Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 17.04.2020 nr 8-1/20/1647 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 15.05.2020 nr 1-12/913-2 „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu märkuste ja ettepanekutega. Leiame, et arengukava keskendub läbivalt majanduslikele eesmärkidele, sõnastatult teadmistepõhisele majandusele, innovatsioonile, erasektorile ja äritegevusele. See on kahtlemata oluline, kuid kujundades tänapäeva Eesti teadus- ja arendustegevusi (TA) on oluline välja tuua TA seoseid eesti keele ja kultuuriga. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada visiooni sõnastust järgmiselt: „Eesti kohanemisvõimeline teadmuspõhine ühiskond, kus mõistetakse teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vajalikkust, teadmus on ringluses ning teadustöö tulemusi kasutatakse loovalt ja oskuslikult Eesti sotsiaalse ja majandusliku heaolu ja keele ning kultuuri kestlikkuse hüvanguks.“ Arengukava ei kajasta humanitaarvaldkonda, mis on kahetsusväärne. Humanitaarvaldkonnale on kogu dokumentatsioonis viidatud ainult kahes kohas, arengukava lk-l 10 allviitena ja arengukava lisades (lk-l 1) allviitena. Mõlema allviite puhul on tegemist selgitusega, et OECD Frascati klassifikaatori järgi jagunevad teadusvaldkonnad ja -erialad kuueks valdkonnaks: (1) loodusteadused, (2) tehnika ja tehnoloogia, (3) arsti- ja terviseteadused, (4) põllumajandus- teadused ja veterinaaria, (5) sotsiaalteadused, (6) humanitaarteadused ja kunstid. Leiame, et see on vastuolus arengukava kõigi kolme arengukava suuna (teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna) eesmärkide sõnastuse ja elluviimisega tulevikus: 1. teadussüsteemi baasvõimekuse tagamise tegevussuuna eesmärgiga pöörata senisest rohkem tähelepanu nii teaduse mitmekesisuse tagamisele kui ka teaduse mõju kasvatamisele (seletuskiri lk 5); 2. teadmussiirde soodustamise eesmärgiga suurendada TA sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskondlike väljakutsete lahendamisel (seletuskiri lk 4); 3. toetava ettevõtluskeskkonna loomise tegevussuuna eesmärgiga rakendada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja kasvatada lisandväärtust. Seni kehtivas Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ on sõnastatud peamised sihid, kaasa arvatud esimeses punktis, mis rõhutab, et eesti teadus peab tegelema ka eesti kultuuri uurimisega: „2.1. Tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist.“ Teeme ettepaneku see põhimõte lisada ka Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 järgmisse arengukavva. Peame oluliseks teaduse laiemat rolli ühiskonna kirjeldamisel, kultuuri uurimisel ja arendamisel, mis on vahepealsel perioodil tähelepanu alt välja jäänud. Praegusest arengudokumendist jääb kõlama viimasel ajal levinuma hakanud seisukoht nagu oleks teaduse peamiseks ülesandeks olla majandusarengu mootor, millega ei saa nõustuda. Samuti peame oluliseks arengukava eelnõu joonisel 1 rõhutada TA tegevuste toetamise kaudu ühiskonna kui sotsiaalse ja kultuurilise mudeli teenimist laiemalt. Eesti keele ja kultuuri uurimisega saab süvendatult tegeleda ainut Eestis. Kui riigil on kohustusi teadusasutuste stabiilsel ja piisaval finantseerimisel, siis peaksid kuuluvama nende hulka ka eesti keele ja kultuuriga tegelevad uurimisasutused läbi stabiilse baasrahastuse. Juhime tähelepanu, et ettevõtlus tähendab arengukava eelnõu mõttes ainult ettevõtete tegevust, kuid peaks hõlmama kõiki teadusvaldkondi/-erialasid ning ettevõtlust laiemas tähenduses, sõltumata sektorist ja omandi- või juriidilisest vormist. Ettevõtlusega tegeleb mitte ainult erasektor, vaid ka riigiasutused, riigi sihtasutused, kolmanda sektori asutused ning kultuuri- ja spordiasutused. Seepärast on oluline neid tekstis esile tuua. Näiteks järgmises lõigus mainitakse ainult erasektorit ning sõnastust peaks eelpool viidatu põhjal laiendama: „Vabariigi Valitsus kiitis teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE arengukava) väljatöötamise ettepaneku heaks 12. septembril 2019. Käesoleva arengukava keskmes on riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, milleni jõudmiseks soodustatakse erasektori TA investeeringute kasvu“ (lk 2). Ka järgmises lõigus peaks lisama laienduse „ettevõtete ja teiste asutuste ning organisatsioonide“: „Luua innovatsiooniagentuur, mis toetaks ettevõtete suutlikkust rakendada teadus- ja arendustegevust ühiskonna ja majanduse arenguvajaduste lahendamiseks.“ (lk 3). Järgmiseski lõigus keskendutakse üksnes ettevõtete toetamisele, välistades sellega teisi TAI-ga seotud olulisi sektoreid ja organisatsioone: „[…] Ettevõtluse suund tagab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamise, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates.“ (lk 8). Teeme ettepaneku järgmises lõigus mainida, et vastavaid lahendusi on vaja muu hulgas kultuuriasutustel ja riigiasutustel, kes ei ole ainult tellijad, vaid ka TAI loojad: „1.4. soodustame ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks;“ (lk 11). Leiame, et järgmises lõigus on oluline mainida, et ettevõtlusdoktorantuuri toetamist vajavad ka teised ülalmainitud sektorid ja organisatsioonid: „2.5. jätkame ettevõtlusdoktorantuuri toetamist teadusasutuste ja ettevõtete koostöö edendamiseks;“ (lk 11). Loomemajandusele viidatakse dokumendi alguses (nt lk-l 3 riigipõhine soovitus; lk-l 5 valdkonna eripärad), kuid hiljem väikeettevõtlusega seonduv ei adresseeri kultuuri- ja loomesektorit. Palume luua seosed. Arengukava teksti on kohati raske lugeda ning see ei moodusta tervikut. Teeme ettepaneku koostada arengukava lühiversioon umbes 10–15 leheküljel, et sellega välja tuua kõik vastuolud, mis on arengukava tekstis, ning kirjutada strateegiliselt olulised osad välja ilma ebavajalikku väljatoomata. Järgnevalt esitame arengukava sisu kohta ülejäänud märkused ning tehnilised täiendused arengukava teksti. 1. Praeguse olukorra ja väljakutsete peatükis (lk-l 3) ei selgitata, millise valdkonna arenguvajadustest ja probleemidest räägitakse. Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus ei ole üks valdkond. 2. Puudu on konkreetne pilt või lõik selle kohta, millist „Eesti 2035“ strateegilist sihti või arenguvajadust kirjutis saavutada aitab. Kuna senistes strateegiadokumentides on sarnane seostamine tehtud, peab seda tegema ka selles arengukavas. 3. Arengukavast peab olema järgneva 15 aasta jooksul reaalne abi, mitte aruandluskohustus. Seepärast peaks üldistusastet oluliselt suurendama. Strateegilise arengudokumendina toob arengukava ennekõike välja eesmärgid ja võimalikud poliitikainstrumendid. Tegevused planeeritakse ja valitakse programmides. Seega peab arengukavas olema põhirõhk arengusihtidel (sh nende selgusel ja mõõdetavusel). Kuna arengukava seob kokku kolm valdkonda (TA, innovatsioon, ettevõtlus), on esmatähtis nende kolme valdkonna sümbioosina sündiv „ideaalolukord“ tulevikus. See oleks üks ja ühine suur siht, mille poole ühise pingutustega pürgitakse. Visioon (lk-l 7) püüab suurt sihti eelkõige esimeses lauses välja tuua, kuid paraku peegeldub kõigist kolmest lausest, et TAI on „ding an sich“, mis ei ole nii. Nii TAI kui ka ettevõtlus on omaette valdkonnad. Selguse huvides on oluline, et arengusihid on sõnastatud üheselt mõistetavatena, sõltumata sellest, millisesse arengukava sihtgrupi alagruppi (st teadlane, insener, arendaja, ettevõtja jne) lugeja kuulub või millist rolli ta ühiskonnas täidab. 4. Arengukavas on puudu analüüs seniste valdkondlike arengudokumentide (eelkõige „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia“ ja „Teadmistepõhine Eesti“) elluviimisest ja selle tulemuslikkusest. Tekstis leidub hulga seni tehtu kordamist ehk väljundipõhist kirjeldust, mis ei selgita, kuidas saab samu asju tehes jõuda arengukava tulemusteni. 5. Kolme samba lähenemine (teadussüsteem, ettevõtluskeskkond ja nende vahel paiknev teadmussiire), millele arengukava on üles ehitatud, on arusaadav. Joonis 1 (lk-l 9) oli varasemas arengukava tööversioonis parem, sest näitas sammaste omavahelist ühildumist. Joonis oleks parem, kui kajastaks, kuidas kõnealused sambad ühiskonna vastavaid osi toetavad. 6. Arengukava all on joonis kolme programmiga (joonis 6 lk-l 19), millest ei selgu seos riigi tegevuspõhise eelarvestamise (TERE) programmidega. Palume luua seosed. 7. Sissejuhatav osa (st esimesed 6 lk) on pikk ja kirjutatud ebaühtlaselt. Kõige olulisemani jõuab lugeja alles 7. leheküljel. Sissejuhatus võiks olla 4–5 lehekülge ning sisalduv info peaks olema kontsentratsioon sellest, mida lisades põhjalikumalt kirjeldatakse. 8. Kõige olulisemad ja dokumendis läbivalt kasutatavad mõisted tuleb esimestel lehekülgedel lahti seletada. Mõistete loend (lk 21–22) on toodud eraldi, kuid tavapraktika kohaselt avatakse terminite sisu kirjutise alguses. Lisaks vajavad mõned teisedki olulised mõisted lahti seletamist (nt iduettevõtlus, TAI süsteem, teadussüsteem, (tööjõu)tootlikkus jne). 9. Mõõdikute tabel (lk 10) võiks olla kuvatud mõjude hindamise peatükis (lk 15). Ka sisus vajaksid mõned mõõdikud kriitilist ülevaatamist ja korrigeerimist, sest kõik neist ei ole seatud sihtide ja planeeritud tegevustega seostatavad. 10. Arengukavas peaks kajastama ka seost spordi valdkonna arengustrateegiaga „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“, sest arengukava lisas on öeldud: „Arengukava ja teiste arengukavade siduv element on igas valdkonnas toimuv teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning ettevõtlus“ (lk 18). Ka spordi valdkonnas on TAI rakendamine oluline ja seda peab toetama.  11. Seletuskirja loetelu 3. ja 4. punkti (lk-l 7) rahastamisstsenaariumide juures on toodud, et esimese rahastamisstsenaariumi juhul (kui rahastus jääb 0,75% SKP-st) jagunevad HTM-i vahendid teadussüsteemi programmi 80% ja teadmussiirde programmi 20%. Teise stsenaariumi juhul (kui rahastus on 1% SKP-st) vastupidi, st HTM-i rahastus jaguneb 20% teadussüsteemi programmi ja 80% teadmussiirde programmi. Palume arvutuse loogikat selgitada ja seda seletuskirjas kajastada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Aleksandr Aidarov 628 2226, [email protected] Merle Männik 628 2255, [email protected]