam (Avatud Eesti Fond). ELTL artikli 302 esimese lõike kohaselt valitakse komitee liikmed ametisse 5 aastaks. Praeguse koosseisu ametisoleku periood kestab kuni 20. septembrini 2020.a. Liikmesriikide esitatud komitee liikmete nimekirja kinnitab EL Nõukogu pärast konsulteerimist EL komisjoniga. Nõukogu võib küsida arvamusi Euroopa organisatsioonidelt, mis esindavad liidu tegevusega seotud majandus- ja sotsiaalsektoreid ning kodanikuühiskonda. Otsuse komitee koosseisu uuendamise kohta peab EL nõukogu tegema hiljemalt 20. septembril 2020. a. Komitee liikmete nimetamise osas ei sätesta EL õigus liikmesriigile kohustuslikku protseduuri ega kandidaatide valimiseks pädevat institutsiooni. Liikmesriik määrab vajadusel ise kindlaks komitee liikmekandidaatide valimise siseriikliku protseduuri, põhimõtted ning täiendavad kriteeriumid, millele liikmed ja asendusliikmed peavad vastama. 2015. aastal töötas Sotsiaalministeerium koostöös sidusgruppidega välja komitee liikme ja asendusliikme kandidaatide valiku põhimõtted1, mis on toodud seletuskirja lisas. Vastavalt põhimõtetele avaldas Sotsiaalministeerium 5. veebruaril 2020. a ajalehes Postimees teate komitee liikme kandidaatide ja asendusliikme kandidaatide leidmise menetluse alustamise kohta. Samuti jagati vastavat informatsiooni Sotsiaalministeeriumi kodulehel2, pressiteatega, mis saadeti ka organisatsioonidele, kes on eelnevalt avaldanud huvi komitee liikmeks kandideerimisel. Kirjaliku taotluse liikme ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks esitas 13 organisatsiooni. Vastavalt I rühmas 3, II rühmas 2 ning III rühmas 8 organisatsiooni. Esimeses rühmas esitasid taotluse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Teises rühmas esitasid taotluse Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO. Kolmandas rühmas esitasid taotluse MTÜ Eesti Leader Liit, Vabaühenduste Liit, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Juristide Liit, Eesti Rooma Klubi ja Eesti Väike- ja Keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon. Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) avaldas oma taotluses soovi kandideerida nii I rühma kui ka III rühma nimekirjas. Arvestades aga EVEA põhikirjalisi eesmärke, jõudsid Sotsiaalministeeriumi esindajad veendumusele, et EVEA vastab I rühma tunnustele ning ei kvalifitseeru III rühma nimekirjas kandideerima. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) avaldas oma taotluses soovi kandideerida III rühma nimekirjas. Olles valimisprotsessi käigus põhjalikult analüüsinud EPKK kodulehel toodud tegevusi, põhikirjas esitatud eesmärke ja ka liikmeskonda kuuluvaid organisatsioone ning nende vastavust komitee I ja III rühma eesmärkidega, jõudis Sotsiaalministeerium seisukohale, et EPKK-l on võimalik kandideerida I rühmas. Teises rühmas said õiguse nimetada komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, kuna taotluse esitanud organisatsioonide arv vastas komitee II rühmas ette nähtud kohtade arvule. 1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Uudised/emsk_pohimotted_31032015.pdf 2 https://www.sm.ee/et/uudised/algab-euroopa-majandus-ja-sotsiaalkomitee-liikmete-valimine- jargmiseks-viieks-aastaks  Kuivõrd I ja III rühmas esitas taotluse liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga esitamiseks rohkem organisatsioone kui komitee vastavale rühmale ettenähtud liikmete arv, anti nimetatud rühmades taotluse esitanud organisatsioonidele võimalus kahe nädala jooksul kokku leppida, millised organisatsioonid rühmadele ettenähtud liikmete ja asendusliikmete kandidaadi kohad täidavad. Organisatsioonid ei saavutanud kokkulepet I ega III rühmas ning Sotsiaalministeerium koostas I ja III rühma paremusjärjestuse vastavalt komitee liikme ja asendusliikme kandidaatide valiku põhimõtetele. Paremusjärjestuse koostamisel hindas Sotsiaalministeerium taotlustes esitatud organisatsioone iseloomustavate andmete alusel organisatsioonide esinduslikkust eelkõige järgmiste kriteeriumide koosmõjus: 1) organisatsiooni võime ja motiveeritus oma huvide esindamiseks; 2) organisatsiooni tegevuse kaalukus ühiskonnas; 3) organisatsiooni liikmeskonna suurus; 4) organisatsiooni tegevuse ulatus riigisiseselt ja Euroopa Liidu tasandil; 5) organisatsiooni esindatavate tegevusvaldkondade mitmekesisus ning 6) vastavus komitee eesmärkidele ja ülesannetele. Võttes arvesse Sotsiaalministeeriumi koostatud paremusjärjestust, said I ja III rühmas õiguse nimetada komitee liikme kandidaadi koos asendusliikme kandidaadiga järgmised organisatsioonid: I rühm: 1. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 2. Eesti Tööandjate Keskliit III rühm: 1. Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ 2. Vabaühenduste Liit 3. Eestimaa Talupidajate Keskliit Paremusjärjestus ning selle kujunemine nähtub protokollist. Protokoll edastati kõikidele organisatsioonidele, kes esitasid taotluse komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks (lisatud seletuskirjale). Komitee liikme ja asendusliikme kandidaadi nimetamise õiguse saanud organisatsioonidele anti liikme ja asendusliikme kandidaatide nimetamiseks aega 5 tööpäeva. Kandidaatide esitamiseks edastasid organisatsioonid Sotsiaalministeeriumile kirjaliku avalduse ning isikute nõusolekud kandideerimise kohta. Avaldustes kinnitasid organisatsioonid, et nende esitatud liikme ja asendusliikme kandidaatide puhul ei esine komitee liikmesust välistavaid asjaolusid, mis on järgmised: 1) liikmesus valitsuses; 2) liikmesus parlamendis; 3) liikmesus Euroopa Liidu institutsioonides; 4) liikmesus Euroopa Liidu Regioonide Komitees; 5) liikmesus Euroopa Liidu Investeerimispanga haldusnõukogus; 6) alaline töö Euroopa Liidu ametniku või teenistujana. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 12 punktile 4 esitab Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmekandidaadid Vabariigi Valitsusele sotsiaalminister kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga ja teiste asjaomaste ministritega, kuulanud ära asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ettepanekud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Mõjud Komitee koosseisu uuendamine võimaldab Eesti kandidaatidel jätkuvalt osaleda komitee töös, mis omakorda annab võimaluse komitee liikmetel ja nende esindatavatel organisatsioonidel osaleda Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis ning esindada Euroopa Liidu tasandil majanduslike ja sotsiaalsete rühmituste huvisid. Komitee liikmeks olemine annab organisatsioonidele ametliku platvormi oma seisukohtade väljendamiseks Euroopa Liidu tasandil. Kui Eesti komiteesse uusi liikmeid ei nimetaks, ei oleks kolmanda sektori organisatsioonidel võimalik Euroopa Liidu seisukohalt olulistes küsimustes kaasa rääkida. 7. Rakendamisega seotud kulud Korralduse rakendamisega ei kaasne kulutusi. 8. Jõustumine Korraldus jõustub allakirjutamise päeval. 9. Kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Korralduse eelnõu edastatakse kooskõlastuseks kõikidele ministeeriumidele. Samuti esitatakse korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks kõigile komitee liikme kandidaadi ja asendusliikme kandidaadi esitamiseks taotluse esitanud organisatsioonidele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0537 - Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete ja asendusliikmete kandidaatide kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6570caf1-385b-4975-b6cd-5102b899a117 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6570caf1-385b-4975-b6cd-5102b899a117?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main