Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn Teie 20.04.2020 nr 3-3/943 -1 Meie: 15.05.2020 nr 1.2-1/50 SA Eesti Filmi Instituudi andmete esitamine Vastuseks Teie 20 . aprilli 2020 kirjale nr 3-3/943 -1 esitam e SA Eesti Filmi Instituudi 2019 .a majandusaasta aruande, sihtasutuse tegevuseesmärgid ja finantsplaani. Lugupidamisega Edith Sepp Juhataja SA Eesti Filmi Instituut /-allkirjastatud digitaalselt-/ Lisa 1: 2019 .a majandusaasta aruanne Lisa 2: Sihtasutuse tegevuseesmärgid Lisa 3: Finantsplaan Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ lisa 2 SIHTASUTUSE TEGEVUSEESMÄRGID SIHTASUTUS: SA Eesti Filmi Instituut PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ja filmivaldkonna arengusuundadest. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Määrab kehtestatud korras toetusi filmide (sh rahvusvaheliste koostööprojektide) arendamiseks, tootmiseks ja turundamiseks, olles riigiabi andjaks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi tase aruandeaastale eelneva majandusaasta lõpu seisuga Mõõdetav tulemus, mille korral loetakse põhikirjaline eesmärk saavutatuks Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2021. Tegevuskava 2012-2018. TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Linastunud filmide arv (kõik žanrid) 30 29 kinodes linastunud uusi/ 59 kinodes jooksnud filme 30 30 30 30 Sh mängufilme 10 15 (3 täispikka animat) uut 10 10 10 10 1.1.2 Vaatajate arv 700 000 848 266 300 000 300 000 500 000 550 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Arendab rahvusvahelist filmialast koostööd, sh kaastootmist ja eksporti. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Filmifestivalidel osalemine 15ne võistlusprogrammiga festivalidel 4 7 4 4 4 4 1.2.2 Filmide müük Välismaine kinolevi 2 1 2 2 3 3 Alternatiivne levikanal (TV, VOD) 2 2 3 3 3 4 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Hoiab ja teeb avalikkusele kättesaadavaks tema valduses oleva filmipärandi. Loob selleks vajalikke andmekogusid ja teeb koostööd isikutega, kes sellega tegelevad. Arendab valdkondlikku filmialast uurimistegevust. Abistab filmiteadlasi ja –uurijaid eesti filmikunsti puudutavates teadus- ja uurimustöödes. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 Digiteeritud filmid 15 27 15 15 15 5 1.3.2 Kättesaadavad filmid 15 5 15 15 15 5 1.3.3 Valminud uurimused 5 3 5 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Loob vajadusel filmipoliitika elluviimiseks sihtfonde. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 Fondide arv 3 3 4 4 5 5 1.4.2 Fondide suurus 2 500 000 2 500 000 2 700 000 2 700 000 3 0 00 000 3 000 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Algatab ja toetab filmielu rikastavaid sündmusi, mis aitavad kaasa filmipubliku harimisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2019 2020 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 Ürituste arv Kohalikud festivalid 5 10 5 5 5 5 Koolitused 2 2 2 2 2 2 Filmipubliku üritused 5 5 5 5 5 5 1.5.2 Osalejate arv 3000 5000 3000 3000 3000 3000 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2019 . aasta seisuga ei ole piisavalt vahendeid, et valdkonda arendada. EFI tegevuse eesmärk on säilitada saavutatud tase. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Eesmärkide saavutamine on vastavuses võimekuse ja vahendite olemasoluga. Märkused Põhikirjast tulenevate tegevuste hindamisel on arvestatud ainult tegevusi, mida saab mõõta. KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2019  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 MAJANDUSAASTA ARUANNE Sihtasutuse nimi: Eesti Filmi Instituut Registrikood: 90000357 Aadress: Uus tn 3, 10111 Tallinn Telefon: +372 6 276 060 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.filmi.ee Põhitegevusala: Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine Majandusaasta algus: 01.01.2019 Majandusaasta lõpp: 31.12.2019 Juhatus: Edith Sepp Audiitor: Sergei Tšistjakov/ Assertum Audit OÜ 1  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 SISUKORD Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 16 Konsolideeritud bilanss 16 Konsolideeritud tulemiaruanne 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 18 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 18 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 19 Lisa 2 Raha ja pangakontod 21 Lisa 3 Nõuded 21 Lisa 4 Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 21 Lisa 5 Varud 21 Lisa 6 Maksunõuded ja -kohustused 22 Lisa 7 Materiaalne põhivara 22 Lisa 8 Muud võlad 23 Lisa 9 Töötasude kohustus 23 Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23 Lisa 11 Toetused ja muud tulud 23 Lisa 12 Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes 24 Lisa 13 Kaubad, materjal ja teenused 25 Lisa 14 Tütarettevõte 25 Lisa 15 Tegevuskulud 26 Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega 28 Lisa 17 Emaettevõtte aruanded 29 Lisa 18 Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes 33 2  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 TEGEVUSARUANNE 2019 Sissejuhatus SA Eesti Filmi Instituut tegevused jagunesid 2019. aastal kolme põhilise suuna vahel – tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine. Lisandusid veel eraldi tegutsev välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia väga jõuline aasta, Media Deski tegevus ja kino Artis. Suurim toetusprogramm oli ka 2019. aastal Riigikantselei poolt toetatud EV100 filmiprogramm, mille raames linastus programmi viimane ja kõige edukamaks osutunud film „Tõde ja õigus”. Valdkonna suurim siseriiklik projekt oli kolmandat korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ja välisprojektideks Eesti filmi fookusüritused Iirimaal Galways ja Prantsusmaal Les Arcsis. 2019. aastal linastus ametlikus kinolevis 30 uut Eesti filmi, millest 12 mängufilmi (6 ilma EFI tootmistoetuseta), 3 täispikka animafilmi ja 13 dokumentaalfilmi (3 ilma EFI tootmistoetuseta) ja lühifilmide kassett (BFMi filmid). Linastunud filmide hulgas on ka 3 vähemuskaastootmises valminud filmi (2 mängu- ja 1 dokumentaalfilm). 2019. aastal oli kodumaisel filmil 848 266, kassatulu 4,86 miljonit eurot ja eesti filmi turuosa oli 22,29%. Mängufilmidest oli aasta edukaim film „Tõde ja õigus”, mis kogus 267 588 vaatajat, teisel kohal oli „Klassikokkutulek 3” 122 146 vaatajaga ja kolmandal kohal „Ott Tänak: The Movie” 96 232 vaatajaga, olles ka läbi aegade edukaim dokumentaalfilm Eesti kinodes. Täispikad animafilmid „Vanamehe film” ning „Lotte ja kadunud lohed” kogusid vastavalt 86 649 ja 76 745 vaatajat. 2019. aastal käis kinodes 3,68 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta tuli 2,78. Kassatulu oli 21.8 miljonit eurot ja keskmine kinopileti hind oli 5,9 eurot. Nagu igal aastal, alustati ka 2019.a. eesti filmide turunduskampaaniat Berliinis ja festivali programmis linastus animafilm „Lotte ja kadunud lohed”. EFP programmis Shooting Stars osales näitlejanna Rea Lest. Cannes filmifestivalil korraldati turulinastusi ja eesti tootjad osalesid juba kolmandat aastat järjest filmituru programmis Producers Network, kus tutvustati Eesti rahastusvõimalusi ja viite eesti produtsenti. 2019 oli eelkõige dokumentaalfilmide festivaliedu aasta. Kohe aasta alguses linastusid dokumentaalfilmidest mainekatel festivalidel „Jagada või mitte jagada” ja „Oodates imet” HotDocsil Kanadas, „Tõnu Kõrvits. Lageda laulud” Krakowis, aasta teises pooles aga „Kirjanikuga voodis” ja „Süda Sõrve sääres“ Leipzigis, „Südamering” Jihlavas. Shanghai festivali raames linastus dokumentaalfilmide programmis ja võitis peaauhinna Eesti-Läti-Leedu kaastootmisel valminud dokumentaalfilm „Ajasillad”. Karlovy Vary dokumentaalfilmide võistlusprogrammis toimus filmi „Surematu” maailmaesilinastus ja film võitis dokumentaalfilmide Grand Prix, mille tulemusena esitati film dokumentaal-filmide Oscarile. Lisaks valiti film osalema paljudele teistele festivalidele sh IDFA-le. Animafilmidest oli aasta jooksul kõige edukam „Teofrastus”, mille maailmaesilinastus toimus samuti Shanghai filmifestivali raames. Film osales aasta jooksul ligi 30 animafilmifestivalil ja võitis hulgaliselt auhindu. Mängufilm „Tõde ja õigus” maailmaesilinastus toimus Busani filmifestivalil. Kolmandat korda toimusid Balti filmipäevad, mis leidsid samaaegselt aset Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Edukalt jätkusid kaks korda aastas toimuvad Eesti filmi pressipäevad, eesmärgiga tutvustada nii valmivaid kui ka tootmises olevaid filme Eesti ajakirjandusele, välisesindustele, levitajatele ja kinodele. Üritusteks valmisid tutvustavad materjalid paberkandjal ja näidati filmide treilereid. 2019. aasta alguses anti välja Eesti filme tutvustav kataloog „Estonian Films 2018–2019” ning koostöös Läti ja Leedu filmikeskustega Balti riikide filmilevi ja tootmise statistikat koondav buklett Facts and Figures 2019. 2019. aastal ilmus ka kolm numbrit Estonian Film ajakirja. Eesti Vabariigi valitsus eraldas 2019.a. Chrisopher Nolani filmi „Tenet” („Merry Go Round”) toetuseks erakorralise 5 miljoni euro suuruse lisarahastuse. Tegemist oli kõigi aegade suurima filmiprojekiga Eestis, mille tootjaks on filmistuudio Warner Bros (US) ja allhanketeenust teostas Allfilm. 3  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 1. Tootmisosakond Mängufilmide stsenaariumi, arenduse ja tootmise toetamine ja TV-minisarja arenduse toetamine 2019. aastal esitati kolmkümmend seitse stsenaariumitoetuse taotlust. Toetused eraldati kaheksale stsenaariumile: „Must auk” (stsenarist Moonika Siimets, tootja Amrion), „Konrad” (stsenaristid Marianne Kõrver ja Eero Epner, tootja Homeless Bob Production), „Tubli poiss” (stsenaristid Arun Tamm ja Greta Varts, tootja Allfilm), „Musta pori näkku” (stsenaristid Martin Algus ja Mihkel Raud, tootja Kassikuld), „Libahunt” (stsenarist Eeva Mägi, tootja Kartuliõis), „Thule” (stsenarist Martti Helde, tootja Three Brothers), „Emalõvi” (stsenarist Liina Trishkina, tootja Allfilm) ja „Õpetaja” (stsenaristid Janno Jürgens ja Anti Naulainen, tootja Visual Content). Mängufilmi arendustoetuse taotlusi esitati viisteist. Toetused anti kuuele mängufilmile: „Deadline/Jaht” (režissöör Age Viks, tootja Meteoriit), „Apteeker Melchior” (režissöör Elmo Nüganen, tootja Taska Film), „Rekonstruktsioon” (režissöör Evar Anvelt, tootja Nafta Films), „Biwa järve kaheksa nägu” (režissöör Marko Raat, tootja Allfilm), „Sinine Masnavi” (režissöör Sulev Keedus, tootja Krabnaat & Krüptik) ja „Hotellides” (režissöör Andres Maimik, tootja Tandem Film). Mängufilmi tootmistoetust taotles seitse projekti. Toetused eraldati neljale mängufilmile: „O-2”, (rež. Margus Paju, tootja Nafta Films), „Kratt” (režissöör Rasmus Merivoo, tootja Tallifornia Eriotstarbeline Kratt), „Kalev” (režissöör Ove Musting, tootja Allfilm) ja „Vee peal” (režissöör Peeter Simm, tootja Filmivabrik). Tootmise II etapi toetuslepingud sõlmiti kolmele filmile: „Hüvasti, NSVL” (režissöör Lauri Randla, tootja Exitfilm), „Vee peal” (režissöör Peeter Simm, tootja Filmivabrik), ja „Erik Kivisüda” (režissöör Ilmar Raag, tootja Amrion). EFI ja Kultuurkapitali koosrahastatud madalaeelarvelise mängufilmi tootmistoetuse vooru esitati kuus taotlust. Rahastajate esindajatest koosnev ekspertkomisjon otsustas toetada mängufilmi „Konteiner” (režissöör Arun Tamm, tootja Allfilm). Lühifilmide taotlusvooru teemal „Kiusatus” esitati kakskümmend seitse taotlust, sealhulgas kakskümmend neli lühimängufilmi ja kolm lühidokumentaalfilmi. Toetused anti neljale lühimängufilmile – „Cerberus” (režissöör Kaspar Ainelo, tootja Exitfilm), „Sinine” (režissöör Tõnis Pill, tootja Stellar Film), „Maakohus” (režissöör Eeva Mägi, tootja Kafka Films) ja „Devin, ei! ” (režissöör Leslie Laasner, tootja Kinosaurus Film), ning kahele lühidokumentaalfilmile – „Kaasaja merineitsi” (režisöör Aet Laigu, tootja Meteoriit) ja „Robirohi” (režissöörid Madis Ligema ja Taavi Arus, tootja Davai Laama). TV-minisarja arendustoetuse vooru esitati viis taotlust. Toetused anti kahele projektile: „Joakim Puhk” (stsenaristid Livia Ulman, Andris Feldmanis ja Pekka Erelt, tootja Ruudu Produtsendid) ja „Põlev maa” (stsenaristid Mihkel Seeder, Valdo Arula, Olga Beyaeva, tootja Filmid ja Saapad). EFI-lt arendustoetust saanud TV-sari „Põlev maa” linastus ETV+ kanalil alates 23.12.2019. Dokumentaalfilmide arenduse ja tootmise toetamine 2019. aastal taotles arendustoetust kakskümmend üks dokumentaalfilmi. Toetused eraldati üheksale filmile: „Õnne valem”(režissöörid Heilika Pikkov ja Liina Särkinen, tootja Silmviburlane), „Pidu Eesti moodi” (režissöörid Madis Ligema, tootja Film Tower), „Kükitades” (režissöör Sergei Trofimov, tootja Diafilm), „Gorikaturist” (režissöör Raimo Jõerand, tootja Filmivabrik), „Mehe valu” (režissöör Kullar Viimne, tootja Rühm Pluss Null), „Linnuriigi alam” (režissöör Marko Raat, tootja Allfilm), 4  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 „Laenatud unistus” (režissöör Maris Kerge, tootja Vesilind), „Machina Faust” (režissöör Kaupo Kruusiauk, tootja Flo Film) ja „Vaino Vahing. Päevaraamat” (režissöör Rainer Sarnet, tootja Klaasmeri). Dokumentaalfilmi tootmistoetust taotles kakskümmend kaks projekti. Toetused anti üheksale filmile: „Talsinki lapsed” (režissöör Moonika Siimets, tootja Amrion), „Prazdnik” (režissöör Vladimir Loginov, tootja Volia Films), „Suur soo” (režissöör Remek Meel, tootja Vesilind), „Mephistopheles” (režissöör Manfred Vainokivi, tootja Filmivabrik), „Armastuse asjatundjad” (režissöör Eva Kübar, tootja Kuukulgur Film), „Ott Tänaku film” (režissöör Tarvo Mölder, tootja Sterotek), „Esimene kapitalist” (režissöör Andrus Tuisk, tootja Filmivabrik), „Ülo” (režissöör Lilija Vjugina, tootja Baltic Film Production) ja „Päris Rannap” (režissöör Tarvo Mölder, tootja Sterotek). Tootmise II etapi toetuslepinguid sõlmiti kuuele filmile: „Naised rindejoonel” (režissöör Ivar Heinmaa, tootja Einmann Video), „Läinud on jäänud” (režissöör Varun Trikha, tootja Revolver Film), „Hipodroom” (režissöör Vladimir Loginov, tootja Allfilm), „Kunst ja külm sõda. Esteetiline vastupanu” (režissöör Sandra Jõgeva, tootja Maagiline Masin), „u.Q” (režissöör Ivar Murd, tootja Film Tower) ja „THI” (režissöör Jaan Tootsen, tootja Aadam ja Pojad). EFI, Kultuurkapitali ja ERR-i koosrahastatud „Eesti lugude” sarjas toetati kümmet dokumentaalfilmi: „Oma laul” (Estinfilm), „Pensipäev” (Kultusfilm), „Eesti nafta” (Silmviburlane), „Kõik teed viivad Gruusiasse” (Waus), „Palveteel” (Black Plastic Media Production), „Kopli liinid. Võõrustab viimane kupleelaulja” (Eastern Europe Beach Movies), „Suurem kui sport” (Umberto ja Ko), „Ekstrad” (Well Well), „Generatsioon Z ehk Mõjutajad” (Davai Laama) ja „Ülevalt Allah” (Masterplaan). EFI, Kultuurkapitali ja ERR-i koosrahastatud portreedokumentaalfilmide sarjas toetati viit filmi: „Kõik need pärlid ja piiberellid” (Stuudio Navona), „Pidupäev” (Maagiline Masin), „Merle Karusoo” (F-Seitse), „Leonhard Lapin. Protsess” (AD Oculus Film) ja „Raudvara. Anu Raud” (Umberto ja Ko). Animafilmide arenduse ja tootmise toetamine 2019. aastal esitati kaheksa lühianimafilmi arendustaotlust. Toetused anti viiele filmile: „Kood” (režissöör Rao Heidmets, tootja Rao Heidmetsa Filmistuudio), „Eha vari” (režissöör Olga Stalev, tootja Hvitolog), „Näotuvastus” (režissöör Martinus Daane Klemet, tootja Eesti Joonisfilm), „Operatsioon LARP” (režissöör Mattias Mälk, tootja Eesti Joonisfilm) ning „Kaka ja kevad” (režissöör Rene Vilbre, tootja A Film Eesti). Lühianimafilmi tootmistoetust taotles kaheksa projekti. Toetused eraldati viiele filmile: „Toonekurg” (režissöörid Morten Tšinakov ja Lucija Mrzljak, tootja Eesti Joonisfilm), „Omapäraselt eriline mees” (režissöör Jonas Taul, tootja Nukufilm), „Kood” (režissöör Rao Heidmets, tootja Rao Heidmetsa Filmistuudio), „Inimene filmikaameraga 2.0” (režissöör Ülo Pikkov, tootja Silmviburlane) ja „Epideemia” (režissöör Kristjan Holm, tootja Karabana). Tootmise II etapi toetuslepingud sõlmiti kolmele lühianimafilmile: „Omapäraselt eriline mees” (režissöör Jonas Taul, tootja Nukufilm), „Tiivad” (režissöör Riho Unt, tootja Nukufilm) ja „Kosmonaut” (režissöör Kaspar Jancis, tootja Eesti Joonisfilm). Tootmise III etapi toetusleping sõlmiti täispikale animafilmile „Sipsik” (režissöörid Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich, tootja A Film Eesti). Vähemuskaastootmise toetamine 2019. aastal esitati üksteist vähemuskaastootmis-mängufilmi taotlust. Toetused eraldati kolmele filmile: „Erna läheb sõtta” (režissöör Henrik Ruben Genz, Taani-Belgia-Eesti koostöö, Eesti tootja Nafta Films), „Jõulud džunglis” (režissöör Jaak Kilmi, Läti-Eesti koostöö, Eesti tootja Stellar Film) ja „Kupee nr 6” (režissöör Juho Kuosmanen, Soome-Saksa-Vene-Eesti koostöö, Eesti tootja Amrion). Vähemuskaastootmis-dokumentaalfilmide taotlusi esitati kuus. 5  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Toetused anti kolmele filmile: „E-riik” (režissöör Chris Mullington, Kanada-Eesti koostöö, Eesti tootja Traumfabrik), „Dukdam” (režissöör Donagh Coleman, Soome-Iirimaa-Eesti koostöö, Eesti tootja Allfilm) ja „Vabadus on sõnakõlks” (režissöör Jon Bang Carlsen, Taani-Eesti koostöö, Eesti tootja Allfilm). 2. Turundusosakond Filmilevi toetused Levitoetus eraldati 8 dokumentaalfilmile, 9 täispikale filmile ja 1 lühifilmide kassetile. Toetust said dokfilmid: „Matusepäevikud”, „Jagada või mitte jagada”, „Tõnis Mägi vaikus valguses”, „Fred Jüssi. Jõudeoleku kiituseks”, „Südamering”, „Aasta täis draamat”, „Surematu” ja „Kirjanikuga voodis”. Mängufilmid (sh kaastootmises valminud filmid) ja täispikad animafilmid: „Tõde ja õigus”, „Vanamehe film”, „Ükssarvik”, „Jeesus juhatab Sind kiirteele“, „Maria paradiis“, „Viimased”,, „Hüvasti, NSVL”, „Rain“ ja „Sipsik”. Lühianimafilmide kassett „Teofrastus ja teised plastiliinifilmid”. Euroopa väärtfilmi levitoetused eraldati neljale väärtfilmilevitajale: Must Käsi, Estinfilm, A-One Film Eesti ja BestFilm. Lisaks said viis filmi toetust vaegkuuljate subtiitrite ja kirjeldustõlgete tegemiseks: „Sipsik”, „Ükssarvik” ning „Vanamehe film”, „Skandinaavia vaikus” ning „Tõde ja õigus”. Tegevused festivalidel ja filmide turundamisel Berliini filmifestivali programmi valiti EV100 raames valminud täispikk animafilm „Lotte ja kadunud lohed”, toimusid nii festivali kui turulinastused. Turulinastused toimusid ka filmile „Eia jõulud Tondikakul”. European Film Promotioni näitlejate programmis Shooting Star osales Rea Lest-Liik. Göteborgi filmifestivali Drama Vision programmis esitleti EV100 programmi raames valminud telesarja „Pank”. Cannes’i filmituru programmis Producers Network toimus Eesti fookus, kus tutvustati Eestit võttekohana, kaastootmis- ja rahastusvõimalusi ning viite produtsenti. Lisaks toimus mitmeid eriüritusi, sh ka tagasimaksefondi Film Estonia ning Tartu ja Viru regionaalfonde tutvustav üritus. Ilmus ka Film Estoniat tutvustav reklaam Hollywood Reporteris. Annecy filmiturul osales Eesti Baltimaade ühisstendil. Samuti oli ühisstend La Rochelle’i dokumentaalfilmide turul. Galway FF-l toimus Eesti fookus, kus kaastootmisturu kohtumistel osales viis Eesti produtsenti ja toimus ka Film Estonia ning kaastootmisvõimaluste esitlus. Karlovy Vary FF Industry programmi töösolevate eksperimentaalfilmide esitlusele valiti Allfilmi projekt “Yoyogi haiku“. Locarno festivali filmitööstuse programmis Match Me! osalesid produtsendid Elina Litvinova ja Maario Masing. Les Arcsi filmifestivalil ja turul toimus Baltimaade ja Soome fookus, Eesti oli esindatud lisaks filmiprogrammile ka kaastootmisturul, kuhu valiti kaks projekti – „Nähtamatu võitlus” ja „Tume paradiis”. Lisaks toimus Baltimaade ja Soome kaastootmisvõimalusi tutvustav paneel. Filmitööstusele suunatud üritustest olid Eesti filmiprojektid esindatud ka Baltic Eventil, kus kaastootmisturul osales üks projekt ning viis projekti Works in Progress programmis. Aasta jooksul valmis kolm ajakirja Estonian Film numbrit, „Estonian Films 2018–2019” kataloog ning Eesti produtsente tutvustav buklett. Osalemine filmifestivalidel 2019. aastal valiti Eesti filmid mitmete nimekate festivalide programmidesse ja Eesti filmid võitsid ka mitmeid auhindu. Berliini filmifestivalile Generation K Plus programmi valiti „Lotte ja kadunud lohed”, mis aasta jooksul osales veel paljudel festivalidel sh Shanghais, Varssavis, Giffonis, Chicagos jne. Mängufilmi „Skandinaavia vaikus” rahvusvaheline esilinastus toimus Shanghais ja Euroopa esilinastus Karlovy Vary filmifestivalil East of the West programmis, kus film võitis ka Europa Cinema Label auhinna. Karlovy Vary FF dokumentaafilmide võistlusprogrammis toimus ka filmi „Surematu” maailmaesilinastus. Film võitis Karlovy Vary dokfilmide Grand Prix, mille tulemusena esitati film ka dokumentaalfilmide Oscarile. Lisaks valiti film osalema paljudele teistele festivalidele sh IDFA-le ning võitis mitmeid auhindu. 6  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Shanghai festivalil osalesid lisaks „Lotte ja kadunud lohedele” ja „Skandinaavia vaikusele” ka mängufilmid „Kohtunik”, „Võta või jäta”, animafilm „Teofrastus” ja dokumentaalfilm “Ajasillad“. Viimane võitis ka parima dokumentaalfilmi auhinna. Mängufilmi „Tõde ja õigus” rahvusvaheline esilinastus toimus Busani filmifestivalil. Jätkus ka 2018. aastal esilinastunud filmide „Võta või jäta”, „Põrgu Jaan”, „Seltsimees laps”, „Tuliliilia”, „Eia jõulud Tondikakul” ja varasemate filmide rahvusvaheline festivalilevi. Dokumentaalfilmidest linastusid mainekatel festivalidel „Jagada või mitte jagada” ja „Oodates imet” HotDocsil Kanadas, „Kirjanikuga voodis” ja „Süda Sõrve sääres” Leipzigis, „Tõnu Kõrvits. Lageda laulud” Krakowis, „Südamering” Jihlavas. Annecy animafilmide festivali võistlusprogrammides osalesid „Toomas teispool metsikute huntide orgu”, „Brilliantsuse demonstratsioon” ja „Elu 24”. Lisaks neile, said palju rahvusvahelisi festivaliosalusi ka filmid „Teofrastus”, „Orpheus”, „Talv vihmametsas” ja mitmed teised. Lühifilmidest osalesid rahvusvahelistel festivalidel enim „Karv” ja „Virago”. Vähemuskaastootmisfilmidest toimus filmi „Maria lapsed” esilinastus Toronto filmifestivalil ning „Jeesus juhatab sind kiirteele” osales mitmetel fantaasia- ja žanrifilmifestivalidel. Suurimad fookusprogrammid toimusid Galway, Mecali ja Les Arcsi filmifestivalidel. Aasta jooksul olid Eesti filmid esindatud festivalidel üle maailma, suurimad ja olulisimad esindatused olid Berliini, Annecy, Shanghai, Karlovy Vary, Galway, Lübecki, Helsingi ja Leipzigi festivalidel. Toimusid ka kolmandad Balti filmipäevad Tallinnas, Riias ja Vilniuses. New Yorgis toimus teine Balti filmifestival, kus Eesti filmidest näidati EV 100 programmis valminud filme „Seltsimees laps”, „Võta või jäta”, „Juured” ja telesarja „Pank”. Parima võõrkeelse mängufilmi Oscarile esitati mängufilm „Tõde ja õigus”, mis jõudis kümne parima filmi lühivalikusse. Lisaks esitati dokumentaalfilmi Oscarile film „Surematu”. Koolitused ja eriüritused Mitmete festivalide ja ürituste korraldamine, samuti koolitustel ja konverentsidel osalemine ning erialase diplomiõppe toetamine on jätkunud vastavalt esitatud taotlustele. Muud sihttoetused Aasta jooksul eraldati toetus kaastootmisturule Baltic Event ja toetusi filmitegijatele koolitusteks välismaal ning turgudel, festivalidel ning foorumitel osalemiseks. Kohalikud filmifestivalid 2019. a. toetati järgmisi Eestis toimuvaid filmifestivale: DocPoint Tallinn, Soome-ugri filmifestival FUFF, Maailmafilmi festival, Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, Viljandi komöödiafilmide festival Wilkom, „Kino maale” festival, Matsalu loodusfilmide festival, Filmilindifestival, Laimjala Lühikeste Ööde Filmifestival. Statistika Filmistatistika küsimuste vastused saadeti rahvusvahelistele vaatluskeskustele Media Salles ja European Audiovisual Observatory, kaastootmisfondile Eurimages ning ka Eesti Statistikaametile. 3. Filmipärand Filmipärandi digiteerimine 2019. aastal digiteeriti EFI tellimusel Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivis 5 Tallinnfilmi mängufilmi, 1 dokumentaalfilm, 1 lühifilmide kassett ning 20 animafilmi. Restaureeriti animafilm „Autosõitjad“, kerge järeltöötluse läbisid dokumentaalfilmid „Partii” ja „Peldik“, lühifilm „Tätoveering”, animafilm „Aatomik” ning mängufilm „Mis juhtus Andres Lapeteusega”. Esimesel poolaastal kuulutati välja riigihange filmide järeltöötluse tegemiseks. Hanke raames valmis mängufilmi „Valge laev” digitaalse järeltöötluse läbinud versioon. Hange 7  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 jätkub aastal 2020. Kontrollitud ning kinnitatud filmid lähevad hoiustamisele Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning masterfailid jõuavad ka Eesti Filmi Instituudi serverisse. Filmipärandi kättesaadavaks tegemine „Tallinnfilmi” filmid linastusid kinodes, näitustel, telekanalites ja lastele ning noortele suunatud üritustel. Filmimaterjali ning fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ning ajakirjades. Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades. Koostööd asuti tegema uue VOD keskkonna netikino.ee portaaliga. Välisriikide kõige suurem huvi oli Tallinnfilmi filmide osas „Hukkunud Alpinisti hotelli“ vastu. Seda näidati nii Pariisis Goethe Instituudis, Trento filmifestivalil Itaalias kui ka Glasgow’s Matchbox Cineclub’is. Lübecki Põhjamaade filmipäevade retrospektiivi programmis olid Tallinnfilmi filmid „Valge laev”, „Kutsumata külalised” ning „Hullumeelsus”. Lisaks näidati erinevaid Tallinnfilmi anima-, mängu- ning dokumentaalfilme nii Eestis kui välismaal. Eesti kinodest olid Tallinnfilmi filmid esindatud nii Tartu Elektriteatris kui kinos Sõprus. Vene- ning inglisekeelsete subtiitritega varustati 12 Tallinnfilmi filmi, venekeelsed subtiitrid valmisid kolme filmi tarbeks ja eestikeelsed samuti kolmele filmile. Vaegkuuljatele mõeldud subtiitrid ning vaegnägijate kirjeldustõlge tehti filmidele „Hukkunud Alpinisti hotell”, „Sügis” ja „Kevade”. Jätkuvalt tehakse tihedat koostööd Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kus näidatakse tasuta hariduslikul eesmärgil Tallinnfilmi filme. Filmialase uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine 2019. aastal esitati digiteerimise toetamiseks 3 taotlust, mis kõik ka rahuldati. Toetuse said filmid „Alma Mater Tartuensis 1932”, nukufilm „Rebasenaine”, „Rein Sepp – Teejuht mütoloogiasse” ning „Georg” kogusummas 16 480 eurot. Toetus eraldati ka teadusajakirja Baltic Screen Media Review välja andmiseks ning filmile „Fred Jüssi. Olemise ilu” digiõppematerjalid valmistamiseks. Filmikirjaoskus Filmikirjaoskuse arenduse moodused jagunevad kolme harusse: teoreetiline töö rahvusvahelisel tasandil, teoreetiline töö oma riigi tasandil, praktiline töö. Teoreetilise töö rahvusvahelisel tasandil osales EFI rahvusvahelise projekti raames koostöös üle-euroopaliselt väga mitme riigi tegijatega Briti-Taani eestvedamisel MOOC (massive online open course) tüüpi filmikirjaoskusalase projekti elluviimisel. „Filmiharidus – raamistiku pääs mõjule” – see lause võtab kokku sisuliselt üle-euroopalise filmitegijate pooldekaadi teoreetilise töö ja loob haridustasandile tööriistad õpetajatele ja vastab küsimustele miks, kuidas, milleks filmi peab, võib ja saab erinevate ainekavade õpetamisel ära kasutada. Rahvusvahelisel tasandil toimusid ka filmikirjaoskuse arutelud ja arendused koostöös EFI esindajaga filmifestivalide raames eelkõige nooremale vaatajaskonna (õpilased) sihtgrupile mõeldes, à la Youth Audience Award ja sarnased noortele suunatud filmide valimine filmipädevustegijate poolt Filmipädevuse projektijuht Johannes Lõhmus koostas uurimuse @Filmihariduse lähtekoht Eestis”. Kaardistuse tulemusena teame 2019. aasta seisuga numbriliselt ja protsentuaalselt, kui palju ja kus kasutatakse üldharidustasandil Eestis filmi hariduses eri õppeainete edastamisel ning ka huvihariduses. Sellest uurimusest lähtuvalt võib väita, et filmipädevuse arendamisega ja kasutamisega üldharidustasandil oleme Eestis veel suhtelises algusjärgus ja sellele tuleb veel rohkem tähelepanu ja rahalist ressurssi suunata. Tartu Ülikooli transmeedia töögrupi ning Eesti filmiprodutsentide initsiatiivil ja ka EFI tellimusel on töös uute ja ka pärandifilmide põhjalt õppematerjalide tekitamine õpetajatele. Õppematerjalid on keskkonnas „Haridus ekraanil”. Uuemad õppematerjalid on filmide „Tõde ja õigus” ning „Fred Jüssi. Olemise ilu” kohta. Töö käib filmiga „Hukkunud Alpinisti hotell“ ja järjekorras on mitmeid teisi vanemaid ja uusi nimetusi. Aasta lõpus vahetus filmikirjaoskuse projektijuht EFIs. Johannes Lõhmuse asemele tuli nägemuspädevuse arendajaks Mikk Rand. 8  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Järgmise sammuna on kogumisel üldharidusõpetajate endi loodud õppematerjalid. EFI strateegia kohaselt on seni õpetajatele võimaldatud EFIle kuuluvate Tallinnfilmi filmide õppetöös kasutamine tasuta, vastutasuks palume jagada kasutuses olnud materjale, mis võivad olla küsimustikud, õppelehed, töölehed, metoodikad vms. Praktiline töö nägemuspädevuse arendamisel on kohtumised õpetajatega – eri koolitajate poolt filmi kasutamine hariduses koolituste raames ning arutelud, arenguvestlused haridustöötajatega, teenuste ja teoste linkimine, õppematerjalide kogumine, konverentsi arendamine. EFI, olles „Filmiharidus kaardistuse pääs mõjule” projektipartner, peab EU-rahvusvahelise koostöö projektina ellu viima Eesti-Läti-Leedu-Valgevene-Ukraina- Gruusia piirkonda hõlmava nägemuspädevuse konverentsi (konverents toimub 2020, II poolaastal), kus osalejateks vastavate riikide filmihariduspoliitikate elluviijad ning Eesti õpetajad. Strateegiline siht on koostöös teoreetilisi metoodikaid läbi rääkida ja neid omakeskis praktiseerida, et konverentsil saadud kogemus nägemuspädevusest kanduks edasi võimalikult hoogsalt osalejatelt haridussüsteemi tervikuna. 4. Film Estonia Turundus Film Commissioner osales Göteborgi, Berliini ja Cannes’i filmiturgudel, kus kohtus välistootjatega, et tutvustada Eesti cash rebate toetuskava ja kaastootmisvõimalusi. Koostöös Creative Gate'iga toimus FAM-tuur välisprodutsentidele, kes soovivad Eestis filmida. Galway filmifestivalil toimunud Eesti fookuse raames tutvustati Film Estonia toetuskava ja EFI vähemuskaastootmisfondi võimalusi. Film Commissioner ja EFI peaprodutsent osalesid ka Galway filmiturul, kus kohtuti huvitatud filmiprojektide esindajatega. Eesti Filmi Instituudi Film Estonia astus rahvusvahelise film commissionite liidu AFCI liikmeks, mille raames toimus Peterburis AFCI liikmetele sümpoosion, kus osales EFI film commissioner. Tallinnas toimunud Baltic Eventi käigus korraldasid Film Estonia, Tartu Filmifond ja Viru Filmifond ühise vastuvõtu, kuhu kutsuti Tallinna külastanud välismaa tootjad, et tutvustada meie tagasimaksefondide võimalusi. Londonis toimus lokatsioonimess Focus, kus Film Estonia osales koos Interregi poolt rahastatud projekti North Star Film Alliance'i liikmete, Tartu Filmifondi, Viru Filmifondi ja produktsioonifirmade esindajatega, et tutvustada Eestit kui võttepaika ja Film Estoniat kui tootmismeedet välismaa produktsioonidele. Lisaks külastasid Film Commissioner ja EFI juhatuse liige Edith Sepp Londonit, et kohtuda UK tootmisfirmadega, kes on keskendunud animatsioonile ja teleseriaalide tootmisele. Taotlused ja väljamaksed Aastal 2019 tehti toetusotsused 7 mängufilmi taotlusele: „Nälja-aasta” (peatootja Soome, Eesti partner Münchhausen Productions), „Erna läheb sõtta” (peatootja Taani, Eesti partner Nafta Films), „6/12” (peatootja Soome, Eesti partner Stellar Film), „Merry Go Round” (peatootja USA, Eesti partner Allfilm), „Remont“ (peatootja Soome, Eesti partner Baron Noir), interaktiivne mängufilm „Anatomy of a Decision” (peatootja USA, Eesti partner Nafta Films), „Light. Light. Light.” (peatootja Soome, Eesti partner Menufilmid). Aastal 2019 tehti toetusotsused 3 teleseriaali taotlusele: „Kõik patud 2” (peatootja Soome, Eesti partner Taska Film), „Bad Apples” (peatootja Soome, Eesti partner Stellar Film), „My Husband's Wife” (peatootja Soome, Eesti partner Münchhausen Productions). Aastal 2019 tehti toetusotsus 1 animafilmi taotlusele: „Alya Terralandis” (peatootja UAE, Eesti partner Nukufilm). EFI-välise eksperdina osales hindamiskomisjoni töös audiitor Peep Lillemäe. Planeeritud toetussumma kokku oli 7 941 405 eurot. Kultuuriministeerium eraldas Chrisopher Nolani filmile „Tenet” („Merry Go Round”) toetuseks erakorralise 5 miljoni euro suuruse lisarahastuse. Mängufilmi „Nälja-aasta” toetusotsus on tühistatud, sest film ei lähe tootmisse. Plaanilised väljamaksed tehti järgmistele projektidele: teleseriaal „Hamilton”, animaseriaal „Bibi Blocksberg”, animafilm „Alya in Terraland”, mängufilm „Remppa”, mängufilm „Firebird”, mängufilm „Helene”, mängufilm „Erna at War” ja mängufilm „Tenet”. Kokku tehti Film Estonia väljamakseid summas 5 889 992 eurot. 9  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 5. Haldustegevus 2019. a. töötas instituudis täiskohaga 12 inimest (lisaks kaks osalise koormusega) ning EFI nõukogu koosseisus on 7 liiget. Nõukogu esimees on jätkuvalt Hagi Shein ja valdkond esitas oma esindajateks Marge Liiske ning Andrus Raudsalu. Töölt lahkus isapuhkusele Johannes Lõhmus ja uueks kirjaoskuse projektijuhiks sai Mikk Rand. EFI halduskoormus suurenes tänu EV100 filmiprogrammile ja Film Estoniale, aga stabiliseerus 2019. aasta jooksul. Raamatupidamisarvestus garanteerib jätkuvalt eelarve täitmise korrektse informatsiooni EFI osakondadele ja nõukogule. Kõik menetluses olnud toetused on järginud seaduspärasust ja vastavust riigiabi nõuetele. Toetuste väljamaksed on registreeritud riigiabi registris. Filmivaldkonna arengusuundade dokument 2020–2030 sai valmis ja samas alustati ka tööd EFI arengukava kokkupanemisega, mis valmib 2020. aasta alguses ja kinnitatakse EFI nõukogu poolt. 2019.a. jätkusid EFI ja valdkonna esindajate regulaarsed kohtumised ehk infopäevad ja lisaks toimusid kohtumised EFI ja filmitootjate klastri esindajate vahel. Nagu eelmisel aastal toimus ka 2019.a. edukalt kolmas Eesti filmi- ja teleauhindade gala, mille ülekandmise eest vastutas ERR. Projekti toetasid EFI, Kanal 2, Kultuuriministeerium, TV3, Kultuurkapital. Neljas EFTA toimub 2020 septembris. Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp jätkas FNE (Film New Europe) eestkõnelejana Euroopa filmialastes organisatsioonides ja filmifondi juhtide assotsiatsiooni EFAD’i (European Film Agency Director’s Association) asepresidendina. 2019.a. esitleti organisatsiooni Think-Tanki uuendatud arengudokumenti “Creating a Strong, Sustainable and Dynamic European Film Industry and Culture in 2030“. Sepp esindab kahel korral aastas Eestit EAO (Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi) täitevnõukogu koosolekutel. Eesti-poolse Eurimages'i esindajana jätkab EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja asendajaliige on Edith Sepp. 6. Loov Euroopa Eesti MEDIA MEDIA Kontaktpunktile möödus 2019 aasta tavapärases töörütmis. Aasta teises pooles algasid ettevalmistused programmi vahetuseks, mis toimub 2021. aastal. 2019. aastal tuli MEDIA toetusi Eestisse kokku 651 524 eurot. Üritused 10. ja 11. aprill 2019 toimus koostöös Eesti Stsenaristide Gildiga konverents „Stsenarist 2.0”, kus osales hulgaliselt rahvusvahelisi külalisi, publikut oli rohkelt ja üritus võeti väga soojalt vastu. Tegemist oli Deski jaoks aasta ühe suurima üritusega, mis loodetavasti aitas anda hoogu Eesti Stsenaristide Gildi tegevusele ja arendas ka stsenaristika olukorda Eestis. Loov Euroopa MEDIA Deski toetusega oli võimalus tuua Eestisse Sources2 Stsenaariumiarenduse koolituse kaudu konsultant Karol Griffiths. 5. mail aitas LE MEDIA Desk kaaskorraldada Euroopa Noore Publiku auhinna saaja valimise ürituse Artise kinos koostöös EFI pärandiosakonnaga. MEDIA Desk varustas üritust vajaliku infomaterjaliga ja korraldas osalejatele meened. Aasta lõpus 27.–30. novembril toimusid Industry@Tallinn & Baltic Eventi üritusted, kus MEDIA programm oli mitmekülgselt nähtav. Koostöös Baltikumi ja Skandinaavia MEDIA Deskidega korraldati juba kolmandat korda MEDIA Lounge’i – infolaua koos kohtumiste korraldamise ala ja kohvinurgaga. Lounge idee oli tänuväärne, palju kasutatud ja sai ainult positiivset tagasisidet. Kommunikatsioon ja promotsioon Välja anti 11 Loov Euroopa uudiskirja, milles kajastati programmi üldiseid uudiseid ning eraldi alaprogrammide MEDIA ja Kultuuri uudiseid ja tulemusi, samuti teiste Euroopa Liidu programmide infot. Novembri keskel ilmus Eesti Päevalehe vahel Loov Eesti lisaleht, milles avaldati ka MEDIA programmiga seotud artiklid. MEDIA alaprogrammi infot Eestis jagati regulaarselt veebilehel, sotsiaalmeedias ning otsekontaktis valdkonna esindajatega (e-post, telefon, kohtumised). Elektroonilist MEDIA koolituskataloogi levitati e-posti teel ning programmi kodulehel. Filmivaldkonna esindajatele jagati koolituste infot ja nõustati sobiva koolituse valimisel. Sõlmiti 9 toetuslepingut filmivaldkonna esindajate osalemiseks MEDIA koolitustel. 10  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Toimus kaks MEDIA-programmi loengut Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi tudengitele. Aasta jooksul toimus 2 EFI infopäeva (märtsis ja septembris), kus jagati MEDIA programmi infot. Toetussummad Toetussummasid tuli Eesti filmitööstusele kokku 651 524 eurot, mis on varasemate aastate lõikes keskmine tulemus. Varasemate aastatega sama suured toetussummad tõid Euroopast ära PÖFF ja MTÜ BE siinsete filmiürituste korraldamiseks. Arendustoetusi tuli varasemast palju rohkem: dokfilm Maagiline Masin OÜ projekt „Tallinn põleb” – 25 000 eurot. Arendustoetuse said ka mängufilmid „O2” Taska Film OÜ – 50 000 eurot ja „Tagurpidi torn” Stellar Film OÜ – 30 000 eurot. Paketitoetuse tõi Euroopast ära Homeless Bob Productions OÜ kogusummas 175 000 eurot. 7. OÜ Tallinnfilm Tallinnfilmi opereeritavas Kinos Artis toimus 2019. aastal 4 218 avalikku seanssi 362 erineva nimetuse all, mis tõid kinno 110 867 vaatajat, mis jäi eelarves planeeritust 13 000 külastusega maha. 2018. aastaga võrreldes langes Artise külastatavus 15 000 vaataja võrra. Selline langus on tingitud Tallinna kinoturu konkurentsi tihenemisest (aastaga on lisandunud Tallinnasse 12 kinosaali) ja ka asjaolust, et kevade ja suvekuude külastatavus langes eelmiste aastatega võrreldes märkimisväärselt, sest levitajad tõid sellel perioodil välja väga vähe filme. Käibemaksuta piletitulu linastustegevusest oli 442 664 eurot, mis jäi eelarves planeeritust 12% maha. Keskmine käibemaksuta piletihind oli 4 eurot. Kultuuriministeeriumi projektitoetus moodustas peaaegu 26% kino Artise tulust. Eesti Kultuurkapitali toetus Artise põhiprogrammile (Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine) ning eriürituste korraldamiseks langes 2018. aastaga toetusega võrreldes 7% ja moodustas 2019. aastal kino tuludest 4% lähedal. Europa Cinemas toetus moodustas tulust peaaegu 2%. Toetused kokku moodustasid 32% Tallinnfilmi tulust. Müügitulu moodustas kõigist tuludest 67%. Kokkuvõttes lõpetas Tallinnfilm 2019. aasta 12 000 eurot kahjumis. Tallinnfilmi põhitegevus on Euroopa filmide linastamine ja ürituste korraldamine kinos Artis. Kinos on kaks saali, millest suurem on 181 ja väiksem 72 kohaline. Lisaks kinole töötab samades ruumides ka kohvik, mis osutab lisaks kinokülastajate teenindamisele ka ürituste tellijatele catering-teenust. Samuti on Artise ruumides lastetuba ning kino kohvikus näitusepind. Kino Artis on avatud kõik päevad aastas, riiklike pühade ajal on vahel ainult kinopäev lühendatud. Kino Artise programmi ülesehitus on püsinud aastaid enam vähem sarnane alates kino avamisest 2009. aastal ja jätkab aastatel 2004–2009 Tallinnfilmi poolt varemalt opereeritud kino Sõpruse programmiplaani. Selle üheks aluseks on vastavus Euroopa kinovõrgustiku Europa Cinemas regulatsioonidele. Kino Artis on Europa Cinemas liige 2011. aastast ja võitis 2014. aastal võrgustiku auhinna kui parima programmiga kino 2013. aasta repertuaari eest. Peamiselt Euroopa filmide (78% seansiajast 2019.aastal) näitamisele spetsialiseerunud kino programm on jaotatud tavarepertuaariks ja filmiüritusteks. Tavarepertuaar koosneb põhiliselt välismaistest levifilmidest, Eesti filmidest ning eesti keelde dubleeritud lastefilmidest. Tavarepertuaaris linastuvad filmid Eestis tegutsevatelt filmilevitajatelt ja -tootjatelt. Nädalas linastub 1–5 uut filmi. Tallinnfilmi partneriteks välismaiste filmide hankimisel olid 2019. aastal filmilevitajad Estinfilm, A-One Films Estonia, Estonian Theatrical Distribution (HeaFilm), Acme Film, Forum Cinemas (VaataFilmi), VLF Filmid, Must Käsi 2, BestFilm, Otaku MTÜ, Tespi OÜ, Bigsales OÜ, Unlimited Media, jt. Eesti filme tõid Artise ekraanile filmide tootjafirmad ja levitajad: Allfilm, Filmivabrik, Forum Cinemas, Estonian Theatrical Distribution, Bestfilm, Nukufilm, Rühm Pluss Null, F-Seitse, In-Ruum, Estinfilm, Umberto Production, Pimik, Three Brothers, Vesilind, Navona, Acme Film, jt. Kokku linastus tavarepertuaaris 165 erinevat filmi 3957 seansiga. 136 filmi 3241 seansiga kõigist tavarepertuaari filmidest olid Euroopas (sh Venemaal) toodetud filmid. Tavarepertuaari filmidest 29 filmi olid Eestis toodetud filmid või Eesti kaastootmises valminud filmid, mis leidsid repertuaaris koha 581 seansiga. Aasta menukaimaks filmiks kujunes film „Tõde ja õigus” 8391 vaatajaga. Välismaised levifilmid, mis moodustavad suurema osa tavarepertuaarist, on festivalidel hinnatud ja kriitikute poolt tunnustust leidnud filmid ning ka laiema publikupotentsiaaliga Euroopa ning kunstilised USA ja muu maailma filmid. Eri vaatajagruppide teenindamiseks oli ekraanil ka pisut väiksema kunstilise väärtusega filme, 11  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 kui need sobisid temaatikalt konkreetsetele sihtgruppidele ja vastasid kino Artise püsiklientidest publiku ootustele. Aasta menukaimad välisfilmid olid „Valu ja hiilgus” (3530 vaatajat / Hispaania), „Downtown Abbey” (3386 vaatajat / Inglismaa), „Viis aastaaega: Piet Oudolfi aiad” (3060 vaatajat / USA), „Silvio” (3006 vaatajat / Itaalia), „Soosik” (2792 vaatajat/ Iirimaa). Eestis toodetud ja kaastootmises tehtud filmidest oli kavas (tavarepertuaar ja eriseansid) 49 filmi 612 seansiga, tuues Artise kinno ühtekokku 19 760 vaatajat. Nii mõnegi Eestis valminud dokumentaalfilmi puhul toimus kinos Artis ka filmi esilinastus. Eesti dokumentaalfilme oli tavarepertuaari ja eriseanssidega kokku kino Artise ekraanil 22 (17 neist uued). Dokumentaalfilmid leidsid kavas koha ühtekokku 240 seansiga, tuues kinno 5789 dokfilmide huvilist. Mitmete filmide puhul õnnestus korraldada Koolikino raames õpilasgruppide ühiskülastusi ning kutsuda publikuga kohtuma filmide tegijaid. Aasta menukaimad kodumaised filmid olid „Tõde ja õigus” (8391 vaatajat), „Aasta täis draamat” (1444 vaatajat), „Marju Lepajõe. Päevade sõnad” (920 vaatajat), „Johannes Pääsukese tõeline elu” (729 vaatajat), „Lotte ja kadunud lohed” (687 vaatajat) ja „Skandinaavia vaikus” (592 vaatajat). Laste- ja perefilme püüdis Artis linastada põhiprogrammis regulaarselt (millele lisandusid lastefilmide festivalid kevadel ja sügisel). Enamik levis olnud lastefilme ja lasteanimatsioone olid ekraanil eestikeelde dubleerituna. Korra kuus korraldasime pühapäevahommikusi „Artise perehommikuid”, kus lisaks filmi vaatamisele tegeles lastega mängujuht. 2019. aastal linastus kino Artise põhirepertuaaris 27 erinevat laste- ja perefilmi. Nendest 25 filmi esilinastusid Eestis 2019. aastal esmakordselt. Linastunud laste- ja perefilme kokku, sh. festivalid ja erilinastused, oli Artise kino ekraanidel 2019 aastal 36 erinevat nimetust 308 seansiga, mis tõi kinno 10 570 vaatajat. Kõigist laste- ja koguperefilmidest olid 29 filmi Euroopas toodetud filmid. Lastefilmide põhipublik kogunes organiseeritud ühiskülastustest ja nädalavahetustel toimunud seanssidelt. Ühiskülastusi korraldasime Koolikino egiidi all. Aasta menukaimad levis olnud lastefilmid ja -animatsioonid olid „Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus” (1608 vaatajat), „Kõik, mida soovin jõuludelt” (909 vaatajat) ja „Perekonnata” (839 vaatajat). Tavarepertuaaris leidis Artise kino kavas linastusaja 21 erinevat dokumentaalfilmi 421 seansiga, kogudes 11 991 vaatajat. Kõik linastunud dokumentaalfilmid, peale ühe, olid valminud Euroopas. 20 dokumentaalfilmi linastusid Eestis esmakordselt. Suurima vaatajaskonna kogusid dokumentaalfilmid: „Viis aastaaega: Piet Oudolfi aiad” (3060 vaatajat / USA), „Pavarotti” (2576 vaatajat / Inglismaa) ja „Aasta täis draamat” (1444 vaatajat / Eesti). Eesti dokumentaalfilme linastus tavarepertuaaris kokku 15, millest ühe puhul oli toimunud esilinastus varasematel aastatel. Eestis toodetud dokumentaalfilmid said Artise kino kavas 230 seanssi, tuues kokku kinno 5189 vaatajat. Sihtgrupikino loodi kino tavarepertuaaris linastuvate filmide paremaks turundamiseks. See on Artisesse toonud tänuväärt publiku, kellele sobib eriline kohtlemine. • Väärikate kinohommikud on vanemale generatsioonile suunatud sihtgrupikino programm, milles linastuvad küpsemale eale sobivad filmid. Seansid toimuvad aastaringselt igal teisipäeval ja neljapäeval. Lisaks toimuvad aegajalt reedeti lisalinastused, enamasti dokumentaalfilmidega. 2019. aastal toimus „Väärikate kinohommikute” sarjas 108 seanssi, millel oli külastajaid kokku 7022. • Koolikino egiidi all toimuvad kooli- ja lasteaiagruppide ühiskülastused nii tavarepertuaari filmidele kui varasemalt välja tulnud filmidele, mis sobivad haridusprogrammiga. 2018. aastal toimus kokku 146 koolikino eriseanssi 40 filmiga, mis kogusid 11 968 vaatajat. Lisaks koolikino eriseanssidele toimus grupikülastusi ka tavarepertuaari seansside raames, nii et kooli- või lasteaiagrupiga käis 2019 aastal kinos Artis filme vaatamas 12 471 õpilast ja last koos õpetajate ja saatjatega. Koolikino vaatajad moodustasid Artise 2019. aasta külastajatest 11% ja nende seansside piletitulu moodustas 7% kogu piletitulust (lastegrupi piletihind 3 eurot, õpetajad ja saatjad tasuta). Kõige edukam film Koolikino raames oli „Tõde ja õigus” (3573 vaatajat / Eesti). Järgnesid linateosed „Väikese põhjapõdra Ailo suur seiklus” (1196 vaatajat / Soome) ja „Kõik, mida soovin jõuludelt” (768 vaatajat / Taani). • Daamide valik on kinoõhtu, mis leiab aset kord kuus neljapäeviti. Sel õhtul esilinastub Artises uus film, mis kindlasti naispublikut puudutab. 2019. aastal toimus 12 filmiõhtut. Kokku oli filmiõhtutel 1312 vaatajat. 12  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Eriprogrammide puhul olid kino põhilisteks partneriteks saatkonnad, kultuuriinstituudid ja ürituste korraldamisega tegelevad mittetulundusühingud. Siiski jääks mitmed olulised filmiüritused toimumata, kui Eesti Kultuurkapital nende korraldamist ei toetaks. Järgnevalt on välja toodud 2019. aastal toimunud eriüritused, mille korraldamiseks sai Tallinnfilm Eesti Kultuurkapitalilt toetust: • 25. märtsist 7. aprillini toimus Artises 6. Euroopa lastefilmide festival, mis tõi noorte kinosõpradeni kuus uut ja kvaliteetset Euroopa päritolu filmi ja animatsiooni. Festivali programm keskendus eelkõige koolilastele ja lasteaia vanematele rühmadele. Kokku linastus 5 filmi ja animatsiooni, milles käsitleti teemasid alates nutisõltuvusest ja Lapimaa looduse avastamisest kuni bänditegemise võlu ja valuni. Kõik filmid linastusid eesti keeles. Festivalil toimus kokku 28 seanssi, mida nautis 953 last ja lapsevanemat. Seansid toimusid nii nädala sees kooligruppidele kui ka nädalavahetustel perekülastusteks. • 12. – 20. oktoobrini said lapsed vaadata suurel ekraanil uusi eestikeelseid euroopa lastefilme, sest toimusid sügisesed Laste filmipäevad. Filme näidati nii mudilastele, koolilastele kui tervele perele. Kavas oli neli südamlikku filmi ja animatsiooni, mis tutvustasid lastele ja nende vanematele erineva käekirjaga režissööride loomingut. 13. oktoobril toimus festivali eriseanss, kus seekord oli kavas film „Pettson ja Findus. Findus kolib ära” ning Artise 10. sünnipäeva tähistamine koos tordiga. Kokku käis laste filmipäevadel 1185 vaatajat. • Juba 2018 aastal käivitasime Kultuurkapitali toel eriprogrammi: „Eesti film vene koolidele”, mille eesmärgiks oli tutvustada vene õpikeelega koolide õpilastele viimastel aastatel Eestis valminud filme. Programmi esimene osa, mis käivitus juba sügisel 2018 aasta sügisel, jätkus 2019 aasta esimestel kuudel. Programmi teine osa käivitus oktoobrist 2019. Näitasime programmi raames viimastel aastatel Eestis valminud filme „Seltsimees laps”, „November”, „Rodeo”, „Tõde ja õigus” ja „Ahto. Unistuste jaht”. Kõigile filmidele valmistasime ka venekeelsed meediaõppematerjalid, et õpetajad saaksid nende filmide teemal koolis läbi viia arutelusid. Eriprogrammid, filmipäevad ja eriseansid, mille teostasime erinevate partneritega koostöös: Kinos Artis toimusid 2019 aastal järgnevad eriprogrammid: • 2019 aastal toimus Artises kokku 10 eriseanssi Euroopa mainekate ooperi- ja balletiteatrite erilistest lavastustest. Artises nägi salvestusi Pariisi ooperi- ja balletiteatri klassikalisest balletist „Luikede järvest” ning Verdi meistriteosest „Don Carlosest” kuni populaarse tenorite trio Il Volo kontserdini välja. Kokku käis salvestusi vaatamas 425 vaatajat. • Imelike Filmide Festival toimus kinos Artis 15. ja 16. jaanuaril. 15. jaanuaril toimus kinos Artis James Franco lavastatud filmi „The Disaster Artist” making-of dokumentaali linastus. 16. jaanuaril on kinokülastajatel võimalus näha režissöör Justin MacGregori uut filmi „Best F(r)iends vol 1 & 2”. Pärast filmi toimus küsimuste- vastuste voor näitlejate Greg Sestero ja Rick Edwardsiga. • Kümnes dokumentaalfilmide festival DocPoint Tallinn toimus kinos Artis 31.01 – 3.02.2019 ja näitas maailma dokumentaalfilmide paremikku. Artises näidati kokku 29 erinevat filmi ja toimus 29 filmiseanssi, mida külastas 862 vaatajat. Festivali korraldas MTÜ DocPoint Tallinn, kino Artis oli üheks linastuspaigaks ja abiteenuste pakkujaks lisaks kinole Sõprus ning Tartu Elektriteatrile. • 5. veebruaril näitas Sotsiaaldemokraatlik Erakond Artises dokumentaalfilmi „Kapist välja”, milles noored geid, bid, lesbid ja transsoolised jagasid oma „kapist välja tulemise hetke” ja selle mõju nende sotsiaalsele elule. Film oli publikule tasuta ning sellele eelnes arutelu filmiga seotud teemadel. Diskussiooni vedas Triin Toomesaar, osalesid Jevgeni Ossinovski, Kristel Rannaääre ja Andrei Hvostov. Filmiõhtule olid oodatud kõik huvilised, eelkõige noored ja noortega töötavad inimesed, aga ka kõik teised, kellele teema on südamelähedane. • Koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega toimus mitmeid eriseansse. - 6. märtsil toimus eriüritus „Ajajooned. Need paljunevad”, mille raames näidati tuntud videokunstnike viimase kümne aasta olulisimaid töid. Üritusel oli kohal kuraator Monika Lipšic, kes tutvustas lühidalt linastunud videosid. Videode vaatamisele järgnes arutelu publikuga. - 20. märtsil toimus ulmeteemaline videoprogramm „Taevas sadama kohal oli pildita kanalile keeratud televiisori värvi”, mis lahkas seoseid kiireneva tehnoloogia arengu ning inimese tekitatud keskkonnakahjude vahel. Linastusele järgnes vestlus kunstnik Kristiina Õllekiga ning kuraator Vanina Saracinoga. - 3. aprillil toimus videoõhtu „Spekulatiivsed võimalused”, mis tõi kokku nelja kunstiku loomingu. Üritusel oli kohal kuraator Sepake Angiama, kes tuvustas lühidalt linastuvaid videosid. • Ibero-Ameerika kultuuri festivali Iberofest filmiprogramm leidis aset 5. märtsist – 9. märtsini 2019 kinos Artis. Kavas oli viis filmi Hispaaniast ja Guatemalast, viimane teostest oli lustlik kogupere animafilm „Missioon: päästke lipp”, mis kõlas eesti keeles. Kokku toimus viis tasuta seanssi. Filmiprogrammi kaaskorraldajateks oli Hispaania Suursaatkond Eestis ning Guatemala saatkond Rootsis. 13  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 • Kinos Artis toimusid 21.–24. märtsini 3. Kevadised rahvusvähemuste filmikultuuri päevad, mille raames avanes ainulaadne võimalus näha mitut haruldast filmi. Programm koosnes neljast täispikast ja ühest lühifilmist, mis on saanud rahvusvahelistel filmifestivalidel kõrgeid hinnanguid. Linastusid Jakuutia, Burjaatia, Usbekistani ja Kõrgõstani filmitegijate teosed. Dokumentaalfilm „Itigelovi fenomen. Burjaatia laama saladus” filmiseansil kohtus publikuga produtsent Anastassia Razlogova. Üritus sündis koostöös MTÜ Otakuga. 3. kevadisi rahvusvähemuste filmikultuuri päevi toetas Eesti Kultuurkapital. Kokku toimus filmipäevade raames 9 seanssi. • 1. aprillil toimus Artises Goethe Instituudi poolt korraldatud Saksa Kevade raames dokumentaalfilmi „Seestück” eriseanss, mis jutustas Läänemerest ja selle rannikul elavatest inimestest. Tasuta toimunud filmiseansi lõpus vestles publik filmi režissööri Volker Koeppiga. • 11. aprillil toimus kinos Tallinna Polütehnikumi Filmifestival, mil kino Artise suurem saal oli terve päeva noorte filmitegijate päralt. Tallinna Polütehnikumi Filmifestival on sündmus, kus oma filmidega saavad osaleda Eesti üldharidus- ja kutsekoolide õpilased. Filmifestivali lõpetas auhinnagala, kus parimatele filmitegijatele jagati auhindu. • 10. aprillist kuni 21. maini toimus Artises 20 dokumentaalfilmi „Viis aastaaega – Piet Oudolfi aiad” eriseanssi. Dokumentaalfilm tuvustas Eesti publikule aianduse superstaari Piet Oudolfi tegemisi ja loomingut. Filmi „Viis aastaaega – Piet Oudolfi aiad” eriseansid osutusid äärmiselt populaarseks ja neid külastas kokku 3060 vaatajat. • Juba kolmeteistkümnendat korda toimus Jaapani Animatsiooni Filmifestival (JAFF), seekord 12. aprillist – 22. aprillini 2019. Selle aasta festival oli pühendatud tehisintellektile ja kokandusele. Tavapäraselt olid JAFF-i programmis uued anime-filmid ning eriprogrammid, mis puudutasid erinevaid teemasid nagu ajas rändamine, virtuaalsesse arvutimängu lõksu jäämine, tehisintellekt, köögikunst, koletised, maagid jpm. Artises toimunud 45 seansil linastus 20 täispikka filmi või filmiprogrammi, mis kogusid 1404 vaatajat. Dokumentaalfilm „Jomonist võlutud” järel toimus saalis kohtumine Shindo meetodi looja, jaapanlanna Kazuko Kuratomiga. JAFF-i peakorraldajaks oli MTÜ Otaku. • 20. aprillil toimus 54. EV Mittekommertslike filmide festival, mille raames linastus 28 erinevates žanrites mittekommertslikku lühifilmi, mis on pärit autoritelt üle kogu Eesti. Üritus toimus publikule tasuta. • 30. aprillil linastus Ungari Instituudi eestvedamisel Ungari filmi päeva puhul draama „Üks päev”, mis oli publikule tasuta. • EFA Noore Publiku filmipäev. 5. mail kogunesid 12–14-aastased noored üle Euroopa kinosaalidesse, et samaaegselt vaadata ja hinnata kolme Euroopa noortefilmi, mille hulgast selgus Euroopa Filmiakadeemia Noore Publiku Auhinna võitja Üleeuroopalise hääletuse tulemusel võitis Euroopa Filmiakadeemia Noore Publiku Auhinna Hollandi draama „Poksiplika”. Eestis korraldasid EFA Noore Publiku Auhinna üritust MTÜ Kinobuss ja Eesti Filmi Instituut ning toetas Tallinna Linna Spordi- ja Noorsooamet koostöös kino Artisega. • 31. mail toimus Artise kinos tasuta eriseanss dokumentaalfilmiga „Kapist välja”, millega LGBT Ühing tähistas oma hooaja lõpetamist. Filmivaatamisele järgnes vastuvõtt. • Jaanipäeva eel, 17.–21. juunini korraldas Artis „Hittide nädala”, mille jooksul tuli uuesti ekraanile 11 menufilmi, mis olid kõik olnud Artise publiku poolt hinnatud ja armastatud. Igal õhtul linastus kaks filmi, ühel õhtul kolm. Kokku käis hittfilme vaatamas 284 inimest. • 19. juunil korraldas Eesti Inimõiguste Keskus kinos Artis pagulaspäeva filmi- ja vestlusõhtu, mille raames tuli ekraanile elulooline film „Valge vares”. Film oli publikule (45 inimest) tasuta ja sellele järgnes vastuvõtt ning arutelu. • 24. juunist – 26. juunini tegi kino Artis ESTO-le soojendust, tuues taas ekraanile filmid: „Ahto. Unistuste jaht”, „Tõde ja õigus”, „Mees muinasjutust” ning „Taagepera”. • 21.–22. augustil leidsid kinos Artis aset juba kolmandat korda Balti filmipäevad. Balti keti 30. aastapäeva raames oli võimalus näha Läti ja Leedu viimaste aastate filmiloomingu paremikku ning kohtuda filmitegijatega. Filmid linastusid kõigile tasuta. Filmipäevi korraldas Eesti Filmi Instituut. 491 inimest käis vaatamas. • 10. sünnipäeva puhul tõi Artis 15 korda ekraanile selle aasta Prantsuse hittfilmi „Üheskoos lõpuni välja”, mis on humoorikas draama ühe sõpruskonna taaskohtumisest vana sõbra juubeli puhul. 11. oktoobril toimus ka Artises filmi kinnine eellinastus, mille eel toimus kino kohvikus pidulik sünnipäeva vastuvõtt kutsutud külalistele. Kokku käis filmi 15 avalikul seansil vaatamas 2381 vaatajat. • Koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani Suursaatkonnaga Eestis toimus oktoobris Jaapani kuu neli filmiõhtut. Jaapani kuu on AniMatsuri festivali raames toimuv üritustesari, mis on mõeldud Jaapani kultuuri tutvustamiseks igas vanuses huvilistele. Kino Artise ekraanile jõudsid neli filmi (8.10, 15.10, 22.10 ja 29.10) ning seansid olid vaatajatele tasuta. Kokku nautis filme 278 vaatajat. 14  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 • Vene filmide nädal tõi 24.–30. oktoobrini Artisesse värvika valiku uusi Vene väärtfilme. Koostöös Vene filmitootmis- ja levifirmaga Planeta Kino korraldas kino Artis oktoobri viimasel nädalal uute Vene art house filmide nädala, mille raames tuli ekraanile kaheksa filmi, mitu neist Venemaa prestiižseima filmifestivali Kinotavr 2019. aasta parimad palad. Filme tulid sisse juhatama ja publiku küsimustele vastama ka mitme filmi režissöörid. Kõik filmid linastusid eestikeelsete subtiitritega. Filminädalat toetas Tallinna linna Kodurahuprogramm. Kokku külastas festivali 2363 vaatajat. • XVII rahvusvaheline mittekommertslike filmide festival „Tallinn 2019” toimus 26. oktoobril ning oli kõigile huvilistele tasuta. Festivalil tuli ekraanile 36 erinevates žanrites mittekommertslikku lühifilmi, mis olid pärit autoritelt üle kogu Euroopa. • 7.–10. novembril toimusid kinos Artis legendaarsele Vene rokkmuusikule Viktor Tsoile pühendatud Viktor Tsoi Filmipäevad. Kinopäevade peakülaline oli kultusfilmi „Nõel” režissöör Rašid Nugmanov, kes esitles vaatajaile nii filmi algupärast versiooni kui ka rariteetset autoriversiooni „Nõel. Remiks”, mis jõudis ekraanile 35-millimeetriselt filmilindilt. Kino Artis fuajees oli üleval filmile „Nõel” pühendatud näitus. Ürituse peakorraldaja oli MTÜ Otaku. Filmipäevadel osales 376 vaatajat. • 5. novembril toimus filmi „Tõrjutud mälestused” eriseanss, mille järgselt oli publikul võimalik kohtuda ja vestelda filmi autori Imbi Pajuga ning osta tema autogrammiga samanimelist raamatut. • 15.11.–1.12. toimus Pimedate Ööde filmifestival 2019, mis tõi maailmakino värskemad palad ühes rahvusvaheliste filmitegijatega Eestisse ja üheks toimumiskohaks oli taaskord ka Artis. PÖFF kuulub ühes Cannes’i, Berliini, Veneetsia ning teiste maailma tipp-filmifestivalidega A-kategooria filmifestivalide alla. Kvaliteetseid festivalifilme nautis Artises 6335 vaatajat. • 27. novembril linastus projekti „Minusse mahub kaks maailma” raames maailma kullafondi kuuluva filosoofi ja luuletaja Imadaddin Nasimi 650. sünniaastapäeva puhul film „Näsimi”, mis oli vaatajaile tasuta. Filmi tõi Artisesse Aserbaidžaani Suursaatkond. • Koostöös Euroopa Parlamendi Bürooga Eestis toimusid kinos Artis taaskord LUX Filmipäevad 6.–8. detsembril, mille raames linastusid kolm Euroopas aktuaalseid teemasid käsitlevat filmi. LUX filmiauhinna kolm finaalteost linastusid samaaegselt kõigis 28 Euroopa riigis. • 12. detsembril näitasid kino Artis ja Armeenia Vabariigi Suursaatkond Eestis publikule tasuta eluloolist filmi „Vardapeti vaikus”. Filmiseanss oli pühendatud kuulsa Armeenia helilooja ja klassikalise muusika alusepanija Komitas Vardapeti 150. sünniaastapäevale. • 18. detsembril toimus Artise saalis Globaalse Migratsiooni Filmifestivali raames dokumentaalfilmi „Morabeza, liikumise jõud” tasuta avalik seanss. 8. 2020. aasta EFI tegevuste eesmärgid 2020. aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlikke tegevusi EFI nõukogu kinnitatud struktuuri alusel ja need jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turunduse ning pärandiga seotud tegevused. Toetusprogramm Film Estonia jätkab eraldiseisva programmina ja samuti jätkavad oma tegevusi Media Desk Eesti ning kino Artis. 2020. aasta alguses linastus Film Estonia programmi raames toetatud film „Maria lapsed”, Jaan Tootseni dokumentaalfilm Fred Jüssist ja Margit Lillaku „Südamering”. Enne EV aastapäeva jõuavad kinodesse veel erakapitalil valminud mängufilm „Talve“ ja kogupere animafilm „Sipsik”. (Kahe ja poole kuuga sai Eesti film ligi 300 000 kinokülastust ja eesti filmi edu jätkus). MAA tegevusaruande kirjutamise ajal on juba teada, et tänu eriolukorra kehtestamisele Eesti Vabariigis ei toimu EFTA galat ega ühtegi esilinastust kuni maikuuni. Samuti on katkestatud filmivõtted, jäävad ära filmide linastused erinevatel filmifestivalidel ja edasi on lükatud ka Cannes’i filmifestival ja -turg. Täna on olukord ettearvamatu ja EFI tavapärane tegevus on katkenud. EFI peamine ülesanne on leevendada eriolukorra negatiivset mõju valdkonnale ja jätkata tegevusi olukorra normaliseerumisel. Edith Sepp Juhatuse liige SA Eesti Filmi Instituut 15  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss Lisa 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 2 2 071 847 3 580 480 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 3 39 117 38 222 Muud lühiajalised nõuded 3 5 544 86 986 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 4 0 236 293 Ettemaksed teenuste eest 4 34 403 31 085 Kokku 79 064 392 586 Varud Müügiks ostetud kaubad 5 9 579 9 453 Käibevara kokku 2 160 490 3 982 519 Põhivara Materiaalne põhivara 7 1 348 38 721 Põhivara kokku 1 348 38 721 VARAD KOKKU 2 161 838 4 021 240 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale 48 727 67 767 Võlad töövõtjale 9 28 572 20 349 Maksuvõlad 6 33 143 34 954 Muud võlad 8 895 695 1 177 715 Saadud ettemaksed 2 997 5 289 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 10 695 270 2 295 511 Lühiajalised kohustused kokku 1 704 404 3 601 585 NETOVARA Sihtkapital 208 863 208 863 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 210 792 195 036 Aruandeaasta tulem 37 779 15 756 Netovara kokku 457 434 419 655 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 161 838 4 021 240 16  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Konsolideeritud tulemiaruanne Lisa 2019 2018 TULUD Annetused ja toetused 11 12 475 238 6 937 154 Tulu ettevõtlusest 12 657 911 743 152 Muud tulud 11 0 10 Tulud kokku 13 133 149 7 680 316 KULUD Kaubad, materjal, teenused 13 269 063 292 286 Mitmesugused tegevuskulud 15 981 430 1 114 092 Eraldatud toetused 15 11 038 088 5 517 883 Tööjõukulud 15 772 238 693 585 Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 37 373 46 615 Muud kulud 1 238 98 Kulud kokku 13 099 430 7 664 559 Põhitegevuse tulem 33 719 15 757 Finantstulud ja -kulud 4 060 -1 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 37 779 15 756 17  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa 2019 2018 Põhitegevuse tulem 33 719 15 757 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 37 373 46 615 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 313 522 88 986 Varude muutus -126 554 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 897 181 1 378 218 Kokku rahavood põhitegevusest -1 512 693 1 530 130 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 4 060 -1 Kokku rahavood investeerimistegevusest 4 060 -1 KOKKU RAHAVOOD -1 508 633 1 530 129 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 580 480 2 050 351 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 508 633 1 530 129 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 071 847 3 580 480 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Sihtkapital Kokku netovara jaotamata tulem 31.12.2017 208 863 195 036 403 899 Aruandeaasta tulem 15 756 15 756 31.12.2018 208 863 210 792 419 655 Aruandeaasta tulem 37 779 37 779 31.12.2019 208 863 248 571 457 434 18  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldine informatsioon Sihtasutuse raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. SA Eesti Filmi Instituut aastaaruanne on koostatud kontserni raamatupidamise aastaaruande põhimõttest lähtuvalt. Elimineeritud on SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) ja OÜ Tallinnfilm (tütarettevõte) omavahelised tehingud rida-realt. Tütarettevõte OÜ Tallinnfilm koostab oma finantsaruandeid sama perioodi kohta ja kasutab oma aruannete koostamisel olulises osas samu arvestuspõhimõtteid, mis emaettevõttegi, lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Kasumiaruanne koostatakse Raamatupidamise seaduses lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Aruandeaastal muudeti konsolideeritud rahavoogude aruande ja emaettevõtte netovara muutuste aruande esitusviisi. Eelmise perioodi võrdlusandmed on uue esitusviisiga vastavusse viidud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni ja tähtajalisi hoiuseid. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on kajastatud mitmesugustes tegevkuludes. Ebatõenäoliselt laekuvaks on 50% ulatuses kantud laekumata arved, mille laekumistähtajast on bilansipäevaks möödunud üle 3 kuu ning 100% ulatuses laekumata arved, mille laekumistähtajast on möödunud üle 6 kuu ning mis ei ole ajavahemikul bilansipäevast majandusaasta aruande koostamise päevani laekunud. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliste nõuete kulu vähenemisena. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohuslase kasumi või kahjumina. Välisvaluutas fikseeritud nõue kirjendatakse kommertspanga kursiga nõude laekumise hetkel ja konverteeritakse koheselt Euroopa Keskpanga andmete alusel ametlikult kehtivasse vääringusse. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest varudega seotud otsestest kulutustest või tootmiskuludest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Pikaajalised finantsinvesteeringud Emaettevõtte aruannetes kajastatakse pikaajalise finantsinvesteeringuna tütarettevõtet soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum. Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjadele on põhivara soetusmaksumuse alampiir alates 2 000 eurot. 19  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood. Lähtuvalt filmikoopiate maksumuse suurtest erinevustest, mis tulenevad filmide pikkusest, algmaterjalist, festivalidest osavõtust, koopiate originaalist jne, käsitletakse filmikoopiate arvestust kui erijuhtu ning põhivarana kajastamise soetusmaksumuse piiriks (käibemaksuta) on vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjadele kehtestatud alates 6 400 eurot. Filmikoopiatega seotud kulud kantakse projektipõhiselt otsekuludesse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad objekti võimet osaleda tulevikus majandusliku kasu loomisel, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Muud kulutused, mis pigem säilitavad põhivara võimet luua majanduslikku kasu, kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eesti Filmi Instituut ja OÜ Tallinnfilm kasutab materiaalse ja immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud amortisatsiooninormid vahemikus 10-33% aastas, immateriaalsele põhivarale (litsentsid, patendid) on määratud OÜ Tallinnfilmis amortisatsiooninormiks 20%. Rendiarvestus Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Maksustamine Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividende määraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse. Tulude arvestus Tulud kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehingutega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Teenuste ja piletimüügist saadavad tulud ja kasum kajastatakse samades perioodides nagu teenuste osutamisega kaasnevad kulutused. Sihtotstarbelised toetused Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui sihtasutus aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna v.a juhul, kui tegemist on sihtotstarbelise toetusega (nt filmide tootmise toetusteks), mille puhul ei ole aruandeaastal sõlmitud vastavat toetuslepingut. Sellisel juhul kajastatakse laekunud summad bilansi real “Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused”. Sihttoetuse abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Toetuseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse soetamise perioodis tuluna. Kulud Sihtasutuse kulud on kajastatud tekkepõhiselt, majandustehingud on kajastatud siis, kui nad on toimunud. Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruandes kirje “Toetused”) vastavalt juhatuse otsustega sõlmitud sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused vastavalt lepingulisele maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele kajastatakse bilansis muude võlgade koosseisus. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. 20  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 2. Raha ja pangakontod 31.12.2019 31.12.2018 Kassa 12 360 510 Arvelduskontod 2 059 487 3 579 970 Kokku 2 071 847 3 580 480 Lisa 3. Nõuded 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved 39 117 43 646 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 0 -5 424 Muud lühiajalised nõuded 5 544 86 986 Kokku 44 661 125 208 Lisa 4. Ettemaksed sihtfinantseerimise ja teenuste eest 31.12.2019 31.12.2018 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 0 236 293 Muud ettemaksed 34 403 31 085 Kokku 34 403 267 378 Lisa 5. Varud 31.12.2019 31.12.2018 Müügiks ostetud kaubad 9 579 9 453 Kokku 9 579 9 453 Mõlemal aastal näidatud varud koosnevad müügiks ostetud kaupadest kohvikus ja videoteegis. 21  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 6. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2019 31.12.2018 Maksuliik Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 1 336 0 4 736 Üksikisiku tulumaks 0 10 299 0 9 457 Sotsiaalmaks 0 19 490 0 18 585 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 20 0 213 Kogumispension 0 875 0 850 Töötuskindlustusmaks 0 1 123 0 1 113 Kokku 0 33 143 0 34 954 Lisa 7. Materiaalne põhivara Masinad Muu Materiaalne põhivara ja seadmed materiaalne põhivara Kokku 31.12.2017 Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654 Akumuleeritud kulum -304 962 -127 355 -432 317 Jääkmaksumus 72 098 13 239 85 337 Amortisatsioonikulu -40 228 -6 388 -46 616 31.12.2018 Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654 Akumuleeritud kulum -345 190 -133 743 -478 933 Jääkmaksumus 31 870 6 851 38 721 Amortisatsioonikulu -31 870 -5 503 -37 373 31.12.2019 Soetusmaksumus 377 060 140 594 517 654 Akumuleeritud kulum -377 060 -139 246 -516 306 Jääkmaksumus 0 1 348 1 348 22  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 8. Muud võlad 31.12.2019 31.12.2018 Võlad sihttoetuse saajatele 868 557 1 147 697 Muud 27 138 30 018 Kokku 895 695 1 177 715 Sihttoetused kantakse kuludesse (tulemiaruande kirje Toetused) vastavalt sõlmitud sihttoetuste lepingutele. Lepingu alusel sõlmitud, kuid alles järgmisel aastal välja makstavad sihttoetused kajastatakse bilansis kirjel Muud võlad vastavalt maksegraafikule ja lepingu tingimuste täitmisele. Antud kirje sisaldab ka viitvõlgu filmide rendi, autoritasude ja muude kohustuste eest. Lisa 9. Töötasude kohustus 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustus 9 847 11 126 Puhkusetasude kohustus 17 045 8 296 Palgareserv 1 680 927 Kokku 28 572 20 349 Lisa 10. Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 31.12.2019 31.12.2018 Sihtotstarbelised toetused 695 270 2 294 811 Filmiprogrammid, -levi 0 700 Kokku 695 270 2 295 511 2019. aastal oli riigieelarvelise toetuse kasutamata jäänud osa summas 694 589 eurot. Lisa 11. Toetused ja muud tulud 2019 2018 Sihtotstarbelised toetajad: Kultuuriministeerium 11 643 665 5 856 217 23  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Ettevõtluse Arendamise SA 0 4 418 Loov Euroopa MEDIA 27 718 27 719 Sotsiaalministeerium 7 319 7 000 Eesti Kultuurkapital 20 000 47 875 Europa Cinemas 20 163 16 912 Riigikantselei 200 987 977 013 Kaitseministeerium 450 000 0 Eratoetajad 105 386 0 Sihttoetus kokku: 12 475 238 6 937 154 Muud 0 10 Kokku 12 475 238 6 937 164 Lisa 12. Tulud ettevõtlusest tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes Tegevusala 2019 2018 Piletitulu 442 664 505 129 Tulu DVD-de müügist 1 522 1 429 Tulu kaupade müügist (s.h. müük kino kohvikust) 105 584 110 656 Tulu teenuste müügist (sh ürituste korraldus) 52 054 59 570 Tulud kasutusõiguste müügist 40 004 47 727 Reklaamitulud 16 083 18 641 Kokku 657 911 743 152 Piirkond 2019 2018 Eesti 651 939 737 226 Belgia 4 970 5 215 Soome 46 188 Saksamaa 23 96 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 199 296 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 734 131 Kokku 657 911 743 152 24  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 13. Kaubad, materjal ja teenused 2019 2018 Kaubakulu 53 160 55 814 Alltöövõtud 6 783 5 263 Litsentsi- ja autoritasud 4 398 5 050 Üür ja rent 1 681 2 020 Filmi rent 203 041 224 139 Kokku 269 063 292 286 Lisa 14. Tütarettevõte Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tütarettevõte osaühing Tallinnfilm (registrikood: 10328440) põhitegevusalaks on filmide levitamine ja demonstreerimine ning kino Artis haldamine ja arendamine. OÜ Tallinnfilm 31.12.2019 31.12.2018 Osalus 100% 100% Bilansiline maksumus 176 907 176 907 OÜ Tallinnfilm omakapital 31.12.2019 31.12.2018 Osade arv 1 1 Osakapital 2 500 2 500 Jaotamata kasum (-kahjum) 150 666 146 393 Aruandeaasta kasum (-kahjum) -12 639 4 273 Omakapital kokku 140 527 153 166 25  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 15. Tegevuskulud SA Eesti Filmi Instituut ja OÜ Tallinnfilm erinevad oma tegevusvaldkonna poolest - EFI on suurim Eesti filmi rahastaja, OÜ Tallinnfilm on filmide levitaja ja kinooperaator. Lähtuvalt ülaltoodust on õiglasema ja ülevaatlikuma informatsiooni edastamiseks eraldi ära toodud nii ema- kui ka tütarettevõtte tegevuskulud. OÜ Tallinnfilm (va. emaettevõte) 2019 2018 Üür ja rent 213 157 223 392 Energia (elektri- ja soojusenergia) 27 003 30 141 Mitmesugused bürookulud 19 689 14 950 Lähetuskulud 505 532 Koolituskulud 1 609 1 723 Riiklikud ja kohalikud maksud 44 13 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 3 164 5 424 Hooldus-ja kommunaalkulud 76 029 73 900 Turunduskulud 23 586 23 820 Kulud õigusabile, konsultatsioonidele, audititele, 21 167 16 363 raamatupidamisele Transportteenus 113 71 Muud tegevuskulud 8 624 10 858 Kokku 394 690 401 187 Lisaks täiendavad andmed personalikulude osas: OÜ Tallinnfilm 2019 2018 Palgakulu 176 212 170 892 Sotsiaalmaksud 59 801 57 958 Tööjõukulud kokku 236 013 228 850 Keskmine töötajate arv 13 19 OÜ Tallinnfilm rendib alates oktoobrist 2009 Solaris Keskus ASilt kontoriruume, kinoruume ja seadmeid. Kasutusrendikulu 2017.aastal 217 880 eurot ja 2018.aastal 223 392 eurot Eesti Filmi Instituut rendib kontoriruume Eesti Kinoliit MTÜ-lt. EFI kasutusrendi summa moodustas 2018. aastal 41 014 eurot. 2019.aastal 42 968 eurot. 2020. aastal rendikulu jääb samaks 26  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Eesti Filmi Instituudi kulud (va. tütarettevõte) 2019 2018 Loov Euroopa Projektid MEDIA EFI Kokku Kokku Personalikulud kokku 88 718 38 161 409 346 536 225 464 735 1. Palgakulu kokku 66 037 28 521 296 553 391 111 345 125 Nõukogu ja juhatuse liikmed 0 0 62 940 62 940 61 147 Administratsioon 50 587 28 521 233 413 312 521 263 838 Töövõtulepinguga 15 450 0 200 15 650 20 140 2. Muud personalikulud 60 0 9 386 9 446 1 728 3. Sotsiaalmaksukulud 22 621 9 640 103 407 135 668 117 882 Keskmine töötajate arv 1 15 16 13 Majanduskulud kokku 0 17 901 152 525 170 426 172 157 Muud tegevuskulud kokku 416 314 0 0 416 314 388 056 Rahvusvahelised filmiturud 126 941 0 0 126 941 121 852 Arendus- ja turundusprojektid 116 313 0 0 116 313 111 651 Filmipärand ja digiteerimine 89 556 0 0 89 556 93 354 Filmi kirjaoskus 7 066 0 0 7 066 0 Eurimages 46 467 0 0 46 467 51 380 Film Estonia 20 486 0 0 20 486 0 Ekspertiisid, audit 8 700 0 0 8 700 7 400 EV100 785 0 0 785 2 419 Toetused kokku 6 573 521 5 449 4 459 118 11 038 088 5 675 890 Mängufilmide sihttoetused 450 000 0 2 004 800 2 454 800 2 608 400 Animafilmide sihttoetused 0 0 868 600 868 600 877 500 Dokumentaalfilmide sihttoetused 0 0 737 200 737 200 580 765 Vähemuskaastootmine 0 0 500 000 500 000 430 000 Ristmeedia 0 0 0 0 15 000 Film Estonia 5 889 991 0 0 5 889 991 927 976 Tagasi nõutud sihtfinantseerimine 0 0 0 0 -80 645 Levitoetus 0 0 195 330 195 330 230 320 Muud toetused 0 5 449 136 688 142 137 212 160 Sihttoetuste vahendamine 233 530 0 0 233 530 -135 987 Liikmemaksud 0 0 16 500 16 500 9 750 Kõik kokku 7 078 553 61 511 5 020 989 12 161 053 6 700 838 27  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse SA Eesti Filmi Instituut ja OÜ Tallinnfilm juhatuse ja nõukogu liikmeid ning nende lähikondseid ja nendega seotud ettevõtteid. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasud 62 940 61 147 Arvestatud muud soodustused 567 198 Kokku 63 507 61 345 Muude tasudena on arvestatud isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ja töölepingu väliste lisatööde eest saadud tasud. EFI tehingud seotud juriidiliste isikutega Sihttoetused 2019 2018 Eesti Filmi Andmebaas MTÜ 0 60 000 Sihttoetused kokku 0 60 000 28  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 17. Emaettevõtte aruanded SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) bilanss 31.12.2019 31.12.2018 VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 1 888 668 3 408 096 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 14 754 9 461 Muud lühiajalised nõuded 5 544 86 986 Ettemakstud sihtotstarbelised toetused 0 236 293 Ettemaksed teenuste eest 30 967 30 795 Kokku 51 265 3 771 631 Varud Müügiks ostetud kaubad 6 229 6 390 Käibevara kokku 1 946 162 3 778 021 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 176 907 176 907 Põhivara kokku 176 907 176 907 VARAD KOKKU 2 123 069 3 954 928 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale 24 380 33 704 Võlad töövõtjale 15 017 5 674 Maksuvõlad 24 656 26 983 Muud võlad 1 374 2 663 Välja maksmata sihttoetused 868 557 1 147 697 Tulevaste perioodide tulu sihtotstarbelistest toetustest 695 271 2 294 811 Lühiajalised kohustused kokku 1 629 255 3 511 532 KOHUSTUSED KOKKU 1 629 255 3 511 532 NETOVARA Sihtkapital 208 863 208 863 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 234 533 223 050 Aruandeperioodi tulem 50 418 11 483 Netovara kokku 493 814 443 396 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 123 069 3 954 928 29  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) tulemiaruanne 2019 2018 TULUD Müügitulud 41 159 48 734 Eraldised ja toetused riigieelarvest ja riigi asutustelt 12 144 214 6 631 463 Välisabi rahvusvahelistelt organisatsioonidelt 27 718 32 137 Muud tulud 0 10 Tulud kokku 12 213 091 6 712 344 KULUD Kaubad, materjal ja teenused 143 138 Mitmesugused tegevuskulud 591 053 717 430 Toetused 11 039 288 5 518 535 Tööjõukulud Palgakulu 397 752 345 125 Sotsiaal-ja töötuskindlustusmaksed 138 473 119 610 Kokku tööjõukulu 536 225 464 735 Kulud kokku 12 166 709 6 700 838 Tulem (-tulem) 46 382 11 506 Finantstulud 4 036 -23 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 50 418 11 483 30  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) rahavoogude aruanne 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 46 382 11 483 Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus Nõuded ostjate vastu -5 294 -1 495 Muud lühiajalised nõuded 81 442 327 466 Toetuste ettemaksed 236 293 -236 293 Ettemaksed teenuste eest -172 406 Varud 162 185 Võlad ja ettemaksed -3 595 1 089 Toetuste kohustused -279 140 384 464 Saadud toetuste ettemaksed -1 599 541 991 164 Põhitegevusega seotud käibevarade ja kohustuste muutus kokku -1 569 845 1 466 986 Rahavood põhitegevusest kokku -1 523 463 1 478 469 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 4 036 0 Rahavood investeerimisest kokku 4 036 0 Rahavood kokku -1 519 427 1 478 469 Raha ja pangakontode muutused Raha ja selle ekvivalendid alguses 3 408 096 1 929 627 Raha ja selle ekvivalendid lõpus 1 888 669 3 408 096 Muutus -1 519 427 1 478 469 31  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 SA Eesti Filmi Instituut (emaettevõte) netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Sihtkapital Kokku netovara jaotamata tulem 31.12.2017 208 863 271 754 431 913 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 85 337 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2017 403 899 Aruandeaasta tulem 11 483 11 483 31.12.2018 208 863 246 016 443 396 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 38 721 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2018 419 655 Aruandeaasta tulem 50 418 50 418 31.12.2019 208 863 335 569 493 814 Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse -176 907 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all oleva osaluse 1 348 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2019 457 434 32  SA Eesti Filmi Instituut Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2019 Lisa 18. Emaettevõtte müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Põhitegevusala Tegevusala EMTAK kood Müügitulu Müügitulu % Jah/ei Ostetud kaubad 46431 1 155 3 ei müügiks Kasutamisõiguse 59131 40 004 97 ei tasu Kokku 41 159 100 33