Kiri

Ministeeriumid 14.05.2020 nr 1-11/1143-1 Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks kultuuriministri 09.05.2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 3 lehel Liina Jänes 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 08.05.2020 MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 alusel. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määruses nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ehitusprojekti koostamine;“; 2) paragrahvi 5 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa vahetu hävimisohu ärahoidmiseks edasilükkamatute tööde või erakorraliste ja ettenägematute tööde tegemine, millega kõrvaldatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa säilimist ohustav ootamatult tekkinud olukord;“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise tegevuskava koostamine.“; 4) paragrahvi 8 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jooksva taotlusvooru projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest ja kestab 12 kuud.“; 5) paragrahvi 9 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jooksva taotlusvooru maht on vähemalt 5% eelarveaastaks eraldatud toetussummast.“; 6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Jooksva taotlusvooru mahtu võib suurendada eelarveaasta tähtajalise taotlusvooru kasutamata osa arvelt.“; 7) paragrahvi 16 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andja koostab taotluste hindamiseks hindamismetoodika, mis sisaldab muu hulgas hindamiskriteeriumide kirjeldusi ning tähtajaliste taotlusvoorude kohta ka osakaalusid ja hindamisskaalat kriteeriumide lõikes. Hindamismetoodika tehakse taotlejatele kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.“; 8) paragrahvi 16 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) käesoleva määruse § 5 punktis 1 toodud tegevuste puhul hinnatakse töö erakorralisust ja ettenägematust, töö edasilükkamatust vahetu hävimisohu ärahoidmiseks, mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa avariilisust ja kasutuse jätkusuutlikkust, tegevuse asjakohasust ja mõju ohu kõrvaldamisele ning töödega kohe alustamise võimalikkust;“; 9) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva määruse § 5 punktis 3 toodud tegevuste puhul hinnatakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osa tehnilist seisukorda, suhtelist kultuurilist, arhitektuurilist, ajaloolist ja kunstilist väärtust, kavandatava töö asjakohasust, põhjendatust ja mõju mälestise säilimisele ning taotluse ja eelarve kvaliteeti.“. Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 9. mai 2019. a määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ 17. mail 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.05.2019, 2. Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 35 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille muutmise vajadus on selgunud meetme rakendamisel praktikas. Muutmise vajadus tuleneb esimese rakendamisaasta käigus tehtud tähelepanekutest ja põhineb nii taotlusvoore läbi viiva Muinsuskaitseameti ettepanekutel kui ka taotlejate tagasisidel. Muudatused muudavad tingimused taotlejale selgemaks ja teatud osas paindlikumaks. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (e-post [email protected], telefon 628 2381) ja juriidilise ekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahalduse osakonna juhataja Merle Põld (e-post [email protected], telefon 628 2347). Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast punktist, millega muudetakse kultuuriministri 9. mai 2019. a määrust nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktidega 1 ja 3 muudetakse ehitismälestise, hoonest ajaloomälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise tegevuskava koostamiseks toetuse taotlemine jooksvaks. Toetuse taotlejate tagasisidest on ilmnenud, et hoonetega seotud tegevuskava koostamiseks võiks toetus olla jooksvalt taotletav, mitte seotud iga-aastase tähtajalise taotlusvooruga. Praegu on see üks toetatav tegevus tähtajalises taotlusvoorus, mis toimub korra aastas tähtajaga 30. september. Jooksev taotlemine annaks juurde paindlikkust lihtsamate ehitustööde kavandamisel ja tegemisel, sest siis ei pea mälestise või muinsuskaitseala ehitise omanik ootama kokku 2- aastast välpa, kui soovib taotleda toetust mõlema tegevuse jaoks (nii tegevuskava koostamiseks kui töö teostamiseks). Tegevuskava alusel on võimalik teha väiksemahulisi töid. Muudatus võimaldab tegevuskava koostamiseks taotleda toetust jooksvalt ning esitada seejärel restaureerimistööde tegemiseks toetuse taotlus tähtajalisse vooru. See kiirendab lihtsamate tööde tegemist. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 5 lõiget 1. Jooksvast taotlusvoorust toetatavat tegevust täpsustatakse, lisades ootamatult tekkinud ja ettenägematutele olukordadele (tormikahjud, põleng jms) ka need tööd, millega kõrvaldatakse vahetu hävimisoht, mis võib olla tekkinud pikema aja jooksul, kuid on muutunud edasilükkamatuks või mille edasilükkamine põhjustaks veel suurema kahju. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 8 lõikes 4 sätestatud jooksva taotlusvooru abikõlblikkuse periood pikemaks – kuue kuu asemel 12 kuud. 12 kuud taotluse esitamise päevast on realistlikum toetuse kasutamise periood. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 9 lõiget 3. Kehtiva sätte järgi võib jooksva taotlusvooru eelarve olla kuni 5% eelarveaastaks eraldatud toetussummast. Jooksvast taotlusvoorust toetatakse erakorralise avariiolukorra kõrvaldamist mälestisel ning tööde käigus avastatud kultuuriväärtuste säilitamist, mille vajadus võib olla suurem kui 5% eelarveaasta vahenditest. Käesoleva eelnõuga lisandub ka tegevuskava koostamise toetamine. Lisaks on ilmnenud vajadus sätestada eelarveaasta jooksul kasutamata jäänud toetuste suunamine jooksvasse taotlusvooru (vt eelnõu punkt 6), mille lisandumisel võib 5% piirmäär ületatud saada. Seega nähakse ette, et jooksva taotlusvooru maht ei ole mitte kuni, vaid vähemalt 5% käesolevaks eelarveaastaks eraldatud toetussummast. Eelnõu punktiga 6 lisatakse määruse § 9 uus lõige ja sätestatakse, et tähtajalise taotlusvooru kasutamata jääk (sh tagasimakstud toetussummad) suunatakse jooksvasse taotlusvooru. Need vahendid suunati jooksvasse taotlusvooru ka seni, kuid seda ei olnud määruses selgelt välja öeldud. Jooksva taotlusvooru mahtu kuvatakse Muinsuskaitseameti veebilehel jooksvalt. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse paragrahvi 16 lõiget 2 ja sätestatakse hindamismetoodika koostamine ka jooksva taotlusvooru jaoks. Kehtiv määrus näeb ette hindamismetoodika koostamise ainult tähtajalise taotlusvooru taotluste hindamiseks. Kuigi jooksva taotlusvooru ülesanne on olla paindlik ja võimaldada kiiremat reageerimist võrreldes aastas korra toimuva vooruga, on praktikas siiski vajalik leppida kokku ühtses hindamismetoodikas. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 16 lõike 3 punkti 1. Selle eesmärk on tuua selgemalt välja jooksva taotlusvooru eripära võrreldes tähtajalise vooruga, st sätestada lisaks tööde tegemise ootamatult tekkinud vajadusele ka asjaolu, et seda tööd on võimalik koheselt teha. Juhul kui töödega ei ole võimalik koheselt alustada, saab oodata ära iga-aastase tähtajalise taotlusvooru ja esitada taotlus sinna. Vajadus selle täpsustuse järele on tekkinud jooksva taotlusvooru rakendamisel, kuna sinna on esitatud taotluseid töödele, mida ei ole võimalik alustada isegi 6 kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Näiteks ei ole võimalik teostada lubikrohvimise töid talvel miinuskraadidega. Muudatus võimaldab taotlejal paremini hinnata, millisesse taotlusvooru oma taotlus esitada. Samuti täiendatakse seda punkti sõnastusega, mis lubab lisaks ootamatult tekkinud avariiolukordadele nagu torm või põleng toetada ka muid edasilükkamatuid töid, mis on vajalikud mälestise vahetu hävimisohu ärahoidmiseks. Eelnõu punktiga 9 lisatakse määruse § 16 lõikesse 3 punkt 3. See on seotud eelnõu punktiga 3, kus tegevuskava koostamiseks toetuse taotlemine muudeti jooksvaks. Seega on vaja sellele tegevusele sätestada §-s 16 taotluste hindamise kriteeriumid. Tegevuskava koostamiseks esitatud taotluseid hinnatakse tähtajalise taotlusvooru nelja esimese kriteeriumi alusel. Nii säilib teatud sarnasus ehitusprojektide taotluste hindamisega, kuid hindamine ise on kiirem ja lihtsamale dokumendile kohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa õigusega puutumust. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused aitavad kaasa toetuse paremale rakendamisele. Taotleja jaoks muutub protsess paindlikumaks ehitistega seotud tegevuskava koostamise osas, mille jaoks toetuse taotlemine muutub jooksvaks ja seega toimub ka vastuse saamine kiiremini. Jooksva taotlusvooru abikõlblikkuse perioodi kuuelt kuult 12 kuuni pikendades väheneb taotleja halduskoormus ja Muinsuskaitseameti töökoormus võimalike pikendustaotluste arvelt. Hindamiskriteeriume ning jooksva taotlusvooru mahtu puudutavad muudatused aitavad kaasa toetuste paremale rakendamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. Toetuste eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga-aastasesse eelarvesse. 2020. aasta toetuste eelarve on 1,46 miljonit eurot. Sellele lisandus omandireformi reservfondist eraldatud 1 miljon eurot, mida jagati samuti käesoleva määruse alusel. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele.