Kiri

EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SIHTASUTUS (edaspidi ELT SA) Sihtasutuse põhikirjas ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamine eelmisel majandusaastal ja sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamine . 2019 . aasta oli Eesti Laulu - ja Tantsupeo Sihtasutusele (ELT SA) erakordselt keeruline , pingelise tempoga ja üle aegade kõige töömahukam pasta. Eesti Laulu - ja Tantsupeo Sihtasutus valmistas ette ja viis läbi aegade suurima osavõtuga laulu - j a tantsupeo . Lisaks oli vastutus erkordselt suur veel seoses sellega , et 2019.aast a oli ka l a ulupeo juubeliaasta : möödus 150 aastat esimesest laulupeost . I Strateegiline eesmärk: Üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine ja korraldamine Oodatav tulemus: Rahvast kõnetavate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste üleriigiliste laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks aastatel 201 0 on tagatud sisuline, organisatsiooniline ja tehniline võimekus . 2019. aastal valmistas ELTSA ette ja teostas XXVII laulu - ja XX tantsupeo MINU ARM . XXVII laulu - ja XX tantsupeo ettevalmistamine ja oli ELT SA tegev uste jaoks produktsioonifaasis , kus tuli tagada selle sündmuse kulminatsioon : peo toimumine 4. -7.07.2019.aastal . Juubeli l aulu- ja tantsupeo teostumist ilmestavad arvnäitajaid: XX tantsupidu: tantsupeol anti 4 etendust Kalevi staadionil , sh peaproov-läbimäng: ette kanti 28 tantsu , neist 7 uut ja viimastelt tantsude konkurssidelt 5 tantsu; kokku toimus tantsupeo ettevalmistamiseks 2019. aastal 334 maakondlikku eelproovi ; tantsupeol osales 10379 tantsijat/ võimlejat 700 kollektiivist; välisesinejaid oli tantsupeol 15 välis-eesti kollektiivist 236 tantsijat; tantsupeo kollektiive oli ette valmistanud 396 tantsujuhti , 106 võimlemisrühmade juhendajat. Rahvamuusikapidu rahvamuusikapeol oli 2 kontserti: peakontsert Vabaduse väljakul ja Kannelde öö Tallinna Metodisti kirikus: ette kanti 48 uues kuues lugu; kokku toimus 2019. aastal 22 maakondlikku eelproovi ; Rahvamuusikapeol osales 756 muusikut 74 kollekt iivist . XXVII laulupidu: laulupeol toimus 2 kontserti Tallinna Lauluväljakul: kanti ette 64 teost : laulupeo avakontserdil „Õpetajale“ 26 ja 2. kontserdil 38 teost laulupeo kavas oli 28 uut või uuesti seatud teost, sh 18 originaalloomingut ja 10 uut ulatuslikumat seadet Kokku toimus laulupeo ettevalmistamiseks 2019. aastal 294 maakondlikku eelproovi laulupeol esines 32658 unikaalset lauljat ja orkestranti 1019 kollektiivist; laval oli ühel ajal kõige rohkem üle 22000 inimese laulupeol oli 1500 välisesinejat 41 väliskollektiivist kollektiive oli ette valmistanud 845 dirigenti , neist noorim oli 18-, vanim 87-aastane noorim laulupeoline oli 5- ja vanim 90-aastane . laulu- ja tantsupeo ühises rongkäigus , ajavahemikul kl.13.00-18.00, läbis ca 47 000 inimest rongkäigu teekonna Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Rongkäigu kolonnid tulid Eesti maakondade kaupa. tuleteekond TULETULEMINE : laulu ja tantsupeotuli liikus 33 päeva jooksul 4200 kilomeetrit läbi kogu Eestimaa. Peo tugikorraldusmeeskond koosnes 2513 inimesest. operatiivteenistusest (pääste-, politsei-, turvateenistus) oli platsidel kokku 352 inimest; erinevates staapides oli kokku 513 inimest, sealhulgas 15 maakonna ja 3 linna poolt moodustatud majutuskohtade 50 staabis 365 inimest; tehnilisi küsimusi (muuhulgas ka koristust) teostas 152 inimest, rongkäigu inimesi oli 14; kunstiliste toimkondade liikmeid oli 101 inimest; lastekollektiividega oli kaasas 1123 saatjat; kahes väliköögis töötas 40 vabatahtlikku ja 90 lepinguga inimest; kahes välihaiglas ja väljakutel oli 142 meditsiinitöötajat, lisaks maakondade meedikud koolimajades. Piduliste majutamiseks oli kasutusele võetud 4 6 majutuskoolimaja , kus majutati kokku 22 874 peol osalejat. M ajutusöid kokku oli 70 854 Kokku kaeti piduliste lauda 348 641 korral 1 27 naiskodukaitse usinat abilist keetsid varahommikust hiliste õhtu tundideni lauluväljaku ja Kalevi staadioni välisööklates pidulistele 180 000 portsu suppi . koolimajutustes ööbinud pidulised said 168 6 41 korral süüa Peo meditsiiniteenistuses töötas 2 5 9 meedikut, kes andsid noortepeo nädalal abi 6150 korral II Strateegiline eesmärk: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni arengus hoidmine Oodatav tulemus: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni laiapõhjalisemaks kestmiseks on loodud toetavad tingimused. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogramm eesmärk: Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidvate kollektiivide toetamine Aastal 2019 oli kogu programmi eraldistemaht kokku 998 970 €. Programm vaatleb eraldi kollektiivi juhti ning kollektiivi, pakkudes programmis mitmeid erinevaid alternatiivseid lahendusi. Menetlemine on muutunud elektrooniliseks, programm hooajaliseks ning menetlemist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühing u ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts iga . Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide riiklikust toetusest õppestipendiumite väljamaksmiseks 2019. aastal eraldas ELT SA Eesti Kooriühingule 523 stipendiumi välja maksmiseks 178 150 €, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile 397 stipendiumi välja maksmiseks 127 550 € . Laulu - ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide riiklikust toetusest kollektiividele otse- ja/või väljunditoetuse väljamaksmiseks 2019. aastal eraldas ELT SA 1886 kollektiivile otsetoetusteks 650 070 €. Eesti Kooriühingule 906 kollektiivile kogusummas 313 055 € , millest: Otsetoetust 826 kollektiivile kogusummas 276 710€. Otse –ja väljunditoetust 57 kollektiivile kogusummas 19 095€. Kollektiivi juhi palgatoetust 23 kollektiivile kogusummas 17 250€. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile 980 kollektiivile kogusummas 337 015 € Otsetoetust 959 kollektiivile kogusummas 321 265€. Kollektiivi juhi palgatoetust 21 kollektiivile kogusummas 15 750€ . Raha eraldus kollektiivide toetusprogrammi menetluskuludeks Eesti kooriühingule ja Eesti Rahvamuusika ja Rahvatantsu Seltsile kokku 43 200€ . Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine 2019.a. moodustasid sihtasutuse kogutulud 6 059 751 eurot millest 59,7 % e. 3619548 eurot oli riigieelarveline finantseerimine, 37,8 % e. 2 290 203 eurot müügitulu ja 2,5% e. 150 000 eurot sponsorlusena toitlustamise maksumus väljakutel. 2019.a. kulud kokku moodustasid 5 275 255 eurot, mis sisaldab 955 770 euro suuruses edasikandmisele kuulunud sihtfinantseerimist. 2019.a. töötas sihtasutuses 9 põhikohaga töötajat. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja sihtasutuse tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning süsteemsek s toimimiseks, saavutam ine 201 9 . aastal on olnud vägagi edukas. Loodud on eeldused jätkusuutlikuks tegevuseks järgnevatel aastatel. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Eesti Laulu- ja Tan tsupeo Sihtasutusele ei ole 201 9 . aastal vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Eesti Laulu- ja Tan tsupeo Sihtasutuse s ei ole 2019.a läbi viidud erikontrolle. Tegevuse jätkamise või lõpetamise vajadus koos põhjendusega Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on parim lahendus pidude jätkusuutlikkuse tagamisel ja laulu ning tantsupeo protsessi toimimiseks tihedas sisulises koostöös valdkonna eriala organisatsioonidega- Eesti Kooriühinguga ja Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on püsinud oma põhikirjaliste ja arengukavaliste strateegiliste eesmärkide täitmisel planeeritud ajagraafikus ja on jätkusuutlik oma tegevuses . Asutuses töötavad suure erialas e kompetentsiga eksperdid, tänu kellel on võimalik teostada Eesti jaoks olulist ning kõige suuremahulisemat produktsiooni. Siin asub ülisuure ürituse korraldamise kompetentsikeskus. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.