Kiri

SIHTASUTUS: Sihtasutus Kunstihoone PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kaasaegse kunsti näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 16 15 Kunstihoone kõige põhilisem vahend oma põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on just näituseprogrammi optimaalsel tasmeel elluviimine. TULEMUSINDIKAATOR 201 9 20 20 202 1 202 2 202 3 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituste arv 15 1 6 1 4 1 4 14 14 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliste näituseprojektide algatamine ja läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 10 8 Üks olulisi kunstihoone tegevussuundi on rahvusvahelistumine. Ja eesti ning rahvusvahelise kaasaegse kunsti dialoogi käigus hoidmine. Seetõttu on rahvusvaheliste projektide osakaal oluline indikaator. TULEMUSINDIKAATOR 201 9 20 20 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 rahvusvaheliste* näituseprojektide arv (*Näitusel on oluline rahvusvaheline dimensioon - kuraator, kunstnikud, toimumiskoht vmt .) 10 10 10 9 8 8 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Näitustega kaasnevate haridusprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 10 8 Haridusprogrammide abil tagame publiku jätkuva pealekasvu ning visuaalse kirjaoskuse arengu. Ning on seega oluliseks vahendiks kaasaegse kunsti edendamisel. TULEMUSINDIKAATOR 201 9 20 20 2021 2022 2023 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 haridusprogrammides osalenud külaliste arv 3000 1343 3000 3500 3500 3500 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Soovitud haridusprogrammide täituvuse saavutamisel on takistuseks olnud vähene võimekus kommunikatsiooni ja turundusse panustamisel. 2020 aasta kriis vähendab osalemist programmides veelgi. Tahame investeerida elektroonilistesse haridusprogrammidesse ja kaasata nii uusi osalejaid. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Märkused Asutajaõiguse teostamise aruande sisuline osa Näitusetegevus Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on Kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalne näitusetegevus. 2019. aastal tõime kokku välja 16 uut näitust — mitmel näitusepinnal toimus korraga 1, Kunstihoones 4, Linnagaleriis 5 ning Kunstihoone galeriis 5. Lisaks korraldasime näituse Joensuu kunstimuuseumis. Kaasaegse kunsti valdkond on olemuslikult rahvusvaheline, võib isegi öelda, et tegemist on ühe kõige rahvusvahelisema kultuurinähtusega üldse. Nii on seda loomulikult ka Tallinna Kunstihoone programm. Enamikul meie näitustest on oluline rahvusvaheline aspekt — osalevad väliskunstnikud või on kaasatud väliskuraator. Pakume kvaliteetset ja kaasaegset näituseprogrammi Eesti publikule. Kunstihoone roll on anda siinsele vaatajaskonnale võimalus osaleda rahvusvahelises kunstielus. Seetõttu on meie programmis oluline koht rahvusvahelistel rühmanäitustel. Iga selline näitus on sisuliselt ka uus organisatsioon, mis hõlmab kunstnikke ja kuraatoreid nii Eestist kui välismaalt. Näituse ettevalmistuse käigus sündivad isiklikud ja institutsionaalsed töösuhted jäävad sageli kestma ka peale näitust. Üks oluline tulemus on seejuures Eesti kunstnike (ja eesti kultuuri) kaasatus rahvusvahelisse kultuuriellu ning osalemiskutsed näitustele piiri taga. 2019 aastal leidis aset 4 rahvusvahelist rühmanäitust, milledest 3 leidsid aset Kunstihoones. Meie roll Eesti kunstielus on ka siinsete kunstnike, kunstielu ja produktsiooni toetamine. Eriti olulised selle rolli täitmisel on kunstnike isikunäitused. Arvestatav rõhk isikunäitustel on just meie galeriide (Kunstihoone galerii ja Linnagalerii) programmis. Lisaks püüame keskmiselt korra aastas tuua välja ka suure Kunstihoones aset leidva isikunäituse, 2019 aastal oli selleks Liina Siibi isikunäitus „Paradiisi poliitika“. 2019. aasta märkis kahe pikaajalise rahvusvahelise koostööprojekti algust. Sõlmisime koostöölepingu Freiburgi kaasaegse kunsti muuseumiga. Selle raames toome ühiselt välja Katerina Gregose kureeritud näituse „Kaasaegne Armastus“ („Modern Love“). Näitus avatakse Freiburgis 2020 aasta oktoobris ning Tallinnas 2021 aasta suvel. Seejuures panustavad mõlemad näituseasutused näituse valmimisse võrdselt viiekümne tuhane euroga. Samuti käivitus ühisprojekt „Beyond Matter“ koostöös Euroopa suurima meediakunstikeskuse, ZKM’iga Karlsruhes. Meie jaoks on projekti peamiseks tulemuseks Tallinna Kunstihoones 2022 aastal aset leidev näitus koos sellele eelnevate kunstnikuresidentuuridega. Projekti eelarve kunstihoones on 306000 millest 50% katab Euroopa Komisjon ning 50% loodab Kunstihoone katta Kultuuriministeeriumi toel oma eelarvest. Projekti kureerivad ühiselt Tallinna Kunstihoone kuraator Corina L. Apostol ning ZKM’is töötav Lívia Nolasco-Rózsás. Lisaks Tallinna Kunstihoonele ja ZKM’le osalevad projektis ka Pompidou keskus, Weiss AG, Ludwigi muuseum Budapestis, Tirana Art Lab ja Aalto ülikool. Meeskond 2019 aasta alguses koosnes kunstihoone meeskond järgmistest töötajatest: juhataja, 2 kuraatorit (Siim Preiman, Tamara Luuk), projektijuht, galeriiassistent ning 3 saalitöötajat. 2019 aasta kevadel viis kunstihoone läbi rahvusvahelise kuraatoriotsingu, mille lõppvooru Tallinnas tuli üle kümne kandidaadi tervest maailmast. Konkursi võitis Corina L. Apostol kes asus Tallinnasse ümber New Yorgist. 2019 aasta lõpul alustasime saalitöö reformiga. Reformi käigus asendame saalivalvurite ametikohad külastusjuhi ametikohaga. Külastusjuhtide tööülesannete hulka kuulub lisaks korra tagamisele näituseruumis ka iseseisev näituseringkäikude läbiviimine ning näituse tutvustamine internetiplatvormidel. Näituste teostamisel mängis olulist rolli ka meie väga hea koostöö partneritega. OÜ Valge Kuup, tagab meie näituste tehnilise toe ja professionaalse näituseehituse ning MTÜ Sally Stuudio vastutab haridusprogrammide eest. Investeeringud 2019. aastal investeerisime põhivarasse 43 919 eurot. Millest 23 950 eurot moodustas Kunstihoone digitaalgiidi süsteemi soetamisele tehtud kulutus. Lisaks soetasime näitusetehnikat ning mööblit. Üleminek digitaalsele näitusegiidisüsteemile võimaldab suuremat paindlikkust ning annab kokkuhoiu trükikuludelt. Muudatuse peamiseks eesmärgiks oli suurendada kunstihoone näituste ligipääsetavust. Digigiid on kasutatav erinevate ligipääsetavuse abivahenditega, pakub audiosisu ning viipekeeletõlkeid. Digigiidi kasutuselevõtt oli eelduseks 2020 aastal välja toodud virtuaalsete kunstinäituste platvormile. Rahastus 2019. aastal oli kunstihoone kogutulu €784 291. Peamine toetaja oli Kultuuriministeerium. Kultuurkapitalist 2019 aastal vahendeid ei taotletud. Kõigist kuludest kattis Kultuuriministeeriumi toetus €685 572 (87%), ja Tallinna linna toetus €7100 (0,9%). Muud (sh. rahvusvahelised) toetajad finantseerisid meie tegevust summas €49 566 (6,3%). 2019. aastal eratoetajaid ei lisandunud. Kunstihoone teenis 2019 aastal omatulu €40 876 (5,2%). Kunstihoone omatulu puhul peab arvestama, et enam kui 2/3 meie pakutavast programmist on vaatajatele tasuta. Piletitulu ei anna Kunstihoone galerii, Linnagalerii ning välismaal produtseeritud näituseprogramm. Kunstihoone näituste külastatavus on seejuures aga väga hea. 2020 aasta kriisi mõju 2020. aasta kriis mõjutab SA Kunstihoone tegevust olulisel määral. Peamiselt kolmes aspektis. Vähenev vaataj askond j a omatulu. Kunstihoone on vähemalt osa aastast vaatajatele suletud ja tõenäoliselt ei taastu külastatavus väga kiiresti ka peale piirangute kaotamist. Samuti võib ette näha ruumide rendist ja muust müügist laekuva tulu olulist vähenemist. Sellega seoses planeerime 2020 aasta omatuluks vaid 9000 eurot. Vähenev töö. Seoses eriolukorra tõttu asutuse sulgemisega on kõigi töötajate töökoormus määramata ajaks vähenenud vähemalt 30%. Vähenevad välistoetused. Võime eeldada, et toetuste hankimine välisriikidest kunstihoone näitustele on 2020 aastal raskendatud. Sellega seoses ei prognoosi me 2020 aasta eelarves välistoetusi. Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagab stabiilne finantseerimine Kultuuriministeeriumilt. Kunstihoone 2020 aasta tegevustoetus on täies ulatuses laekunud. Pöördume ministeeriumi poole ka erakorralise kriisiabi taotlusega, mis katab välistoetuste äralangemise ning omatulu kahanemisest tingitava tulude vähenemise. Seoses töökoormuse vähenemisega oleme vähendanud ka töötajate palkasid ning kavatseme seoses sellega taotleda abi selleks puhuks loodud töötukassa toetusmeetmest. Erakorralise vahendinda on varuks 2020 aasta viimase suure näituse üle viimine 2021 esimesse aastasse koos 2021 aasta programmi lühendamisega. Nende meetmete abil suudame tagada jätkusuutliku tegutsemise ka 2020 ja 2021 aastal. Haridus- ja publikuprogrammid Kunstihoone jätkas haridusprogrammide osas koostööd Sally Stuudioga. Neis osales kokku 1343 inimest, mis on 2017 ja 2018 aastaga võrreldes, mil osalejaid oli 3386 (2017) ja 2233 (2018) väga märkimisväärne langus. On ilmne, et haridusprogrammid ning nende turundus vajavad uut lähenemist. Lisaks jätkusid kunstnikuvestlused, loengud, kontserdid, ringkäigud kuraatoriga ja teised publikuprogrammid. Külastatavus Näituste arv külastatavust kirjeldavas tabelis kajastab kõiki näitusi, mille külastajaid loeti kirjeldatava aasta külastatavuse hulka. Külastusi loeme 01.01 kuni 31.12 perioodis ning aastavahetusele jäävate näituste külastatavus jaguneb statistikas kahe aasta vahel. Hoolimata otsusest näituste koguarvu märkimisväärselt vähendada püsib külastatavus Kunstihoones praktiliselt samal tasemel. Näeme juba mitmendat aastat, et näituste arvu vähenedes on näituste keskmine külastatavus kasvutrendis. Kõik näitusepaigad kokku 2017 2018 2016 2017 2018 2019 vs 2018 vs 2019 Külastajaid kokku 48392 52112 55326 61537 6,20% 11,20% Näitusi kokku 20 22 17 16 -22,70% -5,90% Külastajaid näituse kohta 2420 2369 3254 3846 37,40% 18,20% Kunstihoone Külastajad kokku 16770 18813 18292 16153 -2,80% -11,70% Sealhulgas piletita 2800 3277 4486 2343 36,90% -47,80% (ei sisalda avamiste ja tasuta päevade külastusi) Näitusi kokku 7 8 6 5 -25,00% -16,70% Külastajaid näituse kohta 2396 2352 3049 3230 29,60% 5,90% Kunstihoone galerii Külastajad kokku 16596 14056 16715 17217 18,90% 3,00% Näitusi Kokku 6 8 7 6 -12,50% -14,30% Külastajaid näituse kohta 2766 1757 2388 2869 35,90% 20,10% Linnagalerii Külastajad kokku 15026 20094 13793 19538 -31,40% 41,70% Näitusi Kokku 7 8 7 6 -12,50% -14,30% Külastajaid näituse kohta 2147 2512 1970 3256 -21,60% 65,30% Vabaduse galerii (Riik ei ole kunstiteos) Külastajad kokku - 2060 - - - Näitused välismaal (Helsingi Taidehalli, Hordaland Kunstsenter, Joensuu) Külastajad kokku 4466 8629 - - Näitusi Kokku 2 1 - - Külastatavus näituste kaupa KUNSTIHOONE 16.11.2018–03.02.2019 Marko Mäetamm, Rita Bozi, Ken Cameron. Üks kuu Kanadas 1795 külastust (külastused 2019. aastal) 16.02–14.04.2019 Liina Siib. Paradiisi poliitika 2079 külastust 22.06–01.09.2019 Hea olemise kunst 1417 külastust 14.09–17.11.2019 Tallinna Fotokuu: Elavhõbe 2189 külastust 14.12–24.02.2020 Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus 848 külastust (näitus j ätkus 2020. aastal) LINNAGALERII 30.11–27.01.2019 Varvara & Mar. Kameeleon 769 külastust 01.02–31.03.2019 Taavi Suisalu. Valgus ookeanide vahel 1618 külastust 14.06–18.08.2019 Misanstseen 1992 külastust 23.08–20.10.2019 Jüri Arrak. Roheline tuli 4118 külastust 25.10–15.12.2019 Jane Remm. Vaateid maastikule 5781 külastust 21.12–09.02.2020 Edgar Tedresaar ja Sten Saarits. Must kuld 415 (näitus j ätkus 2020. aastal) KUNSTIHOONE GALERII 07.12–10.02.2019 Imat Suumann ja Eike Eplik. Õhtu varjus 2004 külastust 15.02–21.04.2019 Noora Nio-Juss. Kaetud 2475 külastust 20.06–11.08.2019 Britta Benno. Düstoopiline Tallinn 1906 külastust 17.08–13.10.2019 Kate Lyddon ja Angela Maasalu. Throbwerk 2667 külastust 18.10–15.12.2019 Vello Vinn. ∞ & ○ 2440 külastust 20.12–09.02.2020 Mall Paris ja Edith Karlson. Õed 503 külastust (näitus j ätkus 2020. aastal) NÄITUSED KÕIGIL NÄITUSEPINDADEL 27.04–09.06.2019 Kevadnäitus 2019 18661 külastust (Kunstihoone, Kunstihoone galerii j a Linnagalerii) NÄITUSED VÄLISMAAL 01.12–13.01.2019 Helsingi Taidehallis Alice, Neeme & Jass 3836 külastust 06.02–05.05.2019 Joensuu Kunstimuuseumis Alice Kask, Neeme Külm, Jass Kaselaan, Holger Loodus. Neljal käel 4793 külastust