Kiri

Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Tegevusaruanne Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum eesmärgiks on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine. 1963. aastal asutatud muuseum tegutses 2016. aasta juuni lõpuni riikliku muuseumina ning kandis Eesti Spordimuuseumi nime. 1. juulist 2016 alustas muuseumi õigusjärglasena tegevust SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, mille asutajateks on ühiselt Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi (edaspidi ESOM) juhtis 2019. aastal neljaliikmeline nõukogu: Siim Sukles (esimees, EOK esindaja), Tarvi Pürn (Kultuuriministeeriumi esindaja), Ants Leemets (EOK esindaja , kuni 2 3 .11.2019 ), Mart Uusjärv (Rahandusministeeriumi esindaja). ESOM juhatuse liige ja ühtlasi tegevjuht alates 01.08.2016 oli Siim Randoja , raamatupidaja Marve Peitel ja 201 9 . aasta audiitoriks Audiitorbüroo ELSS AS. Lisaks ESOM muuseumihoonele Tartus oli kuni Otepää vallavalitsusele üleandmiseni 05.05.2019 hallata ka Otepää Talispordimuuseum Tehvandi Spordikeskuses. 201 9 . aastal jätkusid Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ümberkorraldused eesmärgiga kaasajastada muuseumi teenuseid, arendada nähtavust ja näituse- haridus- ja kogumispõhimõtteid. Esmakordselt külastas spordimuuseumi aasta jooksul üle 1 2 000 piletiga külastaja ning muuseum teenis neljandat aastat järjest rekordilise omatulu , sel aastal üle 75 tuh. euro , mis ületas püstitatud aastaeesmärki enam kui 7% ning eelmise aasta omatulusid enam kui 12,5 % võrra. 2019. aasta märksõnaks olid mitmed rahvusvahelised koostööprojektid. Koostöös Kaunase Žalgirisega jõudis Tartusse korvpalliklubi võidetud auhindade paremik, koostöös Soome jäähokiliiduga sai Tartus näha j äähoki MM-karikat ja teisi esemeid. Rahvusarhiivi rahvuskaaslaste toetusprogrammi toel valmis aga näitus eestlaste mõjust Kanada spordielule, mida s ai näha nii Tartus kui Torontos. I lmavalgust nägi Eestist II maailmasõja ajal USA-sse jõudnud korvpallitreener Herbert Niileri perekonna mälestusteraamat. Eesti Jalgpalli Liidu tellimusel koostas spordimuuseum esindusstaadioni fuajee näitusekeskkonna tervik kujunduse ja korraldas selle elluviimise. Lisaks muudele väiksematele näitustele avas muuseum külastajatele omapärase näitusekeskkonna ka oma ajalooliste müüridega keldriruumides (fookuses spordimuuseumi asukohalt alguse saanud kunagine Tartu linna suurpõleng). Olulise ima osa aastast võtsid aga erinevad eeltööd seoses muuseumi uue püsinäituse projekti valmimisega, sh. sisuloome. 2019. aastal kaasajastas s pordimuuseum oluliselt raamatukoguruume, mis võimaldab seal nüüdseks korraldada erinevaid üritusi alates haridustegevustest kuni seminarideni. Lisaks toimus IT halduse üleminek kesksesse RMIT süsteemi. Haridusvaldkonnas liitus spordimuuseum Tartu linna koolide aktiivõppe programmide hankega ning laiendas tegevust lisaks muuseumisisestele haridusprogrammidele ka erinevate laagr ite ja küllasõiduprogrammidega, kogude valdkonn as jätkus aktiivne töö kogude digiteerimise ja kirjeldamisega andmebaasis MUIS. 2019. aastal läks pikaajalise protsessi tulemusena varasemalt spordimuuseumi filiaalina tegutsenud Otepää Talispordimuuseum Otepää valla haldamise alla. Spordimuuseum deponeerib näitusekeskkonda ka edasiselt esemeid ning teeb võimalusel näitusealast koostööd. 2019. aastal lõppes ka spordimuuseumi juhatuse liikme varasem leping ning nõukogu otsustas Siim Randoja jätkamise juhatuse liikmena kuni 2024. aasta augustini. 2020. aasta peamiseks eesmärgiks on muuseumi uue püsiekspositsiooni ehitus- ja ekpositsioonihangete läbiviimine, ekspositsiooni ehitamine ja avamine aasta viimastel kuudel. Siim Randoja Juhatuse liige Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum