Kiri

Rahandusministeerium [email protected] Meie 14.05.2020 nr 18-4/17-0083/3139-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettevõtluse kasvustrateegia 2019. aasta aruanne Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ aruande 2019. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Riigikantselei Kultuuriministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Kaupo Sempelson Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 625 6350 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 07.05.2020 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Päevakorrapunkt nr „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ 2019. aasta aruande esitamine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 4 lõike 3 alusel. 1. Võtta teadmiseks arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ aruanne 2019. aasta kohta. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE EELNÕU „„EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA 2014–2020“ 2019. AASTA ARUANDE HEAKSKIITMINE“ SELETUSKIRI .05.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 aruande 2019. aasta kohta. 1. Sissejuhatus Ettevõtluse kasvustrateegia 2019. aasta aruanne kajastab eesmärkide täitmist, mis määrati Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaanis 2019. aasta kohta. Aruande eelarve osa käsitleb meetmete lõikes tehtud kulutusi aruandeaastal võetud kohustuste põhiselt. Aruande ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]), nõunik Martti Kalvik (tel: 625 6464, e-post: [email protected]) ja analüütik Karel Lember (tel: 625 6402, e-post: [email protected]). 2. Sisukokkuvõte 2019 aruanne: Eesti majandus kasvas 2019. aastal esialgsetel andmetel 4,3%, mis oli mõnevõrra rohkem kui Lätis ja Leedus ning kolm korda kiiremini kui EL-is keskmiselt Hõive oli viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel ning ekspordimaht püsis kasvutrendis. Aastal 2019 toimus kõigi ettevõtluse kasvustrateegia toetusmeetmete ellu viimine, st kasvustrateegia rakendus täies ulatuses. Ühtlasi on tegu strateegia eelviimase aastaga, 2019 algas ka olemasoleva jätkustrateegia välja töötamine. Vastavalt ettevõtluse ja innovatsioonivaldkonna tõhustamiskavas otsustatule, ühendab uus strateegia endas nii teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni kui ka ettevõtluse valdkonna, luues senisest hõlmavama strateegilise raamistiku valdkondade integreeritumaks ja koordineeritumaks juhtimiseks ja selles raamistikus kavandatu ellu viimiseks. Ettevõtlusega alustamisel omab jätkuvalt äärmiselt olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (MAK). Jätkati nii tegutseva kui austava ettevõtja nõustamisega. Olulise muudatusena rahastab MKM MAK võrgustikku otse, ilma EASi vahenduseta, samuti viivad nad ellu starditoetuse hindamisi. Samuti jätkusid alustavatele ettevõtjatele suunatud baaskoolitused. Jätkati ka starditoetuse ja stardilaenu väljastamist alustavatele ettevõtjatele. Start-up Estonia programmis osales kaugelt üle 1000 organisatsiooni, mis näitab iduettevõtluse ökosüsteemi arengut ja elujõulisust, samuti seda, et ellu kutsutud programm on oma eesmärgid saavutanud ning pakub tõhusat tuge iduettevõtetele. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevustest rakendati loomemajanduse toetamiseks välja töötatud meetmeid. Oluline komponent ettevõtluse arendamisel on ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomine. Maksejõuetuse ja ühinguõiguse revisjon jätkusid Justiitsministeeriumi eestvedamisel ning need muudatused peaks avaldama positiivset mõju Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelisele konkurentsivõimele kui ka siseriiklikus vaates keskkonda parandama. 2019 oli Eesti viies täisaasta Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmena. Eesti ettevõtted ja teadusasutused tõid riigi poolt ESA-sse investeeritud raha Eestisse tagasi rohkem kui sinna algselt sisse investeeriti. Samuti jõudsid lõpusirgele Eesti liitumisläbirääkimised CERNiga, mille tulemusel saab Eestist CERNi assotsieerunud liige ja avanevad mitmekülgsed võimalused Eesti ettevõtjatele ning teadlastele tehnoloogia- ja teadmussiirdeks. Ettevõtluse rahvusvahelistumise ja teadmusmahukuse kasvatamise kontekstis on ühe viimaste aastate olulisima arenguga. Jätkus innovatsiooni- ja arendusosakute pakkumine – toetus on ettevõtjate hulgas populaarne ja aitab otseselt tihendada teaduse ja ettevõtluse kontakte, kasvatamaks majanduse teadmusmahukust ja loodavat lisandväärtust. Jätkub ettevõtja arenguprogramm. Lisaks toetusele kuuluvad ettevõtte arenguprogrammi ka EAS teenused, mida pakutakse vastavalt ettevõtja individuaalsele vajadusele. Ka TAKid ja klastrid jätkasid riigi raha toel tegutsemist ja oma teenuste pakkumist. Ekspordi arendamise tegevustest jätkus ekspordinõunike teenuste pakkumine ettevõtjatele, aktiivselt tegutses ärivisiitide kavandamise keskkond visiidid.ee, kus näeb kavandamisel olevaid visiite ning saab visiitidel osalemisele registreeruda. Samuti oli EAS aktiivne välisinvesteeringute maandamisel ja tugitegevuste pakkumisel, mida ilmestab ka 235 miljoniline välisinvesteeringute maht möödunud aastal. Jätkusid ka KredExi pakutavad finantsinstrumendid ettevõtjatele ning AS KredEx Krediidikindlustus jätkas ekspordikrediidi väljastamist. Olulise tegevusena investeeris riik KredExisse 26 mln eurot Balti Innovatsioonifond 2 tulevasteks investeeringuteks. Investeerimistegevusega jätkas ka Estfund. Kokku panustati vahendeid ettevõtluse kasvustrateegia rakendamiseks 2019. aastal 88,8 mln eurot. Täpsemalt tegevustest ja väljundnäitajatest aruandes endas. Strateegia mõju: Kasvustrateegia täitmise edukust mõõdame püstitatud indikaatorite sihttasemete täitmisega. Kasvustrateegias seatud indikaatorite täitmine on enamalt jaolt graafikus ning lõppeesmärgi saavutamine realistlik. Kõige keerulisem on Eesti 2020 strateegiast tuleneva indikaatoriga erasektori TA kulud, kus seatud sihttasemeteni jõudmine on suurim väljakutse. Aruandes endas on välja toodud, millised meetmed ja tegevused konkreetsete indikaatorite sihttasemete täitmisesse panustavad. Alljärgnevalt lühike ülevaade kasvustrateegia indikaatorite täitmisest. Tööjõutootlikkus EL-keskmisest (allikas: Eurostat) Algtase (2011) 67%, sihttase (2020) 80% Viimane saavutustase (2018):77,9% Eesti kiiret majanduskasvu arvestades kasvas ka 2019.aastal tootlikkus EL keskmisest kiiremini ja me lähenesime eesmärgile. Samas on võimatu prognoosida kriisi mõju eesti ja EL tootlikkusele ning lõplikule eesmärgi täitmisele. 2019. aasta andmed tootlikkuse kohta tulevad 2020. aasta suvel. Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 76% tasemele (allikas: Statistikaamet) Algtase 70,6% (2011), sihttase (2020) 76% Viimane saavutustase (2017) 79,5% Kommentaar saavutustasemele: Areng on olnud oodatust kiirem ja eesmärk aastaks 2020 on täidetud ning nüüd on ülesandeks taset hoida. Eesti on jõudnud tööpuuduse poolest Euroopa Liidu madalaimate hulka ja hõivemäära poolest kolmandale kohale. Hõive on kõrgem vaid Saksamaal ja Rootsis. Seega edasiseks kasvuks ilmselt enam ruumi ei ole. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 € algtase (2011) 1150, sihttase (2020) 1600 Viimane saavutustase (2017): 1402 ettevõtet Kommentaar saavutustasemele: 2020. aasta eesmärki seades eeldati, et igal aastal suureneb vastavate lisanduvate ettevõtete arv 50 võrra. Kui algul oli lisandumine kiire, siis viimastel aastatel on tempo raugenud. 2020 aasta eesmärgi saavutamine võib osutuda raskeks kuna oluliseks saab 2017 aastal loodud ettevõtete ellujäämismäär, mis käesolevas kriisis võib oluliselt langeda. Ettevõtete arv, kus töötab vähemalt 20 töötajat (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 3217, sihttase (2020) 4000 Viimane saavutus tase (2017): 3598 Kommentaar saavutustasemele: 2018. aasta andmed ei olnud aruande tegemise ajaks veel statistikaametisse jõudnud ja seetõttu ei saa neile kommentaari anda. 2020 sihttaseme täitmine sõltub paljuski kuidas majandus kriisist taastub. Kui koondamised jätkuvad, siis on tõenäoline, et ka hõivatute arv ettevõttes jääb aasta lõpu seisuga väiksemaks ja eesmärki ei ole võimlaik täita. 2020. aastaks eesmärki seades eeldati, et igal aastal lisandub 87 ettevõtet aastas ning perioodi lõpuks jõutakse 2006–2007 aastate tasemetele. Viimastel aastatel on antud suurusega ettevõtete lisandumine mõnevõrra peatunud ning 2017 jäime 141 ettevõttega seatud graafikust maha. Erasektori T&A kulutuste osakaal SKP-st (allikas: Statistikaamet) algtase (2011) 1,46%, sihttase (2020) 2% Viimane saavutustase (2018): 0,59% Kommentaar saavutustasemele: Erasektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. Samas on tõenäoline, et 2020 skp nominaalne tase langeb oluliselt ning kuna TA investeeringud on pikaalt planeeritud ning viiakse ellu, siis võib nende tase suhtena SKP-sse kasvada, kuid tõenäoliselt mitte nii kõrgele kui prognoositud. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse; allikas: Statistikaamet) algtase (2010) 9,7%, sihttase (2020) 18% Viimane saavutustase (2016): 11,2% Kommentaar saavutustasemele: Müügitulu uutest toodetest ja teenustest viimase CIS uuringu järgi suurenes. Ettenähtud graafiku järgi oleksime pidanud jõudma 14,7%ni, mis ei ole saavutatud tasemest oluliselt rohkem. Paranenud andmete kogumise metoodika ning EAS-i poolt rakendatud meetmed uute toodete turule toomise toetamiseks peaksid hakkama järgnevatel aastatel rohkem mõju avaldama. Seetõttu on seatud eesmärgi täitmine küll keeruline, aga mitte võimatu. 2018. aasta kohta tulevad andmed 2020 kevadel. Tunnitootlikkus eurotsooni keskmisest jooksevhindades (allikas: OECD) algtase (2011) 51%, sihttase (2020) 65% Viimane saavutustase (2018): 65,2% Kommentaar saavutustasemele: Sihttaseme seadmisel eeldati, et Eestis kasvab tootlikkus 1,56 protsendipunkti võrra aastas kiiremini, kui eurotsoonis keskmiselt. Perioodil 2011–2014 oli kasv mõnevõrra kiirem, kuid 2015. aastal toimus tagasiminek ning tootlikkus kaugenes eurotsooni keskmisega võrreldes 55,5%ni. Edasi pöördus Eesti tootlikkus jälle mõnevõrra kiiremale kasvule ja jõudis 2017. aastaks 61%ni (prognoos samaks aastaks oli 60,3%). 2018. aasta kasv oli samuti veidi prognoosist kiirem ning 2020.aastaks seatud eesmärk sai täidetud enneaegselt. 2020 aasta sihttaseme saavutamise kohta hetkel prognoose ei ole võimalik teha. Eesti osatähtsus maailmakaubanduses (allikas: WTO) algtase (2011) 0,099%, sihttase (2020) 0,11% Viimane saavutustase (2018): 0,098% Kommentaar saavutustasemele: Eesmärgi saavutamine sõltub paljuski maailma kaubanduse üldisest kasvust. 2019. aastal näitas Eesti eksport korralikku kasvu, kui kaupade ja teenuse eksport suurenes 4,9% võrra, mis tõenäoliselt oli kiirem maailma kogukasvust. Seetõttu peame tõenäoliseks, et lähenesime seatud eesmärgile. Praegu ei ole vahe eesmärgiga samuti suur ning seatud sihttaseme täitmist võib pidada võimalikuks. Eksportööride arv (allikas: Statistikaamet) algtase (2012) 11281, sihttase (2020) 15700 Viimane saavutustase (2019): 16 270 Kommentaar saavutustasemele: Eksportööride arv on kasvanud oodatust oluliselt kiiremini ja eesmärk sai täidetud varakult. Samas on rakse prognoosida arenguid 2020 aastal. Kuna aprilli alguse seisuga 2020 on kaubavahetus oluliselt pärsitud ei ole võimalik ka anda hinnanguid võimalikule eksportööride arvule aasta lõpu seisuga. Toote keskmise ekspordi hinna muutus (UVI – Unit value index; allikas Eurostat) algtase (2011) 130,6 , sihttase (2020) väärtuse kasv kiirem kui EL-is keskmiselt Viimane saavutustase (2019): < EL keskmine (2019) +3,5% vs. +0,3% Kommentaar saavutustasemele: Hetkeseisuga on indikaatori sihttase täitmata. Aastatel kui nafta hind maailmaturul langes kahanes ka Eesti ekspordi ühiku väärtus, kuna eksporti mõjutav põlevkiviõli odavnes. Sama trend jätkus ka 2019 kui kütusehinnad olid all ning Eestil oli raske oma kaupade ühikuhinda kasvatada. Eesti positsioon Maailma konkurentsivõime edetabelis (allikas: WEF) algtase (2012) 34. koht, sihttase (2020) 25 Viimane saavutustase (2019): 31. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on langenud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis mõne koha võrra ja graafikust maha jäänud. Prognoosi järgi oleksime pidanud oleme 2019. aastal 26. kohal. Endiselt on Eesti probleemiks turu suurus (mida me kiirelt muuta ei saa), aga ka inimeste tervis ja ettevõtjate rahulolu infrastruktuuriga. Antud edetabelis on liikumist keeruline prognoosida, kuna suur osa sisendist tuleb ettevõtete juhtide küsitlemisest, mis on kokkuvõttes küllaltki subjektiive. Siiski on sihttaseme täitmine endiselt reaalne. Eesti positsioon Doing Business edetabelis (allikas: Maailmapank) algtase (2012) 21, sihttase (2020) 15 Viimane saavutustase (2019): 18. koht Kommentaar saavutustasemele: Eesti on langenud varasemalt saavutatud 12 kohalt 6 koha võrra. Kuigi punktisumma ei ole halvenenud, on teised riigid oma ettevõtluskeskkonda kiiremini parandanud. Suuremad puudujäägid on Eestil väikeinvestorite kaitse ning ettevõtte likvideerimisega seotud teemadel. Mõlema teema osas on probleem teadvustatud ning nii maksejõuetuse kui ühinguõiguse revisjoniga tegeleb Justiitsministeerium. Seni on progress olnud aeglane. Samas on vahed väiksed ja sihttaseme saavutamine endiselt võimalik. Ligipääs laenukapitalile Algtase (2013) 2,8, sihttase (2020) 3,8 Viimane saavutustase (2019) 4,3 Kommentaar saavutustasemele: Eestis on ligipääs laenukapitalile paranenud aasta-aastalt, kuid 2018. aastal hakkas näitaja langema. Hetkel on eesmärk täidetud, aga lõplik tulemus aastal 2020 sõltub väga palju globaalsetest arengutest ja keskpankade rahapoliitika suunast. Samuti on olulisel kohal krediidipakkumine tekkinud kriisi raames. Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv Algtase (2012) 580, sihttase (2020) 780 Viimane saavutustase (2016) 948 Kommentaar saavutustasemele: 2016. aastal näitaja suurenes. Samas suurenes ka valimis olnud ettevõtete arv, mistõttu on tegelikule koostööle raske hinnangut anda. Näitaja on läbi erinevate küsitluste küllaltki volatiilne, mistõttu on 2020 taset raske prognoosida, aga pigem on eesmärgi täitmine tõenäoline. 2018 aasta andmed tulevad 2020 kevadel. 3. Kooskõlastused Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2019. aasta aruande kohta kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel lisatakse käesolevale seletuskirjale. Lisa 1: Märkused ja nendega arvestamine Koos- Märkus MKMi kommentaar kõlastaja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0590 - „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ 2019. aasta aruande esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ba710d4-8c31-4f7c-84ce-dc8f2d860a64 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ba710d4-8c31-4f7c-84ce-dc8f2d860a64?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main